Kaitseliidu seaduse ja riigivapi seaduse muutmise seaduse eelnõu

. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 24.07.2023 nr 5-13/23/2692 Riigikantselei Välisministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Justiitsministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Kaitseliidu seaduse ja riigivapi seaduse muutmise seaduse eelnõu Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks Kaitseliidu seaduse ja riigivapi seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Palume kooskõlastada eelnõu hiljemalt 11.08.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 1) seaduseelnõu tekst; 2) eelnõu seletuskiri; 3) rakendusakti kavand. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 14.07.2023 Kaitseliidu seaduse ja riigivapi seaduse muutmise seadus § 1. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „5) Kaitseliidu keskorganite töökord; 6) sümbolid, eraldusmärgid, teenetemärgid ja nende kehtestamise kord.“; 3) paragrahvid 7 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 11 lõikes 8 asendatakse sõna „tegevliige“ tekstiosaga „tegev-, toetaja- või auliige“; 5) seadust täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses: „§ 152. Töösuhte ja teenuse osutamise erisused Kaitseliidus (1) Kaitseliit ei sõlmi töölepingut ega teenuse osutamise lepingut isikuga: 1) kelle tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi, Kaitseväe üksuste või Kaitseliidu objektide julgeoleku vastu; 2) kes on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega; 3) kes on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 4) kes on piiratud teovõimega; 5) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 6) kellel on narkootilise või psühhotroopse aine, alkoholi- või hasartmängusõltuvus; 7) kellel on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 8) kes on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad. (2) Kaitseliit ei sõlmi teenuse osutamise lepingut juriidilise isikuga, kelle töötaja või muu teenust vahetult osutav füüsiline isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele. (3) Kui isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaoludele, siis võib Kaitseliit töölepingu või teenuse osutamise lepingu erakorraliselt üles öelda.“; 6) paragrahvi 17 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseliidu administratiivses ja majanduslikus juhtimises osalevad kollegiaalsed organid, 1 milleks on keskorganid ja struktuuriüksuse ning selle allüksuse organid. Kollegiaalseid organeid ei ole struktuuriüksusel ja allüksusel, millel puuduvad alalised liikmed. (2) Kollegiaalsel organil on Kaitseliidus korraldatava sõjaväelise väljaõppe ja riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel nõuandev sõnaõigus. (3) Keskorganid on keskkogu, keskjuhatus, keskrevisjonikomisjon ja vanematekogu. (4) Struktuuriüksuse eripärast lähtuvalt on selle organid kas esindajatekogu või keskkogu, juhatus või keskjuhatus ja revisjonikomisjon. (5) Allüksuse eripärast lähtuvalt on selle organid kas üldkoosolek, esindajatekogu või maleva pealikekogu. (6) Struktuuriüksuse ja selle allüksuse organi moodustamine, organi ülesanded, organi liikmeks saamise ja liikme volituste kestuse sätestab keskkogu. (7) Kollegiaalse organi liige peab oma seadusest ja kodukorrast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema Kaitseliidule lojaalne. (8) Kollegiaalse organi liige, välja arvatud allüksuse üldkoosoleku, ringkonnakogu ja maleva pealikekogu liige, ei või oma hääle andmisel kasutada esindajat. Allüksuse üldkoosoleku, ringkonnakogu ja maleva pealikekogu liige võib lisaks endale esindada volituse alusel kuni kahte liiget. (9) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni ajal läheb struktuuriüksuse ja selle allüksuse kollegiaalse organi pädevus üle vastavalt struktuuriüksuse ja allüksuse pealikule. Keskkogu pädevus läheb eespool nimetatud ajaks üle keskjuhatusele.“; 7) paragrahvi 18 lõiked 9 ja 10, § 19 lõige 8, § 20 lõige 4, § 22 lõike 2 teine lause, § 24 lõige 4 ning § 26 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Tegevliikmest valitud auliikmel säilivad tegevliikme õigused ja kohustused.“; 9) paragrahvi 28 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseliidu liige, kes täidab käesoleva seaduse §-s 58 nimetatud ülesandeid, peab olema läbinud tervisekontrolli. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tervisekontrolli läbimist tõendab: 1) kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus või kehtiv tervisetõend liiklusseaduse §-s 101 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta; 2) kehtiv relvasoetamisluba või relvaluba või kehtiv tervisetõend relvaseaduse §-s 351 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta; 3) ametiasutuse kinnitus, mille kohaselt Kaitseliidu liikme terviseseisund vastab tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseiniku tervisenõuetele. (3) Kaitseliit võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi esitamist Kaitseliidu 2 liikmeks astuda soovijalt, kui Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmisel asub see liige täitma käesoleva seaduse §-s 58 nimetatud ülesandeid. (4) Kaitseliidu liige, kes täidab käesoleva seaduse §-s 58 nimetatud ülesandeid, on kohustatud viivitamata teavitama Kaitseliitu oma terviseseisundi muutumisest, mille tõttu ta ei ole võimeline täitma käesoleva seaduse §-s 58 nimetatud ülesandeid, või sellest, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõend on kaotanud kehtivuse. (5) Kui Kaitseliidu liikme, kes täidab käesoleva seaduse §-s 58 nimetatud ülesandeid, suhtes on alust arvata, et tema terviseseisund ei võimalda täita käesoleva seaduse §-s 58 nimetatud ülesandeid, võib Kaitseliit kohustada teda läbima käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 või 2 sätestatud tõendile vastava tervisekontrolli. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul kannab tervisekontrolliga seotud kulu Kaitseliit. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates vajaduse korral eriarste.“; 10) paragrahvi 42 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Tegevliige võib anda Kaitseliidu relva, sealhulgas sõjarelva, või laskemoona ajutiselt hoida, kanda ja kasutada teenistuskohustuse täitmisel teisele Kaitseliidu liikmele enda vahetu juhi nõusolekul. Teenistuskohustuse täitmise välisel ajal võib tegevliige anda Kaitseliidu relva, sealhulgas sõjarelva, või laskemoona ajutiselt hoida, kanda ja kasutada teisele Kaitseliidu liikmele Kaitseliidu ülema või tema poolt volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kaitseliidu relva või laskemoona ei ole õigus anda noorliikmele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; 11) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 72 järgmises sõnastuses: „(72) Väljaspool teenistuskohustuse täitmist tuleb relva ja laskemoona kanda varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti kahju tekitamise. Kantava relva padrunipesas ei tohi olla padrunit.“; 12) paragrahvi 43 lõikes 1, § 44 lõikes 1, § 45 lõikes 1, § 46 lõigetes 1 ja 2 ning § 52 lõikes 1 asendatakse sõna „malevapealik“ sõnadega „tema poolt volitatud struktuuriüksuse juht“ vastavas käändes; 13) paragrahvi 46 lõike 7 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Soetatava laskemoona kogus iga tegevliikme relva kohta võib olla kuni 5000 padrunit.“; 14) paragrahvi 52 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 57 pealkirja täiendatakse pärast sõna „auliikme“ tekstiosaga „, toetajaliikme“; 16) paragrahvi 57 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Noortejuhil“ tekstiosaga „või noorliikmete väljaõppesse kaasatud täisealisel tegev-, toetaja- või auliikmel“; 17) paragrahvi 66 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: 3 „101) ei esitanud Kaitseliidule käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 sätestatud tõendit või see tõend ei olnud kahju tekkimise ajal kehtiv;“; 18) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kaitseliidu valduses oleval valvataval objektil ei tohi viibida ilma Kaitseliidu loata. Isiku, kes viibib Kaitseliidu valduses oleval valvataval objektil ilma Kaitseliidu loata, suhtes võib kasutada käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 sätestatud meetmeid.“; 19) paragrahvi 70 lõiget 12 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) alaliselt valvatava objekti valvesündmusele reageerimine.“; 20) paragrahvi 71 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) anda valvataval objektil sõidukile käega, sauaga või helkurkettaga märguande sõiduki või maastikusõiduki peatamiseks.“; 21) paragrahvi 72 lõiget 1 ja § 73 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „tuli-,“ tekstiosaga „elektrišoki-,“; 22) paragrahvi 73 lõiget 3 täiendatakse enne tekstiosa „, külm-„ tekstiosaga „elektrišoki-,“; 23) paragrahvi 73 lõigetes 6 ja 7 asendatakse läbivalt sõna „tulirelva“ tekstiosaga „tuli- ja elektrišokirelva“; 24) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses: „(21) Kaitseliit võib anda keskjuhatuse kehtestatud korras kasutuslepinguga teise isiku kasutusse Kaitseliidu vara järgmistel juhtudel: 1) vara ei ole Kaitseliidul ajutiselt vaja kasutada enda ülesannete täitmiseks; 2) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas kogukonna ühistegevuseks; 3) vara valitsemise eesmärk on tulu saamine; 4) vara valitsemise eesmärk on reservina säilitamine; 5) muul seaduses ette nähtud juhul. (22) Kaitseliit võib vara kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik: 1) avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) eraõiguslikule juriidilisele isikule avaliku ülesande täitmiseks, mis tuleneb seadusest või halduslepingust; 5) riigi asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks; 6) mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus- , kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil; 7) muude seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. (23) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 21 ja 22 sätestatud tingimustel võib Kaitseliit anda enda vara kasutuslepinguga teise isiku kasutusse üksnes valdkonna eest vastutava ministri loal järgmistel juhtudel: 4 1) kinnisasja otsustuskorras, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; 2) kinnisasja tähtajaga üle kümne aasta pikkuseks perioodiks; 3) vallasasja, mille harilik väärtus on 1 000 000 eurot või rohkem, ja see antakse kasutamiseks tähtajaga üle ühe aasta. (24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud juhtudel ei ole valdkonna eest vastutava ministri nõusolekut vaja, kui: 1) kinnisasja kasutatakse kuni üks aasta või tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000 tundi kalendriaastas; 2) kasutatav pind on kuni 100 ruutmeetrit; 3) eeldatav kasutustasu koos käibemaksuga on kuni 1000 eurot kalendriaastas; 4) kasutusse antakse eluruum; 5) vara antakse kohalikule omavalitsusüksusele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks; 6) kasutusse antakse kinnisasjaga seotud tehnovõrk või -rajatis; 7) kinnisasja või hoonestusõigust koormatakse ostueesõiguse või reaalservituudiga.“; 25) paragrahvi 77 lõige 4 ning § 78 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 80 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseliidul on käesoleva seaduse § 152 lõikes 1, § 24 lõikes 1, lõike 2 punktides 2–8 ja lõikes 3, § 25 lõikes 1 ning lõike 3 punktides 2 ja 4, § 43 lõike 2 punktis 2 ja relvaseaduse § 36 lõike 1 punktides 1–9 ja 11–14 ning lõigetes 2–4 sätestatud aluste esinemise kontrollimiseks õigus saada andmekogust, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult andmeid ja tõendeid järgmistel juhtudel: 1) liikmeks vastuvõtmise otsustamiseks ja liikme nõuetele vastavuse hindamiseks; 2) töölepingu sõlmimiseks ning töötaja nõuetele vastavuse hindamiseks; 3) teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks või teenuse osutaja nõuetele vastavuse hindamiseks; 4) Kaitseliidu relvaloa andmise otsustamiseks ja relvaloa tingimustele vastavuse hindamiseks.“. § 2. Riigivapi seaduse muutmine Riigivapi seaduse § 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kaitseliit kasutab väikest riigivappi enda embleemi osana.“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………….2023. a Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel 5  14.07.2023 Kaitseliidu seaduse ja riigivapi seaduse muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kaitseliidu seaduse (KaLS) ja riigivapi seaduse (RVaS) muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse Kaitseliidu relvade käitlemist, mille raames antakse volitus Kaitseliidu ülema poolt volitatud struktuuriüksuse juhile anda tegevliikmele isikliku tulirelva soetamise luba. Võrdse kohtlemise tagamiseks Kaitseliidus noortetööd tehes antakse õigus lisapuhkuseks kuni 10 kalendripäeva ka toetaja- ja tegevliikmele, kes on seotud noorliikmete õppetegevusega. Muudatusega lubatakse sarnaselt enesekaitseks soetatud relvaga samuti jahirelva kasutamine Kaitseliidu teenistuskohustuste täitmisel, eesmärgiga soodustada ka jahimeeste liitumist organisatsiooniga. Veel täpsustatakse KaLS-i muudatusega valves osalemise regulatsiooni, et tagada paindlikum valve erinevatele objektidele. RVaS-i muudatusega antakse Kaitseliidule õigus kasutada väikese riigivapi kujutist enda dokumentidel ja trükistel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond koostöös Kaitseliidu ja Kaitseressursside Ametiga. Eelnõu ja seletuskirja normitehnilise kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusloomenõunik Sander Põllumäe ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Nele Nikopensius ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu koostamisel on lähtutud järgmistest redaktsioonidest: 1) KaLS - RT I, 27.01.2023, 2; 2) RVaS - RT I, 12.07.2014, 126. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on lihtsustada Kaitseliidu struktuuriüksuste loomist ning anda relvade käitlemise lubamiseks pädevus struktuuriüksuse juhile, kes sisuliselt vastutab relvade käitlemisega seotud ülesannete eest. Samuti lubatakse muudatusega jahirelvade kasutamine Kaitseliidu ülesannete täitmisel. Lisaks muudetakse Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luuakse võimalus operatiivsemalt reageerida riigis kehtivatele olukordadele. Kaitseliidu keskorgani töökord sätestatakse Kaitseliidu kodukorras. 1 (17) Laiendatakse isikute hulka, kes saavad lisapuhkust seoses noortetöö läbiviimisega Kaitseliidus. Kaitseliidu liikmete tervisekontrolli lihtsustatakse ning kandideerimisel arvestatakse näiteks autojuhilubade jaoks tehtud tervisetõendit või relvaloa taotlemiseks nõutavat tõendit. Veel on eesmärk laiendada valves osaleva isiku pädevust ulatuses, mis võimaldaks tal alaliselt valvataval objektil iseseisvalt valvet teostada vastavalt alaliselt valvatava objekti valve eest vastutavale valvurile, kes ise ei pruugi kohapeal viibida. 3. Eelnõu sisu Eelnõu § 1 punkt 1. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KaLS § 5 p 2. Kehtiva KaLS § 5 p 2 kohaselt sätestatakse Kaitseliidu kodukorras struktuuriüksuste juhtorganite moodustamine, juhtorgani ülesanded, juhtorgani liikmeks saamine ja liikme volituste kestus. Muudatus on seotud KaLS § 17 lg 6 muutmisega. Eelnõukohase KaLS § 17 lg 6 kohaselt sätestab struktuuriüksuse ja selle allüksuse organi moodustamise, organi ülesanded, organi liikmeks saamise ja liikme volituste kestuse keskkogu. Tegemist on küsimusega, mida enesekorralduse põhimõttest lähtudes peaks otsustama Kaitseliit iseseisvalt. Samuti on struktuuriüksuste ülesanded ja korraldus niivõrd erinevad, et nende ühtne reguleerimine kodukorras on probleemne. Eelnõu § 1 punkt 2. Eelnõuga täiendatakse KaLS § 5 lg 1 seoses KaLS §-de 17–21 sõnastuse muutmisega. Kehtivates KaLS §-des 17–21 on sätestatud kollegiaalsed organid ning keskkogu, keskjuhatuse, keskrevisjonikomisjoni ja vanematekogu ülesanded ja moodustamise alused. Muudatuse kohaselt reguleeritakse kodukorras kollegiaalsete organite töökorda. Töökorraks on kollegiaalsete organite sisemine otsustusprotsess, sh koosolekute kokkukutsumise, päevakorra kindlaksmääramise, koosolekute läbiviimise ja otsuste vastuvõtmisega seotud küsimused, samuti kollegiaalsete organite juhtimise ja korralduse küsimused. Muudatuse kohaselt viiakse Kaitseliidu sümboolikaga seonduv regulatsioon kodukorda. KaLS § 7 lg 1 kohaselt on Kaitseliidul oma sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid. Kaitseliidu sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab keskkogu, nende kandmise ja kasutamise korra Kaitseliidu ülem. KaLS § 7 lg 2 kohaselt kehtestab Naiskodukaitse sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kodukorras määratud Naiskodukaitse juhtorgan. Muudatuste kohaselt tunnistatakse KaLS § 7 kehtetuks ning KaLS § 5 lg 1 p 4 kohaselt sätestatakse kodukorras Kaitseliidu sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kehtestamise kord. Eelnõuga muudetakse KaLS § 22 lg 2 sõnastust ning jäetakse välja lause, milles määratakse kindlaks struktuuriüksused, millel puuduvad alalised liikmed. Seaduse tasandil ei ole mõistlik loetleda struktuuriüksusi, millel liikmeskond puudub, kuna struktuuriüksused võivad ajas muutuda ja see eeldab omakorda seaduse täiendamist. Edaspidi määratakse struktuuriüksuste liikmesuse küsimused Kaitseliidu kodukorras KaLS § 5 lg 1 p 1 alusel. Eelnõu § 1 punkt 3. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KaLS §-d 7 ja 9. KaLS § 7 lg 1 kohaselt on Kaitseliidul oma sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid. Kaitseliidu sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab keskkogu, nende kandmise ja kasutamise korra Kaitseliidu ülem. KaLS § 7 lg 2 kohaselt kehtestab Naiskodukaitse sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kodukorras määratud Naiskodukaitse juhtorgan. Muudatuste kohaselt tunnistatakse KaLS § 7 kehtetuks. Seaduse tasemel ei ole mõistlik reguleerida sümboleid (v.a riigivapi kasutamine, vt allpool). Kaitseliidu sümbolid on osa riigi sõjalise kaitsega seotud sümboolikast. Riigi sõjalise kaitse korraldamine on Vabariigi Valitsuse pädevuses, seepärast on ka sellega seotud sümboolika kujundamine täidesaatva riigivõimu ülesanne. Senine regulatsioon viiakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatava Kaitseliidu 2 (17) kodukorra tasemele, muudatusega ühtlustatakse ka sümboolika regulatsiooni Kaitseväega. Vastavalt on täiendatud KaLS § 5 lg 1 p-ga 6. KaLS § 9 lg 1 kohaselt on Kaitseliidu struktuuriüksused peastaap, maakaitseringkonnad, malevad, küberkaitseüksus, kool, Naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Struktuuriüksuste alluvus sätestatakse kodukorras (KaLS § 9 lg 2). Peastaap on Kaitseliidu ülema tegevust toetav struktuuriüksus (KaLS § 9 lg 3). Kaitseliidu malevad on Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinna, Tartu, Valgamaa, Viru ja Võrumaa malev (KaLS § 9 lg 4). Muudatuste kohaselt tunnistatakse KaLS § 9 kehtetuks. Kaitseliidu struktuuriüksuste kehtestamise regulatsiooni muutmisega soovitakse lihtsustada Kaitseliidule uute struktuuriüksuste loomist või reorganiseerimist ja reguleerida nende alluvussuhteid. Muudatus tagaks Kaitseliidu toimimise paindlikuma korralduse ja kiirema reageerimise muutuvatele oludele. Käesoleval hetkel Kaitseliidu struktuuriüksuste loetelu kehtestamine seaduse tasemel ei toeta paindlikku lähenemist, mis pidurdab organisatsiooni võimet muutuvale olukorrale adekvaatselt reageerida. Näiteks kavatseb Kaitseliit valveteenuse osutamise paremaks muutmiseks ja läbipaistvuse tagamiseks luua struktuuriüksusena valveteenistuse, mis praegu on määratletud peastaabi osakonnana, kuid oma suuruse ja ülesehituse tõttu peaks olema käsitletav eraldiseisvana. Kaitseliit on jaotatud neljaks maakaitseringkonnaks, mis hõlmab endas ajalooliselt kindlaksmääratud territoriaalse vastutusalaga 15 malevat. Laiapindse riigikaitse tagamiseks on tekkinud vajadus moodustada ka malevaid, mis moodustatakse funktsionaalse vastutusvaldkonnaga. Näiteks küberkaitseüksus, mis on kavas reorganiseerida kübermalevaks, et tagada selle senine duaalne juhtimine sarnaseks teiste malevatega. Praegune küberkaitseüksus on oma liikmeskonnaga kasvanud liiga suureks, mille tulemusel on nende senine juhtimine muutunud liiga kohmakaks. Sarnaste struktuurimuudatuste teostamine ei ole välistatud ka lähitulevikus. Praeguseks on enamiku valitsusasutuste ja Kaitseväe struktuuriüksuste kehtestamine viidud seaduse tasandilt Vabariigi Valitsuse tasemele. Seoses eeltooduga oleks mõistlik viia Kaitseliidu struktuuriüksuste kehtestamise otsustamine seadusest Vabariigi Valitsuse tasemele. Vastavalt sellele on täiendatud KaLS § 5 lg 1 p-ga 1. Eelnõu § 1 punkt 4. Eelnõuga lisatakse KaLS § 11 lg 8 loetellu toetaja- või auliige. KaLS-i § 11 lg 8 kohaselt saab noortejuht olla ainult tegevliige. Praktikas on selgunud asjaolusid, kus noortejuhina on soovinud panustada nii toetaja- kui ka auliige, kuid nemad seda teha ei saa, s.t nad ei saa asuda noortejuhi ametikohale. Toetaja- ja auliikme kaasamise võimalus Kaitseliidu tegevusse on KaLS § 26 lg 3 ja § 27 lg 4 kohaselt olemas, kuid noortejuhina tegevusse asuda ei saa, küll aga toetada noorte tegevust. Kaitseliidus on praegu suur puudus noortejuhtidest. Et suurendada Kaitseliidus noortetöö laiapindsust ja vähendada noortejuhtide puudujääki, on muudatuse eesmärk laiendada isikute hulka, kes saaks panustada noortejuhina. Varem on seaduse kohaselt noortejuhiks saanud olla vaid Kaitseliidu tegevliige, aga kõik isikud, kes sobiksid ja avaldavad soovi noorte tööga seotud olla, ei saa või ei soovi olla Kaitseliidu tegevliikmed. Kuna Kaitseliidu liige on ka toetaja- ja auliige, siis ei ole põhjust piirata nende tegevust noortejuhina. Samuti rakenduks toetaja- ja auliikmele noortejuhina olles noorte väljaõppe läbiviimisel sotsiaalsed tagatised. Eelnõu § 1 punkt 5. Eelnõuga täiendatakse KaLS §-ga 152, mille eesmärk on Kaitseliiduga töösuhtes olevate või teenuseid osutavate isikute erisuste regulatsiooni ühtlustamine Kaitseväega. Kaitseliit on samuti riigikaitseline organisatsioon ja tema taristu kätkeb riigi sõjalise kaitse korraldamise seisukohast tundlikku teavet. Seetõttu on oluline kaitsta Kaitseliidu organisatsiooni ja taristu julgeolekut samamoodi nagu Kaitseväe oma. Kaitseväe korralduse seaduses on reguleeritud eraldi taustakontrollis, milliseid isikuid ei võeta tööle või kes ei saa osutada teenust. Eelnõukohase KaLS § 152 kehtestamisega ühtlustatakse tööle võtmisest või teenuse osutamise lepingu sõlmimisest keeldumise ning lepingu ülesütlemise alused 3 (17) Kaitseliidus ja Kaitseväes, et tagada ühtne julgeolek. Seetõttu on vaja Kaitseliidu kui relvi valdava organisatsiooni töötajate ja teenuse osutajate tausta kontrollida märksa põhjalikumalt kui riigiasutuses, mille teenistujatel puudub kokkupuude relvade ja lõhkematerjaliga ning relvastatud jõu kasutamisega seotud väljaõppega. Eelnõukohase KaLS § 152 lg 1 p-des 1–3 ja 8 sätestatud tingimuste osas esitab isik tööle kandideerimisel või teenuse osutamisele asumisel kirjaliku kinnituse, et ta vastab nõuetele. Neid andmeid ei töötle Kaitseliit iseseisvalt, kuid saab teavitada julgeoleku- ja jälitusasutusi isiku kandideerimisest. Juhul, kui andmed selle kohta, et isik ei vasta KaLS § 152 lg 1 p-des 1– 3 ja 8 sätestatud tingimustele, avaldatakse Kaitseliidule muu menetluse käigus, saab Kaitseliit nende andmete põhjal ka keelduda lepingu sõlmimisest või sõlmitud lepingu üles öelda. Eelnõu § 1 punkt 6. Eelnõuga jäetakse KaLS §-st 17 välja sätted, mis reguleerivad keskkogu töökorraldust, ja see temaatika viiakse Kaitseliidu kodukorda. Eesmärk on muuta Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luua võimalus operatiivsemalt reageerida riigis tekkivatele kriisiolukordadele. Muudatusega ühtlustatakse struktuuri- ja selle allüksuste juhtorgani moodustamine, juhtorgani ülesanded, juhtorgani liikmeks saamine ja liikme volituste kestus ning antakse vastav volitusnorm keskkogule. Käesoleval hetkel reguleerib seda valdkonda Vabariigi Valitsus Kaitseliidu kodukorras, mis pidurdab organisatsiooni võimet kohaneda muutuva olukorraga. Allüksuste organite osas jäetakse alles alternatiivsed nimetused, et allüksuste organeid saaks kujundada selle allüksuse ülesannete ja muude eripärade järgi. Muudatuste sisseviimisega lahendatakse ära ka Kaitseliidu kriisiaja juhtimine, mil ei ole võimalik kollegiaalseid organeid otsuse vastuvõtmiseks kokku kutsuda. Eelnõu § 1 punkt 7. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KaLS § 18 lg-d 9 ja 10. KaLS § 18 lg-s 9 sätestatakse: „Keskkogu koosoleku kutsub kokku Kaitseliidu ülem või keskjuhatus vähemalt kaks korda aastas. Koosoleku päevakorra kinnitab ja päevakorrapunktide arutelu valmistab ette koosoleku kokkukutsuja,“ ning lõikes 10 sätestatakse: „Koosoleku kokkukutsumisest ning päevakorrast ja muudest koosoleku läbiviimiseks vajalikest dokumentidest teavitatakse keskkogu liikmeid vähemalt seitse päeva ette.“ Muudatusega jäetakse keskkogu töökorralduslikud sätted seadusest välja ning see temaatika viiakse Kaitseliidu kodukorda. Eesmärk on muuta Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luua võimalus operatiivsemalt reageerida riigis kehtivale olukorrale. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KaLS § 19 lg 8. KaLS § 19 lg-s 8 sätestatakse: „Keskjuhatuse koosolekut juhatab Kaitseliidu ülem või tema asendaja. Keskjuhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb Kaitseliidu ülem või peastaabi ülem või neist ühe asendaja ja vähemalt kaks valitud keskjuhatuse liiget. Koosoleku kokkukutsumisest ning päevakorrast ja muudest koosoleku läbiviimiseks vajalikest dokumentidest teavitatakse keskjuhatuse liikmeid vähemalt seitse päeva ette. Kaitseliidu ülemal on õigus keskjuhatus erakorraliselt kokku kutsuda.“ Muudatusega tühistatakse keskjuhatuse töökorralduslik säte seadusest ning see temaatika viiakse Kaitseliidu kodukorda. Eesmärk on muuta Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luua võimalus operatiivsemalt reageerida riigis kehtivatele olukordadele. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KaLS § 20 lg 4. KaLS § 20 lg-s 4 sätestatakse: „Keskrevisjonikomisjoni koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku komisjoni esimees või keskkogu. Koosoleku kokkukutsumisest ning päevakorrast ja muudest koosoleku läbiviimiseks vajalikest dokumentidest teavitatakse keskrevisjonikomisjoni liikmeid vähemalt 14 päeva ette. Keskrevisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul on kohal vähemalt neli keskrevisjonikomisjoni liiget. Keskrevisjonikomisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta Kaitseliidu siseauditi eest vastutav isik.“ Muudatusega jäetakse keskrevisjonikomisjoni töökorralduslik säte seadusest välja ning see temaatika viiakse Kaitseliidu kodukorda. Eesmärk 4 (17) on muuta Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luua võimalus operatiivsemalt reageerida riigis kehtivatele olukordadele. Eelnõuga jäetakse KaLS § 22 lg-st 2 välja teine lause: „Alalised liikmed puuduvad peastaabil, maakaitseringkonnal ja koolil.“ Muudatus on seotud KaLS § 9 kehtetuks tunnistamisega (vt eelnõu § 1 p 3). Struktuuriüksuste, millel ei ole liikmeskonda, loetelu võib ajas muutuda. Kuna eelnõuga on kavas viia Kaitseliidu ülesehitus ja struktuur kodukorda, siis KaLS § 22 lg 2 teine lause võib tekitada vajaduse struktuuri muutmise korral muuta ka seadust (KaLS § 22 lg 2 teises lauses olevad struktuuriüksuste nimetused). See ei taga piisavat paindlikkust olukorras, kus on vaja muuta struktuuri kiiresti. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KaLS § 24 lg 4. KaLS § 24 lg-s 4 sätestatakse: „Tegevliikme tervisenõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Muudatus on seotud eelnõukohase KaLS § 28 lg-ga 2, millega loetakse tervisekontroll läbituks järgmise tõendi esitamisel: 1) kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus või kehtiv tervisetõend liiklusseaduse (LS) §-s 101 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta; 2) kehtiv relvasoetamisluba või relvaluba või kehtiv tervisetõend relvaseaduse (RelvS) §-s 351 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta; 3) ametiasutuse kinnitus, mille kohaselt Kaitseliidu liikme terviseseisund vastab tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseiniku tervisenõuetele. Eraldi tervisenõudeid Kaitseliidu liikmele ei kehtestata. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KaLS § 26 lg-d 4 ja 5. KaLS § 26 lg 4 kohaselt peab Kaitseliidu toetajaliikme terviseseisund vastama toetajaliikme tervisenõuetele ning KaLS § 26 lg 5 kohaselt kehtestab toetajaliikme tervisenõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatus on seotud eelnõukohase KaLS § 28 lg-ga 2, millega loetakse tervisekontroll läbituks järgmise tõendi esitamisel: 1) kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus või kehtiv tervisetõend LS §-s 101 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta; 2) kehtiv relvasoetamisluba või relvaluba või kehtiv tervisetõend RelvS §-s 351 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta; 3) ametiasutuse kinnitus, mille kohaselt Kaitseliidu liikme terviseseisund vastab tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseiniku tervisenõuetele. Eraldi tervisenõudeid Kaitseliidu liikmele ei kehtestata. Eelnõu § 1 punkt 8. Eelnõuga täiendatakse KaLS § 27 lg-ga 6 järgmises sõnastuses: „Tegevliikmest valitud auliikmel säilivad tegevliikme õigused ja kohustused.“ Muudatusega tagatakse auliikmetele sarnane õiguslik raamistik nagu teistele liikmetele. Auliikmeks võib valida tegevliikme, kellel on Kaitseliidus osutatud silmapaistvaid teeneid. Tavaliselt on sellised tegevliikmed väga aktiivsed ja soovivad panustada Kaitseliidu tegevusse. Kui tegevliige annab oma nõusoleku auliikmeks valimiseks, siis väheneb tema võimalus Kaitseliitu panustamisel. Mõistlik ei ole piirata tegevliikmest auliikmeks valitud isiku õigusi ja kohustusi. Eelnõu § 1 punkt 9. Eelnõuga muudetakse KaLS § 28 ning eelnõukohase paragrahvi uues sõnastuses sätestatakse Kaitseliidu liikmete jaoks tervisekontrolli läbimise ja sellekohase tõendi esitamise kohustus seoses teatud Kaitseliidu ülesannete täitmises osalemisega. Kui kehtiva seaduse järgi peavad kõik Kaitseliidu liikmed läbima tervisekontrolli olenemata nende ülesannetest, siis eelnõu kohaselt seotakse tervisekontrolli läbimise kohustus Kaitseliidu ülesannetega, mille täitmisel isik osaleb. See tähendab, et Kaitseliidu liikmeks saab astuda ja teatud Kaitseliidu ülesannete täitmisel osaleda ka ilma tervisekontrolli läbimata, kui liige ei täida KaLS §-s 58 nimetatud ülesandeid. Kehtivate sätete järgi peavad kõik Kaitseliidu liikmed olema läbinud tervisekontrolli, kuid erandina võib sellest vabastada isikud, kellel on RelvS-i alusel väljastatud kehtiv tervisetõend, ja ka eriteenistujad, kelle teenistuses on ette nähtud eraldi tervisekontrolli läbimine ja kellele 5 (17) on antud relva kandmise õigus. Eelnõu kohaselt on tervisekontrolli läbimine nõutav vaid juhul, kui isik osaleb sellistes Kaitseliidu tegevustes, kus teenistuskohustuste täitmisel vigastada saamise või hukkumise korral on ette nähtud sotsiaalsed tagatised. Tervisekontrolli läbimise tingimuse kaudu tagatakse, et Kaitseliidu liige on oma terviseseisundi poolest võimeline nendes tegevustes osalema ja sellega ei kaasne tema tervisele täiendavat ohtu. KaLS § 58 kohaselt on sotsiaalsed tagatised ette nähtud Kaitseliidu liikmele, kes täidab teenistuskohustust ja saab vigastada või hukkub: 1) Kaitseliidu korraldatava sõjaväelise väljaõppe käigus (KaLS § 4 lg 1 p-s 4 sätestatud ülesande täitmine); 2) Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemisega seotud teenistuskohustuse täitmisel; 3) Kaitseliidu koosseisus kaasatuna KaLS § 4 lg 2 p-des 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse; 4) noortejuhina õppetegevuse korraldamise ajal; 5) Kaitseliidu koosseisus kaasatuna õppekogunemisele, sealhulgas lisaõppekogunemisele (KaLS § 4 lg 31 p 2 alusel); 6) Kaitseliidu koosseisus kaasatuna erakorralise seisukorra lahendamisse (KaLS § 4 lg 2 p 3 alusel). Kaitseliidu liikmena nimetatud tegevustes osalemiseks peab isik esitama Kaitseliidule tõendi tervisekontrolli läbimise kohta. Kuna Kaitseliidu liikmete terviseseisundi suhtes ei ole vaja esitada spetsiifilisi nõudmisi ega teha eraldi terviseuuringuid, siis loobutakse eelnõus Kaitseliidu liikme tervisenõuete kehtestamisest. Selle asemel sätestatakse, et nõutava tervisekontrolli läbimist saab tõendada mõne muu kehtiva tervisetõendi või tõendiga, mille väljastamiseks on isik enne pidanud tervisekontrolli läbima. Olemasolevate tõendite kasutusala laiendamine muudab Kaitseliidu tegevustes osalemiseks nõutava tervisekontrolli läbimise nii isiku kui ka tervishoiusüsteemi jaoks vähem koormavaks. Kehtiv kord võimaldab Kaitseliidu liikmeks astumisel nõutavast tervisekontrollist vabastada isiku, kellel on RelvS §-s 351 sätestatud kehtiv tervisetõend või kes on läbinud tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseiniku teenistuses nõutava tervisekontrolli ja kellele on antud relva kandmise õigus. Kaitseministri 29. märtsi 2022. a määruse nr 6 „Kaitseliidu tegevliikme tervisenõuded“ kohaselt saab Kaitseliidu tegevliikme tervisenõuetele vastavust tõendada ka mootorsõiduki kehtiva juhtimisõiguse või LS § 101 lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele vastavust kinnitava tervisetõendiga. Samad võimalused kehtestatakse ka eelnõus toodud KaLS § 28 lg-s 2, mille kohaselt tõendab nõutava tervisekontrolli läbimist: 1) kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus või kehtiv tervisetõend LS §-s 101 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta; 2) kehtiv relvasoetamisluba või relvaluba või kehtiv tervisetõend RelvS §-s 351 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta või 3) kehtiv tervisetõend, mille kohaselt Kaitseliidu liikme või liikmeks astuda soovija terviseseisund vastab tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseiniku tervisenõuetele. KaLS § 28 lg-tes 4 ja 5 sätestatakse muudatused seoses sellega, et Kaitseliidu liikme tervisenõudeid eelnõu kohaselt enam ei kehtestata. Uue sõnastuse järgi peab Kaitseliidu liige Kaitseliitu viivitamatult teavitama, kui tema terviseseisund on muutunud ja on alust arvata, et ta ei ole võimeline terviseseisundi tõttu täitma KaLS §-s 58 nimetatud ülesandeid. Kaitseliidu nõudmisel peab isik läbi tegema uue eelnõukohase KaLS § 28 lg 2 p-s 1 või 2 sätestatud tervisekontrolli ja esitama sellekohase tõendi. Tõendi esitamata jätmisel saab Kaitseliidu liige osaleda vaid nende Kaitseliidu ülesannete täitmisel, mille puhul ei ole tervisekontrolli läbimine nõutav. 