NÕUKOGU OTSUS, millega kiidetakse heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse taganemine energiaharta lepingust

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 16.4/23-0357 - COM(2023) 446 Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega kiidetakse heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse taganemine energiaharta lepingust Arvamuse andmine eelnõu kohta Kliimaministeeriumile vastavalt Riigikantselei 21.07.2023 resolutsioonile. Osapooled: Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Välisministeerium Tähtaeg: 30.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4f04ca3-1c69-4a0a-be1b-d4b492ae0f5c Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4f04ca3-1c69-4a0a-be1b-d4b492ae0f5c?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EUROPEAN COMMISSION Brussels, 7.7.2023 COM(2023) 446 final Recommendation for a COUNCIL DECISION on the approval of the withdrawal of the European Atomic Energy Community from the Energy Charter Treaty EN EN  EXPLANATORY MEMORANDUM 1. SUBJECT MATTER OF THE PROPOSAL This recommendation concerns the decision to withdraw Euratom from the Energy Charter Treaty, in accordance with Article 47 of that treaty. This recommendation is proposed at the same time as the Commission proposal to withdraw the Union from the Energy Charter Treaty, in accordance with Article 47 of that treaty. 2. CONTEXT OF THE PROPOSAL • The Energy Charter Treaty The Energy Charter Treaty (ECT) is a multilateral trade and investment agreement applicable to the energy sector that was signed in 1994 and entered into force in 1998. The ECT contains provisions on investment protection, trade and transit in energy materials and products, and dispute settlement mechanisms. The ECT also sets up a framework for international cooperation in the energy field between its 54 Contracting Parties. Euratom is a Contracting Party to the ECT1, together with the European Union, 26 EU Member States (as of 8 May 2023)2, as well as Japan, Switzerland, Turkey and most countries from the Western Balkans and the former USSR, with the exception of Russia3 and Belarus4. • Modernisation of the ECT: outcome of the process and state of play In the absence of any substantial update of the ECT since the 1990s, the ECT became increasingly outdated. It also became one of the most litigated investment treaties in the world, with EU Member States being the principle target of claims by investors, most of them based in other EU countries. As a result, a modernisation process was initiated in November 2018. The Energy Charter Conference first approved a list of topics for discussion, chiefly concerning provisions related to investment protection. The EU then proposed the removal of such protection for investments in fossil fuels, in order to bring the ECT in line with the Paris Agreement. After 15 rounds of multilateral negotiations held between July 2019 and June 2022, an “agreement in principle” to close negotiations was reached at the extraordinary Energy Charter Conference of 24 June 2022, held in Brussels. The negotiated outcome is considered by the Commission to be in line with the mandate received from the Council. The revised text of the ECT and its Annexes underwent a legal review and final draft- decisions containing the revised texts and modalities for their entry into force (together referred to as “the modernisation package”) were shared on 19 August 2022 with all Contracting Parties – including the EU, Euratom, and all EU Member States that are Contracting Parties to the ECT. 1 Council and Commission Decision 98/181/EC, ECSC, Euratom of 23 September 1997 on the conclusion, by the European Communities, of the Energy Charter Treaty and the Energy Charter Protocol on energy efficiency and related environmental aspects (OJ L 69, 9.3.1998, pp. 1-116). 2 All but Italy that unilaterally withdrew in 2015. France, Germany and Poland also initiated a procedure of withdrawal in December 2022, which will lead to their effective exit of the Energy Charter Treaty by December 2023. 3 The extraordinary Energy Charter Conference of 24 June 2022 withdrew the observer status of the Russian Federation. 