Arvamus elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta

Hr Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 21.06.2024 nr 2-1/1721-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 12.08.2024 nr 5.1-1/89-1 Arvamus elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud Teie poolt arvamuse avaldamiseks esitatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust (VTK), milles käsitletakse sideettevõtjatele käibel põhineva tasu kehtestamist eesmärgiga luua lisarahastus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA). Käesolevaga esitame VTK kohta oma arvamuse ja ettepaneku. I Põhiseisukoht ja ettepanek ITL on seisukohal, et sideettevõtjatele käibel põhineva tasu kehtestamine TTJA rahastamise eesmärgiga ei ole õigustatud ega asjakohane. ITL-i ettepanek on loobuda VTK-s sideettevõtjatele täiendava eritasu kehtestamise plaanist. Põhjendame oma seisukohta järgmiselt: 1) Sideettevõtjad tasuvad juba praegu riigieelarvesse väga suuri makse ning lisaks sellele ka miljonitesse ulatuvaid eritasusid (nt sageduste ja numeratsiooni riigilõivud ja oksjonitasud), mida on võimalik selleks tegeliku vajaduse olemasolul kasutada TTJA täiendavaks rahastamiseks. Ainuüksi 2023. aastal tasuti sidesektori ettevõtete poolt sageduslubade eest riigilõivu enam kui 1,78 miljonit eurot ja numbrilubade toimingute riigilõivu 2,73 miljonit eurot. Seega kokku tasuti vaid neis kategooriates sideettevõtjate poolt riigilõive mullu 4,51 mln euro ulatuses. Käesoleva aasta juulist tõsteti sageduslubade riigilõivude suurust keskmiselt 23%, mis tähendab, et juba jooksva aasta eest kasvab vastav tulu riigieelarves oluliselt. Lisaks maksid sideettevõtjaid hiljutistel sagedusoksjonitel miljoneid ühekordset tasu omandatud 5G litsentside eest (nt pelgalt viimase 26GHz oksjoni pealt teenis riik 4,8 miljonit eurot, 3,5 MHz oksjonilt enam kui 17 miljonit eurot, kolme oksjoni koondsumma oli kokku ca 28 miljonit).  2 Eelnevast johtub, et sektor tasub iga-aastaselt riigieelarvesse oluliselt rohkem ainuüksi erinevate riigilõivude ja eritasude näol, kui kulub TTJA-l ettevõtete üle järelevalve teostamiseks, rääkimata sidesektori poolt tasutavatest muudest maksudest, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse. 2) Ettevõtete koormamine uute maksude või tasudega, mille eesmärk on riigisektori kasvatamine, pole tänases majanduslanguses kindlasti kuidagi põhjendatud. Näeme, et see seab veel suuremasse ohtu Eesti majanduse konkurentsivõime, mis on juba niigi erinevate uuringute tulemusena selges languses. Äsja on Vabariigi Valitsus teatanud plaanist kehtestada laiapõhjaline julgeolekumaks, mis mõjutab kodanike kõrval oluliselt ka kõiki ettevõtteid ning sellest johtuvalt kogu majandust. Oleme seisukohal, et sellele lisaks peaks hoiduma mis tahes täiendavate kohustuste kehtestamisest ettevõtjate suhtes. 3) VTK on vastuolus Eesti riigi oluliste strateegiate ja plaanidega, s.h värske koalitsioonilepingu ja kevadel avaldatud Eesti majanduspoliitika plaaniga, mis sisaldavad lubadust vähendada bürokraatiat ja töökohtade arvu riigisektoris. Selles laiemas kontekstis ei saa olla õigustatud ametnike arvu ulatuslik kasvatamine ühes riigiasutuses. Vastava tasu kehtestamise tulemusena on TTJA-l plaanis suurendada oma ühe valdkonna ametnikkonda märkimisväärses ulatuses (pea poole võrra) olukorras, kus on vajalik tegeleda hoopis ulatuslike kulukärbetega. TTJA tegevuses puuduvad ITL-i hinnangul võimelüngad, mis nõuaksid sedavõrd palju täiendavat ressurssi. Enamikke VTK-s käsitletud teemasid veavad eest sideettevõtjad ise või panustavad neisse teised riigiasutused (näiteks Riigi Infosüsteemi Amet) või on tegemist tegevustega, mis on TTJA poolt juba täna kaetud. 