Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 29.10.2024, Tartu
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Kairi Kaldoja
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 23260100106
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 281 lg 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx
(registrikood xxxxxxxx)
Xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx-le on esitatud kahtlustus KarS § 281 lg 2 järgi
kvalifitseeritavas kuriteos, s.o äriregistri pidajale ebaõigete andmete esitamises.
Perioodil 01.10.2022 kuni 06.08.2023 esitas xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, mille
juhatuse liige sellel ajaperioodil oli xxxx xxxxxxxxx, äriregistrile andmeid erakonda
sissearvamiste kohta. Nimelt tegi xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx erakonna liikmete
erakonda sissearvamise kanded Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ettevõtjaportaalis
xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx nimekirja 11 inimese kohta, omamata selliste kannete
tegemiseks seaduslikku alust. Need inimesed ei olnud esitanud avaldust sel perioodil
erakonda xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx astumiseks. Kuivõrd tegu oli toime pandud mh
ka juriidilise isiku huvides KarS § 14 mõistes, siis pani xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx
toime KarS § 281 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o äriregistri pidajale ebaõigete andmete
esitamise.
Arvestades toimepandud tegu, kahtlustatava isikut, teo toimepanemise asjaolusid ja ka
õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus xxxxxxxx xxxxxxxxx
xxxxxxxxxxx suhtes on võimalik lõpetada KrMS § 202 sätete kohaldamisega.
Kriminaalmenetluse alustamine KrMS § 6 kohaselt ei sea obligatoorseks süüdimõistva
kohtuotsuse taotlemist. Võimalus on ka kriminaalmenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel
KrMS § 202 kohaldamisega. Ka sellisel viisil kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks on teo
karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseisu, õigusvastasuse, süü) tuvastamine
kahtlustatava käitumises. Antud juhul on prokuröri hinnangul need eeldused tuvastatud,
tõendid kinnitavad kahtlustatava süüd KarS § 281 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises.
KrMS § 202 kohaldamise kaalumisel tuleb hinnata toimepanija süü suurust talle
etteheidetavas teos. Süü suuruse hindamisel on oluline isiku teopanus kuriteo toimepanemisel,
tekitatud kahju liik ja suurus, aga ka seadusandja sätestatud sanktsioonimäär. KarS § 281
puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille sanktsioon füüsilisele isikule (juriidilise isiku
puhul erinevad karistusliigid puuduvad) on rahaline karistus või kuni kaheaastane vangistus.
Järelikult on tegemist kuriteoga, mille toimepannud isiku süüd saab pidada väikeseks, kuna
seadusandja poolt ettenähtud madalamad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle.
LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR
Liivi tn 4 / 51010 TARTU / 750 0775 /
[email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
Süü suuruse hindamisel võtab prokurör arvesse ka kahtlustatava käitumist menetluse vältel.
Xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx on oma praeguse juhatuse asendusliikme
xxxx xxxxxxxxxx-i läbi teinud menetluses igakülgset koostööd ja avaldanud valmidust teha
seda ka edaspidi. Juriidilise isikusüü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et xxxx
xxxxxxxxx-i ei valinud erakonna juhiks mitte liikmed ise, vaid juhatuse liikmeks määras teda
kohus. Erakonna jaoks oli periood keeruline ja kahtlustuses etteheidetavad teod pani xxxx
xxxxxxxxx toime küll juriidilise isiku huvides, kuid ainuisikuliselt, saamata selleks kellegi
heakskiitu. See vähendab prokuröri hinnangul ka süü suurust ning juriidilise isiku süüd saab
pidada pigem väikeseks.
KrMS § 202 seab menetluse lõpetamise tingimuseks ka avaliku menetlushuvi puudumise.
Prokurör on seisukohal, et süü suurus ning avalik menetlushuvi on teineteisega väga lähedalt
seotud. Iga konkreetse juhtumi puhul on oluline eraldi kaaluda, kas kriminaalmenetluse
jätkamisest on võimalik loobuda, arvestades teo toimepanija süü suurust ning ka üld- ja
eripreventiivseid kaalutlusi.
Hetkel ei ole põhjust arvata, et xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx võiks toime panna uusi
kuritegusid. Erakonda juhib juhatuse asendusliige, kes tegeleb raamatupidamise korraldamise ja
tegevuste planeerimise, aga ka uute liikmete vastuvõtmisega. Erakonda uute liikmete
vastuvõtmine käib nende nõuetekohase sooviavalduse alusel. Samuti juhendatakse erakonna
liikmeid, kes selleks soovi avaldavad, kuidas erakonnast lahkuda. Järelikult ei ole xxxxxxxx
xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx kriminaalkorras karistamine vajalik, et võimalikke uusi õigusrikkumisi
ära hoida.
