Dokument: Kaitseliidu 2022. aasta majandusaasta aastaaruande esitamine

. Tiina Uudeberg Kaitseministeerium Sakala 1 06.06.2023 nr K-8-1/23/17270 15094 Tallinn Kaitseliidu 2022. aasta majandusaasta aastaaruande esitamine Austatud proua Uudeberg Tulenevalt Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi vahel sõlmitud Kaitseliidule eraldatava sihtotstarbelise tegevus- ja investeerimistoetuse lepingu punkt 6.6 esitame 03. juunil 2023.a Kaitseliidu keskkogu poolt kinnitatud Kaitseliidu 2022.aasta majandusaasta aruande. Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Eero Rebo Kolonel Peastaabi ülem Lisa: Kaitseliidu 2022.aasta majandusaasta aruanne 35 lehel. Enar Oidermaa 717 9080 [email protected] Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS 10130Tallinn Referent 717 9005 ak EE461010022002422007 Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9099 viitenumber 62020100012 saaja www.kaitseliit.ee E-post [email protected] Kaitseliit  Majandusaasta aruanne KAITSELIIT Majandusaasta algus 1. jaanuar 2022. a Majandusaasta lõpp 31. detsember 2022. a Registrikood 74000725 Aadress Toompea tn 8, Tallinn 10142 Eesti Vabariik Telefon +372 717 9080 Elektronpost [email protected] Kodulehekülg www.kaitseliit.ee Audiitor: KPMG Baltics OÜ KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 SISUKORD KAITSELIIDU TEGEVUSARUANNE .......................................................................................... 3 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ................................................................................. 13 TULEMIARUANNE ............................................................................................................... 13 BILANSS .............................................................................................................................. 14 RAHAVOOGUDE ARUANNE ............................................................................................... 15 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ................................................................................... 16 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD .................................................................. 17 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted ............................................................................................ 17 Lisa 2 Kaupade ja teenuste müük .................................................................................. 23 Lisa 3 Saadud toetused ja muud tulud ........................................................................... 23 Lisa 4 Tegevuskulud ...................................................................................................... 24 Lisa 5 Raha ................................................................................................................... 25 Lisa 6 Nõuded ja ettemaksed ........................................................................................ 25 Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud .................................................................................... 26 Lisa 9 Materiaalne põhivara ........................................................................................... 27 Lisa 10 Immateriaalne põhivara ...................................................................................... 28 Lisa 11 Võlad tarnijatele ................................................................................................. 28 Lisa 12 Võlad töövõtjatele ............................................................................................... 28 Lisa 13 Maksukohustised................................................................................................ 28 Lisa 14 Saadud ettemaksed ja muud kohustised ............................................................ 29 Lisa 15 Eraldised ............................................................................................................ 29 Lisa 16 Pikaajalised kohustised ...................................................................................... 29 Lisa 17 Kasutusrendid .................................................................................................... 30 Lisa 18 Seotud osapooled .............................................................................................. 31 Lisa 19 Aruandekuupäevajärgsed sündmused ............................................................... 31 KESKJUHATUSE ALLKIRJAD 2022. MAJANDUSAASTA ARUANDELE ................................. 32 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE .......................................................................... 33 TEGEVUSALADE LOETELU ................................................................................................... 35 Lehekülg 2 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 KAITSELIIDU TEGEVUSARUANNE Kaitseliidu missioon ja eesmärgid Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega määratud ülesandeid. Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliit on alaline, kõrge valmisolekuga vabatahtlik sõjaliselt organiseeritud jõud kõikjal Eestis, eesmärgiga suurendada rahva turvalisust, liita rahvast ja kaitseväge riigi ühiseks kaitseks ning vajadusel kaitsta riiki sõjaliselt. Kaitseliidu territoriaalne ülesehitus ehk laialdane kohalolek maakondades ning valdades on väärtus, mida tuleb alal hoida ja edasi arendada. Kaitseliit peab kujunema juhtivaks kaitsetahte esindajaks ning edendajaks „koduvallas", sh tuleb edasi arendada Kaitseliidu tegevust vastavalt regionaalsetele eripäradele ning teha koostööd teiste jõustruktuuridega, valitsusasutustega, kohalike omavalitsuse üksustega ja teiste partneritega. Kaitseliit on laiapõhjaline kodanikuühendus, mis pakub oma liikmeskonnale mitmekülgseid osalusvorme. Kaitseliit seob riigikaitsega vabatahtlikke ning ühiskondlikke algatusgruppe ja pakub neile erinevaid võimalusi riigikaitses osalemiseks. Kaitseliit arendab oma organisatsiooni kaasaegsete juhtimispõhimõtete alusel administreeritava avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Tuginedes Kaitseliidu arengukavale 2030 on Kaitseliidu peaeesmärk täpsustatud alljärgnevalt: aastaks 2030 on Kaitseliit vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, kus on välja kujunenud selgelt eristuvad VVV (võitlejad, võimendajad, võimaldajad) ja millest tekib liitmõju ning mis võimaldab kaasata vabatahtlikke vastavalt nende kompetentsile, et toetada laiapindset riigikaitset kogu riigi ulatuses. Peaeesmärk saavutatakse alljärgnevate alaeesmärkide täitmise kaudu: 1.Kaitseliidu baasil moodustatavad üksused on täielikus lahinguvalmiduses ja jätkusuutlikud; 2. Kaitseliidu roll laiapindses riigikaitses on defineeritud ja organisatsioon on valmis seda rolli täitma; 3. Eestit väärtustav kasvatustöö süsteem on loodud; 4. Kaitseliidu struktuur on kooskõlas Eesti ühiskonna arengu ja vajadustega; 5. Kaitseliidu peaeesmärgi täitmist toetavad süsteemid ja võimekused on loodud. Organisatsiooni juhtimine Kaitseliidu tegevus on reguleeritud 01.04.2013 jõustunud Kaitseliidu seaduse ja sellel põhinevate õigusaktidega. Kaitseliitu juhib Kaitseliidu ülem, kes allub vahetult Kaitseväe juhatajale. Kaitseliidu ülem on brigaadikindral Riho Ühtegi, kes on nimetatud ametisse 19.07.2019. Kaitseliidu juhtimises osalevad kollegiaalsed organid, milleks on keskorganid ja struktuuriüksuse ning selle allüksuse juhtorganid. Kaitseliidu keskjuhatuse valitavad liikmed olid 2022 aastal Heino Piirsalu, Teet Kurs ja Kalev Konso. Ametikohajärgselt kuuluvad keskjuhatusse Kaitseliidu ülem (brigaadikindral Riho Ühtegi) Lehekülg 3 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 ja Kaitseliidu peastaabi ülem (kolonel Eero Rebo). 