4 The extraordinary Energy Charter Conference of 24 June 2022 withdrew the observer status of Belarus and the provisional application of the ECT by Belarus. EN 1 EN  The intention at the time was to list the “modernisation package” for adoption at the 33rd meeting of the Energy Charter Conference on 22 November 2022. To that end, the Commission presented proposals for two decisions under Article 218(9) TFEU and Article 101 of the Euratom Treaty with a view to establish the position to be adopted on EU and on Euratom’s behalf at the 33rd meeting of the Energy Charter Conference. At the same time, the Commission adopted a Communication highlighting the need to eliminate the risk of conflict between the Treaties and the ECT as interpreted by some arbitral tribunals, which have held that the ECT applies to intra-EU disputes. That interpretation, if confirmed by the courts of a third country, would de facto turn into a legal conflict because arbitration awards violating EU law would circulate in the legal orders of third countries. The proposals put before the Council suggested that the EU and Euratom support the adoption of the “modernisation package” at the 33rd meeting of the Energy Charter Conference. However, these proposals were not adopted by the Council, due to the abstention of a blocking minority of four Member States (Germany, France, Spain and the Netherlands) at the COREPER meeting of 18 November 2022. As a result, the “modernisation package” was taken off the agenda of the 33rd meeting of the Energy Charter Conference and the modernisation of the Energy Charter Treaty was not adopted. In the meantime, the current, unmodernised Treaty continues to apply to the EU, Euratom, and all Member States that are party to the ECT in their relations with other contracting parties. In addition, proceedings to obtain and enforce awards issued by tribunals purportedly established pursuant to Article 26 ECT in intra-EU disputes continue unabated. • Current situation and suggested way forward In the absence of EU and Euratom decisions, the EU and Euratom cannot take part in a vote on the adoption of the modernisation package at a meeting of the Energy Charter Conference. As a rule, when voting at an ECT Conference, the EU and Euratom has a number of votes equal to the number of its member states which are Contracting Parties to the ECT. Without the participation of the EU and Euratom in such a vote, the voting quorum in the Conference is not met, and the modernisation package cannot be adopted. There is no qualified majority in the Council for an EU or Euratom decision allowing the EU and Euratom to take part in the vote at a meeting of the Energy Charter Conference on the by supporting the adoption of the modernisation package. In addition, notwithstanding the issue of the adoption of the modernisation package by the Energy Charter Conference, the entry into force or provisional application of a modernised Treaty would require the consent of the European Parliament, which has clearly stated that it does not support the reform of the Treaty and calls on the EU and Member States to organise a coordinated withdrawal from the ECT5. Consequently, there is no legal and/or institutional avenue for the modernisation of the ECT to be adopted and produce its effects, a condition for the EU/Euratom to remain party to the Treaty. Remaining a Contracting Party to the current, unmodernised ECT is not an option for the EU/Euratom or its Member States. The current, unmodernised Treaty is not in line with the EU’s investment policy and law and with the EU’s energy and climate goals. The provisions of the Treaty on investment protection, including the investor-to-State dispute settlement (ISDS) mechanisms are not in line with the EU approach to investment protection. In particular, the unmodernised ECT is incompatible with the principle of autonomy of Union 5 Resolution of the European Parliament of 24 November 2022 on the Energy Charter Treaty modernisation EN 2 EN  law, as it does not include some of the safeguards identified by the Court in the CETA opinion in order to conclude that the arbitration awards would not have the “effect of