JOIN(2023) 20 ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE EUROOPA MAJANDUSJULGEOLEKU STRATEEGIA

LIIDU VÄLISASJADE EUROOPA JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KOMISJON KÕRGE ESINDAJA Brüssel, 20.6.2023 JOIN(2023) 20 final ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE EUROOPA MAJANDUSJULGEOLEKU STRATEEGIA ET ET 1. Euroopa majandusjulgeoleku tugevdamise strateegia Üleilmne pandeemia, Venemaa algatatud ebaseaduslik ja provotseerimata sõda Ukrainas, vaenulik majandustegevus, küber- ja taristurünnakud, välissekkumine, desinformatsioon ja geopoliitiliste pingete teravnemine kõikjal maailmas on suurendanud ELi riikide ühiskonnaelu, majanduse ja ettevõtjate haavatavust ja toonud kaasa ohte, mida veel mõni aasta tagasi olemaski ei olnud. Viimastel aastatel on EL viinud ühest küljest edukalt ellu oma prioriteete, kuid teisalt on tulnud teha suuri jõupingutusi oma haavatavuse kahandamiseks – seda nii energiajulgeoleku, pandeemiaks valmisoleku kui ka üldisemalt majanduse, tarneahelate ja peamise tehnoloogia vastupanuvõime vallas. Sageli on aga ilmnenud, et Euroopa ei ole keerulisemaks muutunud geopoliitilises kontekstis uuteks ja esilekerkivateks ohtudeks piisavalt valmis. COVID-19 pandeemia tõi päevavalgele ohud, mida tarneahelate kontsentreerumine võib Euroopa majandusele kaasa tuua. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu näitas, kuidas liigne sõltuvus ühest riigist, mille väärtused, tavad ja huvid Euroopa omadest süsteemselt lahknevad, vähendab ELi strateegilisi võimalusi ning seab ohtu ELi riikide majanduse ja kodanikud. Liikmesriikidel ja ettevõtjatel on tulnud kanda majanduslike survemeetmete tekitatud kulusid. Näiteks on kehtestatud Euroopa toodetele ekspordikeelde ja Euroopa kaubamärkide boikotte, et sundida liikmesriike ja ettevõtjaid omaks võtma mõne teise riigi poliitilisi prioriteete. Kõik need suundumused ohustavad ELi riikide ühiskonnaelu ja majandust ning maailmakaubanduse toimimist, kahjustades otse ELi strateegilisi huve ja vähendades tema tegutsemisvõimet. Olukorras, kus geopoliitilised pinged kuhjuvad, ent üleilmne majandusintegratsioon on tihedam kui kunagi varem, võivad teatavad majandusvood ja tegevused kujutada ohtu Euroopa julgeolekule. Järjest rohkem sõltub Euroopa julgeolek võimest muuta oma majandus vastupidavamaks ja hoida vaos varasematel aastakümnetel ohutuna paistnud majandussuhetest tulenevaid riske. Suured tehnoloogilised uuendused suurendavad konkurentsi ning muudavad majandus- ja julgeolekuprobleemid veelgi keerukamaks. Uus geopoliitiline ja tehnoloogiline tegelikkus nõuab kohanemist ka poliitikarindel, et säilitada valdav osa Euroopa hinnalistest majandussidemetest muu maailmaga, kuid samas võtta tõhusalt käsile uued, piiratud ulatusega, kuid olulised ohud. EL ei ole selles protsessis üksi: üle kogu maailma on riigid hakanud oma majandusjulgeolekule rohkem tähelepanu pöörama. Mõned arenenud majandusega riigid on juba praeguseks vastu võtnud spetsiaalse strateegia ja rakendavad seda. Ka areneva majandusega riigid on asunud meetmeid võtma, mitmekesistades oma majandussidemeid, et vähendada kahjulikku sõltuvust ja suurendada kohalikku tootmist. See suundumus näitab, et õitsengut, suveräänsust ja turvalisust on praegusel ajal võimalik hoida ainult siis, kui riikliku julgeoleku tagamise traditsioonilisi viise täiendatakse uute majandusjulgeoleku meetmetega. Liitlaste, partnerite ja ettevõtlussektori kaasamine aitab majandusjulgeoleku kavandamist hoogustada. 1 Ehkki viimastel aastatel on Euroopa Liit teinud suuri jõupingutusi erisuguste ohtudega võitlemiseks, oleks nüüd vaja välja töötada terviklik strateegia, mis hõlmaks majandusjulgeolekut, riskide vähendamist ja tehnoloogilise edumaa hoidmist elutähtsates sektorites. Selleks tuleks luua ELi, liikmesriikide ja ettevõtete tasandil majandusjulgeoleku riskide hindamise ja juhtimise usaldusväärne raamistik, säilitades ja suurendades samal ajal majanduse dünaamilisust. Raamistiku loomine on seda olulisem, kui arvestada, kui kiiresti kõnealused ohud arenevad ja kuidas need segunevad riikide julgeolekumuredega. Üheks näiteks on kiirus, millega areneb oluline uus tehnoloogia, hägustades piire tsiviil- ja militaarsektori vahel. Strateegia lähtekohaks on hea ülevaate saamine olemasolevatest ohtudest ja arusaam, et Euroopa Liidu majandusjulgeoleku tugevdamise ja avatud majandusest saadava kasu vahel valitsevad suured vastuolud. EL on hargmaiste ettevõtjate ja investeeringute meelissihtpunkte. ELi majandusliku edu aluseks on olnud avatud ja reeglipõhine kaubandus- ja investeerimissüsteem, turvalised piiriülesed ühendused ja koostöö teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Ka rohe- ja digipöörde käigus jäävad need Euroopa konkurentsivõime ja majanduse vastupanuvõime oluliseks osaks. Konkurentsi saab edendada vaid kaubanduse ja ühtse turu abil, teisalt on vaja tagada juurdepääs toorainele, tehnoloogiale ja muudele sisenditele, mis on vajalikud konkurentsivõime, majanduse vastupanuvõime ning praeguse ja tulevase tööhõive ja majanduskasvu säilitamiseks. Samuti peab ELi partneritele kogu maailmas jääma võimalus pääseda üleminekul puhtale ja vastupanuvõimelisele majandusele ligi Euroopa turgudele, kapitalile ja tehnoloogiale. Õige tasakaal on selline, mille puhul majandus- ja julgeolekuhuvid teineteist täiendavad. Tasakaalu saavutamisel keskendutakse kolmele järgmisele prioriteedile: 1) omaenda konkurentsivõime edendamine, 2) kaitse majandusjulgeolekut ähvardavate ohtude eest, 3) partnerlussuhted võimalikult laia ringi riikidega, kes jagavad ELiga majandusjulgeolekualaseid muresid ja huvisid. ELi majandusjulgeoleku strateegia prioriteedid - Esiteks on vaja edendada omaenda konkurentsivõimet: suurendada majanduse ja tarneahelate vastupanuvõimet ning edendada innovatsiooni ja tööstuslikku suutlikkust, jäädes truuks senisele sotsiaalse turumajanduse mudelile. Selleks tuleb tugevdada ühtset turgu, investeerida tulevikumajandusse, rakendada usaldusväärset makromajandus- ja ühtekuuluvuspoliitikat, kasutada taasterahastut „NextGenerationEU“, investeerida inimkapitali ja täiendada Euroopa tööjõu oskusi. Muu hulgas on vaja mitmekesistada tarneallikaid ja eksporditurge ning tugevdada teadusuuringuid ja tööstusbaasi strateegilistes valdkondades, nagu kõrgtehnoloogilised pooljuhid, kvantarvutus, biotehnoloogia, nullnetotööstus, puhas energia ja kriitilised toorained. - Teiseks tuleb pakkuda kaitset ELi majandusjulgeolekut ähvardavate üldteada ohtude eest, kasutades paremini ära kaubanduse kaitse, välisriigi subsiidiumite, 5G/6G-julgeoleku, 2  välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja ekspordikontrolli vallas olemasolevaid vahendeid, aga rakendada ka uusi majanduslike survemeetmete tõrjumise vahendeid. Samal ajal on vaja hinnata ELi töövahendite tõhusust ja võtta uute riskidega toimetulekuks vajaduse korral kasutusele uusi töövahendeid, näiteks seoses ekspordi ja investeeringutega piiratud hulga sõjalisi rakendusi võimaldava olulise tehnoloogia valdkonnas (nt kvantarvutus, kõrgtehnoloogilised pooljuhid, tehisintellekt). - Kolmandaks tuleb edendada partnerlussuhteid riikidega, kes jagavad ELi muret majandusjulgeoleku pärast, ning nendega, kellega ELil on ühised huvid ja kes on valmis vastupanuvõimelisemale ja turvalisemale majandusele üleminekul tegema ELiga koostööd. Praktikas tähendab see koostööd võimalikult paljude partneritega, et tugevdada majanduslikku julgeolekut, edendada vastupanuvõimelisi ja kestlikke väärtusahelaid ning tugevdada rahvusvahelist reeglitel põhinevat majanduskorda ja mitmepoolseid institutsioone. Samuti tähendab see partnerlussuhteid riikidega, kes rakendavad sarnaseid riskide vähendamise meetodeid, vabakaubanduslepingute sõlmimise edendamist ja lõpuleviimist ning investeerimist strateegia „Global Gateway“ alusel kestlikku arengusse ja turvalistesse sidemetesse kogu maailmas. Käesolevast strateegiast tulenevad majandusjulgeolekumeetmed lähtuvad järgmistest aluspõhimõtetest: proportsionaalsus – ELi töövahendid peavad olema kooskõlas riskitasemega ja piirata tuleb negatiivset soovimatut ülekanduvat mõju Euroopa ja maailma majandusele; ning täpsus – tuleb täpselt kindlaks määrata, milliseid kaupu, sektoreid või tööstusharusid meetmed käsitlevad, ning tagada, et meetmed keskenduvad just riskile endale. Käesolev strateegia rajaneb liidu vastupanuvõime ja haavatavuse kriitilisele hindamisele, millega on Euroopa tasandil algust tehtud juba varem, et parandada Euroopa majanduse ja tööstuse konkurentsi- ja vastupanuvõimet ja tugevdada avatud strateegilist autonoomiat. See hõlmab taasterahastu „NextGenerationEU“ kaudu rohe- ja digipöördesse tehtud suuremaid investeeringuid ning üha rohkemate erainvesteeringute kaasamist selliste meetmete rakendamisse, mis on võetud peamiste ELi tööstuspoliitikat reguleerivate õigusaktide kohaselt – nagu kiibimäärus, kriitiliste toorainete määrus ja nullnetotööstuse määrus. Sellist lähenemisviisi kinnitati ka Versailles’ deklaratsioonis, milles riigijuhid leppisid kokku vajaduses tugevdada Euroopa vastupanuvõimet ja suveräänsust sellistes valdkondades nagu energeetika, tervishoid ja farmaatsiatooted, toiduga kindlustatus ja kaitsevõime. See strateegia on ka vastuseks muredele, mida kodanikud väljendasid Euroopa tuleviku konverentsil. Strateegia rakendamiseks on vaja rakendada sise- ja välispoliitika ühismeetmeid. See nõuab ühtlasi laiemat toetuspinda, et mitte piirduda üksnes Euroopa ja riikliku tasandi poliitikakujundajatega. Oluliseks partneriks on erasektor, kus on juba riskide vähendamisega algust tehtud. Üleilmsed varahaldurid on üha keerukamate ja ulatuslikumate maailmamajanduses esinevate riskide foonil oma kapitalipaigutusi järsult muutnud. Pikaajalise äristrateegia oluliseks osaks on saanud 3 vastupanuvõimelised ja mitmekesistatud tarneahelad, mis suurendavad majanduslikku julgeolekut, ning enam ei kaitsta kitsalt aktsionäride huve, vaid peetakse silmas üldist huvi laiemalt. Peamiste riskide kindlakstegemisel ja poliitikameetmete väljatöötamisel saabki EL tugineda selliste ettevõtjate kogemusele, kes on juba asunud mitmeid kõnealuseid ohte leevendama. Käesolev teatis loob aluse majandusjulgeolekut käsitlevale arutelule liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga, et luua ühine raamistik riskide vähendamiseks ja liidu majandusjulgeoleku kaitsmiseks. Teatisega kujundatakse strateegia, millest juhinduda riskide ühisel hindamisel ja olemasolevate töövahendite kasutamisel ning mille abil teha kindlaks ELi majandusjulgeoleku kangas leiduvad lüngad, et need siis ühiselt kõrvaldada. 2. Euroopa majandusjulgeolekut ähvardavad ohud Käesoleva strateegiaga kaitstakse ELi majandusjulgeolekut ja tugevdatakse ELi majanduse vastupanuvõimet, tehes samal ajal jõupingutusi selleks, et säilitada ja suurendada oma tehnoloogilist edumaad. Selleks on ette nähtud investeeringud ELi konkurentsivõimesse, tarneahelate mitmekesistamine ja vahendid majanduslike survemeetmete tõrjumiseks. Strateegiaga hoitakse ära tundliku kujunemisjärgus tehnoloogia ja muude kahesuguse kasutusega kaupade leke probleemsetesse sihtkohtadesse, kus viljeletakse tsiviil-sõjalise ristkasutuse strateegiat. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja selget ülevaadet ohtudest ja nende arengusuundadest. Selleks süvendavad komisjon ja liikmesriigid kriitilise tähtsusega tarneahelate analüüsi, katsetavad nende vastupidavust ja määravad kindlaks ohutaseme. Komisjon ja kõrge esindaja on määranud kindlaks järgmised majandusjulgeoleku laiapiirilised ja mittetäielikud ohuvaldkonnad: 1) tarneahelate vastupanuvõime; 2) elutähtsa taristu füüsiline ja küberjulgeolek; 3) tehnoloogia turvalisus ja tehnoloogia leke; 4) majandusliku sõltuvuse ja survestamise kasutamine sõjalisel otstarbel. Oht võib avalduda kogu väärtusahela ulatuses alates teadmusloomest ja alusuuringutest kuni turustamise ja suuremahulise tootmiseni. Euroopa majandust ähvardavad ohud Tarneahelate vastupanuvõime ja energiajulgeolekuga seotud ohud – hinnatõus, kriitilise tähtsusega toodete või sisendite kättesaamatus või nappus ELis, sealhulgas, kuid mitte ainult, selliste toodete ja sisendite kättesaamatus ja nappus, mis on seotud rohepöördega või on vajalikud stabiilse ja mitmekesise energiavarustuse ja ravimite jaoks. Elutähtsa taristu füüsilise ja küberjulgeolekuga seotud ohud – elutähtsa taristu, näiteks torujuhtmete, merealuste kaablite, elektrijaamade, transpordisõlmede ja elektroonilise side 4  võrkude häired ja sabotaaž, mis võib kahjustada kaupade ja teenuste turvalist ja usaldusväärset pakkumist ja andmeturvet ELis. Tehnoloogia turvalisuse ja tehnoloogia lekkega seotud ohud – ELi tehnoloogilise arengu, tehnoloogilise konkurentsivõime ja tipptasemel tehnoloogiale juurdepääsuga seotud ohud, sealhulgas ohud mis tulenevad digivaldkonna pahatahtlikest tavadest, nagu spionaaž või ebaseaduslik teadmusleke. Mõnel juhul võib tehnoloogia leke aidata suurendada sõjalist ja luurevõimet sellistel jõududel, kes soovivad kasutada tehnoloogiat rahu ja julgeoleku õõnestamiseks. Eelkõige avaldub selline oht kahesuguse kasutusega tehnoloogia puhul, nagu kvanttehnoloogia, kõrgtehnoloogilised pooljuhid ja tehisintellekt, mistõttu on vaja võtta asjakohaseid riskimaandamismeetmeid. Ohud, mis on seotud majandusliku sõltuvuse ja survestamise kasutamisega sõjalisel otstarbel – Oht, et kolmandad riigid võtavad kaubandust või investeeringuid mõjutavate meetmetega sihikule ELi, selle liikmesriigid või selle ettevõtjad, et muuta omatahtsi siinset õiguspärast poliitikakujundust. Lõpuks on oluline tähele panna, et eespool nimetatud ohud võivad hakata teatavatel asjaoludel ohustama mõne riigi riiklikku julgeolekut. Eelkõige võib see juhtuda seoses järgmisega: kahesuguse kasutusega tehnoloogia leke ning julgeolekut ja avalikku korda ohustavad välismaised otseinvesteeringud; kahesuguse kasutusega kaupade eksport ja välisinvesteeringud piiratud hulga kõrgtehnoloogia puhul, mis võib aidata suurendada sõjalist ja luurevõimet jõududel, kes soovivad kasutada neid võimeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ähvardamiseks; tundliku teabe turvaline käsitlemine. Sellelt lähtekohalt paneb komisjon ette teha üheskoos ELi liikmesriikidega ja erasektori sidusrühmade kaasabil kindlaks ELi majandusjulgeolekut ähvardavad ohud, mis riivavad liidu põhihuve, ja hinnata neid selgelt määratletud parameetrite abil, võttes arvesse geopoliitilise olukorra muutumist ja vajadust mööda sidusrühmade seisukohti. See peaks olema dünaamiline ja pidev protsess. Selleks paneb komisjon ette allpool esitatud menetlused, mida tuleks viia läbi koostöös liikmesriikidega, ja kui see on vajalik, kooskõlastatult kõrge esindajaga.  Tarneahelate vastupanuvõimet ähvardavaid ohte hindab komisjon, kes kasutab selleks ELi strateegiliste sõltuvuste analüüsi, muutes seda põhjalikumaks ja pöörates erilist tähelepanu sellisele sõltuvusele, mille puhul on suurem tõenäosus, et seda kasutatakse geopoliitilistel eesmärkidel sõjaliseks otstarbeks. 5   Elutähtsa taristu füüsilist ja küberjulgeolekut ähvardavat ohtu hinnatakse jätkuvalt kooskõlas nõukogu 8. detsembri 2022. aasta soovitusega.  Tehnoloogia turvalisuse ja tehnoloogia lekkega seotud ohte hinnatakse majandusjulgeoleku seisukohast oluliste strateegiliste tehnoloogialahenduste loendi abil. Kõige tundlikumate ohtude puhul esitab komisjon loendi kahesuguse kasutusega tehnoloogialahendustest, mille suhtes tuleb teha riskihindamine ja mille nõukogu võiks vastu võtta 2023. aasta septembriks. Loend põhineb kitsalt määratletud ja tulevikku suunatud kriteeriumidel, nagu tehnoloogia toetav ja ümberkujundav laad, tsiviil-sõjalise ristkasutuse oht ning oht, et tehnoloogiat kasutatakse ära inimõiguste rikkumiseks. Prioriteetset tehnoloogiat tuleks hinnata üheskoos liikmesriikidega 2023. aasta lõpuks, et määrata kindlaks asjakohased kaitse- ja müügiedendusmeetmed.  Majandusliku sõltuvuse ja majandusliku survestamise sõjalisel otstarbel kasutamise ohtu hinnatakse muu hulgas hiljuti kokku lepitud survestamisvastase määruse taustal. Et arusaam majandusjulgeolekust oleks ühtne, sihipärane ja ajakohane, peaks nõukogu vaatama komisjoni ja vajaduse korral kõrge esindaja sisendi põhjal nelja ohuvaldkonna riskihindamise üldise olukorra iga kuue kuu järel läbi ning esitama selle kohta Euroopa Ülemkogule igal aastal aruande. Lisaks tugevdab kõrge esindaja koostöös liikmesriikidega ühtset luureandmete analüüsiüksust (SIAC), et parandada selle suutlikkust avastada ELi majandusjulgeolekut ähvardavaid ohte. 3. Majandusjulgeoleku strateegia elluviimine Loetletud riskide maandamisel tugineb ELi majandusjulgeoleku strateegia järgmistele põhimõtetele: 1) EL peab edendama omaenda konkurentsivõimet ja majanduskasvu, tugevdama ühtset turgu, toetama tugevat ja vastupanuvõimelist majandust ning edendama teadusuuringuid ja laiendama oma tehnoloogia- ja tööstusbaasi; 2) EL peab kaitsma oma majandusjulgeolekut, kasutades selleks mitmesuguseid meetmeid ja vahendeid ja võttes vajaduse korral kasutusele uusi sihtvahendeid; 3) EL peab edendama partnerlussuhteid ja tugevdama koostööd kõikjal maailmas. 3.1 ELi majandusbaasi, konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamine Parim viis, kuidas ELi saab hoida oma majanduse õitsengut, innovatiivsust ja vastupanuvõimet, on edendada ühtset turgu. Selle peamiseks eeliseks on ELi piiriülesest koostööst ja võrdsetest tingimustest tulenev mastaabisääst. Ühtse turu eeliste võimendamiseks kasutab EL ära kaubandussuhteid ning rakendab strateegia „Global Gateway“ investeeringuid ja muid poliitikameetmeid, mille abil tagada üleilmsete tarneahelate toimimine ja kujundada üleilmseid standardeid, mis aitavad ELi konkurentsivõimet ja tarnekindlust veelgi 6 tugevdada. ELi majanduskasvule ning konkurentsi- ja vastupanuvõimele on juba praeguseks avaldanud paljudes valdkondades, sh elutähtsa taristu vallas, soodsat mõju taasterahastu „NextGenerationEU“ ja Ühtekuuluvusfondi abil käivitatud reformid ja investeeringud. Viimastel aastatel on komisjon võtnud vastupanuvõime suurendamiseks ja tarneahelate tugevdamiseks vastu mitu ettepanekut. Ühtse turu vastupanuvõime tugevdamiseks on tehtud olulisi algatusi ELi tööstusstrateegia raames: tööstusliitude loomine, et kiirendada tegevust puhta tehnoloogia, toorainete, protsessorite ja pooljuhtide, andmete ning serv- ja pilvandmetöötluse valdkonnas; üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide käivitamine, et koondada ressursse murrangulise innovatsiooni jaoks; ringmajanduse edendamine; rohe- ja digioskuste parandamine; uus strateegia, mille abil tagada ELi juhtpositsioon ülemaailmsete standardite kehtestamisel. Samal viisil on Euroopa rohelise kokkuleppe ja programmi „RepowerEU“ kohane energiaüleminek oluline samm energiavarustuskindluse tugevdamisel. Nimetatud valdkonnas on juba tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid eelseisvas energialiidu olukorda käsitlevas aruandes on kavas määrata kindlaks edasised vajalikud jõupingutused. Kriitiliste toorainete määruse ettepanekuga hõlbustatakse kriitilise tooraine kaevandamist, töötlemist ja ringlussevõttu ELis, vähendades sõltuvust ja suurendades valmisolekut. Euroopa kiibimäärusega kindlustatakse pooljuhtide tarned, samal ajal kui kavandatud nullnetotööstuse määrusega suurendatakse ELis nullnetotehnoloogia tootmist. Algatused hõlmavad tõhusaid juhtimismehhanisme, mis võimaldavad õigeaegset koostööd ja teabevahetust komisjoni, nõukogu ja liikmesriikide vahel. Neil algatustel on otsene mõju tarneahelate ja ressurssidele juurdepääsu jätkuvale kindlustamisele (nagu on rõhutatud julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilises kompassis, konkureerivad tarnekanalite ja ressursside nimel ka strateegilised konkurendid), mis on vajalik Euroopa kaitsesektori tehnoloogia- ja tööstusbaasi uuenduslikkuse, konkurentsivõime ja vastupanuvõime tagamiseks. Seetõttu on nende õigeaegne vastuvõtmine Euroopa majandusjulgeoleku jaoks äärmiselt oluline. Kriitilise tähtsusega toodete kättesaadavust ja vaba ringlust hädaolukorras aitab tagada ühtse turu hädaolukorra mehhanism. Edaspidi on ühtse turu hädaolukorra mehhanismi abil võimalik jälgida strateegiliste toodete ja teenuste liikumist, sealhulgas tarneahelate häireid ja nendega seotud lünki, ning reageerida vajaduse korral kiiresti ja ühiselt. Kiiremas korras on vaja rohkem investeeringuid, et tagada ELi juhtpositsioon ja konkurentsivõime strateegilise kujunemisjärgus tehnoloogia alases teadus- ja arendustegevuses. Erainvesteeringute kaasamiseks jätkab komisjon kapitaliturgude liidu arendamist. Komisjon teeb ka ettepaneku võtta vastu uus määrus, millega luuakse Euroopa strateegilise tehnoloogia platvorm (STEP). Platvormi abil toetatakse rohe- ja digipöörde eesmärkide saavutamiseks süva- ja digitehnoloogia, puhta tehnoloogia ja biotehnoloogia väärtusahelate arendamist, tootmist ja tugevdamist liidus. Platvorm aitab liidul oma strateegilist sõltuvust vähendada ja mõnes valdkonnas ära hoida. 7 Pärast olemasolevate vahendite kohaldamise läbivaatamist esitab komisjon 2023. aasta lõpuks aruande selle kohta, kuidas tagada piisav ja strateegiliselt sihitud toetus kahesuguse kasutusega tehnoloogia arendamisele. 