Asekantsler Heddi Lutterus Teie: 05.10.2024 nr 2-6/24-6234-2
Asekantsler Mari-Liis Mikli
Justiitsministeerium Meie: 11.10.2024 nr 12-1/2024-019-3
Kiri edastatud digitaalselt aadressil:
[email protected]
Maksejõuetuse teenistuse täiendav selgitustaotlus riikliku järelevalvena läbiviidavas
pankrotimenetluses riigi poolt valitud pankrotihalduri tasu, sh esialgse tasu osas
riigieelarve kasutamisel
Austatud koostööpartnerid
Maksejõuetuse teenistus saatis Teile 23. augustil 2024.a. selgitustaotluse riikliku järelevalvena
läbiviidavas pankrotimenetluses riigi poolt valitud pankrotihalduri tasu, sh esialgse tasu osas
riigieelarveliste vahendite kasutamise kohta. Maksejõuetuse teenistus soovis Teiega teemat
kiiresti arutada. Te võimaldasite ühise arutelu 1. oktoobril 2024.a, mille järgselt saatsite
teenistusele 5. oktoobril oma selgitused. Täname Teid vastuse ja selgituste eest!
Käesolevaga pöördub Maksejõuetuse teenistus Teie poole täiendava selgitustaotlusega, sest 1.
oktoobril toimunud ühise arutelu ja 5. oktoobril saadetud vastuskirja pinnalt on ilmne, et
erapooletu ja sõltumatu riiki esindava järelevalveorgani probleemid on ulatuslikumad kui
esmapilgul arvatud. Nagu me oma selgitustaotluses ja ühisel arutelul väljendasime, siis
teenistuse arvates on riigieelarveliste vahendite käsutamise osas teatud õigusnormid kas puudu
või ebaselged, mis ei võimalda teenistusel kaasa aidata ka maksejõuetusõiguse praktika
ühtlustamisele, kuigi see on pankrotiseadusest tulenevalt üks meie ülesannetest.
Esiteks ei ole teenistuse arvates selgelt määratletud, mis on riigi poolt valitud avaliku uurimise
pankrotihalduri tunnitasu määr (kas fikseeritud, iga-aastaselt ülespoole indekseeritud või teatud
piirmäärade vahemik, kas ja kui siis, kust tuleneb kaalutlusõigus valida) või laiemalt mis on
avalikus uurimises pankrotihaldurile makstava tasu ja tehtavate (tehtud) riigi eelarvest tehtavate
kulutuste hüvitamise süsteem (kas tulemustasu süsteemi rakendatakse, kui avaliku uurimise
kestel varatusse järelevalvesubjekti vara menetluse kestel tekib? kui rakendatakse, siis milliste
õigusnormide alusel ning millal võib tunnipõhisest süsteemist tulemustasu süsteemile üle
minna?), mida riigil Maksejõuetuse teenistuse kui haldusorgani kaudu on õigus või kohustus
otstarbekaks lugeda. Teisisõnu, kui odav või kui kallis võib olla riikliku järelevalve ehk avaliku
uurimise hind, st mida riik Maksejõuetuse teenistuse eelarvet kasutades otstarbekaks võib
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
pidada, eriti arvestades seda, et Maksejõuetuse teenistus ise on muuhulgas ka
haldusjärelevalveorgan menetluskulude otstarbekuse osas.
Kuivõrd PankrS 12 prim peatükis, mis reguleerib Maksejõuetuse teenistuse eesmärki,
ülesandeid, õigusi, kohustusi ja vastutust, ei ole sätestatud teatud olulisi küsimusi, siis soovime
Teilt täiendavalt teada:
1) kas PankrS § 65 lg 12 on Teie arvates õigusnorm, mida peab kohaldama avaliku uurimisena
välja kuulutatud pankroti puhul pankrotihalduri tunnitasu ülempiirmäärana (mis omakorda
viitab PankrS § 23 lõikele 3 ja on Vabariigi Valitsuse poolt iga-aastaselt indekseeritud tunnitasu
ülempiirmäär)? Juhul, kui see Teie arvates ei ole õige õigusnorm, siis millist õigusnormi peab
kohaldama?
