Otsus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 08.10.2024 Kehtiv kuni: 08.10.2029 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust Teabevaldaja: Konkurentsiamet OTSUS 08.10.2024 nr 9-3/2024-024 MTÜ Ploomipuu Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna määramine 1. Haldusmenetluse alustamine 13.06.2024 registreeriti Konkurentsiametis MTÜ Ploomipuu Vesi (edaspidi ka PV) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse (edaspidi ka veeteenus) hinnataotlus koos hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus) vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 57 lg 1. MTÜ Ploomipuu Vesi osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust Harjumaal Maardu linnas, Muuga elamupiirkonnas. ÜVVKS § 48 lg 1 kohaselt võib vee-ettevõtja tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi tasusid: 1) tasu võetud joogivee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise eest; 3) tasu reovee puhastamise eest; 4) tasu sademevee ärajuhtimise eest; 5) tasu sademevee puhastamise eest; 6) abonenttasu joogivee eest; 7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 8) abonenttasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest. ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) keskkonnanõuete täitmine; 3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks; 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja käesoleva seaduse § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt. ÜVVKS § 58 lg 1 kohaselt tuleb Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise.  2 (24) Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid (edaspidi Küsimustik) Exceli tabelite kujul1. Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181 ja ÜVVKS-st lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 58 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiameti poolt välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 2. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendi “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamise soovituslik metoodika” (edaspidi Metoodika) ning avaldas selle oma koduleheküljel3. Metoodika on hinnaotsuse tegemisel halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Metoodika eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Metoodikat kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. ÜVVKS § 58 lg 5 kohaselt peab vee-ettevõtja hinnataotluse menetluse protsessis lubama Konkurentsiametil kontrollida raamatupidamist, põhjendama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta selgitusi. ÜVVKS § 58 lg 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning selle esindajalt, samuti riigiasutustelt ja selle ametiisikult lisaandmeid, kui hinnaotsuse tegemiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. Konkurentsiametil on käesolevas lõikes kirjeldatud õigus ka kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle ametiisiku suhtes. ÜVVKS § 58 lg 3 kohaselt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades sellest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja lõppemist. ÜVVKS § 58 lg 9 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mida on vaja hinna kehtestamiseks. 2. Menetlusosaline MTÜ Ploomipuu Vesi (registrikood 80106511, aadress Rõikheina tee 32, Maardu linn, Harjumaa 74117) põhitegevusalaks on äriregistri kohaselt veekogumine, -töötlus ja -varustus. PV ei ole äriregistri kohaselt alates 01.04.2019 käibemaksukohuslane. Eeltoodust lähtuvalt määrab Konkurentsiamet veeteenuse hinna lähtuvalt käibemaksu sisaldavatest kuludest 1 Küsimustikud avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade-kooskolastamine 2 Hinnataotluse esitamise juhend avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade-kooskolastamine 3 Metoodika avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade-kooskolastamine. Metoodikat rakendatakse veeteenuse hinnaotsuse tegemisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hinnaotsuse tegemisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks.  3 (24) (osa tegevuskuludest ja investeeringud). Taotletavale hinnale ei ole PV-l õigust lisada käibemaksu, kuna temale ei laiene käibemaksuseaduse (KMS) § 24 nimetatud maksukohustuslase õigused ja kohustused. Kui PV staatus maksukohustuslasena muutub (mitte-käibemaksukohustuslasest käibemaksukohustuslaseks) on ettevõtja kohustatud esitama Konkurentsiametile taotluse uue hinnaotsuse tegemiseks, sest muutuvad veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevad kulud (osa tegevuskuludest ja investeeringutest) ning PV-l tekib õigus ettevõtluse tarbeks kasutatava kauba või teenuse soetamisel makstud käibemaksu (sisendkäibemaks) maha arvamiseks (KMS § 24). PV majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Menetluse käik 13.06.2024 registreeriti Konkurentsiametis PV Hinnataotlus. Kuna esitatud Hinnataotlus oli puudustega HMS § 15 lg 2 mõttes, ei olnud Konkurentsiametil võimalik alustada Hinnataotluse sisulist menetlemist. 03.07.2024 saatis Konkurentsiamet PV- le e-kirja Hinnataotluses esinevate puuduste selgitamiseks ja kõrvaldamiseks. 23.07.2024 esitas PV Konkurentsiametile palve pikendada vastamise tähtaega kuni 31.07.2024. 12.08.2024 esitas PV vastused ameti 03.07.2024 esitatud puuduste kohta ning nendest tulenevalt korrigeeritud Hinnataotluse. 26.08.2024 edastatud kirjas teavitas Konkurentsiamet, et kuigi 12.08.2024 registreeritud Hinnataotluses esinevad jätkuvalt mõningad puudused, mida ameti hinnangul on võimalik kõrvaldada menetluse käigus, siis on Konkurentsiamet alustanud taotluse sisulist menetlemist. Lisaks esitati täpsustavad küsimused seoses omatarbevee ja veekao kogustega, tegevuskulude ja investeeringutega. ÜVVKS § 58 lg 3 tulenevalt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse pärast nõuetekohase taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 58 lg 3, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast. Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast ehk PV puhul alates 13.08.2024. 04.09.2024 toimus Konkurentsiameti ja PV esindajate kohtumine veeteenuse hinna komponentide ja hinna kujunemise küsimustes. 05.09.2024 saatis Konkurentsiamet PV-le küsimused seoses elektri tarbimisega. 06.09.2024 esitas PV vastused elektri tarbimiskoguste kohta. 11.09.2024 saatis Konkurentsiamet lisaküsimuse seoses elektri arvetel kajastuva päevatarbimise ja puhkepäeva tipuaja tarbimistega, millele PV saatis vastuse 12.09.2024. 12.09.2024 saatis Konkurentsiamet Maardu Linnavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks PV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8.  4 (24) 27.09.2024 edastas Maardu Linnavalitsus Konkurentsiametile vastuse, mille kohaselt on PV Hinnataotluses kajastatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonna investeeringud aastatel 2018-2024 ei ole vastuolus Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavaga. 01.10.2024 saatis Konkurentsiamet PV-le veeteenuse Hinnataotluse, lisaandmete ja saadud selgituste läbitöötamise järel tehtud ettepanekud Hinnataotluse korrigeerimiseks ning seisukoha elektrienergia hinna kujunemise kohta (Exceli tabeli kujul). 04.10.2024 esitas PV korrigeeritud Hinnataotluse, milles oli arvesse võetud Konkurentsiameti 01.10.2024 esitatud seisukohti ning korrigeeritud elektrienergia kulu. ÜVVKS § 58 lg 9 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 26.08.2024 – 06.09.2024, 11.09.2024 – 27.09.2024, 01.10.2024 – 04.10.2024 (kokku 30 päeva), sest puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused ning kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“4 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks I poolaastal (01.01–30.06), täidetakse Küsimustiku veerg „hinna arvutus 12 kuu andmete alusel“ jooksva aasta andemetega. Hinnataotlust menetletakse jooksva aasta andmete alusel. Tulenevalt asjaolust, et PV esitas Hinnataotluse 13.06.2024 ehk 2024.a I poolaastal, teostab Konkurentsiamet veeteenuse hinna analüüsi 2024.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodiks prognoositud andmete alusel. Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Metoodika punkt 1.17). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist5 ettevõtja majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee-ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust). 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et hinnamenetluse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 50 lg 1 loetletut, siis võib ta esitada taotluse uue hinnaotsuse tegemiseks järgneva 12 kuu andmete alusel. PV kehtiva ehk 04.01.2019 otsuse nr 9-3/2019-001 (edaspidi 2019 Otsus) ja 04.10.2024 Hinnataotluses esitatud veeteenuse hinna komponentide (tegevuskulud, kapitalikulu, tulukus ja müügikogused) võrdlus on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1). Tabel 1 Veeteenuse hinna komponendid 2019 Regulatsiooni- rida Nimetus Ühik Otsus periood 1 Tegevuskulud (rida 2 + 3) € 27 118 35 657 2 Muutuvkulud € 4 368 6 608 2.1 Vee erikasutusõiguse tasu € 2949 3 035 2.2 Elektri kulu € 1419 3 573 3 Muud tegevuskulud € 22 750 29 050 4 https://www.konkurentsiamet.ee/hindade-kooskolastamine 5 https://ariregister.rik.ee/  5 (24) 2019 Regulatsiooni- rida Nimetus Ühik Otsus periood 4 Kapitalikulu € 862 411 5 Tulukus € 390 441 6 Lubatud müügitulu € 28 370 36 509 7 Järelevalvetasu € 0 73 8 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga (rida 6 + 7) € 28 370 36 582 9 Võetud joogivee müügikogus m3 29 881 30 500 10 Veeteenuse hind €/m3 0,95 1,20 Konkurentsiamet analüüsib PV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse osutamise summaarseid kulusid ja tulukust, s.t taotletud tasu (tasu võetud joogivee eest) aluseks olevaid tegevuskulusid, kapitalikulu ja tulukust ning müügikoguseid (vt Tabel 1 veerg „Regulatsiooniperiood“). Konkurentsiamet on seisukohal, et PV poolt hinnaotsuse tegemiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS §-s 50 toodud nõuetele. Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad PV poolt taotletud veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevate kulude kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse ettevõtja poolt esitatud andmeid ja menetluse käigus saadud selgitusi. 4. Taotleja üldiseloomustus PV osutab veeteenust Muuga aedlinnas Altmetsa tee, Pirnipuu puiestee, Õunapuu puiestee ja Viljapuu puiestee vahel. PV kehtiv tasu võetud joogivee eest on kooskõlastatud Konkurentsiameti 04.01.2019 otsusega nr 9-3/2019-001. Alljärgnevalt on esitatud ülevaate PV kehtivast ning taotletud hinnast (vt Tabel 2). Tabel 2 Kehtivad ja taotletavad veeteenuse hinnad Kehtiv Taotletav Muutus rida Nimetus Ühik hind hind % 1 Tasu võetud joogivee eest €/m³ 0,95 1,20 26,3 Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamiseks põhjuseks teenuse osutamiseks vajalike kulude suurenemine. Järgnevas tabelis (vt Tabel 3) on kajastatud PV ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi ja veeteenust iseloomustavad üldised näitajad aastatel 2021 – 2023 ning regulatsiooniperioodil. Tabel 3 Üldiseloomustus Regulat- rida Üldandmed Ühik 2021 2022 2023 siooni- periood 1 Ammutatud vee kogus m3 30 248 29 646 30 669 30 550 2 Võetud joogivee müügikogus m3 30 198 29 596 30 619 30 500 3 Võetud joogivee tarbijate arv tk 428 434 435 438 4 Ühisveevärgi torustiku pikkus km 20 20 20 20  6 (24) Regulat- rida Üldandmed Ühik 2021 2022 2023 siooni- periood 5 Puurkaevude arv tk 1 1 1 1 6 Veeteenuse töötajate arv in 2 2 2 1,8 Vaadeldaval perioodil on PV kasutatavate veeteenuse objektide arv olnud muutumatu – nii torustike pikkus (20 km) kui puurkaevude arv (1 tk) ei ole perioodil 2021 – 2023 ning regulatsiooniperioodil muutnud. 5. Müügikogused ja veekadu 5.1. Müügikogused Müügikogusele hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügikogusega. Mida väiksem on müügikogus, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind. Kaalutlustes, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügikogused on põhjendatud, tugineb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 2, mille kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises ning vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs. Lisaks tugineb Konkurentsiamet Metoodika punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügikoguse analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid: 1) müügikoguse dünaamika (sh eelmiste perioodide müügikogused, majandusprognoosid, pikaajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajad); 2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos. 5.1.1. Võetud joogivee müügikogus PV Hinnataotluses prognoositud võetud joogivee müügikogus 30 500 m3 PV on prognoosinud regulatsiooniperioodil tarbijatele osutatava võetud joogivee teenuse müügikoguseks 30 500 m3. Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse 30 500 m3 kohta Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 4), kus on kajastatud PV võetud joogivee tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2021-2023 ning regulatsiooniperioodil. Tabel 4 Võetud joogivee tarbijate arv ja müügikogus Regulat- rida Võetud joogivee müügikogus Ühik 2021 2022 2023 siooni- periood 1 Võetud joogivee müügikogus m3 30 198 29 596 30 619 30 500 2 Koguse muutus % x -2,0 3,5 -0,4 3 Võetud joogivee abonentide arv tk 428 434 435 438 4 Abonentide arvu muutus tk x 6 1 3 5 Ühe abonendi keskmine tarbimine m3/tk 70,56 68,19 70,39 69,63  7 (24) Regulat- rida Võetud joogivee müügikogus Ühik 2021 2022 2023 siooni- periood 6 Muutus % x -3,35 3,22 -1,07 Joogivee teenuse kliente (abonente) oli 2021.a-l 428 tükki. Aastatel 2022-2023 lisandus kokku 7 uut abonenti ja abonentide koguarvuks kujunes 435 tükki (vt Tabel 4 rida 3 ja 4). Regulatsiooniperioodiks on prognoositud lisanduma 3 uut abonenti ehk joogivee teenuse abonentide arvuks on 438 tükki. Hinnataotluse kohaselt ei ole vaadeldavatel aastatel uusi joogivee teenusega liitumise võimalusi rajatud, kuid abonente saab lisanduda varem rajatud liitumisvõimalustele. Võetud joogivee müügikogus oli 2021.a-l 30 198 m3, vähenedes 2022.a-l 29 596 m3-ni ja tõusis 2023.a-l tasemele 30 619 m3 (vt Tabel 4 rida 1). Regulatsiooniperioodiks on PV prognoosinud võetud joogivee müügikoguseks 30 500 m3 ehk müügikoguse vähenemist 0,4% võrreldes 2023.a-ga (vt Tabel 4 read 1 ja 2 veerud „2023“ ja „Regulatsiooniperiood“). ÜVVKS § 50 lg 2 kohaselt võetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises. Aastate 2021-2023 keskmiseks müügikoguseks on 30 138 m3 ((30 198 + 29 596 + 30619) / 3 = 30 138). Kuna vaadeldaval perioodil on veeteenust tarbivaid abonente pidevalt lisandunud, siis kasutas Konkurentsiamet ühe abonendi keskmist tarbimist, mis aastatel 2021-2023 muutus vahemikus 68,19 – 70,56 m3 abonendi kohta. Viimase kolme aasta keskmiseks ühe abonendi veetarbimiseks on 69,71 m3. PV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud andmete alusel kujuneb ühe abonendi keskmiseks tarbimiseks 69,63 m3, mis on sisuliselt võrdne viimase kolme aasta keskmise näitajaga. Konkurentsiamet loeb põhjendatuks PV poolt prognoositud võetud joogivee müügikoguse 30 500 m3, kuna arvesse on võetud lisanduvaid abonente ja ühe abonendi keskmine tarbimine on sisuliselt võrdne eelnevate aastate keskmise näitajaga. 5.2. Omatarbevesi ja veekadu Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena (ammutatud vee kogus lahutada omatarbevee kogus lahutada müüdud vee kogus). Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal. Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee kogust ei arvestata müüdud vee koguse hulka. Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab: 1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks); 2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse);  8 (24) 3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu). PV Hinnataotluses prognoositud omatarbevee ja veekao maht summas 50 m3 PV on prognoosinud regulatsiooniperioodil omatarbevee ja veekao mahu summaks 50 m3, mis moodustab 0,2% ammutatud veest. Konkurentsiameti seisukoht omatarbevee ja veekao mahu summa 50 m3 kohta Ülevaate saamiseks omatarbevee ja veekadude muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 5). Tabel 5 Omatarbevesi ja veekadu Regulat- Rida Omatarbevesi ja veekadu Ühik 2021 2022 2023 siooni- periood 1 Ammutatud vee kogus m³ 30 248 29 646 30 669 30 550 2 Omatarbevee ja veekao summa m³ 50 50 50 50 Omatarbevee ja veekao osakaal 3 ammutatud veest % 0,2 0,2 0,2 0,2 4 Võetud joogivee müügikogus m³ 30 198 29 596 30 619 30 500 Omatarbevee ja veekao osakaal 5 müüdud vee mahust % 0,2 0,2 0,2 0,2 Regulatsiooniperioodil on PV prognoosinud arvestuslikuks omatarbevee ja veekao mahuks kokku 50 m3. PV selgituste kohaselt kasutab ta omatarbevett veepumplas filtrite läbipesuks. Prognoositud omatarbevee ja veekao osakaal müüdud vee mahust on 0,2% (50 / 30 500 × 100 = 0,2). Väga madalat omatarbevee ja veekao osakaalu saab selgitada torustike hea seisukorraga. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ettevõtja poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud omatarbevee ja veekao mahtu kokku 50 m3 ehk 0,2% vee müügimahust, kuna see on eelnevate aastatega samal tasemel. 6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud ÜVVKS § 50 lg 1 ning sellega kooskõlas oleva Metoodika järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil, mille moodustavad veeteenuse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt peavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid. ÜVVKS § 52 lg 3 alusel ei arvata veeteenuse hinda järgmiseid kulusid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 5) finantskulud; 6) dividendide tulumaksu kulu; 7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.  9 (24) Metoodikast lähtuvalt jagunevad tegevuskulud: 1) muutuvkulud ehk kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest (näiteks vee erikasutusõiguse tasu, saastetasu, teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu, elektri kulu jms); 2) muud tegevuskulud ehk kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit. Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta. 6.1. Muutuvkulud Metoodika p 5 kohaselt on muutuvkulud olulises osas sõltuvad müügikoguse muutumisest. Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavatel tasudel põhinevaid kulusid (edaspidi mittekontrollitavad kulud). Mittekontrollitavad kulud ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Mittekontrollitaval tasul/ tasumääral põhinevad tegevuskuludest näiteks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär), saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse tasu ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent). Metoodika punktide 5.1-5.4 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda mittekontrollitavad tasud/ tasumäärad, kuid ettevõtja peab põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused, elektrienergia tarbimine jm). PV-l on muutuvkuludeks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär) ja elektri kulu (sh võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi komponent). PV Hinnataotluses prognoositud muutuvkulud 6 608 € PV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks vee erikasutusõiguse tasuks 3 035 € ja elektri kuluks 3 573 € ehk muutuvkulud kokku 6 608 €. Konkurentsiameti seisukoht muutuvkulude 6 608 € kohta Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu PV poolt veeteenuse hinda lülitatavatele muutuvkulude kulukomponentide lõikes. 