Kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

. Sotsiaalministeerium 24.07.2023 nr 5-1/23/2694 Justiitsministeerium Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 20230714_KVTS_vaided_RÕK_EN.docx 20230714_KVTS_vaided_RÕK_SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  0 7 .07 .2023 Kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga viiakse kaitseväeteenistuse seadusesse (edaspidi KVTS ) muudatused, millega lihtsustatakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisega seotud vaiete menetle mist . Samuti täpsustatakse KVTSis tervise infosüsteemi (edaspidi TIS ) andmetele juurdepääsu tingimusi , et sätestada selgemalt isiku õigused terviseandmetele juurdepääsu keelamisel ja nõusoleku andmisel seoses terviseseisundi hindamisega , ning lisa muudatustega viiakse teatud sätete sõnastus vastavusse KVTSis 1.04.2023 jõustunud muudatuste ga . Lisaks kaotatakse ära Kaitseväe juhataja või tema volitatud struktuuriüksuse ülema poolt õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastuste andmise vormistamine haldusaktiga olukorras, kus vabastuse andmise otsustamisel ei ole ette nähtud kaalutlusõigust. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduses nähakse ette rakendussätted seoses vaidemenetluse korra kaotamisega. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja kavandid on ette valmistanud Kaitseressursside Ameti arendusjuht Mari Ann Lõõnik ( [email protected] ) ja kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell ( [email protected] ) . Eelnõu koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun ( [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetuse on teinud Nele Nikopensius, Luisa Tõlkebüroo ( [email protected] ). Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu kohase seaduse ga muudetakse KVTS i redaktsiooni RT I, 11.03.2023, 60 ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse redaktsiooni RT I, 27.01.2023, 4 . Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna selle seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk 1.04.2023 jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (edaspidi eelnõu 623 SE ) kohaselt lõpetati Kaitseministeeriumi valitsemisalas eraldi haldusorganitena moodustatud arstlike komisjonide ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni tegevus ning sätestati, et terviseseisundi hindamisega seotud vaideid asub lahendama Kaitseministeerium. Pr aktikas on ilmnenud, et sisulist vajadus t eraldi menetluskorra järele tegelikkuses ei esine ning vaiete menetlemise protsess oleks oluliselt lihtsam ja vähem bürokraatlik , kui see toimuks vastavalt haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS ) sätestatule. Eelnõu kohaselt kaotatakse KVTS is vaiete esitamist ja läbivaatamist käsitlev regulatsioon ning edaspidi kuulub ka terviseseisundi hindamisega seotud otsuste peale esitatud vaiete lahendamine otsuse teinud asutuse pädevusse . E elnõu ga täpsustatakse ka TIS i andmetele juurdepääsu tingimusi seoses kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate is ikute terviseseisundi hindamisega . 1.04.2023 jõustunud KVTS § 14 lõigetes 6–8 on sätestatud, millistel juhtudel on terviseseisundi t hindavale arstile vaikimisi avatud juurdepääs TISis olevatele andmetele ja millal peab isik olema andnud selleks nõusoleku. Kuna i sikule on jäetud ka võimalus soovi korral oma andmetele juurdepääsu keelata ja esitada oma terviseseisundi hindamiseks vajalikud andmed muul viisil , vajab KVTS § 14 lõike 10 kehtiv sõnastus täpsustamist, et isiku õigused ja kohustused seoses juurdepääsuga TIS i andmetele oleksid selgemini sätestatud. Õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastuse andmise muudatuse eesmärk on vähendada struktuuriüksuste ülemate töö koormust ja lihtsustada vabastuse andmise korda selliselt, et kui vabastuse andmise otsustamisel puudub ülemal kaalutlusõigus ning vabastuse andmise alused on kehtestatud kindlatel tingimustel KVTSis, siis ei pea ülem vabastuse andmist vormistama haldusaktiga. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse KVTSi . Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks KVTS § 14 lõige 8, mis sätestab vaide lahendamisse kaasatud eriarsti õiguse saada kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta andmeid tervishoiuteenuse osutajalt ning juurdepääsu TIS i andmetele seoses vaide lahendamisega. Eelnõu kohaselt kaotatakse KVTSis terviseseisundi hindamisega seotud vaiete esitamise ja läbivaatamisega seotud regulatsioon (vt ka eelnõu § 1 p 9 ), mistõttu on vaja kehtetuks tunnistada ka säte, mis käsitleb vaiete lahendamise ga seotud andmete esitamist ja juurdepääsu TIS i andmetele. Punktiga 2 täiendatakse KVTS § 14 lõike 10 sõnastust ja lisatakse viide , et isiku antud nõusoleku tingimus kohaldub ainult KVTS § 14 lõigetes 6 ja 7 sätestatud juhtudel . KVTS § 14 lõike 10 eesmärk on kohustada isikut esitama oma terviseseisundi hindamiseks vajalikud dokumendid, kui need ei ole terviseseisundit hindavale arstile kättesaadavad TIS i kaudu. Vastavalt hindamise eesmärgile on KVTS § 14 lõigete 6 ja 7 kohaselt terviseseisundit hindava arsti jaoks juurdepääs TIS i andmetele vaikimisi avatud ning sätestatud on juhud, kui isik peab olema andnud selleks eraldi nõusoleku. Lõike 10 kehtiv sõnastus annab samas võimaluse ka tõlgenduseks, mille kohaselt peab isik esitama nõutud dokumendid igal juhul, kui ta on keelanud juurdepääsu TISis olevatele andmetele või ei ole andnud nõusolekut nende kasutamiseks. Selle st omakorda saab järeldada, et TIS i andmete kasutamine saab toimuda üksnes isiku nõusoleku alusel, kuigi KVTS § 14 lõike 6 kohaselt on selgelt sätestatud, et KVTS § 26 1 lõike 1 punktis 1 sätestatud eesmärgil (kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse tuvastamine) on isiku terviseseisundit hindaval arstil õigus juurdepääsuks TIS i andmetele ilma isiku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui tegemist on tegevteenistusse asuda sooviva isikuga. E elnõuga lisatakse KVTS § 14 lõike 10 sõnastusse isiku nõusoleku osas viide sama paragrahvi lõigetele 6 ja 7, et oleks üheselt arusaadav, milli stel juhtudel peab isik olema andnud nõusoleku TIS i andmetele juurdepääsuks. Seeläbi on kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kui TIS i andmesubjekti jaoks selgem, mil viisil saab ta kasutada oma õigusi terviseandmetele juurdepääsu keelamisel ja nõusoleku andmisel. Punktidega 3 ja 4 tehakse muudatused KVTS § 33 1 lõikes 1 ja § 56 2 lõikes 3, et viia nimetatud sätete sõnastus vastavusse 1.04.2023 jõustunud KVTSi muudatustega. Seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega on eelnõuga 623 SE asjakohased sätted ekslikult muutmata jäänud . Eelnõu kohaselt jäetakse muudetavate sätete sõnastusest välja termin „arstlik komisjon“, kuid sisulisi muudatusi sellega ei kaasne. Punktidega 5 ja 6 muudetakse KVTS § 76 lõikeid 1 ja 3 1 . Kehtiva sõnastuse kohaselt vabastab reservis oleva isiku õppekogunemisel osalemise kohustusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem järgmistel juhtudel: 1) kui isik ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 2) kui isik on Riigikogu, Euroopa Parlamendi, Vabariigi Presidendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel kandidaadina registreeritud; 3) välislepingus ettenähtud juhul; 4) kui isiku suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist; 5) kui on jõustunud kohtuotsus, millega isikule on mõistetud reaalne vangistus; 6) kui isik asub riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale; 7) kui isik on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest § 76 lõike 3 1 kohaselt vabastab reservis oleva isiku Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui isik on emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel. Nimetatud asjaolude ilmnemisel vabastatakse õppekogunemise kutse saanud reservis olev isik õppekogunemisel osalemise kohustusest, kui isik esitab vabastuse saamiseks taotluse koos vabastuse aluseks oleva asjaolu kinnitava dokumendiga hiljemalt 15 päeva enne õppekogunemise algust . Kui isik ei vasta või ajutise lt ei vasta kaitseväeteenistu skohustuslase tervisenõutele või kui isik asub riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale ( näiteks Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, Riigikogu liige, õiguskantsler jne), siis vabastamise taotlust esitama ei pea, kuna kõnesolevad andmed on kättesaadavad kaitseväekohustuslaste registris. Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastuse saamise taotlus, mis kinnitab, et isik on emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel, tuleb esitada viivitamata pärast lisaõppekogunemise teate saamist. Seega on KVTS § 76 lõigetes 1 ja 3 1 sätestatud kindel loetelu asjaoludest, mille esinemisel vabastab Kaitseväe juhataja või struktuuriüksuse ülem isiku õppekogunemisel osalemise kohustusest ilma kaalutlusõiguseta. Et vähendada ülemate halduskoormus t olukorras, kus neil puudub sisuline otsustusõigus, muudetakse KVTS § 76 lõigete 1 ja 3 1 sõnastust selliselt, et nimetatud asjaolude ilmnemisel vabastatakse reservis olev isik õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest ning Kaitseväe juhataja või tema volitatud struktuuriüksuse ülem ei pea selle kohta eraldi otsust tegema . E daspidi piisab sellest, kui taotlust menetlev ametnik tuvastab vabastuse aluseks olevate asjaolude ilmnemise ja teeb sellekohase kande kaitseväekohustuslaste registrisse. Sätteid, kus õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastuse andmine on antud Kaitseväe juhataja või volitatud struktuuriüksuse ülemale kaalutlusõigusega , ei muudeta. Selli ne sät e on näiteks reservis oleva isiku ootamatult tekkinud raske perekondlik või majanduslik olukord . S ellisel juhul võib ülem reservis oleva isiku õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastada ja vabastuse andmine vormistatakse ülema otsusega. Samasugust praktikat rakendatakse ajateenistusse asumisest vabastamisel, kus KVTS i s sätestatud asjaolude esinemisel ei kutsuta kutsealust ajateenistusse enne, kui need asjaolud on ära langenud, ning Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA ) ei tee selle kohta eraldi haldusotsust . Kokkuvõttes ei ole tegemist sisulise muudatusega , vaid bürokraatia ja ülemate halduskoormus e vähendamisega . Punktiga 7 tehakse muudatus KVTS § 146 lõikes 3 ja parandatakse selles esitatud viide. Säte käsitleb tegevväelase vabastamist tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse korral, kui ta on jätnud täitmata kohustuse osaleda arstlikul läbivaatusel ja tervisenõuetele vastavuse hindamisel. Eelnõuga 623 SE kehtestati KVTS § 98 tervikuna uues redaktsioonis ja seoses sellega muutus ka § 146 lõikes 3 viidatud sätte asukoht ( varasem § 98 lõige 2 on nüüd § 98 lõige 5) . Punktiga 8 muudetakse KVTS § 204 1 , mis käsitleb isikuandmete töötlemist se oses teenistusalaste tagatiste kohalda misega. Eelnõuga jäetakse nimetatud sätte sõnastusest välja Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon, kuna nimetatud haldusorgani tegevus on alates 1 . aprillist 2023 lõpetatud ning kehtiva seaduse järgi lahendab terviseseisundi hindamisega seotud vaided Kaitseministeerium. Kuigi e elnõu § 1 p unkti 9 kohaselt kaotatakse KVTSis terviseseisundi hindamisega seotud vaiete lahendamisel eraldi vaidemenetluse kord, jääb Kaitseministeerium seoses teenistusalaste tagatiste kohaldamisega täitma muid ülesandeid (nt KVTS § 197 lõike 9 alusel kehtestatud korras sätestatud ühekordse hüvitise määramise otsuse eelnõu kooskõlastamine) , mistõttu peab Kaitseministeeriumile jääma ka õigus teenistusalaste tagatistega seotud isikuandmete töötlemiseks. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks KVTS § 216 1 , mis käsitleb terviseseisundi hindamisega seotud vaide esitamist ja läbivaatamist. Eelnõus 623 SE sätestatud muudatustega kaotati KVTSis vaide esitamise ja läbivaatamisega seotud regulatsioon, välja arvatud terviseseisundi hindamisega seotud vaiete osas. Kui v arem tegutsesid Kaitseministeeriumi valitsemisalas eraldi haldusorganitena moodustatud arstlikud komisjonid ja vaiete lahendamine oli Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesanne , siis 1 . aprillil 2023 jõustunud KVTSi muudatustega lõpetati nimetatud komisjonide tegevus ja sätestati, et terviseseisundi hindamisega seotud vaideid asub lahendama Kaitseministeerium . Terviseseisundi hindamisega seotud otsuste