3.2 Kaitse majandusjulgeolekut ähvardavate ohtude eest Et pakkuda kaitset majandusjulgeolekut ähvardavate ohtude eest, on ELil kasutada spetsiaalsed riskide vähendamise vahendid ja meetmed. On vaja hinnata, kui tõhusad on kasutatavad vahendid muutuvate ohtudega tegelemisel ja kaaluda vajaminevaid uuendusi ja uusi vahendeid. Majandusliku sõltuvuse ja survestamise kasutamine sõjalisel otstarbel Ehkki igasugune strateegiline sõltuvus on ohuks majandusjulgeolekule, võivad kolmandad riigid võrdseid tingimusi kallutavate turuväliste majandusmeetmete ja tavadega sellist sõltuvust veelgi halvendada. Komisjon rakendab ebaausate meetmete ja tavade vastu sihikindlalt kaubanduse kaitsemeetmeid ning on valmis võtma siseturul võrdsete tingimuste tagamiseks kasutusele välisriigi subsiidiumite määruse. Vastuseks sihiteadlikule majandussurvele, mille alla EL ja selle liikmesriigid on viimastel aastatel jäänud, on EL võtnud vastu survestamisvastase määruse. Määrusega soovitakse eelkõige takistada kolmandaid riike piiramast või ähvardamast piirata ELi õiguspärase poliitika muutmiseks kaubandust või investeeringuid, kuid samuti nähakse sellega ELi jaoks ette võimalus võtta viimase abinõuna vastumeetmeid. EL teeb ühtlasi koostööd partnerriikidega, et jälgida survestamisjuhtumeid ning hinnata vajadust koordineeritud vastumeetmete järele ja määrata kindlaks nende ulatus. Julgeolekut ja avalikku korda mõjutavad välisinvesteeringud Julgeoleku ja avaliku korra kaitseks on välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrusega loodud liikmesriikide ja komisjoni koostöömehhanism, mille kaudu vahetada teavet, tõstatada julgeolekuga seotud küsimusi ja leida lahendusi välismaiste otseinvesteeringutega seotud probleemidele. Alates 2020. aasta oktoobrist on komisjon ja liikmesriigid vaadanud läbi üle 1000 välismaise otseinvesteeringu tehingu. Komisjon hindab praegu kehtivat raamistikku ja teeb enne 2023. aasta lõppu ettepaneku selle läbivaatamiseks. Liikmesriigid, kes ei ole riiklike välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismi veel rakendanud, peaksid seda viivitamata tegema. Tehnoloogia turvalisus ja tehnoloogia leke ELi majandusjulgeoleku jaoks on vaja võimet uut tehnoloogiat välja töötada ja tehnoloogia arenguga sammu pidada, et vähendada strateegilist sõltuvust ja võimaldada oma tehnoloogilist edumaad edendada ja kaitsta. ELi teadusuuringute ja innovatsiooni keskmes on avatus ja rahvusvaheline koostöö. Et aidata hoida ära ELi rahastatava tehnoloogia leket, võib komisjon liidu strateegilise vara, huvide, 8 autonoomia ja julgeoleku kaitsmiseks välistada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel mõne kolmanda riigi üksuse või mõne kolmanda riigi kontrollitava ELi üksuse osalemise teadusuuringute, innovatsiooni ning digivõimete kasutuselevõtu projektides. Samuti võib komisjon võtta vaatluse alla programmi „Euroopa horisont“ alusel rahastatud teadusuuringute tulemuste (sealhulgas intellektuaalomandi) üleandmise mitteassotsieerunud kolmandatele riikidele ja seista sellisele üleandmisele vastu. Et suurendada teadusuuringute turvalisust laiemalt, on komisjon töötanud välja teadusuuringute- ja innovatsioonialase välissekkumise tõrjumise töövahendi, mis aitab edendada kogu Euroopas riiklikul ja valdkondlikul tasandil teadus- ja innovatsioonisektori vastupanuvõimet ning suurendada teadlikkust. Tehnoloogia puhul, mida peetakse majandusjulgeoleku seisukohast kriitiliseks (ja mis on punkti 2 kohaselt kindlaks tehtud), paneb komisjon pärast hindamist ette meetmed, millega parandada teadusuuringute turvalisust, tagades eespool nimetatud instrumentide süsteemse ja järjekindla elluviimise, ning teeb kindlaks ja võtab käsile muud võimalikud lüngad. Seda tehes tuleb säilitada ELi majandusinnovatsiooni alustalaks olev süsteemne avatus. Kaudselt mõjutab ELi majandusjulgeolekut standardite kehtestamine, mis on osa nn pehmest jõust, millega mõjutada tehnoloogia arengut (ühtlasi võimaldab see liidul piirata võimalusi kasutada kurjasti tehnoloogiat, mis võib liidu majandusjulgeolekut ohustada). Nagu on sätestatud ELi standardimisstrateegias, peab EL olema suuteline kujundama rahvusvahelisi standardeid vastavalt oma väärtustele ja huvidele ning kooskõlas liidu õigustikuga. Seoses tehisintellektimääruse, andmemääruse ja küberkerksuse määruse ettepanekutega töötab EL välja Euroopa standardid ja teeb partneritega koostööd, et saavutada standardite ühtlustamine rahvusvahelisel tasandil. Samamoodi aitab tehnoloogia leket ära hoida intellektuaalomandi ja eriti patentide õiguskaitse tagamine. Oma 2020. aasta küberjulgeoleku strateegia alusel võtab EL meetmeid, et võidelda digivaldkonnas levivate pahatahtlike tavade vastu ja pakkuda kaitset ebaseadusliku mõjutamise, tööstusspionaaži ja ebaseadusliku teadmuslekke eest. Küberkerksuse määruse ettepanekuga parandatakse liidus müüdava riist- ja tarkvara küberturvalisust avaliku ja erasektori jaoks. EL jätkab võitlust küberruumi kasutades toime pandud intellektuaalomandi varguse vastu, kasutades sellise pahatahtliku tegevuse tõrjumiseks muu hulgas ELi hübriidmeetmete kogumit ja küberdiplomaatia meetmete kogumit. Majandusjulgeolek kaitstud taristu kaudu EL on vastu võtnud direktiivi elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse kohta ning muudetud direktiivi võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kohta (küberturvalisuse 2. direktiiv). Nendega luuakse ajakohastatud ja terviklik õigusraamistik, millega tugevdada elutähtsa taristu (sealhulgas energia-, transpordi-, tervishoiu-, digi-, vee- ja toidutaristu) füüsilist ja digitaalset 9 vastupanuvõimet. Vastavalt nõukogu 2022. aasta detsembri soovitusele on juba võetud sihtmeetmeid intsidentidele reageerimise ühtlustamiseks ELis. 5G-võrkude turvalisuse ja vastupanuvõime suurendamiseks on 5G meetmepaketis sätestatud meetmed, mida peavad kohaldama kõik liikmesriigid, sealhulgas meetmed, millega piirata ja tõrjuda suure riskiga tarnijaid. 15. juunil 2023 nõudis komisjon tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole suure riskiga tarnijaid käsitlevaid meetmeid veel täielikult kohaldanud, teeksid seda viivitamata. ELi elutähtsa taristu tarneahela kindlustamisel on oluline osa ka kavandatud küberkerksuse määrusel. Elektroonilise side taristu ja energiasektori jaoks töötatakse välja eraldi küberriskide hinnangud ja stsenaariumid, millest juhinduda kübersolidaarsuse määruse alusel ette nähtud meetmete kavandamisel, eelkõige kriitilise tähtsusega üksuste koordineeritud testimise läbiviimisel. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli koordineerimise parandamine ELis Strateegiline tehnoloogia võib olla kahesuguse kasutusega ja vajada erilist tähelepanu. Nagu eespool punktis 2 on märgitud, koostab EL majandusjulgeoleku seisukohast kriitilise tähtsusega tehnoloogialahenduste loendi ja hindab ühiselt nendega seotud riske. Kuigi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi suhtes kohaldatakse rahvusvahelist ja ELi raamistikku, on ekspordikontrolli rakendamist ja täitmist käsitlevad otsused peamiselt liikmesriikide teha. Kahesuguse kasutusega kaupadega seotud ekspordikontrolli aluseks on rahvusvahelised ekspordikontrolli standardid ning viimastel aastakümnetel on selle kujundamisel lähtutud liidu julgeolekupoliitika eesmärkidest, edendades samal ajal avatust ning teadusuuringuid ja innovatsiooni soodustavat keskkonda ning tuumarelva leviku üldist tõkestamist. EL tugevdab oma toetust rahvusvahelistele ekspordikontrolli režiimidele, kuigi ELi tegutsemisvõimalust kammitseb asjaolu, et ta on vaid ühe praegu tegutseva rahvusvahelise ekspordikontrollirežiimi liige ja veel ühes vaatleja. Võttes arvesse mitmesuguse strateegilise tehnoloogia varasemast suuremat sõjalist potentsiaali, Venemaa ebaseaduslikku agressioonisõda Ukraina vastu, suurenenud geopoliitilisi pingeid ja nende riiklikku julgeolekut ähvardanud ohte, on mõned ELi liikmesriigid ja kolmandad riigid tõhustanud riiklikku ekspordikontrolli, et piirata kriitilise tähtsusega tehnoloogia eksporti väljaspool rahvusvaheliste ekspordikontrollirežiimidega ette nähtud nõudeid või mõnel puhul sellised nõudeid täiendades, näiteks kõrgtehnoloogiliste pooljuhtkiipide tootmisseadmete ja kvantandmetöötluse seadmete puhul. Viimase aja sündmused on toonud esile vajaduse režiimi paindlikumaks muuta, et olla ka edaspidi valmis sündmuste käigule reageerima. ELi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli määrus vaadati 2021. aastal läbi, et võtta paremini arvesse ohte, mis on seotud kiiresti areneva julgeoleku-, tehnoloogilise ja kaubanduskeskkonnaga, pöörates erilist tähelepanu tundliku kujunemisjärgus tehnoloogia 10 ekspordile. Ehkki ekspordikontrolli rakendamine on liikmesriikide pärusmaa, võib määruse sätete järgi kehtestada üks liikmesriik ekspordikontrolli teise liikmesriigi õigusaktide alusel, mis võimaldab ELil liikmesriikidel oma ekspordikontrolli komisjoni toetusel kooskõlastada ja saavutada piiriülest mõju. Need sätted on praegu katsetamisel. Ekspordikontrolli vallas on muutunud üha selgemaks vajadus kiirema ja koordineerituma ELi tasandi tegevuse järele, sest liikmesriikide koordineerimata tegevus tekitaks lünki ning õõnestaks ekspordikontrolli tõhusust ja ühtse turu terviklikkust. Kuna üha rohkem on sellist tehnoloogiat, mis on riikliku julgeoleku jaoks oluline ja mis nõuab riigi tasandil kontrolli, nõrgendaksid erinevused liikmesriikide vahel ELi kui terviku majanduslikku julgeolekut. Selle ärahoidmiseks tuleks kehtivat määrust täielikult rakendada. Samal ajal tuleks alustada praeguse raamistiku najal arutelu võimaluse üle näha ette Euroopa tasandil ulatuslikum koordineerimine, mis läheks kaugemale praegusest liikmesriikidevahelise läbipaistvuse tagamise kohustusest. Seetõttu esitab komisjon hiljemalt tänavuse aasta lõpuks ettepaneku muuta kehtivat raamistikku tulemuslikumaks ja tõhusamaks. Kuna rahvusvahelised ekspordikontrollirežiimid on sattunud surve alla, aitaks selline ettepanek, mis järgiks täielikult ELi ja liikmesriikide vastavaid pädevusi, muuta kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli kiiresti muutuvas tehnoloogilises ja julgeolekukeskkonnas otstarbekohasemaks ja tugevdaks ELi positsiooni ülemaailmsel areenil. Välisinvesteeringud ELil ja liikmesriikidel on ühine huvi hoida ära olukord, kus ELi ettevõtjate kapitali, oskuste ja teadmuse abil arendatakse sellist kõrgtehnoloogiat, mille kohta võib arvata, et see suurendab sõjalist ja luurevõimet jõududel, kes soovivad kasutada neid võimeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku õõnestamiseks. Strateegiline kaubandus- ja investeerimiskontroll nõuab terviklikku lähenemisviisi, mis võimaldaks ELil kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve. Sellega seoses tõstatub küsimus, kas eksporditud kaupade kõrval ei peaks kontrolli rakendama ka investeeringutele, sest tehnoloogia ja oskusteave võib lekkida ka investeerimisel. Lisaks on vaja tihedamat koostööd, et hoida ära tundliku kujunemisjärgus tehnoloogia ja muude kahesuguse kasutusega kaupade leke probleemsetesse sihtkohtadesse, kus viljeletakse tsiviil- sõjalist ristkasutust, ning takistada sellist eksporti ja selliste investeeringute tegemist teistel. Komisjon selgitab koostöös liikmesriikidega välja, mil viisil võivad välisinvesteeringud majandusjulgeolekut ohustada. Komisjon moodustab liikmesriikide ekspertidest uue spetsiaalse töörühma, kes aitab neid ülesandeid täita, ja loob uue struktureeritud ja konfidentsiaalse koostöömehhanismi. Uue eksperdirühma abil korraldatakse vajaduse korral ka ettevõtjate ja muude sidusrühmade ning partnerriikide teavitamist ja nendega konsulteerimist. 