dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE)

Sotsiaalministeerium · 27. veebruar 2024
Viit
1.2-3/542-1
Registreeritud
27. veebruar 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2024
Vastutaja
Kadri Raid (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)
Lahendamise tähtaeg
14. märts 2024

Failid

  • 📎1-1-15-388-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_388_SE_kohta.asice208 KB
  • 📎24-00348-2.pdf2 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÖU Perehiivitiste seaduse muutmise seaduse eelnöu § l. Perehiivitiste seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) Paragrahv 17 löige 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(3) Lapsetoetuse suurus on 150 eurot iga lapse kohta."; § 2. Seaduse jöustumine Seadusjoustub 2025. aasta l.jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 21.veebmar2024 v^ Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Rilgikogu KantseieJ Kuu pä ev _^/ ö^. Vl,t /-///J'7 l EELNÕU Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused: Paragrahv 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lapsetoetuse suurus on 150 eurot iga lapse kohta.“; § 2. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 5 . aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 21. veebruar 2024 Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni ase esimees Vabariigi Valitsus .02.2024 nr 1-1/15-388/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 21. veebruaril algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Perehüvitiste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede paremaks toimetuleku ks lapsetoetus pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 150 eurole kuus. Täna on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Eelnõu kohaselt tõstetakse iga lapse toetus 150 eurole kuus . I nflatsioon on olnud oluliselt suurem valitsus e prognoosi tust ja just toiduainete hinnatõus on raskendanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Selline hinnatõus mõjutab eriti just väiksema sissetulekuga peresid . Rii k peab toetama lastega peresid ja toeta ma nende toimetulekut , et lastega pered ei langeks vaesusriski . Lapsetoetuse eesmärgiks on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Lapsetoetuse tõstmine 150 euro peale iga lapse kohta suurendab ühiskonnas võrdsust ning aitab kaasa kõigi lastega perede toimetulekule. Hüppeline inflatsioon ja toiduainete kallinemine on muutnud ja muudab ka edaspidi lastega perede majandusliku toimetuleku varasemast keerulisemaks. Sellega seoses tuleb lapsetoetused üle vaadata ning ajakohastada. Eelnõuga tehtavad muudatused suurendavad Eesti lastega perede majanduslikku heaolu ja kindlustunnet muutuva elatustasemega toimetulekuks. Sündimus on Eestis juba teist aastat järjest püstitamas miinusmärgiga rekordeid . 2022 . aastal oli summaarne sündimuskordaja 1,41 , mis on võrreldes eelmise aastaga üle 12% langus es . I i b e positiivseks pööramiseks , oleks aga vaja, et sündimuskordaja tõuseks üle kahe. Seega peab sündimuse tõstmine olema üks Eesti riigi prioriteetidest. Selleks tuleb toetada perede majanduslikku toimetulekut ja suurendada perede kindlustunnet, et suurendada perede soovi saada rohkem lapsi. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused võimaldavad Eesti lastega perede l tulla oma igapäeva eluga paremini toime ja tõstab perede turvatunnet laste saamisel. Riigi oluliste prioriteetide hulgas peab olema turvatunde tagamine, et noored julgeksid peret luua. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Esimese ja teise lapse toetuse saajaid o n kokku 244 245 last ning kolmanda lapse toetuse saajaid 23 824 . Lapsetoetuse tõstmine iga lapse eest 150 euroni läheks maksma ca 223 miljonit eurot aastas. 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja vastu võtta rakendusakte. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2025. ________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 21. veebruar 2024 Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni ase esimees Perehuvitiste muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnou näeb ette tösta lastega perede paremaks toimetulekuks lapsetoetus pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 150 eurole kuus. Tänä on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmandaja igajärgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Eelnöu kohaselt töstetakse iga lapse toetus 150 eurole kuus. Inflatsioon on olnud oluliselt suurem valitsuse prognoositust j a just toiduainete hinnatous on raskendanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Selline hinnatöus möjutab eriti just väiksema sissetulekuga peresid. Riik peab toetama lastega peresid ja toetama nende toimetulekut, et lastega pered ei langeks vaesusriski. Lapsetoetuse eesmärgiks on toetada lastega peresidja laste kasvatamist. 2. Eelnou sisu ja vördlev analuus Lapsetoetuse töstmine 150 euro peale iga lapse kohta suurendab uhiskonnas vördsust ning aitab kaasa koigi lastega perede toimetulekule. Huppeline inflatsioon ja toiduainete kallinemine on muutnud ja muudab ka edaspidi lastega perede majandusliku toimetuleku varasemast keerulisemaks. Sellega seoses tuleb lapsetoetused file vaadata ning ajakohastada. Eelnouga tehtävää muudatused suurendavad Eesti lastega perede majanduslikku heaoluja kindlustunnet muutuva elatustasemega toimetulekuks. Sundimus on Eestis juba teist aastat järjest pustitamas miinusmärgiga rekordeid. 2022. aastal oli summaarne sundimuskordaja 1,41, mis on vörreldes eelmise aastaga iile 12% languses. libe positiivseks pööramiseks, oleks aga vaja, et siindimuskordaja töuseks ule kahe. Seega peab sundimuse töstmine olema uks Eesti riigi prioriteetidest. Selleks tuleb toetada perede majanduslikku toimetulekut ja suurendada perede kindlustunnet, et suurendada perede soovi saada rohkem lapsi. 3. Eelnöu terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse möjud Eelnöuga tehtävää muudatused vöimaldavad Eesti lastega peredel tulla oma igapäevaeluga paremini toime ja töstab perede turvatunnet laste saamisel. Riigi oluliste prioriteetide hulgas peab olema turvatunde tagamine, et nooredjulgeksid peret luua. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Esimeseja teise lapse toetuse saajaid on kokku 244 245 last ning kolmanda lapse toetuse saajaid 23 824. Lapsetoetuse töstmine iga lapse eest 150 euroni läheks maksma ca 223 miljonit eurot aastas. 6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. 7. Rakendusaktid Eelnöu rakendamiseks ei ole vaja vastu vötta rakendusakte. 8. Seaduse jöustumine Seadusjoustub l. jaanuaril 2025. Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 21.veebruar2024 \^i _ Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 26.02.2024 /1-1/15-388; Riigikantselei / 26.02.2024 / 2-5/24-00348 Resolutsiooni teema: Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 14.03.2024 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 07.03.2024 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 21.3.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 24-0194). Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 27.02.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/24-0194 - Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 27.2.2024 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 14.03.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/859f5bf9-f42f-4c08-9a56-55283b347576 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/859f5bf9-f42f-4c08-9a56-55283b347576?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →