ELWIND hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kuupäev digiallkirjas nr 1-9/2968-4 ELWIND hoonestusloa taotluse täiendatud versiooni esitamine Esitasite 20.04.2023. kirjaga nr 16-7/22-17023-005 KIKile täiendamiseks Eesti-Läti meretuulepargi (ELWIND) hoonestusloa taotluse, millega KIK taotleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt saadud volituse alusel avaliku veekogu koormamist tuuleelektrijaamaga ja selle ühendamiseks veekaabelliiniga. Küsisime Teilt 18.05.2023. e-kirja teel hoonestusloa taotluse täiendamise tähtaja pikendamist nädala võrra, kuna otsustasite konkureerivate hoonestusloataotluste hindamise juhendi kohta laekunud ettepanekute alusel nimetatud juhendit täiendada. Täiendatud juhend avaldati 19.05.2023. TTJA nõustus ELWINDi hoonestusloa taotluse täiendamise ja taasesitamise tähtaega pikendama kuupäevani 26.05.2023. Käesoleva kirjaga esitame täiendatud ELWINDi hoonestusloa taotluse, mis on viidud vastavusse Teie 20.04.2023. kirjas välja tooduga ja Teie poolt 19.05.2023. avaldatud konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise juhendi viimasele versioonile. Oleme hoonestusloa taotluse põhidokumenti täiendanud järgnevates olulisemates aspektides: Taotletava ELWIND’i hoonestusala puhverala laiust selle põhjaosas, vahetult Saare Wind Energy OÜ alast lõuna suunas, on laiendatud kahele kilomeetrile, arvestades, et Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa menetlus on algatatud ja keskkonnamõjude hindamine käimas. Täiendatud hoonestusloa taotluses jääb nimetatud puhverala kogu ulatuses koormatava ala sisse. Puhverala koordinaadid on taotluses uuendatud. Transpordiameti 18.04.2023 kirjas nr 7.2-4/23/6172-2 välja toodud oluliste laevateede paiknemisega on arvestatud ja selle informatsiooni alusel on taotluse objektiks oleva meretuulepargi hoonestusala piire muudetud. Koormatava ala piireid ja nurgapunktide koordinaadid on taotluses vastavalt muudetud. Hoonestusluba taotletakse senise 50 (viiekümne) aasta asemel 40 (neljakümneks) aastaks, kuna see katab meretuulepargi rajamise, ekspluatatsiooni ja likvideerimiseks vajamineva perioodi. Eraldiseisva dokumendina on hoonestusloataotlusele koostatud Lisa 4: „Hoonestusloa vastavus Ehitusseadustiku § 113⁹ lõikes 2 sätestatud kriteeriumitele tulenevalt TTJA poolt koostatud konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise juhendmaterjalile“, mis on struktureeritud juhendi ülesehituse alusel ja vastab Teie poolt 19.05.2023 avaldatud juhendmaterjali küsimustele määral, mis on riigi eelarendatava projekti puhul tänasel hetkel teada ja asjakohane. Palume Teil hoida taotluse Lisa 4 asutusesiseseks kasutamiseks ja mitte TTJA dokumendiregistris avalikustada enne, kui kõik teised taotletava ELWINDi hoonestusalaga kattuvad hoonestusloa taotlused (täna teadaolevalt OÜ Utilitas Wind ja RWE Renewables Estonia OÜ) on arendajate poolt täiendatud ja TTJAle tähtajaks esitatud või esitamata jäetud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Treier juhataja Tõnn Tuvikene 627 4155 [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10122 Tallinn [ k uupäev digiallkirjas ] Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga j a selle ühendamiseks veekaabelliiniga. Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Üldinfo PAGEREF _Toc135920299 \h 3 1.1. Taotlus PAGEREF _Toc135920300 \h 3 1.1. Taust PAGEREF _Toc135920301 \h 3 1.2. Projektist saadav kasu PAGEREF _Toc135920302 \h 5 1.3. Projekti elluviimine ja rahastamine PAGEREF _Toc135920303 \h 6 2. Taotluse tehniline info PAGEREF _Toc135920304 \h 8 2.1. Taotleja kontaktandmed PAGEREF _Toc135920305 \h 8 2.1. Objekti asukoht ja kavandatav tegevus PAGEREF _Toc135920306 \h 8 2.1.1. Objekti asukoht PAGEREF _Toc135920307 \h 8 2.1.2. Tuuleelektrijaama võimsus PAGEREF _Toc135920308 \h 12 2.1.3. Elektriliitumine PAGEREF _Toc135920309 \h 12 2.1.4. Elektritootmine PAGEREF _Toc135920310 \h 14 2.1.5. Projekti ajakava PAGEREF _Toc135920311 \h 15 2.1.6. Tuulegeneraatorite vundamendid PAGEREF _Toc135920312 \h 15 2.1.7. Hoonestusloa taotletav kestus PAGEREF _Toc135920313 \h 18 3. Keskkonnaseisund ja teostatavad uuringud PAGEREF _Toc135920314 \h 19 4. Keskkonnaseisund PAGEREF _Toc135920315 \h 19 4.1. Keskkonnamõjude hindamise raames tehtavad uuringud PAGEREF _Toc135920316 \h 20 4.2. Täiendavad uuringud hoonestusloa alal PAGEREF _Toc135920317 \h 21 Lisad: PAGEREF _Toc135920318 \h 23 Lisa 1. Kavandatava tuuleelektrijaama paiknemine. Hoonestusloa taotluse ruumiandmed PAGEREF _Toc135920319 \h 23 Lisa 2. Põhivõrguoperaator Elering ASi poolt väljastatud põhivõrguga liitumise tehnilised tingimused PAGEREF _Toc135920320 \h 23 Lisa 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitus SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele hoonestusloa taotluse esitamiseks PAGEREF _Toc135920321 \h 23 Lisa 4. Hoonestusloa täiendavad selgitused vastavalt TTJA poolt 2023. aasta mais avaldatud juhendile „ Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine“. PAGEREF _Toc135920322 \h 23 Üldinfo Taotlu s Käesolevaga esita b SA Keskkonna i nvesteeringute Keskus (edaspidi KIK ) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM ) nimel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ile (edaspidi TTJA ) hoonestusloa taotluse (jo onis 1) mereala koormamiseks tuuleelektrijaama ga ( edaspidi ka ELWIND tuulepark või ELWIND ala ) ning elektrijaama ühendamiseks veekaabelliiniga . Taotlus on koostatud vastavalt kehtivale e hitusseadustikule ja veeseadusele , kasutades infot ja andmeid, mis on saadud eelnevalt läbi viidud uuringute, analüüside ning muude asjakohaste tegevuste tulemusena . Olulisemad neist on Eesti m ereala planeering ja selle keskkonnamõjude hindamise aruanne , ELWIND asukohavalik ja teostatavusuuring , asukohavaliku uuringu valideeri misaruanne , projekti sotsiaalmajanduslik hinnang ning ELWIND-i turuolukorra analüüs . Taust MKM ning Läti Majandusministeerium on allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi , millega riigid on kokku leppinud Eesti-Läti ühise avamere tuuleenergia projekti (edaspidi ELWIND ) eel- arendamise s . Praktiline projek ti eel-arendamise tegevuste elluviimine ja projektijuhtimine on Eestis usaldatud KIK-ile . Tänane Eesti ja Läti elektrienergia tarbimine ületab regioonis toodetav a energia hulka ja see on tinginud olukorra, kus Balti riigid peavad tarbimise katmiseks elektrienergiat importima . ELWIND projekti eelarendamisega tahavad Eesti ja Läti riigid kaasa aidata taastuvenergia osakaalu kiiremale kasvule ja seeläbi luua head eeldused soodsa , taastuva st allikast toodetud ja süsinikneutraalse elektrienergia kättesaadavus eks regioonis . Projekti elluviimiseks vajalike uuringute maksumuse osaliseks katteks on projekti raames taotletud vahendeid Euroopa Ühendamise Rahastu ( Connecting Europe Facility - CEF ) piiriüleste taastuvenergiaprojektide (Renewable Energy Sources - RES) toetusmeetmest . Euroopa rahastuse kasutamine ei vähenda projekti eelarendamise kogumaksumust, kuid aitab viia kulud projektist kasusaajate ehk lõpptarbijate jaoks madalamale tasemele. Projekti e el-arendamise all on mõeldud vajalike tegevuste elluviimist , sh keskkonnamõjude hindami se (edaspidi KMH) protsess i läbiviimist ja vajalike uuringute korraldamist , mille tulemusel on riikidele antud õigus mereala koormamiseks tuuleelektrijaamaga. Eesti merealal tähendab see, et kavandatavale arendus projektile on väljastatud hoonestusluba nii tuulepargi kui ka Eesti territoriaalmer re kavandatavale meretuulepargi elektrivõrguga ühendamiseks vajalikule taristule ( Eesti põhivõrguga liitumiseks vajaliku merekaabelliin