6 (17) Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kehtiva KaLS § 24 lg-s 4, § 26 lg-s 5 ja § 28 lg-s 6 sätestatud volitusnorm, mille kohaselt tuleb Kaitseliidu liikme tervisenõuded või tervisetõendil esitatavate andmete loetelu kehtestada valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelnõu kohaselt loobutakse Kaitseliidu liikme tervisenõuete kehtestamisest ja samuti ei nähta enam ette eraldi tervisetõendi väljastamist, vaid Kaitseliidu liikmena saab nõutava tervisekontrolli läbimist tõendada mõne muu kehtiva tõendi esitamisega. Eelnõu § 1 punkt 10. Eelnõuga muudetakse KaLS § 42 lg 7 sõnastust. KaLS § 47 lg 7 kehtiva sõnastuse kohaselt on tegevliikmel õigus Kaitseliidu relva, sealhulgas sõjarelva, või laskemoona anda ajutiselt hoida, kanda ja kasutada teenistuskohustuse täitmisel teisele Kaitseliidu liikmele vahetu juhi nõusolekul, muul ajal malevapealiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kaitseliidu relva või laskemoona ei ole õigus anda noorliikmele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Muudatusega laiendatakse volitusnormi seoses Kaitseliidu relvade käitlemisega. Kaitseliidu relvade käitlemise volituse lihtsustamise eesmärk on laienda Kaitseliidu ülema volituse alusel isikute hulka, kes võivad anda relvakandmisluba ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks isikliku tulirelva soetamise luba. Selline korraldus lähtus asjaolust, et malevates on tegevliikmed, kellele malevapealik saab vastava õiguse anda, ning teiste Kaitseliidu struktuuriüksuste tegevliikmetele annab vastava õiguse Kaitseliidu ülem. Tegevliikmed on lisaks malevatele ka küberkaitseüksuses ja Naiskodukaitses, kus Kaitseliidu relvaluba on ligikaudu 700 tegevliikmel. Tegevliikmete relvadega seotud toimingute tegemine suurendab Kaitseliidu ülema koormust ja organisatsiooni halduskoormust tervikuna. Säte on esitatud uue sõnastusena, kuna sätte täiendamine tekstiosaga ei olnud keeleliselt võimalik. Eelnõu § 1 punkt 11. Eelnõuga täiendatakse KaLS § 47 lg-ga 72 järgmises sõnastuses: „Väljaspool teenistuskohustuse täitmist tuleb relva ja laskemoona kanda varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti kahju tekitamise. Kantava relva padrunipesas ei tohi olla padrunit.“ Muudatusega täpsustatakse laskemoona ja relva kandmist ning viiakse KaLS vastavusse RelvS-iga, milles selline sõnastus on relva ja laskemoona üldise kandmise korras sätestatud. Muudatus annab selgemad reeglid ohutustehnika ning relva üldise turvalisuse tagamisel. Kuna relva kandmine on seotud kõrgendatud ohuga inimeste elule ja tervisele, siis on oluline kõige tähtsamad relva kandmise reeglid sätestada seaduses. Eelnõu § 1 punkt 12. Eelnõuga asendatakse KaLS § 43 lg-s 1, § 44 lg-s 1, § 45 lg-s 1, § 46 lg- tes 1 ja 2 ning § 52 lg-s 1 sõna „malevapealik“ sõnadega „tema poolt volitatud struktuuriüksuse juht“ vastavas käändes. KaLS § 43 lg-s 1 reguleeritakse Kaitseliidu relva kandmise loa andmist, § 44 lg-s 1 Kaitseliidu relvaloa kehtivuse peatamist ning § 45 lg-s 1 Kaitseliidu relvaloa kehtetuks tunnistamist. KaLS § 46 lg-tes 1 ja 2 reguleeritakse Kaitseliidu relvaloa soetamist ja tegevliikme relva soetamise loa andmist. KaLS § 52 lg-s 1 reguleeritakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutamist teenistuskohustuste täitmisel. Muudatusega laiendatakse volitusnormi seoses Kaitseliidu relvade käitlemisega. Kaitseliidu relvade käitlemise volituse lihtsustamise eesmärk on laiendada Kaitseliidu ülema volituse alusel isikute hulka, kes võivad anda relvakandmisluba ja teisi relva kandmisega seotud lubasid. Selline korraldus lähtus asjaolust, et malevates on tegevliikmed, kellele malevapealik saab vastava õiguse anda, ning teiste Kaitseliidu struktuuriüksuste tegevliikmetele annab vastava õiguse Kaitseliidu ülem. Tegevliikmed on lisaks malevatele ka küberkaitseüksuses ja Naiskodukaitses, kus Kaitseliidu relvaluba on ligikaudu 700 tegevliikmel. Tegevliikmete relvadega seotud toimingute tegemine suurendab Kaitseliidu ülema koormust ja organisatsiooni halduskoormust tervikuna. 7 (17) Eelnõu § 1 punkt 13. Eelnõuga muudetakse KaLS § 46 lg 7 ning antakse tegevliikmele õigus soetada iga tegevliikme relva kohta kuni 5000 padrunit laskemoona. Kehtiva KaLS § 46 lg 7 kohaselt on tegevliikmel õigus soetada Kaitseliidu relvaloal märgitud tegevliikme relvale laskemoona. Soetatava laskemoona kogus ei tohi ületada RelvS § 46 lõikes 5 sätestatud kogust. RelvS § 46 lg 5 kohaselt võib füüsiline isik hoida laskemoona järgmistes kogustes: 1) kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta; 2) kuni 100 gaasirelvapadrunit; 3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta; 4) kuni 300 padrunit iga siledaraudse jahitulirelva kohta; 5) kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta; 6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg; ning 7) kuni 5000 sütikut. Muudatusega suurendatakse padrunite arvu, mida võib Kaitseliidu liige soetada. Senise laskemoona koguse suurendamise vajadus tuleneb kahest aspektist: 1) soodsama hinnaga laskemoona ostmine (mida suurem kogus, seda soodsam on tükihind); 2) Venemaa agressioon Ukraina vastu on näidanud selgelt, et ootamatu ründe korral on võitlejatel oluline ka tegevliikme relva laskemoona olemasolu, et tagada võitlusvõime võimalikult kiiresti ka olukorras, kus Kaitseliidu ja Kaitseväe logistikaahelad ei ole veel töös. Kaitseliidu liikmed ja üksused on teatavas osas ka väga piirkondlikud ja üksused ise formeeruvad kiiresti ning selline esialgne laskemoona omamine tagab iseseisva võitlusvõime lühikese aja jooksul maksimaalse kiirusega. Eelnõu § 1 punkt 14. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KaLS § 52 lg 6. Kehtiva KaLS § 52 lg 6 kohaselt ei kohaldata seda paragrahvi jahitulirelvale. KaLS § 52 lg 6 kehtetuks tunnistamisega antakse võimalus kasutada jahirelvasid Kaitseliidu ülesannete täitmisel. Teenistuskohustuste täitmise ajal jahirelvade kasutamise lubamise eesmärk on suurendada Eestis kõige suurema relvastatud isikutegrupi ehk jahimeeste kaasamist riigikaitsesse. Samuti on kehtiva regulatsiooniga lubatud enese ja vara kaitseks soetatud relva kasutamine Kaitseliidu teenistuskohustuste täitmisel. Vintraudne jahipüss ja täpsuspüss on tihti tehnoloogiliselt väga sarnased, samuti võib sarnase siledaraudse püssi otstarve olla nii jahipidamine kui ka enese ja vara kaitse. RelvS § 29 lg 3 annab jahirelva definitsiooni, mis hõlmab siledaraudset püssi, vintraudset püssi, kombineeritud püssi, püstolit ja revolvrit. Seega hõlmab mõiste „jahitulirelv“ kõiki tulirelva liike. Jahirelvaks teeb tulirelva üksnes sellekohane märge isiku tsiviilrelvaloal. Seepärast võiks isik kasutada teenistuskohustuste täitmisel mistahes temale kuuluvat tulirelva, kui tulirelv on registreeritud tsiviilrelvaloal enese ja vara kaitseks soetatud relvaks või sporditulirelvaks. Jahitulirelva kasutamise piirang ei ole põhjendatud, kuna jahirelv ei erine omadustelt muudest tulirelvadest. Eelnõu § 1 punkt 15. Eelnõuga täiendatakse KaLS § 57 pealkirja pärast sõna „auliikme“ tekstiosaga „, toetajaliikme“. Eelnõu järgmiste sätetega antakse ka toetajaliikmele õigus puhkusele, kui ta täidab Kaitseliidu ülesandeid või on noortejuht. Muudatusega täpsustatakse paragrahvi pealkirja seoses paragrahvi sisu laienemisega. Eelnõu § 1 punkt 16. Eelnõuga täiendatakse KaLS § 57 lg 2 pärast sõna „Noortejuhil“ tekstiosaga „või noorliikmete väljaõppesse kaasatud täisealisel tegev-, toetaja- või auliikmel“. Muudatusega laiendatakse tasustamata lisapuhkust saavate isikute ringi. Kaitseliidu tegevliikmete tasustamata lisapuhkuse võimaluse laiendamisega tagatakse noorliikmete õppetegevusse panustavate Kaitseliidu liikmete võrdne kohtlemine. Praktikas on noorliikmete väljaõppe läbiviimisega hõivatud peale noortejuhtide ka mitmed tegevliikmed. Näiteks Naiskodukaitse liikmed toitlustamise organiseerimisel. Noorliikmete väljaõppesse kaasatud tegevliikmete panus on õppetegevuse eesmärkide saavutamisel väga tähtis. Tasustamata lisapuhkuse võimaluse puudumine pärsib tegevliikmete väljaõppesse kaasamist ja teeb selle keeruliseks ning paneb nad noortejuhtidega võrreldes ebavõrdsesse seisu. 8 (17) Eelnõu § 1 punkt 17. Eelnõuga täiendatakse KaLS § 66 lg 1 p-ga 101 järgmises sõnastuses: „ei olnud esitanud Kaitseliidule käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 sätestatud tõendit või see tõend ei olnud kahju tekkimise ajal kehtiv.“ Kehtiva KaLS § 66 lg 1 kohaselt ei maksta hüvitist Kaitseliidu liikme vigastada saamise või hukkumise (KaLS § 61), ravikulude (KaLS § 64) ega matusekulude (KaLS § 65) eest, kui Kaitseliidu liige: 1) ei tegutsenud sündmuse asetleidmise ajal Kaitseliidu koosseisus; 2) oli sündmuse asetleidmise ajal lõpetanud juhi nõusolekul teenistuskohustuse täitmise; 3) oli sündmuse asetleidmise ajal lahkunud teenistuskohustuse täitmise kohast omavoliliselt; 4) oli sündmuse asetleidmise ajal tahtlikult põhjustatud joobeseisundis; 5) pani sündmuse asetleidmise ajal toime distsiplinaarkorras karistatava teo; 6) pani sündmuse asetleidmise ajal toime süüteo; 7) pani sündmuse asetleidmise ajal toime enesetapu, enesetapukatse või enesevigastuse, mis ei olnud seotud haigusliku seisundiga ega olnud põhjustatud teiste isikute süülisest käitumisest; 8) eiras sündmuse asetleidmise ajal ohutusnõudeid ja selle tagajärjel tekkis tervisekahjustus; 9) oli sündmuse asetleidmise ajal hõivatud teenistuskohustusega mitteseotud tegevusega, mille ajaks oli pädev isik ta teenistuskohustuse täitmisest vabastanud; 10) oli keeldunud osalemast tervisekahjustust ennetavas tegevuses või jättis selles osalemata; 11) oli sündmuse asetleidmise ajal teenistuskohustuse täitmiselt kõrvaldatud seoses distsiplinaarmenetlusega või mõnel muul seaduses sätestatud alusel; 12) täitis sündmuse asetleidmise ajal avaliku teenistuse ametikohale nimetamisest, töölepingust või muust sellesarnasest lepingust tulenevaid tööülesandeid. Eelnõukohaste muudatuste järgi on Kaitseliidu liige ise kohustatud teatama, kui tema tervisetõend on kehtivuse kaotanud või terviseseisund muutunud. Kui Kaitseliidu liige jätab tõendi kehtivuse või terviseseisundi halvenemisest teatamise kohustuse täitmata, siis sellega ta ise riskib enda tervisega ning Kaitseliidu vastutust tuleb piirata. Eelnõu § 1 punkt 18. Eelnõuga täiendatakse KaLS § 69 lg-ga 7 järgmises sõnastuses: „Kaitseliidu valduses oleval valvataval objektil ei tohi viibida ilma Kaitseliidu loata. Isiku, kes viibib Kaitseliidu valduses oleval valvataval objektil ilma Kaitseliidu loata, suhtes võib kasutada käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 sätestatud meetmeid.“ Muudatusega täpsustatakse Kaitseliidu valvataval objektil viibimist. Selleks, et oleks selge, millal rakendada valvurile ettenähtud meetmeid, on õigusselguse huvides oluline seaduse tasandil sätestada vastav piirang, mis keelab valvataval territooriumil loata viibimise. Seadus sätestab küll, milliseid meetmeid võib valvur kohaldada isiku suhtes, kes viibib valvataval objektil või kes püüab sinna siseneda loata või muu seadusliku aluseta, kuid seadusest endast ei tulene kolmandale isikule piirangut Kaitseliidu poolt valvatavale objektile sisenemise või viibimise keeluna, nagu see on Kaitseväe julgeolekualal viibimise korral (KKS § 52 lg 1). Oma olemuselt ja ka sisult peaks Kaitseliidu poolt valvatavaid objekte käsitlema samamoodi, nagu seda on Kaitseväe julgeolekualana olev Kaitseväe territoorium. Kaitseväe julgeolekualana käsitletakse Kaitseväe territooriumi (KKS § 50 p 1), millel ei tohi viibida ilma Kaitseväe loata (KKS § 52 lg 1). Muudatus tooks õigusselgust ka kolmandale isikule tema suhtes rakendatava piirangu osas, kui ta peetakse kinni Kaitseliidu valvataval objektil, kuhu ta on sisenenud või tunginud ilma Kaitseliidu loata. Eelnõu § 1 punkt 19. Eelnõuga täiendatakse KaLS § 70 lg-s 12 reguleeritud valves osalemise ülesandeid ning lisatakse p 3 järgmises sõnastuses: „alaliselt valvatava objekti valvesündmusele reageerimine.“ KaLS § 70 lg 12 kohaselt on valves osalemine 1) alaliselt valvatava objekti valvuri abistamine ning 2) ajutiselt valvatava objekti valve vastavalt objektil sõjaväelise väljaõppe andmise ja korraldamise eest vastutava tegevväelase suunistele. Muudatusega lisatakse valves osalemise ülesannete hulka valvesündmusele reageerimine. Valves osalemise regulatsiooni täpsustamine on oluline, sest alaliselt valvatavate objektide hulka kuuluv Kaitseliidu valduses olev hoone ja territoorium võivad paikneda erinevates Eesti piirkondades, kuhu eraldi valvuri paigutamine ei ole otstarbekas. Selliste objektide esmase valve või valvesündmusele reageerimine võiks olla valves osaleja ülesanne. Valves osalev isik 9 (17) on Kaitseliidus rahuaja ametikohal olev tegevväelane, kelle teenistusülesanne on valves osalemine, või Kaitseliidu tegevliige, kelle teenistuskohustus on valves osalemine. Valves osalev isik peab olema läbinud Kaitseliidu korraldatava valvuri väljaõppe. Muudatusega tagatakse operatiivsem ja paindlikum ning soodsam valve hajaasustuses olevatel objektidel. Eelnõu § 1 punkt 20. Eelnõuga täiendatakse KaLS § 71 lg 3 reguleeritud valvuri õigusi ning lisatakse p 9 järgmises sõnastuses: „anda valvataval objektil sõidukile käega, sauaga või helkurkettaga märguande sõiduki või maastikusõiduki peatamiseks.“ Muudatusega antakse õigus märguandeks peatada valvataval territooriumil loata siseneja mootorsõiduk. Turvalisuse ja tööülesannete täitmise huvides tuleks anda valvurile volitus valvataval objektil liikuvale sõidukile peatumismärguande andmise õigus. Eelnõu § 1 punkt 21. Eelnõuga täiendatakse KaLS § 72 lg-s 1 valvuri volitusi elektrišokirelva kasutamise volitusega. Kehtiva KaLS § 72 lg 1 kohaselt on valvuril õigus tööülesande täitmisel kanda tuli-, külm- ja gaasirelva ning erivahendit ja enesekaitsevahendit. Muudatusega antakse volitus ka elektrišokirelva kasutamiseks. Elektrišokirelva rakendamise volitusega ühtlustatakse Kaitseliidu valveüksuse õigusi teiste jõustruktuuridega, nagu Politsei- ja Piirivalveamet ning vanglateenistus, kellel on elektrišokirelva kasutamine juba pikemat aega õiguslikult reguleeritud ja ennast tõestanud. Elektrišokirelva mõiste annab RelvS § 11 p 6, mille kohaselt on elektrišokirelv elektrienergia kasutamisel põhinev relv. Eestis on elektrišokirelv tsiviilkäibes keelatud. Elektrienergia kasutamine elektrirelvas tähendab relvaga mõjutatavale isikule elektriimpulsi andmist 17 500– 50 000-voldise algpingega. Elektrilöögi mõju on füüsilise valu tekkimine ning lihaste kokkutõmbumise või lõdvestumise põhjustamine, mistõttu muutub mõjutatav isik või loom vastupanu- või põgenemisvõimetuks. Elektrišokirelvade kasutamise alused on konstrueeritud tulirelva kasutamise alustega analoogsel põhimõttel. Seega ei ole põhjust piirata Kaitseliidu valveüksusel elektrišokirelva kasutamist, kuna tulirelva kasutamise õigus on neil olemas ning elektrišokirelv on oma olemuselt inimesele vähem kahju tegev meede. Elektrišokirelva kasutamine on võimalik ainult isiku ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks. See tähendab eelkõige, et elektrišokirelva kasutamise eesmärk ei tohi kunagi olla isiku tapmine. Eelnõuga täiendatakse KaLS § 73 lg-s 1 sätestatud vahetu sunni terminit elektrišokirelva kasutamise volitusega. KaLS § 73 lg 1 kohaselt on vahetu sund KaLS-i tähenduses füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu või tuli-, külm- või gaasirelva või erivahendi või enesekaitsevahendiga. Muudatus on seotud KaLS § 72 lg 1 muudatusega ning tagab terminoloogia ühtsuse (st KaLS § 73 lg 1 on definitiivne õigusnorm, aga see mõjutab järgnevaid vahetu sunni kohaldamise volitusi). Eelnõu § 1 punkt 22. Eelnõuga täiendatakse KaLS § 73 lg-s 3 sätestatud ründe tõrjumisega seotud pädevust elektrišokirelva kasutamise volitusega. KaLS § 73 lg 3 kohaselt võib erivahendit ja enesekaitsevahendit ning külm- ja gaasirelva valvatava objekti kaitsmisel kasutada valvuri või muu isiku vastu toimepandava ründe tõkestamiseks, kui ründega kaasneb oht valvuri või muu isiku elule või tervisele, ja isiku kinnipidamiseks, kui on alus arvata, et ta võib kahjustada suure väärtusega varalist hüve, põgeneda, rünnata valvurit või ohustada teisi isikuid või ennast. Muudatusega antakse õigus elektrišokirelva kasutamiseks valvatava objekti kaitsmisel ründe tõrjumise korral. Elektrišokirelva rakendamise volitusega ühtlustatakse Kaitseliidu valveüksuse õigusi teiste jõustruktuuridega, nagu Politsei- ja Piirivalveamet ning vanglateenistus, kellel on elektrišokirelva kasutamine juba pikemat aega õiguslikult reguleeritud ning ennast tõestanud. 10 (17) Eelnõu § 1 punkt 23. Eelnõuga täiendatakse KaLS § 73 lg-id 6 ja 7 kõrgendatud ohu tõrjumisel tulirelvale lisaks elektrišokirelva kasutamise volitusega. Kuigi elektrišokirelv ei ole eelduslikult surmav, on see siiski tulirelvaga võrreldava ohtlikkusega relv. Seetõttu võib elektrišokirelva üldiselt kasutada tulirelvaga samadel tingimustel. Eelnõu § 1 punkt 24. Eelnõuga täiendatakse KaLS § 77 lg-tega 22–24, millega reguleeritakse Kaitseliidu vara kasutusse andmist. Muudatuse kohaselt reguleeritakse ammendavalt Kaitseliidu vara kasutusse andmine KaLS-is ning seetõttu tunnistatakse kehtetuks KaLS § 77 lg 4. Muudatuse eesmärk on koondada Kaitseliidu vara võõrandamise ja kasutusse andmisega seotud regulatsioon KaLS-i. Koostamisel on võetud aluseks riigivara seaduse (RVS) 3. ja 4. peatüki sätted. RVS § 106 kohaselt kohaldatakse RVS-i 3. ja 4. peatüki sätteid avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele nende vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel, kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti. KaLS § 77 lõikes 4 sätestatakse omakorda, et oma vara kasutada andmisel ja võõrandamisel järgib Kaitseliit RVS-i 3. ja 4. peatükis sätestatut. Eelnõukohaste KaLS § 77 lg-tega 21–24 kehtestatakse Kaitseliidu vara kasutusse andmise regulatsioon ammendavana ning seetõttu ei viidata enam RVS-ile. Regulatsiooni väljatöötamisel on võetud aluseks RVS-i vastavad sätted nii, et eelnõuga ei muudeta sisuliselt Kaitseliidu vara kasutusse andmise tingimusi võrreldes riigivara kasutusse andmise tingimustega. Eelnõuga lisatav KaLS § 77 lg 21 vastab RVS § 15 lg-le 1; KaLS § 77 lg 22 vastab RVS § 18 lg-le 2; KaLS §77 lg 23 vastab RVS § 19 lg-tele 2 ja 3 (v.a pädevus) ning KaLS § 77 lg 24 vastab RVS § 19 lg-le 4, arvestades kehtivas KaLS-is tehtud erisusi. Erinevalt RVS § 19 lg-st 3 anti nõusoleku andmise pädevus ministrile. RVS § 19 lg 3, mille kohaselt, kui vallasasja harilik väärtus on 1 000 000 eurot või rohkem ja vallasasi antakse kasutamiseks tähtajaga üle ühe aasta, võib minister või riigisekretär kasutamiseks andmise otsustada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Eelnõukohase KaLS § 77 lg 23 kohaselt võib selle vara anda kasutusse valdkonna eest vastutava ministri loal. KaLS § 77 lg 3 kohaselt on vara pantimise ja võõrandamise otsustamine antud ministri pädevusse ning kasutada andmine kui vara vähem koormav otsus ei peaks seetõttu olema Vabariigi Valitsuse pädevuses. Eelnõu § 1 punkt 25. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KaLS § 77 lg 4. KaLS § 77 lg-s 4 sätestatakse: „Oma vara kasutada andmisel ja võõrandamisel järgib Kaitseliit riigivara seaduse 3. ja 4. peatükis sätestatut.“ Eelnõuga tuuakse Kaitseliidu vara kasutusse andmise ja võõrandamise regulatsioon ammendavalt üle KaLS-i. Seetõttu on vaja eemaldada viide RVS-i 3. ja 4. peatükile. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KaLS § 78 teine lause. KaLS § 78 teises lauses sätestatakse: „Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad vara kasutamisel kokku leppida riigivaraseaduse § 18 lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatust erinevalt.“ Muudatus on vajalik, kuna varasemate muudatuste kohaselt ei lähtuta Kaitseliidu vara kasutusse andmisel enam RVS-ist. Seega on vaja jätta välja viide RVS- ile. Eelnõu § 1 punkt 26. Eelnõuga muudetakse KaLS § 80 lg 1 sõnastust ning sõnastatakse lõike tekst tervikuna uuesti. Sätte täiendamine ei ole otstarbekas, kuna samas lõikes tuleks teha mitu muudatust. Seetõttu on selgem uue sõnastuse kehtestamine. Kehtivas KaLS § 80 lg-s 1 sätestatakse: „Kaitseliidul on käesoleva seaduse § 24 lõikes 1, lõike 2 punktides 2–8 ja lõikes 3, § 25 lõikes 1 ja lõike 3 punktides 2 ja 4, § 43 lõike 2 punktis 2 ja relvaseaduse § 36 lõike 1 punktides 4–8 ja 11–14 ning lõigetes 2–4 sätestatud aluste esinemise kontrollimiseks õigus 11 (17) saada andmekogult, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult liikmeks vastuvõtmise otsustamiseks ja liikme nõuetele vastavuse hindamiseks nende valduses olevaid andmeid ja tõendeid liikmeks asuda sooviva isiku ning liikme teovõime ja karistatuse kohta.“ Uues sõnastuses tehakse järgmised muudatused. Sätet täiendatakse eelnõukohases KaLS §-s 152 sätestatud töötajatele ja teenuse osutajatele esitatud nõuete kontrollimiseks vajalike andmete töötlemise volitusega. Eelnõus jäetakse välja kehtiva KaLS § 80 lg 1 tekstiosa „liikmeks asuda sooviva isiku ning liikme teovõime ja karistatuse kohta“, kuna see on tekitanud probleeme olemasolevate liikmete teovõime ja karistatuse andmete töötlemisel. Selle tekstiosa asendab täpsem loetelu isikutest ja andmete töötlemise eesmärkidest järgmises sõnastuses: „1) liikmeks vastuvõtmise otsustamiseks ja liikme nõuetele vastavuse hindamiseks; 2) töölepingu sõlmimiseks ning töötaja nõuetele vastavuse hindamiseks; 3) teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks või teenuse osutaja nõuetele vastavuse hindamiseks; 4) Kaitseliidu relvaloa andmise otsustamiseks ja relvaloa tingimustele vastavuse hindamiseks.“ Eelnõus antakse volitus töödelda RelvS § 36 lg 1 p-des 1–3 andmeid. RelvS § 36 lg 1 p-des 1– 3 sätestatakse: „Soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes: 1) on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega; 2) on raskekujulise psüühikahäirega; 3) on füüsilise puudega, mis takistab tema poolt taotletava relva õiget käsitsemist; [--].“ Samad andmed on olulised eelkõige Kaitseliidu liikme, kes täidab KaLS §-s 58 sätestatud ülesandeid, sh kannab ja kasutab tulirelva ja lõhkematerjale, nõuetele vastavuse hindamisel. Eelnõu § 2. Eelnõuga täiendatakse RVaS § 7 lg-ga 4 selliselt, et antakse Kaitseliidule õigus kasutada väikest riigivappi Kaitseliidu embleemil. Samuti annab see Kaitseliidule õiguse kasutada embleemi osana väikest riigivappi enda lipul, dokumentidel, trükistel, meenetel ja muudel esemetel. Kaitseliit ei või kasutada embleemist eraldiseisvalt väikest riigivappi enda lipul, dokumentidel, trükistel või muudel esemetel, vaid ainult embleemi osana. Kaitseliidu praktikas on tekkinud probleeme seoses väikese riigivapi kasutamisega Kaitseliidu vapi osana. Väikese riigivapi kujutise kasutamise kitsaskoht on see, et ajalooliselt on Kaitseliidu sümboolika kehtestanud Vabariigi Valitsus. 