Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Meie 25.06.2021 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse Saaremaa lääneranniku piirkonnas meres tuuleelektrijaama rajamiseks. Taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 218 lg 1) ning Elektrituruseaduses (§921 lg2) sätestatud nõuetele. Palume korraldada hoonestusloa menetluse algatamine käesolevas taotluses esitatud meretuulepargi rajamiseks. 1. Üldinformatsioon Saare Wind Energy OÜ (edaspidi lühendina ka SWE) juba arendab meretuulepargi projekti Saaremaa lääneranniku piirkonnas, Vabariigi Valitsus algatas hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (KMH) 28.05.2020. Käesoleva taotlusega soovitakse täiendava hoonestusloaga sisuliselt laiendada senist hoonestusloa ala tagamaks meretuulepargi realistlik ja tehnoloogiliselt arukas väljaehitamine. SWE’l on Veeseadusest tulenev õigus nihutada või suurendada võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatavat ala kuni 33% ning SWE taotles vastavat muutust 16.10.2020. TTJA oma vastuses 10.06.2021 nõustus kõnealuse õigusega, kuid leidis et käesolevas faasis (st veel on liiga vähe teostatud KMH uuringudi) ei saa seda veel teha, kuid samasisulise taotluse saab SWE esitada uuesti enne hoonestusloa andmist. Oleme teadlikud koostamisel olevast Eesti mereala teemaplaneeringust (mille kehtestamise eelselt kehtivad piirangud väljastatavate hoonestuslubade kehtivusajale) ning oleme katsunud jälgida ja aru saada riigipoolsetest seisukohtadest seoses nn Eesti ja Läti meretuulepargi ühisarenduse projektiga (sh teave et uusi hoonestusloa menetlusi ei algatata enne nimetatud projekti teatud arengufaase). Seega on tekkinud olukord, kus SWE hoonestusloa ala ümber on vahetult piirnevana (mis tehnoloogiliselt ei ole mõistlik, sest meretuuleparkide vahel on vajalik nn puhverdistants) esitatud ja tõenäoliselt esitatakse veelgi hoonestusloa taotlusi meretuuleparkide rajamiseks. SWE ei saa jääda ootama ja lootma ainuüksi käimasoleva hoonestusloa menetlusala laiendamise perspektiivile ning koostamisel olevas mereplaneeringus arutluse all olevate puhverdistantside tingimuse seadmisele ja nendest tingimustest kinnipidamisele. Seetõttu esitab SWE käesoleva taotluse tagamaks juba ettevalmistatava meretuulepargi tehnoloogiliselt mõistlik väljaehitamine. Juba käimasolev hoonestusloa menetlus ja käesoleva taotlusega koormatav mereala moodustavad funktsionaalselt ühtse meretuulepargi kuni 100 elektrituulikuga ja orienteeruva võimsusega 1400 MW. Saare Wind Energy üheks osanikuks on Hollandi tunnustatud mereehitusettevõtte Van Oord (www.vanoord.com). Van Oord on mereehitusega tegelev ettevõte, kes reaalselt ehitab meretuuleparke: paigaldab vundamente, kaableid, elektrituulikuid, merel paiknevaid alajaamasid jms. Ettevõttel on spetsiaalsed laevad ja muu tehnika vastavate tööde tegemiseks, oskusteave, kogemused jms. Tegemist on valdkonna ühe juhtiva ettevõttega maailmas. Van Oord kaasamine toob Eestisse meretuuleparkide arendamise maailma absoluutsel tipptasemel teadmised ja võimekuse. 2. Hoonestusloa taotluse andmed vastavalt Veeseaduse § 218 lõikele 1 2.1 Ehitise kasutamise otstarve Meretuulepargi rajamine on oluline samm elektritootmises taastuvatele energiaallikatele üleminekul. Arvesse võttes EL ja seega ka Eesti poolt seatud eesmärke ja üldisemalt nn Rohepööret annab kavandatav tuulepark nende eesmärkide saavutamiseks kaaluka panuse. Meretuulepargi kasutamise otstarbeks on elektrienergia tootmine ning suunamine põhivõrku. Tuuleelektrijaama töö kavandatakse kogu ekspluatatsiooniperioodil (2 x 20-25 aastat) pidevana ning selle tootmismaht sõltub eeskätt avamerel kujunevatest tuuleoludest, samuti meretuulepargi tuulikute tehnilisest lahendusest ja hooldusest, mis mõjutab kasutustegurit. 2.2 Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Meretuulepark koosneb elektrituulikutest, neist merel paiknevasse alajaama ühendatud elektrikaablitest, merel paiknevast alajaamast ning elektri ülekandesüsteemist kuni maismaal paiknevasse liitumispunkti (põhivõrgu alajaama). Elektrituulikud. Kavas on kasutada meretuulepargi ehitamise ajal toodetavaid kaasaegseid tuulikuid. Tulenevalt tehnoloogia arengust võib kasutatava elektrituuliku parameetreid korrigeerida. Detailsem lahendus töötatakse välja keskkonnamõju hindamise käigus kogutavast informatsioonist, keskkonnatingimustest ja tehnilisest otstarbekusest lähtuvalt. Eeldatavasti on kasutatavad elektrituulikud orienteeruvalt alljärgnevate karakteristikutega. o rootori diameeter 250 – 280 m; o torni kõrgus 145 - 170 m; o elektrituuliku tipukõrgus (orienteeruvalt kuni) 310 m; o võimsus (orienteeruvalt) 14 MW +; Seega on ehitiste maksimaalseks kõrguseks orienteeruvalt kuni 310 meetrit merepinnast. Merel kasutatavate elektrituulikute ehitamisel on kasutuses erinevat tüüpi vundamendid (ingl k foundation). Kõige levinumateks on vaivundament (monopile) ning gravitatsiooniline vundament (gravity), mõnevõrra vähem kasutatakse tripood ehk kolmjalg vundamente (tripod) ja sõrestikvundamente (jacket). SWE meretuulepargis kasutatavat konkreetset elektrituuliku vundamenditüüpi ei ole veel valitud. Vundamendi tüübi valik viiakse läbi KMH protsessi raames, eeldatavalt on peamiseks valikuks vaivundament ning gravitatsiooniline vundament (kuid hetkel ei ole välistatud ka muud variandid). Vundamendi tüübi valik sõltub merepõhja iseloomust (ehitusgeoloogia jms), sügavusest, jääoludest, elektrituuliku suurusest ning mitmetest muudest asjaoludest, mistõttu valitakse vundamendi tüüp konkreetses meretuulepargis ja konkreetses asukohas täpsustavate uuringutega kogutava informatsiooni alusel. Pinnasesse süvistatava vaia süvistussügavus sõltub geoloogilisest situatsioonist ja võib olla kuni ca 30 meetrit merepõhja setetes. Gravitatsiooniline vundament paigutatakse merepõhjale ilma olulise süvistamiseta. Vajalikuks võib osutuda kuni mõne meetri sügavuseni toimuv pehmete setete (muda jms) eemaldamine ja merepõhja tasandamine (nt kivirahnude eemaldamine ja/või killustikaluse rajamine). Seega on gravitatsioonilise vundamendi sügavus kuni 3 meetrit merepõhja setetes. Veesügavus tuulikute paigutamise asukohtades on valdavalt 15-35 meetrit, taotletava hoonestusloa ala suurimad sügavused ulatuvad 45 meetrini. Seega, juhul kui kasutatakse vaivundamenti või vaiadega tripood-vundamenti, on ehitise sügavus merepinnalt 15-35 meetrit merepõhjani ning lisaks kuni 30 meetrit merepõhja setetes. Kokku merepinnalt mõõtes on ehitise maksimaalne sügavus kuni 65 meetrit. Gravitatsioonilise vundamendi korral on vastav maksimaalne sügavus 38 meetrit merepinnalt (kuni 35 meetrit veekihti + 3 meetrit põhjasetteid). Iga vundamendi põhjapindala on suurusjärgus kuni 2000 m2. Meretuulepargi sisene merekaablite süsteem. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Igast elektrituulikust lähtub elektrikaabel toodetud elektri ülekandmiseks. Need kaablid koondatakse/ühendatakse ning nad suunduvad tuulepargis merel paiknevasse alajaama. Need kaablid paigutatakse merepõhjale ja üldjuhul maetakse suhteliselt madalale merepõhja pinnasesse (kuni 1 meetri sügavuseni). Merel paiknev alajaam. Meretuuleparki rajatav alajaam on elektrituulikuga analoogsel vundamendil paiknev platvorm, millel paikneb alajaam, kus elektrituulikutes toodetud ja tuulepargi siseste kaablitega „kokkukogutud“ elekter tõstetakse kõrgmale pingele. Elektri eksportkaabel. Merel paiknevast alajaamast algab elektriülekandesüsteem kuni liitumispunktini (nt Eleringi 330 kV alajaam vms). Elektriülekandesüsteem lahendatakse juba käimasoleva hoonestusloa menetluse ja KMH raames ja täiendavat vajadust selleks käesoleva taotlusega taotletavas hoonestusloas ei ole. 2.3 Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Käesoleva hoonestusloa taotlusega taotletavale merealale kavandatakse kuni 40 elektrituulikut ning enamus neist asub ala põhjapoolses osas käimasoleva hoonestusloa menetluses korrigeerimissooviga alas ning mõningad elektrituulikud asuvad käimasoleva hoonestusloa menetluses oleva ala piiride vahetus läheduses (nt lõunapoolne serv). Umbes 2 meremiili laiune väline tsoon on sisuliselt puhveralaks käimasoleva hoonestusloa menetluses arendatavale meretuulepargile. Puhvertsoon on vajalik nii meretuulepargi tehnilistel ja tootlikkuse põhjustel (vältimaks erinevate meretuuleparkide omavahelist ebamõistlikult suurt varjutust), kuid see on kooskõlas ka koostatava meretuulepargi lahendusega. Nimelt käsitleb planeering vajadust visuaalse mõju leevendamiseks nn vaatekoridoride jätmist, samuti on lääne pool vajalik ca 6 km laiune laevaliiklusala (ehk sisuliselt meretuulepargi puhverala on samas ka mereliiklusala – seega nende omavaheline konflikt puudub täielikult). Taotletava hoonestusloa ala pindala on 285,17 km2 (285 170 000 m2). Iga tuuliku vundament on pindalaga suurusjärgus 120 m2 (monpile vundament, ilma vajadusel merepõhja paigaldatava stabiliseeriva pinnaseta, nn scoure protection) kuni 2000 m2 ruutmeetrit gravitatsioonilise vundamendi ja scoure protection puhul. Seega on kuni 40 elektrituuliku poolt hõlmatav vahetu mereala pindala 4800 m2 – 80 000 m2. Meretuuleparki rajatakse alajaam/alajaamad, mis on elektrituulikuga analoogsel vundamendil paiknev platvorm. Lisaks paigaldatakse merepõhja elektrikaablid kogupikkusega kümneid kilomeetreid (täpne kaablite paiknemine ja pikkus täpsustatakse edaspidi). Arvestades orienteeruvalt taotletavas hoonestusloa alas kuni 100 kilemeetrit kaableid ja kaablitrassi arvestuslikuks laiuseks 1 meeter, on kaablitrasside eeldatav maksimaalse kogupindala 100 000 m2. Seega on vundamentide, alajaama ja kaablite poolt otseselt hõlmatava merepõhja pindala orienteeruvalt kuni 180 000 m2. See moodustab kogu taotletava ala pindalast alla 0,1 %. 2.4 Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Meretuulepark kavandatakse Saaremaa läänerannikust 11 – 30 km kaugusele. Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on 285,17 miljonit m2 (285,17 km2) ning taotletav mereala polügoon moodustub alljärgnevates nn nurgapunktidest: Tabel 1. Taotletava hoonestusloa ala korrigeeritud koordinaadid. Polügoon moodustub nurgapunkte numeratsiooni järgselt ühendades (ühendades omavahel ka punktid 8 ja 1). Nurgapunkti number X (põhjalaius) Y (idapikkus) L-Est97 L-Est97 1 6460416 344824 2 6460348 353985 3 6451486 368758 4 6449099 351529 5 6441999 352769 6 6442520 374485 7 6438800 373647 8 6438218 349668 Joonis 1. Taotletav hoonestusloa ala, käimasolev hoonestusloa menetluse ala (28.05.2020 algatamisotsuse kohane ulatus) ja eeldatav elektrituulikute paigutamise ala. 2.5 Eeldatavad uuringud Hoonestusloa menetlemise protsessis on vajalik teostada keskkonnamõju hindamine (KMH), mille osaks on ka keskkonna-alased uuringud. KMH viiakse läbi vastava seaduse (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus) kohaselt, milles on fikseeritud nii menetlusprotsess kui sisulise hindamise temaatika. KMH raames teostatavate uuringute täpne vajadus fikseeritakse KMH programmi faasis, kuid seniseid analoogiaid arvestades on tõenäoliselt kõige mahukamateks uuringuteks: o visuaalsete mõjude uuring o kalastiku uuring o linnustiku uuring o merepõhja elupaikade uuring o mereimetajate uuring o nahkhiirte uuring o allveearheoloogiline uuring o navigatsiooniriskide analüüs o merepõhja geoloogiat täpsustav uuring. 2.6 Hoonestusloa taotletav kestus Saare Wind Energy OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. 3. Hoonestusloa taotluse andmed vastavalt Elektrituruseaduse § 92 1 lõikele 2 ja taotleja vastavus vastavalt § 92 2 3.1 Tuuleelektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta Meretuulepargi võimsus on kokku planeeritud kuni 1400 MW ja see jaotub juba käimasoleva hoonestusloa menetluse raames rajatava meretuulepargi ja käesoleva taotluse alusel arendatava meretuulepargi vahel. Sisuliselt on tegemist ühe funktsionaalse meretuulepargiga. Liitumine Eesti põhivõrguga toimub Elering AS poolt SWE OÜ-le väljastatud (23.03.2021) tehniliste tingimuste kohaselt erinevates võimalikes asukohtades Virtsu-Lihula suunal, Kilingi-Nõmme suunal või Saaremaal. Elering AS on 23.03.3021 väljastanud tehnilised tingimused kuni 1400 MW võimsusega meretuulepargile (esitatud lisas 1). Arvestades ettevalmistuse (sh hoonestusloa taotlemine) aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks tuuleelektrijaama võrguga liitumise ajaks kõige varasemalt 2028 aasta. 3.2 Taotleja vastavus ja võimekus Vastavalt elektrituruseadusele (§922) võib hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks anda vaid elektriettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. Saare Wind Energy OÜ on tänasel hetkel elektriettevõtja (tooja ja müüja) tootes elektrienergiat päikesepaneelidega Roosna-Allikul Järvamaal ja müües seda teisele ettevõttele. Saare Wind Energy OÜ osakapital on üle seaduses nõutud 31 950 €. SWE üheks osanikuks on Hollandi tunnustatud mereehitusettevõtte Van Oord (www.vanoord.com). Meretuulepargi rajamine on oluline samm elektritootmises taastuvatele energiaallikatele üleminekul. Saare Wind Energy’l on olemas vajalik oskusteave ja võimekus meretuulepargi arendamiseks. Lugupidamisega, Kuido Kartau Saare Wind Energy OÜ juhatuse liige e-kiri: [email protected] mob: +372 5273671 Lisa 1 Elering AS liitumistingimused Lisatud eraldiseisva failina.  Kuido Kartau Teie 19.11.2020 egle.ee taotlus Saare Wind Energy OÜ Tartu mnt 24 - 20 10115 TALLINN Meie 23.03.2021 nr 2-7/2020/1083-2 Tehnilised tingimused Saare Wind Energy OÜ 1400 MW meretuulepargi elektrivõrguga ühendamiseks Lugupeetud Kuido Kartau Saare Wind Energy OÜ (edaspidi ka klient) on pöördunud Elering AS (edaspidi Elering või põhivõrguettevõtja) poole planeeritava Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi, mille summaarne maksimumvõimsus on 1400 MW, elektrivõrguga ühendamise tehniliste tingimuste taotlemiseks. Käesoleva kirjaga edastab Elering Teile Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi elektrivõrguga ühendamise tehnilised tingimused. Käesolevad tehnilised tingimused on mittesiduvad ja koostatud arvestades nende väljastamise ajal kehtivad kokkuleppeid ja tingimusi. Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude muutumisel peate arvestama, et Eleringil on õigus vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi. Sellisteks asjaoludeks võivad olla võrku lisandunud uued tarbijaid või tootjaid ning võrgust lahti ühendatud olemasolevad tootmismoodulid nii Eestis kui ka Eestiga sünkroonselt töötavas elektrisüsteemis, muudatused liitumise valdkonda reguleerivates dokumentides ja nõuetes, elektrivõrgu või selle konfiguratsiooni muudatused mh ka naabersüsteemides jne. Lähtuvalt „Eleringi AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest“ (edaspidi liitumistingimused) on liitumise mõiste defineeritud kui nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamine, põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektrivõrguga nõuetekohase tootmismooduli ühendamine, põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektripaigaldise muutmine segapaigaldiseks, põhivõrguga ühendatud segapaigaldise muudatust mahus mis tingib liitumistingimuste punktis 5.6 kirjeldatud tingimuste täitmiseks vajaliku ümberehituse ja/või -seadistuse või põhivõrguga ühendatud tarbija, tootja või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis/tarbimiskohas tarbimis- või tootmistingimuste muutmine, v.a olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse elektripaigaldise ümberehitamisena. 1. Võrguühenduse tehniline lahendus ja maksumus Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri"§ 19 lõikele 3 luuakse põhivõrguga uus võrguühendus nimipingel 110 kV või 330 kV. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lõike 5 kohaselt määrab võrguettevõtja uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid. Põhjusel, et 110 kV elektrivõrgu läbilaskevõime ei ole üldjuhul piisav vastu võtma suuremaid võimsusi kui 100 MW, tuleb planeeritav meretuulepark ühendada Eleringi elektrivõrguga 330 kV pingeastmel. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Olete oma taotluses soovinud Eleringi poolt liitumisühenduse analüüsi seitsmes alternatiivses asukohas. Esimese soovitud ühendusvõimalusena tõite ära Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi ühendamise Läänemere energiavõrgu alajaama. Siinkohal selgitame, et Läänemere energiavõrgu planeerimine ei ole veel jõudnud osapoolte poolt investeeringuotsusteni, mistõttu ei käimasolevas ettevalmistavas faasis liitumisvõimaluste pakkumine võimalik. Hetkel teadaolev varaseim võimalus Läänemere energiavõrguga liitumiseks on aastal 2030. Hoiame avalikkust Läänemere energiavõrgu arendamise edasiste sammudega kursis, et Teil oleks huvi korral võimalik kaaluda Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi ühendamisel ka seda võimalust. Vastavalt eeluuringutaotlusele uurisime Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi elektrivõrguga ühendamise tehnilist lahendust ning maksumust teistes taotluses näidatud alternatiivsetes asukohtades. 1.1 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus liitumisel Lääne-Saaremaal Liitumisühenduse võimaldamine Lääne-Saaremaal tingib olulises mahus ülekandeliinide ja alajaamade rajamist, mis ei ole vajalikud Elektrituruseaduses ettenätud põhivõrgu ülesannete täitmiseks. Seetõttu saame Teile pakkuda Lääne-Saaremaal liitumiseks tähtaegse võrguühenduse võimalust, mille korral sõlmitakse võrgulepingu kehtivusajaga mitte rohkem kui 25 aastat alates liitumisprotsessi käigus rajatud põhivõrguettevõtja elektripaigaldise pingestamisest. 1.1.1 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus kasutades 330 kV õhuliine Esimese alternatiivi korral liidetakse Saare Wind Energy OÜ meretuulepark elektrivõrguga Sikassaare 330 kV alajaamas läbi nelja 330 kV liitumispunkti, millest igaühe võimsus on 350 MVA-d. Võrguühenduse tagamiseks tuleb Eleringi elektrivõrgus ehitada või rekonstrueerida:  Lihula 330 kV alajaam maksumusega 3 995 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks liinilahtrit olemasoleva Harku-Lihula-Sindi õhuliini ühendamiseks ning 2 dupleks liinilahtrit Lihula ja Virtsu alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ühendamiseks;  Virtsu ja Lihula alajaamade vahele tuleb ehitada olemasolevate 110 kV õhuliinide asemele kaks eraldiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV ühisriputusega õhuliini, mõlemad pikkusega 25 km maksumusega 16 818 000 eurot;  Virtsu 330 kV alajaam maksumusega 5 393 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks liinilahtrit Virtsu ja Lihula alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ühendamiseks ja 4 simpleks lahtrit, kuhu ühendatakse rajatavad Virtsu ja Pöide alajaamade vahelised merekaablid ning reaktorid;  Virtsu ja Pöide alajaamade vahele tuleb ettenähtud töökindluse nõude tagamiseks ehitada neli 330 kV merekaablit igaüks pikkusega 30 km maksumusega 360 000 000 eurot ning mille mõlemasse otsa ühendatakse 330 kV reaktorid (kokku 8 tk) maksumusega kokku ca 8 000 000 eurot;  Pöide 330 kV alajaam maksumusega 5 443 525 eurot, kuhu ehitatakse 4 simpleks lahtrit Virtsu ja Pöide alajaamade vahele rajatavate merekaablite ning reaktorite ühendamiseks ning 2 dupleks liinilahtrit Pöide ja Sikassaare alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ühendamiseks;  Pöide ja Sikassaare alajaamade vahele tuleb ehitada kaks 330 kV liini eraldi mastidel, mõlemad pikkusega 50 km maksumusega 32 100 000 eurot;  Sikassaare 330 kV alajaam maksumusega 5 979 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks liinilahtrit Sikassaare ja Pöide alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ühendamiseks ning 2 dupleks ja 2 simpeks lahtrit kliendi tootmismoodulite ühendamiseks; Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  330 kV õhuliin L346 (Paide – Sopi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 1 732 000 eurot;  110 kV õhuliin L185 (Kiisa – Kohila) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 93 000 eurot;  110 kV õhuliin L186 (Kohila – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 60 000 eurot;  330 kV õhuliin L347 (Sopi – Sindi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 775 000 eurot;  110 kV õhuliin L188 (Vigala – Valgu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 168 000 eurot;  330 kV õhuliin L357 (Paide – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 959 000 eurot;  110 kV õhuliin L027 (Valgu – Järvakandi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 64 000 eurot;  110 kV õhuliin L133A (Paide – Vändra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000 eurot;  110 kV õhuliin L025 (Kehtna – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 32 000 eurot;  110 kV õhuliin L026 (Järvakandi – Kehtna) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 69 000 eurot;  330 kV õhuliin L025 (Rakvere – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 507 000 eurot;  110 kV õhuliin L130A (Kantküla – Mustvee) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 59 000 eurot;  330 kV õhuliin L360 (Püssi – Rakvere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000 eurot;  110 kV õhuliin L130B (Kantküla – Jõgeva) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 47 000 eurot;  110 kV õhuliin L189 (Lihula – Vigala) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 82 000 eurot;  110 kV õhuliin L132A (Paide – Koigi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 39 000 eurot;  110 kV õhuliin L132B (Koigi – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 20 000 eurot;  110 kV õhuliin L131B (Põdra – Põltsamaa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 66 000 eurot;  110 kV õhuliin L132C (Põltsamaa – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 142 000 eurot;  110 kV õhuliin L133B (Vändra – Papiniidu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 184 000 eurot;  110 kV õhuliin L131A (Jõgeva – Põdra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 104 000 eurot. Lisaks arvestatakse liitumistasu prognoosi koostamisel liitumistasu hulka ettenägematud kulud, mis moodustavad ca 5 % liitumislepingu täitmiseks teadaolevatest kuludest ning tootmismooduli põhivõrguga ühendamise menetlus- ja toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Täna teadaolev liitumiskulude suurus on ca 465 249 015 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud suuruses. Täiendavalt tuleb arvestada liitumistasu hulka arvestada Lihula, Virtsu, Pöide ja Sikassaare alajaamade ehitamiseks vajaliku kinnistu omandamise maksumusega ning uute õhuliinide trassikoridoride kasutusõiguse saamise maksumus. Liitumiseks Eleringi poolt rajatavad ülekandeliinid ning alajaamad on toodud käesolevate tehniliste tingimuste lisades: Lisa 1: Sikassaare ja Lihula alajaamade vaheline 330 kV elektrivõrgu skeem; Lisa 2: Sikassaare ja Lihula alajaamade vaheline 330 kV elektrivõrgu kaart-skeem. 1.1.2 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus kasutades merekaableid Teise alternatiivi korral liidetakse Saare Wind Energy OÜ meretuulepark elektrivõrguga Kõiguste või Läätsa 220 kV alajaamas läbi nelja 220 kV liitumispunkti, millest igaühe võimsus on 350 MVA-d. Võrguühenduse tagamiseks tuleb Eleringi elektrivõrgus ehitada või rekonstrueerida:  Lihula 330 kV alajaam maksumusega 3 995 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks lahtrit sisenevate õhuliinide ühendamiseks ja 2 dupleks lahtrit väljuvate õhuliinide ühendamiseks;  Virtsu ja Lihula alajaamade vahele tuleb ehitada olemasolevate 110 kV õhuliinide asemele kaks eraldiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV ühisriputusega õhuliini, mõlemad pikkusega 25 km maksumusega 16 818 000 eurot;  Virtsu 330 kV alajaam maksumusega 6 426 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks lahtrit sisenevate 330 kV õhuliinide ühendamiseks ja 5 simpleks lahtrit, kuhu ühendatakse viis 330/220 kV trafot maksumusega ca 10 000 000 eurot ning väljuvad merekaablid koos reaktoritega;  Virtsu ja Kõiguste alajaamade vahelised 220 kV merekaablid (5 tk), igaüks pikkusega 55 km, maksumusega 412 500 000 eurot, alternatiivina Virtsu ja Läätsa alajaamade vahelised 220 kV merekaablid (5 tk) pikkusega 90 km maksumusega 675 000 000 eurot, juhul kui paigaldatavate kaablite pikkus jääb lühemaks kui 90 km. Merekaablite mille mõlemasse otsa ühendatakse 220 kV reaktorid (kokku 10 tk) maksumusega kokku 15 000 000 eurot;  Kõiguste (Läätsa) 330 kV alajaam maksumusega 7 334 525 eurot, kuhu ehitatakse viis 220 kV simpekslahtrit reaktorite ja sisenevate merekaablite ühendamiseks ning kaks 220 kV dupleks ja kaks 220 kV simpeks lahtrit kliendi tootmismoodulite ühendamiseks;  330 kV õhuliin L346 (Paide – Sopi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 1 732 000 eurot;  110 kV õhuliin L185 (Kiisa – Kohila) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 93 000 eurot;  110 kV õhuliin L186 (Kohila – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 60 000 eurot;  330 kV õhuliin L347 (Sopi – Sindi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 775 000 eurot;  110 kV õhuliin L188 (Vigala – Valgu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 168 000 eurot;  330 kV õhuliin L357 (Paide – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 959 000 eurot; Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  110 kV õhuliin L027 (Valgu – Järvakandi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 64 000 eurot;  110 kV õhuliin L133A (Paide – Vändra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000 eurot;  110 kV õhuliin L025 (Kehtna – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 32 000 eurot;  110 kV õhuliin L026 (Järvakandi – Kehtna) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 69 000 eurot;  330 kV õhuliin L025 (Rakvere – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 507 000 eurot;  110 kV õhuliin L130A (Kantküla – Mustvee) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 59 000 eurot;  330 kV õhuliin L360 (Püssi – Rakvere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000 eurot;  110 kV õhuliin L130B (Kantküla – Jõgeva) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 47 000 eurot;  110 kV õhuliin L189 (Lihula – Vigala) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 82 000 eurot;  110 kV õhuliin L132A (Paide – Koigi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 39 000 eurot;  110 kV õhuliin L132B (Koigi – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 20 000 eurot;  110 kV õhuliin L131B (Põdra – Põltsamaa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 66 000 eurot;  110 kV õhuliin L132C (Põltsamaa – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 142 000 eurot;  110 kV õhuliin L133B (Vändra – Papiniidu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 184 000 eurot;  110 kV õhuliin L131A (Jõgeva – Põdra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 104 000 eurot. Lisaks arvestatakse liitumistasu prognoosi koostamisel liitumistasu hulka ettenägematud kulud, mis moodustavad ca 5 % liitumislepingu täitmiseks teadaolevatest kuludest ning tootmismooduli põhivõrguga ühendamise menetlus- ja toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot. Täna teadaolev liitumiskulude suurus on Kõiguste alajaama liitudes ca 501 297 904 eurot ning alternatiivse lahenduse (Läätsa alajaama liitudes) korral 776 935 714 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud suuruses. Täiendavalt tuleb arvestada liitumistasu hulka arvestada Lihula, Virtsu ja Kõiguste (Läätsa) alajaamade ehitamiseks vajaliku kinnistu omandamise maksumusega ning uute õhuliinide trassikoridoride kasutusõiguse saamise maksumus. Liitumiseks Eleringi poolt rajatavad ülekandeliinid ning alajaamad on toodud käesolevate tehniliste tingimuste lisas 3: Lisa 3: Sikassaare ja Lihula alajaamade vaheline 330/220 kV elektrivõrgu skeem. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  1.2 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus liitumisel Virtsu alajaamas Liitumisühenduse võimaldamine Lihula 330 kV alajaamas tingib olulises mahus ülekandeliinide ja alajaamade rajamist, mis ei ole vajalikud Elektrituruseaduses ettenätud põhivõrgu ülesannete täitmiseks. Seetõttu saame Teile pakkuda Virtsu 330 kV alajaamas liitumiseks tähtaegse võrguühenduse võimalust, mille korral sõlmitakse võrgulepingu kehtivusajaga mitte rohkem kui 25 aastat alates liitumisprotsessi käigus rajatud põhivõrguettevõtja elektripaigaldise pingestamisest.Tegemist ajutise võrguühendusega, tähtaeg 25 aastat. Vastavalt eeluuringutaotluse uurisime teise stsenaariumina Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi liitumise tehnilist lahendust ning maksumust elektrivõrguga ühendamisel Virtsu 330 kV alajaamas läbi nelja 330 kV liitumispunkti, millest igaühe võimsus on 350 MVA-d. Võrguühenduse tagamiseks tuleb Eleringi elektrivõrgus ehitada või rekonstrueerida:  Lihula 330 kV alajaam maksumusega 3 995 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks liinilahtrit olemasoleva Harku-Lihula-Sindi õhuliini ühendamiseks ning 2 dupleks liinilahtrit Lihula ja Virtsu alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ühendamiseks;  Lihula ja Virtsu alajaamade vahele tuleb ehitada olemasolevate 110 kV õhuliinide asemele kaks eraldiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV ühisriputusega õhuliini, mõlemad pikkusega 25 km maksumusega 16 818 000 eurot;  Virtsu 330 kV alajaam maksumusega 5 979 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks liinilahtrit Lihula ja Virtsu alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ühendamiseks ning 2 dupleks ja 2 simpeks lahtrit kliendi tootmismoodulite ühendamiseks;  330 kV õhuliin L346 (Paide – Sopi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 1 732 000 eurot;  110 kV õhuliin L185 (Kiisa – Kohila) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 93 000 eurot;  110 kV õhuliin L186 (Kohila – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 60 000 eurot;  330 kV õhuliin L347 (Sopi – Sindi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 775 000 eurot;  110 kV õhuliin L188 (Vigala – Valgu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 168 000 eurot;  330 kV õhuliin L357 (Paide – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 959 000 eurot;  110 kV õhuliin L027 (Valgu – Järvakandi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 64 000 eurot;  110 kV õhuliin L133A (Paide – Vändra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000 eurot;  110 kV õhuliin L025 (Kehtna – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 32 000 eurot;  110 kV õhuliin L026 (Järvakandi – Kehtna) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 69 000 eurot;  330 kV õhuliin L025 (Rakvere – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 507 000 eurot; Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  110 kV õhuliin L130A (Kantküla – Mustvee) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 59 000 eurot;  330 kV õhuliin L360 (Püssi – Rakvere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000 eurot;  110 kV õhuliin L130B (Kantküla – Jõgeva) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 47 000 eurot;  110 kV õhuliin L189 (Lihula – Vigala) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 82 000 eurot;  110 kV õhuliin L132A (Paide – Koigi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 39 000 eurot;  110 kV õhuliin L132B (Koigi – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 20 000 eurot;  110 kV õhuliin L131B (Põdra – Põltsamaa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 66 000 eurot;  110 kV õhuliin L132C (Põltsamaa – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 142 000 eurot;  110 kV õhuliin L133B (Vändra – Papiniidu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 184 000 eurot;  110 kV õhuliin L131A (Jõgeva – Põdra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 104 000 eurot. Lisaks arvestatakse liitumistasu prognoosi koostamisel liitumistasu hulka ettenägematud kulud, mis moodustavad ca 5 % liitumislepingu täitmiseks teadaolevatest kuludest ning tootmismooduli põhivõrguga ühendamise menetlus- ja toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot. Täna teadaolev liitumiskulude suurus on ca 33 765 113 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud suuruses. Täiendavalt tuleb arvestada liitumistasu hulka arvestada Lihula ja Virtsu alajaamade ehitamiseks vajaliku kinnistu omandamise maksumusega ning uute õhuliinide trassikoridoride kasutusõiguse saamise maksumus. 1.3 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus liitumisel Lihula alajaamas Vastavalt eeluuringutaotluse uurisime kolmanda stsenaariumina Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi liitumise tehnilist lahendust ning maksumust elektrivõrguga ühendamisel Lihula 330 kV alajaamas läbi nelja 330 kV liitumispunkti, millest igaühe võimsus on 350 MVA-d. Võrguühenduse tagamiseks tuleb Eleringi elektrivõrgus ehitada või rekonstrueerida:  Lihula 330 kV alajaam maksumusega 5 317 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks liinilahtrit olemasoleva Harku-Lihula-Sindi õhuliini ühendamiseks ning 2 dupleks ja 2 simpeks lahtrit kliendi tootmismoodulite ühendamiseks;  330 kV õhuliin L346 (Paide – Sopi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 1 732 000 eurot;  110 kV õhuliin L185 (Kiisa – Kohila) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 93 000 eurot; Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  110 kV õhuliin L186 (Kohila – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 60 000 eurot;  330 kV õhuliin L347 (Sopi – Sindi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 775 000 eurot;  110 kV õhuliin L188 (Vigala – Valgu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 168 000 eurot;  330 kV õhuliin L357 (Paide – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 959 000 eurot;  110 kV õhuliin L027 (Valgu – Järvakandi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 64 000 eurot;  110 kV õhuliin L133A (Paide – Vändra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000 eurot;  110 kV õhuliin L025 (Kehtna – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 32 000 eurot;  110 kV õhuliin L026 (Järvakandi – Kehtna) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 69 000 eurot;  330 kV õhuliin L025 (Rakvere – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 507 000 eurot;  110 kV õhuliin L130A (Kantküla – Mustvee) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 59 000 eurot;  330 kV õhuliin L360 (Püssi – Rakvere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000 eurot;  110 kV õhuliin L130B (Kantküla – Jõgeva) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 47 000 eurot;  110 kV õhuliin L189 (Lihula – Vigala) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 82 000 eurot;  110 kV õhuliin L132A (Paide – Koigi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 39 000 eurot;  110 kV õhuliin L132B (Koigi – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 20 000 eurot;  110 kV õhuliin L131B (Põdra – Põltsamaa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 66 000 eurot;  110 kV õhuliin L132C (Põltsamaa – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 142 000 eurot;  110 kV õhuliin L133B (Vändra – Papiniidu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 184 000 eurot;  110 kV õhuliin L131A (Jõgeva – Põdra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 104 000 eurot. Lisaks arvestatakse liitumistasu prognoosi koostamisel liitumistasu hulka ettenägematud kulud, mis moodustavad ca 5 % liitumislepingu täitmiseks teadaolevatest kuludest ning tootmismooduli põhivõrguga ühendamise menetlus- ja toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot. Täna teadaolev liitumiskulude suurus on ca 11 215 812 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud suuruses. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Täiendavalt tuleb arvestada liitumistasu hulka arvestada Lihula 330 kV alajaama ehitamiseks vajaliku kinnistu omandamise maksumusega ning uute õhuliinide trassikoridoride kasutusõiguse saamise maksumus. 1.4 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus liitumisel Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisel 330 kV õhuliinil Vastavalt eeluuringutaotluse uurisime neljanda stsenaariumina Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi liitumise tehnilist lahendust ning maksumust elektrivõrguga ühendamisel alajaamas, mis rajatakse Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisele 330 kV õhuliinile läbi nelja 330 kV liitumispunkti, millest igaühe võimsus on 350 MVA-d. Liitumisühenduse võimaldamine Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisel 330 kV õhuliinil tingib olulises mahus ülekandeliinide ja alajaamade rajamist, mis ei ole Eleringile vajalikud Elektrituruseaduses ettenätud põhivõrgu ülesannete täitmiseks. Seetõttu saame Teile liitumist Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisel 330 kV õhuliinil pakkuda tähtaegse võrguühendusena, mille korral sõlmitakse võrgulepingu kehtivusajaga mitte rohkem kui 25 aastat alates liitumisprotsessi käigus rajatud põhivõrguettevõtja elektripaigaldise pingestamisest. 1.4.1 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus liitumisel Häädemeeste vallas Tallinn-Riia maantee ääres Esimese alternatiivi korral liidetakse Saare Wind Energy OÜ meretuulepark elektrivõrguga Papsilla külla rajatavas 330 kV alajaamas läbi nelja 330 kV liitumispunkti, millest igaühe võimsus on 350 MVA- d. Võrguühenduse tagamiseks tuleb Eleringi elektrivõrgus ehitada või rekonstrueerida:  Olemasoleva Kilingi-Nõmme ja Sindi alajaamade vahelise 330 kV õhuliini sisselõike tegemine mastilt Y19, mille käigus tuleb paigaldada täiendav ankrumast maksumusega ca 100 000 eurot;  Kilingi-Nõmme ja Sindi alajaamade vahelise 330 kV õhuliini ning Papisilla alajaama vahele tuleb ehitada kaks 330 kV liini eraldi mastidel, mõlemad pikkusega ca 30 km, maksumusega 19 260 000 eurot;  Papisilla 330 kV alajaam maksumusega 5 979 525 eurot, kuhu ehitatakse kuhu ehitatakse 2 dupleks liinilahtrit tekkivate Papsilla-Sindi ja Kilingi-Nõmme-Papsilla alajaamade vaheliste õhuliinide ühendamiseks ning 2 dupleks ja 2 simpeks lahtrit kliendi tootmismoodulite ühendamiseks;  uue 330 kV õhuliini L346 (Paide – Sopi) ehitamine, mille maksumus on ca 18 297 000 eurot;  uue 330 kV õhuliini L347 (Sopi – Sindi) ehitamine, mille maksumus on ca 6 099 000 eurot;  110 kV õhuliin L185 (Kiisa – Kohila) läbilaskevõimse suurendamine, mille maksumus on ca 93 000 eurot;  110 kV õhuliin L186 (Kohila – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 136 000 eurot;  110 kV õhuliin L133A (Paide – Vändra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 176 000 eurot;  110 kV õhuliin L188 (Vigala – Valgu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 168 000 eurot;  110 kV õhuliin L027 (Valgu – Järvakandi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 64 000 eurot;  110 kV õhuliin L025 (Kehtna – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 32 000 eurot; Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  110 kV õhuliin L026 (Järvakandi – Kehtna) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 69 000 eurot;  110 kV õhuliin L133B (Vändra – Papiniidu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 184 000 eurot;  110 kV õhuliin L189 (Lihula – Vigala) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 82 000 eurot;  110 kV õhuliin L130A (Kantküla – Mustvee) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 59 000 eurot;  330 kV õhuliin L360 (Püssi – Rakvere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000 eurot;  110 kV õhuliin L130B (Kantküla – Jõgeva) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 47 000 eurot;  110 kV õhuliin L132A (Paide – Koigi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 39 000 eurot;  110 kV õhuliin L132B (Koigi – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 20 000 eurot;  330 kV õhuliin L357 (Paide – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 959 000 eurot;  330 kV õhuliin L506 (Rakvere – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 507 000 eurot;  110 kV õhuliin L131B (Põdra – Põltsamaa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 66 000 eurot;  110 kV õhuliin L132C (Põltsamaa – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 142 000 eurot;  110 kV õhuliin L131A (Jõgeva – Põdra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 104 000 eurot. Lisaks arvestatakse liitumistasu prognoosi koostamisel liitumistasu hulka ettenägematud kulud, mis moodustavad ca 5 % liitumislepingu täitmiseks teadaolevatest kuludest ning tootmismooduli põhivõrguga ühendamise menetlus- ja toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot. Täna teadaolev liitumiskulude suurus on ca 55 408 212 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud suuruses. Täiendavalt tuleb arvestada liitumistasu hulka arvestada Papsilla 330 kV alajaama ehitamiseks vajaliku kinnistu omandamise maksumusega ning uute õhuliinide trassikoridoride kasutusõiguse saamise maksumus. 