Arvamus Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord“ eelnõule

RÕUGE VALLAVALITSUS Kaitseministeerium [email protected] Teie: 26.07.2023 nr 5-13/23/2750 Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie: 17.08.2023 nr 9-3/1351-1 [email protected] Arvamus Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord“ eelnõule Esitasite Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord“ eelnõu arvamuse avaldamiseks. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kiirendatud korras arendamine mõjutab tugevalt kohaliku elu korraldust. Rõuge Vallavalitsus tutvus esitatud eelnõuga ja esitab omapoolse arvamuse. Rõuge Vallavalitsus ja valla elanikud peavad oluliseks kaitsevõime tugevdamist ja riigi julgeoleku tagamist, kuid ei toeta esitatud eelnõud alljärgnevatel põhjustel: 1. Riigikaitses ei tohi riik lubada kohalike omavalitsuste ebavõrdset kohtlemist. Esitatud arvutuspõhimõtete rakendamine hüvitise arvestamisel seab kohalikud omavalitsused ebavõrdsesse olukorda. Ebavõrdse kohtlemise vältimiseks peab hüvitise maksmise aluseks olema harjutusväljaku alla jääv kohaliku omavalitsuse territoorium ja mõjuala. Praeguse eelnõu kohaselt harjutusvälja laiendamisega Rõuge vallale makstav hüvitis m2 kohta väheneb, mitte ei suurene. Eelnõuga on eelistatud linnalise asustusega kohalikud omavalitsused, mistõttu teeb vallavalitsus ettepaneku arvata hüvitise arvestusest täielikult välja nn eluruumide komponent. Tuleb arvestada, et varasemalt loodud harjutusväljade aladele ja nende ümbrusesse ei ole tihedamat asustust saanud kunagi tekkidagi ning laienduse järgselt harjutusvälja alla jäävalt maalt peavad ka olemasolevad elanikud lahkuma. Rõuge valla territooriumil asunud Nursipalu harjutusvälja olemasolu tõttu on kogu territoorium olnud kasutusest väljas nii atraktiivse elukeskkonna kui majandustegevuse, sh turismivaldkonna arendamise osas. Ka Nursipalu harjutusvälja vahetus läheduses olev piirkond on aastaid olnud ebaatraktiivne elamupiirkond just riigikaitselise tegevuse häiringu tõttu. Harjutusvälja vahetusse lähedusse jäävates piirkondades on oodata ka edaspidi rahvaarvu vähenemist, mis toob omakorda kaasa valla tulubaasi vähenemise. Rahvaarvu vähenemisega kaasneb täiendav ääremaastumine läbi sotsiaalse kapitali ja elujõulise maaelu kao. Tulenevalt eelnevast on ebaõiglane lähtuda hüvitise määramisel mõjualasse jäävatest eluruumidest. 2. Eelnõuga koos pole esitatud hüvitise arvutamise aluseks olevaid lähteandmeid, sh aluskaarte. Kaitseministeerium on keeldunud andmete väljastamisest. Kohalik omavalitsus ei saa eelnõu koostamise protsessis kaasa rääkida, kui puuduvad Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE902200221068425529 Rõuge alevik [email protected] konto EE231010402006965009 66201 Võrumaa registrikood 77000217 alusandmed, mis võimaldaksid teha eelnõule muudatussettepanekuid. Samuti ei ole omavalitsustele esitatud kaarti, millelt nähtuks täpne mõjuala piir ja nn eluruumide arv. Mitmes normis on viidatud erinevatele arvnäitajatele ja arvutustele (nt § 3 lg 2, § 4 lg 3, § 8), kuid eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, kas arvnäitajate saamisel on teostatud pädevaid uuringuid, mõõdistusi vms, mis viitaks kontrollitavatele andmetele. 