4) Kavandatav tasukohustus ei aita kaasa sideturu arengule, sh tulevikukindlate ühenduste täiendavale loomisele sinna, kus neid veel pole. ITL ei näe, et VTK-s kirjeldatud ülesannete täitmiseks TTJA ressursi suurendamine aitaks tagada sidevaldkonna pikemaajaliste eesmärkide (näiteks Lairiba plaan 2030, EL gigabiti soovitu) sihtide täitmist. Kõige olulisem on täna luua keskkond, kus Eestis ehitatakse jätkuvalt sidetaristut sinna, kus seda veel pole, ja on olemas valmisolek panustada sideteenuste kui elutähtsate teenuse kriisikindlusesse. Selleks on vajalik nii sideettevõtete kui riigipoolseid investeeringuid, mitte ametkonna kasvatamist ja sellega seotud kulude kasvu. Kavandatav tasu vähendab sideettevõtete investeerimisvõimekust. Näiteks saaks ainuüksi üheks aastaks plaanitud tasu (900 000 eurot) eest ehitada 9-10 uut sidemasti, mis võimaldaks luua veel parema levi paljudesse kohtadesse. Kokkuvõtvalt ei ole mis tahes lisatasude ega uute maksude kehtestamine õigustatud ega asjakohane, kuna riigieelarvesse laekub tänu sideettevõtetele tähelepanuväärne hulk tulusid. Sellest on suurepäraselt võimalik rahastada ka regulaatori tegevust. Samuti oleks uue tasu kehtestamine täiendav takistus Eesti majanduskasvule pööramisel ning sobimatu ajal, mil tõuseb üldine maksukoormus tulenevalt julgeolekumaksu kehtestamisest. Arvestades praegust majanduslikku olukorda on äärmiselt oluline hinnata kõigi tegevuste olulisust ja mõju laiemas mastaabis. Vältida tuleb kõiki tegevusi ja algatusi, mis toovad ettevõtjaile kaasa lisakoormuse ja suurendavad samas riigisektori mahtu ning riigiametnike arvu.  3 II Täiendavad seisukohad ja põhjendused 1) VTK-s sisalduv plaan on seda arusaamatum, et hetkel võiks TTJA olla ka teistele riigiasutustele ja ametkondadele optimaalse tegutsemise ning mõistliku ametnike arvuga eeskujuks. Kavandatav samm (olemasolevale 27 ametnikule täiendava 12 ametniku juurde palkamine) muudaks tänast olukorda kardinaalselt. On enam kui küsitav, kas sellise plaani koostamisel on lähtutud efektiivsest ja optimaalsest tegevusest, vajadusest vähendada bürokraatiat ja viia vaieldava kasuteguriga tegevusi miinimumini ning välistada kõik tegevuste ja vastutusalade dubleerimised teiste riigiasutustega. 2) Selline kavatsus on selges vastuolus Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja pakutud majanduspoliitika pika plaaniga väga mitmetes küsimustes. Näiteks on uue majanduskasvu plaani alajaotuses “Õigusruum on selge ja ettenähtav” selgesõnaliselt lausa sissejuhatuses öeldud „Iga uue regulatsiooni juures peaks valitsus küsima, kas see tõstab meie konkurentsivõimet”. On ilmne, et vastav uus regulatsioon ja järjekordne eritasu ettevõtjatele mitte ei tõsta Eesti konkurentsivõimet investeerimiskeskkonnana, vaid hoopis kahjustab seda. 3) Uus tasu loob täiendava halduskoormuse nii sektorile kui ka riigile ja seeläbi ka kodanikele. Ametnike arvu hüppeline kasv loob paratamatult eeldused ka täiendava bürokraatia kasvuks. Viimane on omakorda täiendav takistus Eesti majanduskasvule pööramisel. 4) Koalitsioonilepingu kohaselt on riik lubanud võtta hoopis vastupidise suuna, vähendades bürokraatiat, reguleerimist ning kehtestades reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada. Käesolev algatus on selle põhimõttega vastuolus. 5) VTK põhjendustes leidub rohkelt vigu, vasturääkivusi ning kallutatud järeldusi. VTK üheks peamiseks eesmärgiks toodaval TTJA investeeringute vajadusel pole seost valdkonna arendamisega. Samuti ei ole kavas vastavaid summasid kasutada mitte investeeringuteks (sh nt tegevuse automatiseerimiseks või digitaliseerimiseks), vaid pelgalt ametnike arvu ulatuslikuks kasvatamiseks. VTK kohaselt on suured investeeringud riist- ja tarkvarasse viimastel aastatel tehtud ning tulevikku planeeritakse senist keskmist investeeringut. Eelnevast tuleneb, et investeeringute maht jääb olemasoleva eelarve piiresse ega vaja täiendavat rahastamist. 