i koridor ja võimalik mere alajaam) . Hoonestusloa olemasolu on eelduseks, et projektiga oleks võimalik järgmistesse arendusetappidesse liikuda. Riik ei plaani projekti arendada lõpuni ehk meretuuleelektrijaama ehituseni , vaid teeb kõik vajalikud ettevalmistavad tegevused ( sh tellib keskkonnamõjude hindamise ja selle raames tehtavad uuringud ) , mille alusel väljastatakse projekti elluviimiseks hoonestusluba . Vastavalt EhS § 113 2 lõige 2-le on riik hoonestusloa saajana kohustatud tegevusloa saamise hetkest 18 kuu jooksul korraldama hoonestusloa võõrandamiseks enam- või valikpakkumise (edaspidi ka oksjon ) . Avaliku enam- või valikpakkumise eesmär k on leida ühiskonnale sotsiaalmajanduslikult soodsaima energia tootja, kes aitaks täita kliima poliitika eesmärke kui ka suurendada elektri tootmisvõimekust Eestis. Täiendavate keskkonna- ja tegevuslubade (ehitusloa ja kasutusloa) taotlemine jääb oksjoni võitnud tuulepargi arendaja vastutada. Täna on Eesti ja Läti riigid Euroopa Liidu elektrituru lahutamatu ks osaks ja turg toimib E uroopa Liidu reeglite alusel. Riikidevahelised suuremahulist elektrienergia transporti võimaldavad ühendused on teinud võimalikuks liitumise nn Nordpool turuga , kus elektrihind lõpptarbijale kujuneb börsil . Valdavalt põhjamaades toodetud suhteliselt soodne taastuvenergia on pikka aega hoidnud soodsa na ka Eesti elektrienergia hinnad , kuid stabiils elt soodsa hinna tagamiseks Eestis on vaja suurendada kohapeal toodetud taastuvenergia osakaalu . Piiriülese p rojekti eesmärk on arendada riikidevahelist energeetikaalast koostööd panustades praktilis te tegevustega taastuva elektrienergia mahu kasvatamisse energiaportfellis ning sellega astuda oluline samm Eesti ühiskonnas majanduse ja energiatootmise dekarboniseerimise ning Eesti- kui ka Euroopa Liidu riikide kliima poliitika eesmärkide saavutamise suunas. Projekti vedamine aitab riikidel protsessi käigus üle vaadata ja muuta efektiivsemaks kogu taastuvenergia are ndamise tervikahel , sh planeerimisprotsess, lubade menetlem ise- ja keskkonnamõjude hindamise protsess. Projekti realiseerumine planeeritud mahus aitab kasvuhoonegaaside heitkogusid vähendada Eestis ja Lätis kokku ca 2 miljonit tonni aastas . Eesti-Läti ühise avamere tuuleenergi a projekti realiseerumisel toodetakse hinnanguliselt kuni 3,5 TWh elektrienergiat , mis on võrdväärne energiahulgaga, mis kuluks kogu Eesti või Läti transpordisektori elektrifitseerimiseks. V õrdluseks Eesti aastane elektritarbimine on ca 8 TWh ja Läti aastane elektritarbimine ca 7 TWh . Tööstuse ja transpordisektori elektrifitseerimisega regioonis kasvab ka nõudlus täiendava elektrienergia järele. Projekti sotsiaalmajanduslik kasu on kõrge kuna kohapeal toodetud taastuvast energiaallikast elektrienergia toob elektrihinna tarbijatele alla , projekti elluviimine ja objekti käitamine loob täiendavaid töökohtasid ja arendab piirkonna infrastruktuuri. Projektist saadav kasu Taastuvenergia arendamine minimeerib energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning tõstab majanduse konkurentsivõimet . Riikidevaheline taastuvenergia koostööp rojekt tugevdab tervikuna Eesti ja Läti riigi energiajulgeoleku t ning aitab panustada mõlema riigi kliima- ja energiapoliitika - , ja tervikuna Euroopa Liidu rohepöörde eesmärkide saavutamisse. Meretuuleparkide arendamine loob head eeldused kujundamaks Eestist ja kitsamalt Lääne-Eestist regiooni meretuuleenergia kompetentsikeskus, kus koolitataks meretuulepargi hooldustehnikuid, veesõidukite- ja eritehnika operaatoreid ning muid eriala eksperte tuuleparkide rajamiseks ning hooldamiseks vajalikku personali. Samuti suurendab tuulepargi rajamine kohalikel ettevõtjatel osutada mitmeid otseseid ja kaudseid teenuseid tuulepargi elukaare vältel. Meretuuleparkide areng loob head võimalused sadamate arenguks. Eeldusel, et ELWIND meretuuleelektrijaam liidetakse Elering AS-i poolt väljastatud tehniliste tingimuste (Lisa 2) kohaselt tähtajalise liitumispunktiga Lääne-Saaremaal, siis avaneb Saaremaale läbi põhivõrgu alajaama oluline ettevõtluse arengupotentsiaal. Lisaks on põhivõrguga liitumise võimalusest Lääne- Saaremaal huvitatud ka teised meretuuleparkide arendajad. Kuna Saaremaal on täna uute tootmisvõimsuste liitmine võrku raskendatud, siis 330 kV alajaama rajamine Saaremaale võiks oluliselt parandada Saaremaa ettevõtete konkurentsivõimet. M eretuuleparkide arendamisel on nii kohalikul kui regiooni tasandil oluline majandust ergutav mõju, kuna sektor areneb kiirelt ja selles mängivad juba täna, ja veel enam tulevikus, suurt rolli mitmed Eesti ettevõtte d. Riigi sotsiaal - majanduslik kasu Eesti merealaplaneeringu raames välja töötatud mereala majandusliku kasu mudeli alusel tekitaks ELWIND -i projekti realiseerumine Eestile hinnanguliselt kuni 50- 100 mln eurot riigitulu aastas ning loob ligikaudu 70 kuni 100 otsest pikaajalist kohalikku töökohta, lisaks tuhandeid töökohti Eestis ja Euroopas tuulepargi komponentide valmistamisel ja paigaldamisel. Tegelik riigitulu sõltub eelkõige rajatava projekti lõplikust nominaalvõim susest. Otsene riigitulu laekub läbi hoonestustasu, mis sõltuvalt tuulepargi lõplikust ala suurusest võib ulatuda 15 miljoni euroni aastas. Lisaks kaasneb projektiga otsene rahaline kasu Saaremaa vallale läbi meretuuleenergia tootmise tasu suurusjärgus 1 miljonit eurot aastas. Kahe naaberriigi poolt ellu kutsutud hübriidprojekt omab suuremat mõju elektri tootmise ja tarbimise tasakaalustamise seisukohast, mis võiks olla tuleviku Läänemere hübriidvõrgu realiseerumise üheks esimeseks sammuks. Lisaks tähendab Saaremaa kaudu Läti suunas kulgev riikidevaheline täiendav elektriühendus seda, et 330 kv elek t riühendus tuleb Saaremaale, mis omakorda avab olulised arenguvõimalused Saaremaa elanikele ja ettevõtjatele . Samuti paraneb sellega oluliselt Saaremaa elektrivarustus tervikuna ja ulatuslike elektrikatkestuste risk väheneb. Projekti elluviimine ja rahastamine ELWINDi projek t i elluviimine on jagatud kahe ks etapiks . I etapp - eelarendusfaas Esimes t etappi v iivad ellu Eesti ja Läti riigid majandusministeeriumite ja kaasatud riigiasutuste kaudu . Riigid rahastavad eelarendamise tegevusi 50/50 põhimõttel. 2021. aasta aprillis sõlmisid MKM ja KIK koostöölepingu, millega andis MKM KIK-ile ülesandeks korraldada ELWIND-i projekti eelarendamise tegevused Eesti riigi huve silmas pidades. Projekti rahastamineLäti Valitsus andis 2022. aasta oktoobris Läti Investeerimis-ja Arengu Instituudile (edaspidi LIAA) mandaadi projekti Läti poole tegevusi juhtida. 