Pöördumiskiri

PÖÖRDUMISKIRI Nursipalu militaarseks välilaboriks ja militaarse arenguga seotud teadusuuringute keskuse loomiseks Ees s ja Bal kumis Austatud kaitseminister Hanno Pevkur Seoses Nursipalu polügooni laiendamisega on kohalikele elanikele ja omavalitsustele pakutud rahalist kompensatsiooni. Kahjuks tekitab see pakkumine kohalikes elanikes pe umust, sest ei adresseeri nende põhimuret piirkonna kultuuri, majanduse, keskkonna ja kogukondliku sfääri jätkusuutlikkuse pärast. Kui raha eraldades taandab riik ennast Nursipalu laienduse nega ivsete mõjude sisulisest leevendamisest ning paneb kogu vastutuse mõjude hindamise ja leevendavate lahenduste loomises kohalikele omavalitsustele, on suur oht, et lahendused tulevad kitsad. Nimelt on iga mõistuspärane, et kohalik omavalitsus valib need leevendusmeetmed, mille korraldamine on üksi tema pädevuses. Antud juhul riik oma pädevusvaldkondades koostööd ei paku. Ome kõige mõjusamaid ning jätkusuutlikumaid lahendusi on võimalik luua peaasjalikult siiski erinevate osapoolte koostöös. Järgnevalt teen mõned e epanekud koostöistest lahendustest kohalike omavalitsuste, e evõtete, regiooni ja riigi tasandil, millel on suur potentsiaal lõimida kohalikku kogukonda kaitseväe tegevustega piirkonnas ning mõjutada pikaajalises vaates regiooni arengut. Mõistlik on siduda polügooni laiendus konkreetsete sammudega Kagu-Ees arengu toetamiseks. See lähenemine eeldab, et ka polügooni enda infrastruktuuri võimalused oleksid laiemad, kui ainult õppuste vajadused. Üks kõrge potentsiaaliga lahendus on arendada Nursipalus koos polügooni laiendusega välja Ees ja laiemalt ka Läänemere piirkonna kaitsetööstuse ja kaitsevägede arengu toetamiseks teadusuuringute välilabor ja keskus. Mida annab kaitsetööstust ja kaitseväge teenindav teadusuuringute keskus asukohaga Nursipalus Kagu-Ees regioonile ja Ees riigile? Mida võiks see anda kaitseväele ja Kaitseväe Akadeemiale?  Teadusuuringute keskus toimib Kagu-Ees talendimagne na. Kui Võrumaal on sõjaväele orienteeritud teaduskeskus koos välilaboriga, siis ei ole siin vaid ääremaa, kus puuduvad töökohad kõrgelt haritud ppspetsialis dele, vaid see loob võimaluse kohalikule elanikkonnale enamaks, kui jääda vaid teenindava personali rolli. Kuna militaaruuringud vajavad erinevaid spetsialiste, siis ei pea spetsialist olema sõjaväelane, et osaleda teadustöös. Kaitseväe Akadeemial on suur vajadus doktorantuuri arendamiseks. Oma katsebaasi olemasolu, mida tsiviilülikoolidega jagada, toetab kindlas nii Akadeemia enda, kui ka kaitseväe arengut.  Teadusuuringute keskus toetab Ees kaitsetööstuse arengut erinevates uurimissuundades. Keskuse infrastruktuur sisaldab võimalusi tulla ja teha koostööd kaitsestruktuuridega kohapeal, k.a. kaitsetööstuse evõtetele. Vajalik on arendada sealjuures koostööd spordifüsioloogia laboriga Tartu Ülikooli juures, ergonoomia alaste uuringute osas Maaülikooliga, rõivaste ja kaitsevahendite disaini osas Tallinna Tehnikakõrgkooliga jne. Keskus on kaitseväe alaste prak liste uuringute sõlmpunk ks.  Teadusuuringute keskus toetab oskushariduse arengut. Keskuse arendamine ning sellega kaasnev e evõtluse areng loob pinnase Võrumaa Kutsehariduskeskuses kaitsetööstuse suunitlusega tehnoloogiaalaste õppekavade arendamiseks (tehnikud, operaatorid, mehhatroonikud jt), mis tõstab seni lokaalselt toimiva kooli atrak ivsuse kasvuks mujalt pärit noortele. See omakorda toimiks taaskord talendipumbana regioonis. Investeeringuvajadused selle arengu elluviimiseks ei ole suured, kui Nursipalu infrastruktuuri planeerimise käigus sellega arvestada.  