6.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel. Metoodika p 5.2 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse  10 (24) tasumääradega maksustatavaid vee koguseid. PV Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasu 3 035 € Hinnataotluse kohaselt soovib PV veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas 3035 €. Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu 3 035 € kohta Keskkonnaloa nr L.VV/325984 kohaselt on PV-l õigus ammutada vett kambrium-vendi põhjaveekihist maksimaalselt 32 800 m3 aastas. Hinnataotluse kohaselt prognoosib PV ammutatava vee koguseks regulatsiooniperioodil 30 550 m3. Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud joogivee müügikogusest, omatarbevee ja veekao kogusest ehk ammutatud vee kogus = võetud joogivee müügikogus + omatarbevee kogus + veekadu. Tulenevalt Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud võetud joogivee müügikogusest 30 500 m3 (vt otsuse p 5.1.1) ning omatarbevee ja veekao mahu summast 50 m3 (vt otsuse p 5.2) kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks 30 550 m³ (30 500 + 50 = 30 550). Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisa kohaselt on 2024.a.-l vee erikasutusõiguse tasumäär vee ammutamisel kambriumi-vendi põhjaveekihist 99,34 €/tuh m3. Rakendades ammutatava vee kogusele 30 550 m3 vee erikasutusõiguse tasumäära 99,34 €/tuh m3, kujuneb PV vee erikasutusõiguse tasuks kokku 3 035 € (30 550 × 99,34 / 1000 = 3 035), mis vastab Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasule ja on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda. 6.1.2 Elektri kulu PV Hinnataotluses prognoositud veeteenuse elektri kulu 3 573 € Hinnataotluses prognoosib PV regulatsiooniperioodil veeteenuse osutamisel tarbitavaks elektrienergia koguseks 16 076 kWh ja elektri kuluks 3 573 €. Konkurentsiameti seisukoht elektri kulu 3 573 € kohta Elektri kulu kujuneb elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektri kulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt. Elektrienergia kogus PV kasutab veeteenuse osutamisel elektrienergiat joogivee pumpamiseks ja töötluseks. Konkurentsiamet koostas PV poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 6) veeteenuse osutamisel tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta.  11 (24) Tabel 6 Veeteenuse elektritarbimine ja kulu Regulat- rida Elektri tarbimine ja kulu Ühik 2021 2022 2023 siooni- periood 1 Elektrienergia tarbimine kWh 19 947 16 639 13 393 16 076 2 Muutus võrreldes eelmise aastaga % x -16,6 -19,5 20,0 3 3 Ammutatud vee kogus m 30 248 29 646 30 669 30 550 Elektrienergia erikulu ammutatud vee 4 koguse kohta (rida 1 / rida 3) kWh/m3 0,66 0,56 0,44 0,53 5 Elektri keskmine hind senti/kWh 16,30 29,11 21,49 22,22 Tabeli andmete kohaselt vähenes veeteenusel kasutatud elektrienergia kogus aastatel 2021 – 2023 tasemelt 19 947 kWh tasemele 13 393 kWh (vt Tabel 6 rida 1). Regulatsiooniperioodiks on PV prognoosinud veeteenusel tarbitavaks elektrienergia koguseks 16 076 kWh, mis 20,0% suurem võrreldes eelneva aastaga (vt Tabel 6 rida 2). Veeteenusel tarbitav elektrienergia kogus sõltub oluliselt käideldava vee kogusest. Seega hinnangu andmiseks veeteenusega seotud elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee kogusega). PV elektrienergia erikulu oli 2021.a-l 0,66 kWh/m3 ja langes 2023.a-ks tasemele 0,44 kWh/m3 (vt Tabel 6 rida 4). Regulatsiooniperioodiks prognoosib PV elektrienergia erikulu tasemele 0,53 kWh/m3, mis on madalam varasema kolme aasta keskmisest erikulust 0,55 kWh/m3 ((0,66 + 0,56 + 0,44)/3 = 0,55). Kuna PV poolt prognoositud andmetel kujunev elektrienergia erikulu 0,53 kWh/m3 on madalam viimase kolme aasta keskmisest elektrienergia erikulust, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenusega seotud elektrienergia erikulu 0,53 kWh/m3. Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse p-s 6.1.1 põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest 30 550 m3 ja käesolevas punktis põhjendatuks loetud elektrienergia erikulust 0,53 kWh/m3, kujuneb põhjendatud veeteenusel tarbitavaks elektrienergia koguseks 16 076 kWh (30 550 × 0,53 = 16 0766). Elektrienergia hind PV ostab elektrienergiat AS-iga Eesti Energia sõlmitud tähtajatu lepingu alusel, algusega 23.03.2023. Sõlmitud lepingu kohaselt on elektrienergia hinnaks börsihind + müüja marginaal 0,850 senti/kWh (käibemaksuta). Börsihinnaga pakettide puhul kasutab Konkurentsiamet NordPool7 elektribörsi Eesti hinnapiirkonna viimase 12 kuu elektrienergia keskmist päev ette börsihinda, mis perioodil september 2023 kuni august 2024 oli 91,51 €/MWh ehk 9,151 senti/kWh (vt Tabel 7). 6 Ametile on erikulu kohta teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. 7 https://data.nordpoolgroup.com/auction/day-ahead/prices?deliveryDate=2024-01- 01&currency=EUR&aggregation=Monthly&deliveryAreas=EE  12 (24) Tabel 7 Elektrienergia keskmised börsihinnad Nord Pool Eesti hinnapiirkonna 12 kuu Rida €/MWh senti/kWh elektrienergia keskmised hinnad 1 2023 - September 113,46 11,346 2 2023 - Oktoober 87,37 8,737 3 2023 - November 105,20 10,520 4 2023 - Detsember 89,00 8,900 5 2024 - Jaanuar 126,48 12,648 6 2024 – Veebruar 75,52 7,552 7 2024 – Märts 68,26 6,826 8 2024 – Aprill 60,39 6,039 9 2024 – Mai 75,85 7,585 10 2024 - Juuni 91,64 9,164 11 2024 – Juuli 97,97 9,797 12 2024 – August 106,95 10,695 13 12 kuu keskmine hind 91,51 9,151 14 Lepinguline marginaal 8,50 0,850 Elektrienergia hind koos marginaaliga 15 100,01 10,001 (rida 13 + rida 14) 16 Elektrienergia hind käibemaksuga 122,01 12,20 PV on arvutanud Hinnataotluses prognoositava elektrienergia hinna perioodi september 2023 kuni august 2024 keskmise börsihinna alusel, mis on 91,51 €/MWh ehk 9,151 senti/kWh, millele lisandub marginaal 8,50 €/MWh ehk 0,85 senti/kWh. Seega kujuneb kokku Eesti Energia AS-ilt ostetava elektrienergia prognoositavaks hinnaks 10,001 senti/kWh: prognoositav börsihind 9,151 senti/kWh + marginaal 0,85 senti/kWh = 10,001 senti/kWh ilma käibemaksuta (vt Tabel 7 rida 15). Lisades elektrienergia hinnale käibemaksu, kujuneb keskmiseks hinnaks 12,20 senti/kWh (10,001 × 1,22 = 12,20). Eeltoodust tulenevalt aktsepteerib Konkurentsiamet regulatsiooniperioodi elektrienergia kulu kujundamisel elektrienergia hinda (elektrienergia keskmine börsihind koos müügimarginaaliga) 100,01 €/MWh ehk 10,001 senti/kWh ja koos käibemaksuga 122,01 €/MWh ehk 12,20 senti/kWh. ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt peab veeteenuse hind olema kulupõhine. Seega peab ettevõtja elektri börsihindade suurte kõikumiste tingimustes jälgima elektrienergia ostuhinna/-kulu kujunemist ja selle mõju veeteenuse hinnale. Elektrienergia börsihindade stabiliseerumisel käesolevas otsuses kasutatust madalamal tasemel on ettevõtja kohustatud viivitamatult esitama taotluse veeteenuse hinna alandamiseks hinda lülitatava elektrienergia kulu vähenemise tõttu, võttes muuhulgas arvesse ÜVVKS § 57 lg 3 sätestatut. Võrguteenuse hind8 PV ostab elektri võrguteenust jaotusvõrgu ettevõtjalt Elektrilevi OÜ paketiga Võrk5 (50 amprit) Konkurentsiameti poolt 28.06.2024 otsusega nr 7-3/2024-033 määratud hindadega. Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse elektri kulu arvutamisel Elektrilevi OÜ 8 Elektri hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse p 6.1)  13 (24) hinnapakettidele vastavate ja Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 8,562 senti/kWh (koos käibemaksuga). Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu9(koos käibemaksuga) Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lg 12 sätestatust lisandub elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,180 senti/kWh (ilma käibemaksuta 0,145 senti/kWh) ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592 lg 1 taastuvenergia tasu 1,28 senti/kWh10 (ilma käibemaksuta 1,05 senti/kWh). Elektri kulu kujunemine (koos käibemaksuga) Elektri kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga. Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenusel tarbitud elektri kaalutud keskmist hinda 22,22 senti/kWh (12,20 + 8,562 + 0,180 + 1,28 = 22,22). Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veeteenusel tarbitavast elektrienergia kogusest 16 076 kWh ja kaalutud keskmisest elektri hinnast 22,22 senti/kWh tulenevalt kujuneb veeteenuse elektri kuluks 3 573 € (16 076 × 22,22 / 100 = 3 573). Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada taotletavasse veeteenuse hinda elektri kulu 3 573 €, kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia koguse ja kaalutud keskmise elektri hinna alusel. 6.2. Muud tegevuskulud Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 52 lg 1 ja ÜVVKS § 50 lg 1 ja 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Metoodika p 6. Muude tegevuskuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Metoodika p 6.2 kulusid, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit ning mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. Muud tegevuskulud võivad sisaldada mittekontrollitaval tasul/ tasumääral põhinevaid kulusid (nt maamaks, riigilõivud, raskeveokimaks jm). Vastavalt Metoodika p 6.3 arvestatakse muude tegevuskulude hulka üldjuhul järgmised põhjendatud kulud: 1) ettevõtja poolt teostatavad hooldus- ja remondikulud; 2) sisse ostetavate tööde ja teenuste kulud; 3) transpordikulud; 4) infotehnoloogia ja sidekulud; 5) tööjõukulud (koos maksudega); 6) muud kulud, mis tuleb taotluses loetleda ja põhjendada. 9 Elektri hinnas sisalduv aktsiisi ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse p 6.1) 10 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu  14 (24) ÜVVKS § 52 lg 2 ja Metoodika p 6.4 kohaselt lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel järgmisest: 1) kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi11 (edaspidi THI) dünaamikaga; 2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud; 3) vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste sarnaste vee-ettevõtjate kuludega. ÜVVKS § 52 lg 3 p 1 ja Metoodika p 6.8 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 5) finantskulud; 6) dividendide tulumaksu kulu; 7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks. Eelnevalt on Konkurentsiamet otsuse p-s 6.1 andnud hinnangu muutuvkuludele. Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet muid tegevuskulusid. PV Hinnataotluses prognoositud muud tegevuskulud 29 050 € Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt on PV veeteenuse hinda lülitatavateks muudeks tegevuskuludeks prognoosinud 29 050 €. Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude 29 050 € kohta PV on Hinnataotluses prognoosinud määratavas veeteenuse hinnas kajastuvateks muudeks tegevuskuludeks kokku 29 050 €. Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel veeteenuse hinda lülitatud muude tegevuskulude kohta tabeli (vt Tabel 8), kus ei kajastu muule tegevusele eristatud kulu. Tabel 8 Muud tegevuskulud veeteenuse hinnas Regulat- 2019 Muud tegevuskulud ühik 2021 2022 2023 siooni- Otsus rida periood 1 Muud tegevuskulud kokku € 22 750 34 571 37 147 31 645 29 050 2 muutus võrreldes eelneva aastaga % 7,5 -14,8 -8,2 3 Veeteenuse müügikogus m3 29 881 30 198 29 596 30 619 30 500 4 Muude tegevuskulude erikulu €/m3 0,76 1,14 1,26 1,03 0,95 5 THI muutus % 4,6 19,4 9,2 3,8 * Statistikaameti12 andmetel oli THI muutus 2021.a-l 4,6%, 2022.a-l 19,4% ja 2023.a-l 9,2%. Rahandusministeeriumi 2024.a suvise majandusprognoosi13 kohaselt on THI muutuseks prognoositud 2024.a-l 3,8%. THI muutus 2023.a-l 9,2% tähendab, et 2022.a hinnad on 2023.a-ks kasvanud 9,2% võrra. 11 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses. 12 Avaldatud https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA001 13 Avaldatud 04.04.2024, https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja- rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos  15 (24) Eelnevast tabelist nähtub, et Konkurentsiamet pidas 2019 Otsuses (04.01.2019 nr 9-3/2019- 001) põhjendatuks muid tegevuskulusid summas 22 750 € (vt Tabel 8 rida 1 veerg „2019 Otsus“). Tabelis nähtub, et aastatel 2021 – 2023 olid tegevuskulud vahemikus 31 645 – 37 147 € (vt Tabel 8 rida 1 veerud 2021 - 2023). Regulatsiooniperioodi muude tegevuskulude summaks prognoosib ettevõtja 29 050 €, mis on 8,2% madalam eelneva aasta näitajast (vt Tabel 8 veerg „Regulatsiooniperiood“ read 1 ja 2). Konkurentsiameti 2019 Otsusega võrreldes on PV regulatsiooniperioodiks prognoosinud muude tegevuskulude kasvu 27,7 % (29 050 / 22 750 × 100 - 100 = 27,7; vt Tabel 8 rida 1 veerud „2019 Otsus“ ja „Regulatsiooniperiood“). Perioodil 2019 – 2023 ning regulatsiooniperioodil on THI suurenenud ja prognoositud suurenema 45,4 % võrra [(100+2,3)/100×(100+0,4)/100×(100+4,6)/100×(100+19,4)/100×(100+9,2)/100×(100+3,8)/10 0×100-100 = 45,4]. PV prognoositud muude tegevuskulude kasv (27,7%) regulatsiooniperioodil on väiksem sama perioodi THI-d ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva indeksi muutust (45,4%) arvesse võttes. Võttes arvesse, et PV muude tegevuskulude kasv aastatel 2019-2023 ja regulatsiooniperioodil ei ületa sama perioodi THI ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva indeksi muutust, peab Konkurentsiamet põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda muud tegevuskulud summas 29 050 €. 