6) VTK-s sisalduv väide, et Eesti on üks vähestest EL riikidest, kus selline tasu puudub, ei ole pädev. Erinevates riikides on erinev tasusüsteemide ülesehitus. Arvesse ei ole võetud mitmeid Eestis juba makstavaid tasusid, mida mõnel riigil sel moel kasutusel ei ole. 7) Pakutud regulaatortasu mudel uue maksu näol toob sideettevõtetele kaasa justkui topelt maksustamise ja suurenenud finantskoormuse, mis piirab võimet investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja infrastruktuuri. See omakorda aga takistab Eesti digitaristu arengut ja Lairiba plaan 2030 ning hiljuti vastu võetud Euroopa Liidu gigabititaristu määruse (nr 2024/1309) eesmärkide saavutamist, mitte ei aita sellele kaasa (nagu on toodud VTK-s).  4 8) On enam kui küsitav, kas TTJA tegevuses on tegelikke võimete lünki ning kui on, siis kas need on seotud sidesektori arengu tegeliku soodustamisega või tooksid kaasa hoopis täiendava regulatiivse koormuse turuosalistele ja seeläbi ühiskonnale laiemalt. Võrdluseks peab kõrvale hindama, et kas ja kuidas see võib takistada teiste suurte eesmärkide täitmist ja üldist arengut. Suund peaks olema edasi, mitte tagasi. 9) Eraldi toome välja, et VTK-s pole arvestatud mõju väiksematele sideettevõtjatele. Näiteks oleks VTK kohaselt kavandatava tasu subjektiks ka sideteenuseid pakkuv ettevõte, kelle käive eelmisel kalendriaastal oli 5 miljonit ja kasum 50 000 eurot. 0,2% käibest, mis on oluliselt suurem kui teistes riikides, järelevalvetasuks maksta mõjutaks oluliselt selle ettevõtte ja kindlasti ka teiste väiksemate sideettevõtjate igapäevast tegutsemist. 10) VTK-s ei ole piisavalt analüüsitud võimalikke alternatiivseid lahendusi. VTK-s viidatud CIVITTA analüüs toob samuti välja, et tuleks kaaluda võimalusi administratiivkulude vähendamiseks ning kui luuakse uus süsteem, siis peaks see olema selge, läbipaistev ja reaalselt kulupõhine. Ükski neist nõuetest ei ole VTK-s välja pakutud lahenduse korral reaalselt täidetud. III Konkreetsed kommentaarid VTK-s esitatud väidete kohta VTK-s esitatud väide Kommentaar 1. Sideametis töötas 20 aastat tagasi 137 Tegu ei ole adekvaatse võrdlusega, kuna ametnikku, TTJA sideosakonnas on täna 27 võrdlusbaasiks kasutatakse kallutatud ametikohta ehk teenistujate arv on andmeid. VTK-s esitatud Sideameti vähenenud 5 korda. teenistujate arv sisaldab lisaks sidevaldkonnaga tegelemise üksustele ka mitmete teiste tugiüksuste teenistujate arvu (nt Juhtkond, Klienditeenindus, Aparatuuri osakond, Kantselei, Personaliosakond, Postiside osakond, Finantsosakond, Infotehnoloogia osakond, Varahalduse osakond, Maakondade esindused jt). TTJA praeguse struktuuri puhul ei hõlma sideosakonna teenistujate number muid tugiüksusi, kes on samuti TTJA-l olemas. Seega väide, et praegu TTJA sideosakonna teemadega töötavate isikute arv on vähenenud 5 korda, ei ole korrektne.  5 2. Viimase 20 aasta jooksul on sideregulaatori Antud väide viitab selgelt, et tegemist on tegevust muudetud kordades olnud planeeritud otsuste ja tegevustega efektiivsemaks, eelkõige ametikohtade ning seda õiges suunas. Seda lähenemist olulise vähendamisega, tööprotsesside tuleb säilitada, mitte muuta. Tekitab tõhustamise, e-teenuste pakkumise ja küsimusi, et miks on nüüd soov liikuda töödele prioriteetide seadmisega. vastassuunas, tõstes ametnike arvu, mitte mõeldes läbi võimalikke alternatiive tõhustamise, digitaliseerimise, prioriteetide seadmise või muul moel optimeerimise suunas. 3. Töötamine viimased aastad oluliselt Sideettevõtjate poolt ei ole tajutav TTJA vähendatud koosseisuga on näidanud, et ka kohustuste täitmise võimetus või tänastest seadustest tulenevate kriitiliste ebapiisavus. Uutest regulatsioonidest kohustuste täitmine on muutumas üle jõu tulenevate täiendavate kohustuste hulk toob käivaks. seejuures valdava osa koormust kaasa mitte regulaatorile, vaid sideettevõtetele. Näiteks ESS § 873 jj sisalduv menetlus seoses nõuetega sidevõrkudele ja teenustele riigi julgeoleku tagamiseks tähendab praktikas seda, et suuremahulise ja sisulise töö teevad sideettevõtjad, vajadusel ka julgeolekuasutused, TTJA menetluse osa julgeoleku teemal on vähene. Teine näide on meediateenuste valdkonnast, kus planeeritakse loakohustust välismaiste televisiooniprogrammide taasedastamiseks. ITL-ina oleme teinud korduvaid ettepanekuid selle menetlusprotsessi lihtsustamiseks, samal ajal kui riik (s.h TTJA) on välja pakkunud protsessi, mis tooks kaasa sarnase menetlusprotsessi korduva läbitegemise tuues kaasa suurema koormuse nii TTJA-le endale kui ka kõigile telekanalite taasedastajatele.  