Vastus pöördumisele seoses alkoholiseaduse sõnastuse täpsustamisega

Irina Talviste Teie 10.07.2024 nr 10-1/6274 Pärnu Linnavalitsus [email protected] Meie 09.08.2024 nr 2-4/1884-2 Suur-Sepa 16 80098, Pärnu Vastus pöördumisele seoses alkoholiseaduse sõnastuse täpsustamisega Austatud Irina Talviste Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole seoses alkoholiseaduse sätete mitmeti mõistmise/tõlgendamisega. Järgnevalt vastame Teie küsimustele. 1. Palute täpsustada, mida seaduses peetakse müügisaaliks ja mis tingimused peavad müügisaalil täidetud olema. Selgitame, et alkoholiseaduses ei ole eraldi defineeritud müügisaali mõistet ega müügisaaliks pidamise tingimusi. Selle mõiste lisamisel alkoholiseadusesse oli eesmärk jätta selle sisu samaks nagu see oli kehtetuks tunnistatud kaubandustegevuse seaduse puhul. Täpsemalt on selgitatud seletuskirjas, et müügisaal on siseruum, mis on kaupleja valduses ning kuhu tarbija, samuti tarbijaks mitteolev isik saab siseneda kaubaga tutvumiseks, valiku tegemiseks või müügilepingu sõlmimiseks.1 Sellest saab jääb järeldada, et kui müügikohal ei ole ümbritsevast eraldatud ruumi, kuhu saab ostu sooritamiseks sisse astuda, siis on see müügisaalita müügikoht. Näiteks ei saa müügisaaliga müügikohaks nimetada müügiletti, kioski ja muid sarnaseid ruume, millel puudub siseruum kliendi jaoks sisenemiseks ja ostu sooritamiseks. 2. Küsite: 2.1. Kas toitlustusettevõtjatel on lubatud alkohoolseid jooke müüa ja neile ei seata lisatingimust müügisaali olemasolu osas, kuna tegemist ei ole kauplusega? 2.2. Juhul kui toitlustusettevõttel peab olema alkohoolse joogi müümiseks müügisaaliga müügikoht, siis on vajalik seda ka seaduses nii sõnastada, et ei tekiks teisiti mõistmist. 2.3. Kui seadusandja mõte oli siiski, et ka toitlustusettevõttel peab olema müügisaal siis millised on tingimused toitlustusettevõtte müügisaalile – millises dokumendis on need sätestatud? Alkoholiseaduse § 40 lg 1 loetleb kohad, kus alkoholi müük lubatud ning selle järgi on toitlustusettevõttel lubatud alkohoolseid jooke müüa (alkoholiseaduse § 40 lg 1 p 2 1 Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus 235 SE seletuskiri. Riigikogu kodulehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/93527d19-0289-4972-9cc1- 41d10b624aa3/ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  kohaselt). AS § 41 lg 3 keelab alkohoolse joogi jaemüügi müügisaalita müügikohas. Nimetatud keelu järgimise tagamiseks on müügisaalita müügikohas keelatud hoida või ladustada alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist. See keeld kohaldub ka toitlustusettevõtte suhtes. Toitlustusettevõttes, millel puudub müügisaal ehk siis võimalus siseruumis kohapeal toitu tarbida, ei ole lubatud alkohoolseid jooke müüa. Piirangu mõte on selles, et ei tekiks tänavatele haagiseid, telke või lette, kust müüakse alkoholi. Seepärast sai ka selline keeld alkoholiseadusesse. Seega müügisaalita müügikoht (telk, kiosk, müügilett) võib end määratleda toitlustuskohana, st et seal võib müüa toitu ja sinna kõrvale gaseeritud jm alkoholivabu jooke, kuid kuna seadus otseselt keelab alkohoolse joogi jaemüügi müügisaalita kohas, siis ei saa sellest mööda minna. Ei piisa laudade ja toolide lisamisest tänavale või muule õuealale. Kui ettevõttel ei ole söögisaali, kuhu saavad inimesed toidu ja sinna kõrvale joogi tarbimiseks siseneda, siis alkoholi sellises kohas toiduga kaasa müüa ei tohi. Samas täname selle eest, et juhtisite taas tähelepanu sellele, et vastavast regulatsioonist on keeruline aru saada ja vajab seaduses paremini sõnastamist! Plaanisime