2023. aasta veebruaris allkirjastasid KIK ja LIAA projekti eelarendamise tegevuste elluviimiseke projekti kootöölepingu . Esimeses etapis tellib Eestis hoonestusloa taotleja MKM koostöös KIKiga vajalikud uuringud (sh tehnilised uuringud ja KMH uuringud) ning viib läbi muud olulised eelarendam i se protsessi toimingud, mille tu lemusena väljastatakse hoonestusluba meretuulepargi rajamiseks taotletavale Eesti merealale (joonis 1). Eelarenduse raames tehtava te tegevus te eesmärgi ks on hoonestusloa taotluse aluseks oleva ala ettevalmistus enam- või valikpakkumise läbiviimiseks. Enam- või valikpakkumise raames leitakse alale arendaja. Esimese etapi u uringute hinnanguline maksumus Eesti ala l on 15 – 20 miljonit eurot ja Lätis võrreldav summa. Projekti eelarendamise ettevalmistamiseks ning vajaminevate uuringute läbiviimiseks kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise l saadud vahendeid tuginedes atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 4 punkt ile 2. Riigid esitasid koostöös Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusametile (edaspidi CINEA) Euroopa Ühendamise Rahastu ( Connecting Europe Facility , Edaspidi CEF) piiriüleste taastuvenergia projektide (edaspidi C-B RES) avatud taotlusvoorus rahastustaotluse, millega küsiti 50% ulatuses toetust nii Eesti kui Läti aladel planeeritud projekti eelarendamise tegevuste (tehniliste ja keskkonnamõjude hindamise uuringute) katteks. Rahastamisotsus e teeb CINEA 2023. aasta mais. ELWIND projekt on ametlikult kinnitatud nimetatud C-B RES nimekirja , mis annab õiguse avatud voorust uuringute katteks rahalisi vahendeid taotleda. Euroopa Ühendamise Rahastu toetus aitab hoida lõpptarbija jaoks kulud madalal. II etapp – Projek t i elluviimine Projekti teiseks etapiks on hoonestu s loa alal tuulepargi rajamine ning tuuleelektrijaama ühendamine põhivõrguga. Samuti on projekti lahutamatuks osaks täiendava riikidevahelise ülekandeliini rajamine, mis vastab hübriid projekti kontseptsioonile . Tuulepargi rajamise rahast amise eest vastutab enam- või valikpakkumise võitja ja riikidel ei ole kavas meretuuleparkide rajamist täiendavalt finantseerida. Elektriliitumise eest kuni liitumispunktini põhivõrgus vastutab tuulepargi rajaja ning täpne liitumispunkti asukoht sõltub põhivõrgu arengutest, mille eest vastutab Elering AS ning mida rahastatakse läbi pudelikaelatasude, EL kaasrahastuse ( Connectin g Europe Facility Energy Projects CEF-E) ning elektri tariifi. Taotluse tehniline inf o Taotleja kontaktandmed Taotleja: Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Aadress: Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 Registrikood: 70003158 E-post: [email protected] Kontaktisik: Nikon Vidjajev Kontaktisiku e-mail: [email protected] Kontakttelefon: 5 801 0251 Objekti asukoht ja kavandatav tegevus Objekti asukoht Hoonestusõiguse t aotluse objektiks olev meretuulepargi ala asub Eesti territoriaalmeres ( Joonis 1 , detailne info Lisas 1) . Tuulepargi ala jääb Eesti merealaplaneeringuga kinnitatud tuuleenergeetika arendusala pi i resse (Joonis 1) ehk alale, kus võimalikud vastuolud teiste kasutustega puuduvad või on väikseimad . Taotluse objektiks oleva ELWIND tuulepargi ala ja tuulepargi maismaaga ühendamiseks vajaliku kaabelliini trassikoridori valikul on arvestatud teiste merevaldkondade ja teadaolevate piirangutega , sealjuures arvesse võetud Eesti merealaplaneeringu suuniseid ja parimat olemasoleva t asjakohast teavet . Ala valikul on arvestatud olemasolevate looduskaitsealadega, oluliste laevateed e ja lennukoridoride ga ning optimaalse kaugusega rannikust. Ala ei kattu teiste arendusaladega, mille osas hoonestus loa menetlus on algatatud. Mere sügavus meretuulepargi alal jääb vahemikku 17-45 meetrit. 85% tuulepargi alast on mere sügavus 30-45 meetrit . Vastavalt Eesti merealaplaneeringu juhistele on taotluse objektiks oleva taotletava hoonestusala sisse arvestatud kahe k ilomeetri laiune puhverala taotletava ala põhjaosas oleva Saare Wind Energy OÜ hoonestusala vahele . Planeeritava puhverala nurgapunktide koordinaadid on esitatud tabelis 2. Joonis 1. Taotletav ELWIND ala koos ala nurgapunkti koordinaatidega. Aluskaart: Baltic Sea Bathymetry Database. Tabel 1 . ELWINDi projekti Eesti tuuleelekrijaama taotletava hoonestusala ELWIND Eesti ala nurgapunktide koordinaadid Nurgapunkti nr (ID) Geograafilised ristkoordinaadid (L-EST 97) Geodeetilised koordinaadid (EUREF-EST97) X Y B L 1 6441998.89999999199062586 352768.99999999935971573 58,09448296 21,50296624 2 6438678.19637765362858772 354150.34760426747379825 58 , 06514775 21 , 52844676 3 6434424.91702104080468416 360057.29911964735947549 58,02889783 21,63100476 4 6435981.24221390299499035 360749.30733040382619947 58,04308147 21,64178377 5 6436616.24348391592502594 365035.56590295664500445 58,05011141 21,71394830 6 6437515.82861641980707645 369480.57479295105440542 58,05952144 21,78868106 7 6435486.82903563324362040 369450.15626032132422552 58,04130501 21,78929861 8 6424572.74470742978155613 364965.45979091717163101 57,94202056 21,71969392 9 6415673.94735845364630222 362611.07625107176136225 57,86144645 21,68515106 10 6414017.86611462477594614 363301.57672758190892637 57,84679966 21,69773339 11 6419336.28396615758538246 367773.88264818588504568 57,89587954 21,77002261 12 6423975.83334533590823412 370498.62673935579368845 57,93831805 21,81339247 13 6425621.72732699103653431 370385.89427485212218016 57,95305473 21,81058358 14 6427177.43533697817474604 370340.80128906178288162 57,96700191 21,80896435 15 6429995.74694932252168655 370476.08024646021658555 57,99233215 21,80969416 16 6432723.87259006220847368 371580.85839851887430996 58,01713615 21,82686923 17 6434121.75514984223991632 372392.53214286809088662 58,02991580 21,83983346 18 6434933.42889421619474888 373136.56640854297438636 58,03741413 21,85198014 19 6436888.37990803923457861 373318.04050436371471733 58,05500976 21,85399209 20 6442519.70302391704171896 374461.23504197236616164 58 , 10587191 21,87031713 Tabel 2 . ELWINDi projekti Eesti tuuleelekrijaama taotletava hoonestusala ala 1km lai use puhve rala nurgapunktide koordinaadid Nurgapunkti nr (ID) Geograafilised ristkoordinaadid (L-EST 97) Geodeetilised koordinaadid (EUREF-EST97) X Y B L 1 6441998.89999999199062586 352768.99999999935971573 58,09448296 21,50296624 2 6440017.09562115184962749 353593.3917681981693022 58 , 07697625 21 , 51817814 3 6440509.12888167519122362 374053.07565748522756621 58 , 08771263 21 , 86448317 4 6442519.70302391704171896 374461.23504197236616164 58,10587191 21,87031713 Tuuleelektrijaama võimsus Tuulepargi kavandatud nominaal võimsus on 400 - 1000 MW ning esialgsete toodanguarvutuste kohaselt on kogu toodangu maht kuni 3,5 TWh aastas. Elektriliitumine ELWIND meretuulepargi Eesti ala liitumine põhivõrguga saab toimuda tänasel päeval Harku, Lihula, Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisel 330 kV õhuliini l asuvas olemasolevas 330 kV alajaamas või toodud liinitrassile ehitatavas, uues 330 kV alajaamas. Samuti on ELWIND-i meretuulepark võimalik tähtajalise ühenduslepingu alusel elektrivõrguga ühendada Lääne-Saaremaal (Joonis 2) . Joonis 2. Taotletav ELWIND tuuleelektrijaama hoonestusala ja ligikaudne kaabelliini trassikoridor kuni võimaliku Lääne-Saaremaale planeeritava põhivõrgu alajaamani. ELWIND ala l iitum i ne Eesti põhivõrguga on projekti arendaja vaates eelistatud Lääne-Saaremaale planeeritavasse Eesti põhivõrgu 330k V pingeastme alajaama Elering AS poolt väljastatud tehniliste tingimuste ( Elering AS 10.11.2022 kiri nr 2-7/2022/742-3 , vt L isa 2) punkt 1.1. kohaselt . Tuuleelektrijaama l iitumispunkti täpne asukoht Saaremaa l sõltub peaasjalikult tulevasest Saaremaa põhivõrgu trassikoridorist ja selle planeerimisprotsessi tulemustest. 