preventing the EU institutions from operating in accordance with the EU constitutional framework”.6 In addition, the protection granted to fossil fuels, under the conditions described above and for an unlimited period of time, does not fit with EU objectives as defined in the European Green Deal, the REPowerEU Plan, or the Climate Law – namely: to accelerate the shift away from fossil fuels and towards renewable energy, to achieve a greater energy independence, ensure the EU’s energy security, and, not least, deliver on the commitment to cut emissions by at least 55% by 2030 and to reach climate neutrality by 2050. As a result, the withdrawal of the EU and Euratom from the ECT is the only available solution. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Nature and context of the proposal The Commission proposal concerns a Council decision approving the withdrawal of Euratom from the Energy Charter Treaty pursuant to Article 47.1 of that Treaty (concomitant with the parallel withdrawal of the EU). The adoption of such decision by the Council, would enable the Commission to finalise the process by adopting the decision on the conclusion of Euratom withdrawal and by empowering the Member of the Commission to give written notification to the Depositary of the Energy Charter Treaty (i.e. the Republic of Portugal) of its withdrawal from the Treaty pursuant to Article 47.1 of the ECT. Pursuant to Article 47.2 of the ECT, the withdrawal of Euratom shall take effect upon the expiry of one year after the date of the receipt of the notification by the Depositary, or on such later date as may be specified in the notification of withdrawal. Pursuant to Article 47.3 of the ECT, the provisions of the ECT shall continue to apply to investments made in Euratom by investors of other Contracting Parties, or in the other Contracting Parties by investors of Euratom, for a period of 20 years as of the date of Euratom withdrawal from the ECT. Article 47 (3) of the ECT would have no impact on intra-EU relations, to which the ECT has never, does not and will never apply, including its Article 47.3 However, as noted in the Communication referred to above, there is a risk of legal conflict that must be eliminated. The Commission remains of the view that the appropriate response is to adopt an instrument that is a ‘subsequent agreement between the parties regarding the interpretation of the treaty or the application of its provisions’ within the meaning of Article 31(3)(a) of the Vienna Convention on the Law of Treaties (VCLT), among the Member States, the Union and EURATOM . The Commission will therefore continue the negotiations of the text of such an agreement which, once they are completed, would be the subject of a proposal for the conclusion of the subsequent agreement on behalf of the Union and of EURATOM. The codification of the interpretation of the EU and its Member States in a separate treaty (something that is possible because of the bilateral nature of the obligations) is all the more pressing in the absence of the ECT modernisation that would have embedded in the text itself and via a “for greater certainty” clause, the understanding of all Contracting Parties that its Article 26 does not apply intra-EU. 6 Opinion 1/17, paras. 152-161. EN 3 EN  • Legal basis Principles According to Article 101 of the Euratom Treaty, in particular the first and second paragraphs thereof, “the Community may, within the limits of its powers and jurisdiction, enter into obligations by concluding agreements or contracts with a third State, an international organization or a national of a third State. Such agreements or contracts shall be negotiated by the Commission in accordance with the Directives of the Council; they shall be concluded by the Commission with the approval of the Council, which shall act by a qualify majority”. Application to the present case Euratom joined the Energy Charter Treaty on the basis of Article 101 of the Euratom Treaty. A decision of Euratom to terminate and withdraw from an international agreement is a way to exercise the same power given by that article. For this reason, this decision is to be adopted on the same