koostada eelnõu vastavate sõnastuste täpsustamiseks (ja muude ebakõlade eemaldamiseks) alkoholiseaduses, kuid arvestades asjaoluga, et Sotsiaalministeerium on algatanud riikliku alkoholipoliitika uuendamise protsessi, siis on mõistlik neid asjaolusid hinnata ja muudatusi planeerida koos/paralleelselt, mitte aga eraldiseisvalt. Hetkel ei ole veel teada, millised saavad olema suunad alkohoolse joogi müügikohtade ja kättesaadavuse osas, kas seal lisanduvad täiendavad piirangud või mitte. Selle protsessiga hoiame teid kursis, sh on Pärnu Linnavalitsuse esindajad kaasatud ka erinevatesse aruteludesse ja töörühmadesse. 3. Küsimused alkohoolsete jookide müügi kohta „väljaspool ettevõtja tegevuskohta“. 3.1. Seoses alkoholiseaduse § 40 lg 1 punktiga 21 (mis luba alkohoolse joogi jaemüüki väljaspool ettevõtja tegevuskohta, kui toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja müüb alkohoolset jooki toitlustamise käigus) palute täpsustada, mida on seaduses täpsemalt mõeldud „väljaspool ettevõtja tegevuskohta“ all ja kuidas on see piiritletud. Selle all on mõeldud eelkõige müüki toitlustamisteenuse osutamisel, näiteks catering- teenus. Muudatuse mõte oli anda toitlustajatele õigus teostada alkohoolse joogi jaemüüki toitlustamisteenuse osutamisel väljaspool ettevõtja tegevuskohta. Tegemist on juhtudega, kus toitlustaja tellitakse teenust osutama näiteks tellija enda koju, toitlustamine ametlikel vastuvõttudel jms.2 3.2. Kas toitlustusettevõttel, kellel on toitlustuskoht siseruumis ja samal territooriumil on lisaks väliterrassil kiosk/müügilett, millest müüakse alkoholi toitlustamise käigus, on alkoholi müük § 40 lg 1 p 21 alusel kioskist/müügiletist lubatud? 2 Kaubandustegevuse seaduse, majandustegevuse registri seaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 150 SE seletuskiri, lk 12. Riigikogu kodulehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3721a6b9-7cd0-d983-d615- 417a152df002/kaubandustegevuse-seaduse-majandustegevuse-registri-seaduse-ja-nendega-seonduvalt-teiste- seaduste-muutmise-seadus/ 2 (3)  Müügisaaliga toitlustuskohta ja selle väliterassi loetakse üldjuhul üheks müügikohaks ja kui alkohoolse joogi müük toimub iseenesest selle müügisaaliga toitlustuskoha kaudu, siis on see lubatud. Küll aga tuleb siin igat konkreetset olukorda eraldi vaadata ja hinnata. Väliterassile asetatud kiosk või lett võib olla käsitletav ka eraldi müügikohana ja alkohoolse joogi müük sellisest kioskist või letist lubatud ei ole, kuna sellel ei ole müügisaali. 4. Soovite teada, millal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil plaanis seadust täiendada, et tagada seaduse ühtmoodi tõlgendamine. Nõustume, et alkoholiseaduses on mitmeid sätteid, mille tõlgendamine valmistab muret nii järelevalveasutustele kui ettevõtjatele ning vajavad seetõttu kordategemist, paremini sõnastamist. Nagu eespool välja toodud, siis on hetkel uuendamisel riiklik alkoholipoliitika ja selle tulemusel võib tulla mitmeid alkoholiseaduse muudatusi, muu hulgas ka müügikohtade regulatsioonis, mistõttu ei ole mõistlik müügikohtadega seonduvat regulatsiooni hetkel eraldi muutma hakata, vaid tegeleda sellega sama protsessi käigus. Mitmed järjestikused muudatused võivad tuua rohkem segadust kui selgust. Kahjuks ei ole veel teada, kui kaua alkoholipoliitika uuendamine ja sellest tulenevate tegevusplaanide paika panemine aega võtab. Kindel on aga see, et seda tuleb teha esimesel võimalusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Koppel ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Kristina Jerjomina +372 5885 1134 [email protected] 3 (3)