2022. aasta oktoobris täpsustas MKM omaniku ootusi Eesti põhivõrguoperaator AS Eleringi suunal ja seadis ülesandeks hakata Saaremaa 330k V pingeastmel põhivõrku planeerima. See on oluline samm võimaldamaks Saaremaast läände planeeritavate meretuuleparkide Eesti elektrisüsteemi liitmine. Saaremaast läände jäävate Eesti merealaplaneeringuga kehtestatud meretuulepar kide arendusala piires arendatavate meretuuleparkide ja sealhulgas ELWIND hübriidvõrgu kontseptsiooni seisukohast tuleks ühe võimaliku alternatiivina kaaluda Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassi rajamist üle Saaremaa suunaga Kura poolsaar ele . Elering ja Läti põhivõrgu ettevõtja Augstsprieguma tīkls analüüsivad Eesti-Läti neljanda ühendusliini võimalikke koridore. Olemasolevad ühendused on täna ida pool – kaks vanemat ühendust ületavad Eesti-Läti piiri Valga piirkonnas. Eesti ja Läti võrkude tugevamaks liitmiseks oleks kasulik uus ühendus ehitada pigem Eesti lääneossa. Selleks on vaja uurida erinevaid alternatiivseid trasse ja võimalik on kasutada osaliselt Saaremaal kulgevat trassi. Täpne liitumispunkti asukoht selgub hoonestusloa menetluse käigus . Eesti-Läti võimalik nelja s ühendusliin võib läbida ka hoonestusloa aluseks olevat ala, täpne ühendusliini paiknemine sõltub põhivõrgu ettevõtja poolt läbiviidud uuringutest ning planeeringutest. Joonis 3. Võimalikud riikidevahelise hübriidvõrgu ligikaudsed asukohaalternatiivid. Joonis 4 . Võimalikud tuulepargi põhimõttelised liitumisskeemid Elektritootmine Prognoositavaks tuuleelektrijaama valmimise ja tööle hakkamise tähtajaks on 2030. aasta . Selle aja sisse on arvestatud kohustuslike loamenetluste ja protseduuride (sh hoonestusloa, veeloa , ehitusloa ja kasutusloa menetlus ning keskkonnamõjude hindamine koos täiendavate uuringutega) jaoks kuluv aeg sh kooskõlastamine võimalike huvitatud osapooltega, enam- või valikpakkumise korraldamine ning elektrivõrgu ja meretuulepargi ehitus- ja testimisperiood. Kirjeldatud ajagraafikus püsimiseks on vaja kiirendada võrgu väljaarendamist, mis on tänasel hetke l kitsaskohaks. Uute taastuvenergia tootmisvõimsuste tuleku kiirendamise ks on RePowerEU raames ülevaatamisel planeerimise ja lubade menetlemise protsess id nii Eestis kui ka Lätis. Tuuleelektrijaama nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine toimub vastavalt liitumislepingus, liitumistingimustes, RfG -s, võrgueeskirjas ja elektrituruseaduses sätestatule. Tuuleelektrijaama vastavust kehtestatud nõuetele hinnatakse Eleringi ning liituja vahelises liitumispunktis. Katsetused viiakse üldjuhul läbi kolmes etapis: kvaliteedimõõtmised; tootmismooduli funktsionaalsed katsetused, mille järgselt esitab klient võrguettevõtjale aruande katsetuste tulemustest ja võrguettevõtja annab sellele oma hinnangu; FRT katse Pärast kõikide kokkulepitud katsete edukat läbiviimist annab Elering hinnangu liituja tootmismooduli vastavusest võrgueeskirja, RfG ja liitumislepinguga kehtestatud nõuetele. Liitumislepingu põhivõrguga liitumiseks saab sõlmida alles peale hoonestusloa väljastamist, ning selle lepingu sõlmib tuulelektrijaama arendaja. Täpsem liitumisprotsess on kirjeldatud Elering AS kodulehel. Projekti ajakava ELWIND projekti ajakava on kirjeldatud graafiliselt joonisel 4. Joonis 4. ELWIND projekti elluviimis e ja hübriidvõrgu planeerimise ja rajamise (sh põhivõrguga liitumise) ajagraafik. E hitise tehnilised näitajad Planeeritavate tuulikute olulisemad tehnilised näitajad on alljärgnevad: Maksimaalne kõrgus : torni maksimaalne kõrgus : 1 80 m; tuuliku laba tipu maksimaalne kõrgus : 3 30 m; rootori diameeter 300 m; t urbiinide maksimaalne võimsus : 10-2 5 MW; t uule generaatorite maksimaalne arv alal : 20-100 elektrienergia tootmiseks sobiv tuule kiirus 3-25 m/s; tuulepargi ehitusalune pindala : 200 431 974 m 2 , millest puhverala pinda la 42 178 270 m 2 Tuulegeneraatorite vundamendi d Täpne tuuliku vundamenditüübi valik sõltub mitmetest teguritest, millest olulisemad on merepõhja sügavus ja geoloogia, jäätumisolud, aga ka ehitise enda kaal. Arvestades Läänemere perioodilist jäätumist ning merealaplaneeringu suuniseid, on võimalik eelistus kasutada tuulikute vundamendilahendusena gravitatsioonivundamenti (joonis 5 ). Eesti m ereala planeering soovitab meretuulikute rajamisel kasutada gravitatsiooni list vundamen di tüüpi, või sellega keskkonnamõju seisukohast samaväärset lahendust. Merepõhja p ehmet e setete puhul (viirsavid, muda, l iivsavi) , kui nende set t ekihi tüsedus ulatub mitmete meetriteni ja setete kandevõime ei ole piisav , võib suure massiga gravi tatsiooni- vundamendi paigaldamine osutuda tehniliselt keerukaks ja kulukaks , kuna eeldab orgaanilise sette asendamist mineraalsettega. Seetõttu on hoonestusloa taotluse etapis käsitletud ko lme asukoha keskkonnatingimusi arvestavat reaalset vundamendialternatiivi , milleks on vaivundament, gravitatsioonivundament, sõrestik vundament (joo n is 5 ) . Lõplik vundamendivalik selgub KMH raames läbi viidavate tehniliste uuringute järgselt, mil selguvad täpsemalt vundamendi tüübi valikuks vajalikud parameetrid. Vundamendi valikul võetakse arvesse Eesti merealaplaneeringu suunis eid . Gravitatsioonvundament Eesti merealaplaneering soovitab Eesti meretuuleparkide rajamisel vundamenditüübina kasutada g ravitatsioonvundamen ti (joonis 2 ) või sellega keskkonnamõjude seisukohast samaväärse t alternatiivi . Gravitatsioonivundament on tehnoloogiliselt kõige v astupidavam rüsijää olukordades ja seetõttu on seda vundamenditüüpi ka paljude Läänemere tuuleparkide tuulikute püstitamisel kasutatud. Gravitatsioonivundamendi t ehnilised parameetrid: Vundamendi diameeter: 40 m Sobivad merepõhja setted: tihe liiv või savi , aluspõhja kivimid Vundamendi katvus : < 2 800 m 2 . Materjal: 9 5 % betoon ja 5 % teras Paigaldamismeetod: v undamendi alus valmistatakse ette killustikust ja ujuv vundamendikoonus uputatakse merepõhja koonusesse paigaldatava liiva abil. Peamine keskkonnahäiring: k atab alternatiividega võrreldes suurema ala merepinnast . Vaivundament Vaivundament on maailmas enim kasutatud meretuul egeneraatorite vundamenditüüp eeskätt selle suhteliselt lihtsa tootmisprotsessi , paigalduse ja hinna poolest . Vaivundament on kõige tasuvam olukordades, kus merepõhja setted on ühtlase tihedusega (nt liiv või tihe savi) ning vundament on hüdrauliliselt võimalik pinnasesse rammida. Teistel juhtudel ei pr uu gi see tehnoloogia olla sobivaim. Vaivundamendi t ehnilised parameetrid: Vundamendi diameeter: 12 m Sobi vad merepõhja setted: Pehme pinnas (savi, liiv ja muda või nende vaheldumine) Vundamendi katvus: <120 m 2 Materjal: teras Paigaldamismeetod: terasvai tõstetakse kraanaga paika ja rammitakse merepõhja hüdraulilise haamriga. Peamine keskkonnahäiring: veea lune müra vaivundamendi pinnasesse rammimisel , millel võib olla oluline negatiivne keskkonnamõju vee-elustikule. Sõrestikvundament Sõrestikuvundament on vähem kasutatud vundamenditüüp. Selle paigaldamisel on vajalik kas vaiade rammimine pinnasesse iga sõrestikvundamendi jala kandvuse tagamiseks või siis kessoontehnoloogia kasutamist, mille korral on mürahäiring oluliselt väiksem. Sõrestiku konstruktsioon ise määrab kogu vundamendi tugevuse ja tuleb arvestada, et rüsijää oludes sõrestik jää liikumisele vastu peaks. Sõrestikvundamendi t ehnilised parameetrid: Vundamendi diameeter: 20-25 m Sobivad merepõhja setted: Pehme pinnas (savi, liiv ja muda või nende vaheldumine) Vundamendi katvus: <120 m 2 Materjal: teras Paigaldamismeetod : igal sõrestiku jalal eraldi vaivundament või alternatiivina kessoon -meetod Peamine keskkonnahäiring: müra vundamendi jalgade pinnasesse rammimisel Tuulikute paigutamise sügavus on 17 - 45 meetrit. Joonis 5 . Enim kasutatavad merepõhja paigaldatavad tuulegeneraatorite vundamenditüübid . Vasakult gravitatsioonvundament, kessoon vundament , vaivundament , kolmjalgvundament, sõrestikvundament Hoonestusloa taotletav kestus MKM taotleb hoonestusluba 4 0 aastaks. Keskkonnaseisund ja teostatavad uuringud Keskkonnaseisund Järgnevalt on kirjeldatud taotluse objektiks oleva ELWIND meretuule elektrijaama keskkonnaseisundit iseloomustavaid näitajaid olemasoleva andmestiku alusel. Detailsem keskkonnaseisundi analüüs ja vajalikud uuringud lisainformatsiooni saamiseks viia kse läbi tuulepargi keskkonnamõjude hindamise raames. Käesolev k eskkonnaseisund i ülevaade on antud Eesti merealaplaneeringu mõjude hindamise aruande ja ELWIND asukoh avaliku töö alusel. Vee sügavus Arendusala l jääb merepõhi normaalveetasemest 17-45 meetri sügavusele , madalaim osa asub ala kagunurgas, kus veesügavus ei ületa 25 meetrit. Ca 8 0% alast on mere sügavus 30-45 m , ala on sügavaim lääneosas . Lainetus ja hoovused Hoovus ed on kogu Läänemere alal nõrgad jäädes keskmiselt vahemikku 0,05–0,08 m/s ja vaid t ugevate tormide korral võib nende kiirus kümnekordistuda. Keskmine la inekõrgus on alal ca 0,4 m ja tormide korral võib ulatuda kuni 5-6 meetrini . Merepõhja geoloogia Ala asub Siluri lubjakivide avamusala l, kus suhteliselt pehmetesse aluspõhja lubjakivides se on kulunud nõgu, mis on täitunud Läänemere keskkonnas settinud Kvaternaari aastakihiliste savidega (viirsavid) . Aluspõhi jääb merepõhjast 10-50 meetri sügavusele. Ala põhjaosas ulatub viirsavide paksus kohati üle 40 m eetri. Ala lõunaosa kohta ei ole võimalik sarnast hinnangut anda, kuna teadaolevalt ei ole seal mõõdistustöid tehtud. Merepõhja geoloogi line olukord on alal väga varieeruv ja seetõttu on vajalik mõjude hindamise raames põhjaliku geoloogilise uuringu läbiviimine. Jääolud ELWIND ala jääb Läänemere tuultele avatud alale, kus meri jäätub vaid püsivate külmakraadidega talvekuudel. Sellel alal külmub merejää enam kui 20 cm paksuselt vaid väga harvadel juhtudel ja püsiv a jääkatte tekkimine näitab Riigi Ilmateenistuse Sõrve rannikujaama andmetel selget kahanemise trendi. Mereelustik Läänemere kalastik on suhteliselt liigivaene , sest riimvesi ei sobi paljudele avamere kaladel e ega ka magevee liikidele. Teisest küljest on Läänemere kalapopulatsioonid üsna arvukad ja mitmed liigid on olulised kutselise kalapüügi seisukohast. A la kagupiiri ni ulatub Kura Kurgu hoiuala, mille üheks kaitse - eesmärgiks on muu hulgas hallhülge elup a ikade kaitse. Põhjataimestiku ja -loomastiku kohta alal hea ülevaade puudub ja alale tüüpilise merepõhja elustiku liigilise koosseisu, selle väärtuse ja ruumili s e paiknemi s e väljaselgitamiseks on vaja teostada täiendav uuring. Linnustik Ala jääb väljapoole Merealaplaneeringus tähistatud linnustiku sensitiivseid alasid , ehk eemale olulistest linnustiku rände- , toitumis- ja sulgimisala dest. Tundlikud alad jäävad tuulepargi arendusala ja Saaremaa rannikumere madalatele aladele. Ulatuslik veelindude elu paikasid kaitsev Kurgu linnuala jääb alast kagu suunas. Detailsemate andmete saamiseks konkreetse arendusala kontekstis on vajalik läbi viia vaatlusi mõjude hindamise käigus. Nahkhiired Teadaolevad n ahkhiirte toitumislendude alad jäävad valdavalt ranniku lähedastele aladele ja seetõttu jääb t aotluse objektiks olev t uulepargi arendusala peamistest nahkhiirte rändekoridoridest ja toitumislendu d e aladest eemale . Täpsemad uuringud nahkhiirte võimalike rändekoridoride ja toitumisala de väljaselgitamiseks konkreetsel alal tuleb läbi viia mõjude hindamise käigus. Looduskaitsealad ja Natura 2000 alad ELWIND tuulepargi arendu sala ei kattu teadaolevalt ühegi ka i tstava loodusobjektiga . Ala jääb väljapoole looduskaitse- ja hoiualasid ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid linnu- ja loodusalasid. Vahetult ala kaguserval asub ulatuslik ca 2000 km 2 suurune Kura kur gu hoiuala ( KLO2000316) , mis jääb ühtlasi täielikult Natura 2000 Kura Kurgu Linnuala le (RAH0000132) . Saaremaa läänerannikul asuvad mitmed teisedki kaitstavad loodusobjektid, mis jäävad alast enam, kui 10 km kaugusele. Küll aga tuleb arvestada, et kavandatava meretuulepargi ühendamiseks kaabelliiniga võimaliku Lääne-Saaremaale planeeritava põhivõrgu alajaamaga võib osutuda vajalikuks teostada töid kaitstavatel loodusaladel. Keskkonnamõjude hindamise raames tehtavad uuringud Hoonestusloa menetlemise protsessi osana viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. KMH osaks on muu hulgas keskkonna-alased uuringud täpsustamaks olemasolevat olukorda. KMH viiakse läb i K eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e kohaselt , milles on fikseeritud nii menetlusprotsess kui sisulise hindamise temaatika. Tegemist on riikidevahelise projektiga, kus tuleb hinnata riigipiiriülese negatiivse keskkonnamõju ilmnemise tõenäosust ja seetõttu järgitakse KMH protsessis Espoo konventsiooni ja Keskkonnamõjude hindamise direktiivi soovitusi. Kuna piirkonnas on arendamisel veel mitmed teised meretuulepargid, siis analüüsitakse KMH käigus põhjalikult mõjude kumuleerumist. Keskkonnamõjusid hinnatakse tuule elektrijaama alal ja tegevuse eeldatava maksimaalse mõjuala piires. Tuulepargi elektriühenduse (mere-ja maismaakaablite ja maismaa õhuliinide) rajamise ja käitamise keskkonnamõjusid hinnatakse eraldi . K una ü henduse näol on tegemist joonobjektiga, mis läbib nii merd kui maismaad , on selle kes kkonnamõjud tuulepargist piisavalt erinevad. Lisaks tuleb arvestada, et elektriühenduse keskkonnamõjude hindamise protsess on otseselt seotud objekti planeerimisprotsessiga. Täiendavad uuringud hoonestusloa alal KMH raames teostatavate uuringute täpne vajadus fikseeritakse KMH programmi koostamise faasis, kuid tänaste teadmiste kohaselt on tõenäoliselt mahukamatest ja aega nõudvatest uuringutest vajalik teostada nii merepõhja ehitusgeoloogi a- ja batümeetria - uuring, linnustiku ja mereelustiku ( põhja elustik , kalastik, mereimetajad) uuringud ning käsitiivaliste uuring . Lisaks on vajalik läbi viia mitmeid uuringuid, mi s annavad vajaliku informatsiooni arendajale tuulepargi rajamiseks (aga ei ole KMH objektiks) . Uuringute eesmärgiks on koguda alusinfot tuulepargi projekteerimiseks ning võimaldada enam- või valikpakkumisel osalejal täpselt hinnata alaga seotud tehnilisi ning ärilisi riske. Lisaks annab põhjalike uuringute läbiviimine alal parema d teadmised meie merealast, m is kannab tulevikus meie mereala seisundi ja järgnevate arenduste kumulatiivsete mõjude hindamise seisukohast olulis elt suuremat väärtust , kui ühe arenduse seisukohast vajalik . Vajalikud uuringud * : Lõhkemata lõhkekehade ja muude ohtlike objektide uuring (UXO study ) . Magneto- ja gradiomeetria uuringud, mille eesmärgiks on avastada meretuulepargi alal merepõhjas (ka setete all) paiknevad lõhkemata lõhkekehad ; Allvee-arheoloogilised uuringud . Eesmärk tuvastada merepõhjas paiknevad võimalikud kultuuriväärtused (sh vee- ja õhusõidukite vrakid); Uuring selgitamaks välja arenduse mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele ning laevaliiklusele, laevade automaatse tuvastamise süsteemi AIS seadmetele ja laevaradaritele; Geoloogilised ja geotehnilised merepõhja uuringud . Merepõhja geoloogilise olukorra (so setete mineraalse koostise, settekihtide lasuvuse jm) uuringud ja setete omaduste (struktuuri ja tekstuuri) uuringud setete kandvuse määramiseks ; Detailne merepõhja kaardistus / merepõhja morfoloogia uuring . Eesmärk kaardistada võimalikult täpselt tuulepargi ja merekaabli alal merepõhja profiil (sh rändrahnude paiknemine) ; Detailne tuule, lainetuse ja jääolude uuring . Eesmärk saada võimalikult hea ülevaade oludest tuulepargi alal . Uuringu käigus analüüsitakse kuidas muutuvad jääol u d peale tehisrajatiste püstitamist . Merepõhja elustiku uuring . Põhjaloomastiku ja -taimestiku uuring. Eesmärk saada teada alale tüüpilise merepõhja elustiku liigiline koosseis, selle väärtus ja ruumiline paiknemine ; Kalastiku uuringud (elupaikade ja kudealade uuringud) . Eesmärk kirjeldada tuulepargi ala kalastiku ja võimalike kudealade olukord ja välja pakkuda leevendavad meetmed ; Nahkhiirte toitumislendude ja rännukoridoride uuring . Eesmärk võimalikult täpselt kaardistada käsitiivaliste lennukoridorid (sh peamised toitumislendude- ja rändekoridorid) ; Linnustiku rände- ja toitumisalade uuring . Täiendavad uuringud kirjeldamaks lindude rändekoridore ja toitumisalasid ning