Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve

. Välisministeerium 06.07.2023 nr 5-11/23/2490 Justiitsministeerium Rahandusministeerium Kaitsevägi Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame teile kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve". Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: RO Inherent Resolve 2024 eelnõu.docx RO Inherent Resolve 2024 seletuskiri.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste tä itmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve “ eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 11 0 Kaitseväe koosseisu liikmega rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Markus Holst ( ma rkus.holst @kaitseministeerium.ee), vastutav jurist on Markus Hallang ( [email protected] ). Operatsioon Inherent Resolve Ameerika Ühendriikide juhitav ale ISIS-e vastase rahvusvahelise koalitsiooni sõjalisele operatsioon ile Inherent Resolve ( Combined Joint Task Force – Operation Inherent Resolve , CJTF-OIR ) pani Ameerika Ühendriikide k aitseministeerium ametlikult aluse 17. oktoobril 2014, eesmärgiga koondada ISIS-e vastased sõjalised tegevused Iraagis ja Süürias. See h õlmas ISI S-e käsuahelate toimimise takistamist, pelgupaikade hävitamist, rahastamisa llikate kinnikeeramist ning ISI S-e võitlejate tabamist . Operat siooni ajendiks Iraagis oli ISI S-e tegevus, sh äärmusliku ideoloogia levitamine, tavarelvastuse edukas omandamine, relvastatud üksuste loomine ning kiire territooriumide enda kontrolli alla võtmine ja selle käigus inimsusevastaste kuritegude sooritamine. See destabiliseeris kogu piirkonda, tuues kaasa suure põgeniketulva Euroopasse. Pärast ISI S-e füüsilist lüüasaamist ning kalifaadi kokku kukkumist keskendub operatsioon julgeolekuolukorra stabil iseerimisele Iraagis ja Süürias. Ameerika Ühendriikide lahinguüksused lahkusid Iraagist 2021. aasta lõpuks ning Ameerika Ühendriikide ja Iraagi kaitsealane koostöö muutus CJTF-OIR raames seejärel peamiselt väljaõppe, nõustamise, kaitsealase abi ja luureinfo jagamise keskseks. Eesmärgiks on aidata oma peamistel partneritel, Iraagi relvajõududel ja Süüria Demokraatlikel Jõududel ( Syr ian Democratic Forces , SDF) ISI S-e vastases võitluses iseseisvalt hakkama saada. Samas jätkatakse ka ISIL-i juhtfiguuride tabamist . Koostöö CJTF-OIR ja NATO Iraagi missiooni (NATO Mission Iraq , NMI ) vahel on hea. NMI nõustab Iraagi strateegilist tasandit ning CJTF- OIR peamiselt Iraagi relvajõudude operatiivtasandit ehk Iraagi ühendoperatsioonikeskust ja peaministri juures asuvat rahvuslikku operatsioonide keskust. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATO ja Iraagi valitsusega. Ameerika Ühendriikide vägede arv on alates 2021. aastast püsinud suurusjärgus 2 500, millele lisandub ligi 1000-liikmeline liitlaste vägi, kuhu kuuluvad 23 riiki, sealhulgas Ühendkuningriik ja Prantsusmaa. Kõik CJTF- OIR-i panustavad riigid kuuluvad Ameerika Ühendriikide juhitud ISIS-e vastase võitluse koalitsioon i D-ISIS , kus on 2023. aasta juuni seisuga 86 riiki ja partnerit. Kuigi ISIS on sõjaliselt alistatud ning nende kalifaat kokku kukkunud, on nad endiselt suutelised korraldama rünnakuid oma tuumikala de l Süürias ja Iraagis. Lisaks on väga suureks julgeolekuohuks Süü rias kinnipidamiskeskustes viibivad l igi 11 000 endist ISIS-e võitlejat ning mitmekümnetuhande pealised põgenikelaagrid. ISIS-e liikmed üritavad rünnakutega kinnipidamiskeskuste vastu vangistuses olevaid ISIS-e võitlejaid vabastada ning põgenike laagritest uusi liikmeid värvata. ISIS kujutab endiselt ohtu ka Euroopa julgeolekule võimalike radikaliseerunud üksikisikute näol, kes võivad tahta korraldada Euroopas terrorirünnakuid. Eesti panus Eesti panustab operatsiooni Inherent Resolve alates 2016. aastast. 