vaidlustamisel säilitati eraldi menetluskord , mille eesmärk on võimaldada vaide esitanud isiku tervise kaitseks teise se arvamuse andmist ning kohtueelse etapina kontrollida isiku terviseseisundi hindamise kohta arsti ant ud hinnangu õiguspärasust. Senine praktika on näidanud , et tegelikkuses ei esine sisulist vajadust korraldada vaiete lahendamist Kaitseministeeriumi kaudu , mistõttu ei ole eraldi vaidemenetluse korra säilitamine eriti otstarbekas. O tsuse teinud haldusorgan saab ka ise kontrollida arsti antud hinnangu õiguspärasust ja vajadusel korraldada teisese arvamuse andmist . Samuti oleks õiguslikult selgem ja vähem bürokraatlik, k ui kogu vaidemenetluse viiks läbi otsuse teinud haldusorgan . Kehtiv KVTS § 216 1 lõige 1 näeb ette, et vaie tuleb esitada Kaitseministeeriumile otsuse teinud asutuse kaudu , mis annab asutusele võimaluse esitatud vaie esmalt ise läbi vaadata ja vajaduse korral ka lahendada (nt juhul, kui vaidest ilmnevad uued asjaolud isiku terviseseisundi kohta) . Kui varasemalt on Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile esitatud ca 45 – 50 vaiet aastas, siis alates 1 . aprillist 2023 muutunud regulatsiooni alusel on kolme kuuga Kaitseministeeriumile edastatud vaid kuus vaiet. Vaiete arv on märgatavalt vähenenud, kuna osa esitatud vaietest on lahendatud otsuse teinud asutus e kaudu ning on ilmnenud, et kogu vaidemenetlus võiks olla oluliselt lihtsam ja vähem bürokraatlik , kui vaide läbivaatamine, lahendamine ja vajaduse korra l uue otsuse tegemine kuuluks sama haldusorgani pädevusse. Eelnõuga tunnistatakse KVTS § 216 1 kehtetuks ning terviseseisundi hindamisega seotud vaiete menetlemine jääb HMS §- s 73 sätestatu kohaselt KRA ja Kaitseväe pädevusse, vaideotsusega mittenõustumise korra l saab vaide esitaja pöörduda kohtusse. Arvestades, et KRAs ja Kaitseväes on terviseseisundi hindamise õigus määratud rohkem kui ühele arstile, on nimetatud asutustel võimalus korraldada teisese arvamuse andmi st . Terviseseisundiga seotud vaiete lahendamine nõuab meditsiinilisi eriteadmisi, mistõttu peab Kaitseministeerium esitatud vaiete lahendamiseks spetsiaalselt kaasama eriarste . Ent KRA ja Kaitseväega on juba lepingulises suhtes teatud hulk arste ja eriarste, kellele on asutuse juhi poolt määratud õigus kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamiseks ning keda on võimalik kaasata ka vaide lahendamisse . Samuti on nimetatud asutustel lihtsam korraldada vaide lahendamiseks vajaduse korral täiendavate terviseuuringute tegemist või kaasata vaide lahendamisse lisa eksperte, kuna see kuulub ka isiku terviseseisundi hindamise juurde . Kui vaidemenetluse käigus selgub, et isiku terviseseisundi kohta on ilmnenud uued asjaolud, mille põhjal tuleks isiku terviseseisundit uuesti hinnata, siis kehtiva korra järgi ei saa Kaitseministeeriumi poolt vaide lahendamisse kaasatud eriarst ise isiku terviseseisundi kohta uut hinnangut anda , vaid vaideotsusega saab teha otsuse teinud asutusele ettekirjutuse isiku terviseseisundi uueks hindamiseks. Seega muudab eriarstide kaasamine eri asutuste kaudu kogu vaide menetlemise ja vajadusel uue otsuse tegemise protsessi tarbetult keeruliseks ja bürokr aatlikuks. E raldi vaidemenetluse korrast on kavas loobuda, kuna i siku terviseseisundi kohta teisese arvamuse andmiseks ei oma tegelikkuses tähtsust , millise asutuse kaudu on asjaomane ekspert kaasatud. Eelnõus sätestatud muudatuste jõustumisel muutuvad KVTSis vaiete läbivaatamist puudutavad erisätted kehtetuks ja edaspidi lahendatakse kõik vaided HMSis sätestatud korras. See tähendab, et KVTS § 216 1 lõike 2 alusel ei peatu terviseseisundi hindamise kohta vaide esitamise korral enam automaatselt ka otsus ajateenistusse kutsumise kohta, vaid HMS § 81 alusel on KRA - l võimalus selle üle eraldi otsustada. Samuti muutu b vaide läbivaatamise tähtaeg. KVTS § 216 1 lõigete 4 ja 5 kohaselt vaatab Kaitseministeerium esitatud vaide läbi 60 päeva jooksul vaide saamisest arvates ja tähtaeg pikeneb, kui vaide läbivaatamisse on vaja kaasata lisa eksperte või teha täiendavaid terviseuuringuid. HMS § 84 kohaselt tuleb vaie lahendada 10 päeva jooksul ja seda