Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel partnerlusmissioonil Nigeris

. Välisministeerium 06.07.2023 nr 5-11/23/2499 Justiitsministeerium Rahandusministeerium Kaitsevägi Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame teile kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel partnerlusmissioonil Nigeris". Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: RO EUMPM Niger 2024 eelnõu.docx RO EUMPM Niger 2024 seletuskiri.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Eur oopa Liidu sõjalisel partnerlus missioonil Nigeris “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni viie Kaitseväe koosseisu liikmega Euroopa Liidu (EL) sõjalise partnerluse missioonile Nigeris. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Markus Holst ( markus.holst @kaitseministeerium.ee ) ning vastutav jurist on Markus Hallang ( [email protected] ). EUMPM Niger Euroopa Liidu Nõukogu lõi 12. detsembri 2022. aastal tehtud otsusega (2022/2044/ÜVJP) sõjalise partnerlusmissiooni Nigeris ( European Union Military Partnership Mission in Niger – EUMPM Niger ). Mitte täidesaatva ning kolme aastase mandaadiga missioon käivitati 20. veebruaril 2023. Missiooni strateegiliseks eesmärgiks on Nigeri relvajõudude võimekuse arendamine, et nad suudaks paremini ohjeldada terroristlikke rühmituste tegutsemist ning kaitsta kohalikke tsiviilelanikke. Euroopa Liidu soov luua Sahelisse uus sõjaline missioon tuleneb piirkonna keerulisest poliitilisest ja julgeolekuolukorrast. Viimastel aastatel saanud Sahelist Lähis-Ida asemel terrorismi kasvulava, millele on aidanud kaasa Aafrika riikide halvenevad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed tingimused, mida terroristlikud rühmitused liikmete värbamisel osavalt ära kasutavad. Sahelis on aset leidnud 43% kogu maailma surmaga lõppenud terrorirünnakutest ja eriti halb on olukord Malis ja Burkina Fasos, kus terrorismi põhjustatud surmad kasvasid 2022. aastal vastavalt 50% ja 56%. Burkina Fasost on saanud kogu Saheli regiooni terrorismi leviku epitsent er, sest hinnanguliselt ligi 40% riigi territooriumist on terroristlikke organisatsioonide kontrolli all . Olukorra halvenemise põhjuseid võib suuresti otsida Malist, kuna sealse hunta aina tugevnenud suhted Wagneriga ning vaenulik suhtumine nii Prantsusmaasse kui tema liitlastesse muutis Prantsusmaa juhitud operatsioonide jätkamise sõjaliselt, poliitiliselt ja õiguslikult võimatuks. Selle tõttu tekkisid mitmesse riigi piirkonda julgeolekuvaakum id , mida ei suutnud või ei tahtnud täita Mali relvajõud ega eraturvafirma Wagner palgasõdurid . Venemaa tegutseb Wagneri palgasõdurite näol aktiivselt juba aastaid Kesk-Aafrika Vabariigis, Malis ning tegevust üritatakse alustada ka Burkina Fasos. Euroopa Liidu väljaõppemissioonidel Kesk-Aafrika Vabariigis ning Malis on Vene mõjutustegevuse tõttu missioonide põhiülesanne ehk kohalike relvajõudude väljaõpe peatatud. Malis jätkab Euroopa Liidu väljaõppemissioon EUTM Mali ( European Union Training Mission in Mali) küll osaliselt nõuandva tegevusega, kuid missioonil puudub võimekus Malis valitseva ebastabiilsuse vähendamiseks. Sahelist tulenevad ohud nagu terrorism ja massiränne on Prantsusmaa ning mitme teise Euroopa Liidu lõunariigi nagu Hispaania, Itaalia ja Portugal üheks suurimaks ning vahetuimaks julgeolekumureks . Väljaõppemissiooni EUTM Mali ei soovita veel sulgeda, kuid liikmesriikide üleselt on aru saadud, et Malile on vaja leida terrorismivastase võitluse jätkumiseks alternatiive, et pidurdada Saheli julgeolekuolukorra edasist halvenemist. Koostöö Nigeriga sobib selleks hästi, sest Niger on võrreldes teiste piirkonna riikidega poliitiliselt stabiilne. Viimane riigipööre toimus Nigeris 2010. aastal, aga alates 2011. aastast on riiki juhtinud vabade valimiste tulemusena sündinud d emokraatlikud valitsused. Niger on näidanud ka üles soovi ja tahet julgeolekuolukorra parandamiseks , mille tõestuseks on 30.novembril 2022 Nigeri valitsuse saadetud kutsekiri EL CSDP missiooni käivitamiseks. Nigeri jaoks on missioonil tähtsaimateks elementideks väljaõpe, varustus j a infrastruktuuri arendamine. Missioon põhineb kolmel sambal: 1) Nigeri relvajõudude tehnikute väljaõppekeskuse üles ehitamine; 2) Nigeri relvajõududele spetsiifilise väljaõppe andmine, mis põhineks mobiilsetel ajutiselt Nigeris asuvatel väljaõppemeeskondadel; 3) Nigeri relvajõududele uue side- ja juhtimistoetuse pataljoni loomine, millega loodetakse alustada 2023. aasta novembris. Missioonile lisandub ka 70 miljoni euro väärtuses Euroopa Rahurahastu ( European Peace Facility ) nii surmavaid kui mittesurmavaid abimeetmeid. Missiooni peakorter asub Nigeri pealinnas Niamey’s ning esialgu osaleb missioonil kõigest 16 tegevväelast kuuest erinevast riigist (Saksamaa, Prantsusmaa, Rumeenia, Itaalia, Kreeka ja Hispaania). Missiooni ülem on Itaalia kolonel Antonio D’Agostino . Missioon on varasematest Euroopa Liidu väljaõppemissioonidest üles ehitatud erinevatel põhimõtetel. Missiooniplaani alusel peaks missiooni isikkoosseis kasvama maksimaalselt kuni 80 tegevväelaseni. Missiooni väik e jalajälg ning vähene nähtavus on taotluslik, sest Euroopa Liit on mõistnud, et terrorismivastane võitlus peab jätkuma varasemast erineval kujul. Lisaks väiksemale jalajäljele ja nähtavusele keskendutakse Nigeri puhul sõjalisele partnerlusele, mis tähendab, et Euroopa Liit lähtub oma tegevuse s täielikult Nigeri soovidest ja vajadustes t. Lisaks Nigeri relvajõudude sõjalisele väljaõppele ja nõuandvale tegevusele pööratakse suurt tähelepanu strateegilisele kommunikatsioonile ja desinfo rmatsiooni vastasele võitlusele, mille olulisus on Vene suuremahulise mõjutustegevuse valguses veelgi kasvanud. Eesti panus EUMPM Nigeris osalemine on Eestile oluline, et rõhutada Eesti panust 2022. aasta märtsis vastu võetud Euroopa Liidu strateegilises kompassis heakskiidetud eesmärkide täitmisel, ku s kriisiohjel on oluline roll. EUMPM Nigeris osaledes panustab Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide julgeoleku tagamisse ning aitab seeläbi kaasa Euroopa lõunasuunaliste väljakutsete ja ohtude , nagu terrorismi levik ja massiränne, lahendamisse nende tekkekohas. Arvestades Saheli prioriteetsust nii Prantsusmaale kui mitmele teisele Euroopa Liidu olulisele liikmesriigile nagu Hispaania, Saksamaa, Itaalia ja Portugal , demonstreerib Eesti panustamine EUMPM Nigerisse vajalikku solidaarsust erinevate julgeolekumurede adresseerimisel . Lisaks võib EUMPM Niger olla ainus formaat, milles Eestil oleks võimalus lähiperspektiivis säilitada operatsiooniline koostöö Prantsusmaaga Aafrikas. 2024. aastal soovib Eesti alustada missioonile panustamist k ahe staabiohvitseriga , kuid ametikohtade täpsemad ülesanded selguvad mitte enne kui 2023. aasta oktoobris toimuval Euroopa Liidu sõjaliste operatsioonide väeloomekonverentsil. Mandaati taotleme panustamiseks kuni viie Kaitseväe koosseisu liikmega. Õiguslik alus Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslikuks aluseks riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS ) § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS § 34 lg 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega. Nigeri Vabariigi ja EL-i vahel on EUMPM Niger isikkoosseisu (sealhulgas lähetatavate Eesti Kaitseväe koosseisu liikmete) privileegide, immuniteetide ja täiendavate garantiide tagamiseks käesoleval hetkel sõlmimisel missiooni staatuse kokkulepe vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 37 ja kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 218. Eesti Kaitseväe koosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid on täna kaetud Nigeri Vabariigi ja EL-i vahelise kirjade vahetusega, kus Nigeri valitsus kinnitas 30. novembril 2022 etteulatuvalt, et tagab EUMPM Niger vägedele vajalike õiguste ja staatuse olemasolu. Panustamisega seotud kulud 2024 . aasta l on missioonil EUMPM Niger osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht hinnanguliselt 68 964 eurot (käibemaksuta), mis kaetaks e Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Välisministeeriumile , Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe le . EELNÕU XXXX Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise partnerluse missioonil Nigeris Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja r iigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Alustada alates 202 4 . a a sta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvus vaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise partnerluse missioonil Nigeris kuni viie Kaitseväe koosseisu liikme ga kuni 2024 . aasta 31. detsembrini. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe koosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni kümne Kaitseväe koosseisu liikmeni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate teenistujate saabumisest Nigerisse . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 20 23 Esitab Vabariigi Valitsus 20 23 nr