Samuti ei ole kriminaalkaristus vältimatult vajalik üldpreventiivsetel kaalutlustel. Tegemist ei ole
sellise kuriteo ega kriminaalasjaga, kus kahjustatud õigushüve kaitsmiseks oleks vajalik
menetluse jätkamine kõigi kahtlustatavate suhtes. Xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx on oma
praeguse juhatuse asendusliikme läbi oma eksimust mõistnud ning korraldab uute liikmete
erakonda arvamist edaspidi reeglipäraselt. Kriminaalmenetlus jätkub xxxx xxxxxxxxx-i suhtes ja
seega saab lõpliku hinnangu teole ning selle karistamisväärsusele ja süü suurusele anda edasise
kriminaalmenetluse käigus.
Samuti ei ole tegemist kriminaalasjaga, mille suhtes avalikkusel peaks olema kõrgendatud huvi
igal juhul kõigile kahtlustatavatele kriminaalkaristused mõista.
Avalikku menetlushuvi ei saa jaatada üksnes sellelt pinnalt, et xxxxxxxx xxxxxxxxx
xxxxxxxxxxx on erakond, mis tähendab automaatselt osalemist avalikus elus ja võimalusel
riigivalitsemises. Avalik huvi ja avalik menetlushuvi kriminaalasja menetluse jätkumise suhtes ei
ole sünonüümid. Prokurör on seisukohal, et avalik menetlushuvi võib asjas puududa ka juhul, kui
avalik huvi on olemas. Praegu on tegemist just sellise juhtumiga, kus avalik menetlushuvi
süüdlase karistamise suhtes puudub isegi juhul, kui avalik huvi erakonna toime pandud kuriteo
suhtes võib olemas olla. Eesti poliitilises elus on ka varem näiteid, kus erakond on juriidilise
isikuna pannud toime kuriteo, saanud ka kriminaalkorras karistada, ent see ei ole üld- ega
eripreventiivseid eesmärke täitnud. Praegu on prokurör seisukohal, et preventiivsed eesmärgid
saab täita ka kriminaalmenetluse lõpetamisega otstarbekuse põhimõttel.
Seega arvestades, et kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, kahtlustatava süü ei ole suur,
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning KarS § 56 lg 1 sätestatud üld-
ja eripreventsiooni eesmärgid on võimalik saavutada kahtlustatavat kriminaalvastutusele võtmata,
leiab prokurör, et käesolevas kriminaalasjas on võimalik kohaldada KrMS § 202 sätteid ning
kriminaalmenetlus osaliselt lõpetada.
KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse
lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme
kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või
näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 281 lg 2 näeb karistusena ette rahalise
karistuse. Seega võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.
KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määrab prokurör xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx-le kohustuse
maksta riigituludesse 600 eurot. Erakonna seadusliku esindaja edastatud andmetel on erakonna
majanduslik seis väga keeruline ja rahaliste kohustuste täitmine raskendatud. Erakonna igakuine
2 (3)
tulu on riigipoolne toetus 2500 eurot, mis kulub peaaegu täies ulatuses erakonna töötaja töötasu ja
jooksvate kulude peale. Erakond on püüdnud uuesti tegutsema hakata ning seda selliselt, et
edasised õigusrikkumised oleksid välistatud. Mitmeid rahalisi kohustusi tasub erakond
viivitusega. Xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx varalist võimekust arvestades on prokuröri
hinnangul põhjendatud määrata riigituludesse makstavaks summaks 600 eurot. See summa on
prokuröri hinnangul kahtlustatava mõjutamiseks piisav. Rahasumma tasumise tähtajaks on
erakonna majanduslikku seisu arvestades otstarbekas määrata 6 kuud.
Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2 ja 7 ning 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23260100106 menetlus xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx
(registrikood xxxxxxxx) suhtes.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- maksta riigituludesse 600 eurot, tasumise tähtajaks määrata 29.04.2025.
Tasumist puudutavad dokumendid (arve- ja viitnumbrid jms) on edastatud eraldi failina.
3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: seiskoht võetakse
kriminaalasja edasise menetluse käigus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kairi Kaldoja
Olen kohustusega nõus, mulle on selgitatud, et kui ma ei täida määruses määratud kohustust, siis
prokuratuur uuendab kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sain kätte
29.10.2024.
(allkirjastatud digitaalselt)
Xxxxx xxxxxxxxxx
Xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx seaduslik esindaja
3 (3)