7. Investeeringud ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ja ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemise (välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud), mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. Vastavalt ÜVVKS § 58 lg 8 küsib Konkurentsiamet kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kindlustab, et investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 täitmine. PV Hinnataotluses kajastatud veeteenuse hinda lülitatavad ehk ettevõtja omavahenditest aastatel 2018-2023 ja regulatsiooniperioodil teostatud ja teostatavad investeeringud on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 9): Tabel 9 Investeeringud Rida Investeering ühik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Veeteenuse investeeringud 1. Veevarustuse teenus 1.1 Pumpla parendus € 3 486 1.2 Investeering trassidesse (ringistamine) € 1 500 Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud € 0 0 3 486 0 0 0 1 500  16 (24) 12.09.2024 saatis Konkurentsiamet Maardu Linnavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks PV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8. 27.09.2024 Maardu Linnavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt ei ole PV Hinnataotluses kajastatud investeeringud aastatel 2018-2023 ja regulatsiooniperioodil kajastatud Maardu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas, kuid selgitas, et antud investeeringud ei ole ÜVK arengukavaga vastuolus. Konkurentsiameti hinnangul on tehtud ja planeeritud investeeringud vajalikud veevarustuse kui elutähtsa teenuse jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks. Tulenevalt elutähtsa teenuse jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamise vajadusest, ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 ning kohaliku omavalitsuse kinnitusest, et Hinnataotluses kajastatud investeeringud ei ole vastuolus Maardu linnas kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas PV aastatel 2018-2023 ja regulatsiooniperioodil omavahendite ja kohustuste arvelt teostatud/ teostatavad investeeringud summas 4 986 € (3 486 + 1 500 = 4 986 €). 8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus Reguleeritav vara ja kapitalikulu ÜVVKS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatava põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. Metoodika p 7.4 kohaselt on reguleeritava vara (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara) määramine vajalik kapitalikulu (nimetatud ka põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Metoodika p 7.7 järgi arvestatakse teistele vee- ettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka. ÜVVKS § 53 lg 1 ja Metoodika p 7.2 järgi ei arvestata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse põhivara hulka järgmist: 1) pikaajalised finantsinvesteeringud; 2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 3) liitumistasudest soetatud põhivara; 4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi. Metoodika p 7.14 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Metoodika p 7.12 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt:  17 (24) RV = RVr + KK, kus: RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. ÜVVKS § 55 kohaselt on käibekapital viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud. ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara. Metoodika p 1.15 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud põhivara amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. Metoodika p 7.10 kohaselt on kapitalikulu (põhivara kulumi) eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. Metoodika p 7.14 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt. Põhjendatud tulukus ÜVVKS § 54 lg 3 kohaselt arvutatakse põhjendatud tulukus, korrutades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab. Metoodika p 8.4 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = rp × RV; kus: PT - põhjendatud tulukus; rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“14. Nimetatud juhendi punkti 5 tabelis 8 on kajastatud 14 Kehtib alates 19.07.2023, kinnitatud Konkurentsiameti 19.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/2023-015, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee.  18 (24) kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 6,28%. 8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara ja kapitalikulu Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu PV poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu. Hinnataotluses esitas PV aastate 2017 – 2023 ja regulatsiooniperioodi veeteenuse põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 10). ÜVVKS § 53 lg 1 p 3 ja Metoodika punktidest 1.18 ja 1.20 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara jääkmaksumust. Alljärgnevas tabelis on kajastatud ainult PV omavahendite ja laenukohustuste arvelt soetatud veeteenuse põhivarade arvestus, mis ei sisalda liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid. Tabel 10 Veeteenusega seotud põhivara Regulat- rida Veeteenuse põhivara ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 siooni- periood 1 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses € 5614 5614 5614 5614 9100 9100 9100 9100 2 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses € 4180 3626 3072 2518 5737 5325 4914 4503 3 Investeeringud € 0 0 0 3486 0 0 0 1500 4 Kapitalikulu (põhivara kulum) € 554 554 554 267 411 411 411 411 Keskmine kuluminorm soetusmaksumuse 5 suhtes* % 9,9 9,9 9,9 3,6 4,5 4,5 4,5 4,2 6 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus € 5614 5614 5614 9100 9100 9100 9100 10600 7 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus € 3626 3072 2518 5737 5325 4914 4503 5591 * Keskmine kuluminorm (rida 5) = kapitalikulu (rida 4) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara soetusmaksumus aasta lõpus (rida 6)) / 2] × 100. PV Hinnataotlusega esitatud andmeid investeeringute kohta on käsitletud käesoleva otsuse punktis 7. Konkurentsiamet pidas p-s 7 põhjendatuks aastatel 2018 – 2023 ja regulatsiooniperioodil teostatud ja teostatavaid veeteenusega seotud investeeringuid summas 4 986 €, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu. Tabelist (vt Tabel 10) nähtub, et regulatsiooniperioodi alguses on PV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veeteenuse põhivara soetusmaksumus 9 100 € ning jääkmaksumus 4503 € (vt Tabel 10 read 1 ja 2) ning regulatsiooniperioodi lõpus on soetusmaksumus 10 600 € ja jääkmaksumus 5 591 €. 