COM(2023) 798 Soovitus - ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi läbirääkimised

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 20.12.2023 COM(2023) 798 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Põhjendus EL ja Šveits on omavahel tihedalt seotud majanduslikult, ajalooliselt, kultuuriliselt, sotsiaalselt ja poliitiliselt. EL on Šveitsi suurim kaubanduspartner ja Šveits on ELi suuruselt neljas kaubanduspartner. Šveitsis elab üle 1,3 miljoni ELi kodaniku ja ELis veidi alla 450 000 Šveitsi kodaniku. Iga päev ületab ELi ja Šveitsi piiri mõlemas suunas kokku mõnisada tuhat piirialatöötajat. EL ja Šveits on omavahel seotud mitme kahepoolse kokkuleppega. Šveits osaleb ELi siseturul isikute vaba liikumist, maismaatransporti, õhutransporti, põllumajandustoodetega kauplemist ja vastavushindamise vastastikust tunnustamist käsitlevate kokkulepete kaudu1. Šveits on ka Schengeni lepinguga ühinenud riik. Ta on traditsiooniliselt olnud tugev partner teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. COVID-19 kriisi ajal suurenes ELi ja Šveitsi koostöö piiriüleste terviseohtude alal. Lisaks on Šveits tugevalt integreeritud ka ELi elektrivõrku. Kuigi ELi ja Šveitsi suhted on tihedad, on neid pikka aega takistanud mitmed struktuursed probleemid kehtivates siseturgu käsitlevates kokkulepetes. Nende hulka kuuluvad eelkõige: – liidu õiguse ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise puudumine siseturu valdkondades, milles Šveits osaleb; – Šveits ei ole kohustatud oma õigust liidu õigusega dünaamiliselt ühtlustama; – puudub tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, milles Euroopa Liidu Kohus osaleks liidu õigusega seotud küsimustes; – puuduvad võrdsed tingimused ELi ja Šveitsi ettevõtjate vahel, eelkõige seetõttu, et siseturgu käsitlevad kokkulepped ei sisalda riigiabi eeskirju; – kokkulepetega ei nähta ette regulaarset ja õiglast rahalist panust ELi sotsiaalsesse ja majanduslikku ühtekuuluvusse. Taust Aastatel 2014–2021 pidasid EL ja Šveits läbirääkimisi institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle, et lahendada mitmesugused struktuursed probleemid, mis on takistanud ELi ja Šveitsi suhteid. Kooskõlas nõukogu 2014. aasta läbirääkimisjuhistega2 oleks institutsioonilist raamistikku käsitleva lepinguga ette nähtud ühtne juhtimisraamistik, mille abil hallata siseturgu käsitlevaid kehtivaid kokkuleppeid ja tagada nende nõuetekohane kohaldamine. Institutsioonilist raamistikku käsitlev leping oleks andnud ka juhtimisraamistiku siseturgu käsitlevatele täiendavatele kokkulepetele, sealhulgas kokkulepetele, mille puhul oli nõukogu andnud loa läbirääkimiste pidamiseks, näiteks toiduohutuse (2003 ja 2008) ja elektri (2006) valdkonnas. Lisaks oleks see andnud juhtimisraamistiku tervishoiualasele kokkuleppele, mille jaoks oli nõukogu 2008. aastal andnud loa läbirääkimiste pidamiseks. 1 Õhutranspordialane kokkulepe, kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe, isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe, vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe, põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe, millele kõigile kirjutati alla 21. juunil 1999. 2 Nõukogu otsus 6176/14, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu üle, mis käsitleb kahepoolseid suhteid reguleerivat institutsioonilist raamistikku. ET 1 ET  Läbirääkijad jõudsid 2018. aasta novembris tehnilisel tasandil kokkuleppele institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu eelnõu teksti suhtes. Kuna Šveitsi Liidunõukogu keeldus eelnõu teksti heaks kiitmast, peatati läbirääkimised muude kokkulepete üle, sest nii nõukogu oma 19. veebruari 2019. aasta järeldustes kui ka Euroopa Parlament oma 26. märtsi 2019. aasta soovituses seadsid uute turulepääsu kokkulepete sõlmimise või kehtivate kokkulepete täiustamise tingimuseks institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu sõlmimise. Hoolimata edasistest katsetest leida lahendusi, otsustas Šveitsi Liidunõukogu 26. mail 2021 ühepoolselt lõpetada läbirääkimised institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle. Liidunõukogu tegi 25. veebruaril 2022 ettepaneku taasalustada läbirääkimisi ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle, mille kohaselt lahendataks institutsioonilised küsimused pigem siseturgu käsitlevate kehtivate ja tulevaste kokkulepete kui horisontaalse kokkuleppe raames. 2022. aasta märtsist 2023. aasta novembrini pidasid komisjoni esindajad Šveitsiga ettevalmistavaid kõnelusi, et teha kindlaks, kas komisjon võiks nõustuda liidunõukogu ettepanekutega, mille alusel soovitada läbirääkimiste taasalustamist. Nende kõneluste tulemusel jõuti ühisseisukohale, milles esitati mõlema poole poliitiline arusaam tulevaste läbirääkimiste edasisest sammudest ning tervikliku läbirääkimispaketi komponentidest ja parameetritest, samuti soovitud eesmärgid ja lahendused peamistele institutsioonilistele ja valdkondlikele küsimustele. Šveitsi Liidunõukogu kiitis selle ühisseisukoha heaks 8. novembril 2023 ja Euroopa Komisjon 21. novembril 2023. Mõlemad pooled kohustusid ühisseisukohast lähtuma oma vastavate läbirääkimisvolituste ettevalmistamisel ning leppisid kokku ühises eesmärgis viia läbirääkimised lõpule 2024. aasta jooksul. Šveitsi Liidunõukogu on uute läbirääkimisvolituste teemal nüüdseks konsulteerinud Šveitsi Parlamendi ja kantonitega. Ettevalmistavate kõneluste käigus anti korrapäraselt aru liikmesriikidele (EFTA töörühm 3) ja Euroopa Parlamendile (väliskomisjon (AFET) ja DEEA delegatsioon4). Euroopa Parlament nõudis oma 4. oktoobri 2023. aasta resolutsioonis, et kõnelused viidaks viivitamata lõpule, läbirääkimisvolitused võetaks kiiresti vastu ja et läbirääkimised viidaks lõpule veel praeguse komisjoni ja Euroopa Parlamendi koosseisu ametiajal. Eesmärgid Kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle peetavate läbirääkimiste kaudu püüab EL tagada kodanikele võrdsed õigused ja ettevõtjatele võrdsed võimalused. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tegeleda pikaajaliste struktuursete probleemidega ning luua ELi ja Šveitsi vahel uus õiguste ja kohustuste tasakaal kõigis omavahel seotud turulepääsu kokkulepetes. Samal ajal tuleks tagada õiguskindlus ja ühtlustatud lähenemisviis siseturu valdkondades, milles Šveits osaleb, ning suurendada käegakatsutavat kasu ELi ja Šveitsi kodanikele ja ettevõtjatele. Siseturgu käsitlevad kehtivad ja tulevased kokkulepped peaksid seega põhinema kodanike vahelise diskrimineerimise keelu põhimõttel ja ettevõtjatele võrdsete võimaluste tagamisel. Kokkulepped peaksid sisaldama institutsioonilisi sätteid, milles võetakse arvesse järgmisi peamisi põhimõtteid ja elemente: – liidu õigustiku ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine: kohustus tõlgendada ja kohaldada liidu õigustikku, sealhulgas riigiabi eeskirju ühetaoliselt kogu 3 Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni töörühm 4 Väliskomisjon (AFET) ning delegatsioon põhjamõõtme koostööks ning Šveitsi ja Norraga suhtlemiseks ning ELi-Islandi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) parlamentaarses ühiskomisjonis (DEEA delegatsioon). ET 2 ET  siseturul. See eeldab, et kokkuleppeid Šveitsiga ja nendes osutatud liidu õigusakte tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga nii enne kui ka pärast vastava kokkuleppe allkirjastamist; – dünaamiline ühtlustamine: kokkuleppeosaliste kohustus tagada asjakohase otsustamismenetluse ja liidu õigustiku Šveitsi õiguskorda inkorporeerimiseks määratava maksimaalse tähtaja abil, et siseturgu käsitlevad kokkulepped Šveitsiga ühtlustatakse liidu õigustiku arenguga dünaamiliselt; – vaidluste lahendamine: tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, millega kaitstakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust tõlgendada liidu õigust. Selleks tuleks luua sõltumatu vahekohus. Kui lepingute sätete kohaldamine hõlmab liidu õiguse mõisteid, peaks vahekohtul olema kohustus pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse, kes teeb vahekohtu jaoks õiguslikult siduva otsuse; – kokkulepete omavaheline seotus: menetlus, mida tuleb järgida, kui üks kokkuleppeosaline leiab, et teine kokkuleppeosaline ei ole vahekohtu otsust täitnud, sealhulgas esimese võimalus võtta asjaomase kokkuleppe või mis tahes muu siseturgu käsitleva kokkuleppe raames proportsionaalseid ja tõhusaid kompensatsioonimeetmeid, näiteks sellise kokkuleppe või selliste kokkulepete täielik või osaline peatamine. Kehtivad sätted 2002. aasta aprillis sõlmitud ELi ja Šveitsi vaheliste kokkulepete lõpetamise kohta tuleks säilitada; – tulevikku suunatud institutsioonilised lahendused: läbirääkimistel kehtestatud institutsioonilisi sätteid tuleks kohaldada kehtivate ja tulevaste siseturgu käsitlevate kokkulepete suhtes ning need peaksid olema identsed, välja arvatud tehniliselt põhjendatud kohandused. Eespool nimetatud institutsioonilised sätted tuleks lisada tulevastesse elektri- ja toiduohutusalastesse kokkulepetesse, mille läbirääkimised peatati 2018. aastal kuni institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimiseni. Samuti tuleks need sätted lisada kõikidesse tulevastesse siseturgu käsitlevatesse kokkulepetesse. Lisaks tuleks neid sätteid analoogia põhjal kohaldada tulevases tervisealases kokkuleppes, millega nähakse ette Šveitsi osalemine ELi mehhanismides ja võrgustikes. Elektrialase kokkuleppe eesmärk peaks olema edendada elektrikaubandust, suurendada sotsiaalset heaolu, tagada võrgu stabiilsus ja varustuskindlus ning hõlbustada üleminekut CO₂-neutraalsele energiasüsteemile. Tulevase toiduohutusalase kokkuleppe eesmärk peaks olema aidata luua ELi-Šveitsi toiduohutuse ala. Terviselane kokkulepe peaks edendama koostööd ELi ja Šveitsi elanike tervise hüvanguks. Eeldatakse, et institutsiooniliste sätete lisamine isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse parandab märkimisväärselt ELi kodanike õigusi Šveitsis ja Šveitsi kodanike õigusi ELis. See tuleneb eelkõige direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil)5 inkorporeerimisest kõnealusesse kokkuleppesse ning vaidluste lahendamise mehhanismi kehtestamisest. Kokkuleppe keskmes peaks olema liikmesriikidevahelise diskrimineerimise keeld ja vastastikkus. ELi ja Šveitsi kodanike alalise elamisõiguse saamise tingimusi tuleks parandada. Samuti tuleks isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe muudatustega viia Šveitsi praegused kõrvalmeetmed paremini kooskõlla direktiiviga 96/71/EÜ töötajate 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77). ET 3 ET  lähetamise kohta6 ja hilisemate muudatustega liidu õigustikus selles valdkonnas. Võib olla vaja leppida kokku konkreetsetes piiratud erandites. Institutsiooniliste sätete lisamine kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppesse ei tohiks mõjutada selle kokkuleppe kohaldamisala, mis hõlmab ka rahvusvahelist reisijatevedu, välja arvatud Šveitsi puhtalt riigisisesed veod (st riigisisesed pikamaa-, piirkondlikud ja kohalikud veod). Võib olla vaja leppida kokku konkreetsetes piiratud erandites. Õiguste ja kohustuste uue tasakaalu osana püüab EL luua ka alalise, õiguslikult siduva mehhanismi Šveitsi regulaarseks, ühiselt kokkulepitud ja õiglaseks panuseks ELi ühtekuuluvusse. Lisaks tuleks kehtestada põhimõte, et Šveits peaks osalema iga sellise ELi infosüsteemi arendamise, käitamise ja hooldamise kulude katmises, millele tal on juurdepääs. ELi eesmärk läbirääkimistel on kehtestada asjakohane kord Šveitsi osalemiseks liidu programmides, eelkõige programmis „Euroopa horisont,“ Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes, programmis „Digitaalne Euroopa,“ programmis „Erasmus+“ ning ELi kosmoseprogrammi Copernicuse komponendis või nende osades. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Institutsioonilised sätted ei muudaks eri kokkulepete eesmärke, vaid tagaksid liidu õigustiku järjepidevama ja ühetaolisema kohaldamise nendes siseturu osades, milles Šveits osaleb, või poliitikavaldkondades, kus Šveits on võtnud dünaamilise ühtlustamise kohustuse. Eri kokkulepetes oleks kesksel kohal ELi kodanike diskrimineerimise keelu põhimõte ning ELi ja Šveitsi ettevõtjate võrdsed võimalused. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Läbirääkimised ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle aitaksid kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: – õigusküsimused, põhiõigused ja tööhõive; – ettevõtlus ja tööstus; – tervis; – transport; – energia; – toiduohutus; – kaubandus; – ühtne turg; – konkurents. Lisaks aitaks kokkulepe Šveitsi osalemise kohta liidu programmides kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: – haridus ja koolitus; – teadusuuringud ja innovatsioon; – digitaalmajandus ja -ühiskond 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 018, 21.1.1997, lk 1). ET 4 ET  – ning kosmos. ELi majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse Šveitsi antava rahalise panuse õiguslikult siduva raamistiku loomine aitaks pikas perspektiivis kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele selles valdkonnas, tagades muu hulgas õiguskindluse ja prognoositavuse. Lisaks peaksid läbirääkimised tagama, et Šveits osaleb piisavalt selliste kulude katmises, mis on seotud nende programmide ja asutuste juhtimise ja toimimisega, milles ta osaleb, ning infosüsteemidega, millele tal on juurdepääs. See tagaks liidu finantshuvide kaitse. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Otsuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõiked 3 ja 4, milles on sätestatud läbirääkimiste pidamise ja lepingute sõlmimise kord ELi ja kolmandate riikide vahel. Lisaks tuleks Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes kohaldada Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (Euratomi leping) artiklit 101. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Ei kohaldata (ainupädevus) • Proportsionaalsus Otsus on proportsionaalne eesmärgiga edendada õiguskindlust ja ühtset lähenemisviisi siseturu valdkondades, milles Šveits osaleb, ning tagada, et kõik ELi siseturul osalejad peavad kinni samadest eeskirjadest ja kohustustest. • Vahendi valik Vahend on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Ei kohaldata • Konsulteerimine sidusrühmadega Ei kohaldata • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Ei kohaldata • Mõju hindamine Ei kohaldata • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Ei kohaldata • Põhiõigused Ei kohaldata ET 5 ET  4. MÕJU EELARVELE EL töötab välja kokkulepped, mis mõjutavad ELi eelarvet. Selline on näiteks kokkulepe, mille kohaselt Šveits osaleb raamprogrammis „Euroopa horisont,“ Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes, programmis „Digitaalne Euroopa,“ programmis „Erasmus+“ ning ELi kosmoseprogrammi Copernicuse komponendis. Kavandatava kokkuleppega luuakse õiglased ja tasakaalustatud tingimused Šveitsi rahaliseks panuseks liidu programmidesse, milles ta osaleb; samuti loetletakse nende programmide haldamisega seotud üldised halduskulud. Kokkulepe sisaldab vastastikkuse klauslit, millega tagatakse, et liidus asutatud juriidilised isikud saavad kooskõlas Šveitsi siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustega võimalikult suures ulatuses osaleda Šveitsi samaväärsetes teadus- ja innovatsiooniprogrammides. See puudutab ka kokkuleppeid, millega luuakse mehhanism Šveitsi rahalise panuse kindlaksmääramiseks mis tahes sellise liidu infosüsteemi arendus-, käitamis- ja hoolduskuludesse, millele Šveitsil on juurdepääs. Samuti nähakse ette kord, millega määratakse kindlaks Šveitsi rahaline panus nende liidu asutuste ja organite kuludesse, milles ta osaleb. Täpne mõju eelarvele sõltub läbirääkimiste tulemustest. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Läbirääkimised peaksid algama 2024. aastal. Ettevalmistavate kõneluste käigus väljendasid Euroopa Komisjon ja Šveits ühist soovi viia läbirääkimised lõpule 2024. aasta jooksul, misjärel on vaja eri kokkulepped allkirjastada ja sõlmida. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Komisjon soovitab, et – nõukogu võtaks vastu otsuse, millega volitatakse Euroopa Komisjoni alustama ja pidama läbirääkimisi Šveitsiga liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni kahepoolseid suheteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle; – nõukogu lisaks nõukogu otsusele läbirääkimisjuhised; – nõukogu asendataks ja tunnistataks kehtetuks nõukogu otsuse 6176/14, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu üle, mis käsitleb kahepoolseid suhteid reguleerivat institutsioonilist raamistikku; – nõukogu moodustaks erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel konsulteerida; – nõukogu adresseeriks otsuse läbirääkijale. ET 6 ET  Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4, võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 101, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust ning arvestades järgmist: (1) 2014. aasta veebruaris märkis nõukogu, et liidu ja Šveitsi suhted on arenenud suurema integreerituse suunas. Šveitsil oli juba juurdepääs mitmele siseturuga seotud valdkonnale ning kavandati läbirääkimisi, et veelgi suurendada Šveitsi osalemist siseturul. (2) Seetõttu volitas nõukogu Euroopa Komisjoni pidama läbirääkimisi institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle, millega lisataks ELi ja Šveitsi vahelistesse kehtivatesse ja tulevastesse siseturgu käsitlevatesse kokkulepetesse institutsioonilised sätted. (3) 2018. aasta novembris jõudsid Euroopa Komisjon ja Šveits institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu eelnõu teksti viimistlemisega lõpule, kuid läbirääkimised jätkusid veel mitmes küsimuses, sealhulgas isikute vaba liikumise üle. (4) Pärast täiendavat mõttevahetust Euroopa Komisjoniga lõpetas aga Šveits 2021. aasta mais ühepoolselt läbirääkimised institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle. (5) 2022. aasta veebruaris pakkus Šveitsi Liidunõukogu välja alternatiivse stsenaariumi, mis koosnes ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitlevast terviklikust meetmepaketist, sealhulgas uuest lähenemisviisist institutsioonilistele elementidele. Need institutsioonilised elemendid lisataks igasse siseturgu käsitlevasse kahepoolsesse kokkuleppesse, mitte horisontaalsesse kokkuleppesse. 2022. aasta märtsis pidasid Euroopa Komisjon ja Šveits ettevalmistavaid kõnelusi, et teha kindlaks, kas mõlemad pooled saaksid selle alusel läbirääkimisi uuesti alustada. (6) Võttes arvesse ettevalmistavate kõneluste tulemusi ja tuginedes 2014. aasta volitustele institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu sõlmimiseks, aga ka varasematele volitustele elektri-, tervise- ja toiduohutusalaste kokkulepete sõlmimiseks ning Šveitsi osalemisele Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti ja Euroopa Liidu Raudteeameti töös, tegi komisjon ettepaneku taasalustada läbirääkimisi tervikliku paketi üle. (7) Terviklik pakett hõlmaks järgmist: – institutsioonilised sätted, mis tuleb lisada siseturgu käsitlevatesse kehtivatesse ja tulevastesse kokkulepetesse, millega nähakse ette dünaamiline ühtlustamine ET 7 ET  liidu õigustikuga, ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine ning vaidluste lahendamine; – riigiabi käsitlevad sätted, mis tuleb lisada siseturgu käsitlevatesse kehtivatesse ja tulevastesse kokkulepetesse; – uued elektri- ja tervisealased kokkulepped ning ajakohastatud