6 Soovitame TTJA-l hinnata, milliste seniste regulatiivsete kohustuste osas oleks mõistlik teha seadusandjale ettepanek nende kärpimiseks ja otsida koos sideettevõtetega viise nende efektiivsemaks täitmiseks. Tuleb arvestada, et Eesti on väikeriik ja ka Eesti sideettevõtted on Euroopa mastaabis väikesed. Seega on piirid ka nende suutlikkusel täita järjest uusi regulatiivseid nõudmisi kui ka anda pidevalt aru nende nõuete täitmise kohta ja seda tõendada. Lisaks on värskelt loodud koalitsioon avalikkusele kinnitatud, et kogu riigisektor on võtnud suuna kärpimisele. Olemasolevaid ja lisanduvaid ülesandeid täidetakse teistes avalikes asutustes kärbitud eelarvega. Samal ajal esitletakse sideettevõtjatele plaani, mille kohaselt on vajalik tõsta TTJA ametnike töötunde 72% võrra suurendada. See on eriti jahmatav fakt ka seetõttu, et suured ja aeganõudvad teemad on olemasoleva ressursiga hiljuti ära juhitud (ESS-i muudatuste rakendamine, 5G sageduste väljajagamine, tururegulatsioonide koostamine) ning peamiselt on regulatsioonid (nt gigabititaristu määrus, lairiba plaan) ministeeriumite vastutusalas üldse. 4. Arvestades side olulisust elutähtsa Antud VTK-s välja toodud eesmärgid ja teenusena olevat olukord riigi julgeoleku tegevused, milleks soovitakse täiendavat vaatest jätkusuutmatu. rahastust, ei ole olemuslikult kindlasti niivõrd kriitilise tähtsusega, et mõjutaksid riigi julgeoleku jätkusuutlikkust. Tegu on seega kallutatud ja propagandistliku väitega.  7 Lisaks – kui ka ses osas mingid puudujäägid eksisteeriksid, siis tuleks selleks eraldada raha riigieelarvest. Riigi julgeoleku vaatest on suurem roll sideettevõtetel endal, nemad tagavad Eesti inimestele sideühenduse. Olulist rolli mängivad ka MKM-i kriisikoordineerimine, Riigikantselei ning muidugi ka riigi julgeolekuasutused. Riigiasutuste sidealase teenindamise ning eriotstarbelise ja operatiivside tagab aga üldse RIKS. Ehk siis TTJA roll on olla järelevalveasutuseks, aga julgeoleku kontekstis on TTJA roll selgelt sekundaarne. 5. Kitsaskohtadena tuuakse välja TTJA Nende valdkondadega tegelemise osas ei ole sidevaldkonna ennetava järelevalve sideettevõtted võimete lünki täheldanud. võimekuse puudumise – konkurentsi, Intsidentidele reageerimise kiiruse ja vastava tarbijakaitse, teenuse kvaliteedi ning tegutsemise osas ei ole samuti olnud toimepidevuse ennetav järelevalve ja pretensioone. reageerimine on vaid intsidendipõhine. Lisame, et nt tarbijakaitse küsimustega tegeleb TTJA-s hulk inimesi ning see ei ole kindlasti sidesektori spetsiifiline. Pigem näeme seda, et teoreetiliste tarbijaõiguslike küsimustega tegelemiseks on ressurssi liialt ja tegeletakse formaalsete detailidega, mis ei oma sisulist tähendust ega suurenda praktikas tarbijate heaolu. Värske näitena saame tuua TTJA hiljutise pöördumise sideettevõtjate poole, kus ametnike poolt püütakse reguleerida seda, kas sideettevõtjad kasutavad pealkirja „Lepingu kokkuvõte“ või „Lepingu lühikokkuvõte“.  