2) juhul, kui Teie arvates PankrS § 65 lg 12 kohaldub avalikke uurimisi läbiviivatele
pankrotihalduritele tasude määramiseks ja välja maksmiseks, siis:
a) kas Maksejõuetuse teenistusel on igas avalikus uurimisena väljakuulutatud
pankrotimenetluses ulatuslik kaalutlusõigus pankrotihalduri tunnitasu piirmäärade üle
otsustamaks st tunnitasu piir alates 0 eurot kuni PankrS § 23 lg 3 nimetatud indekseeritud
ülempiirini, millele lisandub käibemaks?
b) kas aastal 2023 algatatud avaliku uurimisena väljakuulutatud pankrotimenetluses kehtib
2023 aasta tunnitasu ülemmäär kuni kogu selle pankrotimenetluse lõppemiseni, mis saabub
näiteks alles aastal 2027 (st kogu pankrotimenetluse vältel on üks tasumäär, aluseks pankroti
väljakuulutamise aasta) või tuleb haldusorganil käimasolevas pikas pankrotimenetluses aastal
2023 pankrotihalduri tasudeks planeeritud riigieelarvelised vahendid igal järgneval kalendri- ja
eelarveaastal ümber hinnata VV kehtestatud uue tunnitasu ülemmäära alusel?
c) juhul, kui näiteks üle ühe riigieelarve aasta kestvas avalikus uurimises tekib teisel või
kolmandal eelarveaastal pankrotivarasse olulises ulatuses raha (nt kahju hüvitaja maksab
tagasi), siis kas ning juhul kui Teie arvates jah, siis kes võib otsustada ning millisel konkreetsel
õiguslikul alusel avalikus uurimises pankrotihalduri tasusüsteemi muudatuse konkreetses
pankrotimenetluses (nt PankrS § 65 lg 12 tunnipõhiselt arvestuselt üleminek § 65prim
tulemustasusüsteemile keset menetlust)?
Teiseks tuleb Maksejõuetuse teenistuse arvates mõista ja eristada mistahes avaliku uurimise
pankrotihalduri mistahes tasu (esialgse tasu ja lõpliku tasu) taotlemisprotsessi,
otsustamisprotsessi ja tasu väljamaksmise protsessi ning kõigi otsustajate ja väljamaksjate
õiguslikku pädevust vastavates protsessides. Teenistuse arvates on need teemad siiski
õigusaktides detailselt reguleerimata tekitades praktikas nüüdseks kohati ületamatuid
probleeme. Hea haldusega kooskõlas pidavaks ei saa pidada näiteks olukorda, kus
Maksejõuetuse teenistus ei nõustu kohtu poolt esialgse tasu väljamaksmise kohtumäärusega
teatud juhtudel (näiteks teenistust ega haldurit ei ole kohtusse kutsutud üle kuulamisele enne
vastava otsuse tegemist) ning praktikas ühtse selguse loomiseks peab Maksejõuetuse teenistus
esitama iga kord määruskaebuse. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et tegemist on haldusesisese
teemaga, mida ei peaks iga kord kohtuvõimu kaudu lahendama praktika ühtlustamiseks, vaid
küsimus on ennekõike valdkonna eest vastutava ministeeriumi regulatsioonide kvaliteedis.
Kuivõrd PankrS 12 prim peatükis, mis reguleerib Maksejõuetuse teenistuse eesmärki,
ülesandeid, õigusi, kohustusi ja vastutust, ei ole sätestatud neid küsimusi, siis soovime Teilt
õigusselguse huvides teada:
3) kas PankrS § 65 lg 3 on Teie arvates õigusnorm, mida peab kohaldama avaliku uurimisena
välja kuulutatud pankroti puhul pankrotihalduri esialgse tasu määramisel ja välja maksmisel
keset avaliku uurimisena läbiviidavat pankrotimenetlust (teisisõnu, kas PankrS § 65 lg 3 on
võimalik kohaldada, kuivõrd avalikes uurimistes reeglina vahendeid ju ei ole)? Juhul, kui see
2 (3)
Teie arvates ei ole õige õigusnorm, siis milliseid õigusnorme peab Teie arvates kohaldama
avaliku uurimisena välja kuulutatud pankroti puhul pankrotihaldurile esialgse tasu määramisel
ning eriti just riigieelarvest välja maksmisel keset avalikku uurimist ehk pankrotimenetluse
kulgu (eeldusel, et sellist olukorda reguleerivad õigusnormid Teie arvates juba on
kehtestatud) ?
Kuivõrd tegemist on Teile juba tuttava teemaga, siis oleksime väga tänulikud täiendavate
selgituste ja vastuste eest hiljemalt 31. oktoobril 2024.a (k.a).
Koostööaltilt
Maksejõuetuse teenistuse nimel
(digiallkirjatatud)
Signe Viimsalu
juhataja
3 (3)