Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. novembri 2022. a määruse nr 92 „Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord“

MÄÄRUS 08.08.2024 nr 28 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. novembri 2022. a määruse nr 92 „Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord“ Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. novembri 2022. a määruses nr 92 „Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 1 ja § 5 lõikes 1 asendatakse sõna „inseneriteaduste“ sõnadega „inseneeria valdkonna“; 2) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8“ tekstiosaga „2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023“; 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Inseneeria valdkonnana määruse tähenduses käsitatakse: 1) Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ lisas 2 nimetatud tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonna õppekavarühmi, milleks on keemiatehnoloogia ja - protsessid, elektrienergia ja energeetika, elektroonika ja automaatika, mehaanika ja metallitöö, mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika, mujal liigitamata tehnikaalad, materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit), mujal liigitamata tootmine ja töötlemine, ehitus ja tsiviilrajatised ning tehnika, tootmise ja ehituse interdistsiplinaarne õppekavarühm; 2) Tartu Ülikooli füüsika, keemia ja materjaliteaduse bakalaureuseõppe õppekava; 3) Tartu Ülikooli materjaliteaduse ja tehnoloogia magistriõppekava.“; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses: „2¹) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed;“;  2 6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu on abikõlblik, kui lepingust nähtub osutatav teenus või saavutatav tulemus ning tasu suurus. Kui võlaõigusliku lepingu alusel osutatakse projektijuhtimise või raamatupidamise teenust, on vastav kulu abikõlblik kuni kümne protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest.“; 7) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui toetust antakse VTA määruse alusel, ei tohi selle alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel antava vähese tähtsusega abiga ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära.“; 8) paragrahvi 9 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „artikli 5 lõikes 1“ tekstiosaga „artiklis 5“; 9) paragrahvi 10 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „osalemise“ sõnadega „ja projekti käigus tekkivate intellektuaalomandi varaliste õiguste taotlejale jäämise“; 10) paragrahvi 14 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui projekt kestab kuus kuud või vähem, esitab toetuse saaja lõpparuande ühe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. (2) Kui projekt kestab kauem kui kuus kuud, on vahearuande periood kolm kuni kuus kuud. Toetuse saaja esitab vahearuande ühe kuu jooksul nimetatud perioodi lõppemisest arvates ning lõpparuande ühe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.“; 11) paragrahvi 15 lõike 5 teises lauses asendatakse sõna „tähtaegselt“ sõnadega „lõpparuande esitamise tähtajaks“; 12) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni kümme aastat projekti lõppemisest arvates;“; 13) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode.“; 15) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) viidata toetuse andmist ja kasutamist käsitavates turundus- ja kommunikatsioonimaterjalides Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui rahastajale.“; 16) määrust täiendatakse 5. peatükiga järgmises sõnastuses: „5. peatükk  3 Rakendussätted § 20. Määruse rakendamine (1) Paragrahvi 6 lõike 2 punkti 2¹ ja lõiget 4¹ kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 1. jaanuarist. (2) 2024. aasta augustis jõustunud § 2 lõike 1 ja § 9 lõigete 3 ja 5 muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 1. jaanuarist. (3) 2024. aasta augustis jõustunud § 14 lõigete 1 ja 2 muudatusi kohaldatakse projektidele, mille osas on taotluse rahuldamise otsus tehtud pärast nimetatud muudatuste jõustumist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  05.08.2024 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. novembri 2022. a määruse nr 92 „Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. novembri 2022. a määrust nr 92 „Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord“. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna avaliku sektori innovatsiooni eksperdid Kati-Liis Vaarma (e-post: kati- [email protected], telefon: 625 6319) ja Salome Virkus (e-post: [email protected], telefon 5449 0017). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post: [email protected], telefon: 5856 9469). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 16 punktist. Punktiga 1 asendatakse paragrahvide 1 ja 5 lõikes 1 sõna „inseneriteaduste“ sõnadega „inseneeria valdkonna“, sätestamaks, et määrusega toetatakse inseneeria valdkonna alaste teadmiste arendamist ning määratletakse inseneeria valdkonda kuuluvad õppekavad. Muudatuste eesmärk on sätestada valdkond, millesse kuuluvaid projekte toetatakse. Seda on tehtud praktikas ka seni, kuid muudatusega sätestatakse toetatav valdkond selgelt ka toetuse andmise tingimuste määruses. Definitsioon ühtib Haridus ja Teadusministri poolt 09.11.2023 kehtestatud käskkirjas nr 1.1-2/23/303 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“ elluviimiseks“ kasutatud sama mõiste definitsiooniga. Punktiga 2 asendatakse paragrahvi 2 lõikes 1 viide Euroopa Komisjoni määrusele nr 1407/2013 viitega 01.01.2024 jõustunud Euroopa Komisjoni määrusele 2023/2831, mis reguleerib vähese tähtsusega abi andmist. Punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 5 lõikega 1¹, mis piiritleb määruse tähenduses inseneeria valdkonna termini. Inseneeria valdkonda kuuluvad paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatud õppekavarühmad ja õppekavad. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 6 lõike 1 punkt 4. Punktis esitatud nõue, mille kohaselt on kulu abikõlblikkuse tingimuseks kulu kajastamine toetuse saaja raamatupidamisdokumentides muudest kuludest eristatavalt ja kontrollitavalt ning kulude kajastamine finantsarvestuses vastab raamatupidamise seadusele, lisatakse muudatusega toetuse saaja õiguste ja kohustuste hulka paragrahvis 17. Muudatus on formaalne, mitte sisuline. Punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 6 lõiget 2 punktiga 2¹, nähes ette, et abikõlblik on võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu ja sellelt tasult makstavad riiklikud maksud ja maksed“. Täiendus on vajalik, kuna mõningatel juhtudel on projektimeeskonna liikmetega töösuhte loomiseks mõistlikum kasutada muid lepinguvorme (näiteks töövõtuleping). Muudatus kehtestatakse tagasiulatuvalt, et võimaldada seda kohaldada II voorus, 2024. aastal alustavatele projektidele. Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 6 lõikega 4¹ teise lausega selliselt, et lõikes nimetatud kulu oleks abikõlblik ka võlaõigusliku lepingu alusel makstava tasu korral. Täiendus on tingitud eelnevatest muudatustest, kus nii raamatupidamisteenuse kui ka projektimeeskonna liikmete tasu on lubatud katta ka võlaõigusliku lepingu alusel. Projektijuhtimise ja raamatupidamise teenuse puhul ei tohi abikõlblik kulu ületada kümmet protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Muudatus kehtestatakse tagasiulatuvalt, et võimaldada seda kohaldada II voorus, 2024. aastal alustavatele projektidele. Punktidega 7 ja 8 muudetakse paragrahvi 9 lõikeid 3 ja 5 viimaks regulatsiooni kooskõlla 01.01.2024 jõustunud vähese tähtsusega abi andmist reguleeriva Euroopa Komisjoni määrusega 2023/2831. Punktiga 9 täiendatakse paragrahvi 10 lõike 2 punkti 5, sätestades, et taotluses peab sisalduma koostööpartneri kinnitus, et projekti käigus tekkivad intellektuaalomandi varalised õigused jäävad taotlejale. Kehtivas määruses on intellektuaalomandi varaliste õiguste taotlejale jäämise nõue kajastatud paragrahvi 17 lõike 2 punkti 9 alusel sõlmitavas koostöökokkuleppes. Intellektuaalomandi varalisi õigusi puudutava kokkuleppe nõudmine osana taotlusdokumentidest tuleneb vajadusest vältida lahkarvamusi pärast taotlusele positiivse vastuse andmist, projekti elluviimise ajal ning pärast projekti lõppu. Punktiga 10 muudetakse paragrahvi 14 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Sõnastuse muudatusega lühendatakse projekti maksimaalset kestust, mille puhul ei ole vaja esitada vahearuannet, vaid esitatakse üksnes lõpparuanne. Lisaks kehtestatakse kuni kuus kuud kestvatele projektidele lõpparuande esitamise kohustus ühe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Varasem sõnastus võimaldas ainult lõpparuandega piirduda kuni 12 kuud kestvate projektide korral. Üle kuue kuu kestvate projektide puhul kehtestatakse aruandeperioodiks 3–6 kuud. Aruandeperioodi sätestamine vahemikuna on tingitud projektide erinevast kestusest. Täpne aruandeperioodi kestus ja tähtajad sätestatakse paragrahvi 14 lõike 3 alusel taotluse rahuldamise otsuses. Muudatuse vajadus tuleneb varasemate voorude analüüsimise käigus selgunud asjaolust, et senises määruses kehtestatud aruandluse sagedus ei võimalda saada projekti elluviimise ajal piisavat infot projekti seisu kohta. Lisaks vähendatakse lõpparuande esitamise tähtaega ühe kuuni projekti lõppemisest arvates. Punktiga 11 muudetakse paragrahvi 15 lõike 5 teise lause sõnastust. Sõnastuse muudatusega võimaldatakse kulude tõendamisega seotud dokumente esitada kuni lõpparuande esitamise tähtpäevani, mis juhul ei kaasne ettemaksu tagastamise nõuet. Muudatus annab toetuse saajale võimaluse dokumentide esmaseks tähtajaks esitamata jätmise korral viga parandada kuni lõpparuande esitamise tähtpäevani. Punktiga 12 muudetakse paragrahvi 17 lõike 2 punkti 5 sõnastust. Muudetakse perioodi pikkust, mille jooksul peab toetuse saaja säilitama toetuse ja projektiga seonduvat dokumentatsiooni ja materjale. Muudatusega ühtlustatakse dokumentide säilitamise tähtaja nõuet Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kehtestatud toetuse andmise dokumentide säilitamise kohustusega. Kümneaastane periood on valitud vastavalt riigiabi eeskirjades nõutud dokumentide säilitamise tähtajale. Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 17 lõike 2 punkt 9. Punktis ette nähtud koostöökokkuleppe sõlmimise põhiline eesmärk oli leppida kokku selles, et projekti käigus tekkinud intellektuaalomandiga seotud õigused jäävad taotlejale. Muutmiseelnõu punktiga 5 tehtav paragrahvi 10 lõike 2 punkti 5 täiendus kehtestab nõude koostööpartneri kinnitusele selle kohta, et projekti käigus tekkiv intellektuaalomandi õigus jääb toetuse saajale ning vajadus teistkordseks kinnituseks puudub. Punktiga 14 täiendatakse paragrahvi 17 lõiget 2 punktiga 10, mille kohaselt on toetuse saajal kohustus tagada, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode. Punktiga 15 täiendatakse paragrahvi 18 lõiget 2 punktiga 9, millega sätestatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kohustus viidata turundus- ja kommunikatsioonimaterjalides Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui projekti rahastajale. Punktiga 16 täiendatakse määrust 5. peatükiga, milles kehtestatakse rakendussätted. Võimaldamaks toetusest maksta võlaõigusliku lepingu alusel tekkinud kulusid, rakendatakse paragrahvi 6 lõike 2 punkti 2¹ ja lõiget 4¹ tagasiulatuvalt, 1. jaanuarist 2024. a. Vähese tähtsusega abi määrusega seonduvaid sätteid kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a. Määruse paragrahvi 14 lõigetes 1 ja 2 tehtud muudatusi kohaldatakse projektidele, mille elluviimiseks on taotlus esitatud pärast nimetatud muudatuste jõustumist. Seni tehtud taotluse rahuldamise otsustes sisalduv aruandluskohustus baseerub senikehtinud regulatsioonil, mistõttu kohalduks rakendussätte puudumisel ebasoodsam regulatsioon. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). 4. Määruse mõjud Määruse muutmisega luuakse selgus inseneriteaduste määratlemises. Lisaks võimaldatakse meeskonnaliikmetel olla meeskonnaga seotud ka võlaõigusliku lepingu alusel. Intellektuaalomandi õiguste kuuluvuse kinnitamine juba taotlemise käigus aitab paremini juhtida koostööpartnerite ootusi ning kaotab ära hilisema eraldi koostööleppe sõlmimise vajaduse. Aruandeperioodide muudatus annab parema järelevalvevõimaluse projektide üle ning muudab aruandluse rahastuse saaja jaoks lihtsamaks, kuna periood, mille kohta aruandeid kirjutada, on lühem. Ettemakse tõendamise ja tagasimakse kohustuse tekkimise perioodi muutmine võimaldab toetuse saajal oma viga mõistliku aja jooksul parandada. Dokumentide säilitamise tähtaja nõuet ühtlustatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kehtestatud toetuse andmise dokumentide säilitamise kohustusega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kehtestatakse lisakohustus viidata turundus- ja kommunikatsioonimaterjalides Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui rahastajale. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatustega ei kaasne lisakulusid ega tulusid võrreldes kehtiva määrusega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu punktis 16 sätestatakse teatud sätete kohaldumise erisused. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Üliõpilaskondade Liidule ning Eesti Inseneride Liidule. Kooskõlastuselt tulnud ettepanekud on esitatud seletuskirja lisas olevas ettepanekutega arvestamise tabelis.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. novembri 2022. a määruse nr 92 „Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja Lisa 1 KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD ETTEPANEKUTEGA ARVESTAMISE TABEL Ettepanek/märkus Esitaja Arvestatud/mittearvestatud põhjendus Eelnõu seletuskirja punktis 1 Haridus- ja Arvestatud. on märgitud, et paragrahvide teadusministeerium 1 ja 5 lõikes 1 sõna „inseneriteaduste“ asendatakse sõnadega „inseneri valdkonna“. Leiame, et muudatus ei lähe kahjuks kooskõlla valdkonna keelekasutustavaga. Pakutud "inseneri valdkonnale" tuleks eelistada mõistet kas "inseneeria valdkond" või „inseneriala“, sest insener on eelkõige ameti või kutseala nimetus. Sobilik oleks jätkata ka inseneriteaduste kui valdkonda tähistava sõna kasutamist. Eelnõu nimetuses soovitame ka teha vastava muudatuse. Määruse eelnõu seletuskirja Haridus- ja Selgitame: punktis 3 on öeldud, et teadusministeerium Lisaks punktis 1 loetletud täiendatakse paragrahvi 5 õppekavarühmadele on lõikega 13 , mis piiritleb punktides 2 ja 3 loetletud määruse tähenduses inseneri Tartu Ülikooli õppekavad, valdkonna termini. Inseneri mis ei ole punktis 1 loetletud valdkonda kuuluvad õppekavarühmadega kaetud. paragrahvi 5 lõikes 1 Seega on asjakohane jätta sätestatud õppekavarühmad sisse ka sõna „õppekavad“, ja õppekavad. Korrektne mis puudutab vaid nimetatud oleks: Inseneeria valdkonda punktides loetletud on piiritletud paragrahvi 5 õppekavasid. lõikes 1 sätestatud õppekavarühmade kaudu. Teeme ettepaneku jätta välja sõna „õppekavad“ ning jääda üldisemale tasemele ehk siis õppekavarühma tasemele. Inseneriakadeemiast on võimalus luua uusi õppekavasid ja konkreetne õppekavade nimekiri oleks sellise juhul takistuseks. Kuna toetuse andmise Haridus- ja Selgitame: tingimuste ühe eesmärgina teadusministeerium Toetuse esmaseks on kirjeldatud, et „tõuseb eesmärgiks on toetada noorte seas insenerierialade ülikoolide ja populaarsus“, siis teeme rakenduskõrgkoolide ettepaneku, et üliõpilaste inseneriteaduste meeskondades võiks alaste teadmiste arendamist kohustuslikult olla kaasatud ja nende praktikasse üldharidus- või kutsekoolide rakendamist. Ettepanekus õpilased (et tekiks huvi, nimetatud lisatingimuse positiivsed edulood jms). seadmine ei pruugi selle eesmärgi seisukohalt olla igal puhul sobilik. Populariseerimise eesmärki täidetakse eelkõige läbi projektide teavituse. Samas, ka praeguses sõnastuses ei välista määrus vajadusel, kui projekti meeskond seda otstarbekaks peab, kutseõppe õpilaste kaasamist meeskondadesse.