2022 aastal toimus 22 keskjuhatuse koosolekut. Kaitseliidu keskkogu 04.06.2022 aasta otsusega valiti Kaitseliidu vanematekogusse Erik Reinhold, Kurmet Müürsepp, Einar Vallbaum, Aivo Kapten, Ulla Preeden, Ivar Sibul ja Gunnar Havi. Kaitseliidu vanematekogu liikmed on Neeme Väli (esimees), Tiit Tammsaar (aseesimees), Romek Kosenkranius, Kalev Härk, Mart Reino, Rein-Karl Loide, Aivar Riisalu, Kalev Naur, Aksel Heidemann, Urmas Muld. Kaitseliidu keskkogu 04.06.2022 aasta otsusega valiti keskrevisjonikomisjoni liikmeks Tiit Pruul (uus 3-aastane mandaat). Kaitseliidu revisjonikomisjoni liikmed on Heiki Pajur, Ulvar Leipalu, Aleksandra Zaverjuhha, Sten-Patrick Kreek, Toomas Häng (asendusliige). Keskkogu koosolekuid toimus 2022. aastal kahel korral. Kaitseliidu tegevus 2022 aastal Kaitseliidu seaduses püstitatud ülesanded ja eesmärk ning Kaitseliidu arengukava 2030 kaudu täpsustatud eesmärgid on transformeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisalas antud suunistele vastavalt Kaitseliidus kasutusele võetud tegevuspõhise riigieelarve (TERE) teenuste sisule ning plaanitavatele tulemustele läbi riigikaitse arengukava 2022-2031 ning Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2022-2025. Kaitseliidu struktuuriüksuste tegevus on läbivalt seotud TERE põhiteenustega. Kaitseliidu tegevus panustas 2022.aastal seitsmesse põhiteenusesse, ühte avalikku sektorit teenindavasse ja kaheksasse tugiteenusesse. Avalik tegevusaruanne Kaitseliidu arengukavas esitatud tegevusliinide ja põhiteenuste lõikes on esitatud allpool. Detailsem ülevaade Kaitseliidu ülema 2022. aasta väljaõppe- ja tegevuskava täitmisest on asutusesiseseks kasutamiseks piiranguga ning täidetud Kaitseministeeriumi etteantud formaadis selleks ettenähtud koostöökeskkonnas. Sõjalise kaitse võime tegevusliini olulised sündmused ja arengusuunad läbi kahe TERE põhiteenuse - üksuste alalhoidmine ja üksuste väljaõpe: Maakaitse allüksuste ja plaanitavate sihtüksuste ettevalmistamine sõjalise valmisoleku viies aspektis toimusid ilma suuremate tõrgeteta. Aasta jooksul tehti oluline edasiminek maakaitse allüksuste mehitamisel. Märtsis algatati eraldi projekt, Eesti sõjalise kaitse tugevduspakett, mille ambitsioon oli tugevdada maakaitset 10 300 reservis oleva isikuga. Maakaitse tugevdamiseks moodustatud lisarühmad mehitati aasta lõpuks ülekattega. Sõjalises väljaõppes järgis Kaitseliit oma tavapärast väljaõppetsüklit, mis tuleneb allüksuste ettevalmistuse kavast. Hoiti ja täiendati nii individuaal-, eriala- kui ka kolektiivoskuseid. Sellele lisandusid aasta jooksul Kaitseväe korraldadud lisaõppekogunemised OKAS22 (Kirde ja Lõuna maakaitseringkond). Tähtsamaks sündmuseks oli õppekogunemine maakaitse juhtivkoosseisu lahinguvalmiduse kontrolliks ja LõMKR määratud üksuste hindamine õppuse KEVADTORM22 raames. Teiseks oluliseks sündmuseks oli maakaitseringkondade juhtimispunktide õppus DECISIVE LANCER22. Teisteks olulisemateks sündmusteks olid Kirde maakaitseringkonna õppused TERAV ORA 22 ja PÕHJAKONN 22, Põhja maakaitseringkonna õppused HUNT22 ja PÕHJATÄHT22 ning Lääne maakaitseringkonna õppus ORKAANXVI. Kõikkidel õppustel treeniti juhtimispunkte ja allüksuseid sõjaaja ülesannete täitmiseks nii iseseisvalt kui koos liitlastega. Lehekülg 4 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 2022. aasta pakkus Kaitseliidule võimaluse osaleda ka rahvusvahelises koostöös. Perioodil jaanuar kuni aprill moodustati spetsiaalsed sihtüksused jalaväerühma suuruses ning osaleti Kaitseväe kontingendi koosseisus Poolas. Nimetatud algatus andis võimaluse Lääne, Põhja, Lõuna ja Kirde maakaitseringkonna Kaitseliidu liikmetel teha praktilist koostööd Poola kaitseväe kolleegidega Poola piiri tugevdamisel. Mittesõjalise kaitse võime tegevusliini olulised sündmused ja arengusuunad läbi ühe TERE põhiteenuse - laiapindse riigikaitse ettevalmistamine ja toetamine: Riigikaitse arengukava 2022-2031 loetleb Kaitseliidu peamiste tegevussuundadena kübervaldkonda riigi toimepidevuse tagamise toetamisel, Siseministeeriumi valitsemisala toetamisel evakuatsiooni läbiviimisel, tsiviil-militaarkoostöö ülesande täitmist kodumaakonnas, maakaitseringkondade logistilise toe ja ringkonnastaapide olukorrateadlikkuse arendamist ning vägivallatu vastupanu võime loomist. Lähtudes eeltoodust sai 2022. aasta jooksul valmis dokumendiloome riigikaitse laia käsitluse toetamiseks loodud sihtüksuste ja võrgustike võimete kirjeldamiseks, s.t et iga võime kohta koostati kontseptsioon, võimekirjeldus ning vajadusepõhiselt koosseisu- ja varustustabelid. Kokku jätkati või tehti algust üheksa mittesõjalise võime loomisega: küberkaitse sihtüksus RIA, evakuatsiooni sihtüksus, info- ja kogukonna sihtüksus, logistikavõrgustiku sihtüksus, vaatlusvõrgustiku sihtüksus, juhtimise toe sihtüksus, formeerimise toe sihtüksus, Kaitseliidu ülema juhtimiselemendi sihtüksus ning vägivallatu võitluse võrgustik. Loodud sihtüksuste kontseptsioonid ja võimekirjeldused saadeti tutvumiseks olulisematele riigiasutustele ning kohaliku omavalitusse üksustele. Avalikkuse informeerimiseks Kaitseliidu mittesõjalistest võimetest avaldati sihtüksuste kontseptsioonide lühiversioonid Kaitseliidu välisveebis https://www.kaitseliit.ee/et/doktriin. Alustati loodud sihtüksuste mehitamisega, varustamisega ja väljaõppe läbiviimisega. Loodud mittesõjalised võimed pakuvad uusi võimalusi Kaitseliidu liikmetele omandada endale Kaitseliidu arengukava peaeesmärgi täitmiseks vajalik roll ning olla kriisi tekkel toeks riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse üksuste tegevustes riigi toimepidevuse tagamisel. Antud arengusuunad toetavad eelkõige julgeolekupoliitika aluste ning hetkel menetluses oleva kriisideks valmisoleku seaduse eelnõu sisu ja mõtte ellu rakendamist. 2022. aasta alguses kujunenud olukord Venemaa ja Ukraina vahel võimaldas Kaitseliidu sihtüksustel toetada Politsei- ja Piirivalveametit ja kohalikke omavalitsusi. Ametiabi korras toetas Kaitseliit Ukraina sõjapõgenike ja Ukraina politseinike pereliikmete toomist Poolast Eestisse. Kaitseliidu roll kohalike omavalitsuste toetamisel oli transpordivahendite eraldamine põgenike transpordiks. Naiskodukaitsjad täitsid sõjapõgenikke transportivates bussides koordinaatorite rolli, et juba reisi ajal pakkuda põgenikele esmast vajalikku tuge. Lisaks kaasati Naiskodukaitse Ukraina sõjapõgenike Tartu ja Pärnu vastuvõtukeskuse töö toetamisse ( märts - mai ca 168 inimest, 2980 h). Põgenike majutusasutustes toetas Naiskodukaitse Sotsiaalkindlustusameti koordinaatoreid kokku 28 inimesega (ca 325h). Küberkaitse üksus toetas ametiabi korras 8 Kaitseliidu liikmega Siseministeeriumi märts - mai sotsiaalmeedia korjel ja analüüsimisel. Kaitseliidu ülema juhtimiselement sai praktilise kogemuse Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse toetamisel alates 24.02.2022 ja alates 11.03 massilise sisserände hädaolukorra plaani rakendamiseks loodud ühendstaabi töös osalemisega. Oktoobris toetasid Võrumaa ringkonna naiskodukaitsjad Sotsiaalkindlustusametit Luhamaa piiripunktis, kus abistati piiri ületavaid sõjapõgenikke. Väärtuskasvatuse tegevusliini olulised sündmused ja arengusuunad läbi nelja TERE põhiteenuse – noorte isamaaline kasvatus, riigikaitselaagrite läbiviimise toetamine, kaitsetahte kujundamine ja strateegiline kommunikatsioon: Noorte isamaaline kasvatus 2022. aasta algas Tallinnas kodutütarde ja noorkotkaste keskkogudega, kus võeti kokku 2021. aasta tulemused, tutvustati väljaõppe prioriteete ja arutati, kuidas noorte arengukava elluviimist Lehekülg 5 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 jätkata 2022.aastal. 2022. aastas kujunes tegusaks aastaks, kus noored oma oskusi näitasid ja end proovile panid. Veebruaris toimus „Valge välk“ võistlusmatk, aprillis oskuste võistlus „Alati valmis“, juunis kodutütarde patrullmatk „Ernake“ ja juulis Noorte Kotkaste patrullmatk „Mini- Erna“. Patrullmatkadest võtsid osa ka külalisvõistkonnad Lätist ja Leedust. Suurlaager „Väge täis“ toimus 12.