11 Sellelt pinnalt hakkab komisjon analüüsima võimalikke meetmeid, mille abil hinnata välisinvesteeringutest tulenevat riski, ja kavatseb teha aasta lõpuks sellekohase algatuse ettepaneku. Kokkuvõttes on vaja suuremat ühtsust ELi tasandil, et olla julgemini ja kiiremini valmis rakendama vajalikke instrumente ning tegelema aktiivselt kokkulepitud reeglite jõustamisega. EL ja selle liikmesriigid peaksid tagama, et instrumente kasutatakse majanduse vastupanuvõime tugevdamiseks ja oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks täiel määral, pidades silmas ka mõju väljaspool ELi. ELi ettevõtjaid tuleks ühtlasi julgustada vaatlema hoolsuskohustuse järgimise ja riskijuhtimise käigus ka majandusjulgeolekuga seotud riske. Mõne valdkonna puhul on käesolevas teatises rõhutatud vajadust tugevdada tänaste ohtudega toimetulemiseks olemasolevaid vahendeid või töötada välja uusi. 3.3 Majandusjulgeoleku partnerlused EL ei suuda saavutada majandusjulgeolekut üksi. Samuti ei saa ELi poliitiline tegevus olla ühepoolne. Maailmamajandus on jätkuvalt üks terviklik süsteem, mille kõik osad on omavahel seotud, mistõttu sõltub ELi tegevuse tulemuslikkus mh teiste osalejatega tehtavast koostööst ja koordineerimisest. Läbipaistvus ja koostöö võimaldavad ELil tagada, et tema majandusjulgeolekupoliitikal ei ole soovimatuid tagajärgi kolmandatele, sh kõige haavatavamatele riikidele. Tarneahelat puudutavate riskide vähendamine ja häirete leevendamine nõuab tarnete mitmekesistamist ning juurdepääsu loomist mitmetele eri impordi- ja eksporditurgudele. Liiatigi on strateegiliste sektorite suure sõltuvusega seotud ohud ELis väga sarnased neile, millega puutuvad kokku teised üleilmsed osalejad, teiste seas ELi lähimad partnerid, kuna majandusliku survestamise eri vormid ohustavad kõiki maailma riike. Seetõttu on ilmne, et koostööd tuleb teha võimalikult laia ringi partneritega, sealhulgas pikaaegsete sarnaselt meelestatud partneritega, nagu G7 liikmed, samuti teistega, kellega ELil on ühised huvid ja kes on valmis koostööd tegema. Koostöö peab olema paindlik ning võib erineda vormilt, ulatuselt ja osalejate tüübilt, lähtudes ühistest huvidest ja ühistest sõltuvustest ning asjaomase poliitikavaldkonna või tuvastatud riski eripärast. Kahe- ja mitmepoolne koostöö EL laiendab märkimisväärselt oma kahe- ja mitmepoolseid koostöövahendeid, et olla suurema majandusjulgeoleku tagamiseks piisavalt paindlik. Paindlikkus tugineb arusaamale, et julgeolek sõltub suure hulga mitmesuguste partnerite olemasolust, ja see peab olema liidu tegevuse keskne telg. Intensiivne majandusjulgeolekualane koostöö on käivitatud mitmete partneritega, sh USA ja Indiaga kummagi riigiga rajatud kaubandus- ja tehnoloogianõukogu raames. Spetsiaalset majandusjulgeolekualast töösuunda hõlmab ka ELi ja Jaapani kõrgetasemeline dialoog. 12 Rohkelt võimalusi majandusjulgeolekualaseks koostööks pakub G7. Hiroshima 2023. aasta mai tippkohtumise avaldus majanduse vastupanuvõime ja majandusjulgeoleku kohta kinnitab G7 juhtide valmidust teha koostööd, sh koos partneritega väljastpoolt G7 riike, et suurendada maailmamajanduse vastupanuvõimet ja majandusjulgeolekut, tagades tarneahelate ja elutähtsa taristu vastupanuvõime, reageerides kahjulikele tavadele, nagu turuvälised majandusmeetmed ja majanduslik survestamine, ning takistades kriitilise tähtsusega ja kujunemisjärgus tehnoloogia leket. Võimalikult mahuka geomajandusliku meetmekogumi olemasolu võimaldab leida iga majandusjulgeoleku probleemi jaoks sobiva vahendi, mis tagab võimalikult ulatusliku koordineerimise ja annab suurima mõju – nende hulgas võib nimetada vabakaubanduslepinguid, digipartnerlusi, rohelisi liite ja partnerlusi, toorainepartnerlusi ja toorainerühmi ning ELi naabruskonna tugevdatud koostööd. Tarneahela vastupanuvõime ja ELi majandusjulgeoleku toetamisel jätkab EL nimetatud vahendite kasutamist ja kohandab neid. EL jätkab rohkearvuliste vabakaubanduslepingute täielikku rakendamist, astudes samal ajal samme uute lepingute sõlmimiseks. Vabakaubanduslepingud aitavad vähendada ettevõtjate riske, vähendada ja varieerida uute turustusvõimaluste kaudu majanduslikku sõltuvust, luua vastastikku kasulikke majandussidemeid, eelkõige piirkondades, kus ELi kohalolu puudumine jätaks lünga, mille täidaksid kolmandad riigid, ning toetada ühiskonna ja keskkonna kestlikkust. Majandusjulgeoleku raames on ELi jaoks oluline tugevdada partnerlusi arenguriikidega, kellel võiks olla ülemaailmsetes väärtusahelates senisest suurem roll. ELi rahaline ja tehniline toetus madala ja keskmise sissetulekuga riikidele industrialiseerimiseks, rohepöörde läbiviimiseks ja digilõhe ületamiseks on iseenesest tähtis tegevus, mis avaldab kohalikele kogukondadele positiivset mõju, kuid ühtlasi aitab see maailmamajanduse mitmekesistamise kaudu suurendada ELi majanduslikku vastupanuvõimet. Sellega seoses on keskse tähtsusega strateegia „Global Gateway“ ja ülemaailmsete taristuinvesteeringute partnerlus, sest need aitavad kaasa abisaavate riikide majandusjulgeolekule, tihendades majandussidemeid ja integratsiooni maailmamajandusega. Need algatused aitavad ELil ja tema partneritel võtta ühiselt käsile peamised väljakutsed: võidelda kliimamuutuste vastu, võtta kasutusele turvaline digitaristu, parandada tervishoiusüsteeme ja saavutada kestliku arengu eesmärgid, pakkudes samal ajal partneritele kestlikke alternatiive sellistele investeeringutele, mis muudavad neid haavatavaks võlausaldajate majandusliku survestamise ees. Samuti aitavad need kaasa ELi majandusjulgeolekule, aidates mitmekesistada tarneahelaid ja integreerida kesksete sektorite väärtusahelad partneritega. EL jätkab huvipakkuvates küsimustes eri partneritega ka muude koostöövormide arendamist, näiteks kriitiliste toorainete rühma kujul kriitiliste toorainete valdkonnas. Mitmepoolne koostöö 13 Üleilmsel tasandil loovad mitmepoolne koostöö ja reeglitel põhinev raamistik aluse ELi ja kõigi rahvusvahelise üldsuse liikmete majanduslikule julgeolekule. Isegi strateegilise rivaalitsemise ja majandusliku konkurentsi tingimustes on ruumi rahvusvaheliseks koostööks ühiste probleemide lahendamisel ning suur vajadus selgete reeglite järele, mis tagaks õiglase ja avatud kaubanduse ning takistaks triivi majanduslike jõuvõtete, majandusliku killustumise ja protektsionismi suunas. Seetõttu on ELi huvides tugevdada rahvusvahelistel foorumitel ja rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu G20s, ÜROs ja mitmepoolsetes arengupankades tehtavat mitmepoolset koostööd. Kaubandusvaldkonnas jätkab EL jõupingutusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimiseks ja selle vaidluste lahendamise mooduli taastamiseks, sest Maailma Kaubandusorganisatsioon on aidanud tõhusalt kaasa meelevaldsete ühepoolsete meetmete vähendamisele ja kaubanduspiirangute ulatuse kitsendamisele. Edasine tegevus Komisjon ja kõrge esindaja seavad endale oma pädevuse piires järgmised eesmärgid:  töötada koos liikmesriikidega välja raamistik ELi majandusjulgeolekut mõjutavate riskide hindamiseks. Raamistik peaks hõlmama majandusliku julgeoleku seisukohast kriitilise tähtsusega tehnoloogialahenduste loendi koostamist ja nendega seotud riskide hindamist, et töötada välja asjakohased leevendusmeetmed;  pidada erasektoriga struktureeritud dialoogi, et arendada välja ühine arusaam majandusjulgeolekust ning julgustada erasektorit täitma nõuetekohaselt hoolsuskohustust ja viima läbi riskijuhtimist, pidades silmas majandusjulgeolekuga seotud probleeme;  toetada täiendavalt ELi tehnoloogilist suveräänsust ja ELi väärtusahelate vastupanuvõimet ning arendada Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi kaudu kriitilise tähtsusega tehnoloogiat;  vaadata läbi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus;  uurida võimalusi, kuidas tagada piisav sihttoetus kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele;  rakendada täielikult ELi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli määrust ning teha ettepanek selle tulemuslikkuse ja tõhususe tagamiseks;  teha algatus välisinvesteeringutega seotud ohtude maandamiseks;  panna ette meetmeid teadusuuringute turvalisuse parandamiseks ja tagada olemasolevate vahendite süsteemne ja range jõustamine ning teha kindlaks muud võimalikud lüngad;  uurida võimalusi, kuidas kasutada ELi majandusjulgeoleku suurendamiseks ühise välis- ja julgeolekupoliitika vahendeid, sealhulgas hübriidmeetmete kogumit ja 14  küberdiplomaatia meetmete kogumit ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastast meetmekogumit;  teha ELi ühtsele luureandmete analüüsiüksusele ülesandeks pöörata erilist tähelepanu ELi majandusjulgeolekut ähvardavate ohtude avastamisele;  tagada ELi majandusjulgeoleku kaitse ja edendamise täielik integreerimine Euroopa Liidu välistegevusse ning tihendada koostööd kolmandate riikidega majandusjulgeoleku küsimustes. Kokkuvõte Maailmas, kus kõik riigid on omavahel seotud, ei saa keegi tagada oma majandusjulgeolekut üksipäini. Harva on võimalik vaadelda liikmesriikide majanduslikke ja riiklikke julgeolekuhuve, haavatavust ja meetmeid eraldi teiste liikmesriikide ja liidu kui terviku omast. Üksikute liikmesriikide huvid on lahutamatult seotud siseturu nõuetekohase toimimise, ELi kaubanduspoliitika terviklikkuse ja ELi kui terviku julgeolekuhuvidega. Kui EL ei suuda tegutseda majandusjulgeoleku edendamisel ühtselt, hakkavad liite looma ja valima ELi partnerid, samas kui pahatahtlikumad osalejad otsiksid võimalusi loodud liite lõhestada ja uusi valdusi omastada. Seepärast on liidu majandusjulgeoleku seisukohast vajalik kõigis poliitikavaldkondades ühine ja kooskõlastatud tegevus ning koostöö ELi ja liikmesriikide vahel. Edu tagab see, kui tegutseda ühtselt. 