tuulepargi võimalikku mõju nende kvaliteedile , loendused ja radaruuringud vastavalt Eesti merealaplaneeringuga seatud tingimustele ; Hüljeste toitumis- , poegimis- ja elupaikade uuring . Eesmärk tuvastada hüljeste võimalikud toitumis-, talvitumis- ja poegimisalad ; Sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude uuring . Eesmärk võtta arvesse kõigi oluliste huvigruppide arvamust. Toimub tihedas koostöös arendajaga ; Visuaalse mõju uuring . Meretuulepargi visualiseering maismaa erinevatest punktidest erinevates ilmastikuoludes ; Veealuse müra uuring . Uuringu eesmärgiks on välja selgitada loodusliku ja tehisliku veealuse ümbrusmüra tase tuulepargi merealal ja selle mõju vee-elustikule ; Natura hindamine . Natura hindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Natura ekspert kaasatakse KMH ekspertrühma liikmena ; Kalanduse uuring . Eesmärk uurida arenduse mõju kalavarude seisundile ja kutselisele kalapüügile piirkonnas. Tuuleolude uuring. Eesmärk on uurida alal tuule olusid, et projekteerimise käigus oleks võimalik täpselt modelleerida tuulikute paiknemist optimeerimaks tuuleelektrijaama tööd. * Tegemist on uuringute esialgse nimekirjaga . Täpne uuringute vajadus , uuringute kombineeritavus ja detailsus selgitatakse välja KMH programmi koostamise protsessi käigus . Lisad: Lisa 1. K avandatava tuuleelektrijaama paiknemine . Hoones tusloa taot l use ruumiandmed Lisa 2 . Põhivõrguoperaator Elering ASi poolt väljastatud põhivõrguga liitumise tehnilised tingimused Lisa 3. Majandu s- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ele hoonestusloa taotluse esitamiseks Lisa 4 . Hoonestusloa täiendavad selgitused vastavalt TTJA poolt 2023. aasta mais avaldatud juhendile „ Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine “. Taotluse koostas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus koostöös Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Kontaktid: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tõnn Tuvikene, ELWINDi projektijuht, [email protected] , 5259141 . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Nikon Vidjajev, meretuuleenergia nõunik , [email protected] , 5801 0251. Andrus Treier SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Teie 06.10.2022 e-kiri Narva mnt 7a TALLINN 15172 Meie 10.11.2022 nr 2-7/2022/742-3 Tehnilised tingimused planeeritava ELWIND meretuulepargi hoonestusloa taotluse juurde Lugupeetud Andrus Treier SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi klient) on pöördunud Elering AS (edaspidi Elering või põhivõrguettevõtja) poole planeeritava ELWIND-i meretuulepargi, mille maksimumvõimsus on 400 – 1000 MW, ehitusseadustiku § 1133 lg-s 1 toodud hoonestusloa taotluse esitamiseks sama paragrahvi lg 2 p-s 5 nõutud elektrivõrguga ühendamise tehniliste tingimuste taotlemiseks. Käesoleva kirjaga edastab Elering Teile planeeritava ELWIND-i meretuulepargi hoonestusloa taotlemiseks elektrivõrguga ühendamise tehnilised tingimused. Käesolevad tehnilised tingimused on mittesiduvad ja koostatud arvestades nende väljastamise ajal kehtivad kokkuleppeid ja tingimusi. Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude muutumisel peate arvestama, et Eleringil on õigus vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi. Sellisteks asjaoludeks võivad olla võrku lisandunud uued tarbijad või tootjad ning võrgust lahti ühendatud olemasolevad tootmismoodulid nii Eestis kui ka Eestiga sünkroonselt töötavas elektrisüsteemis, muudatused liitumise valdkonda reguleerivates dokumentides ja nõuetes, elektrivõrgu või selle konfiguratsiooni muudatused mh ka naabersüsteemides jne. Lähtuvalt „Eleringi AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest“ (edaspidi liitumistingimused) on liitumise mõiste defineeritud kui nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist, põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektrivõrguga nõuetekohase tootmismooduli ühendamist, põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektripaigaldise muutmist segapaigaldiseks, põhivõrguga ühendatud segapaigaldise muudatust mahus mis tingib liitumistingimuste punktis 5.6 kirjeldatud tingimuste täitmiseks vajaliku ümberehituse ja/või -seadistuse või põhivõrguga ühendatud tarbija, tootja või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis/tarbimiskohas tarbimis- või tootmistingimuste muutmist, v.a olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse elektripaigaldise ümberehitamisena. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Eesti elektrisüsteemi maksimaalne ekspordivõime on maksimaalselt 2000 MW ning tarbimisvõimsus vahemikus 500-1500 MW, mistõttu võib olla Teil vajalik lisaks Eesti elektrisüsteemist tulenevatele ülekoormuse tekkimise võimalusele arvestada tootmispiiranguga. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  1. Võrguühenduse tehniline lahendus Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri (edaspidi Määrus) § 19 lõikele 3 luuakse põhivõrguga uus võrguühendus nimipingel 110 kV või 330 kV. Määruse § 19 lõike 5 kohaselt määrab võrguettevõtja uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid. Põhjusel, et 110 kV elektrivõrgu läbilaskevõime ei ole üldjuhul piisav vastu võtma suuremaid võimsusi kui 100 MW, tuleb ELWIND meretuulepark ühendada Eleringi elektrivõrguga 330 kV pingeastmel. Lähtuvalt elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse nõudest, ei tohi 330 kV võrguga ühendatavate tootmismoodulite ühikvõimsus ületada 400 MVA-d, mistõttu tuleb ELWIND meretuulepark sõltuvalt maksumusmvõimsusest ühendada Eleringi elektrivõrguga ühe kuni kolme liitumispunkti, so liituja lahtri kaudu. Olete oma taotluses välja toonud, et elektrienergia tootmine võib läbiviidavate uuringute ja tasuvusarvutuste tulemustest sõltuvalt hakata paiknema osaliselt Eesti- ja osaliselt Läti merealal, aga ka täielikult ühe riigi (kas Eesti- või Läti) merealal. Siinkohal juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Eleringil ei ole õigust välja anda Läti territooriumile paigaldatava tootmisseadme Eesti põhivõrguga ühendamise tehnilisi tingimusi, mistõttu käsitletakse käesolevates tehnilistes tingimustes vaid Eesti territooriumile planeeritava tootmisseadme elektrivõrguga ühendamist. Olete oma taotluses ka märkinud, et ELWIND projekti kontseptsioon näeb ette hübriidvõrgu rajamist, kus Eesti ja Läti elektrienergia varustuskindlust tugevdatakse lisanduvate meretuuleparkide ja riikidevahelise elektriühendusega. Siinkohal selgitame, et elektrituruseaduses (edaspidi ka ELTS) § 62 lg 2 järgi on Eleringi kui põhivõrguettevõtja teeninduspiirkond Eesti territoorium ning ELTS § 3 punkt 21 ja § 61 lg 4 alusel saab riikidevahelised alalisvooluühendused ühendada Eestis vaid põhivõrku. Uute ülekandeliinide arendamisel ja välja ehitamisel on Eleringile antud ELTS § 66 lg 1 alusel kohtustus ja õigus sotsiaalmajandusliku tasuvuse alusel viia ellu võrgu arenduskohustust sh arendada riikidevahelisi ühendusi. Samas peab arvestama Eestis kujunenud ja rakendatavat lähenemist, et riikliku energiapoliitika eesmärgid1 saavutatakse vastavalt ELTS § 65 lg-le 2 turupõhiselt, mis kohustab Eleringi kõiki potentsiaalseid elektritootmisüksuste arendajad kohtlema võrdselt. Eesti ja Läti merealadele tekkivate ning hübriidvõrguga ühendamiseks vajaliku Eesti-Läti IV ühenduse planeerimine ei ole veel jõudnud osapoolte (Eesti ja Läti põhivõrguettevõtjate) poolt investeeringuotsusteni. Eelpool öeldust lähtudes ei ole käimasolevas ettevalmistavas faasis liitumisvõimaluste pakkumine hübriidlahendusena võimalik. Hetkel teadaolev varaseim võimalus Eesti- Läti IV ühendusele liitumiseks on aastal 2035. Hoiame avalikkust Eesti-Läti IV ühendusel arendamise 1 Poliitilisel tasandil on kokkulepitud, et aastaks 2030 eeldatakse 1GW meretuuleenergeetika liitumist põhivõrguga (Marienborg deklaratsioon 30.08.2022) Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee edasiste sammudega kursis, et Teil oleks huvi korral võimalik kaaluda planeeritava meretuulepargi ühendamisel ka seda võimalust. Käesolevate tehniliste tingimuste kohaselt on võimalik ühendada ELWIND-i meretuulepark Lääne- Eestis asuva elektrivõrguga radiaalselt liitumispunktidesse, mis asuvad Harku, Lihula, Sindi ja Kilingi- Nõmme alajaamade vahelisel 330 kV õhuliini asuvas olemasolevas 330 kV alajaamas või toodud liinitrassile ehitatavas, uues 330 kV alajaamas. Samuti on ELWIND-i meretuulepark võimalik tähtajalise ühenduslepingu alusel elektrivõrguga ühendada Lääne-Saaremaal. 