-15. juuli Läsnal, Lääne-Virumaal nooremale vanuserühmale. Laagrit väisasid külalised Lätist, Leedust, Poolast, Suurbritanniast, Ukrainast, Politsei- ja Piirivalveametist, Päästeametist, Kaitseväest ja teistest Kaitseliidu üksustest. Telklaagris osalejad said võimaluse osaleda praktilistes töötubades, teha sporti ja meeskonnatööd, omandada oskusi ja teadmisi, mida saab kasutada kodutütarde ja noorkotkaste järgukatsete sooritamisel. Septembris toimusid Viljandis üle-eestilised Kodutütarde ja Noorte Kotkaste olümpiamängud, kus osales 157 noort. Olümpiamängude juurde kuulub avalik rongkäik ning seekord olid kavas ka vanad olümpiaalad: kilbijooks, hoota kaugushüpe, mõlema käega kuulitõuge ja mõlema käega granaadivise. Võistluse lõpetas teatejooks. Kõikide alade kokkuvõttes moodustasid esikolmiku Sakala, Jõgeva ja Harju maleva esindused. Üle-eestiliste ürituste kõrval toimusid tegevused ka rühma ja maakonna tasandil. Kodutütarde väljaõppeplaanis oli kokku 1551 ja Noortel Kotkastel 1442 sündmust. Kodutütarde üritustest võttis osa 3395 mitteliiget. Noorte Kotkaste üritustesse oli kaasatud 3707 mitteliiget. Koostöös Kaitseministeeriumiga 2017. aastal loodud noorte isamaalise hariduse programmi (IHP) raames jätkati Kaitseliidu noorteorganisatsioonides tegevusi, kaasates tegevustesse ka organisatsiooniväliseid noori. IHP soodustab uute rühmade avamist ja juba olemasolevate rühmade tegevuse innustamist. Programmi raames avaneb võimalus projektitaotluste esitamise järgselt toetada eelarveliste vahenditega rühmategevusi, et pakkuda noortele seikluslikumat ja mitmekesisemat kogemust ning toetada nende väljaõpet. IHP raames toetati 2022. aastal kokku 270 rühma poolt tehtud projekti. Noorte omaalgatusel valminud projekte omakorda 32. Koolide hõlmatus Noorte Kotkaste ja Kodutütarde rühmadega on 53,11% (kokku 499 õppeasutusest). Riigikaitselaagrite läbiviimise toetamine Eesti koolidele, kes on võtnud õppekavasse valikõppeaine "Riigikaitse", viidi Kaitseliidu poolt läbi riigikaitselaagrid vastavalt Kaitseliidus läbiviidavate välilaagrite kavale. Kaitseliit koordineeris I poolaastal 27 riigikaitseõpetuse välilaagrit 113 koolile ja 3 311 õpilasele. II poolaastal koordineeriti 13 välilaagrit 24 koolile 1 389 õpilasele . Kaitsetahte kujundamine 2022. aastal toimus 15 ülekaitseliidulist spordisündmust ja 71 Kaitseliidu struktuuriüksuse tasemel spordisündmust. Jätkati spordivaldkonna treenerite, instruktorite ja kohtunike täiendkoolitusega (kokku 54 osalejat). Kaitseliidu liikmetest on klassilaskuri (laskur- ja kütiklassid) täitmisi 4329. Esmakordselt rakendati sõjalise mitmevõistluse meistrivõistlustel Sõdalase klassinorme, mille täitsid 39 kaitseliitlast. Koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ja Päästeametiga valmis ning võeti kasutusse mobiilirakenduse "Ole valmis!" automaatne ohuteavituse süsteem. Rakenduse sisu uuendati läbivalt 2022. aasta jooksul. Aasta jooksul kasvas rakenduse allalaadimiste arvukus 42 000 pealt 98 000-ni. Naiskodukaitse viis kevadel läbi kriisivalmiduse koolitused online keskkonnas Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari võrgustikule, Tallinna Munitsipaalpolitseile, Haridus- ja Noorteametile, Kaitseressursside ametile, Maaeluministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile, Põllumajandusuuringute Keskusele, Päästeametile, Riigikantseleile, Riigikogu Kantseleile, Riigikontrollile, Tallinna Ringkonnakohtule, Terviseametile ning mõnedele eraettevõttetele. Koolitustel osales üle 400 inimese. Lisaks toimus erinevates naiskodukaitse ringkondades kriisivalmiduse koolitusi nii kontakt- kui ka veebikoolitustena. Riigikaitselaagrites korraldati "Ole Lehekülg 6 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 valmis!" teemalisi infopunkte ning avalikel üritustel anti koolitust kriisivalmiduse teemal. Paljudes naiskodukaitse ringkondades korraldati neid koolitussarjana ning koostöös Päästeameti ja/või kohalike omavalitsustega. Kokku sai aasta jooksul Naiskodukaitse abil kriisivalmiduse õppest osa ligikaudu 14 700 inimest väljaspool organisatsiooni. Neist umbes pooled osalesid spetsiaalselt läbiviidud õppel ja ülejäänud puutusid teemaga kokku erinevatel avalikel üritustel, kus Naiskodukaitse liikmed kriisivalmiduse teemat tutvustasid (messid, külapäevad, laadad jne). Naiskodukaitse avas oktoobris toimunud baasväljaõppe ohutushoiu online-mooduli ka kõigile soovijatele väljastpoolt organisatsiooni. 2022. a suvel korraldati elanikkonnale suunatud "Ole valmis!" ohutushoiulaager. Laagrist võttis osa üle 100 naise, kaasas enam kui 30 last. Kaitseliidu poolt väärtuskasvatuse süvendamiseks ja elanikkonna kaasamise ja informeerimise tähe all viidi aasta jooksul erinevad üritused ellu Kaitseliidu 2022 kalendri alusel https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitseliidu_kalender_2022. Võidupüha paraad ja sellega kaasnevad kesksed üritused toimusid 22 - 23. juunil Kuressaares. Paraadil oli rivistatud kokku üle 800 inimese ning traditsiooniliselt saadeti presidendi poolt võidutuled kõikidesse maakondadesse. Tuletoojateks olid Kodutütarde organisatsiooni igast ringkonnast noortejuht ja kodutütar (2022 jaanuaris möödus 90. aastat Kodutütarde organisatsiooni loomisest). Paraadi koosseisu moodustasid Lääne maakaitseringkonna vastutusalale jäävate malevate, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde üksused. Osales kolm orkestrit ( Sõjaväeorkester, Pärnu maleva ja Kaitseliidu koondorkester) ja Sakala maleva torupilliüksus. Lisaks Kaitseliidu üksustele olid paraadil rivistatud koostööpartnerid – Politsei- ja Piirivalveameti lipugrupp, rühm Läti Zemessardze 2.brigaadist, liputoimkonnad Leedust, Soomest, Poolast, Ameerika Ühendrikidest ning Eestisse eelpaigutatud Suurbritannia, Taani ja Prantsusmaa üksused. Toimus õhuvahendite ülelend ning Eesti rahvusringhääling tegi võidupüha paraadist otseülekande. Peale paraadi toimus Kuressaares Maakaitsepäeva näitus, kus rahval oli võimalik tutvuda Eesti ja liitlaste relvastuse ning tehnikaga. Toimusid demod ja näitused, millel osalesid koostööpartnerid Kaitseväest, Politsei- ja Piirivalveametist, Päästeametist ning vabatahtlikud merepäästjad ja tuletõrjujad. Võidupüha hommikul õnnistati lipuheiskamise tseremoonial Lääne maakaitseringkonna lipp (lipu valmistamiseks tegid annetuse Kuressaare vald, Pärnu linn, Haapsalu linn ja Kärdla vald). Lisaks toimus mälestustseremoonia Kuressaare Vabadussõja auasamba juures ning oikumeeniline jumalateenistus Kuressaare Laurentiuse kirikus. Strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas põhitegevused 2022.aastal: Märtsis algatas Kaitseliit annetusaktsiooni „Toetame Ukrainat“. Annetusi laekus 76,6 tuhat eurot, sh 5,6 tuh eurot annatati sihtotstarbeliselt Eestis asuvate Ukraina laste abistamiseks. Annetuste eest soetati vastavalt ukrainlaste eelistustele meditsiinivarustust, mis lähetati Ukrainasse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse abiga. Kommunikatsioonis oli suur rõhk meediasuhtlusel uute liikmete teemal. Kaitseliidu liikmeks astus palju tuntud inimesi erinevatest eluvaldkondadest - nii kultuuri, teaduse, meedia kui ka ärivaldkondadest. Nende inimeste kogemuste kommunikeerimine aitab kaasa Kaitseliidu kuvandile kui kogu rahvast hõlmavast organisatsioonist, kus saab riigikaitsesse panustada iga inimene vastavalt oma võimetele. Konkreetsete liikmete eeskujuks toomine aitab kaasa ka sama valdkonna inimeste värbamisele. Seoses Ukraina sõjaga kasvas märkimisväärselt välismeedia huvi Kaitseliidu ja Naiskodukaitse vastu. Välismeedia läbivad teemad olid tavakodanike võimalused riigikaitsesse panustamiseks ja rahva valmisolek oma riiki kaitsta. Ajakiri „Kaitse Kodu!“ ilmus 2022.aastal 8 korda, neist üks erinumber kolmes keeles (https://issuu.com/kaitse_kodu). Lehekülg 7 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Toetavad võimekused ja süsteemid tegevusliini olulised sündmused ja arengusuunad läbi üheksa TERE tugiteenuse: 31.12.2022 seisuga oli Kaitseliidus kokku 29 098 liiget, nendest 17 332 kaitseliitlased, 3 794 naiskodukaitsjad ning 7 972 noored kotkad ja kodutütred. Kokku kasvas Kaitseliidu liikmeskond aasta jooksul 3 743 liikme võrra. Kaitseliiduga liitunud uusi liikmeid oli kokku 5 449 ja organisatsioonist lahkus 1 706 inimest. Kaitseliidu arengukava (KLAK) uuendamiseks ajahorisondini kuni 2035 korraldati Kaitseliidu liikmeskonna kaasamise kaudu kaks konverentsi: „Maakaitse 2035“ Pärnumaal Eametsas 09.06.2022 ja „Kaitseliit 2035“ Tallinnas 10.12.2022. KLAK 2035 on plaanis kinnitada Kaitseliidu keskkogu poolt 2023 III kvartalis. Kaitseliidu rahvusvahelise koostöö raames oli 2022. aastaks planeeritud 111 rahvusvahelise koostöö üritust. Kokku toimus 113 üritust. Kõik planeeritud üritused ei toimunud, kuid uue julgeolekuolukorra tõttu toimus mitmeid suuremahulisi ette planeerimata üritusi. Nii toimus 2022. aasta esimeses pooles 5 WISENT operatsiooni (abi Poolale Valgevene piiri kindlustamisel), millest neljal üksuse mehitas Kaitseliit üksusega. Märtsis toimus Kaitseliidu ülema