Teadusuuringute keskus toetab sõjaajal rakendatava tsiviil- ja militaarkoostöö toimimiseks spetsialis de e evalmistust. Kui Võrumaa Kutsehariduskeskuse programmidele lisada, kas riigikaitse vm. kursuse raames sõjaväelise kallakuga tunde, siis loob see baasi kogemustega tehnikute grupile, kel on kergem mõelda sõjaolukorra probleemide vajadustele/nõuetele ja ka tsiviilteenistuses olla need isikud firmades, kes oleksid valmis kaitseväe tellimusi täitma. Näiteks võiks ehitust õppivad poisid kursuse prak ka käigus rajada kaitseraja si ja punkreid jmt., mida saab õppuste käigus hävitada. Selle kaudu saaks anda/saada ka tagasisidet töö kvaliteedi ja tehniliste lahenduste osas. Samu võiks ehitamisel ja eelneva olukorra taastamisel kasutada (ehitus)tehnikat, mida õpilased saaksid õppida tundma – tekib huvi masinate vastu. See loob suurema huvi minna teenistusse insenerivägedesse. Kui sarnaseid masinaid kasutavad tulevased ehitajad hiljem ka oma töös, siis pole ohtu, et militaartehnika kasutusoskus ununeb ja meil saavad olema tugeva taustaga inimesed Ees riigi ja kaitseväe tarbeks. Mehhatroonika kursus võiks samas sisaldada loenguid ja prak kat droonide ja autonoomsete masinate kohta, toitlustuse suund saaks kogemuse väliköökidega ja tagalatoe organiseerimisel jne. Väljaõpe saaks toimuda Kaitseliidu, Naiskodukaitse ja Kaitseväe Akadeemia toel.  Teadusuuringute keskus loob kogukonna ja polügooni kasutajate vahel otseseid sidemeid. Kui senini vaadeldakse Võrumaal kaitseväe raja si läbi aia ning neid kohalikke elanikke, kes on kaitseväe tegevusega vahetult seotud, on pigem vähem. Eelpool kirjeldatud mõjude abil on kohalik kogukond ning kaitsevägi omavahel heas sünergias ja koostöös. Ka kohalikud elanikud on ala kasutamisega seotud ning näevad vahetult oma rolli riigikaitse korraldamisel ja arendamisel. Kuna sarnaseid keskusi on piiratud hulgal, tuleb arvestada ka lähipiirkonna riikide militaareksper de huvidega. Esimese sammuna selles suunas oleks koostöö Bal maades, nt. Riia Tehnikaülikooliga. Näiteks, Riia Tehnikaülikoolis on olemas kõrgel tasemel termiline nukk, millega mõõta ja hinnata riiete termo-füsioloogilisi omadusi. Samasugust varustust pole mõtet mujale Bal kumi hankida, sest tellimusi poleks siis piisavalt. Pigem tuleks teha Lä ga koostööd, et nii Bal kumi, kui Põhjamaade tellimused liiguksid Riiga (Rootsis on taoline varustus vana, Norras seda pole, Taanis on see orienteeritud sisekliima hindamisele ja Soomes on sarnane varustus raske ja raskem käsitseda), samas kui ühiselt pakkuda välja Nursipalut, kui prak liste katsete korraldamise kohta nii tehnikale, varustusele kui riietele. Isikliku varustuse ja riiete tarbeks peaks Nursipalu katsekeskus sisaldama NATO standarditele vastavat takistusrada - LEAP (Load Effects Assessment Program). Hetkel on sellised Ühendkuningriigis, Hollandis ja Portugalis. Põhjamaades ja Ida-Euroopas seda minu teada pole. LEAP takistusrada saab kasutada tavatreeninguks, aga ka isikliku varustuse ja riidesüsteemide hindamiseks, sest standarditele vastava raja