8 6. Hetkel ei olevat regulaatori poolt võimalik Kindlasti nõuab töögruppides osalemine ja panustada nõuete ja sagedushalduse Eesti seisukohtade kujundamine tööd, kuid seisukohtade ja ettepanekute kaitsmiseks siinkohal ei ole analüüsitud kuivõrd suur kasu ning läbi töörühmade praktiliste kaasneb täiendava ressursiga. Näib sidevaldkonna juhiste väljatöötamisse ebatõenäoline, et tulemus väga suuresti vajalikul määral, mis omakorda suurendab muutub. Samuti on täna pakkunud riski, et tulevikuotsused ei pruugi olla Eesti sideettevõtjaid ise vajalikku ja asjakohast turule parimad. Soovitakse suurendada sisendit seisukohtade kujundamiseks. Lisaks, sideettevõtjate ettepanekute esitamise sidevaldkond on EL-i tasemel niivõrd võimalust ja kaitsmist rahvusvahelistes detailselt reguleeritud, et me ei näe ruumi sidesektorit reguleeritavates töögruppides. sektoripoolseteks massilisteks muudatusideedeks, et oleks vaja täiendavat ressurssi. Mis puudutab sagedushaldust, on sügavalt arusaamatu ja põhjendamatu olukord, milles sideettevõtjate makstud ja makstavad sageduslubade pikendamise ja väljastamisega seotud tasud ei lähe sihtotstarbeliseks kasutamiseks TTJA-le ja küsitakse veel täiendavat rahastust. 7. Väidetavad võimelüngad, mis vajavad Nimetatud võimelüngad ja lisanduvad parandamist ja lisanduvad ülesanded ja kohustused on suuresti tegevused, mida kohustused: tehakse juba praegu ning mille osas ei ole • investeeringute baasrahastuse näha võimelünki. Seega täiendavate jätkusuutlikkuse tagamine tegevuste (ressursi) vajadus on äärmiselt • mobiilsidevõrkude arenguga ja uute küsitav. tehnoloogiate reguleerimisega seotud Lisaks on osa neist kohustustest ja ülesanded ja kohustused mobiilside valdkondadest n.ö jagatud vastutusega, st pikaajalise planeerimise osas, uute nende teemadega ei tegele riigis ainuüksi sideteenuste järelevalve ja TTJA. tururegulatsioon; Küberturvalisusega seotud küsimused ei ole • ülesanded, mis on seotud kohustustega ainult sidevaldkonna spetsiifilised, siin on esindada Eestit rahvusvahelistes senine juhtroll olnud selgelt RIA-l. Laiema elektroonilise side regulatsiooni eest spektriga küberturvalisuse valdkonna vastutavates töögruppides ja teemadega tegelemise tõhustamiseks ei ole organisatsioonides; ainult väikse hulga ettevõtete maksustamine õiglane.  9 • rahvusvaheline suhtlus naaberriikidega Näiteks küberturbealane sertifitseerimine sageduste koordineerimisel piirialadega saab olla tasuline teenus, mille eest tasub seotud kohustustega; ettevõte, kes läheb seda konkreetset • raadiosageduste kasutamise järelevalve sertifikaati taotlema. võimestamine; Võrdlusena, näiteks Soomes on • sidevõrkude küberturvalisus ja küberturvalisusega, sh riigi julgeoleku sertifitseerimine ning kõrge riskiga tootjate kaalutlusel tehtavad muudatused tehnoloogiate kasutuse vähendamine; sideettevõtjate võrgus ja süsteemides, ja • kohustus side toimepidevuse ja muud turvalisusega seotud tegevused elutähtsate teenuste toimimise tagamiseks, rahastatud riigieelarvest. Eestis peavad tsiviil- ja militaarkasutajate kaitsmine sideettevõtjad vastava turvalisuse ja riigi kriisiolukorras; arvates potentsiaalselt ebaturvaliste toodete • kriisivalmiduse tõstmine, reaalajas või sidevõrgu osade väljavahetamise tagama raadiomonitooringu häirete olukorrapildi oma vahenditega. Seetõttu leiame, et loomine ja hoidmine; sideettevõtjate regulatiivne koormus on niigi • vajadus suurendada sideturgude kõrge ning ka sidevõrkudes kasutatava riist- analüüsivõimekust ja turuolukorra ja tarkvara osas aruandluskohustus ja muutuste tajumise võimekust EL Gigabiti auditeerimiskohustus pandi hiljuti siseriiklike eesmärkide täitmiseks. regulatsioonidega sideettevõtetele, kuigi olnuks võimalus kasutada ka Soome mudelit. Riigi julgeolekuks vajalike tegevuste rahastamine peaks samuti toimuma riigieelarvest mitte läbi ühe sektori ja mitmekordse maksustamise. EL gigabititaristu määruse eesmärkide täitmise üks peamine kitsaskoht on täiendavate investeeringute vajadus infrastruktuuri arenguks. Selleks, et seatud eesmärke täita, ei ole vaja täiendavat bürokraatiat, vaid reaalset panust ja abi infrastruktuuri rajamise/arendamise lihtsustamiseks riigile ja KOV-idele kuuluvatele teedele, maaüksustele ja hoonetele. Täna on see jäetud sideettevõtjate erahuviks ja lahendamiseks.  