Inauguratsiooniloengud

I N A U G U R AT S I O O N I L O E N G JAAK NERUT Olete oodatud Tartu Ülikooli elektrokeemia professori Jaak Neruti inauguratsiooniloengule „Vesinikupõhine tulevik. Elektrokeemia tähtsus kliimaeesmärkide saavutamisel“ 24. septembril 2024 kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Tõnis Karki Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär Vesiniku laialdane tootmine, hoiustamine, transportimine ja kasutamine moodustavad üheskoos vesinikupõhise majanduse alustalad. Vesinikku kasutatakse näiteks keemiatööstuses selleks, et saada ammoniaaki, millest omakorda toodetakse väetisi. Vesinikul on tähtis roll ka heiteta sõidukites, mille kütuseelemendis muudetakse vesiniku keemiline energia elektrienergiaks. Tänu viimasele on võimalik märkimisväärselt vähendada õhusaastet, eriti tiheasustusega piirkondades. Vesinikku toodetakse enamasti fossiilkütustest, ent see pole kestlik. Kliimaeesmärkide saavutamiseks on üha olulisem minna üle taastuvatele energiaallikatele, näiteks päikese- ja tuuleenergiale. Nende puhul ei ole aga elektritootmine pidev ja elektrivõrgud ei suuda kõige tootlikumal ajal kogu energiat vastu võtta, mistõttu tuleb mõelda energia salves- tamise võimalustele. Üks lahendus on toota taastuvenergia ülejäägist vee elektrolüüsi kasutades vesinikku, mida on hiljem võimalik kasutada elektri taastootmiseks või mitmesugusteks keemilisteks protsessideks, näiteks metanooli tootmiseks või nafta rafineerimiseks. Loengus räägib Jaak Nerut elektrokeemia olulisusest vesinikutehnoloogia arendamisel, sealhulgas madalatempera- tuursest vee elektrolüüsist, vesiniku kasutamisest madalatemperatuurses kütuseelemendis ning selle salvestamise võimalustest. Jaak Nerut lõpetas Tartu Ülikooli keemia eriala 2002. aastal. Magistri- ja doktoriõpingute vältel uuris ta laengu- ülekande seaduspärasusi tahketel elektroodidel. Oma doktoritöö „Heksatsüanoferraat(III) aniooni redutseerimine kaadmium(0001) monokristalli tahul“ füüsikalise ja elektrokeemia erialal kaitses ta Tartu Ülikoolis 2007. aastal. Alates 2002. aastast töötab Nerut Tartu Ülikooli keemia instituudis. Aastal 2019 sai temast füüsikalise ja elektrokeemia vanemteadur. Neruti peamine uurimisvaldkond on madalatemperatuursed kütuseelemendid ja elektrolüüserid. Viimased 15 aastat on ta uurinud eelkõige hapniku redutseerumist kütuseelemendi elektroodimaterjalidel. Tema töörühma fookuses on olnud süsinikalusmaterjali rolli väljaselgitamine plaatinapõhistes katalüsaatorites. Lisaks on Nerut tegelenud otse- metanool-kütuseelementide haruldastel muldmetallidel põhinevate anoodkatalüsaatorite arendustöö, veest nitraadi eemaldamiseks mõeldud bioelektrokeemiliste süsteemide väljatöötamise, solventsegudes absoluutse pH-skaala rakendamise ning hapnikuanduri arendamise ja katsetamisega. Nerut on juhtinud mitmesuguseid teadusprojekte, mis puudutavad nii materjalide uuringuid, kütuseelementide valmistamist kui ka praktiliste rakenduste väljatöötamist Auve Techi isejuhtiva sõiduki tarbeks. Saatja: "[email protected]" <[email protected]> Saaja: "[email protected]" <[email protected]> Teema: Tartu Ülikooli professorite (Andero Uusberg, Jaak Nerut) inauguratsiooniloengud Kuupäev: 2024-08-30 11:32 Tere! Olete oodatud algava akadeemilise aasta esimestele inauguratsiooniloengutele: Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor Andero Uusberg „Tundes mõtet tundes“ 4. septembril kell 16.15 ülikooli aulas Tartu Ülikooli elektrokeemia professor Jaak Nerut „Vesinikupõhine tulevik. Elektrokeemia tähtsus kliimaeesmärkide saavutamisel“ 24. septembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis Loengute ja professorite tutvustused on lisatud manusena. Esmakordselt ametisse asunud professori inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja eesmärke kolleegidele, üliõpilastele, samuti avalikkusele väljaspool ülikooli. Inauguratsiooniloengutest tehakse veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV ( <http://www.uttv.ee/> www.uttv.ee) vahendusel. Loengud salvestatakse ülikooli videoportaalis UTTV. Inauguratsiooniloengute kodulehekülg: www.ut.ee/et/sisu/inauguratsiooniloengud <http://www.ut.ee/et/sisu/inauguratsiooniloengud> Lugupidamisega Kady Sõstar protokolli peaspetsialist TÜ rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond tel 737 5685, 511 9188 <mailto:[email protected]> [email protected] I N A U G U R AT S I O O N I L O E N G ANDERO UUSBERG Olete oodatud Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professori Andero Uusbergi inauguratsiooniloengule „Tundes mõtet tundes“ 4. septembril 2024 kell 16.15 ülikooli aulas. Tõnis Karki Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär Emotsionaalset peetakse tihti ratsionaalse, läbimõeldu vastandiks. Emotsiooni tekkimiseks pole justkui vaja mõelda – vahel tekib tunne mõtlemise kiuste ja tõukab tegema mõttetusi. Ratsionaalsuse tagamiseks tuleb seega emotsioone reguleerida. Selle kogemusliku mustri seletamiseks on sageli emotsioonide tagant otsitud mõtlemisest eraldi seisvat süsteemi. Loengus tuleb juttu alternatiivsest vaatest, mille puhul nähakse emotsioonide taga mõtlemise kiireid vorme, mis kujutavad olukorra tähendust eri motiivide valguses. Selline vaade aitab muu hulgas paremini mõista, kuidas inimesed mõtteid juhtides ka oma tundeid juhivad ning miks, millal ja kelle jaoks see strateegia emotsioonide reguleerimisel kasulik on. Andero Uusberg on Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor, kelle juhitav Tartu afekti ja regulatsiooni uurimisrühm käsitleb inimese tundeid, tahteid, otsuseid ning nende mõjutamise võimalusi. Selleks ehitatakse rühmas kontseptuaalseid, eksperimentaalseid ja arvutuslikke mudeleid ning kogutakse andmeid mängulistes veebikatsetes, psühhofüsioloogilistes laborikatsetes ja elulistes põllukatsetes. Andero on ka tänavu tegevust alustanud Eesti heaoluteaduste tippkeskuse teadusjuht. Lisaks alusuuringutele edendab Andero psühholoogia ja teiste käitumisteaduste rakendamist ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Ta on magistrikava „Rakenduslik käitumisteadus“ programmijuht ja selle valdkonna üks eestvedajaid Eestis. 2021. aastal kuulus ta COVID-19 teadusnõukoja koosseisu. Oma doktoritöös uuris Andero koos professor Jüri Allikuga elektroentsefalograafia abil afektiivse tähelepanu ajumehhanisme. Seejärel töötas ta kolm aastat Stanfordi Ülikoolis ja uuris koos professor James Grossiga emotsioonide reguleerimist.