Saatja: Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit
<
[email protected]>
Saadetud: 31.12.2023 12:31
Adressaat: <"SM Info">; <"Triin Viskus">
Teema: Vastuskiri - kliiniliste psühholoogide tegevusluba
Tere,
Manusesse on lisatud vastus kliiniliste psühholoogide tegevusloa
taotlemise aluseid puudutava arutelu jätkuks.
Head vana aasta lõppu ja kõike head uuel aastal!
Lugupidamisega
Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit
30.12.23
V.a. Anniki Lai
Sotsiaalministeerium
terviseala asekantsler
V.a. Triin Viskus
Vaimse tervise osakond
Vaimse tervise teenuste koordinaator
Head koostööpartnerid,
Täname Teid vastamast meie pöördumisele seoses psühholoogilise ravi osutamise
tegevuslubade ning kliiniliste psühholoogide töötasu saamise õiguslike alustega.
Viitate oma 22.11.23 e-kirjas, et esineb asjaolusid, mis lepingulisi suhteid piiravad. Olukorras,
kus Tervisekassa lepingupartneritele on ootamatult kommunikeeritud psühholoogilise ravi
lepingumahtude vähendamist ja riigi poolt võimaldatavad töömahud on asutustele muutlikud ja
ettenägematud, on sisuliselt põhjendamatu piirata lepingulisi koostöösuhteid tegeliku
psühholoogilise ravi vajaduse katmiseks.
Mõistame, et ootuspärane on kliiniliste psühholoogide poolt tervishoiusüsteemile omaste
lepinguliste suhete omaksvõtt. Raviteenuste osutamiseks sõlmitakse nii haiglatevõrgu haiglates
kui ka erakliinikutes tervishoiutöötajatega ka teisi Eesti Vabariigis tavapäraseid seaduslikel
alustel kehtivaid lepinguid. Meie ametiühingu liikmete vaatepunktist mõjub see ebavõrdse
kohtlemisena, kui kutsekvalifikatsioonist lähtuvalt tervishoiutöötajatega võrdsustatud isikutel
on TIS juurdepääsu õigus seotud tasu saamise aluseks oleva lepingulise suhtega.
Psühholoogilise ravi osutamise pädevus on kliinilisel psühholoogil tõendatud läbi väljastatud
ja kehtiva kutsetunnistuse.
Tervishoiutöötaja staatust ja kutsepädevust ei tõenda lepingulised suhted. Soovime, et
kliinilised psühholoogid saaksid tervishoiutöötajatega võrdsustamisel ka samadel alustel
reguleeritud.
Viisime teie kirjas välja toodud küsimustele vastamiseks kutseliidu liikmete seas läbi küsitluse,
mille tulemusi soovime teiega jagada. Käesolevalt osutavad vastanud kliinilistest
psühholoogidest veidi üle 50% teenust ka teiste lepinguliste suhete alusel kui seda on
tööleping.
Sage on teenuste osutamine VÕS-lepingu alusel, FIEna ning sõlmitud on ka koostöölepingud
ettevõtete vahel. Psühholoogilise ravi teenuseid osutatakse sellisel viisil küsitluse tagasiside
põhjal nii haiglatevõrgu haiglates kui ka erasektoris.
Läbiviidud küsitluse põhjal 50% neist kutseliidu liikmetest, kes osutavad teenust teistes
lepingulistes suhetes kui tööleping, lõpetaks edasise koostöö patsientidele teenuste
osutamiseks, sest töölepingu sõlmimine poleks neile otstarbekas.
Vastustest peegeldus, et täna osutavad kliinilised psühholoogid psühholoogilist ravi töölepingu
asemel teisi lepinguid sõlmides, kuna see võimaldab pakkuda teenust töömahtu ette
prognoosimata.
Sellised lepingulised koostöösuhted on võimaldanud tagada kättesaadavust osades regionaalselt
kaugemates piirkondades, kuna teenust on võimalik olnud osutada vajaduse ja psühholoogi
enda võimaluste põhiselt. Elukohajärgne kliinilise psühholoogi kättesaadavus patsiendile
langeks aga antud juhul veelgi.
Erinevad lepingulised suhted võimaldavad koostööd asutuste vahel ning tagada patsientidele ka
väikesemahuliste teenuste kättesaadavust. Asutused tagavad sageli sel viisil vajaduspõhiselt
patsientidele spetsiifilist teenust (nt grupiteraapia kindla häiregrupiga; psühhodiagnostilised
uuringud jne).
Seega kliinilised psühholoogid rakendavad oma spetsialiseerimisest lähtuvalt kindlaid teadmisi
patsientidele, kes seda vajavad erinevates asutustes vastavalt vajadusele. Lisaks on töölepingu
asemel kasutusel teised lepingulised suhted lapsehoolduspuhkuselt tööturule naasvate kliiniliste
psühholoogide hulgas, kel oleks valmisolek osutada teenust raskesti ennustatavas mahus.
Kindla töömahu määramise vajadus jätaks kliinilise psühholoogi tööjõu ressurssi otstarbekalt
kasutamata.
Seega lepinguliste suhte alusel tervishoiutöötaja võrdustamine piirab kliiniliste spetsialistide
töö dokumenteerimist ja koostööd kliiniliste psühholoogide ressursi efektiivseks kasutamiseks.
Eeltoodut arvestades leiame, et tervishoiusüsteemis kasutusel olevate õiguspäraste lepinguliste
suhete ja teenuse osutamise paindlikuse piiramine TIS ligipääsu võimaldamiseks
ning tervishoiukorralduse infosüsteemi registreerimiseks pole sisuliselt põhjendatud.
Leiame, et lahenduseks oleks tegevusloale kandmise sidumine kehtiva kutsetunnistuse
olemasoluga.
Soovime kliiniliste psühholoogide kandmist Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse
kehtiva kliinilise psühholoogi kutsetunnistuse alusel;
Soovime Sotsiaalministeeriumilt tuge koostöös TEHIKuga sobivate tehniliste
lahendusteni jõudmisel.
Oleme avatud lahendustele, mis tagaks kliiniliste psühholoogide võrdse kohtlemise ning
võimaluse säilitada patsientidele psühholoogilise ravi võimalusi vähemalt praeguses mahus.
Head vana aasta lõppu ja meeldivate kohtumisteni uuel aastal!
Lugupidamisega
Iiris Velling
Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit
Aseesimees
E-post:
[email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/