15  HIGH REPRESENTATIVE OF THE UNION FOR EUROPEAN FOREIGN AFFAIRS AND COMMISSION SECURITY POLICY Brussels, 20.6.2023 JOIN(2023) 20 final JOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE EUROPEAN COUNCIL AND THE COUNCIL ON “EUROPEAN ECONOMIC SECURITY STRATEGY” EN EN 1. A Strategy to enhance European Economic Security The global pandemic, Russia’s illegal and unprovoked war in Ukraine, hostile economic actions, cyber and infrastructure attacks, foreign interference and disinformation and a global increase in geopolitical tensions have exposed risks and vulnerabilities in our societies, economies and companies that did not exist only a few shorts year ago. Over the last years the EU has been successful both in moving forward to deliver on our priorities and at the same time in addressing vulnerabilities, whether on energy security, pandemic preparedness, or the resilience of our economies, supply chains and key technologies more generally. However this experience has also revealed that Europe was in some cases insufficiently prepared for new and emerging risks that have arisen in the more challenging geopolitical context that we find ourselves in. The COVID-19 pandemic exposed the risks that highly concentrated supply chains can pose to the functioning of the European economy. Russia’s war of aggression against Ukraine showed how an overreliance on a single country, especially one with systemically divergent values, models and interests, reduces Europe’s strategic options and puts our economies and citizens at risk. Member States and businesses have also had to shoulder the cost of economic coercion, including bans of European exports and boycotts of European brands, designed to force them to comply and conform with the political priorities of another country. All these trends pose a direct risk to the functioning of our societies, economies and of global trade – as well as a direct challenge to the EU’s strategic interests and ability to act. With geopolitical tensions rising and global economic integration deeper than ever before, certain economic flows and activities can present a risk to our security. More than ever, our security is deeply intertwined with our ability to make ourselves more resilient and reduce the risks arising from economic linkages that in past decades we viewed as benign. Profound technological shifts are adding to the intensity of this competition and making the economic and security challenges more complex. New geopolitical and technological realities requires us to adapt our approach, preserving the vast majority of Europe’s highly valuable economic links to the world while ensuring that the new risks we face, which are narrow but critical, are effectively tackled. The EU is not alone in this process: countries all over the world have started addressing challenges to their economic security. Some advanced economies have already adopted dedicated strategies and are now implementing them. Developing economies are also taking action, diversifying their economic ties to reduce harmful dependencies and increasing local production. This trend reflects the fact that only by completing traditional approaches to national security with new measures to safeguard our economic security can we ensure our prosperity, sovereignty and safety in the current age. Working together with our allies, partners, and the business sector to articulate and execute a vision of economic security will serve as a force multiplier. 1 While the European Union has done a lot to respond to specific challenges in recent years, it now needs a comprehensive strategic approach to economic security, de-risking and promoting its technological edge in critical sectors. The aim is to provide a framework for a robust assessment and management of risks to economic security at EU, national and business level while preserving and increasing our economic dynamism. This is all the more important to put in place at a time when these risks are both evolving rapidly and merging with national security concerns. A prime example of this is the speed with which critical new technologies are emerging and blurring the boundaries between the civil and military sectors. The starting point for this strategy is taking a clear-eyed look at the risks and acknowledging the inherent tensions that exist between bolstering our economic security, and ensuring that the European Union continues to benefit from an open economy. The EU is one of the most attractive destinations for global companies and for investment. Our economies thrive on open and rules-based trade and investment, on secure cross-border connectivity and collaboration on research and innovation. These elements will remain critical drivers of European competitiveness and resilience as we speed up the twin green and digital transitions. We need to rely on trade and on the Single Market to spur competition and ensure that we have access to the raw materials, technologies, and other inputs which are crucial for boosting our competitiveness, resilience and for sustaining current and future employment and growth. Similarly, we want our partners around the world to continue to benefit from access to the European markets, capital and technologies for their transition to a clean and resilient economy. Getting this balance right is essential and can ensure that our economic and security interests reinforce each other. Achieving this will depend on the following three priorities: (1) promoting our own competitiveness; (2) protecting ourselves from economic security risks; and (3) partnering with the broadest possible range of countries who share our concerns or interests on economic security. The priorities of an EU Economic Security Strategy - Promoting our own competitiveness by making our economy and supply chains more resilient bolstering innovation and industrial capacity, while preserving our social market economy. This can be achieved by deepening the Single Market, investing in the economy of the future through sound macroeconomic and cohesion policies, NextGenerationEU, investing in human capital including by upskilling the European workforce. It will require diversifying sources of supply and export markets, or fostering the research and industrial base in strategic areas such as advanced semi-conductors, quantum computing, biotechnology, net-zero industries, clean energy or critical raw materials. - Protecting ourselves from commonly identified economic security risks, by better deploying the tools we already have in place, such as on trade defence, foreign subsidies, 5G/6G security, Foreign Direct Investment screening and export controls, as well as the new instrument to 2  counter economic coercion. In parallel, we need to assess the effectiveness of the EU toolkit and expand it where necessary to tackle some of the new risks that we face, for instance linked to exports or outward investments in a narrow set of key enabling technologies with military applications (e.g. in the areas of Quantum, Advanced Semiconductors, Artificial Intelligence). - Partnering with countries who share our concerns on economic security as well as those who have common interests and are willing to cooperate with us to achieve the transition to a more resilient and secure economy. In practice this means working together with the broadest possible range of partners to reinforce economic security, foster resilient and sustainable value chains, and strengthen the international rules-based economic order and multilateral institutions. It also means partnering with countries on similar de-risking paths, furthering and finalising free trade agreements, and investing in sustainable development and secure links throughout the world through Global Gateway. The fundamental principles for any measures on economic security flowing from this strategy will be: proportionality to ensure that our tools are in line with the level of the risk and limit any negative unintended spill-over effects on the European and global economy, and precision to define exactly which goods, sectors or core industries are targeted and ensure that measures respond to the risks themselves. This strategy builds on the work already started at European level, taking a critical look at the Union resilience and vulnerabilities in order to make the European economy and industry more competitive and resilient and strengthen our open strategic autonomy. This ranges from bigger investment in the green and digital transitions through NextGenerationEU and the crowding-in of more private investments to the pillars of the EU industrial policy such as the Acts on Chips, Critical Raw Materials and Net Zero Industry. This was reaffirmed by the Versailles Declaration, in which Leaders agreed on the need to strengthen European resilience and sovereignty in areas like energy, health and pharmaceutical products, food security and defense capabilities. This strategy also responds to the concerns of citizens as expressed in the context of the Conference on the Future of Europe. Implementing this strategy will require joined-up action across internal and external policies. It will also require buy-in beyond policy makers at European and national level. The private sector will be an essential partner and is already advanced in its work on de-risking. Global asset managers have radically changed their allocations of capital in response to growing and increasingly complex risks that exist within the global economy. Seeking resilient, diversified supply chains that enhance economic security will be a core part of a long-term business strategy that protects not only shareholders’ interests but also the general interest. Identifying the main risks and designing policy responses should tap into the knowledge of European companies that are already working to mitigate many of these threats. 3 This Communication lays the groundwork for a discussion on economic security with Member States and the European Parliament with a view to creating a common framework to de-risk and protect the Union’s economic security. This Communication will help to define the strategy that should guide the common assessment of risks, the use of existing tools and the identification of possible gaps in the EU’s economic security arsenal for which we will develop a common response. 2. Identifying the risks to European economic security The aim of this strategy is to protect the EU’s economic security and reinforce the resilience of our economy, while working to ensure that we maintain and grow our technological edge. This means investing in EU competitiveness, diversifying supply chains, and responding to practices such as economic coercion. It aims to prevent the leakage of sensitive emerging technologies, as well as other dual-use items, to destinations of concern that operate civil-military fusion strategies. To reach these objectives, we need a clear-eyed view of the risks and their evolution over time. That is why the Commission and Member States will deepen their analysis of critical supply chains, stress test them and establish the level of risk. The Commission and the High Representative have identified the following broad and non- exhaustive categories of risks to economic security namely risks related to: (1) resilience of supply chains; (2) physical and cyber security of critical infrastructure; (3) technology security and technology leakage; and (4) weaponisation of economic dependencies or economic coercion. These risks can occur along the entire value chain, from knowledge creation and basic research to commercialisation and manufacturing at scale. The types of risks that European economies face Risks to the resilience of supply chains, including energy security – Risks of price surges, the unavailability or scarcity of critical products, or inputs in the EU, including but not limited to those linked to the Green Transition, those needed for a stable and diversified energy supply and pharmaceuticals. Risks to the physical and cyber-security of critical infrastructure – Risk of disruptions or sabotage of critical infrastructures, such as pipelines, undersea cables, power generation, transportation, electronic communication networks, that undermine the secure and reliable provision of goods and services or data security in the EU. Risks related to technology security and technology leakage – Risk to the EU’s technological advancements, technological