2013. a 1. aprillist rakendus KaLS, mille kohaselt kehtestas Kaitseliidu sümboolika keskkogu. Kaitseliidu embleemina käsitletakse põhjakotkast, kes hoiab enda kaitse all väikese riigivapi kujutist ja mõõka. Riigivapi seaduse (RVaS) § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on riigivapp on riigi sümbol, mille kasutamise õigus on riigiasutustel, riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel teistel isikutel. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon (KaLS § 2 lg 1). Kaitseliit valmistab ette riigi sõjalise kaitse võimet, korraldab tegevliikmete sõjaväelist väljaõpet, valvab riigikaitseobjete ja riigikaitse eesmärgil kasutatavat vara, samuti kaastakse päästesündmuse, eriolukorra tööde, erakorralise seisukorra, küberturvalisuse tagamise, riigi sõjalise kaitsmise ja kollektiivse enesekaitse ja selleks valmistumise töödes ning osaleb rahvusvahelises sõjalises koostöös (KalS § 4 lg 1 p 2, 4, 7 ning lg 2 ja 31). Nende ülesannete täitmisel osaleb Kaitseliit riiklike avalike ülesannete täitmisel ning esindab kaudselt ka riiki. Sellest tulenevalt on põhjendatud Kaitseliidu embleemil väikese riigivapi kasutamine. Selleks, et Kaitseliidu embleemi ei oleks võimalik kasutada viisil, mille üle Kaitseliidul ei ole kontrolli, soovis Kaitseliit registreerida enda embleemi kaubamärgina. Tulenevalt kaubamärgiseaduse § 9 lg 1 p 8 ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon 12 (17) artikkel 6 ter (1) (a) ei saa kaubamärgi ega selle osana registreerida vapp. Kaubamärgiseaduse § 9 lg 1 p 8 sätestatakse, et õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimisest tuleb keelduda tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6ter alusel, kui registreerimiseks puudub õiguspädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 ter (1) (a) kohaselt on liidu riigid kokku leppinud lükata tagasi liidu riikide vappide, lippude ja teiste riiklike embleemide, nende poolt kehtestatud ametlike märkide ning kontroll- ja garantiimärkide, samuti kõige selle, mis heraldika seisukohalt on jäljendamine, registreerimine kaubamärgina või tema koostisosana, samuti keelata vastavate abinõudega nende kasutamine ilma pädevate organite loata. Eeltoodust tulenevalt ei saa väikest riigivappi registreerida kaubamärgi ega selle osana. Kaitseliidu embleemi õiguslik kaitse tuleb tagada avalik-õigusliku regulatsiooni kaudu. See ei piira kuidagi Kaitseliidu enda õigust tegeleda majandustegevusega, kui majandustegevus ei ole muul põhjusel keelatud. Riiklikult olulised sümbolid kehtestatakse õigusaktiga ning nende õiguskaitse on tagatud avalik-õiguslikult. RVaS § 22 lg 1 ja 2 kohaselt karistatakse riigivapi kasutamise korra rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ja juriidilise isiku puhul kuni 640 eurot. Karistusnorm hõlmab kõiki RVaS reguleeritud kasutusjuhtumeid, s riigivapi kasutamist Kaitseliidu embleemi osana. Karistusseadustiku (KarS) § 245 lg 1 ja 2 kohaselt karistatakse Eesti lipu, riigivapi või muu ametliku sümboli maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega või juriidilist isikut rahalise karistusega. Samuti on reklaamiseaduse § 4 lg 4 kohaselt reklaamis keelatud kasutada riiklikke ja riigiasutuste sümboleid ning Eesti lipu värvikombinatsiooni sellisel viisil, mis eksitab üldsust reklaami eseme suhtes. Reklaam ei tohi jätta muljet, et esitatav teave sisaldab riigipoolset soovitust või garantiid, kui see tegelikult puudub. See ei keela Kaitseliidul endal oma tegevust, kaupu või teenuseid reklaamida, kuid välistab kõrvaliste isikute poolt ilma Kaitseliidu loata sellise reklaami avaldamise. Reklaamiseaduse § 34 lg 1 ja 2 kohaselt karistatakse reklaami keeldu eirava reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 eurot. Eelevast tulenevalt tuleb Kaitseliidu embleem kehtestada õigusaktiga. Eelnõu § 1 p 2 kohase KaLS § 5 lg 1 p 5 järgi kehtestatakse Kaitseliidu sümbolid, eraldusmärgid, teenetemärgid ja nende kehtestamise kord Kaitseliidu kodukorras. Kodukorra kehtestamisel saab Vabariigi Valitsus määrata, kas kehtestab Kaitseliidu embleemi kodukorra lisana või kodukorra alusel antava eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega. Muude sümbolite, eraldusmärkide ja teenetemärkide osas saab kodukorras määrata muu pädeva organi ja otsustamise korra. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse kehtivas õiguses olemasolevaid termineid, uusi termineid kasutusele ei võeta. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – puudub. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele 13 (17) 6.2.1. Kaitseliidus töö- või teenuse osutamise leping sõlmitakse kontrollitud isikutega Eelnõu kohaselt on võimalik kontrollida Kaitseliitu tööle kandideerivate või töötavate isikute ning teenuseid osutavate isikute või nende töötajate nõuetele vastavust. See tagab, et Kaitseliidus töötavad isikud ei ohusta riigi julgeolekut ega Kaitseliidu ülesannete täitmist. Sihtrühm: Kaitseliitu tööle kandideerivad isikud, Kaitseliidus töölepingu alusel töötavad isikud, Kaitseliiduga teenuse osutamise lepingu sõlmivad isikud ja Kaitseliidule teenuse osutamise lepingu alusel teenuseid osutavad isikud ja nende töötajad Olulisus: eelnõukohane muudatus võimaldab Kaitseliidul hinnata töölepingu või teenuse osutamise lepingu sõlmimisel või töölepingu või teenuse osutamise lepingu täitmise käigus isikute vastavust seaduses sätestatud nõuetele, sh teovõimet, karistatust ning riigi julgeolekut mõjutavaid asjaolusid (koostöö välisriigi julgeolekuasutustega, pikaajaline viibimine välisriigis vms). Kui selgub, et isik ei vasta nõuetele, siis annavad muudatused aluse isikuga lepingu lõpetamiseks. Eelnõukohase seaduse jõustumisel suureneb Kaitseliidu ülesannete täitmise võime ja riigi julgeolek ning paraneb Kaitseliidu võime reageerida, kui töötaja või teenust osutava isikuga seoses ilmneb turvarisk. 6.2.2. Kaitseliit saab õigusliku aluse elektrišokirelva kasutamiseks enda tegevuses Kaitseliidu liikmed saavad volituse enda ülesannete täitmiseks või korrakaitseorgani ülesannetesse kaasamise korral lisaks tulirelvale kasutada ka elektrišokirelva. Sihtrühm: Kaitseliidu liikmed, kes kaasatakse korrakaitseorgani ülesannete täitmisesse vahetu sunni kasutamise volitustega Olulisus: Kaitseliidu liikmed saavad korrakaitseorgani ülesannete täitmisesse kaasamise ja valvuri või valves osaleja ülesannete täitmise korral kasutada samu relvi, mida võivad kasutada korrakaitseorgani liikmed. Muudatuse tulemusena on selge, et Kaitseliidu liikmel on volitus kasutada elektrišokirelva samadel alustel teiste korrakaitseorganite, kelle tegevusse Kaitseliit liitub, ametnikega. Samuti võib valvur või valves osaleja Kaitseliidu alaliselt valvataval või ajutiselt valvataval objektil kasutada ründe tõrjumisel lisaks tulirelvale vähem ohtlikku elektrišokirelva. 6.2.3. Kaitseliidu teenistusülesannete täitmisel võib kasutada jahirelva Teenistuskohustuste täitmisel lubatakse kasutada jahitulirelva (sh vintraudne jahipüss ja siledaraudne püss) ning sellega kaasatakse jahimehed riigikaitsesse. Sihtrühm: Kaitseliidu liikmed, kes on jahimehed Olulisus: muudatuse tulemusena on jahimehed paremini kaasatud Kaitseliidu teenistuskohustuste täitmisesse ning see suurendab jahimeeste valmisolekut Kaitseliiduga liituda. Jahitulirelval ja Kaitseliidu liikme relval ei ole tehniliselt olulisi erinevusi, mistõttu ei ole põhjust keelata Kaitseliidu tegevliikmel kasutada jahitulirelva teenistuskohustuste täitmisel Kaitseliidus. 6.2.4. Hajali paiknevate Kaitseliidu valvatavate objektide järelevalve paraneb 14 (17) Hajali paiknevate Kaitseliidu valvatavate objektide järelevalve võib määrata valves osaleja ülesandeks ning selle ülesande täitmisel on valves osalejal iseseisev sekkumisõigus. Sihtrühm: Kaitseliidu valves osalevad isikud Olulisus: valves osalev isik on: 1) Kaitseliidus rahuaja ametikohal olev tegevväelane, kelle teenistusülesanne on valves osalemine; 2) Kaitseliidu tegevliige, kelle teenistuskohustus on valves osalemine (KaLS § 70 lg 11). Valves osalemine on: 1) alaliselt valvatava objekti valvuri abistamine; 2) ajutiselt valvatava objekti valve vastavalt objektil sõjaväelise väljaõppe andmise ja korraldamise eest vastutava tegevväelase suunistele (KaLS § 70 lg 12). Eelnõuga täienevad valves osalemise pädevused alaliselt valvatava objekti valvesündmusele reageerimisega. KaLS § 71 lg 21 kohaselt on valvuril alaliselt valvataval objektil ning ajutiselt valvataval objektil teenistuskohustuste täitmisel samad volitused, mis on valvuril KaLS § 71 lg-te 3–9 ning KaLS §-de 72 ja 73 kohaselt. Eelnõukohase seaduse jõustumisel tekib valves osalejal pädevus iseseisvalt reageerida sündmusele alaliselt valvataval objektil. See suurendab Kaitseliidu alaliselt valvatavatel objektidel reageerimiskiirust ja tagab sellega objektide parema kaitstuse. 6.3. Mõju majandusele – puudub. 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub. 6.5. Mõju regionaalarengule – puudub. 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele 6.6.1. Kaitseliidu struktuuri muutmine on edaspidi kiirem ja paindlikum Kaitseliidu struktuuriüksuste liigid ja nimetused, samuti kollegiaalsete organite töökorra küsimused, viiakse seadusest üle Kaitseliidu kodukorda (Vabariigi Valitsuse määrus). Sihtrühm: Kaitseliit Olulisus: eelnõukohase seaduse jõustumisel reguleeritakse kollegiaalsete organite töökord Kaitseliidu kodukorras ning seaduses reguleeritakse kollegiaalsete organite nimetused ning moodustamise alused ja pädevus. Kaitseliidu kodukorrast jäetakse välja struktuuriüksuse ja selle allüksuse organi moodustamine, organi ülesanded, organi liikmeks saamise ja liikme volituste kestus ning edaspidi määrab need keskkogu. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni ajal läheb struktuuriüksuse ja selle allüksuse kollegiaalse organi pädevus üle vastavalt struktuuriüksuse ja allüksuse pealikule. Keskkogu pädevus läheb eespool nimetatud ajaks üle keskjuhatusele. Eelnõukohaste muudatuste jõustumisel muutub Kaitseliidu struktuur märkimisväärselt paindlikumaks ning võimaldab kiiremini reageerida kriisiolukorrast tulenevatele vajadustele, suurendades sellega Kaitseliidu valmisolekut reageerida kriisiolukorra vajadustele. 6.6.2. Kaitseliidu vara käsutamine ja kasutusse andmine on lihtsam ja kiirem Kaitseliidu vara käsutamise ja kasutusse andmisega seotud õiguslik regulatsioon koondatakse KaLS-i ning jäetakse välja viited RVS-ile. Sihtrühm: Kaitseliit 15 (17) Olulisus: kehtiva KaLS § 77 ning RVS § 106 ning 3. ja 4. peatüki koostoimes tuli Kaitseliidu vara võõrandamiseks saada luba kaitseministrilt, samas kui sellesama vara kasutusse andmise pidi otsustama Vabariigi Valitsus. Vara võõrandamist ja kasutusse andmist reguleerivad sätted paiknesid kahes erinevas seaduses ning polnud üheselt selge, millises osas on riigivara puudutavad nõuded Kaitseliidule kohaldatavad. Niivõrd ulatuslik sidumine riigivara regulatsiooniga oli vastuolus Kaitseliidu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku enesekorraldusõigusega. Eelnõukohase seaduse jõustumisel on Kaitseliidu vara käsutamist ja kasutusse andmist reguleerivad õigusnormid koondatud KaLS § 77 ning RVS-i sätteid enam ei kohaldata. See suurendab vara võõrandamise ja kasutusse andmisega seotud õiguslikku selgust ja tagab kiirema menetluse. 