3. Puudub õigusselgus terminites. Eelnõus kasutatakse läbivalt terminit „oluline häiring“, kuid praegusel juhul jääb arusaamatuks, mida saab pidada oluliseks häiringuks ja kui kaugele ulatub tegelikult selle mõju, arvestades kogu valla arenguperspektiivi. Samuti jääb hetkel arusaamatuks, kas kompensatsioonimeetmete kasutamisel tuleb piirduda eelnõu § 3 lg 2 toodud harjutusvälja mõjualaga või on kohalikul omavalitsusel ka selles osas kaalutlusõigus. Jääb selgusetuks, mida käsitletakse eelnõus ja selle seletuskirjas eluruumina. Seletuskirjas on eelnõu § 4 lg 3 kohta selgitatud, et hüvitist makstakse, kui omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal on ehitisregistrisse kantud eluruumid. Eluruumide hulga leidmisel tuginetakse ehitisregistri andmetele, kuna see on riiklik andmekogu, mis võimaldab saada infot ehitise kasutamise otstarbe kohta. Näide: X valla territooriumi mõjualal asub ehitisregistri andmetel 500 eluruumi. Kui kõikide omavalitsusüksuste territooriumitel paikneb mõjualadel kokku 9000 eluruumi, siis X valla osakaal on 5,55%. Ehitise kasutamise otstarve on ehitisregistris antud hoonetena (elamu), mitte eluruumidena. Praegusel hetkel jääb ebaselgeks, kas määruses võrdsustatakse eluruumid ehitisregistrisse kantud eluhoonetega. Ehitisregistris nimetatud eluhoones võib tegelikult asuda rohkem kui üks eluruum ning ühes eluruumis võib elada väga erinev hulk inimesi. Lisaks on ehitusseadustiku § 61 lõike 1 kohaselt ehitisregistri andmetel informatiivne ja statistiline tähendus, mistõttu ei pruugi kõik eluruumina kasutatavad hooned olla kantud ehitisregistrisse ja vastupidi, eluhooned, mis on kasutusest välja langenud, kajastuvad endiselt ehitisregistris. Tulenevalt eelnevast ei pea vallavalitsus õigeks, et hüvitise määramisel lähtutakse ehitisregistri andmetest, millel ei ole õiguslikku tähendust. Rõuge Vallavalitsus esitab järgmised täiendavad ettepanekud: 1. Eelnõu § 5 lg 2 on toodud, et hüvitise summa määratakse kindlaks ministri haldusaktiga. Kaitsevaldkonna üha suurenevate arenguvajaduste vaates ei ole välistatud olukord, et hüvitisteks määratavate eelarveliste vahendite suurus järgnevatel aastatel väheneb, mitte ei suurene. Ettepanek: fikseerida hüvitise algsumma ja see indekseerida. 2. Eelnõu § 4 lg 2 kohaselt peab hüvitise suurus võimaldama rakendada häiringu kompenseerimiseks vajalikke meetmeid. Seletuskirja kommentaar: „Konkreetsed meetmed valib KOV ning tagab, et rakendatud meetmetest oleks puudutatud isikutele häiringu kompenseerimisel võimalikult suur kasu. Hüvitisega tagatakse omavalitsusüksuse elukeskkonna säilitamine ja parendamine harjutusvälja kasutamisest mõjutatud elanikele“. Praeguse eelnõu ja arvestuse kohaselt saaks Rõuge vald 55 758 eurot. Pole tõsiseltvõetav, et nende vahenditega tekiks võimalus rakendada niisuguseid meetmeid ja rajada taristut, millega avalduks ka tegelik kasu inimestele, kelle jaoks harjutusvälja mõju väljendub kõige teravamalt just kinnisvara ja elukeskkonna väärtuse languses. Praegusel juhul ei ole õige rääkida ainult müra leevendamisest, millele eelnõu seletuskiri kõige enam keskendub, vaid elukeskkonna terviklikust säilimisest. Ettepanek: muuta hüvitise eesmärki või tagada vahendid, millega olulise häiringuga tekitatud kahju oleks võimalik reaalselt leevendada. 3. Eelnõu eesmärk on olulise häiringu hüvitamine. Olulise häiringuna tuuakse seletuskirjas  välja müra, vibratsioon ja tihenenud liikluskoormus. Need on olulised otsesed mõjud, mida antud vahendite eest on keeruline leevendada. Samas jäävad teised olulised häiringute mõjud tähelepanuta. Näeme sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemist läbi elanikkonna ja seeläbi töötajate lahkumise omavalitsustest, kelle territoorium jääb harjutusvälja laienemise alla ja vahetusse lähedusse ning täiendavaid negatiivseid mõjusid keskkonnale. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Ettepanek: leevendusmeetmete väljatöötamisel tuleb lähtuda lisaks müra, vibratsiooni ja liikluskoormuse häiringule ka teistest elu- ja looduskeskkonda, sh inimese tervist, heaolu, vara, kultuuripärandit jm mõjutavatest häiringutest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Britt Vahter vallavanem