legal basis, and following the same procedure, as a decision to conclude that agreement on behalf of Euratom. Therefore, Euratom’s termination of, and withdrawal from, the Energy Charter Treaty requires the adoption of a Council decision and a Commission Decision on the conclusion based on the second paragraph of Article 101 of the Euratom Treaty. EN 4 EN  Recommendation for a COUNCIL DECISION on the approval of the withdrawal of the European Atomic Energy Community from the Energy Charter Treaty THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty establishing the European Atomic Energy Community, and in particular Article 101, second paragraph, thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, Whereas: (1) The Energy Charter Treaty (‘the Agreement’) was concluded by the European Atomic Energy Community by Council and Commission Decision 98/181/EC, ECSC, Euratom7 and entered into force on 16 April 1998. (2) In the absence of any substantial update of the Agreement since the 1990s, the Agreement became increasingly outdated. (3) In 2019, the Contracting Parties to the Agreement engaged in negotiations aimed at modernising the Agreement, in order to bring it into alignment with the principles of the Paris Agreement8, the requirements of sustainable development and the fight against climate change, as well as with modern standards of investment protection. (4) The Contracting Parties concluded the negotiations on 24 June 2022. The negotiated outcome was meant to the adopted at the 33rd meeting of the Energy Charter Conference on 22 November 2022. (5) Ahead of the meeting of the Conference, the Community was unable to find a common position on the modernisation of the Agreement. (6) In the absence of a Community position, the adoption of the modernised Agreement by the Energy Charter Conference is impossible. The current, unmodernised Agreement continues to apply to the Community, in spite of the fact that it is not in line with the Union’s investment policy and law, including in particular the principle of autonomy of Union law, and with the Union’s energy and climate goals. (7) With no alternative available, the Community should withdraw from the Agreement. In accordance with Article 101, second paragraph, of the Treaty establishing the European Atomic Energy Community, the decision of the withdrawal is to be taken by the Commission subject to the approval of the Council. It is therefore necessary to adopt a decision on the approval of the withdrawal of the Community from the Agreement. 7 Council and Commission Decision 98/181/EC, ECSC, Euratom of 23 September 1997 on the conclusion, by the European Communities, of the Energy Charter Treaty and the Energy Charter Protocol on energy efficiency and related environmental aspects (OJ L 69, 9.3.1998, p. 1). 8 OJ L 282, 19.10.2016, p. 4. EN 5 EN  HAS ADOPTED THIS DECISION: Article 1 The withdrawal of the European Atomic Energy Community from the Energy Charter Treaty is approved. Done at Brussels, For the Council The President EN 6 EN  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 7.7.2023 COM(2023) 446 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega kiidetakse heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse taganemine energiaharta lepingust ET ET  SELETUSKIRI 1. KAVANDATAV REGULEERIMISESE Käesolev soovitus puudutab otsust, mis käsitleb Euratomi taganemist energiaharta lepingust kooskõlas nimetatud lepingu artikliga 47. Soovitus esitatakse samal ajal kui komisjoni ettepanek, mis käsitleb liidu taganemist energiaharta lepingust kooskõlas nimetatud lepingu artikliga 47. 