1.1 Liitumise tehniline lahendus liitumisel Lääne-Saaremaale rajatavas 330 kV alajaamas Liitumisühenduse võimaldamine Lääne-Saaremaale rajatavas 330 kV alajaamas tingib olulises mahus ülekandeliinide ja alajaamade rajamist, mis ei ole Eleringile vajalikud ELTS-is ettenätud põhivõrgu ülesannete täitmiseks. Seetõttu saame Teile pakkuda Saaremaale rajatavas uues 330 kV alajaamas liitumiseks tähtaegse võrguühenduse võimalust, mille korral sõlmitakse võrgulepingu kehtivusajaga mitte rohkem kui 25 aastat alates liitumisprotsessi käigus rajatud põhivõrguettevõtja elektripaigaldise pingestamisest. Lääne-Saaremaal liitumisühenduse võimaldamiseks on kaks alternatiivi. 1.1.1 Esimese alternatiivi kohaselt lahendatakse elektriühendus Lääne-Saaremaale rajatavasse uude alajaama 330 kV õhuliinidega, mille puhul on Eleringil vaja ehitada: • Lihula 330 kV alajaama täiendavad 330 kV õhuliinilahtrid ühendamaks Lihula alajaam olemasoleva elektrivõrguga ning Lihula ja Virtsu alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinidega; • Virtsu ja Lihula alajaamade vahele olemasolevate 110 kV õhuliinide asemele kaks eraldiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV ühisriputusega õhuliini; • Virtsu 330 kV alajaam Virtsu ja Lihula alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ning Virtsu ja Ida-Saaremaale rajatavate uute 330 kV alajaamade vaheliste 330 kV kaablite ning reaktorite ühendamiseks; • Virtsu ja Ida-Saaremaale rajatavate uute 330 kV alajaamade vahelised 330 kV kaablid, mille mõlemasse otsa ühendatakse 330 kV reaktorid; • uus Ida-Saaremaale rajatav 330 kV alajaam, kuhu ühendatakse Virtsu ja Ida-Saaremaale rajatavate uute 330 kV alajaamade vahelised 330 kV kaablid ning reaktorite ning Ida- ja Lääne- Saaremaale rajatavate uute 330 kV alajaamade vahelised 330 kV õhuliinid; • Ida- ja Lääne-Saaremaale rajatavaid uusi 330 kV alajaamasid ühendavad kaks 330 kV õhuliini eraldi mastidel; • Lääne-Saaremaale uus 330 kV alajaam, kuhu rajatakse kliendi tootmismoodulite ühendamiseks 330 kV pingeastmele üks kuni kolm uut liituja lahtrit ja liinilahtrid Ida- ja Lääne-Saaremaale rajatavate uute 330 kV alajaamade vahelistele 330 kV õhuliinidele. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee 1.1.2 Teise alternatiivi korral liidetakse planeeritav meretuulepark elektrivõrguga Lääne-Saaremaale rajatavas uues 220 kV alajaamas läbi kolme 220 kV liitumispunkti, milleks tuleb Eleringi elektrivõrgus ehitada: • Lihula 330 kV alajaama täiendavad 330 kV õhuliinilahtrid ühendamaks Lihula alajaam olemasoleva elektrivõrguga ning Lihula ja Virtsu alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinidega; • Virtsu ja Lihula alajaamade vahele olemasolevate 110 kV õhuliinide asemele kaks eraldiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV ühisriputusega õhuliini; • Virtsu 330 kV alajaam Virtsu ja Lihula alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide, 330/220 kV trafode ning väljuvate 220 kV kaablite (koos reaktoritega) ühendamiseks; • Virtsu ja Lääne-Saaremaale rajatavate alajaamade vahelised 220 kV kaablid (tingimusel, et paigaldatavate kaablite pikkus jääb lühemaks kui 90 km), mille mõlematesse otstesse ühendatakse 220 kV reaktorid; • Lääne-Saaremaale uus alajaam, kuhu rajatakse kliendi tootmismoodulite ühendamiseks üks kuni kolm uut liituja lahtrit ning lahtrid reaktorite ja sisenevate kaablite ühendamiseks. Samuti võib liitumine tootmissuunalise võimsusega 1000 MW põhjustada kogu põhivõrgus ülekandeliinide ülekoormumist, mille vältimiseks tuleb kas olemasolevate liinide ülekandevõimsust suurendada või rajada täiendavaid ühendusliine. Täiendavalt tuleb arvestatakse liitumistasu hulka uute või laiendatavate Lihula, Virtsu, Ida- ja Lääne- Saaremaa alajaamade ehitamiseks vajaliku kinnistu omandamise maksumus ning uute liinide trassikoridoride kasutusõiguse saamise maksumus. 1.2 Võrguühenduse tehniline lahendus liitumisel Harku, Lihula, Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisel 330 kV õhuliinil Teise variandina pakume Teile võimalust ühendada ELWINDi meretuulepark elektrivõrguga Eleringi Lääne-Eestis asuvasse olemasolevasse 330 kV alajaama või Harku, Lihula, Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisele 330 kV õhuliini trassile ehitatavasse uude 330 kV alajaama sõltuvalt ELWIND-i meretuulepargi maksimumvõimsusest ühe kuni kolme liitumispunkti, so liituja lahtri kaudu. Sõltuvalt rajatavate liitumispunktide asukohast, kas Eleringi olemasolevas või uues 330 kV alajaamas, tuleb lisaks alajaama rajatavatele liituja lahtritele arvestada ka täiendavate 330 kV liinide Eleringi alajaama ühendamiseks vajalike 330 kV liinilahtrite rajamisega. Liitumisest tingituna võib Eleringil olla täiendavalt vajalik ehitada alajaamani, kuhu rajatakse kliendi liitumispunktid, kuni kolm elektrivõrguga ühendavat 330 kV ülekandeliini, mis tulenevalt töökindluse nõudest peavad asetsema eraldiseisvatel mastidel. Samuti võib liitumine tootmissuunalise võimsusega 1000 MW põhjustada kogu põhivõrgus ülekandeliinide ülekoormumist, mille vältimiseks tuleb kas olemasolevate liinide ülekandevõimsust suurendada või rajada täiendavaid ühendusliine. Ehitustööde alustamise eelduseks on alajaama ehituseks või laiendamiseks vajaliku kinnistu(te) Eleringi poolne omandamine ning rekonstrueeritavate või ehitatavate õhuliinide trassikoridori(de)le Eleringile kasutusõiguse saamine. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  2. Nõuded kliendi elektripaigaldisele Liitumise raames tuleb kliendil projekteerida ja ehitada enda elektripaigaldised kuni perspektiivsete liitumispunktideni, muuhulgas paigaldada jõutrafod. Põhjusel, et 330 kV võrguga ühendatava tootmismooduli ühikvõimsus ei või olla suurem kui 400 MVA- d, tuleb kliendil tagada, et Teie taotluses näidatud planeeritav ELWIND meretuulepark ühendatakse põhivõrguga Euroopa Komisjoni määruse nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (Requirements for Generators) mõistes sõltuvalt maksumusmvõimsusest ühe kuni kolme autonoomse tootmismoodulina, millest ühegi tootmismooduli ühikvõimsus ei või ületada 400 MVA-d. Kliendil tuleb oma tootmismoodulid rajada põhimõttel, et mistahes tootmismoodulite häiringu korral, s.h kaabli rike, juhtimissüsteemi häiring vms oleks tagatud mitte suurema kui 400 MVA-se ühikvõimsuse välja lülitumine. 