10 Lisades sideettevõtjatele täiendavaid kohustusi on ilmne, et gigabiti soovituses seatud digiajastu eesmärkide täitmine muutub keerulisemaks mitte ei aita sellele kaasa. 8. BERECi uuringus on väljendatud et, kui Kuigi antud uuringus tõdetakse, et mitmetest sideregulaator suudab genereerida lisaks allikatest rahastamist võib pidada heaks riigieelarvelisele rahastamisele, või selle tavaks, siis juhitakse tähelepanu, et eelarve asemel, omavahendeid, siis olevat tal koostamise protseduurid ja eelarve täitmise tunduvalt suurem sõltumatus kui asutustel, autonoomia omavad selgelt suuremat mis sõltuvad tugevalt ning ainult tähtsust kui mitme rahastamisallika aspekt. riigieelarvelistest rahastamisallikatest. Uuring tõi välja, et täielikult ühest allikast – riigieelarvest – rahastatud riigi reguleerivate asutusi saab iseloomustada sõltumatutena, kui nad on saanud teha oma vajadustest lähtuvalt eelarve kohta ettepanekuid, pidanud ministeeriumiga läbirääkimisi ning omavad kaalutlusõigust selle rakendamiseks. Kõik vastavad võimalused on Eesti õigusruumis ka täna olemas. Lisaks tasuvad sideettevõtjaid juba praegu erinevaid tasusid ning seega oleks juba praegu võimalik seda kajastada TTJA eelarves kui täiendavat rahastusallikat. Täiendava tasu või maksu loomine ja sama tegevusega seoses sideettevõtjate mitmekordne maksustamine ei ole õigustatud. 9. Tuleb mainida, et kehtiv Siit ilmneb, et TTJA-l on plaanis ka neid raadiosageduslubadega seotud riigilõivude tasusid tõsta, mis kasvatab ühe sektori arvestusmetoodika on 20 aastat vana, ei koormust veelgi. Seda vaatamata sellele, et ole täna enam piisavalt läbipaistev ja vajab sageduslubade riigilõivu määrad tõusid just ajakohastamist. hiljuti märkimisväärselt (23%).  11 10. Regulaatorasutuse põhist rahastusmudelit, Pelgalt asjaolu, et taoline tasu on teatud kus lisaks riigieelarvelisele rahastamisele muudes olukordades kehtestatud, ei ole kasutatakse ka regulaatorasutuse piisav, hindamaks selle kehtestamise genereeritud omavahendeid, kasutatakse põhjendatust teist laadi asutuse puhul, Eestis Konkurentsiameti ja hoopis teistsuguste tegevuste jaoks ning Finantsinspektsiooni rahastamisel. mitte arvestades juba praegu makstavaid tasusid. Samuti puudub veendumus või analüüs, et antud rahastusmudelite kehtestamine on olnud parim lahendus. Näiteks Konkurentsiameti rahastamise puhul on juba välja tulnud ulatuslikud probleemid, sh on ilmnenud kahtlus, et järelevalvetasu on kasutatud laiemalt kui kohustatud ettevõtete järelevalve. valdkond. Samuti on Konkurentsiameti järelevalvetasu puhul ettevõtetel õigus küsida järelevalvetasu tagasi oma klientidelt, mis tähendab, et eelarvesse panustavad lõpuks ikkagi tarbijad. 11. Sellise finantseerimise mudeli korral Peame antud tasu kehtestamist selgelt rakenduks sideettevõtjatele, kelle ebaõiglaseks ja ebavõrdseks arvestades, sideteenuste aastakäive on vähemalt 500 tasutud summasid ja kõigi tegevuste 000 eurot (st Eestis ca 20 sideettevõtjat), mitteseotust sidesektoriga. Lisaks on käibel põhinev tasu määras 0,2% võrreldes teiste Euroopa riikidega pakutava sideteenuste eelmise majandusaasta tasu määr selgelt liiga kõrge (Soomes on see käibest. nt ~ 0,1%), sh sealse regulaatori roll sidesektoris oluliselt suurem. Arvesse on jäetud võtmata kogupilt ehk arvestatud ei ole teisi juba tasutavaid makse ja tasusid, hinnatud ei ole plaanitava tasu laiemat mõju Eesti majandusele ning digitaristu tulevikule, ettevõtluskeskkonnale. VTK-s puudub analüüs juba praegu sideettevõtjate poolt makstud tasude osas, mis annaks selge ülevaate, et juba praegu tasuvad sideettevõtjaid erinevate tasude (lisaks riiklikele maksudele) näol riigile mitmekümneid miljoneid.  