2. ETTEPANEKU TAUST • Energiaharta leping Energiaharta leping on energiasektori suhtes kohaldatav mitmepoolne kaubandus- ja investeerimisleping, mis allkirjastati 1994. aastal ja jõustus 1998. aastal. Energiaharta leping sisaldab sätteid investeeringute kaitse, energiamaterjalide ja -toodetega kauplemise ja nende transiidi ning vaidluste lahendamise mehhanismide kohta. Energiaharta lepinguga luuakse ka raamistik energiaalaseks rahvusvaheliseks koostööks 54 lepinguosalise vahel. Euratom on energiaharta lepingu osaline koos Euroopa Liidu,1 ELi 26 liikmesriigi (8. mai 2023. aasta seisuga)2 ning Jaapani, Šveitsi, Türgi ja enamiku Lääne-Balkani ja endise NSVLi riikidega, välja arvatud Venemaa3 ja Valgevene4. • Energiaharta lepingu ajakohastamine: protsessi tulemused ja hetkeseis Kuna energiaharta lepingut ei ole alates 1990. aastatest oluliselt uuendatud, jäi see üha enam ajast maha. Sellest on saanud ka üks enim kohtuvaidlusi tekitanud investeerimislepinguid maailmas, kusjuures peamiselt on esitatud nõudeid ELi liikmesriikide vastu ja enamasti on kaebaja teises ELi liikmesriigis asuv investor. Seepärast algatati 2018. aasta novembris ajakohastamisprotsess. Energiaharta konverents kiitis kõigepealt heaks aruteluteemade loetelu, mis puudutas eeskätt investeeringute kaitsega seotud sätteid. Seejärel tegi EL ettepaneku fossiilkütustesse tehtavate investeeringute puhul selline kaitse kaotada, et viia energiaharta leping kooskõlla Pariisi kokkuleppega. Pärast 2019. aasta juulist kuni 2022. aasta juunini toimunud 15 mitmepoolsete läbirääkimiste vooru jõuti 24. juunil 2022 Brüsselis toimunud erakorralisel energiaharta konverentsil põhimõttelisele kokkuleppele läbirääkimised lõpetada. Komisjon leiab, et läbirääkimiste tulemus on nõukogult saadud volitustega kooskõlas. Energiaharta lepingu muudetud tekst ja selle lisad vaadati õiguslikult läbi ning 19. augustil 2022 esitati otsuste lõplikud eelnõud, mis sisaldasid muudetud tekste ja nende jõustumise korda (edaspidi koos „ajakohastamispakett“), kõigile lepinguosalistele, sealhulgas ELile, Euratomile ja kõigile ELi liikmesriikidele, kes on energiaharta lepingu osalised. 1 Nõukogu ja komisjoni 23. septembri 1997. aasta otsus 98/181/EÜ, ESTÜ, Euratom, mis käsitleb energiaharta lepingu ning energiakasutuse tõhustamist ja sellega seotud keskkonnaküsimusi käsitleva energiaharta protokolli sõlmimist Euroopa ühenduste poolt (EÜT L 69, 9.3.1998, lk 1–116). 2 Kõik peale Itaalia, kes 2015. aastal ühepoolselt lepingust taganes. Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola algatasid 2022. aasta detsembris samuti taganemismenetluse, mille tulemusel nad väljuvad energiaharta lepingust 2023. aasta detsembriks. 3 24. juunil 2022 toimunud erakorralisel energiaharta konverentsil tühistati Venemaa Föderatsiooni vaatlejastaatus. 4 24. juunil 2022 toimunud erakorralisel energiaharta konverentsil tühistati Valgevene vaatlejastaatus ja energiaharta lepingu ajutine kohaldamine Valgevene poolt. ET 1 ET  Ajakohastamispakett kavatseti esitada vastuvõtmiseks 22. novembril 2022 toimuval energiaharta konverentsi 33. istungil. Selleks esitas komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 101 alusel kahe otsuse ettepanekud, et määrata kindlaks ELi ja Euratomi nimel energiaharta konverentsi 33. istungil võetav seisukoht. Samal ajal võttis komisjon vastu teatise, milles rõhutatakse vajadust kõrvaldada vastuollu sattumise oht aluslepingute ja energiaharta lepingu vahel, nagu seda on tõlgendanud mõned vahekohtud, kes on otsustanud, et energiaharta lepingut kohaldatakse liidusiseste vaidluste suhtes. Kui kolmanda riigi kohus sellise otsuse kinnitab, võib see areneda de facto õiguslikuks vastuoluks, sest liidu õigust rikkuvad vahekohtu otsused muutuksid kolmandate riikide õiguskorra osaks. Nõukogule esitatud ettepanekutes soovitati, et EL ja Euratom toetaksid energiaharta konverentsi 33. istungil ajakohastamispaketi vastuvõtmist. Nõukogu ei võtnud neid ettepanekuid siiski vastu, sest nelja liikmesriigi (Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Madalmaad) blokeeriv vähemus hoidus COREPERi 18. novembri 2022. aasta koosolekul hääletamisest. Selle tulemusena jäeti ajakohastamispakett energiaharta konverentsi 33. istungi päevakorrast välja ja energiaharta ajakohastatud leping jäi vastu võtmata. Seetõttu kohaldatakse ELi, Euratomi ja kõigi liikmesriikide suhtes, kes on energiaharta lepingu osalised, nende suhetes teiste lepinguosalistega jätkuvalt kehtivat ajakohastamata lepingut. Lisaks sellele jätkuvad takistamatult menetlused, mille eesmärk on saada ja pöörata täitmisele otsused, mille energiaharta lepingu artikli 26 alusel väidetavalt moodustatud kohtud on liidusisestes vaidlustes teinud. • Praegune olukord ja soovitatavad edasised sammud ELi ja