Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 18.11.2021, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Allar Nisu Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 20760000061 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 3 Kahtlustatava nimi (registrikood): XXXXXXXX XXXXX XX(varasemalt XXXXXXXXX XXXXXX XX(pankrotis)) (XXXXXXXX) 18.06.2019 esitati kriminaalasja nr 17760000053 raames XXXXXXX XXXXXXX XX-le (pankrotis) kahtlustus KarS § 201 lõike 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimetatud kriminaalasjas esitas tsiviilhagi XXXXXXX XXXXX XX (XXXXXXXX), kes esitas solidaarselt nõude ka XXXXXXXX XXXXX XX(pankrotis) vastu. 28.10.2019 kuulutati tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX kohtumäärusega välja XXXXXXXX XXXXX XX(pankrotis) pankrot. Pankrotihalduriks nimetati XXXX XXXXXXX. 05.06.2020 koostas ringkonnaprokurör Allar Nisu kriminaalasja eraldamise määruse. KrMS § 216 lõike 2 punkti 3 alusel eraldati XXXXXXXX XXXXX XX(pankrotis) suhtes kriminaalasi eraldi menetlemiseks. Kriminaalasja nr 17760000053 menetlus jätkub kohtus üldmenetluses. Prokurör leiab, et kriminaalasjas nr 20760000061 esinevad alused menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lõigete 1 ja 7 alusel. Käesoleval hetkel on XXXXXXXX XXXXX XX(pankrotis) suhtes läbiviidav pankrotimenetlus endiselt pooleli. On selgunud, et äriühingu suhtes puuduvad väljavaated tervendamiseks, mis tähendab, et aja möödudes läheb äriühing lõpetamisele. Pankrotimenetluses on oluliseks võlausaldajaks XXXXXXXX XXXX XX, kes on kannatanuks nii kriminaalasjas nr 17760000053 kui ka kriminaalasjas nr 20760000061. Kriminaalasja nr 17760000053 raames oli kannatanu XXXXXXXX XXXXX XX poolt esitatud tsiviilhagi tagamiseks arestitud XXXXXX XXXXXX XXle (pankrotis) kuuluv vara. Vastavalt PankrS §-le 45 lõppes XXXXXXXX XXXXX XX(pankrotis) varale seatud arest äriühingu pankroti väljakuulutamisega. Käesoleval hetkel on varasemalt arestitud vara pankrotivara hulgas. Prokuröri hinnangul oleks XXXXXX XXXXXX XX-le (pankrotis) käesolevas situatsioonis süüdistuse esitamine perspektiivitu. Süüdistuse esitamine äriühingule, mis lõppastmes läheb lõpetamisele, ei ole otstarbekas. Lisaks tooks kriminaalmenetluse jätkamine, süüdistuse esitamine ning sellele järgnev kohtumenetlus XXXXXX XXXXXXX XX-le (pankrotis) kaasa täiendavaid kulusid. On reaalne, et XXXXXXXX XXXXX XX-l on võimalik pankrotimenetluses saada pankrotivara arvelt teatud ulatuses rahuldatud nõue, mille XXXXXXXX XXXXX XX esitas ka kriminaalasja raames. Sellises olukorras pole prokuröri hinnangul mõistlik tekitada XXXXXX XXXXXX XX-le (pankrotis) täiendavaid kulusid, mis hiljem võiksid konkureerida XXXXXXXX XXXXX XX nõudega pankrotimenetluses. Prokurör leiab, et XXXXXXXX XXXXX XX(pankrotis) olukord on käesoleval hetkel muutunud selliseks, mis välistab tema suhtes kohtupidamise. Prokuröri hinnangul tuleks kahtlustatava hetkeseisundit arvestada muuhulgas ka süü suuruse hindamisel. Kui teo toimepanemise järgselt võis rääkida suuremast teosüüst, siis praeguses situatsioonis on võimalik väita, et kahtlustatava süü suurus on tasemel, mis võimaldab oportuniteediprintsiibi rakendamist. KarS § 57 lg 2 lubab karistust kergendavate ning seega ka süüd kergendavate asjaoludena arvestada sisuliselt kõiksugu asjaolusid, mis mingilgi moel ilmestavad, et isiku karistamine täie rangusega ei pruugi olla ratsionaalne ega mõistlik. Lisaks leiab prokurör, et käesoleval juhul on