8.2. Kapitalikulu ja reguleeritav vara PV poolt veeteenuse hinda lülitatud kapitalikulu 411 € Hinnataotluses soovib PV veeteenuse hinda lülitada kapitalikulu summas 411 €. Konkurentsiamet seisukoht kapitalikulu 411 € kohta ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemiseks, mida  19 (24) veeteenuse hinnas väljendab põhivara kulum. Metoodika p 7.14 kohaselt kasutatakse kapitalikulu (põhivara kulumi) leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. ÜVVKS § 54 lg 2 kohaselt lähtutakse põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb PV veeteenuse varadelt arvestatud kapitalikuluks regulatsiooniperioodil 411 €, arvestatuna veeteenuse osutamisel kasutatavatel omavahenditest soetatud varadel (pumpla parendus, pump) elueaga 15-20 aastat. Ülejäänud ja valdavalt pika elueaga veeteenuse varad (maa, piirdeaed, trassid, pumpla) on finantseeritud liitumistasudega. Konkurentsiamet võrdles PV ülaltoodud raamatupidamises kasutatavaid varade eluigasid KIK- i administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalides15 kajastatud varade arvestuslike kasulike eluigadega (vt Tabel 11). Tabel 11 KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead Rida Põhivara liik KIK soovitus (eluiga aastat) 1. Võrgustikud, torustikud 40 2. Tootmishooned 40 3. Reservuaarid ja mahutid 40 4. Masinad ja seadmed 15 Eelnevatest andmetest nähtub, et PV kasutatavad varade kasulikud eluead on osalt võrdsed ja osalt lühemad KIK soovitatud eluigadest Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt rakendatavaid kapitalikulunorme, kuna PV on kasutanud KIK Juhendmaterjalides soovitatud eluiga (pump) ning pumpla parendusel arvestatavat kasulikku eluiga. Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks PV rakendatavad kapitalikulunormid ning määratlenud ettevõtja omavahendite ja kohustuste arvel soetatud veevteenuses kasutatava ja vajaliku põhivara, millelt kapitalikulu leitakse (vt Tabel 10 rida 1), loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt põhjendatuks PV omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud põhivaradelt arvestatud kapitalikulu summas 411 € lülitamist veeteenuse hinda. Reguleeritav vara Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust, lähtub Konkurentsiamet ÜVVKS § 54 lg 3 ja Metoodika punktist 7, leides PV reguleeritava vara väärtuse. Metoodika p 7.2 ja ÜVVKS § 54 lg 3 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt ÜVVKS § 55 on käibekapitali suurus viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. Käesoleva otsuse punktis 8.1 määratles Konkurentsiamet PV omavahenditest ja kohustustest soetatud veeteenuse põhivarade koosseisu, mille jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpu 15 1) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead. 2) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul).  20 (24) seisuga on 5 591 € (vt Tabel 10 rida 7 veerg „Regulatsiooniperiood“). PV Hinnataotluse kohaselt oli veeteenuste müügitulu 2021.a-l 28 688 €, 2022.a-l 28 116 € ja 2023.a-l 28 980 €. Kolme viimase aasta keskmine müügitulu oli seega 28 595 € [(28 688 + 28 116 + 28 980) / 3 = 28 595]. Sellest lähtuvalt on käibekapital 1 430 € (28 595 × 5 / 100 = 1 430). Seega kujuneb PV reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus 5 591 € + käibekapital 1 430 € = 7 021 €. Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV veeteenuse reguleeritava vara väärtust summas 7021 €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara. 8.3. Põhjendatud tulukus PV Hinnataotluses veeteenuse hinda lülitatud tulukus 441 € PV esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja taotletavasse veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 441 €. Konkurentsiameti seisukoht põhjendatud tulukuse 441 € osas Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 5, s.t et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. PV on Harjumaal Maardu linnas veeteenuseid pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee- ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Metoodika p 1.20 ja 7.2 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse punkt 8.2). Metoodika p 8.2 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel. Käesoleva otsuse punktis 8.2 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks PV veeteenuses reguleeritava vara väärtuse summas 7 021 €. Metoodika p 8.4 lähtuvalt kujuneb tulukus rakendades reguleeritava vara väärtusele 7 021 € põhjendatud tulunormi (WACC) 6,28%. ehk PV veeteenuse tulukuseks kujuneb 441 € (reguleeritav vara 7 021 € × WACC 6,28% = 441 €). PV lülitab veeteenuse hinda tulukust 441 €, mis ei ületa ÜVVKS põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse maksimaalset summat 441 €. ÜVVKS § 53 lg 2 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. Nimetatud suutlikkuse hindamiseks teostab Konkurentsiamet vaba kassavoo analüüsi (Metoodika p 7.11). PV Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt ei ole ettevõttel laenukohustusi. Eeltooduga on Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt kontrollinud, et PV veeteenuse hinnas kajastub tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt  21 (24) põhjendatud ulatuses 441 €. 