Euratomiga seotud otsuste puudumisel ei saa EL ja Euratom energiaharta konverentsi istungil ajakohastamispaketi vastuvõtmise üle hääletamises osaleda. Üldjuhul on ELi ja Euratomi häälte arv energiaharta konverentsil hääletamisel võrdne nende liikmesriikide arvuga, kes on energiaharta lepingu osalised. Kui EL ja Euratom sellisel hääletamisel ei osale, ei ole konverentsi hääletuskvoorum täidetud ja ajakohastamispaketti ei saa vastu võtta. Nõukogus puudub kvalifitseeritud häälteenamus, et teha ELi või Euratomi puhul otsus, mis võimaldaks ELil ja Euratomil osaleda energiaharta konverentsi istungi hääletusel ja toetada ajakohastamispaketi vastuvõtmist. Energiaharta konverentsil ajakohastamispaketi vastuvõtmise küsimusest hoolimata oleks peale selle vaja ajakohastatud lepingu jõustumiseks või ajutiseks kohaldamiseks Euroopa Parlamendi nõusolekut, kuid parlament on selgelt märkinud, et ta ei toeta lepingu reformimist, ning kutsub ELi ja liikmesriike üles korraldama kooskõlastatud taganemise energiaharta lepingust5. Sellest tulenevalt puudub õiguslik ja/või institutsiooniline võimalus energiaharta ajakohastatud lepingu vastuvõtmiseks ja kohaldamiseks, mis on tingimus, mille täitmisel jääksid EL ja Euratom lepinguosalisteks. Kehtiva ajakohastamata energiaharta lepingu osaliseks jäämine ei ole ELi ja Euratomi ega selle liikmesriikide jaoks vastuvõetav. Kehtiv ajakohastamata leping ei ole ELi investeerimispoliitika ja -õigusnormidega ega ELi energia- ja kliimaeesmärkidega kooskõlas. Lepingu sätted investeeringute kaitse kohta, sealhulgas investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismid, ei ole kooskõlas ELi lähenemisviisiga investeeringute kaitsele. Eelkõige on energiaharta ajakohastamata leping vastuolus liidu õiguskorra autonoomia põhimõttega, kuna see ei sisalda mõningaid kaitsemeetmeid, mille Euroopa Kohus on CETA 5 Euroopa Parlamendi 24. novembri 2022. aasta resolutsioon energiaharta lepingu ajakohastamise kohta. ET 2 ET  arvamuses kindlaks määranud, leides, et vahekohtu otsused ei saa takistada „liidu institutsioonide toimimist kooskõlas liidu konstitutsioonilise raamistikuga“6. Lisaks ei sobi eespool kirjeldatud tingimustel ja piiramata ajaks fossiilkütustele antav kaitse kokku Euroopa rohelises kokkuleppes, kavas „REPowerEU“ ja kliimamääruses sisalduvate ELi eesmärkidega kiirendada üleminekut fossiilkütustelt taastuvenergiale, saavutada suurem energiasõltumatus, tagada ELi energiajulgeolek ning täita kohustus vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 % ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Seetõttu on ainus võimalik lahendus ELi ja Euratomi taganemine energiaharta lepingust. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Ettepaneku laad ja sisu Komisjoni ettepanek käsitleb nõukogu otsust, millega kiidetakse heaks Euratomi taganemine energiaharta lepingust vastavalt nimetatud lepingu artikli 47 lõikele 1 (koos ELi samaaegse taganemisega). Sellise otsuse vastuvõtmine nõukogus võimaldaks komisjonil protsessi lõpule viia, võttes vastu otsuse Euratomi taganemise kohta lepingust ja andes komisjoni liikmele õiguse teatada kirjalikult energiaharta lepingu hoiulevõtjale (st Portugali Vabariigile) lepingust taganemisest vastavalt energiaharta lepingu artikli 47 lõikele 1. Energiaharta lepingu artikli 47 lõike 2 kohaselt jõustub Euratomi taganemine lepingust ühe aasta möödumisel päevast, mil hoiulevõtja on teate kätte saanud, või taganemisteates märgitud hilisemal kuupäeval. Energiaharta lepingu artikli 47 lõike 3 kohaselt kohaldatakse 20 aasta jooksul alates Euratomi taganemisest energiaharta lepingust jätkuvalt energiaharta lepingu sätteid selliste investeeringute suhtes, mida teiste lepinguosaliste investorid on teinud Euratomi territooriumil või Euratomi investorid on teinud teiste lepinguosaliste territooriumil. Energiaharta lepingu artikli 47 lõige 3 ei mõjuta liidusiseseid suhteid, mille suhtes energiaharta lepingut, sealhulgas selle artikli 47 lõiget 3, ei ole kunagi kohaldatud, ei kohaldata ega hakata kohaldama. Nagu aga eespool osutatud teatises märgitud, on olemas õigusliku vastuolu oht, mis tuleb kõrvaldada. Komisjon on endiselt seisukohal, et liikmesriigid, liit ja Euratom