otstarbekas jätta kahtlustatavale KrMS § 202 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustused määramata. Prokurör on suhelnud kannatanu XXXXXXXX XXXXX XX esindajaga, kes leiab samuti, et käesolevas kriminaalasjas pole XXXXXXXX XXXXX XX(pankrotis) vastu esitatud tsiviilhagil perspektiivi. Lisaks on selge, et XXXXXXXX XXXXX XX(pankrotis) pole käesolevas kriminaalasjas võimeline kannatanu poolt esitatud nõudeid hüvitama. Eeltoodu tõttu puudub alus kahtlustatavale KrMS § 202 lõike 2 punktis 1 sätestatud kohustuse – hüvitada kuriteoga tekitatud kahju – määramiseks. Samuti puudub mõistlik põhjendus ka KrMS § 202 lõike 2 punktis 2 sätestatud kohustuse – maksta kindel summa riigituludesse – määramiseks. Eelnevalt sai juba välja toodud, et pankrotis olevale äriühingule täiendavate kulude ning rahaliste lisakohustuste juurde tekitamine olukorras, kus kannatanul on võimalik saada pankrotivarast enda nõue teatud ulatuses rahuldatud, ei ole mõistlik, kuivõrd nimetud kulud võivad hakata konkureerima hiljem kannatanu nõudega pankrotimenetluses. Kriminaalmenetluse seadustik ning ka karistusseadustik ei sätesta õiguslikku regulatsiooni juhtudeks, mida saaks rakendada siis, kui välja on kuulutatud kahtlustatavaks oleva äriühingu pankrot. Füüsiliste isikutega seonduvalt sätestab KarS § 79 lõige 1 reegli, mille kohaselt on võimalik parandamatult rasket haigust põdev isik karistuse kandmisest vabastada. Eeltoodud normis sisalduvat põhimõtet saaks prokuröri hinnangul rakendada analoogia korras ka KrMS § 202 kohaldamisel olukorras, kus füüsilise isiku tervislik seisund on selline, et talle kohustuse määramine ei tundu mõistlik. Kuivõrd eeltoodud norm ei rakendu küll otseselt juriidilistele isikutele, leiab prokurör, et analoogia korras võiks KarS § 79 lõikest 1 tulenevat ideed ning põhimõtet rakendada ka juriidilistele isikutele. Saab väita, et juriidilise isiku seisund on käesoleval hetkel selline, mis välistab tema võime kohustust täita. Kokkuvõtvalt on prokuröri hinnangul mõistlik jätta praegusel juhul XXXXXX XXXXXX XX-le (pankrotis) KrMS § 202 lõike 2 punktis 2 sätestatud kohustus määramata. Prokuröri arvates ei ole võimalik käesolevas kriminaalasjas rakendada ka mõnd muud õiguslikku alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks peale KrMS §-i 202. Prokurör on seisukohal, et XXXXXXXX XXXXX XX(pankrotis) on toime pannud talle kahtlustuses esitatud teo, mistõttu ei ole võimalik rakendada lõpetamise alusena näiteks KrMS § 199 lõike 1 punkti 1. Samuti pole võimalik analoogia korras rakendada KrMS § 199 lõike 1 punktis 6 sätestatut, kuivõrd oma olemuselt oleks juriidiline isik võimeline kriminaalmenetluses osalema ja ka karistust kandma, kuid asjaolusid arvestades ei ole see otstarbekas. Seega, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lõigetest 1 ja 7 ning 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20760000061 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kohustust ei määrata. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: Puuduvad. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Andmed puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Kannatanu XXXXXXXX XXXXX XX esindajale vandeadvokaat XXXXX XXXXXXXX, kahtlustatava esindajale pankrotihaldur XXXX XXXXXXX ning kahtlustatava kaitsjale XXXXXX XXXXXXXX. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. /Allkirjastatud digitaalselt/ Allar Nisu ringkonnaprokurör XXXXXXXX XXXXX XX(pankrotis) esindaja, pankrotihaldur