competitiveness, and access to leading-edge technology, including through malicious practices in the digital sphere such as espionage or illicit knowledge leakage In some cases, technology leakage risks strengthening the military/intelligence capabilities of 4  those that could use them to undermine peace and security, especially for dual-use technologies such as Quantum, Advanced Semiconductors or Artificial Intelligence, and therefore require specific risk mitigation measures. Risk of weaponization of economic dependencies or economic coercion – Risk of third countries targeting the EU, its Member States and EU businesses through measures affecting trade or investment to bring about a change of policy falling within legitimate policymaking space. Finally, it is important to bear in mind that certain risks listed above could also go so far as to threaten national security in certain circumstances. This could be the case, most notably, with dual use technology leakage, foreign direct investment threatening security and public order; dual use exports or outbound investment in a narrow set of advanced technologies that could enhance military and intelligence capacities of actors who may use these capabilities to threaten international peace and security; and the secure treatment of sensitive information On this basis, the Commission proposes to identify and assess, collectively with EU Member States and with inputs from private stakeholders, risks to the EU’s economic security that threaten its key interests within clearly defined parameters, taking into account the evolving geopolitical context and, where appropriate, stakeholders’ views. This should be a dynamic and continuous process. For this purpose, the Commission proposes the following process, to be carried out with Member States and, where appropriate, in coordination with the High Representative:  Risks to the resilience of supply chains, to be assessed by the Commission, by deepening the EU’s strategic dependencies analysis, with a particular focus on dependencies that are more likely to be weaponised for geopolitical purposes.  Risks to the physical and cyber security of critical infrastructure, to continue to be assessed in line with the Council Recommendation of 8 December 2022.  Risks related to technology security and technology leakage, to be assessed on the basis of a list of strategic technologies critical for economic security. With regard to the most sensitive risks, the Commission will propose a list of dual-use technologies for risk assessment that could be adopted by the Council by September 2023. The list will be based on narrowly defined and forward-looking criteria such as the enabling and transformative nature of a technology, the risk of civil military fusion, and the risk of their misuse for human rights violations. The priority technologies should be assessed collectively with Member States by the end of 2023, with a view to identifying the relevant protection and promotion measures. 5   Risks of weaponisation of economic dependencies or economic coercion, to be assessed including in the context of the recently agreed upon EU anti-coercion instrument. With a view to maintaining a coherent, targeted, and up-to-date approach to economic security, the Council should review, based on input from the Commission and, where appropriate, the High Representative, the overall progress on risk assessment in these four areas every six months, and report yearly to the European Council. Moreover, the High Representative, together with the Member States, will enhance the Single Intelligence Analysis Capability (SIAC) in order to increase its ability to detect threats to the EU economic security. 3. Putting the economic security strategy into action To mitigate these risks, the EU Economic Security Strategy is based on: 1) Promoting the EU’s competitiveness and growth, strengthening the Single Market, supporting a strong and resilient economy, and fostering the EU’s research, technological and industrial base. 2) Protecting economic security through a range of policies and tools, including targeted new instruments where needed. 3) Partnering and further strengthening cooperation with countries worldwide. 3.1 Promoting the EU’s economic base, competitiveness and growth The Single Market is the EU’s best asset to keep its economy prosperous, innovative, and resilient. It is most often associated with economies of scale for cooperating across borders within the EU and a level playing field. At the same time, through its trade, Global Gateway investment and other policies, the EU is leveraging the Single Market to keep global supply chains open and shape standards, which further contributes to strengthening EU competitiveness and security of supply. Implementation of the NextGenerationEU and of the Cohesion Funds are triggering major reforms and investments across a wide range of sectors, including critical infrastructures, and is already contributing to EU’s economic growth, competitiveness and resilience. In recent years, the Commission has adopted several concrete proposals to increase resilience and strengthen supply chains. The EU Industrial Strategy identified several measures to enhance the resilience of the Single Market, such as industrial alliances to accelerate activities in clean tech, raw materials, processors and semiconductors, data, edge and cloud; important projects of common European interest to pool resources for breakthrough innovations; promoting the circular economy; enhancing green and digital skills; and a new strategy to secure the EU’s leadership in global standard-setting. Likewise, the energy transition in line with the European Green Deal and RepowerEU objectives is key to strengthen the EU’s energy security of supply. 6 Significant progress has been already achieved in this area but further necessary efforts will be identified in the upcoming State of the Energy Union report. The proposal for the Critical Raw Materials Act aims at facilitating the extraction, processing and recycling of critical raw materials in the EU, reducing dependencies and increasing preparedness. The European Chips Act will ensure a secure supply of semiconductors, while the proposed Net-Zero Industry Act will help scale up manufacturing of net-zero technology in the EU. The initiatives include effective governance mechanisms allowing timely cooperation and exchange of information among the Commission, the Council and Member States. These initiatives have also a direct impact on further securing supply chains and access to resources (increasingly challenged by strategic competitors, as highlighted by the Strategic Compass for Security and Defence) which is vital for an innovative, competitive and resilient European Defence Technological and Industrial Base. Their timely adoption is therefore of vital importance for Europe’s economic security. The Single Market Emergency Instrument aims at ensuring the availability and free circulation of critical products in case of future emergencies. In the future, the Single Market Emergency Instrument will allow monitoring strategic products and services, including disruptions of supply chains and related shortages, and react fast and collectively once needed. More investments are urgently needed both to ensure EU’s leadership and competitiveness in the research and development of strategic emerging technologies. In order to crowd-in private investments, the Commission continues to develop the Capital Market Union. The Commission is also proposing a new Regulation to establish a Strategic Technologies for Europe Platform (‘STEP’). This Platform will support the development, manufacturing or strengthening of the respective value chains in the Union of deep and digital technologies, clean technologies, and biotechnologies to meet the objectives of the green and digital transitions. This will enable the Union to reduce or prevent strategic dependencies. The Commission will also report by the end of 2023 on options to ensure adequate, strategically targeted support for dual-use technology development, after reviewing the scope of existing instruments. 3.2 Protecting against economic security risks The EU has already put in place specific de-risking tools and measures to protect against economic security risks. As the risks keep evolving, we need to assess the effectiveness of these tools in addressing them and consider upgrades or new tools that may be needed. Addressing weaponization of economic dependencies and economic coercion Strategic dependencies, which may give rise to economic security risks, can be exacerbated by non-market policies and practices used by third countries that tilt the playing field. The Commission will make rigorous use of Trade Defence Instruments to address such unfair 7 policies and practices and is ready to deploy the Foreign Subsidies Regulation to ensure a level playing field with the Single Market. As a response to the EU and its Member States being the target of deliberate economic pressure in recent years, the EU has adopted the EU Anti-coercion Instrument. The instrument’s objective is first and foremost to deter countries from restricting or threatening to restrict trade or investment to bring about a change of legitimate policy in the EU, but also foresees the possibility for the EU to take countermeasures as a last resort. The EU will also cooperate with partner countries to monitor instances of coercion and assess and identify the scope for coordinated responses. Inbound investments affecting security and public order The Foreign Direct Investment (FDI) Screening regulation has created a cooperation mechanism for Member States and the Commission to exchange information, raise security-related concerns and identify solutions related to specific FDIs with a view to ensuring the protection of security and public order. Since October 2020, the Commission and Member States have reviewed more than 1,000 FDI transactions. The Commission is also in the process of evaluating the current framework and will propose its revision before the end of 2023. Member States who have not yet implemented national FDI screening mechanisms should do so without further delay. Technology security and technology leakage Being able to develop, and keep up with, new technologies is key for the EU’s economic security, as it reduces strategic dependencies and enables us to protect or create a technological advantage. Openness and international cooperation are at the heart of European research and innovation (R&I). In order to help prevent EU-funded technology leakage, the Commission can for example, in duly justified cases exclude certain third country entities or EU entities controlled by certain third countries from participating in research and innovation and digital capacities deployment projects to protect the Union’s strategic assets, interests, autonomy, or security. It can also assess the impact of the transfer of results of Horizon Europe (including intellectual property) generated by EU funded research to non-associated third countries and object to such transfers. The Commission has also developed a Toolkit on Tackling Foreign R&I Interference, which helps to raise awareness and build resilience in the R&I sector across Europe at national and sectoral levels to bolster research security more broadly. For technologies deemed to be critical for economic security (identified as per section 2 above), the Commission will, after assessment, propose measures to improve research security ensuring a systematic and rigorous enforcement of the above-mentioned tools and identifying and addressing any remaining gaps. It will do so while preserving the openness of our system, which is the bedrock for our innovative economies. 