visiit Marylandi, kevadel osales Marylandi Rahvuskaart õppusel Siil. Siilil osalesid ka Taani Kodukaitse ja Poola Territoriaalkaitse võitlejad. Kaitseliidu korraldatud Võidupüha paraadil 23. juunil Kuressaares olid osalemas Läti, Leedu, Poola, Soome, Taani, UK, USA ja Prantsuse liputoimkonnad ning VIP külalistena samade riikide pluss Rootsi Kaitseliidu partnerorganisatsioonide juhtkonna või eFP kontingendi juhtkondade esindajad. Teiseks suuremaks rahvusvaheliseks ürituseks oli augustis toimunud Admiral Pitka Luurevõistlus, millel osalenud 26 võistkonnast 17 olid teistest riikidest. Kaitseliidu prioriteetsed koostööformaadid nagu koostöö Balti riikide vahel (3B), Skandinaavia-Balti koostöö (SCANBAL), koostöö Ameerika Ühendriikide Marylandi rahvuskaardiga ning Soome, Ukraina ja Gruusia vastavate organisatsioonidega toimis hästi. Sisekontrollisüsteem Sisekontrollisüsteemi oluliseks komponendiks on revisjonikomisjonid. Igas struktuuriüksuses, kus on täisealine liikmeskond, on moodustatud revisjonikomisjon, kes teostab oma struktuuriüksuses järelevalvet kodukorras toodud ulatuses. Aruanded esitatakse Kaitseliidu keskrevisjonikomisjonile, kus neid omakorda analüüsitakse ning tulemused esitatakse keskkogule. Lehekülg 8 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Tegevusvaldkonna areng ja majandustulemused Eesti Vabariigi 2022. aasta eelarves moodustasid sõjalise riigikaitse kulutused tervikuna kokku Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise majandusprognoosi alusel 2,11% sisemajanduse koguproduktist. Kaitse-eelarve maht tervikuna oli 2022. aastal 770,6 mln eurot ehk kaitsekulude eelarve tervikuna suurenes 2022 aastal 125,1 mln eurot (19,4%) võrreldes 2021. aastaga (2021 645,5 mln eurot). Kaitseliidule eraldati tegevustoetuse ja sihtfinantseerimisena sõjalise riigikaitse eelarvest 2022 aastal 47,8 mln eurot, mis moodustab 6,2% kaitsekuludest. Muutus Muutus Eelarve majanduslik sisu 2 022 2 021 (EUR) (%) Investeeringud 6 940 000 1 751 206 5 188 794 296,3 Tööjõukulud 26 785 629 24 892 439 1 893 189 7,6 Majandamiskulud (v.a kaitseotstarbeline varustus) 13 838 137 11 906 386 1 931 751 16,2 Kaitseotstarbeline erivarustus 166 071 1 320 060 -1 153 989 -87,4 Muud kulud 57 070 63 300 -6 230 -9,8 Regionaalsed investeeringud 10 000 93 500 -83 500 -89,3 KOKKU 47 796 906 40 026 891 7 770 015 19,4 Tervikuna toetustena Kaitseliidule eraldatav eelarve suurenes võrreldes 2021 aastaga 7,8 mln eurot ehk 19,4% (2021 toetus kokku 40,0 mln eurot). Eelarve suurenes seoses arengukavas planeeritud ehitusalaste investeeringute varasemaks toomisega. Kaitseliidu ehitusalaste investeeringute maht on Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava kohaselt läbivalt arengukava perioodil 3,2 mln eurot aastas. 2022. ja 2023. aastal oli planeeritud ehitada peastaabi uus hoonekompleks riigieelarvelise tulu väliselt ehk senise peastaabi maja müük oleks pidanud katma uue hoone ehituse ja kahel järgneval aastal oleks ehituste finantseerimine toimunud riigieelarveliste vahendite väliselt. Seega, 2023. ja 2024. aastase planeeritud ehitusalaste investeeringute vahendid on toodud aasta võrra varasemaks. 2022. aastal toimunud inflatsioon, sh ehitushindade kiire kasv on pannud peastaabi hoone müügi ootele, kuna uue hoone ehitus on muutunud niivõrd palju kallimaks, et senise peastaabi kinnistu müügist laekuvatest vahenditest uue hoone rajamine ei ole võimalik. Sellest tulenevalt jätkati varasemaks toodud investeeringute eest Kaitseliidu taristu renoveerimistega. Ehituslaste olulisemate investeeringute osas valmisid 2022. aastal Utsali, Rutja ja Eivere lasketiirud. Uue suurima investeeringuna algasid Pärnu maleva laohoone ehitustööd. Tööjõukulude eelarve kasvas 2022. aastal tervikuna 7,6% ning sama suur oli ka töötajate keskmine sissetuleku kasv. Suurim sissetuleku kasv (13,2%) oli valveüksuslastel, kelle keskmiseks töötasuks kujunes 1 176 eurot. Tegevväelaste keskmiseks töötasuks kujunes 2 449 eurot (kasv 6,5%) ning töölepinguliste töötajate keskmiseks töötasuks kujunes 1 594 eurot (kasv 3,4%). Majandamiskulude eelarve kasv (16,2%) summas 1,9 mln eurot on tingitud eelkõige kasvanud energiahindadest (kasv 1,1 mln eurot). Mootorsõidukite kütuse täiendav kulu eelarvele kujunes ca 400 tuh eurot. Tulenevalt väljaõppe suuremast mahust on tõusnud ka väljaõppe läbiviimise kulud võrreldes 2021. aastaga. Riigieelarvelisest toetusest, koos 2021.aasta üle kantud vahenditega, oli Kaitseliidul tervikuna 2022.aastal kasutada 49,7 mln eurot, millest kasutati ära 45,0 mln eurot (95% ulatuses). Kasutamata (4,7 mln eurot) jäägist moodustasid ehitusalased investeeringud 4,1 mln eurot ehk 87%. 2022. aastal kasutamata jäänud vahendid kanduvad üle järgmisesse eelarveaastasse. Lehekülg 9 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 2023 aasta ja keskpikk arengukava 2023-2026 2020. aasta alguses vallandunud ülemaailmne koroonaviiruse pandeemia lõppes 2021. aastal. Samas jätkus 2021. aastal aastal alanud energiakriis ning veebruaris 2022 algas Venemaa Föderatsiooni sõjaline sissetung ja rünnak Ukraina Vabariigi territooriumil. Kõik kriisid aastatel 2020-2022 on mõjutanud nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majandust tervikuna, kuid peamiselt on majanduse edasine käekäik seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ning sellega, millise suuna sõda võtab. Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK) 2023-2026 määrab aastateks 2023-2026 valitsemisala eesmärgid ja nende saavutamiseks kuluvad ressursid. Arenduseesmärkide, tegevuste ning tegevusmahtude määramisel lähtuti eelkõige Riigikaitse arengukavast (RKAK) 2022-2031, teistest Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni suunistest, kehtivast riigi eelarvestrateegiast 2022-2025, kaitseministri ja Kaitseväe juhataja prioriteetidest, ühekordsetest suunistest, dokumendist KMAK 2022-2025, Kaitseväe üksuste hetkeolukorra analüüsist ning valitsemisala asutuste juhtide otsustest ja ettepanekutest. Samuti võeti arvesse NATO kaitseplaneerimise protsessi raames Eesti poolt täitmiseks võetud NATO võime-eesmärkidest tulenevaid võimenõudeid ning NATO poolt läbi viidud hindamisprotsesside tulemusena tehtud kokkuvõtteid ja NATO strateegiliste staapide soovitusi. Samuti on teadmiseks võetud Euroopa Liidu võime arendustega seotud eesmärgid. Arusaadavalt on kogu arengukava otsuseid väga tugevalt mõjutanud Ukraina sõda ning selle esmased järeldused. Kehtiv arengukava (KMAK 2023-2026) tagab, et riigikaitse arengukavas aastani 2031 püstitatud eesmärkide saavutamisega ollakse planeeritud ajaraamis. Arengukava raames suurendatakse muuhulgas investeeringuid Kaitseliidu baasil formeeritavate maakaitse üksuste relvastusse ja varustusse. Jätkatakse põhimõttega, et Kaitseliidu põhjal formeeritavate üksuste varustamine toimub samaväärselt sarnaste ülesannetega kaitseväe üksustega. Arengukava perioodil on planeeritud jätkata isamaalise hariduse programmi finantseerimisega ning jätkub koolides toimuva riigikaitseõpetuse toetamine. Jätkatakse riigikaitseõpetuse välilaagrite korraldamisega, mille mahtu on planeeritud tulevikus suurendada. 2023. aasta riigieelarve seaduse kohaselt on 2023. aastal NATO kaitsekulude definitsioonile vastav kaitsekulude suurus 1 035,2 mln eurot ehk 2,68% SKP-st (rahandusministeeriumi 2022.a suvise prognoosi alusel). 2022. aastal oli vastav näitaja 2,11%. 