on võimalik pikendada kuni 30 päeva võrra, kui vaiet on vaja täiendavalt uurida. Seega lüheneb seaduses sätestatud vaiete läbivaatamise tähtaeg, kuid samas saab otsuse teinud asutus kohe kontrollida isiku terviseseisundi hindamisel tehtud otsuse õiguspärasust ja vajaduse korra l menetlust uuendada, kui tekib vajadus saada isiku terviseseisundi kohta lisateavet (nt täiendava terviseuuringu te ge mine või vajaliku eksperdi arvamuse küsimine). Paragrahviga 2 täiendatakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 14 lõigetega 4–7, milles sätestatakse vaide lahendamisega seotud rakendussätted. E elnõuga tunnistatakse kehtetuks KVTSi sätted, mille alusel kuulub terviseseisundi hindamisega seotud otsuste peale esitatud vaiete lahendamine Kaitseministeeriumi pädevusse. Sellest tulenevalt on vaja kehtestada ka raken dussätted, mis reguleerivad enne muudatuste jõustumist tehtud otsuste peale vaide esitamist ja läbivaatamist ning samuti juba esitatud vaietega seotud menetluse jätkamist. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadusesse lisatavate sätete kohaselt nähakse ette, et enne 31 . detsembrit 2023 . a tehtud KRA otsusega mittenõustumisel on isik ul õigus esitada vaie kuni 31 . detsembrini 2023 . a kehtinud KVTSis sätestatud tähtaja jooksul KRA - le ning Kaitseväe tehtud otsus e puhul Kaitseväele. Enne 31 . detsembrit 2023 . a esitatud vaiete menetlemist jätkab asutus, mille otsuse peale on vaie esitatud. Paragrahvis 3 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 1 . jaanuar 202 4 . Jõust umisaja valik on seotud vaideid käsitleva regulatsiooni kehtetuks tunnistamisega . Samuti on nimetatud jõustumisaeg vajalik seoses eelnõu § 1 punktis 2 sätestatud mu udatusega , kuna KVTS is 1 . aprillil 2023 jõustunud muudatustest lähtuvad arendustööd TIS i andmetele juurdepääsu võimaldamiseks on kavas lõpetada hiljemalt 1. jaanuariks 2024. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Vaidemen etluse lihtsustamine Sihtrühm Sihtrühm 1: kaitseväekohustuslased ja kaitseväekohustust võtta soovivad isikud S ihtrühm 2: Kaitseministeerium, Kaitsevägi ja KRA Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule puudub . Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju on väheoluline . Muudatused avaldavad mõju KRA ja Kaitseväe töökorraldusele seoses terviseseisundi hindamisega seotud otsuste peale esitatud vaiete menetlemise ja lahendamisega . Senise praktika kohaselt on Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile laekunud ca 45 –50 vaiet aastas . Võib eeldada, et vaidlustatud otsuste arv p üsib ka edaspidi sa rnase l tasemel ja menetlemist vajavate vaiete hulk on suhteliselt väike . Seega on muudatusega kaasneva mõju ulatus väike ja ka mõju avaldumise sag edust võib pidada väikeseks, kuna vaiete menetlemisega ei kaasne KRA ja K aitseväe jaoks olulisel määral täiendavat töökoormust . K una kogu vaiete läbivaatamise ja vajaduse korral uue otsuse tegemise protsess lihtsustub, on tegemist positiivse muudatusega ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju on väheoluline . Muudatus mõjutab kaitseväekohustuslasi ja kaitseväekohustust võtta soovivaid isikuid, kes soovivad vaidlustada KRA või Kaitseväe määratud arsti poolt koostatud hinnangu terviseseisundi hindamise tulemuse kohta . Kuna vaide esitab keskmiselt vaid 40 – 50 isikut aastas, on mõjutatud sihtrühm väike ning muudatusega kaasneva mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on samuti väikesed. Muudatus avaldab sihtrühma jaoks positiivset mõju, kuna vaide menetlemise protsess lihtsustub ja esitatud vaie saab kiiremini lahendatud . Sealjuures on jätkuvalt tagatud vaidemenetluse eesmärk, milleks on isiku tervise kaitseks arsti poolt teisese arvamuse andmine , ning kui isik ei nõustu vaideotsusega , on tal ka edaspidi võimalik kohtusse pöörduda . Seega ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole. Õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastuse andmise vormistami s e lihtsustamine Sihtrühm Sihtrühm 1: r eservis olevad isikud S ihtrühm 2: Kaitsevägi , struktuuriüksuse ülemad Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule puudub . Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju on väheoluline . Muudatus avalda b positiivset mõju struktuuriüksuste ülemate töökoormusele. Muudatuse kohaselt ei pea struktuuriüksuse ülemad edaspidi tegema haldusotsuseid olukorras, kus neil puudub kaalutlusõigus. Vabastamise aluseks olevaid asjaolusid kontrollib ja taotlust menetleb selleks määratud ametnik ning vabastuse aluseks oleva asjaolu tuvastamisel teeb ametnik sellekohase kande kaitseväekohustuslaste registrisse. Kaitseväe töökorraldusele muudatus mõju ei avalda, kuna taotlus t e menetlemine toimus ka varem samamoodi . Seega on muudatusega kaasnev mõju ulatus ja mõju avaldumise sag edus väike, kuna töökorralduses ei muutu midagi . Kokkuvõttes on tegemist positiivse muudatusega ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju on väheoluline . Reservis oleva isiku jaoks muudatus mõju ei avalda, kuna õppekogunemisel osalemisest vabastuse saamiseks tuleb endiselt esitada isikul sellekohane taotlus koos vabastuse aluseks oleva asjaolu kinnitava dokumendiga. Vabastuse saamise menetlus toimub seni kehtinud korras. S eega kokkuvõttes ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Muudatuse rakendamisega ei teki lisakulu ega tõuse tulu. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei kaasne vajadust rakendusakti andmiseks või muutmiseks. 9. Seaduse jõustumine S eadus jõustub 202 4 . aasta 1 . jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude inf osüsteem i kaudu Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. EELNÕU 07.07 .2023 Kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seadus § 1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 14 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „andnud“ tekstiosaga „käesoleva paragr ahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud“; 3 ) paragrahvi 3 3 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „ Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis“ sõnadega „käesolevas seaduses sätestatud“; 4 ) paragrahvi 56 2 lõi kes 3 asendatakse sõnad „suunata arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamiseks“ sõnadega „terviseseisundit uuesti hinnata“; 5) paragrahvi 76 lõi ke 1 sissejuhatav lause osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Reservis olev isik on õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastatud:“; 6) paragrahvi 76 lõi k e s 3 1 asendatakse tekstiosa „oleva isiku vabastab lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem , “ tekstiosaga „olev isik on vabastatud lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest , “ ; 7 ) paragrahvi 1 46 lõi kes 3 asendatakse tekstiosa „§ 98 lõikes 2“ tekstiosaga „§ 98 lõikes 5 “ ; 8 ) paragrahvi s 204 1 asendatakse tekstiosa „,Kaitseministeeriumil ja Kaitseministeeriumi arstlikul vaidekomisjonil“ sõnadega „ja Kaitseministeeriumil“; 9 ) paragrahv 2 16 1 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 14 täiendatakse lõigetega 4 –7 järgmises sõnastuses: „(4) Kui isik ei nõustu e nne 2023 . aasta 31 . detsembrit tehtud terviseseisundi hindamisega seotud Kaitseressursside Ameti otsusega , on tal õigus esitada vaie kuni 2023 . aasta 31 . detsembrini kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse redaktsioonis sätestatud tähtaja jooksul Kaitseressursside Ametile. (5) Kui isik ei nõustu e nne 2023 . aasta 31 . detsembrit tehtud terviseseisundi hindamisega seotud Kaitseväe otsusega , on tal õigus esitada vaie kuni 2023 . aasta 31 . detsembrini kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse redaktsioonis sätestatud tähtaja jooksul Kaitseväele. (6) 2023 . aasta 31 . detsembril Kaitseministeeriumi menetluses oleva vaide menetlemist jätkab Kaitseressursside Amet, kui vaie on esitatud terviseseisundi hindamisega seotud Kaitseressursside Ameti otsuse peale . (7) 2023 . aasta 31 . detsembril Kaitseministeeriumi menetluses oleva vaide menetlemist jätkab Kaitsevägi, kui vaie on esitatud terviseseisundi hindamisega seotud Kaitseväe otsuse peale. “. § 3 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024 . aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, …………………. 2023. a