12 TTJA 2023.a eelarve kohaselt oli ameti tulu kokku 19,6 miljonit eurot, millest 4,1 miljonit eurot moodustas elektroonilise side seaduse alusel teostatavate toimingute riigilõiv ning 15 miljonit tulu saadi sageduslubade müügist. See tähendab, et 97% TTJA tuludest moodustasid sideettevõtete poolt tasutud tasud, mida kasutati asutuse kõikide tegevuste (mitte üksnes sideosakonna ja sidesektori spetsiifiliste tegevuste) rahastamiseks. Tegemist on anomaalia mitte normaalsusega. Seda ei tohi VTK-s väljapakutud uue tasu näol kinnistada. Sama loogikat jätkates peaks ehitusettevõtted eraldi rahastama TTJA ehitusjärelevalve tegevusi, raudtee ettevõtted raudteeohutuse alaseid jne. Leiame, et TTJA peaks jääma siiski riiklikuks järelevalveasutuseks, mida rahastatakse riigieelarvest optimaalsel, jätkusuutlikul ja läbi mõeldud viisil. TTJA tegevus ei saa sõltuda erasektori käibest ja nendelt potentsiaalselt laekuvatest tasudest. 12. Eelmainitud valdkondade võimestamisel VTK-s esitatud võimalik kasu tasu saaks käibel põhineva tasu kohuslastele kohuslastele ei ole sideettevõtjate senisest pakkuda ka rohkem hüvesid, sh: kogemusest lähtudes põhjendatud ega • kiirelt väljatöötatud ajakohane vajalik. Sektor ei vaja sedalaadi täiendavaid regulatsioon ja naaberriikidega teenuseid ega tegevusi regulaatori poolt, mis koordineeritud sageduste õigustaksid täiendava rahalise koormise kasutamine võimaldab loomist. sideettevõtjal kiiremini alustada Eraldi väärib väljatoomist, et: uute tehnoloogiate ja sagedusalade • 5G sageduste väljajagamine seisis kasutamisega, sagedusalade ümber poliitilise otsuse taga, mitte polnud planeerimisega ja arendamisega. põhjustatud infopuudusest, mida Tekib hea ülevaade naaberriikide olnuks tarvis naabritelt hankida. sideoperaatorite sageduskasutusest.  13 Suureneb tagasiside ja regulaatori Pole esinenud olukorda, et nõustav roll, mis võimaldab infopuuduse tõttu poleks suudetud ettevõtjatel aegsasti planeerida regulatsiooni välja töötada. vajalike ümberkorraldusi ja Loomulikult esineb raadiosageduste investeeringuid koordineerimisel probleeme • sideregulaator toetab ja nõustub Venemaaga, kuid need on ajendatud sideettevõtjaid kriisist tingitud selgetest poliitilistest põhjustest ning tegevuste ümberkorraldamisel. TTJA ametnike arvu suurendamine ei Sidevõrgud ja sideturud toimivad, oma sellele vähimatki mõju. eelkõige elutähtsad, kuid ka muud • Seoses kriisivalmidusega on oluline teenused on tarbijatele rõhutada, et kohustus side kättesaadavad. toimepidevuse ja elutähtsa teenuse • Sõjaaja/erakorralise seisukorra toimimise tagamiseks lasub riigisisese rändluse tingimused on ennekõike sideettevõtetel. Kõik selged ja vastav rändlus toimib suured sideettevõtted on elutähtsa vajadusel. teenuse osutajad (ETO-d), seega on ammu olemas riskianalüüsid ja toimepidevusplaanid ning TTJA roll kriiside lahendamisel ei ole kandev. TTJA ei oma kriiside lahendamisel keskset rolli. ETO-d on kaasatud kriiside lahendamisse kõrgel tasemel, tehes koostööd Riigikantselei, RIA ja erinevate julgeolekuasutustega. • Täiesti arusaamatuks jääb, millisteks tegevusteks kasutaks TTJA täiendavat ressurssi nn sõjaolukorra riigisisese rändluse loomisel. Seda teemat on tehniliselt ette valmistamas operaatorid koostöös MKM-iga ja pole näha, et siin oleks vajalik TTJA panus. Kokkuvõttes jääb mulje, et tegemist ei ole sidesektori arengust lähtuvate uuenduste vajadustega, millede täitmisele otsitakse finantskatet – vaid lähteülesandeks on olnud plaan kehtestada erasektoris  14 sidevaldkonnale täiendav koormis ning selle rakendamiseks on mõeldud välja rida kunstlikke sundhüvesid ja sundteenuseid, millega seda vähegi põhjendada. 13. CIVITTA analüüsi tulemusena pakuti ühe CIVITTA uuringust tuleneb, et käibel variandina välja uus sideregulaatori baseeruva tasu rakendamine on üks võimalik teenuste rahastamise metoodika, mis lahendus, kuid selle variandi puhul tuleks põhineb suuremate sideettevõtjate samal ajal vähendada sagedusloa tasusid. sideteenuste käibel. See tähendaks, et riigilõivu osakaal peaks selgelt vähenema ning katma ainult menetlusega seotud kulu. Plaanitava tasu määramise lahenduse juures ei ole sageduslubade tasude vähendamise osa arvesse võetud (vastupidiselt, hiljuti neid suurendati märkimisväärselt). Loamenetluse tasud on uuringus esitatud võrdlusriikide eelarve mõttes marginaalse olulisusega. Samal ajal kui riigilõiv on Eesti regulaatori kontekstis äärmiselt suur tuluallikas. Sellest samast CIVITTA analüüsist ilmneb ka, et elektroonilise side ettevõtted maksavad juba praegu enim riigilõive. 