2023. aasta märtsi seisuga oli Eesti panuseks üks staabiallohvitser CJTF- OIR-i baasis MAG-N ( Military Advisor Group North ) Erbilis , mis asub Põhja-Iraagis Kurdistani piirkonnas. Tulenevalt soovist muuta operatsioon rahvusvahelisemaks esitasid Ameerika Ühendriigid 2023. aasta jaanuaris operatsioonil osalevatele liitlastele ettepaneku suurendada oma sõjalisi panuseid. Eesti tuli Ameerika Ühendriikide soovile vastu ning otsustas oma panust operatsioonil suurendada kuni 110 kaitseväelaseni. Riigikogu võttis vastavasisulise otsuse vastu 15. veebruaril 2 023 ja Eesti panus suurenes CJTF-OIR- is 85 kaitseväelaseni 26 . aprillil. 2023. a ugustis lisanduvad sellele veel kolm kaitseväelast. Panustamist alustati vähendatud jalaväekompanii suuruse baasikaitse-, isikukaitse ja kiirreageerimisüksusega (77 kaitseväelast), millele lisandub rahvuslik toetuselement (7 kaitseväelast) ning staabiohvitserid (4 kaitseväelast) OIR-i staapides Erbilis ja Bagdadis. Täiendavalt soovib Eesti panustada operatsioonile erioperatsioonide üksusega, kelle peamisteks ülesanneteks oleks koostöös liitlastega Iraagi relvajõudude väljaõpe, nõustamine ja abistamine, millele lisanduks julgestamise ja toetamise element operatsioonide läbiviimisel. Eesti opereerib CJTF- OIR-i raames ainult Iraagi territooriumil . Osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides demonstreerib Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsus e saavutamisse maailm as ning toetab Eesti julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamist. Terrorismivastane võitlus on Ameerika Ühendriikide üks julgeolekupoliitika prioriteetidest. Jätkates osalust Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelisel terr orismivastasel operatsioonil nende jaoks olu lises piirkonnas Lähis-Idas panustab Eesti väga hea sse Eesti j a Ameerika Ühendriikide vahelisse liitlassuhtesse ning kaitse- ja julgeolekualas esse koostöösse . Samuti annab panustamine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab kaasa Kaitseväe terviklikule arengule. Sellest tulenevalt soovib Eesti 2024. aastal jätkata panustamist CJTF-OIR- is vähemalt 88 Kaitseväe koosseisu liikmega , millele võib lisanduda erioperatsioonide üksus. R iigikogult soovime taotleda mandaati 2024. aastal operatsioonile panustamiseks kuni 11 0 Kaitseväe koosseisu liikmega , mis võimaldab vajaduse tekkides Eestil operatsiooni piiratud mahus täiendavalt ja paindlikult panustada. Õiguslik alus ISIS-e vastase koalitsiooni raames Iraagis tegutsemise õiguslikuks aluseks on Iraagi nõusolek, m is koosneb kahest osast. Esimene neist on Iraagi alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu esimehele, kus kutsutakse riike osalema ISIL-i vastases võitluses. Teiseks aluseks on Eesti välisministeeriumi ja Iraagi välisministeeriumi vahetatud diplomaatilised noodid. Eesti edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles palusime aktsepteerida Eesti kaitseväelaste viibimise ja tegutsemise Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, omistades neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik, et Kaitseväe koosseisu liikmetel on teenistus- või diplomaatilised passid. Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslikuks aluseks riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS ) § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS § 34 lg 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega. Panustamisega seotud kulu 2024 . aasta l on operatsioonil Inherent Resolve osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht hinnanguliselt 10 720 484 eurot (käibemaksuta) , mis kaetaks e Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Välisministeeriumile , Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe le . EELNÕU XXXX RIIGIKOGU OTSUS Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste tä itmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2024 . aasta 1. jaanuarist Riigikogu 20 22 . aasta 07 . detsembri otsuses „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2024 . aasta 31. detsembrini ning suurendada Kaits eväe koosseisu ülempiiri kuni 11 0 Kaitseväe koosseisu liikmeni . 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 22 0 Kaitseväe koosseisu liikmeni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate teenistujate saabumisest rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 20 23 Esitab Vabariigi Valitsus 20 23 nr