8 Standardization is important as part of the ‘soft power’ influence over the shape of tech developments and has therefore an indirect bearing on the EU’s economic security (including by allowing it to limit possibilities of abusive use of technologies that could threaten its economic security). As set out in the EU standardisation strategy, the EU needs to be able to shape international standards in line with its values and interests – and with its legal acquis. With respect to the future artificial intelligence, data or cyber resilience acts, the EU will work on European standards and towards congruent international standards together with partners. In the same vein, effective enforcement of intellectual property rights, especially patents, will also contribute to prevent technology leakage Under its 2020 Cybersecurity Strategy, the EU is deploying measures to counter malicious practices in the digital sphere to protect from illegitimate influence, industrial espionage and illicit knowledge leakage. The proposed Cyber Resilience Act will improve the cybersecurity, for the public and private sector, of hardware and software sold in the Union. The EU will continue to address cyber-enabled theft of intellectual property, including by using its EU Hybrid and Cyber Diplomacy Toolboxes, to respond to such malicious activities. Protecting economic security by protecting infrastructure The EU has adopted the Directive on the Resilience of Critical Entities and the Revised Directive on the security of network and information system (NIS2 Directive). They provide an updated and comprehensive legal framework to strengthen both the physical and digital resilience of critical infrastructure (including energy, transport, health, digital infrastructure, water and food). Further to the Council Recommendation of December 2022, targeted actions are already being carried out to ensure a common EU response to incidents. To increase the security and resilience of 5G networks, the 5G Toolbox establishes a set of measures to be applied by all Member States, including measures to restrict or exclude high-risk suppliers. On 15 June 2023, the Commission urged Member States that have not yet fully applied these measures to high-risk suppliers to do so without delay. The proposed Cyber Resilience Act will also play an important role in securing the supply chain for the EU’s critical infrastructure. Cyber risk assessments and scenarios are also being developed specifically for the electronic communication infrastructure and energy sectors and will serve to guide actions supported under the proposed Cyber Solidarity Act, notably the coordinated testing of critical entities. Better EU coordination on export controls of dual-use items Some strategic technologies are of dual use nature and require specific attention. Under section 2 above, the EU will identify a list of technologies critical to economic security and assess their risks collectively. While subject to a multilateral and EU framework, decisions on the 9 implementation and enforcement of export controls of dual use items are mainly in the hands of the Member States. The established dual-use export control architecture – with the multilateral export control regimes as standard-setters – has in recent decades addressed the Union’s security policy objectives, while at the same time nurturing openness and a conducive climate for research and innovation and non- proliferation at large. The EU will strengthen its support for the work of multilateral regimes, although its effectiveness is hindered by the fact that it is only a member of one of the existing Multilateral Control Regimes, and an observer in a second. However, in light of the new challenges related to the increased military potential of a range of strategic technologies, Russia’s illegal war of aggression against Ukraine, heightened geopolitical tensions and risks to national security, some EU Member States and third countries have stepped up national controls to limit the export of critical technologies outside, or in some cases building on, the processes established in the multilateral export control regimes such as manufacturing equipment for advanced semiconductor chips or equipment related to quantum computing. Recent development have also shown the need for greater flexibility in the regime, to respond to current and fast changing events. The EU’s Regulation on dual-use export controls was revised in 2021 to better address risks associated with the rapidly evolving security, technology, and trade environment, with a particular focus on the exports of sensitive, emerging technologies. It includes provisions that allow one Member State to introduce export controls based on another Member State’s legislation, amounting to a coordinated and cross-border effect, among EU Member States and supported by the Commission, of export controls whose implementation is a national prerogative. These provisions are currently being tested. The need for more rapid and coordinated action at EU level in the area of export controls has become pressing as an uncoordinated proliferation of national controls by Member States would create loopholes and undermine the effectiveness of export controls and the integrity of the Single Market. As more technologies are developed that are key to national security and subject to national controls, possible divergences between Member States would weaken the economic security of the EU as a whole. To prevent this from happening, the current Regulation should be fully implemented. At the same time, a reflection should begin on building on the existing framework to develop a more coordinated European approach that goes beyond the current obligation of ensuring transparency among Member States. The Commission will therefore table a proposal at the latest by the end of this year to improve the effectiveness and efficiency of the current framework. It should make it fit for purpose in the rapidly changing technology and security environment, reinforcing the capacity of the EU to play fully its role as a global actor in a context where the multilateral export control regimes are under pressure, in full respect of the EU’s and Members States’ respective competences. 10 Outbound investment The EU and Member States also have a common interest in preventing the narrow set of technological advances that are assessed to be core to enhancing military and intelligence capabilities of actors who may use them to undermine international peace and security from being fuelled by our companies’ capital, expertise and knowledge. Strategic trade and investment controls require a holistic approach to enable us to protect our essential security interests. This raises the question on the need to subject not only exported goods, but also certain outbound investment to controls to counter the risk of technology and know- how leaking as part of that investment. Moreover, increased cooperation is required to prevent the leakage of sensitive emerging technologies, as well as other dual-use items, to destinations of concern that operate civil-military fusion strategies, and to avoid the backfilling of any controlled exports and investments. The Commission will examine what security risks can result from outbound investments, in liaison with Member States. It will set up a new dedicated group of Member States’ experts, to assist in these tasks, building a new structured, confidential cooperation mechanism. The Commission, with input from this new expert group, will also conduct outreach and consultations activities with business and other stakeholders, and partner countries, as appropriate. On this basis, the Commission will examine possible measures to address security risks related to outbound investments, with a view to proposing an initiative by the end of the year. . In sum, we need the unity at EU level for a bolder and faster use of existing EU instruments when they are required and a more assertive approach to enforcement. The EU and its Member States should ensure that these are used to their full potential to bolster economic resilience and protect essential security interests, bearing in mind also the impacts outside the EU. EU businesses should also be encouraged to integrate economic security risks in their due diligence and risk management processes. Moreover, in some areas this Communication identifies the need to strengthen or develop new tools to match today’s risks. 