2022. aastal moodustasid need 73% kogu laekunud tulust (sealjuures ajahetkel kui 5G sagedusload ei olnud veel kõik välja antud ega sellega seotud tasud laekunud ega kajastunud analüüsidokumendis) .  15 14. Mõju reguleeritava sektori ettevõtjale: Antud muudatuse mõjuhinnangu puhul ei ole regulaatortasu osakaal sideregulaatori arvesse võetud, et mainitud riigieelarvelised regulaatorteenuste kuludest oleks 44% ja vahendid tulevad samuti sidesektorilt. panus riigieelarve vahenditest 56%. Seega Sidesektori panus riigieelarvesse (ja seda kavandatava muudatuse mõju pelgalt eritasude näol) ületab regulaatori reguleeritava sektori ettevõtjatele on ülalpidamiskulusid olulisel määral. Seega on keskmine, kuna üle poole väide, et senise rahastusmudeli muutmata regulaatorteenuste tegevuskuludest jääb jätmisel maksavad sidesektori järelevalve riigieelarveliste vahendite kanda. kinni maksumaksjad, manipulatiivne ega vasta tõele. Samuti ei ole mõjude hindamisel arvestatud võimalikke kaasnevaid mitteplaneeritud mõjusid nt kahjulikku mõju sideettevõtjate investeerimiskindlusele. Muudatuse tulemusena vähenev investeerimiskindlus võib muutuda piduriks Eesti digitaristu arengule. Kokkuvõttes on mõjusid seega hinnatud poolikult ja kallutatult (eesmärgist lähtuvalt, mitte objektiivselt). Kui TTJA täiendav rahastamine peaks olema objektiivselt põhjendatud, siis riigi esmane ülesanne oleks suunata sideettevõtjate poolt juba makstavad märkimisväärsed summad sihtotstarbeliseks kasutamiseks TTJA eelarvesse, mitte otsida võimalusi suuremate sideettevõtete topelt maksustamiseks uute maksudega. IV Lõpetuseks Tänases majanduslanguse tingimustes on vajalik loobuda mis tahes regulatsioonimuudatuste plaanidest, mis toovad kaasa ametnike arvu kasvu ja seeläbi riigi püsikulude alalise suurenemise ning lisakoormuse majandusele, mis omakorda viib Eesti konkurentsivõime jätkuva kahanemiseni. VTK-s ei ole hinnatud sidesektori poolt juba täna riigile makstavate ulatuslike tasude suurust ega analüüsitud, seda, kas ja kui, siis millises mahus peaksid vastavad tasud jõudma TTJA-ni. Pakutud regulaatortasu mudeli puhul on jäetud arvesse võtmata pakutud lahenduse negatiivne mõju elektroonilise side sektorile, sellesse investeerimisele ja see tähendab ka, et Eesti majandusele ning digitaristule laiemalt.  16 Kokkuvõttes ei saa sellise plaaniga jätkamist pidada kuidagi põhjendatuks, kuna see toob kaasa ulatusliku kahju Eesti digiühiskonna arengule laiemalt ja on vastuolus koalitsioonileppega ettevõtjatele antud lubadustega. Eesti sideettevõtted panustavad lähitulevikus solidaarselt teistega julgeolekumaksu tasumise läbi, ent ootavad riigilt vastu senisest targemat, bürokraatiavabamat ja läbipaistvamat valitsemist. Loodame, et leiate võimaluse arvestada ITL-i tagasiside ning loobute sideettevõtjatele täiendava eritasu kehtestamise plaanist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Koopia: 1. Pr Liisa Pakosta, justiits- ja digiminister; 2. Hr Jürgen Ligi, rahandusminister; 3. Pr Kristi Talving, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: "Info Aadress" <[email protected]> Saaja: [email protected], "Elena Reilent" Teema: Arvamus elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta Kuupäev: 2024-08-12 13:07 Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 12.08.2024 kirja nr 5.1-1/89-1 „Arvamus elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta“. Kirja koopia on edastatud Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 <mailto:[email protected]> [email protected] <http://www.itl.ee/> www.itl.ee