peaksid asjakohase vastusena sõlmima kokkuleppe „lepingu tõlgendamise või selle kohaldamise kohta“ rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni (VCLT) artikli 31 lõike 3 punkti a tähenduses. Seepärast jätkab komisjon läbirääkimisi sellise kokkuleppe teksti üle ja pärast nende lõpuleviimist esitatakse ettepanek sõlmida liidu ja Euratomi nimel kokkulepe. ELi ja selle liikmesriikide tõlgenduse kodifitseerimine omaette lepingusse (mis on võimalik kohustuste kahepoolse olemuse tõttu) on veelgi pakilisem olukorras, kus puudub energiaharta ajakohastatud leping , millega oleks lepingu teksti lisatud kindlust suurendava klausli kaudu kõigi lepinguosaliste kokkulepe, et lepingu artiklit 26 ei kohaldata liidusiseselt. • Õiguslik alus Põhimõtted Euratomi asutamislepingu artikli 101, eriti selle esimese ja teise lõigu kohaselt võib „[ü]hendus […] oma volituste ja pädevuse piires sõlmida kokkuleppeid või lepinguid 6 Arvamus 1/17, punktid 152–161. ET 3 ET  kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodanikuga. Selliste kokkulepete või lepingute üle peab komisjon läbirääkimisi kooskõlas nõukogu direktiividega: komisjon sõlmib need nõukogu heakskiidul, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega“. Kohaldamine käesoleval juhul Euratom ühines energiaharta lepinguga Euratomi asutamislepingu artikli 101 alusel. Euratomi otsusega rahvusvaheline leping lõpetada ja sellest taganeda kasutatakse kõnealuse artikliga antud pädevust. Seepärast tuleb asjaomane otsus võtta vastu samal õiguslikul alusel ja sama korra kohaselt kui otsus see leping Euratomi nimel sõlmida. Selleks et Euratom saaks energiaharta lepingu lõpetada ja sellest taganeda, on seega vaja võtta vastu nõukogu otsus ja komisjoni otsus kokkuleppe sõlmimise kohta, mis põhineb Euratomi asutamislepingu artikli 101 teisel lõigul. ET 4 ET  Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega kiidetakse heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse taganemine energiaharta lepingust EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Aatomienergiaühendus sõlmis energiaharta lepingu nõukogu ja komisjoni otsusega 98/181/EÜ, ESTÜ, Euratom7 ja see jõustus 16. aprillil 1998. (2) Kuna lepingut ei ole alates 1990. aastatest oluliselt uuendatud, jäi see üha enam ajast maha. (3) 2019. aastal pidasid lepinguosalised läbirääkimisi, mille eesmärk oli lepingut ajakohastada, et viia see kooskõlla Pariisi kokkuleppe8 põhimõtetega, kestliku arengu nõuetega ja kliimamuutustevastase võitlusega, samuti investeeringute kaitse tänapäevaste standarditega. (4) Lepinguosalised viisid 24. juunil 2022 läbirääkimised lõpule. Läbirääkimiste tulemus kavatseti vastu võtta 22. novembril 2022 toimuval energiaharta konverentsi 33. istungil. (5) Ühendus ei saavutanud enne konverentsi istungit ühist seisukohta lepingu ajakohastamise kohta. (6) Ühenduse seisukoha puudumisel ei ole energiaharta konverentsil võimalik ajakohastatud lepingut vastu võtta. Ühenduse suhtes kohaldatakse jätkuvalt kehtivat ajakohastamata lepingut, kuigi see ei ole liidu investeerimispoliitika ja õigusnormidega, sealhulgas eelkõige liidu õiguskorra autonoomia põhimõttega, ega liidu energia- ja kliimaeesmärkidega kooskõlas. (7) Kuna muu võimalus puudub, peaks ühendus lepingust taganema. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 101 teise lõigu kohaselt teeb komisjon lepingust taganemise otsuse nõukogu heakskiidul. Seepärast on vaja vastu võtta otsus ühenduse lepingust taganemise heakskiitmise kohta, 7 Nõukogu ja komisjoni 23. septembri 1997. aasta otsus 98/181/EÜ, ESTÜ, Euratom, mis käsitleb energiaharta lepingu ning energiakasutuse tõhustamist ja sellega seotud keskkonnaküsimusi käsitleva energiaharta protokolli sõlmimist Euroopa ühenduste poolt (EÜT L 69, 9.3.1998, lk 1). 8 ELT L 282, 19.10.2016, lk 4. ET 5 ET  ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Euroopa Aatomienergiaühenduse taganemine energiaharta lepingust kiidetakse heaks. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja ET 6 ET Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Kliimaministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-01471 Resolutsiooni teema: Energiaharta lepingust taganemine Adressaat: Kliimaministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega kiidetakse heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse taganemine energiaharta lepingust, COM(2023) 446; - Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, milles käsitletakse liidu taganemist energiaharta lepingust, COM(2023) 447. EISi toimiku nr: 23-0357 Tähtaeg: 18.09.2023 Adressaat: Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Kliimaministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõude kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 30.08.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 28.09.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (20.09.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 18.09.2023. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 21.07.2023 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201  Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega kiidetakse heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse taganemine energiaharta lepingust; Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, milles käsitletakse liidu taganemist energiaharta lepingust; Nimetus ANDMED Recommendation for a COUNCIL DECISION on the approval of the withdrawal of the ALGATUSE European Atomic Energy Community from the Energy Charter Treaty; KOHTA Proposal for a COUNCIL DECISION on the withdrawal of the Union from the Energy Charter Treaty. ELTL art 338 lg1 COM (2023) 446 (tavamenetlus, Eelnõu nr Esitamise kuupäev: 07.07.2023 Menetluskord EL-is: COM (2023) 447 kvalifitseeritud häälte enamus) RKKTS § 1521 lg 1 1. p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist RKKTS § 1521 lg 1 2. p2 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju SEISUKOHA VALITSUSSE 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue TOOMISE ALUS - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, 4. VVS § 201 lg 1 tühistamine) - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL- 5. 1 VVS § 20 lg 2 is)) 20.09.2023 KOK; VALITSUSELE EL menetluse Kuupäev 28.09.2023 VV ESITAMINE ajakava istungile JUM, RAM, REM, Kaasata kõiki algatusse SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud KAM, VÄM (sisendi Sotsiaalpartnerid, MENETLUS min KLIM ministeeriumid andmise tähtaeg huvigrupid puutuvaid huvigruppe ja esindusorganisatsioone 30.08.2023) EELNÕU ÜLEVAADE KOKKUVÕTE EELNÕU SISUST JA Käesolev soovitus puudutab otsust, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Euratomi taganemist energiaharta EESMÄRKIDEST lepingust. Energiaharta leping on energiasektori suhtes kohaldatav mitmepoolne kaubandus- ja investeerimisleping, mis allkirjastati 1994. aastal ja jõustus 1998. aastal. Energiaharta leping sisaldab sätteid investeeringute kaitse, energiamaterjalide ja -toodetega kauplemise ja nende transiidi ning vaidluste lahendamise mehhanismide kohta. Euratom on energiaharta lepingu osaline koos Euroopa Liidu, ELi 26 liikmesriigi ning Jaapani, Šveitsi, Türgi ja enamiku Lääne-Balkani ja endise NSVLi riikidega, välja arvatud Venemaa ja Valgevene. Energiaharta lepingut ei ole alates 1990. aastatest oluliselt uuendatud. Kehtiv ajakohastamata leping ei ole ELi investeerimispoliitika ja -õigusnormidega ega ELi energia- ja kliimaeesmärkidega kooskõlas. Lepingu sätted investeeringute kaitse kohta, sealhulgas investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismid, ei ole kooskõlas ELi lähenemisviisiga investeeringute kaitsele. Lisaks ei sobi eespool kirjeldatud tingimustel ja piiramata ajaks fossiilkütustele antav kaitse kokku Euroopa rohelises kokkuleppes, kavas „REPowerEU“ ja kliimamääruses sisalduvate ELi eesmärkidega kiirendada üleminekut fossiilkütustelt taastuvenergiale, saavutada suurem energiasõltumatus, tagada ELi energiajulgeolek ning täita kohustus vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 % ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku, et EL ja Euratom taganeks energiaharta lepingust. VÕIMALIKUD SOTS-MAJ. MÕJUD VÕIMALIKUD Täpsustada seisukohtade kujundamise käigus. ÕIGUSLIKUD MUUDATUSED MÕJU EELARVELE KOMMENTAARID SEISUKOHAD 1/2 Muudetud: 21.07.2023 EESTI SEISUKOHT TEISTE RIIKIDE SEISUKOHAD KOMMENTAARID 2/2 Muudetud: 21.07.2023