6.6.3. Kaitseliidu liikmete tervisekontrolliga kaasnevad kulud vähenevad Kaitseliidu liikmete, kes täidavad KaLS §-s 58 nimetatud ülesandeid, terviseseisundit hinnatakse juhtimisõiguse või relvaloa saamiseks väljastatud tervisetõendi või terviseseisundi hindamist eeldava ametikoha ametiasutuse tõendi alusel ning eraldi tervisenõudeid ega tõendi vormi ei kehtestata. Sihtrühm: Kaitseliit, Kaitseliidu KaLS §-s 58 nimetatud ülesandeid täitvad liikmed Olulisus: isiku, kellel on mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba või relvasoetamisluba või nende saamiseks väljastatud kehtiv tervisetõend, samuti kelle terviseseisundi vastavust tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseiniku tervisenõuetele on hinnatud (ametiasutuse kinnitus), terviseseisundit Kaitseliidu liikmeks astumisel või liikmesuse ajal üldjuhul täiendavalt ei hinnata. See võimaldab märkimisväärselt vähendada nii Kaitseliidu kui ka kandidaadi või liikme kulusid ja tõendi saamiseks kulutatavat aega. Kaudselt lihtsustab see ka perearstide tööd, kes ei pea vormistama eraldi tõendit Kaitseliidu liikme nõuetele vastavuse kohta. Muudatused ei mõjuta oluliselt Kaitseliidu liikme terviseseisundile esitatavaid nõudeid, kuid vähendavad kulutusi isiku terviseseisundi hindamisele ja sellekohase tõendi väljastamisele. 6.6.4. Kaitseliidu sümbolitega seotud küsimused reguleeritakse kodukorras Kaitseliidu sümbolid, eraldusmärgid, teenetemärgid ja nende kehtestamise kord reguleeritakse Kaitseliidu kodukorras (Vabariigi Valitsuse määrus). Sihtrühm: Kaitseliit Olulisus: kehtiva KaLS § 7 lg 1 kohaselt kehtestab Kaitseliidu sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid keskkogu, nende kandmise ja kasutamise korra Kaitseliidu ülem ning KaLS § 7 lg 2 kohaselt kehtestab Naiskodukaitse sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kodukorras määratud Naiskodukaitse juhtorgan. Sama sisuga sätted on ka Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ §-s 4. Kaitseliidu sümbolite, eraldusmärkide ja teenetemärkide regulatsioon ei pea olulisuse põhimõttest lähtudes olema seaduses. Täpsustatakse volitusnormi, et Vabariigi Valitsus on pädev kodukorras Kaitseliidu sümboleid reguleerima. Eelnõukohase seaduse jõustumisel muutuvad Kaitseliidu sümbolite, eraldusmärkide ja teenetemärkide kehtestamise tingimused ja kord selgemaks. 6.6.5. Kaitseliit saab õigusliku aluse väikese riigivapi kujutise kasutamiseks Kaitseliidule antakse õigus kasutada väikest riigivappi oma dokumentidel ja trükistel. 16 (17) Sihtrühm: Kaitseliit Olulisus: Kaitseliidu vapil hoiab põhjakotkas väikest riigivappi ja mõõka. Kuna Kaitseliidul ei ole RVaS-i järgi õigust kasutada väikest riigivappi oma dokumentidel ja trükistel, siis ei saa Kaitseliit registreerida olemasolevat vappi enda kaubamärgina (Kaitseliidu vapp on registreeritud ilma väikese riigivapi kujutiseta). Koos väikese riigivapi kujutisega ei ole Kaitseliidu vapp kaubamärgina kaitstud ning seda võib igaüks kasutada, ilma et Kaitseliit saaks seda mõjutada. Eelnõukohase seaduse jõustumisel tekib Kaitseliidul õiguslik alus registreerida oma vapp kaubamärgina koos väikese riigivapi kujutisega. 7. Seaduse rakendamise eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud on seotud tasustamata lisapuhkust saavate isikute ringi suurendamisega seoses noorte väljaõppega. Kaitseliidu analüüsist nähtub, et tegevliikmeid on kaasatud noorte väljaõppesse ligikaudu 150 isikut aastas, seetõttu on puhkusepäevade vajaduse korral kompenseerimise maksimaalne kulu hinnanguliselt 49 400 eurot. Tulude vaates eeldatakse, et jahirelvade kasutuse lubamine Kaitseliidu väljaõppes võiks suurendada liikmete arvu, mistõttu laekuks ka liikmemakse rohkem. Eelnõukohase seaduse jõustumisel vähenevad Kaitseliidu liikmete terviseseisundi hindamise kulud. Eelnõukohase seaduse jõustumisega kaasnevad kulud kaetakse Kaitseliidu vahenditest. Muudatustega ei kaasne täiendavat riigipoolset rahastust Kaitseliidule. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisel tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määrust nr 151 „Kaitseliidu kodukord“. Rakendusakti kavand on seletuskirjale lisatud. 9. Seaduse jõustumine Eelnõukohane seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Üldisest jõustumisajast pikem jõustumisaeg on vajalik selleks, et valmistada ette rakendusaktid ja Kaitseliidu-sisesed aktid ning need õigel ajal vastu võtta või kehtestada. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Kaitseliidule. 17 (17)  LISA 1 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ muutmine Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 5 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määruses nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt: „§ 4 Kaitseliidu sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid (1) Kaitseliidu embleem kehtestatakse käesoleva määruse lisas 1. Kaitseliidu muud sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab keskkogu. (2) Struktuuriüksuse ja allüksuse, v.a. naiskodukaitse ja noorteorganisatsiooni, sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kehtestab Kaitseliidu keskjuhatus. (3) Naiskodukaitse ja selle allüksuse sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kehtestab Naiskodukaitse keskkogu. (4) Noorteorganisatsiooni ja selle allüksuse sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kehtestab noorteorganisatsiooni keskjuhatus.“; 2) paragrahvi 7 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „juhile, mille koosseisu soovitakse astuda. Naiskodukaitsjaks astuda soovija esitab avalduse koos teiste nõutavate dokumentidega Naiskodukaitse selle“; 3) paragrahvi 7 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Avaldusel peab olema märge soovitajate olemasolu või puudumise kohta. Kaitseliidu tegevliikmest soovitaja peab andma soovituse kohta kinnituse. Kinnitust andes võtab soovitaja endale moraalse vastutuse, et Kaitseliitu astuda soovija on korralik, Eesti riigile ustav ja austab Kaitseliidu põhimõtteid. Naiskodukaitsjaks astuda soovija vähemalt üks soovitaja peab olema naiskodukaitsja. Noorkotkaks või kodutütreks astuda soovijalt soovitajaid ei nõuta. (5) Kaitseliitlaseks ning naiskodukaitsjaks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustab struktuuriüksuse juht 60 päeva jooksul avalduse ja kõigi nõutud dokumentide esitamisest arvates. Ettepaneku liikmeks vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks teeb struktuuriüksuse allüksuse juhatus konsensuslikult. Otsus jõustub ja avaldaja loetakse Kaitseliitu vastuvõetuks otsuse tegemise päeval. Otsuse tegemisele peab eelnema isikuandmete kontrollimine Kaitseliidu seaduses sätestatud korras. Juhatus võib kutsuda liikmeks astuda soovija juhatuse koosolekule. Soovitaja(te) puudumisel võib avaldajale määrata katseaja 12 kuud, mille käigus kontrollitakse isiku Kaitseliidu liikmeks sobivust. Katseajal on isik Kaitseliidu liikmekandidaat (edaspidi liikmekandidaat). Katseajal on liikmekandidaadil selle liikme liikmeõigused, kelle liikmestaatusele isik kandideeris, välja arvatud õigus olla valitud Kaitseliidu valitavasse kollegiaalsesse organisse või valitavale kohale.“; 4) paragrahvi 7 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kaitseliidu auliikme valib Kaitseliidu keskkogu keskjuhatuse ettepanekul ja valitava eelneval kirjalikul nõusolekul. Auliige ei pea olema eelnevalt Kaitseliidu liige. Struktuuriüksusel võib olla oma auliige. Struktuuriüksuse auliikme valib struktuuriüksuse esindajatekogu keskkogu juhatuse ettepanekul. Naiskodukaitse ja Kodutütarde ringkonnal võib olla oma auliige. Naiskodukaitse ringkonna auliikme valib ringkonnakogu ringkonna juhatuse ettepanekul. Kodutütarde ringkonna auliikme valib ringkonna juhatus ringkonnavanema ettepanekul.“; 5) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Liige, kes soovib tegevust jätkata teises struktuuriüksuses, esitab kirjaliku avalduse selle allüksuse juhile, mille liige ta on, näidates avalduses ära struktuuriüksuse, kus ta soovib oma tegevust jätkata. Allüksuse juhatus edastab viivitamatult pärast võlgnevuste likvideerimist laekunud avalduse struktuuriüksuse juhile, kes korraldab kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates dokumentide edastamise uue struktuuriüksuse juhile. Struktuuriüksuse vahetus loetakse toimunuks pärast uue struktuuriüksuse juhi käskkirja, kus määratakse isiku liikmestaatus ja kuuluvus, kaitseliitlaste, noorkotkaste ja kodutütarde puhul rühma ning naiskodukaitsjate puhul jaoskonna täpsusega. Käskkiri tehakse liikmele kirjalikult teatavaks kümne tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates.“; 6) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Väljaarvamine toimub struktuuriüksuse juhi otsuse alusel, kui liige ei vasta liikmele esitatavatele nõuetele või jätab täitmata liikmele ettenähtud kohustused. Struktuuriüksuse juht võib liikme väljaarvamise esitada otsustamiseks vastavalt maleva allüksuse juhatusele või Naiskodukaitse ringkonna juhatusele. Juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega.“; 7) paragrahvi 11 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Kaitseliidu“ sõnaga „liikmete“; 8) paragrahvi 11 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 11 lõiked 6–9 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Maleva juurde määratud Kaitseliidu liikmete ametikohtade loetelu ja nõuded nendele kehtestab Kaitseliidu ülem. (7) Maleva juurde määratud Kaitseliidu liige nimetatakse ametikohale Kaitseliidu ülema kehtestatud korras. Toetajaliikme võib ametikohale määrata tema kirjalikul nõusolekul. Liige võib olla ametikohal struktuuriüksuses, mille liige ta ei ole. (8) Erialase või valdkondliku tegevuse korraldamiseks võib luua erialapealike ja nende abide ametikohti. Erialapealike ja nende abide ametikohtade loetelu ja ülesanded kehtestab Kaitseliidu ülem. Erialapealik allub vahetult struktuuriüksuse või selle allüksuse pealikule, kus liikme ametikoht paikneb.“; (9) Uute ametikohtade loomiseks teeb struktuuriüksuse juht põhjendatud taotluse Kaitseliidu ülemale, kes kehtestab ametikoha ja ülesanded oma käskkirjaga.“; 2(7) 10) määruse 4. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk Kaitseliidu ülesehitus, juhtimine ja sisemine korraldus“; 11) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses: „§ 171. Kaitseliidu ülesehitus (1) Kaitseliit koosneb alaliselt tegutsevatest struktuuriüksustest ja selle allüksustest ning neile lisaks kriisiolukorras tegutsevatest üksustest. (2) Kaitseliidu struktuuriüksused ja nende allüksused tegutsevad kindlaksmääratud territoriaalsel vastutuspiirkonnal või eksterritoriaalselt funktsioonipõhiselt. (3) Struktuuriüksuse ja selle allüksuse ülesanded, vastutusalad või funktsioon sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses, välja arvatud kriisiolukorras tegutsevad üksused. Kriisiolukorra lahendamise toetamiseks moodustatud üksuste kohta kehtestab Kaitseliidu ülem võimekirjeldused. (4) Allüksuste, välja arvatud Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad, moodustamise täpsem kord sätestatakse Kaitseliidu ülema käskkirjaga. (5) Alaliselt tegutsevad Kaitseliidu struktuuriüksused on peastaap, malevad, kool, Naiskodukaitse, noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred ning valveteenistus. (6) Kriisiolukorra lahendamiseks käivitatakse Kaitseliidu peastaabi baasil moodustatud Kaitseliidu ülema juhtimiselemendi sihtüksus ning suurendatakse valmisolekut riigikaitse laia käsitluse toetuseks moodustatud sihtüksuste ja võrgustike kaasumiseks. (7) Kaitseliidu malevad on kübermalev, Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinna, Tartu, Valgamaa, Viru ja Võrumaa malev; nendest juhtmalevad on Tartu, Tallinna, Pärnumaa ja Viru malev. (8) Kaitseliidu peastaabil, struktuuriüksuste staapidel, koolil ja Kaitseliidus riigikaitse laia käsitluse toetuseks moodustatud sihtüksustel puuduvad alalised liikmed.