dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. august 2024
Viit
11-1/2082-2
Registreeritud
29. august 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Windrox ettevõtete grupp
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
11 Tööpoliitika ja võrdne kohtlemine
Sari
11-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamise kirjavahetus
Toimik
11-1/2024
Vastutaja
Eva Põldis (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond)

Failid

  • 📎11-12082-2 29.08.2024 Väljaminev kiri.asice226 KB

Sisu (failidest)

Teie 06.08.2024 Windrox ettevõtete grupp [email protected] Meie 29.08.2024 nr 11-1/2082-2 Rasedale töötajale kergema töö pakkumine Austatud Tarmo Käi Tänan Teid kirja eest! Vastuseks Teie küsimusele seoses rasedale töötajale kergema töö pakkumisega, selgitame, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 125 lõike 1 kohaselt on rasedal ja emapuhkuse õigusega töötajal õigus nõuda ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd haiguslehe alusel, kui tema terviseseisund ei võimalda ettenähtud tööülesandeid kokkulepitud tingimustel täita. Sama paragrahvi lõike 3 alusel võib rase ja emapuhkuse õigusega töötaja keelduda haiguslehe alusel tööülesannete täitmisest, kui tööandjal ei ole võimalik talle anda tema terviseseisundile vastavat tööd, või loobuda pakutavast tööst. Tervise- ja tööministri 22.07.2022 määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja andmete edastamine“ § 7 lõike 1 kohaselt väljastatakse raseduse tõttu terviseseisundile vastava töö andmisel või teenistuja ajutiselt teisele ametikohale viimisel või teenistustingimuste ajutisel kergendamisel haigusleht 30 päeva kaupa paranemiseni või emapuhkuse või vanemapuhkuse määramiseni. Seega on tavapärane, et rasedate töövõimetuslehed kestavad 30 kalendripäeva ja väljastatakse korduvalt. Kuivõrd rasedus on aeg, kus töötaja terviseseisund on pidevas muutumises, on alati võimalus, et töötaja naaseb veel enne emapuhkusele jäämist tööle. Töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg 1 p 10 alusel peab töötaja tööandjat teavitama, kui kaua ta eelduslikult töölt eemal viibib ning andma tööandjale ka teada, kui see periood muutub. Teavitada tuleb tööandjat esimesel võimalusel, st kui töötaja sai teadlikuks, et talle väljastatakse uus töövõimetusleht. Töövõimetuslehe jätkumine võib aga selguda ka alles vahetult enne eelmise töövõimetuslehe lõppu, seega on soovitatav raseda töötajaga suhelda, et olla kursis tema edasiste plaanidega. Kui tööandja pakub töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd, kuid töötaja loobub sellest, on tööandjal õigustatud ootus, et vähemalt kuni töövõimetuslehe lõppemiseni töötaja tööle ei naase. Kuivõrd tööandja on töötaja puudumisega arvestanud ja tema jaoks asendaja leidnud, siis ei ole mõistlik eeldada, et tööandjal on kohustus töövõimetuslehe kestuse ajal rasedale töötajale, kes on tööst keeldunud, tööd pakkuda. Samas kui töövõimetusleht on lõppenud ning järgnevat töövõimetuslehte enam ei avata, tuleb tööandjal rasedale töötajale taas tööd pakkuda. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Tõepoolest võib tekkida olukord, kus rase töötaja võtab nt uue töövõimetuslehe alguses tööandja pakutava töö vastu, kuid hiljem loobub sellest, kuna ei ole võimeline tööülesandeid täitma. Kui selline olukord tuleb ette korduvalt (st on näha, et töötaja ei ole võimeline pakutud tingimustel tööd tegema), siis tuleks ümber hinnata töötingimused, mis töötajale sobivad ning sobivate tingimuste puudumisel saab tööandja öelda, et tal ei ole sobivat tööd pakkuda ning töötaja jääb töövõimetuslehele. Mõistame, et kui suhtlus töötajaga ei toimi, siis võib olla tööandjal keeruline tööd korraldada ning töötaja, kes on võetud asendama töövõimetuslehel viibivat rasedat töötajat, võib sattuda ebameeldivasse olukorda. Asendamisel võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks (TLS § 9 lg 2) ning asendamiseks sõlmitud tähtajaline tööleping lõppeb asendaja tööle naasmisega. Seega ei pea sellises olukorras tähtajalise töölepingu sõlmimisel kokku leppima konkreetset töölepingu lõppemise päeva. Seega saab kokku leppida, et asendaja tööleping lõppeb asendaja naasmisega, st kui töövõimetusleht jätkub, ei ole uut tähtajalist töölepingut vaja sõlmida ning olemasolev tööleping saab jätkuda. Sellisel juhul on asendaja ka teadlik sellest, et asendatava töövõimetuslehe lõppemisel lõppeb ka tema tööleping. Mööname, et tegemist on keerulise olukorraga ning seadus ei reguleeri täpselt, kuidas sellistel juhtudel käituda. Seega on siin olulised töötaja ja tööandja vaheline suhtlus, et töötaja teavitaks tööandjat oma edaspidistest plaanidest (st kas töövõimetuslehte pikendatakse või mitte) ning töötaja ja tööandja vahelised kokkulepped teavitamise osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Seili Suder Töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Eva Põldis 5913 6476 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel