Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias

. Justiitsministeerium 23.08.2023 nr 5-11/23/2492 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias". Palume Teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul eelnõu esitamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: RO UNTSO 2024 seletuskiri II.docx RO UNTSO 2024 eelnõu.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalve operatsioonil Egiptuses , Iisraelis, Liibanonis ja Süürias“ eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme Kaitseväe koosseisu liikmega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ( ÜRO ) rahu valveoperatsioonile Lähis-Idas. Eelnõu ja seletuskirja o n koos tanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Markus Holst ( markus.holst @kaitseministeerium.ee ) ning vastutav jurist on Markus Hallang ( markus.hallang @kaitseministeerium.ee ) . UNTSO ÜRO Peaassamblee kiitis novembris 1947 heaks plaani jagada Palestiina sel m oel, et tekiks araabia riik ja j uudi riik ning Jeru u salem ma le omistatakse rahvusvaheline staatus. Seda plaani ei aktsepteerinud Palestiina araablased ega Araabia riigid. Iisraeli r iik kuulutati välja 14. mail 1948, mille järel alustasid Palestiina araablased Araabia riikide toel sõjategevust Iisraeli vastu. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948 va stu resolutsiooni 50 (1948), k us kutsuti üles lõpetama vaenutegevus t Palestiinas ning otsustati , et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja, keda abistavad sõjalised vaatlejad. E simesed sõjalised vaatlejad sõjali s e vaatlus operatsiooni UNTSO ( United Nations Truce Supervision Organization ) raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalve operatsioon , mis keskendub puhtalt vaatlus ele . UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning esindus ed paiknevad Al- Ismā’īlīyah’s (Egiptus), Damaskuses (Süüria), Ammanis (Jordaania) , Beirutis (Liibanon) ja Tel Avivis (I i srael). UNTSO kontingendi väekaitse tagavad teised piirkonnas teguts evad ÜRO relvastatud operatsioonid UNDOF ( United Nations Disengagement Observer Force ) ja UNIFIL ( United Nations Interim Force In Lebanon ) . Lisaks sellele on UNTSO julgeoleku tagamine asukohamaade ülesanne . Praegu osaleb UNTSO operatsioonil ligikaudu 153 sõjalist vaatlejat kokku 27 riigist, sealhulgas 11 NATO liikmesriigist. Operatsioonil osalevad sõjalised vaatlejad on relvastamata ning nende ülesanne on jälgida rahu - ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas, vältides seeläbi konfliktide eskaleerumist , ning toetada ÜRO teisi operatsioone Lähis-Idas . Vaatlejad töötavad mitmerahvuselistes meeskondades, mis tähendab, et kõik vaatlustulemused kinnitatakse vähemalt kahe erinevast riigist pärit vaatleja poolt , et tagada tulemuste erapooletus. UNTSO jaguneb vaatlejate rühmaks Liibanonis (OGL), mis toetab UNIFIL-i Lõuna-Liibanonis, ja vaatlejate rühmaks Golani kõrgendikul (OGG), mis toetab UNDOF-i Golani s . OGG jaguneb omakorda kaheks alarühmaks: vaatlejaterühm Golan – Damas c us ja vaatlejaterühm Golan – Tiberia s . Arvestades, et ÜRO operatsioonid on koondatud üldmõiste „rahuvalveoperatsioonid“ alla, on mõistete ühtlustamiseks ka eelnõus läbivalt kasutusel „rahuvalveoperatsioon i “ mõiste . Eesti panus Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse laiemalt, panustades ka ÜRO operatsioonidesse kriisipiirkondades. Järjepidev o salemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise vaatlejaga, 2023. aastal panustas Eesti erandkorras lisaks ka ühe sõjaliste vaatlejate meeskonna ülemaga. Kuna Eesti on alustanud suuremahulist panustamist Ameerika Ühendriikide juhitud sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve , on see seadnud teatud isikkoosseisu piirangud Eesi osalemisele teistel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Seetõttu soovib Eesti 2024. aastal panustada UNTSO-sse senise kolme asemel ühe sõjalise vaatlejaga . M andaati küsime kuni kolmele Kaitseväe koosseisu liikmele. Õiguslik alus Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslikuks aluseks riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS ) § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS § 34 lg 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega. Panustamisega seotud kulud 2024. aastal on operatsioonil UNTSO osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht hinnanguliselt 45 685 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on sisuliselt kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi. Esitame eelnõu teisel ringil Justiitsministeeriumile normitehniliseks kontrolliks. EELNÕU XXXX Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja r iigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 202 4 . a a sta 1. jaanuarist Riigikogu 2022 . aasta 7 . detsembri otsuses „ Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias “ sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahu valveoperatsioonil UNTSO ( United Nations Truce Supervision Organization ) Liibanonis, Iisr aelis, Egiptuses ja Süürias 2024 . aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe koosseisu ülempiiri kuni kolme Kaitseväe koosseisu liikmeni . 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe koosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue Kaitseväe koosseisu liikmeni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate teenistujate saabumisest Liibanoni, Iisraeli, Egiptusesse või Süüriasse. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 20 23 Esitab Vabariigi Valitsus 20 23 nr