“; 12) paragrahvi 191 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Malevatest moodustatakse neli maakaitseringkonda, mille tegevust juhib juhtmalev. Juhtmaleva eesmärk on korraldada vastutusalas Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktides 2‒4 sätestatud ülesannete täitmist ning juhtida ja koordineerida vastutusalasse kuuluvate malevate tegevust Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel. (2) Maakaitseringkonna tegevust juhib juhtmaleva pealik, keda nimetatakse maakaitseringkonna pealikuks. Maakaitseringkonna pealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale.“; 13) seadust täiendatakse §-ga 193 järgmises sõnastuses: „§ 193. Valveteenistus (1) Valveteenistus on eksterritoriaalne Kaitseliidu struktuuriüksus, mille eesmärk on tagada vajaduse korral riigikaitseobjektide ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara ning Eesti välisesinduste valve ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks, õiguserikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning meetmete võtmine valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks ja teostada valdkonna eest vastutava ministri määratud isikute kaitset. 3(7) (2) Valveteenistuse allüksusteks võivad olla valveteenistuse pealiku administratsioon ja kompanii. (3) Valveteenistust juhib pealik, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale.“; 14) paragrahvi 20 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Malev on kindlaksmääratud territoriaalse vastutuspiirkonnaga või funktsioonipõhine Kaitseliidu struktuuriüksus, mille ülesanne on riigikaitse laia käsitluse toetuseks maleva sõjalise ja mittesõjaliste allüksuste abil rahva vaba tahte kaasamine ühiskonna julgeoleku tagamiseks. (2) Maleva allüksusteks võivad olla malevapealiku administratsioon, staap, malevkond, üksikkompanii, kompanii, üksikdivisjon, üksikpatarei, üksikrühm, rühm, eriotstarbeline allüksus, sektsioon ja jagu. (3) Malevat juhib malevapealik, kes allub Kaitseliidu ülemale ja käesoleva määruse § 191 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel vahetult maakaitseringkonna pealikule.“; 15) paragrahvi 22 lõike 3, § 24 lõike 3 ning § 26 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 28 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kool on Kaitseliidu struktuuriüksus, mis on organisatsioonisisene koolitus-, teadmus- ja arenduskeskus ning viib läbi täienduskoolitusi täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.“; 17) paragrahvi 28 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Kooli õppetöö korraldamiseks kehtestab Kaitseliidu ülem õppekorralduse eeskirja. (5) Kooli juurde võib moodustada koolil nõukogu, mille koosseisu kinnitab Kaitseliidu ülem.“; 19) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) kohaldab isikute suhtes, kellel on silmapaistvaid teeneid kooli ees, kooli teenetemärgi annetamist.“; 20) paragrahvid 30 ja 31 tunnistatakse kehtetuks; 21) määrust täiendatakse §-dega 311–313 järgmises sõnastuses: „§ 311. Valveteenistuse pealiku põhiülesanded (1) Valveteenistuse pealik: 1) juhib valveteenistuse tegevust ja esindab valveteenistust; 2) vastutab valveteenistuse ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest; 3) valitseb valveteenistuse kasutusse antud relvi, laskemoona ja muud sõjalist varustust; 4) korraldab valveteenistuse eelarve planeerimist ning käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid; 5) juhib valveteenistuse ülesannetele vastava väljaõppe ja koolituse korraldamist ning teeb selle üle järelevalvet; 6) korraldab valveteenistusele pandud ülesannete täitmiseks koostööd Eesti ja välisriikide asutustega; 7) korraldab valveteenistuse kasutusse antud vara kasutamist ja korrashoidu; 4(7) 8) täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle. (2) Mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal täidab valveteenistuse pealik oma põhiülesandeid Kaitseliidu ülema määratud ulatuses ja temale püstitatud sõjaajaülesandeid. § 312. Kaitseliidu ülema juhtimiselement (1) Kaitseliidu ülema juhtimiselemendi eesmärkideks on enne kriisi ja kriisi ajal, erakorralise vahejuhtumi tekkimisel või erakorralisel töörežiimil: 1) tagada Kaitseliidu ülemale juhtimisvõime riigikaitse laia käsitluse rakendamisel kaasumisega tsiviilkriisi, hädaolukordade lahendamise, mittesõjalise riigikaitsekriisi või sõjalise olukorra lahendamisse; 2) koordineerida riigiüleselt Kaitseliidu kriisiaegset kaasumist riigivõimu volitusi omavate asutuste, kohalike omavalitsuste, juhtmalevate staapidega ja/või malevate staapidega; 3) nõustada Kaitseliidu ülemat ja Kaitseväe juhatajat maakaitseringkonna vastutusalas sõjalise ja mittesõjalise tegevuse koordineerimise vajaduse korral; 4) tagada Kaitseliidu, sh maakaitse vastupanuvõime ja jätkusuutlikkus vahendite ja pädevustega, mis ületavad maakaitseringkonna territooriumil olevaid ressursse või maakaitseringkonna ülema volitusi; 5) juhtida riigiüleselt Kaitseliidule seadusega pandud kriisiülesandeid kuni riigis olukorra normaliseerumiseni, koordineerides Kaitseliidu riigikaitse laia käsitluse toetuseks moodustatud sihtüksuste ja võrgustike kasutamist ning kooskõlastades tegevusi riigiasutustega. Seda ülesannet jätkatakse ka okupatsiooni tingimustes. (2) Kaitseliidu ülem kehtestab Kaitseliidu ülema juhtimiselemendi võimekirjelduse. Kehtestatav võimekirjelduse salastustase on salajane. (3) Kaitseliidu ülema juhtimiselementi juhib Kaitseliidu ülema poolt määratud isik. § 313. Kaitseliidus riigikaitse laia käsitluse toetuseks moodustatud sihtüksused (1) Sihtüksuse eesmärk on täita võimekirjelduses sätestatud ülesandeid. (2) Kaitseliidu ülem kehtestab Kaitseliidu ülema juhtimiselemendi võimekirjelduse. Kehtestatav võimekirjelduse salastustase on salajane. (3) Kaitseliidus riigikaitse laia käsitluse toetuseks moodustatud sihtüksuse juhi määrab struktuuriüksuse pealiku ettepanekul Kaitseliidu ülem.“; 22) paragrahvi 321 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseliit võib Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 1 toodud ülesannete täitmiseks ning lõikes 2 ja lõikes 31 nimetatud ülesannete täitmises osalemiseks moodustada struktuuriüksuste väliseid sihtüksusi.“; 23) määruse 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 24) määrust täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses: „51. peatükk Kaitseliidu keskorganite töökord, kollegiaalse organi liikmele seatud piirangud ja kollegiaalse organi liikme volituste lõppemine § 441. Kaitseliidu keskkorgani töökord (1) Keskkogu koosoleku kutsub kokku Kaitseliidu ülem või keskjuhatus vähemalt kaks korda aastas. 5(7) (2) Keskkogu koosolekut juhatab keskkogu liikmete seast kolmeks aastaks valitud koosoleku juhataja ja abijuhataja. Juhatajat võib asendada abijuhataja ning sel juhul valitakse koosolekul selleks koosolekuks uus abijuhataja. (3) Keskjuhatuse koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku Kaitseliidu ülem või vähemalt kaks valitud keskjuhatuse liiget. (4) Keskjuhatuse koosolekut juhatab Kaitseliidu ülem või tema asendaja. Keskjuhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb Kaitseliidu ülem või peastaabi ülem või neist ühe asendaja ja vähemalt kaks valitud keskjuhatuse liiget. (5) Keskrevisjonikomisjoni koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku komisjoni esimees või keskkogu. (6) Keskrevisjonikomisjoni koosolekut juhib komisjoni esimees või komisjoni liikmete seast kolmeks aastaks valitud abiesimees. Keskrevisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb komisjoni esimees või abiesimees ja vähemalt kolm keskrevisjonikomisjoni liiget. (7) Vanematekogu koosoleku kutsub kokku vastavalt vajadusele keskjuhatus või vanematekogu esimees. (8) Vanematekogu koosolekut juhatab vanematekogu esimees. Esimeest võib asendada aseesimees. (9) Koosoleku päevakorra kinnitab ja päevakorrapunktide arutelu valmistab ette koosoleku kokkukutsuja. (10) Koosoleku kokkukutsumisest ning päevakorrast ja muudest koosoleku läbiviimiseks vajalikest dokumentidest teavitatakse ette järgnevalt: 1) keskkogu ja keskrevisjonikomisjoni liikmeid vähemalt 14 kalendripäeva; 2) keskjuhatuse ja vanematekogu liikmeid vähemalt seitse kalendripäeva. 442. Kollegiaalse organi liikmele seatud piirangud (1) Kaitseliidu keskjuhatuse, struktuuriüksuse juhatuse või keskjuhatuse ja allüksuse juhatuse liiget ei või valida revisjonikomisjoni liikmeks. Naiskodukaitse keskkogu, keskjuhatuse ja allüksuse juhatuse liiget ei või valida sama taseme revisjonikomisjoni liikmeks. (2) Kollegiaalse organi liige ei tohi osa võtta sellise asja arutamisest ja otsustamisest, mille puhul on tal huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse järgi. Sellisel juhul on liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse mitteosalemise kohta nimetatud päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse koosoleku protokolli. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle liikme võrra väiksem. 443. Kollegiaalse organi liikme volituste lõppemine (1) Kollegiaalse organi valitud liikme volitused lõppevad enne tähtaega: 1) liikme tagasiastumise korral; 2) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 3) tegevteenistusse asumisega; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) Kaitseliidu liikmesuse lõppemise või peatumisega; 6) muul õigusaktides sätestatud juhul. 6(7) (2) Kollegiaalse organi liikme valinud kogul on õigus valitud liige kahekolmandikulise häälteenamusega tagasi kutsuda järgmistel asjaoludel: 1) raskete juhtimisvigade ilmnemisel; 2) pikaajaliselt organi töös mitteosalemisel; 3) Kaitseliidu seaduse või kodukorra raskel rikkumisel.“; 25) paragrahv 45 sõnastatakse järgmiselt: „§ 45. Kaitseliidu sisejärelevalveorganid (1) Kaitseliidus sisejärelevalvet tegevad kollegiaalsed organid on: 1) kesktasandil - Kaitseliidu keskrevisjonikomisjon; 2) struktuuriüksuse tasandil - revisjonikomisjon; 3) allüksuse tasandil - revisjonikomisjon. (2) Struktuuriüksuse ja selle allüksuse sisejärelevalvet teostavate kollegiaalsete organite moodustamise ja liikmeks valimise ja volituste kehtivuse sätestab Kaitseliidu keskkogu.“; 26) paragrahvid 46–48 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 49 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseliidu sisejärelevalvet teostavate (edaspidi revisjonikomisjon) organite liikmed valivad endi seast igal aastal üheks aastaks revisjonikomisjoni juhataja ja kolmeks aastaks abijuhataja. Komisjoni juhatajaks ei saa valida revisjonikomisjoni liiget, kelle revisjonikomisjoni liikme volitused lõppeksid juhataja ametiaja jooksul või sellele järgneval aastal. Komisjoni juhataja määrab koosoleku päevakorra ja allkirjastab koosoleku protokolli.“; 28) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Enne keskrevisjonikomisjoni esimehe volituste lõppemist valitakse revisjonikomisjoni liikmete seast uus juhataja.“; 29) paragrahvi 50 lõige 2 ning § 51 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. Kaja Kallas Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär 7(7)