9. Veeteenuse hind Veeteenuse hinna arvutamise aluseks olev lubatud müügitulu (Tlubatud) arvutatakse Konkurentsiameti Metoodika p 3.3 poolt põhjendatuks loetud kulude ja põhjendatud tulukuse (ÜVVKS § 54 lg 3 kohane) alusel alljärgneva valemiga: Tlubatud = MK + TK + PK + PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; MK - muutuvkulud; TK - muud tegevuskulud; PK - põhivara kulum; PT - põhjendatud tulukus. Metoodika p 3.4 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile: 𝑇𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗 𝑣 = 𝑇(𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗 𝑣 )𝑛 kus: 𝑇(𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗𝑣)𝑛 - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus. Tulenevalt Meetodi p 3.5 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad järgmiselt: 𝑇(𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑 +𝑗 𝑣)𝑛 € € € ℎ𝑖𝑛𝑑𝑛 = 𝑛ä𝑖𝑡𝑒𝑘𝑠 3 ; ; , 𝑚𝑛 𝑚 𝑡𝑘 𝑘𝑢𝑢𝑠 kus: 𝑇(𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑 +𝑗 𝑣)𝑛 - vastava teenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava teenuse müügikogus regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind/ tasu regulatsiooniperioodil. Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud PV poolt prognoositud müügikogused, punktis 6 tegevuskulud, punktis 8 kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse, mille põhjal kujunevad veeteenuse hinnad alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 12) Tabel 12 Veeteenuse hindade kujunemine Tasu võetud rida Veeteenuse hinna kujunemine Ühik joogivee eest 1 Müügikogus m3 30 500 2 Muutuvkulud (MK) € 6 608 3 Vee erikasutusõiguse tasu € 3 035  22 (24) Tasu võetud rida Veeteenuse hinna kujunemine Ühik joogivee eest 4 Elektri kulu € 3 573 5 Muud tegevuskulud (TK) € 29 050 6 Kapitalikulu € 411 7 Tulukus € 441 8 Lubatud müügitulu € 36 509 9 Järelevalvetasu € 73 10 Lubatud müügitulu järelevalvetasuga € 36 582 11 Veeteenuse hind €/m3 1,20 KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. ÜVVKS § 30 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine; 2) purgimisteenuse osutamine käesoleva seaduse § 47 tähenduses; 3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega. KonkS § 181 ja ÜVVKS § 30 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga. Kuna PV osutab tegevuspiirkonnas ainult võetud joogivee teenust ning vee-ettevõtja tegevuskulud on seotud ainult vee tootmise, puhastamise ja edastamisega tarbijatele, on ettevõtja lülitanud kõik veeteenusega seotud kulud võetud joogivee teenuse hinda. Järelevalvetasu ÜVVKS § 58 lg 12 järgi maksab vee-ettevõtja järelevalvetasu KonkS sätestatud alustel ja korras. 01.01.2022 jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu – KonkS § 531 lg 1. KonkS § 531 lg 2 kohaselt loetakse eriseadusteks elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus, maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seadus. KonkS § 531 lg 4 tulenevalt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS § 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 532 lg 1 ja § 531 lg 5 p 4 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee-ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust. KonkS § 533 lg 5 ja 6 tulenevalt teeb Konkurentsiamet järelevalvetasu saamiseks igal kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides  23 (24) kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja, mis on igal kalendriaastal hiljemalt 30 september. KonkS § 533 lg 7 tulenevalt laekub järelevalvetasu riigieelarvesse. PV on lähtuvalt KonkS § 531 ja 532 sätestatud järelevalvetasu kohustusest arvestanud Hinnataotluses 0,2 protsenti ettevõtja veeteenuse põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevast regulatsiooniperioodi müügitulust järelevalvetasu summas 73€ (vt Tabel 12 rida 9), mille lülitab veeteenuse hinda vastavalt konkreetse veeteenuse müügitulule. Võttes arvesse, et vee-ettevõtjal lasub alates 2022.a-st KonkS § 532 lg 1 ja § 531 lg 5 p 4 tulenev kohustus tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu, siis on põhjendatud lülitada järelevalvetasu summas 73€ veeteenuse hinnaga saadava müügitulu hulka (vt Tabel 12 rida 10). Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et PV on jaganud ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 30 lg 1 ja KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu koos järelevalvetasuga jagamisel vastava teenuse põhjendatuks loetud müügikogusega saadakse konkreetse veeteenuse hind. 10. Lubatud müügitulu taotletava veeteenuse hinnaga Vastavalt Metoodika punktile 3.6 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise eest saadav tulu hinnamenetluse käigus esitatud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 50 lg 1 alusel leitud lubatud müügitulu (koos järelevalvetasuga). Tabel 13 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil Müügikogus Veeteenuse Müügitulu rida Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil (m³) hind (€/m³) (€) 1 Tasu võetud joogivee eest 30 500 1,20 36 600 2 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga 36 582 Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et veeteenuse hinnaga saadav planeeritav tulu 36 600 € (vt Tabel 13 rida 1) erineb ebaolulisel määral (18 €)16 ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujunenud lubatud müügitulust koos järelevalvetasuga 36 582 € (vt Tabel 12 rida 10 ja Tabel 13 rida 2). 16 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga ja planeeritava saadava tulu erinevuseks kujuneb 0,05% (vt Metoodika p 3.6).  24 (24) Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 30 lg 1-3, § 50-55 ja § 58 ning Metoodikast otsustan: 1) Määrata MTÜ Ploomipuu Vesi taotletud veeteenuse hind tema tegevuspiirkonnas alljärgnevalt: - tasu võetud joogivee eest 1,20 €/m3 MTÜ-l Ploomipuu Vesi ei ole õigust lisada määratud hinnale käibemaksu, kuna temale ei laiene KMS § 24 nimetatud maksukohuslase õigused ja kohustused. Kui MTÜ Ploomipuu Vesi staatus maksukohuslasena muutub (mitte-käibemaksukohuslasest käibemaksukohuslaseks) on ettevõtja kohustatud esitama Konkurentsiametile taotluse uue hinnaotsuse tegemiseks. ÜVVKS § 59 lg 1 ja 2 alusel rakendab vee-ettevõtja hinnaotsusega määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad 60 päeva jooksul hinnaotsuse saamisest arvates ja avalikustab hinnad vähemalt 30 päeva enne hindade kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse ja vee-ettevõtja veebilehel ning vähemalt üks kord ühes kohalikus või maakonna ajalehes. Tulenevalt ÜVVKS § 57 lg 3 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid (müügikoguse muutus jt), mis mõjutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra majandusaasta jooksul. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Saul hinnaregulatsiooni osakonna juhataja