igal osal on ka soorituse mõõtmiseks vajalikud automa seeritud instrumendid. Kõigil Nursipallu saabuvatel partneritel oleks siin võimalus oma varustuse efek ivsust hinnata, võrrelda teistega ja leida parim kombinatsioon. Selline rada annab aga ka hea võimaluse hinnata meie oma sõdurite võimekust ja arengut läbi prak liste harjutuste prisma ja mi e ainult läbi tes de jooksulindil või muul trenažööril. Sel juhul saab enne varustuse ostmist ning vajadusel ka juba disaini faasis (prototüübid) varustust standard ngimustes katsetada. Keskust peaks esmatasandil kindlas nägema töötamas sõlmpunk na, kus Kaitseväe Akadeemia, Ees Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja tehniliste kõrgkoolide teadurid saaksid koos töötada kaitseväele oluliste probleemide uurimisega, lahenduste leidmise ja varustuse ergonoomilise sobivuse tes mise ja arendamisega. Lähedus Kuperjanovi pataljonile annaks võimaluse ka objek ivselt (ja regulaarselt) kutsealuste arengut hinnata. Teiseks peaks kindlas keskus olema osa Bal maade ja seejärel ka Põhjamaade ja üldisemalt Läänemere piirkonna militaaralase teadus ja arendustöö kohaks. Ja kolmandaks usun ma, et taoline arendus pakuks kindlas huvi ka kogu meie NATO liitlasvägedele, kes iganes siia õppustele tuleksid. Loodan saada Teilt hinnangut ja tagasisidet militaaruuringute keskuse loomise võimalustest ning asjaosalistega kohtumiseks veel lähiajal, juunis 2023. Lugupidamisega, 05.06.2023 Kalev Kuklane, Ph.D., Assoc. Prof. Expert Occupational Health and Safety Netherlands Institute for Public Safety (NIPV) P.O. Box 7112 NL-2701 AC Zoetermeer The Netherlands Visiting address: Zilverstraat 91, Zoetermeer www.nipv.nl M +31 640 640125 [email protected] Liisu Porval From: [email protected] Sent: teisipäev, 13. juuni 2023 22:28 To: KM Info Subject: Märgukiri: Välilabor Nursipallu? Attachments: Kiri KM-le Nursipalu_mil_teadusuuringute_keskus_Kuklane.asice Categories: Tehtud Tere, Ma pole kindel, et minu poolt saadetud kiri kohale jõudis, sest mingit vastust registreerimise kotha pole saabunud. Selle tõ u saadan kirja uues ja seekord kaitseministeeriumi info aadressil. Ainuke muutus digiallkirjastatud kirjas on, et seekord on see mi e Word vaid PDF formaadis. Lugupidamisega, Kalev Kuklane Mob: +37251987601 From: [email protected] <[email protected]> Sent: kolmapäev, 7. juuni 2023 23:41 To: [email protected] Cc: [email protected]; [email protected] Subject: Välilabor Nursipallu? Austatud kaitseminister Hanno Pevkur, Saadan teile oma pöördumise mõtetega tulevikku, mis ehk aitaks leevendada Nursipalu polügooni laiendamisega tekkinud konflik ja samaaegselt panustada nii riigikaitsesse kui regionaalsesse arengusse. Selles kirjas tõstan ma esile posi ivset efek , mis kaasneks laiendatava Nursipalu polügooni juurde ka välilabori ja prak liste katsete keskuse rajamisega. See võiks pikas plaanis kompenseerida piirkonnale tulevikus kaotsi minevaid sissetulekuid turismis, luua töökoh spetsialis dele ja väl da ääremaastumist. Isegi kui need mõ ed erinevatel põhjustel kõlapinda ei leia, siis ma loodan, et nad võiksid tekitada seal teisi ideid, mis aitaks riigi ja kohaliku kogukonna vahelistele pingetele leevendust tuua ja piirkonna arengule kaasa aidata. Pöördumine on digiallkirjastatult lisas. Lugupidamisega, Kalev Kuklane Mob: +37251987601 1