2023 aastal suureneb kaitsekulu tervikuna 264,6 mln eurot ehk 34,3%. Kaitseliidule toetusena eraldatav finantsressurss on 2023. aastal 49,7 mln eurot, mis moodustab kaitsekuludest 4,8% (2022. aastal 6,1%). Kaitseliidu eelarve kasv võrrelduna 2022. aastaga on 1,8 mln eurot. Tööjõukulud suurenevad 2,8 mln, investeeringud suurenevad 0,1 mln ja majandamiskulud tervikuna vähenevad 1,0 mln eurot võrreldes 2022.aasta eelarvega. Eelarve majanduslik sisu Muutus Muutus 2 022 2 023 (EUR) (%) Investeeringud 6 940 000 7 013 000 73 000 1,05% Toetused 0 10 000 10 000 Tööjõukulud 26 785 629 29 652 764 2 867 135 10,70% Majandamiskulud (v.a kaitseotstarbeline 13 838 137 12 835 795 -1 002 342 -7,24% varustus) Kaitseotstarbeline erivarustus 166 071 88 000 -78 071 -47,01% Muud kulud 57 070 62 000 4 930 8,64% Regionaalsed investeeringud 10 000 16 000 6 000 60,00% KOKKU 47 796 906 49 677 559 1 880 652 3,93% Lehekülg 10 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Kaitseliidu 2023. aasta riigieelarvest finantseeritav eelarve on koostatud puudujäägiga ning vajab täiendavat lisarahastust riigieelarvest kuni 6,25 mln eurot. Osaliselt asuvad eelarvelised vahendid Kaitseväe eelarves (õppekogunemiste läbiviimine) ning 2023.a eelarve muudatustega suunatakse vahendid Kaitseväe eelarvest Kaitseliidule. Puudujääk on energiakuludes (elekter, küte, kütus), samas ka täiendavate liikmete väljaõpe ning teatud teenuseid mõjutab ka inflatsioon. Vastavalt Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi kokkuleppele lahendatakse eelarve puudujäägi küsimus 2023.a eelarve muutmise protsessi käigus. Kaitsekulu ja Kaitseliidu tegevustoetus, mln eurot KOKKU Näitaja 2022 2023 2024 2025 2026 2023- 2026 2022 suvine SKP jooksevhindades (mln EUR) 36 469,1 38 583,5 40 355,7 42 143,1 43 929,3 SKP-st 2% miljonites summad 647,4 771,7 807,1 842,9 878,6 3300,2 Lisavahendid 123,3 263,5 344,2 250,1 25,5 883,3 sh liitlastega seotud kulud 10,1 9,9 5,5 5,5 5,5 26,4 sh julgeoleku tugevdamise otsus jaanuar 4,4 99,7 204,2 31,2 0,0 335,1 2022 sh julgeoleku tugevdamise otsus märts 2022 15,5 114,8 133,5 213,0 0,0 461,3 Kaitsekulu kokku NATO meetodi järgi 770,6 1 035,2 1 151,3 1 092,9 904,1 4 183,5 eelarve Kaitsekulude osakaal SKP-st kokku (%) 2,11% 2,68% 2,85% 2,59% 2,06% 2,55% Kaitseliidu toetuse eelarve osakaal kaitsekulust (mln EUR) 47,3 49,7 45,6 47,7 53,0 196,0 Kaitseliidu toetuse eelarve osakaal 4,75% kaitsekulust (%) 6,1% 4,8% 4,0% 4,4% 5,9% Eelpool toodud summad real „Kaitseliidu toetuse eelarve osakaal kaitsekulust (mln EUR)“ ei sisalda endas Kaitseliidu maakaitseüksustele eraldatavaid kaitseotstarbelist erivarustust. Kehtiva arengukava kohaselt Kaitseliidu iga-aastane tegevustoetus kasvab. Perioodil 2023- 2026 tegevustoetusena eraldatav eelarve maht kehtiva arengukava kohaselt on 196 mln eurot. Tegevustoetusena määratav eelarve moodustab kaitsekulutuste summast suurusjärgus 4,8%. Koos maakaitsele planeeritud kaitseotstarbelise erivarustuse soetustega on Kaitseliidule planeeritud üle 10% kaitsekuludest. Perioodil 2023-2026 on oodata tööjõukulude osas töölepinguliste töötajate palgakasvu tõusu samas proportsioonis Eesti keskmise palgakasvuga ning tegevteenistujate töötasu püsib tasemel, mis tagab tegevväelastele keskmise palga 30% kõrgema Eesti keskmisest palgast. Kehtivas arengukavaga on tagatud eelarvelised vahendid Kaitseliidu valveüksuste töötajate palkade suurendamiseks, eesmärgiga tõsta valvurite palgad 2026. aastaks 80%-le valvurite üleriigilise tööpere mediaanist. Majandamiskulude osas kehtiv arengukava finantsplaan hindade kallinemist ning uute liikmete väljaõpet täies ulatuses ei taga. Need arutelud on ees 2024-2027 arengkava koostamise raames 2023. aasta esimesel poolel. Lehekülg 11 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 FINANTSNÄITAJAD (tuhandetes eurodes) 2022 2021 2020 2019 2018 Tegevustulud 46 855 53 569 39 945 40 538 37 042 Tegevuskulud 46 509 49 745 39 491 36 817 36 053 Finantstulud- ja kulud 1 1 1 1 1 Aasta tulem 347 3 825 455 3 722 990 Eelarve maht 48 166 40 306 39 404 39 817 36 839 sh toetus riigieelarvest 47 797 40 027 39 149 39 495 36 484 Bilansimaht 62 335 58 242 54 455 52 772 48 413 Käibevarad 13 756 10 476 11 037 12 161 6 540 Põhivarad 48 579 47 766 43 418 40 611 41 873 Lühiajalised kohustused 7 211 3 461 3 492 2 261 1 620 Pikaajalised kohustused 137 141 144 144 148 Netovara 54 987 54 640 50 822 50 367 46 645 Tegevuskulud/tegevustulud 1 0,93 0,9 0,9 0,9 Tegevustulude muutus eelmise perioodiga (%) -12,53 34,11 -1,46 9,4 -8,7 Tegevuskulude muutus eelmise perioodiga (%) -6,51 25,97 7,27 2,12 7,72 Eelarvemahu muutus eelmise perioodiga (%) 19,5 2,3 -1% 8,1% 9,0% Bilansimahu muutus eelmise perioodiga (%) 7,03 6,95 3,19 9 0,34 Maksevõime tase (käibevarad/lühiajalised kohustused) 1,91 3,03 3,16 5,38 4,04 Võlakordaja (kohustused/bilansimaht) 0,12 0,06 0,07 0,05 0,04 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 999 1 026 1 039 1 027 1 040 sh tegevväelased 207 218 216 216 212 sh valvurid 490 510 545 536 544 Keskmine kuutöötasu (eurodes) 1 593 1 471 1 366 1 347 1 241 Kaitseliidu liikmeskond kokku 29 098 25 355 25 550 26 000 26 069 sh kaitseliitlaste arv 17 332 14 912 15 088 15 499 15 701 tegevliikmed 16 137 13 833 14 002 14 600 14 806 noorliikmed 78 73 102 152 169 toetajaliikmed 1 025 884 854 668 625 auliikmed 46 48 44 41 39 liikmestaatus peatatud 46 74 86 38 62 sh nais-ja noorteorganisatsioonide liikmete arv 11 766 10 443 10 462 10 501 10 368 naiskodukaitsjad 3 794 2 720 2 686 2 663 2 586 kodutütred 4 104 4 051 4 025 4 090 4 037 noored kotkad 3 868 3 672 3 751 3 748 3 745 Lehekülg 12 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE TULEMIARUANNE tuhandetes eurodes, aasta kohta 2022 2021 Lisad Tegevustulud 46 855 53 569 Kaupade ja teenuste müük 552 314 2 Saadud toetused 46 114 53 159 3 Muud tulud 189 96 3 Tegevuskulud -46 509 -49 745 Antud toetused -21 -6 4 Tööjõukulud -26 573 -24 723 4 Majandamiskulud -13 365 -18 160 4 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus -3 444 -3 193 8,9,10 Muud kulud -3 106 - 3 663 4 Tegevustulem 346 3 824 Finantstulud ja -kulud 1 1 Tulu hoiustelt 1 1 Aruandeperioodi tulem 347 3 825 Lehekülg 13 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 BILANSS tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2022 31.12.2021 Lisad VARAD KOKKU 62 335 58 242 Käibevara kokku 13 756 10 476 Raha 11 394 10 320 5 Nõuded ja ettemaksed 2 322 115 6 Varud 40 41 7 Põhivara kokku 48 579 47 766 Kinnisvarainvesteeringud 178 182 8 Materiaalne põhivara 47 873 47 089 9 Immateriaalne põhivara 528 495 10 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 62 335 58 242 Lühiajalised kohustised kokku 7 211 3 461 Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele 1 463 942 11 Võlad töövõtjatele 314 295 12 Maksukohustised 999 1 125 13 Saadud ettemaksed 4 170 1 099 14 Eraldised, tingimuslikud kohustised 265 0 15 Pikaajalised kohustised kokku 137 141 16 Pikaajalised kohustised 137 141 Netovara kokku 54 987 54 640 Kapital 5 543 5 543 Eelmiste aastate tulem 49 444 49 097 Lehekülg 14 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 RAHAVOOGUDE ARUANNE tuhandetes eurodes, aasta kohta Rahavood põhitegevusest 2022 2021 Lisad Tegevustulem 346 3 824 Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 3 444 3 193 8,9,10 Käibemaksukulu põhivara soetuseks 710 415 4 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 10 6 4 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -4 631 -7 736 3 Kasum põhivara müügist -178 -93 3 Korrigeeritud tegevustulem -299 -391 Käibevarade netomuutus -2 206 72 Kohustuste netomuutus 281 551 Rahavood põhitegevusest kokku -2 224 88 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse (ja immateriaalse) põhivara soetus 0 -1 935 kokku Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 3 752 1 089 Laekunud põhivara müügist (v.a 223 130 8,9 finantsinvesteeringud ja osalused) Laekunud intressid 0 1 Rahavood investeerimistegevusest kokku 3 298 -715 Puhas rahavoog 1 074 -627 Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses 10 320 10 947 5 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus 11 394 10 320 5 Raha ja selle ekvivalentide muutus 1 074 -627 Lehekülg 15 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE tuhandetes eurodes, aasta kohta Eelmiste aastate Kapital Netovara kokku tulem Seisuga 31.12.2020 5 543 45 279 50 822 Aruandeaasta tulem 0 3 825 3 825 Eelmiste perioodide tulem 0 -7 -7 Seisuga 31.12.2021 5 543 49 097 54 640 Aruandeaasta tulem 0 347 347 Seisuga 31.12.2022 5 543 49 444 54 987 Lehekülg 16 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Kaitseliidu 2022. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad raamatupidamise toimkonna poolt välja antud juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Kaitseliit on iseseisev avalik-õiguslik juriidiline isik, kes on vastavalt raamatupidamise seadusele kohustatud koostama lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruande. Järgnevalt on välja toodud peamised arvestuspõhimõtted ja hindamisalused. Arvestuse alused Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Majandustehingud kirjendatakse nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Varade ja kohustiste jaotus lühi-ja pikaajalisteks Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi-ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna aruandekuupäevast. Raha ja raha ekvivalendid Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil ( so nominaalväärtuses miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõudeid ostjate vastu on bilansis hinnatud lähtuvalt nõuete laekumise tõenäosusest. Iga nõude laekumise tõenäolisust on hinnatud individuaalselt. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäevajärgseid, kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis alla hinnatud tõenäoliselt laekuva summani. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude tagasinõudmiseks või kui nõude tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevad tulud. Nõuded tunnistatakse lootusetuks Kaitseliidu ülema käskkirjaga. Lehekülg 17 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Varud Varudena on kajastatud Kiatseliidu e-poodi soetatud kaubad. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude soetamisega seotud otsestest väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, kumb on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seotud kulutusi. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse soetusmaksumuse meetodist, mis tähendab, et kinnisvarainvesteeringute kajastamisel rakendatakse samu arvestuspõhimõtteid, mida kasutatakse materiaalse põhivara arvestuses. Uutel kinnisvarainvesteeringutel (hooned) määratakse eeldatavaks kasulikuks elueaks 50 aastat. Materiaalne põhivara Põhivaraks loetakse vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost (ilma käibemaksuta). Piirmäära ei rakendata maa objektidele, mis võetakse põhivarana arvele olenemata maksumusest. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro (ilma käibemaksuta), kantakse vara soetamise hetkel kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku vara üle, soetusmaksumusega 1 000 – 4999,99 eurot, peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üsteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid finantsarvestuses arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm selle kasuliku eluea alusel. Avalikust sektorist tasuta saadud vara kajastatakse vastavalt vara väärtusele põhi- või vähe- väärtusliku varana jääkmaksumuses. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine) lisatakse varade bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud Lehekülg 18 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et Kaitseliit saab sellest tulevikus majanduslikku kasu ning (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse bilansist välja. Kõik teised väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Uute soetatavate varade amortisatsioonimäärad aastas on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Hooned 2-5% Hoonete tehnosüsteemid 4% Rajatised 2,5-10% Masinad ja seadmed 10-20% Transpordivahendid 8,3-20% Arvutustehnika 20-33% Inventar 5-20% Kaitseotstarbeline 4-20% Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgselt hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt. Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud. Maa hinnatakse ümber kehtiva maa maksustamishinna järgi. Juhul kui ümberhindluse tagajärjel vara bilansiline maksumus suureneb, kajastatakse vahet uue ja vana bilansilise maksumuse vahel netovaras kirjel „Põhivara ümberhindluse tulem”. Varade väärtuse teste ei tehta ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui Kaitseliit ei eelda selle vara kasutamist või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, tulemiaruandes. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara, kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud Lehekülg 19 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäär on immateriaalsele põhivarale 5%. Muutused eeldatavas kasulikus elueas või vara tulevase majandusliku kasu ajalises struktuuris kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis ja -meetodis ehk kui muutust raamatupidamislikes hinnangutes. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised kohustised) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära. Tehingukulud võetakse arvesse efektiivse intressimäära arvutamisel ning kantakse kuludesse finantskohustise eluea jooksul. Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tulemiaruande real “Finantstulud ja - kulud”, v.a need intressikulud, mis on seotud omatarbeks ehitatava materiaalse põhivara finantseerimisega (alates ehitustegevuse algusest kuni valmis vara vastuvõtmiseni). Rendiarvestus Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid (sh hoonestusõiguse leping maa rendi osas), mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara kajastatakse rentniku bilansis miinimumrendimaksete nüüdisväärtuses, juhul kui viimane on madalam. Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara kasulik tööiga või rendiperiood, olenevalt sellest, mis on lühem. Kapitalirendi tingimustel müüdud vara kajastatakse rendileandja bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rendimaksed jagatakse finantskuluks/-tuluks ja rendikohustise/-nõude tasumiseks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel sama. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna. Tulu kajastamine Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Kui tasumine toimub tavatingimustest pikema perioodi jooksul, kajastatakse tulu saadava tasu nüüdisväärtuses. Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel või juhul, kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Tulu pikema perioodi jooksul osutatavate teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (so tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Lehekülg 20 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, lähtudes sisemisest intressimäärast. Saadud toetused Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid ning avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele v.a toetused ettevõtluseks; 2) sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, aja- kava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 3) tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimise liigid on: 1) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine; 2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sealhulags rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Kui pole määratletav, kas toetus on tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks, kajastatakse see toetusena tegevuskuludeks. Põhivara soetusega kaasneva käibemaksukulu katteks saadud sihtfinantseerimine loetakse põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimiseks. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksiteerib sisuline tgasainõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üskused, lepivad nad omavahel kokku toetuse liigi ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, ksihfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kaitseliidule eraldatud tegevustoetust kajastatakse kassapõhiselt raha laekumisel tulemiaruandes tuluna. Kaitseliidule investeeringuteks eraldatud vahendid kajastatakse põhivara sihfinantseerimisena. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Kui sihtfinantseerimisena saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Teiselt avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimisena saadud põhivara kajastatakse õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses. Lehekülg 21 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Netovara Kapitalina on kajastatud enne Kaitseliidu seaduse jõustumist Kaitseliidu omandis olnud varasid. Akumuleeritud ülejääk sisaldab eelmiste perioodide ja aruandeperioodi tulemit, ümberhinnatud põhivara uut soetusmaksumust ja sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtete muutuse tulemit. Sündmused pärast aruandekuupäeva Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks, kui ühel osapoolel on teise osapoole üle kontroll või oluline mõju. Kaitseliidus loetakse seotud osapoolteks Kaitseliidu keskjuhatuse liikmed ja Kaitseliidu eelarve kuluartiklite eest vastutavad isikud riigieelarve toetuse osas, nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja täiskasvanud laps ning sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Lehekülg 22 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 2 Kaupade ja teenuste müük Kaitseliidu müügitulu jaguneb geograafiliste alade ja tegevusalade lõikes järgmiselt: tuhandetes eurodes, aasta kohta Geograafilised piirkonnad 2022 2021 Eesti 552 303 Euroopa Parlament 0 8 Suurbritannia 0 3 Kokku 552 314 Tegevusalad 2022 2021 Üür ja rent 136 108 sh hoonestusõiguse seadmine 31 28 Muu toodete ja teenuste müük 416 206 sh vanametalli ja vara müük 180 158 toitlustusteenused 9 11 e-poe müük 42 17 majutusteenused 6 7 ruumide rent 3 5 muud teenused 10 8 raieõiguse müük 166 0 Kokku 552 314 Lisa 3 Saadud toetused ja muud tulud Saadud toetused tuhandetes eurodes, aasta kohta 2022 2021 Tegevustoetus riigieelarvest 40 847 38 182 Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 35 37 Kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks,sh 3 924 3 543 tasuta võõrandatud kinnistud (lisa 9 ) 11 1 325 Välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks, sh 707 4 194 Ameerika Ühendriikidelt saadud sidevarustus (lisa 9) 707 4 140 Ameerika Ühendriikidelt sidevarustus tegevuskuludeks 264 7 011 Saadud liikmemaksud 191 147 Muud toetused ja annetused, sh 146 45 Annetused Ukraina toetuseks 71 0 Saadud toetused kokku 46 114 53 159 Muud tulud tuhandetes eurodes, aasta kohta 2022 2021 Kindlustushüvitised 2 1 Muud kahjuhüvitised 9 2 Tulud vara müügist (lisa 8,9) 178 93 Muud tulud kokku 189 96 Lehekülg 23 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Riigieelarve tegevustoetust on Kaitseministeeriumil õigus tagasi nõuda või pidada tagasimaksmisele kuuluv summa kinni järgmise kuu ülekandest juhul, kui Kaitseliit rikub Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi vahel sõlmitud tegevustoetuse ja sihtfiantseerimise lepingu tingimusi (ei esita nõutavaid andmeid, informatsiooni või dokumentatstiooni, aruandeid eraldatud toetuse kasutamise kohta). Muude saadud sihtfinantseerimistega (sihtfinantseerimine kohalikelt omavalitsustelt, Ameerika Ühendriikidelt) ei ole seotud täiendavaid tingimuslikke kohustusi. Aruandeperioodil saadud sihtfinantseerimist tagastatud ei ole, samuti puuduvad tagastamisele kuuluvad summad seisuga 31.12.2022 (2021.a sihtfinantseerimist tagastatud ei ole). Lisa 4 Tegevuskulud Antud toetused tuhandetes eurodes, aasta kohta 2022 2021 Ühekordne hüvitis 11 0 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 10 6 Kokku 21 6 2022 2021 Tööjõukulud kokku 26 573 24 723 Töötasu 19 837 18 413 Erisoodustused 74 59 Maksukulud 6 662 6 251 Majandamiskulud kokku 13 365 18 160 Administreerimiskulud 1 063 944 Lähetuskulud 216 132 Koolituskulud 97 86 Kinnistute, hoonete majandamiskulud 3 177 2 440 Sõidukite majandamiskulud 2 674 2 381 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 895 689 Inventari majandamiskulud 373 790 Toiduained ja toitlustusteenused 1 679 1 032 Õppevahendite ja koolituse kulud 2 108 1 464 Kaitseotstarbelise varustuse ja materjalikulud 543 7 150 Eri- ja vormiriietuse kulud 352 824 Muud majandamiskulud 188 191 Muud kulud kokku 3 106 3 663 Maksud, lõivud, trahvid 3 106 3 663 sh käibemaks 2 338 3 593 käibemaks põhivara soetuseks 710 415 muud maksud ja lõivud 58 70 Lehekülg 24 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Kaitseliidu keskmine koosseisuline töötajate arv taandatuna täistööajale 2022. aastal oli 999 (2021. a 1 026), sh töötajad 792 (2021.a 807) ja kaitseväelased 207 (2021.a. 218). Kaitseliidu koosseisulistele töötajatele maksti töötasu 19 103 tuhat eurot (2021. a 18 099 tuhat eurot). Keskmine töötasu 2022. aastal: töötajad 1 369 eurot (2021.a. 1 240 eurot), kaitseväelased 2 449 eurot (2021.a 2 322 eurot). Võrreldes 2021. aastaga on oluliselt vähenenud kaitseotstarbelise varustuse kulud ( -6 607 tuhat eurot). 2022. a saadi tasuta Ameerika Ühendriikidelt sidevahendeid, mis vastavad väheväärtuslike varade definitsioonile ning on kajastatud varade saamisel tegevustulude- ja kuludena 264 tuhat eurot väärtuses. (2021. aastal 7 011 tuhat erurot). Varade arvestus toimub bilansiväliselt. Lisa 5 Raha tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 2022 2021 Raha pangas 11 394 10 320 Rahalised vahendid olid seisuga 31.12.2021 jaotunud: Pank Summa SEB Pank AS 8 183 Swedbank AS 2 137 Kokku 10 320 Rahalised vahendid olid seisuga 31.12.2022 jaotunud: Pank Summa SEB Pank AS 9 254 Swedbank AS 2 140 Kokku 11 394 Lisa 6 Nõuded ja ettemaksed tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 2022 2021 Ostjatelt laekumata arved 69 70 Nõuded ostjate vastu kokku 69 70 Nõuded toetuste eest 2 215 5 Nõuded töövõtjatele 2 1 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 36 39 Ettemaksed ja muud nõuded kokku 2 253 45 Kirje „Nõuded toetuste eest“ kajastab 2022.aastal saamata jäänud tegevustoetust Kaitseministeeriumilt 2 213 tuhat eurot ja Mustvee vallalt 2 tuhat eurot. Lehekülg 25 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 7 Varud tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 2022 2021 Kaitseliidu e-poe tarbeks soetatud kaubad 40 41 Kokku varud 40 41 Varusid kanti maha 2022. aastal 0 eurot (2021. aastal 1 tuhat eurot). Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud tuhandetes eurodes, aasta kohta 31.12.2021 Maa Ehitised Kokku Soetusmaksumus 169 22 191 Kogunenud kulum 0 -9 -9 Jääkväärtus 169 13 182 Müük Soetusmaksumus -3 0 -3 Kogunenud kulum 0 -10 -10 31.12.2022 Soetusmaksumus 166 22 188 Kogunenud kulum 0 -10 -10 Jääkväärtus 166 12 178 2022 2021 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 3 4 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 7 7 Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud hoonestusõiguse seadmise lepingute alusel neli (2021.a neli) objekti jääkväärtuses 60 tuhat eurot (2021.a 60 tuhat eurot), maa ja hoonete osad (9 objekti) jääkväärtuses 81 tuhat eurot (2021. a 82 tuhat eurot), mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvatele üksustele, ning maad ja hoonete osad (8 objekti), mida ei kasutata, vaid hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil 37 tuhat eurot (2021.a 39 tuhat eurot). 2022. aastal saadi kinnisvarainvesteeringutelt hoonestusõiguse tulu 31 tuhat eurot (2021. a 28 tuhat eurot) ja renditulu 3 tuhat eurot (2021. a 4 tuhat eurot). 2022 aastal müüdi 3 kinnistut: ∙ Kinnistu Tormi Seljametsa küla Pärnu linn (müügihind 75 tuh eurot); ∙ Kinnistu Väljaku Leisi alevik Saaremaa vald (müügihind 7 tuh eurot); ∙ Kinnistu Malevamäe Pöide küla Saaremaa vald (müügihind 4 tuh eurot); Kokku müüdud kinnisvarainvesteeringute müügihind 86 tuhat eurot, varade jääkväärtus 3 tuhat eurot, tulu vara müügist 83 tuhat eurot (lisa 3). 2021.aastal müüdi 4 kinnistut. Lehekülg 26 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 9 Materiaalne põhivara tuhandetes eurodes Hooned Masinad Lõpetamata ja KO ja Muu tööd ja Maa rajatised põhivara seadmed põhivara ettemaksed Kokku Jääkväärtus 31.12.2021 1 518 33 338 6 163 4 565 491 1 014 47 089 Soetused ja parendused 1 1 626 24 489 128 1 280 3 549 Saadud mitterahaline 11 0 707 0 0 0 718 sihtfinantseerimine Kulum ja allahindlus 0 -1 454 -1 056 -868 -40 0 -3 418 Müüdud põhivara jääkväärtuse -42 0 0 0 0 0 -42 mahakandmine Muu mahakandmine 0 0 -13 -9 0 0 -22 jääkväärtuses Ümberklassifitseerimine 0 720 0 10 0 -730 0 Jääkväärtus 31.12.2022 1 488 34 230 5 825 4 187 579 1 564 47 873 Seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 1 518 48 290 10 314 13 784 679 1 014 75 599 Kogunenud kulum 0 -14 952 -4 151 -9 219 -188 0 -28 510 Seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 1 488 50 637 10 900 14 204 802 1 564 79 595 Kogunenud kulum 0 -16 407 -5 075 -10 017 -223 0 -31 722 2022. aastal omandati Eesti Vabariigilt tasuta 4 kinnistut: 1) Tartumaa Tartu vald Tila küla Stardiraja 12 ja Stardiraja 14. Omandatud eesmärgiga arendada välja Tartu maleva uus õppe- ja tagalakeskus. 2) Saaremaa vald Karujärve küla Karujärve lasketiiru kinnistu. Karujärve kinnistu omandati põhjusel jätkata laskeväljaõpet ja rekontsrueerida Saaremaa maleva jaoks oluline lasketiir. Üle antud kinnistu maksumus 2 tuhat eurot. 4) Lüganuse vald Aidu-Nõmme küla Lasketiiru kinnistu. Kinnisasja omandamise eesmärk on luua eeldused eelkõige Alutaguse maleva laskeväljaõppeks vajaliku välulasketiiru rajamiseks. Üle antud kinnistu makumus 8 tuhat eurot. Ameerika Ühendriikidelt saadi tasuta sidevahendeid maksumusega 707 tuhat eurot. 2022. aastal kanti maha 9 ühikut kasutuskõlbmatut põhivara soetusmaksumusega 149 tuhat eurot ja akumuleeritud kulumiga 131 tuhat eurot (2021. a 179 tuhat eurot ja akumuleeritud kulumiga 165 tuhat eurot). Müüdi 3 kinnistut:Pargi Leisi alevik Saaremaa vald, Jürna tn 5 Rapla linn, Kaitsemalleva Meeksi küla Räpina vald (kokku kinnistute müügihind 137 tuhat eurot, müüdud vara jääkväärtus 42 tuhat eurot, tulu vara müügist 95 tuhat eurot). 2021. aastal müüdi 4 kinnistut. Lõpetamata tööde ja ettemaksetena kajastatakse pooleliolevad ehitused. Lehekülg 27 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 10 Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes Kokku Jääkväärtus seisuga 31.12.2021.a. 495 Kulum ja allahindlus -3 Mahakandmine -8 Soetused 44 Jääkväärtus seisuga 31.12.2022.a. 528 Soetusmaksumus 31.12.2021 564 Kogunenud kulum 31.12.2021 -69 Soetusmaksumus 31.12.2022 599 Kogunenud kulum 31.12.2022 -71 Lisa 11 Võlad tarnijatele tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2022 31.12.201 Võlad tarnijatele toodete ja teenuste eest 976 844 Võlad tarnijatele põhivara eest 487 98 Võlad tarnijatele kokku 1 463 942 Lisa 12 Võlad töövõtjatele tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2022 31.12.2021 Puhkusetasude kohustis 294 278 Muud võlad töövõtjatele 20 17 Võlad töövõtjatele kokku 314 295 Lisa 13 Maksukohustised tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2022 31.12.2021 Käibemaks 2 1 Sotsiaalmaks 607 671 Tulumaks 330 386 Töötuskindlustusmakse 42 45 Kogumispensioni makse 18 22 Kokku maksukohustised 999 1 125 Lehekülg 28 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 14 Saadud ettemaksed ja muud kohustised tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2022 31.12.2021 Järgmise perioodi tulu hoonestusõigusest 5 5 Muud kohustised 1 5 Põhivara sihtfinantserimiseks saadud ettemaksed 4 164 1 089 Saadud ettemaksed kokku 4 170 1 099 Kirje „Muud kohustised“ kajastab tagatistasusid. Lisa 15 Eraldised tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2022 31.12.2021 Eraldised kohtuvaidluste suhtes 42 0 Muud eraldised 223 0 Kokku eraldised 265 0 Eraldised kohtuvaidluste suhtes: 2022. aastal teenistusest vabastatud kolm kaitseväelast on esitanud kaebused halduskohtule, milles taotlevad teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamist ning hüvitise väljamõistmist. Muu eraldisena on kajastatud perioodil 2020-2022 vabatahtlike infoportaali arenduseks saadud Euroopa Liidu struktuurifondide toetus summas 223 tuhat eurot. 2022 aastal eskaleerusid probleemid infoportaali arenduses ning aruandekuupäeva seisuga on peatunud ka pre-live keskkondade kasutamine testimise eesmärgil. Riigi Tugiteenuste Keskus andis 19. oktoobri 2022.a otsusega struktuurifondide toetuse kasutamiseks abikõlbulikkkuse perioodi pikenduse kuni 30. november 2023.a. Kui selleks ajaks vabatahtlike infoportaali arendus 2019. a hankedokumentides kirjeldatult täies mahus realiseeritud ei ole, tuleb saadud toetus tagasi maksta. Lisa 16 Pikaajalised kohustised tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2022 31.12.2021 Muud pikaajalised võlad 137 141 Pikaajalised kohustised kokku 137 141 Kirje „Muud pikaajalised võlad“ kajastab 3 objekti, millest kahel (Rahumäe tee 6a Talllinn ja Paldiski mnt 82 Tallinn) kajastub hoonestusõiguse tasu, vastavalt "Hoonestusõiguse ja ostueesõiguse seadmise lepingutele". Lepingud on sõlmitud 2005 aastal ning hoonestajad on tasunud hoonestusõiguse tasu ettemaksuna kogu hoonestusõiguse püsimise tähtaja eest, mis kajastatakse pikaajaliste kohustistena ning kantakse tuludesse igaaastaselt iga hoonestusõiguse aasta eest. Kinnistul Nulu allee 5 Jägala küla kehtib tähtajaline hoone üürileping aastani 2027. Üürnik on teinud hoonele enda kuludega parendustöid, mis tasaarveldatakse üüriga. Pikaajaliste kohustistena kajastatakse üürilepingu lõppemiseni kuuluvad tasaarvelduste kohustised. Lehekülg 29 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 17 Kasutusrendid tuhandetes eurodes, aasta kohta Kaitseliit kui rendile andja 2022 2021 Kasutusrenditulu 95 85 Järgmiste perioodide renditulu 700 699 sh 12 kuu jooksul 54 52 2 - 5 aasta jooksul 186 177 peale 5.aastat 460 470 Rendile antud varade bilansiline jääkmaksumus 346 367 Kinnisvara- investeeringud Muud varad Kokku Seisuga 31.12.2021 142 225 367 Seisuga 31.12.2022 141 205 346 Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud 10 objekti, millest hooned 2 objekti jääkväärtusega 12 tuhat eurot ning maa 8 objekti maksumusega 129 tuhat eurot, sealhulgas hoonestusõiguse seadmise lepingute alusel 4 objekti jääkmaksumuses 60 tuhat eurot (2021 4 objekti jääkmaksumuses 60 tuhat eurot). Muude varade all on kajastatud 3 objekti jääkväärtusega 205 tuhat eurot, sealhugas kaks hoonet jääkväärtuses 188 tuhat eurot. Kaitseliit kui rentnik 2022 2021 Kasutusrendikulu 432 416 Järgmiste perioodide rendikulu mittekatkestatavatest rendilepingutest 1 450 1 812 31.12.2022 31.12.2021 12 kuu jooksul 498 514 2-5 aasta jooksul 888 1 022 üle 5 aasta 64 276 Kaitseliidus renditakse kasutusrendi tingimustel sõidukeid ja ruume. 2021.a oli sõidukite kasutusrendilepingutest tulenev rendikulu kokku 266 tuhat eurot (2021. a 268 tuhat eurot) ja ruumide kasutusrendilepingutest tulenev rendikulu kokku 166 tuhat eurot (2021. a 148 tuhat eurot). Lehekülg 30 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 18 Seotud osapooled Seotud osapoolteks on Kaitseliidu keskjuhatuse liikmed ja Kaitseliidu eelarve kulukontode eest vastutavad isikud riigieelarve toetuse osas, nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja täiskasvanud laps ning sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Seotud osapooltele arvestati tasu koos sotsiaalmaksuga 1 561 tuhat eurot (2021. aastal 1 523 tuhat eurot). Kolmele keskjuhatusse kuuluvale Kaitseliidu tegevliikmele töötasu ei arvestatud (2021. aastal ei arvestatud). Kulusid kompenseeriti seotud osapooltele 2022. aastal 15 tuhat eurot (2021. aastal 12 tuhat eurot). Ostutehinguid seotud osapooltega on aruandeperioodil tehtud summas 17 tuhat eurot (2021. aastal ostutehinguid ei tehtud). Müügitehinguid soetud osapooltega aruandeperioodil ei tehtud (2021.aastal ei tehtud). Aruandekuupäeva seisuga puuduvad nõuded, kohustised ja lepingulised suhted seotud osapooltega. Tehingud seotud osapooltega on toimunud tavapärastel turutingimustel. Lisa 19 Aruandekuupäevajärgsed sündmused 2023. aastal rakendus avaliku sektori finantsarvestuse- ja aruandluse juhendi muudatus, millega muudeti materiaalse ja immateriaalse põhivara arvelevõtmise alampiiri. Uueks alampiiriks kehtestati 10 000 eurot ilma käibemaksuta. Alampiiri ei rakendata maa puhul, mis võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest. Põhivara soetusmaksumusega alla 10 000 euro kanti seisuga 31.01.2023 bilansist välja. Varade jääkmaksumus 31.12.2022 seisuga kajastatakse 2023. aasta amortisatsioonikuluna. Kaitseliidus kanti bilansist välja kokku 732 ühikut põhivara kokku jääkmaksumuses 2 524 tuhat eurot. Lehekülg 31 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 KESKJUHATUSE ALLKIRJAD 2022. MAJANDUSAASTA ARUANDELE Käesolevaga kinnitame Kaitseliidu 2022. aasta majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust: Brigaadikindral Riho Ühtegi juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Kolonel Eero Rebo juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Heino Piirsalu juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Kurs juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Kalev Konso juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Lehekülg 32 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Lehekülg 33 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 Lehekülg 34 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2022 TEGEVUSALADE LOETELU tuhandetes eurodes, aasta kohta EMTAK kood Tegevusala 2022 2021 68201 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 54 52 58141 Ajakirjade jm perioodika kirjastamine 2 2 Kokku tegevusalad 56 54 Kavandatavad tegevusalad aruandeperioodiks 01.01.-31.12.2023 68201 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 58141 Ajakirjade jm perioodika kirjastamine Lehekülg 35