3.3 Partnering on economic security The EU cannot achieve economic security on its own. Neither can its policy response be unilateral. The global economy will remain integrated and interconnected, and effective EU action depends on cooperation and coordination with others. Transparency and cooperation are essential to ensuring that economic security policies do not have unwanted consequences on third countries, particularly on the most vulnerable ones. De-risking supply chains and mitigating disturbances involves diversification of supply and access to a diverse set of import and export markets. Moreover, the EU’s vulnerabilities linked to critical dependencies in strategic sectors are 11 very similar to those of many other global actors, including its closest partners, while all countries are potentially vulnerable to various forms of economic coercion. This makes a strong argument for cooperation with the broadest possible range of partners, including long-standing like-minded partners, such as the members of the G7, as well as others with whom we share common interests and who are willing to cooperate with us. This cooperation will be flexible, and will vary in form, scope and types of participants in function of shared interests and common dependencies and depending on the specific policy area or the risks identified. Bilateral and plurilateral cooperation The EU is vastly expanding its bilateral and plurilateral cooperation instruments to be a nimbler actor where this is necessary for greater economic security. This is a core element of the Union’s policy response, implementing the notion of security through diversification of partners. Intensive cooperation on economic security is already taking place with various partners including the US and India as part of the respective Trade and Technology Councils (TTC). The EU – Japan High Level Economic Dialogue will incorporate a dedicated workstream on economic security issues. The G7 provides an important avenue for cooperation on economic security. The May 2023 Hiroshima Summit statement on economic resilience and economic security confirms the G7 Leaders’ commitment to work together and with partners beyond the G7 to enhance global economic resilience and economic security, by building resilient supply chains and critical infrastructure, responding to harmful practices such as non-market policies and economic coercion, and preventing leakage of critical and emerging technologies. Having as large a geo-economic toolbox as possible – from Free Trade Agreements to Digital Partnerships, Green Alliances and Partnerships, Raw Materials Partnerships, and the Raw Materials Club and strengthened cooperation with countries in the EU neighbourhood – allows us to respond to a broad range of economic security related challenges with the appropriate tool for greatest possible coordination and effect. We will continue to use these instruments and adapt them to better contribute to supply chain resilience and EU economic security. We will continue to make the most of the EU’s vast network of Free Trade Agreements through full implementation while also working to expand it. These agreements facilitate business de- risking, diversification and reduction of dependencies by opening new markets, help build mutual beneficial economic ties especially in regions where the EU would otherwise leave a void that third countries would fill, as well as support social and environmental sustainability. A key dimension of economic security is the readiness of the EU to reinforce its partnerships with developing countries that could play a bigger role in global value chains. EU financial and technical support to low- and middle-income countries for industrialisation, the green transition 12 and bridging the digital divide is not only valuable on its own and creates positive effects for the local communities, but also contributes to our economic resilience by promoting a more diversified global economy. In this respect, the Global Gateway and the Partnership for Global Infrastructure Investments will be key in contributing to the economic security of their beneficiaries tighten economic links and integration with global economies. These initiatives will help the EU and its partners to tackle major challenges together, including fighting climate change, deploying secure digital infrastructures, improving health systems, and achieving the Sustainable Development Goals, while offering partners sustainable alternatives to investment practices that would make them more vulnerable to economic coercion by their creditors. They also contribute to the EU’s economic security, notably by helping to diversify supply chains and integrate value chains with partners in key sectors. The EU will continue to build-up other forms of cooperation with various partners on issues of interest, for example on critical raw materials within a Critical Raw Materials Club. Multilateral cooperation At global level, multilateral cooperation and the rules-based framework provide the foundation for the economic security of the EU and all members of the international community. Even in an environment of strategic rivalry and economic competition, there is scope for international cooperation on common challenges and a need for clear rules guaranteeing fair and open trade, thus putting guardrails on the trend towards “might is right”, economic fragmentation or protectionism. The EU’s interest therefore is to strengthen multilateral cooperation through international fora and organisations such as the G20, the UN or the Multilateral Development Banks. In the trade realm, the EU will continue efforts to reform the World Trade Organization (WTO) and restore its dispute settlement function, given the critical role an effective WTO plays in minimising the risk of arbitrary behaviour and narrowing the scope of possible trade restrictions. Next steps The Commission and the High Representative, within their respective competences, will:  develop with Member States a framework for assessing risks affecting the EU’s economic security; this includes establishing a list of technologies which are critical to economic security and assess their risks with a view to devising appropriate mitigating measures. 13   engage in a structured dialogue with the private sector to develop a collective understanding of economic security and encourage them to conduct due diligence and risk management in light of economic security concerns.  further support EU technological sovereignty and resilience of EU value chains, including by developing critical technologies through STEP.  review the Foreign Direct Investment Screening Regulation.  explore options to ensure adequate targeted support for research and development of dual-use technologies.  fully implement the EU’s export control regulation on dual use and make a proposal to ensure its effectiveness and efficiency.  propose an initiative to address security risks related to outbound investments.  propose measures to improve research security ensuring a systematic and rigorous enforcement of the existing tools and identifying any remaining gaps.  explore the targeted use of CFSP instruments to enhance EU economic security including Hybrid and Cyber Diplomacy toolboxes and foreign information manipulation and interference (FIMI) toolbox.  instruct the EU Single Intelligence Analysis Capacity (SIAC) to work specifically on the detection of possible threats to EU economic security.  ensure that the protection and promotion of EU economic security is fully integrated in European Union’s external action and intensify the cooperation with third countries on economic security issues. Conclusion In an interconnected world, no country can act alone to ensure its economic security. In today’s world, Member States’ economic and national security interests, vulnerabilities and responses can rarely be seen or identified in isolation from those of other Member States or those of the Union as a whole. Individual Member State’s interests are inextricably linked to the proper functioning of the internal market, the integrity of the EU trade policy and the security interests of the EU as a whole. The alternative to an EU approach to economic security is that our partners will pick and choose alliances, while less well-intentioned players will seek to divide and conquer. Therefore, a common and coordinated EU action across policies, through cooperation between the EU and the Member States, is essential for the Union’s economic security. The key to success will be to act in unity. 14 Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Välisministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-01450 Resolutsiooni teema: Majandusjulgeoleku strateegia teatis Adressaat: Välisministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE EUROOPA MAJANDUSJULGEOLEKU STRATEEGIA, JOIN(2023) 20. EISi toimiku nr: 23-0314 Tähtaeg: 11.09.2023 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Riigikantselei Ülesanne: Palun esitada oma sisend Välisministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 31.08.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 21.09.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (13.09.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 11.09.2023. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 19.07.2023 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201  ANDMED ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE EUROOPA Nimetus ALGATUSE MAJANDUSJULGEOLEKU STRATEEGIA KOHTA Eelnõu nr JOIN(2023) 20 Esitamise kuupäev: 20.06.2023 Menetluskord EL-is: tavamenetlus RKKTS § 1521 lg 1 1. p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist SEISUKOHA 2. RKKTS § 1521 lg 1 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju VALITSUSSE p2 TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. X VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) VALITSUSELE 13.09 KOK EL menetluse Kuupäev ESITAMINE 21.09 VV ajakava MKM, KAM, KLIM, SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid, Sisendi andmise tähtaeg MENETLUS min VM ministeeriumid RAM, JUM, HTM, huvigrupid 31.08.2023 JRKB EELNÕU ÜLEVAADE KOKKUVÕTE EELÕU SISUST JA Euroopa Komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta on EESMÄRKIDEST tähelepanu keskmes see, kuidas suurenenud geopoliitiliste pingete ja kiirenenud tehnoloogiamuutuste tingimustes minimeerida riske, mis tulenevad teatavatest majanduslikest voogudest, ja samas säilitada majanduse maksimaalne avatus ja dünaamilisus. Kavandatavas strateegias on esitatud ühisraamistik majandusjulgeoleku saavutamiseks. Selle jaoks tuleb edendada ELi majanduslikku baasi ja konkurentsivõimet, pakkuda kaitset ELi majandusjulgeolekut ähvardavate ohtude eest ning edendada partnerlussuhteid riikidega, kellel on ELiga ühised huvid ja kes jagavad ELi muret majandusjulgeoleku pärast. Strateegia juhtivateks põhimõteteks on proportsionaalsus ja täpsus. Strateegias tehakse ettepanek hinnata majandusjulgeoleku riske põhjalikult neljas valdkonnas: (1) tarneahelate vastupidavus, sealhulgas energiajulgeolek; (2) elutähtsa taristu füüsilise ja küberjulgeoleku riskid; (3) riskid, mis on seotud tehnoloogia julgeoleku ja tehnoloogialekkega; (4) risk, et majanduslikku sõltuvust kasutatakse relvana või kasutatakse majanduslikku survestamist. Strateegias on välja pakutud metoodika, kuidas neid riske hinnata. Samuti on strateegias ette nähtud, kuidas kindlaks tehtud riske leevendada. Teatises pannakse alus ELi liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga peetavale strateegilisele arutelule, et töötada välja terviklik lähenemisviis Euroopa Liidu majandusjulgeoleku kaitseks. Teatises on ette nähtud mitmed uued tegevused Euroopa majandusjulgeoleku tagamiseks. VÕIMALIKUD SOTS-MAJ. MÕJUD VÕIMALIKUD ÕIGUSLIKUD MUUDATUSED MÕJU EELARVELE KOMMENTAARID SEISUKOHAD EESTI SEISUKOHT TEISTE RIIKIDE SEISUKOHAD KOMMENTAARID 1/1 Alustatud: 07/19/2023 Muudetud: 19.07.2023 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 5.3.1/23-0314 - JOIN(2023) 20 ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE EUROOPA MAJANDUSJULGEOLEKU STRATEEGIA Arvamuse andmine eelnõu kohta Välisministeeriumile vastavalt Riigikantselei 19.07.2023 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Tähtaeg: 31.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f03d297-dcc8-4553-90af-b01704355b53 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f03d297-dcc8-4553-90af-b01704355b53?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main