1.4.2 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus liitumisel Saarde vallas, nn nurgapunkti piirkonnas Teise alternatiivi korral liidetakse Saare Wind Energy OÜ meretuulepark elektrivõrguga Jaamaküla külla rajatavas 330 kV alajaamas läbi nelja 330 kV liitumispunkti, millest igaühe võimsus on 350 MVA- d. Võrguühenduse tagamiseks tuleb Eleringi elektrivõrgus ehitada või rekonstrueerida:  Olemasoleva Kilingi-Nõmme ja Sindi alajaamade vahelise 330 õhuliini sisselõike tegemine mastilt Y59, mille käigus tuleb paigaldada täiendav ankrumast maksumusega ca 100 000 eurot; Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  Jaamaküla 330 kV alajaam maksumusega 5 979 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks liinilahtrit tekkivate Jaamaküla-Sindi ning Kilingi-Nõmme-Jaamaküla alajaamade vaheliste õhuliinide ühendamiseks, 2 dupleks ning 2 simpeks lahtrit kliendi tootmismoodulite ühendamiseks ja 330 kV õhuliini visangud Kilingi-Nõmme ja Sindi alajaamade vahelise 330 õhuliinilt Jaamaküla alajaamani;  uue 330 kV õhuliini L346 (Paide – Sopi) ehitamine, mille maksumus on ca 18 297 000 eurot;  uue 330 kV õhuliini L347 (Sopi – Sindi) ehitamine, mille maksumus on ca 6 099 000 eurot;  110 kV õhuliin L185 (Kiisa – Kohila) läbilaskevõimse suurendamine, mille maksumus on ca 93 000 eurot;  110 kV õhuliin L186 (Kohila – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 136 000 eurot;  110 kV õhuliin L133A (Paide – Vändra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 176 000 eurot;  110 kV õhuliin L188 (Vigala – Valgu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 168 000 eurot;  110 kV õhuliin L027 (Valgu – Järvakandi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 64 000 eurot;  110 kV õhuliin L025 (Kehtna – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 32 000 eurot;  110 kV õhuliin L026 (Järvakandi – Kehtna) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 69 000 eurot;  110 kV õhuliin L133B (Vändra – Papiniidu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 184 000 eurot;  110 kV õhuliin L189 (Lihula – Vigala) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 82 000 eurot;  110 kV õhuliin L130A (Kantküla – Mustvee) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 59 000 eurot;  330 kV õhuliin L360 (Püssi – Rakvere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000 eurot;  110 kV õhuliin L130B (Kantküla – Jõgeva) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 47 000 eurot;  110 kV õhuliin L132A (Paide – Koigi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 39 000 eurot;  110 kV õhuliin L132B (Koigi – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 20 000 eurot;  330 kV õhuliin L357 (Paide – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 959 000 eurot;  330 kV õhuliin L506 (Rakvere – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 507 000 eurot;  110 kV õhuliin L131B (Põdra – Põltsamaa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 66 000 eurot;  110 kV õhuliin L132C (Põltsamaa – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 142 000 eurot;  110 kV õhuliin L131A (Jõgeva – Põdra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 104 000 eurot. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Lisaks arvestatakse liitumistasu prognoosi koostamisel liitumistasu hulka ettenägematud kulud, mis moodustavad ca 5 % liitumislepingu täitmiseks teadaolevatest kuludest ning tootmismooduli põhivõrguga ühendamise menetlus- ja toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot. Täna teadaolev liitumiskulude suurus on ca 35 185 212 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud suuruses. Täiendavalt tuleb arvestada liitumistasu hulka arvestada Jaamaküla 330 kV alajaama ehitamiseks vajaliku kinnistu omandamise maksumusega ning uute õhuliinide trassikoridoride kasutusõiguse saamise maksumus. 1.5 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus liitumisel Kilingi-Nõmme alajaamas Vastavalt eeluuringutaotluse uurisime viienda stsenaariumina Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi liitumise tehnilist lahendust ning maksumust elektrivõrguga ühendamisel Kilingi-Nõmme 330 kV alajaamas läbi nelja 330 kV liitumispunkti, millest igaühe võimsus on 350 MVA-d. Liitumisühenduse võimaldamine Kilingi-Nõmme alajaamas tingib täiendava 330 kV alajaama rajamise olemaseoleva Kilingi-Nõmme alajaama toitele, mis ei ole Eleringile Elektrituruseaduses ettenätud põhivõrgu ülesannete täitmiseks vajalikud. Seetõttu saame Teile liitumist Kilingi-Nõmme alajaamas pakkuda tähtaegse võrguühendusena, mille korral sõlmitakse võrgulepingu kehtivusajaga mitte rohkem kui 25 aastat alates liitumisprotsessi käigus rajatud põhivõrguettevõtja elektripaigaldise pingestamisest. Võrguühenduse tagamiseks tuleb Eleringi elektrivõrgus ehitada või rekonstrueerida:  Kilingi-Nõmme alajaama laiendamine ei ole Saare Wind Energy OÜ tootmismoodulite ühdamiseks vajalike lahtrite arvu võrra võimalik, mistõttu tuleb liitumiseks rajada olemasoleva Kilingi-Nõmme alajaama lähiümbrusesse täiendav Kilingi-Nõmme 330 kV alajaam. Uue Kilingi- Nõmme alajaama maksumus on 5 979 525 eurot, mis sisaldab 2 dupleks liinilahtrit olemasolevast Kilingi-Nõmme alajaamast lähtuvate 330 kV õhuliinide ühendamise ning 2 dupleks ja 2 simpleks lahtrit kliendi tootmismoodulite ühendamiseks;  Olemasolevasse Kilingi-Nõmme alajaama tuleb ehitada kaks 330 kV õhuliini duplekslahtrit rajatavasse Kilingi-Nõmme 330 kV alajaama väljuvate 330 kV õhuliinide ühendmiseks maksumusega 2 064 000 eurot;  olemasoleva ja rajatava Kilingi-Nõmme alajaamade vahele tuleb ehitada kaks 330 kV õhuliini, mõlemad pikkusega kuni 1 kilomeeter ning mille maksumus on ca 642 000 eurot;  uue 110 kV õhuliini L185 (Kiisa – Kohila) ehitamine, mille maksumus on ca 1 285 000 eurot;  110 kV õhuliin L186 (Kohila – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 136 000 eurot;  110 kV õhuliin L188 (Vigala – Valgu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 168 000 eurot;  110 kV õhuliin L027 (Valgu – Järvakandi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 64 000 eurot;  330 kV õhuliin L346 (Paide – Sopi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 845 000 eurot;  110 kV õhuliin L025 (Kehtna – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 32 000 eurot;  110 kV õhuliin L026 (Järvakandi – Kehtna) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 69 000 eurot; Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee   110 kV õhuliin L133A (Paide – Vändra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000 eurot;  110 kV õhuliin L189 (Lihula – Vigala) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 82 000 eurot;  330 kV õhuliin L347 (Sopi – Sindi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 515 000 eurot;  330 kV õhuliin L357 (Paide – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 959 000 eurot. Lisaks arvestatakse liitumistasu prognoosi koostamisel liitumistasu hulka ettenägematud kulud, mis moodustavad ca 5 % liitumislepingu täitmiseks teadaolevatest kuludest ning tootmismooduli põhivõrguga ühendamise menetlus- ja toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot. Täna teadaolev liitumiskulude suurus on ca 13 574 112 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud suuruses. Olemasolevasse Kilingi-Nõmme alajaama liitumispunktide rajamiseks on Eleringil vajalik alajaama laiendamiseks omandada olemasoleva alajaama kinnistuga külgnevad kinnistud ning teostada täiendavad ümberkorraldused olemasolevas alajaamas. Liitumiskulude suurus sellisel juhul on 7 844 162 eurot, kuhu tuleb juurde arvestada alajaama kinnistuga külgnevate kinnistute omandamise, laiendamise ja ümberkorraldustega seotud kulud. Täiendavalt tuleb arvestada liitumistasu hulka arvestada uue Kilingi-Nõmme 330 kV alajaama ehitamiseks vajaliku kinnistu omandamise maksumusega ning uute õhuliinide trassikoridoride kasutusõiguse saamise maksumus. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  2. Liitumise ehitamise tähtaeg Ehitustööde alustamise eelduseks liitumise käigus kas ehitatavate uuete alajaamade või olemasolevate alajaamade, kuhu tuleb täiendavaid lahtreid, ehituseks vajalike kinnistute Eleringi poolne omandamine ning ehitatavate õhuliinide trassikoridoridele Eleringile kasutusõiguse saamine. Kinnistute omandamisele ning õhu- ja kaabelliinide kasutusõiguste saamisele on eelnevalt vajalik: • planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimine, mille orienteeruv ajakulu on 18-36 kuud; • trassivaliku projekti koostamine ja maalepingute sõlmimine, mille orienteeruv ajakulu 18-30 kuud. Planeeringuid ja vajaliku maa omandamist kõigi eelnimetatud objektide kohta saab läbi viia samaaegselt. Elering võimaldab kliendil kõik eelnimetatud liitumislepingu täitmiseks vajalikud maa-toimingud korraldada omalt poolt Eleringiga sõlmitava koostöölepingu alusel. Vajalike ehitustööde tähtaeg on pärast vajalike kinnistute omandamist ja kasutusõiguste saamist hinnanguliselt 3 - 5 aastat. 3. Tarbimiskoha elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” (edaspidi kvaliteedimäärus) ja liitumistingimustes. Tehnilistes tingimustes kirjeldatud lahenduste korral tagab põhivõrguettevõtja rikkest põhjustatud katkestuse kõrvaldamise 2 tunni jooksul võimsuse kuni 700 MW ulatuses ning 120 tunni jooksul võimsuse alates 700 MW kuni 1400 MW ulatuses. Elektrikatkestuse mõiste on defineeritud põhivõrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes. 4. Nõuded kliendi elektripaigaldisele Liitumise raames tuleb kliendil projekteerida ja ehitada enda elektripaigaldised tootmismoodulitest kuni perspektiivsete liitumispunktideni, muuhulgas paigaldada jõutrafod. Põhjusel, et 330 kV võrguga ühendatava tootmismooduli ühikvõimsus ei või olla suurem kui 350 MVA- d, tuleb kliendil tagada, et Teie taotluses näidatud Aa väikereaktorid ühendatakse põhivõrguga Euroopa Komisjoni määruse nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (Requirements for Generators) mõistes vähemalt kahe või nelja autonoomse tootmismoodulina, millest ühegi tootmismooduli ühikvõimsus ei või ületada 350 MVA-d. Kliendil tuleb oma tootmismoodulid rajada põhimõttel, et mistahes tootmismoodulite häiringu korral, s.h ühenduskaabli rike, juhtimissüsteemi häiring vms oleks tagatud mitte suurema kui 350 MVA-se ühikvõimsuse välja lülitumine. 5. Liitumistasu maksumus Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 25 lõike 3 kohaselt arvestatakse liitumistasu hulka Eleringi poolt tehtavad uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks vajalikud kulud. Liitumistasu arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja veebilehel https://elering.ee/metoodika. Käesolevate tehniliste tingimuste punktis 1 toodud kalkulatsioonides on kasutatud põhivõrguettevõtja poolt läbi viidud hangete käigus kujunenud hindu. Kalkulatsioon toodud eeldatava liitumistasu (va toimingutasu) prognoos ei ole põhivõrguettevõtjale siduv ning täpsustub sõlmitava liitumislepingu raames korraldatavate hangete tulemuste põhjal. Tootmismooduli liitumiseks siduva liitumispakkumise koostamiseks on vaja läbi viia analüüs ning leida selle käigus tehnilis-majanduslikult eelistatavaim lahendus ning koostada liitumistasu eelkalkulatsiooni. Analüüsi koostamiseks palume Teil esitada kas liitumistaotluse, mille vastuseks väljastame Teile siduva liitumispakkumise, või liitumise eeluuringu taotluse, mille vastuseks koostame tehnilised tingimused. 6. Liitumise protseduurilised tingimused Elektrivõrguga liitumine on reguleeritud õigusaktidega, milleks on Elektrituruseadus, Vabariigi Valitsuse määrused "Võrgueeskiri" ja "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri" ning Euroopa Komisjoni määrused: • Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (Requirements for Generators, edaspidi RfG); • Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1388 tarbimise ühendamise nõuete kohta (Demand Connection Code, edaspidi DCC); • Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1447 alalisvooluülekandesüsteemide ja alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta (requirements for grid connection of high voltage direct current systems and direct current-connected power park modules, edaspidi HVDC). Samuti tuleb elektrivõrguga liitumisel lähtuda Eleringi elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest, selle lisadest ja liitumistingimuste juurde kuuluvatest tehnilisi nõudeid käsitlevatest järgmistest juhenditest: • Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded; • Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded; • Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded; • Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded; • Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused. Hetkel kehtivad Põhivõrguga liitumise tingimused on leitavad Eleringi kodulehelt („Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimused“): https://elering.ee/liitumistingimused-0. Kõik põhivõrguga ühendamisega seotud menetlused, sealhulgas liitumistaotluse ja eeluuringutaotluse esitamine, tuleb edastada läbi liitumiste e-keskkonna https://egle.ee/. Täiendava ja ajakohastatud liitumise tehniline lahenduse, selle hinnangulise maksumuse ja liitumispunkti väljaehitamiseks kuluva aja kohta saab Elering anda mittesiduva hinnangu liitumisele eelneva eeluuringu käigus, mille läbiviimiseks tuleb arendajal esitada eeluuringu taotlus. Eeluuringu taotluse alusel tehniliste tingimuste väljastamine on tasuline teenus, mille maksumus on 1 000 eurot ning millele lisandub käibemaks. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Liitumiseks peab klient esitama Eleringile liitumistaotluse. Liitumistaotlusega tuleb kliendil esitada kõik liitumistingimuste lisas 1 punktis 1.1.1 küsitud andmed ning punktis 1.1.2 nimetatud dokumendid. Pärast menetluse arve tasumist kliendi poolt ning liitumistaotluse vastuvõtmist Eleringi poolt väljastab Elering 90 päeva jooksul liitumispakkumuse, mille alusel sõlmitakse liitumisleping Eleringi ja kliendi vahel ning tasutakse liitumistasu kliendi poolt. Kõikide liitumisega seotud tegelikud põhjendatud kulud ning liitumise toimingutasu finantseeritakse kliendi poolt kolmes osamakses. Esimese osamakse suuruseks on 20 % lepingujärgsest maksumusest ning mis teostatakse 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Teise osamakse suuruseks on 50 % liitumislepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust ja mis tuleb tasuda liitumispunkti ehituse hanke võitja väljakuulutamisest alates 20 päeva jooksul. Kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest kuludest ja osamakse tasutakse liitumispunkti valmimisest alates 45 päeva jooksul. Liitumistasu arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja veebilehel: https://elering.ee/metoodika. Pärast liitumislepingus ja õigusaktides toodud tingimuste täitmist tuleb sõlmida Eleringiga võrguleping. Võrgulepingu, sh ajutise võrgulepingu kehtivuse ajal reguleerivad pooltevahelisi suhteid muuhulgas ka Eleringi võrgulepingu tüüptingimused, mis on leitavad Eleringi kodulehelt: https://elering.ee/vorguteenus#tab1. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mirjam Pihlak võrguteenuste talituse juhataja tel 715 1309 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  3x400, L=50 km 3x400, L=25 km 3x400, L=50 km 3x400, L=25 km LXX SIKASSAARE LXX LXX (PÖIDE) LXX LXX VIRTSU LXX LXX LIHULA LXX LIIN 1 LIIN 2 LIIN 1 LIIN 2 LIIN 3 LIIN 4 LIIN 3 LIIN 4 3PT2L 3PT4L 3PT2L 3PT4L 3PT2L 3PT4L 3PT2L 3PT4L 3PP2L 3PP4L 3PP2L 3PP4L 3PP2L 3PP4L 3PP2L 3PP4L 3VT2L 3VT4L 3VT2 3VT2 3VT2 3VT4 3VT4 3VT4 A2T 3R6 3R6 A2T 3M2L2 3M4L2 3PP6T 3M2L2 3M4L2 3PP6T 3M2L2 3M4L2 3PP6T 3M2L2 3M4L2 3PP6T 3L2L1 3L2L2 3L4L1 3L4L2 3L2L1 3L2L2 3L4L1 3L4L2 3L2L1 3L2L2 3L4L1 3L4L2 3L2L1 3L2L2 3L4L1 3L4L2 3M21V 3M2V2 3M4V1 3M4V2 3M6T 3M21V 3M2V2 3M4V1 3M4V2 3M6T 3M21V 3M2V2 3M4V1 3M4V2 3M6T 3M21V 3M2V2 3M4V1 3M4V2 3M6T 3VT21 3VT41 3VT21 3VT41 3VT21 3VT41 3VT21 3VT41 3VT22 3VT42 3VT22 3VT42 3VT22 3VT42 3VT22 3VT42 3VT6 3VT6 3VT6 3VT6 OT1 OT2 OT2 OT2 OT2 3PT1S 3PT2S 3V21 3V22 3V41 3V42 3V6 3PT2S 3V21 3V22 3V41 3V42 3V6 3PT2S 3V21 3V22 3V41 3V42 3V6 3V21 3V22 3V41 3V42 3V6 3PT2S 3OPT1 3OPT2 3OPT2 3OPT2 3OPT2 3PP1S 3PP2S 3M21 3M22 3M41 3M42 3M6 3PP2S 3M21 3M22 3M41 3M42 3M6 3PP2S 3M21 3M22 3M41 3M42 3M6 3M21 3M22 3M41 3M42 3M6 3PP2S 3L21 3L22 3L41 3L42 3L6 3L21 3L22 3L41 3L42 3L6 3L21 3L22 3L41 3L42 3L6 3L21 3L22 3L41 3L42 3L6 3M1S 3M2S 3M2S 3M2S 3M2S 3S2 3S2 3S2 3S2 3S2 3S1 3S1 3S1 3S1 3S1 3M1S 3M1S 3M1S 3L31 3L32 3L5 3L7 3L91 3L92 3L11 3L3 3L5 3L7 3L9 3L11 3L3 3L5 3L7 3L9 3L11 3L31 3L32 3L51 3L52 3L7 3M31 3M32 3M5 3M7 3M91 3M92 3M11 3PP1S 3M3 3M5 3M7 3M9 3M11 3PP1S 3M3 3M5 3M7 3M9 3M11 3M31 3M32 3M51 3M52 3M7 3PP1S 3OPT1 3OPT1 3V31 3V32 3V5 3V7 3V91 3V92 3V11 3PT1S 3V3 3V5 3V7 3V9 3V11 3PT1S 3V3 3V5 3V7 3V9 3V11 3V31 3V32 3V51 3V52 3V7 3PT1S OT1 OT1 3VT3V 3VT5V 3VT7V 3VT9V 3VT3V 3VT5V 3VT7V 3VT9V 3PVT5M 3PVT7M 3VT31 3VT91 3VT11 3VT11 3VT11 3VT31 3VT51 3VT32 3VT92 3VT32 3VT52 3VT7 3VT3L 3VT5L 3VT7L 3VT9L 3VT3L 3VT5L 3VT7L 3VT9L 3R3 3R5 3R7 3R9 3R3 3R5 3R7 3R9 3M31V 3M32V 3M5V 3M7V 3M91V 3M92V 3M11R 3M11R 3M11R 3M31V 3M32V 3M51V 3M52V 3M7R 3L31L 3L32L 3L5L 3L7L 3L91L 3L92L 3L31L 3L32L 3L51L 3L52L 3M32L 3M5L 3M7L 3M92L 3PP11R 3PP11R 3PP11R 3M32L 3M52L 3PP7R 3M3V 3M5V 3M7V 3M9V 3M3V 3M5V 3M7V 3M9V 3R1 3L3L 3L5L 3L7L 3L9L 3R11 3L3L 3L5L 3L7L 3L9L 3R11 3R1 3M3L 3M5L 3M7L 3M9L 3M3L 3M5L 3M7L 3M9L 3VT3 3VT9 3VT3 3VT5 3PP3L 3PP5L 3PP7L 3PP9L 3PP3L 3PP5L 3PP7L 3PP9L 3PT3L 3PT5L 3PT7L 3PT9L 3PT3L 3PT5L 3PT7L 3PT9L 3PP3L 3PP5L 3PP7L 3PP9L 3PP3L 3PP5L 3PT3L 3PT5L 3PT7L 3PT9L KAABEL 1 KAABEL 2 KAABEL 3 KAABEL 4 KAABEL 1 KAABEL 2 KAABEL 3 KAABEL 4 3PT3L 3PT5L LP1 LP2 LP3 LP4 L503 L503 (SWE) (SWE) (SWE) (SWE) HARKU SINDI 350MW 350MW 350MW 350MW 3x1000Cu, L=30 (5+25) km 3x1000Cu, L=30 (5+25) km 3x1000Cu, L=30 (5+25) km 3x1000Cu, L=30 (5+25) km TINGMÄRGID VÕIMSUSLÜLITI LAHKLÜLITI MAANDUSLÜLITI VOOLUTRAFO VOOLU-PINGE TRAFO MAHTUVUSLIK INDUKTIIVNE PINGETRAFO PINGETRAFO JÕUPINGE-/ TRAFO OMATARBE TRAFO Alajaama nimi / liini nr: 330 kV VÕRK (SIKASSAARE - LIHULA) ŠHUNT- REAKTOR Primaarseadmete tingmärgid Nimi Kuupäev Allkiri Dokumendi nimetus AUTOTRAFO olemasolev osa Projektijuht SAARE WIND ENERGY projekteeritav primaarosa Prim. koostaja A.Pärna 03.03.2021 330 kV elektriline põhimõtteskeem PIKIREAKTOR perspektiivne osa Sek. koostaja CAD fail: Leht/Lehti LIIGPINGEPIIRIK Kooskõlastas 1/1  (KÕIGUSTE) VIRTSU LIHULA L503 L503 HARKU SINDI LP1 LP2 LP3 LP4 LP5 LP6 3PT2L 3PT4L (SWE) (SWE) (SWE) (SWE) (LIITUJA) (LIITUJA) 3PP2L 3PP4L 350MW 350MW 350MW 350MW -MW -MW 3VT2L 3VT4L 2PT2L 2PT4L 2PT6L 2PT8L 2PT10L 2PT12L 2PP2T 2PP4T 2PP6T 2PP8T 2PP8T 2PP2L 2PP4L 2PP6L 2PP8L 2PP10L 2PP12L A2T A4T A3T A8T A10T A2T 2R14 330/220 kV 330/220 kV 330/220 kV 330/220 kV 330/220 kV 330/110 kV 3R8 2M2L 2M4L 2M6L 2M8L 2PP10T 2PP12T 2PP14T 3PP2T 3PP4T 3PP6T 3PP8T 3PP10T 3M2L2 3M4L2 3PP6T 3PP8T 2L2L 2L4L 2L6L 2L8L 3L2L1 3L2L2 3L4L1 3L4L2 2M2V 2M4V 2M6V 2M8V 2M10T 2M12T 2M14T 3M2T 3M4T 3M6T 3M8T 3M10T 3M21V 3M2V2 3M4V1 3M4V2 3M6T 3M8T 2PVT10M 2PVT12M 2PVT2M 2PVT4M 2PVT6M 2PVT8M 3VT21 3VT41 2VT14 3VT10 3VT22 3VT42 3VT2 3VT4 3VT6 3VT8 3VT6 3VT8 OT2 OT2 OT2 2PT2S 2V2 2V4 2V6 2V8 2V10 2V12 2V14 3V2 3V4 3V6 3V8 3V10 3PT2S 3V21 3V22 3V41 3V42 3V6 3V8 3PT2S 2OPT2 3OPT2 3OPT2 2PP2S 2M2 2M4 2M6 2M8 2M10 2M12 2M14 3M2 3M4 3M6 3M8 3M10 3PP2S 3M21 3M22 3M41 3M42 3M6 3M8 3PP2S 2L2 2L4 2L6 2L8 2L10 2L12 2L14 3L2 3L4 3L6 3L8 3L10 3L21 3L22 3L41 3L42 3L6 3L8 2M2S 3M2S 3M2S 2S2 3S2 3S2 3S2 3S2 2S1 3S1 3S1 3S1 3S1 2M1S 2M1T 2M2T 2L3T 2M4T 2M5T 3M1S 3M1S 2L3 2L5 2L7 2L9 2L9 2L11 2L13 3L15 2L1 2L2 2L3 2L4 2L5 3L31 3L32 3L51 3L52 3L7 3L31 3L32 3L51 3L52 3L7 3L9 2PP1S 2M3 2M5 2M7 2M9 2M9 2M11 2M13 3M15 2M1 2M2 2M3 2M4 2M5 3M31 3M32 3M51 3M52 3M7 3PP1S 3M31 3M32 3M51 3M52 3M7 3M9 3PP1S 2OPT1 3OPT1 2PT1S 2V3 2V5 2V7 2V9 2V9 2V11 2V13 3V15 2V1 2V2 2V3 2V4 2V5 3V31 3V32 3V51 3V52 3V7 3PT1S 3V31 3V32 3V51 3V52 3V7 3V9 3PT1S OT1 OT1 2VT3V 2VT5V 2VT7V 2VT9V 2VT9V 2VT1V 2VT2V 2VT3V 2VT4V 2VT5V 2VT11 3VT31 3VT51 3VT31 3VT51 2VT13 3VT15 3VT32 3VT52 3VT32 3VT52 3VT9 2VT3L 2VT5L 2VT7L 2VT9L 2VT9L 2VT1L 2VT2L 2VT3L 2VT4L 2VT5L 2R3 2R5 2R7 2R9 2R9 2R1 2R2 2R3 2R4 2R5 2M11T 2M13T 3M15R 3M31V 3M32V 3M51V 3M52V 3M7V 3M31V 3M32V 3M51V 3M52V 3M7V 3M9R 3L31L 3L32L 3L51L 3L52L 3L7T 3L31L 3L32L 3L51L 3L52L 3L7T 2PP11T 2PP13T 3PP15R 3M32L 3M52L 3M7T 3M32L 3M52L 3M7T 3PP9R 2M3V 2M5V 2M7V 2M9V 2M9V 2M1V 2M2V 2M3V 2M4V 2M5V 2L3L 2L5L 2L7L 2L9L 2L9L D1T D2T 3R15 2L1L 2L2L 2L3L 2L4L 2L5L 3R9 2M3L 2M5L 2M7L 2M9L 2M9L 220/110/20kV 220/110/20kV 2M1L 2M2L 2M3L 2M4L 2M5L 3PP7T 3PP7T 3VT3 3VT5 3VT3 3VT5 2PP3L 2PP5L 2PP7L 2PP9L 2PP9L 2PP1L 2PP2L 2PP3L 2PP4L 2PP5L 2PT3L 2PT5L 2PT7L 2PT9L 2PT9L 2PT1L 2PT2L 2PT3L 2PT4L 2PT5L 3PP3L 3PP5L A7T 3PP3L 3PP5L A1T KAABEL 1 KAABEL 2 KAABEL 3 KAABEL 4 KAABEL 5 KAABEL 1 KAABEL 2 KAABEL 3 KAABEL 4 KAABEL 4 330/110 kV 330/110 kV 3PT3L 3PT5L 3PT3L 3PT5L Lxx LXX Lxx LXX LIIN 1 LIIN 2 LIIN 1 LIIN 2 KL1 (1000A) - 3x2500 Cu, L=55 (5+50) km KL2 (1000A) - 3x2500 Cu, L=55 (5+50) km ÕL 1 (2450A) 3x400, L=25 km KL3 (1000A) - 3x2500 Cu, L=55 (5+50) km ÕL 2 (2450A) 3x400, L=25 km KL4 (1000A) - 3x2500 Cu, L=55 (5+50) km KL5 (1000A) - 3x2500 Cu, L=55 (5+50) km TINGMÄRGID VÕIMSUSLÜLITI LAHKLÜLITI MAANDUSLÜLITI VOOLUTRAFO VOOLU-PINGE TRAFO MAHTUVUSLIK INDUKTIIVNE PINGETRAFO PINGETRAFO JÕUPINGE-/ TRAFO Primaarseadmete tingmärgid OMATARBE TRAFO 330 kV primaarosa 220 kV primaarosa Alajaama nimi / liini nr: perspektiivne osa 220/330 kV VÕRK (KÕIGUSTE - LIHULA) ŠHUNT- Nimi Kuupäev Allkiri Dokumendi nimetus REAKTOR AUTOTRAFO Kaabelliin Projektijuht SAARE WIND ENERGY LIITUMINE Õhuliin Prim. koostaja A.Pärna 10.02.2021 220/330 kV elektriline põhimõtteskeem PIKIREAKTOR Sek. koostaja CAD fail: Leht/Lehti LIIGPINGEPIIRIK Kooskõlastas 1/1  Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Regionaal- ja Põllumaandusministeerium [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Siseministeerium [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Saaremaa Vallavalitsus [email protected]  Nimekirja alusel 23.08.2023 nr 16-7/21-07967-011 Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, edaspidi ka ettevõte) esitas 25.06.2021 TTJA- le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga. Taotletav ala asub Eesti mereala planeeringu kohaselt tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal Saaremaast läänes. Taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) nr 16-7/21-07967-001 all. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 251 lõike 1 kohaselt menetletakse hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaselt. Sellest tulenevalt menetleb TTJA Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa taotlust 25.06.2021 kehtinud veeseaduse redaktsiooni alusel. Saare Wind Energy OÜ planeeritav meretuulepargi ala kattub osaliselt mitmete teiste hoonestusloa taotlustes märgitud aladega, sealhulgas Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus 20.03.2023 esitatud (viimati täiendatud 26.05.2023) ELWIND hoonestusloa taotluses näidatud ala (taotlus TTJA dokumendiregistris nr 16-7/22-17023). Vastavalt eespool nimetatud veeseaduse redaktsiooni § 219 lõikele 2 teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Sellest tulenevalt edastame Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas. Põhjendatud arvamus palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Kui Te antud tähtaja jooksul arvamust ei esita, loeme, et Teil puuduvad hoonestusloa taotlusele vastuväited ja TTJA lahendab taotluse Teie arvamuseta. Lugupidamisega Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 (allkirjastatud digitaalselt) Ene-Liis Bachmann ehituse tegevusõiguse talituse projektijuht talituse juhataja ülesannetes Lisad: 1. Saare Wind Energy hoonestusloa taotlus 25.06.2021 2. Adressaatide nimekiri Hanna-Liis Heinla +372 620 1752 [email protected]