3. Liitumistasu maksumus Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 25 lõike 3 kohaselt arvestatakse liitumistasu hulka kõik Eleringi poolt tehtavad uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks vajalikud kulud. Liitumistasu arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja veebilehel https://elering.ee/metoodika. Liitumistasu hulgas sisaldavad mh: • tootmismooduli võrguga ühendamise alajaama (ümber)ehitamise ja liitumispunktide rajamise kulud; • alajaama, kuhu rajatakse tootmismooduli liitumispunktid, elektrivõrguga ühendavate ülekandeliinide rajamise kulud; • elektrivõrgu võimaliku läbilaskevõime suurendamisega seotud kulud; • rajatavate või ümberehitatavate alajaamade aluste kinnistute omandamise ja uute või rekonstrueeritavate õhuliinide trassikoridori(de) kasutusõiguse saamise kulu; • tootmismooduli põhivõrguga ühendamise menetlustasu ning toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot. Tootmismooduli liitumiseks sobivaima alajaama välja selgitamiseks ning sellest lähtuva liitumistasu eelkalkulatsiooni koostamiseks on vaja läbi viia analüüs ning leida selle käigus tehnilis-majanduslikult eelistatavaim lahendus. Analüüsi koostamiseks palume Teil esitada kas liitumistaotluse, mille vastuseks väljastame Teile siduva liitumispakkumise, või liitumise eeluuringu taotluse, mille vastuseks koostame tehnilised tingimused. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  4. Tarbimiskoha elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” (edaspidi kvaliteedimäärus). Elektrikatkestuse mõiste on defineeritud põhivõrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes. Võrgulepingu täitmisel lähtub Elering alati kehtivast määruse redaktsioonist. Sõltuvalt liitumispunktide arvust ja tehnilisest lahendusest võib planeeritava tarbimiskoha rikkelise elektrikatkestuse likvideerimise tähtaeg olla kas 2 või 120 tundi. 5. Liitumise protseduurilised tingimused Elektrivõrguga liitumine on reguleeritud õigusaktidega, milleks on Elektrituruseadus, Vabariigi Valitsuse määrused "Võrgueeskiri" ja "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri" ning Euroopa Komisjoni määrused: • Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (Requirements for Generators, edaspidi RfG); • Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1388 tarbimise ühendamise nõuete kohta (Demand Connection Code, edaspidi DCC); • Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1447 alalisvooluülekandesüsteemide ja alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta (requirements for grid connection of high voltage direct current systems and direct current-connected power park modules, edaspidi HVDC). Samuti tuleb elektrivõrguga liitumisel lähtuda Eleringi elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest, selle lisadest ja liitumistingimuste juurde kuuluvatest tehnilisi nõudeid käsitlevatest järgmistest juhenditest: • Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded; • Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded; • Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded; • Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded; • Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused. Hetkel kehtivad Põhivõrguga liitumise tingimused on leitavad Eleringi kodulehelt („Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimused“): https://elering.ee/liitumistingimused-0. Kõik põhivõrguga ühendamisega seotud menetlused, sealhulgas liitumistaotluse ja eeluuringutaotluse esitamine, tuleb edastada läbi liitumiste e-keskkonna https://egle.ee/. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Liitumise tehniline lahenduse, selle hinnangulise maksumuse ja liitumispunkti väljaehitamiseks kuluva aja kohta saab Elering anda mittesiduva hinnangu ka liitumisele eelneva eeluuringu käigus, mille läbiviimiseks tuleb arendajal esitada eeluuringu taotlus. Eeluuringu taotluse alusel tehniliste tingimuste väljastamine on tasuline teenus, mille maksumus on 1 000 eurot ning millele lisandub käibemaks. Liitumiseks peab klient esitama Eleringile liitumistaotluse. Liitumistaotlusega tuleb kliendil esitada kõik liitumistingimuste lisas 1 punktis 1.1.1 küsitud andmed ning punktis 1.1.2 nimetatud dokumendid. Pärast menetluse arve tasumist kliendi poolt ning liitumistaotluse vastuvõtmist Eleringi poolt väljastab Elering 90 päeva jooksul liitumispakkumuse, mille alusel sõlmitakse liitumisleping Eleringi ja kliendi vahel ning tasutakse liitumistasu kliendi poolt. Kõikide liitumisega seotud tegelikud põhjendatud kulud ning liitumise toimingutasu finantseeritakse kliendi poolt kolmes osamakses. Esimese osamakse suuruseks on 20% lepingujärgsest maksumusest ning mis teostatakse 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Teise osamakse suuruseks on 50% liitumislepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust ja mis tuleb tasuda liitumispunkti ehituse hanke võitja väljakuulutamisest alates 20 päeva jooksul. Kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest kuludest ja osamakse tasutakse liitumispunkti valmimisest alates 45 päeva jooksul. Liitumistasu arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja veebilehel: https://elering.ee/metoodika. Pärast liitumislepingus ja õigusaktides toodud tingimuste täitmist tuleb sõlmida Eleringiga võrguleping. Võrgulepingu, sh ajutise võrgulepingu kehtivuse ajal reguleerivad pooltevahelisi suhteid muuhulgas ka Eleringi võrgulepingu tüüptingimused, mis on leitavad Eleringi kodulehelt: https://elering.ee/vorguteenus#tab1. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mirjam Pihlak võrguteenuste talituse juhataja tel 715 1309 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  KÄSKKIRI 08.09.2022 nr 200 Volituse andmine Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus Vabariigi Valitsuse 23.10.2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 13 alusel ning lähtudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) vahel 23.08.2021. a sõlmitud koostöölepingust volitan KIKi juhatuse liiget, Andrus Treierit, Eesti-Läti ühise meretuulepargi (edaspidi ELWIND tuulepark) eelarendamiseks MKMi nimel: 1. esitama Elering ASile taotluse tehniliste tingimuste väljastamiseks ELWIND tuulepargi põhivõrguga liitumiseks; 2. esitama pädevale asutusele ELWIND tuulepargi hoonestus- ja kasutusloa taotlused; 3. esitama Keskkonnaametile ELWIND tuulepargi ala veeloa ja üldgeoloogilise uurimustöö loa taotlused. Volikiri kehtib kuni 30.11.2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Nimekirja alusel 23.08.2023 nr 16-7/22-17023-014 ELWIND hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (registrikood 90005946) esitas 20.03.2023 TTJA-le Eesti-Läti meretuulepargi (ELWIND) hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga ja selle ühendamiseks veekaabelliiniga. Taotlust täiendati viimati 26.05.2023 kirjaga. Kavandatava meretuulepargi ala asub Eesti mereala planeeringu kohaselt tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal Saaremaast läänes. Hoonestusloa taotluse kohaselt on tuulepargi kavandatud nominaalvõimsus 400-1000 MW ning eeldatav kogutoodangu maht kuni 3,5 TWh aastas. Taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) nr 16-7/22-17023 all. Kavandatav ELWIND meretuulepargi ala kattub osaliselt OÜ Utilitas Wind 29.04.2020 esitatud Sõrve hoonestusloa taotlusega (TTJA dokumendiregistris nr 16-7/20-06527) ja Saare Wind Energy OÜ 25.06.2021 esitatud hoonestusloa taotlusega (TTJA dokumendiregistris nr 16-7/21-07967). Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas. Põhjendatud arvamus palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Kui Te antud tähtaja jooksul arvamust ei esita või vastamistähtaega ei pikenda, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta. Lugupidamisega Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 (allkirjastatud digitaalselt) Ene-Liis Bachmann ehituse tegevusõiguse talituse projektijuht talituse juhataja ülesannetes Lisad: 1. ELWIND hoonestusloa taotlus 26.05.2023 2. Adressaatide nimekiri Hanna-Liis Heinla +372 620 1752 [email protected]