ja laiendatud kokkulepe toiduohutuse kohta; – kokkulepe, mis võimaldab Šveitsil osaleda liidu programmides; – kokkulepe, mis võimaldab Šveitsil osaleda Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti töös; – kokkulepe, millega tagatakse Šveitsi alaline rahaline panus majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Liidus, ning – muud elemendid, nagu Šveitsi rahaline panus juurdepääsuks infosüsteemidele ja nende kasutamiseks. (8) Selleks et tagada siseturul ettevõtjatele ühtsus ja võrdsed tingimused, tuleks siseturgu käsitlevaid kokkuleppeid ja nendes kokkulepetes osutatud liidu õigusakte kohaldada kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. See peaks hõlmama kogu kohtupraktikat enne ja pärast läbirääkimiste lõppu. (9) Šveitsi jätkuv ja võimalik suurem osalemine siseturul eeldab, et eeskirjad, mida kohaldatakse suhetes Šveitsiga kokkulepetega hõlmatud valdkondades, on samad, mida kohaldatakse siseturul, ning nende tõlgendamine ja kohaldamine ei erine. (10) Ühtsuse nõude kohaselt tuleb kõnealuste kokkulepetega hõlmatud valdkondade kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid kokkulepetesse inkorporeerida, kui need vastu võetakse või kui neid muudetakse. Selleks tuleks ette näha inkorporeerimise kord, sealhulgas rakendamise maksimaalne tähtaeg. (11) Vaidluste lahendamiseks tuleks luua sõltumatu vahekohus. Vahekohus peaks edastama küsimuse Euroopa Liidu Kohtule siduva otsuse tegemiseks, kui kokkulepete sätete kohaldamine hõlmab liidu õiguse mõisteid, sealhulgas võimalikke erandeid ja kaitsemeetmeid. (12) Identsed institutsioonilised sätted tuleks lisada kõikidesse kehtivatesse ja tulevastesse siseturgu käsitlevatesse ELi ja Šveitsi kokkulepetesse, et hõlbustada nende kooskõlastatud ja sidusat haldamist. Need institutsioonilised sätted lisataks eelkõige järgmistesse kehtivatesse kokkulepetesse: isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe,7 õhutranspordialane kokkulepe,8 kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe,9 vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe10 ning põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe,11 millele kõigile kirjutati alla 21. juunil 1999. Institutsioonilised sätted lisataks ka tulevastesse elektri- ja toiduohutusalastesse kokkulepetesse. Neid tuleks analoogia põhjal kohaldada tulevases tervishoiualases kokkuleppes, kui sellega nähakse ette Šveitsi osalemine ELi mehhanismides ja võrgustikes. 7 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6. 8 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 73. 9 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 91. 10 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132. 11 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 369. ET 8 ET  (13) Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks siseturul tuleks ELi liikmesriikide ja Šveitsi suhtes kohaldatavad riigiabi eeskirjad lisada nii kehtivasse õhutranspordialasesse kokkuleppesse kui ka kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppesse, samuti tulevastesse siseturgu käsitlevatesse kokkulepetesse, sealhulgas elektrialasesse kokkuleppesse. Lisaks peaks mis tahes riigiabi läbivaatamine Šveitsis põhinema materiaal- ja menetlusõiguse normidel, mis on samaväärsed ELis kohaldatavate normidega. (14) Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtiv ja tulevane liidu õigus isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse ning austades liikmesriikidevahelise diskrimineerimise keelu ja vastastikkuse põhimõtet, võib isikute vaba liikumise valdkonnas olla vaja leppida kokku kehtiva liidu õigustiku konkreetsetes piiratud kohandustes. Kohandused ei tohiks kaasa tuua nende õiguste vähendamist, mis on ELi kodanikel praegu isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe alusel. (15) Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida töötajate lähetamist käsitlevad kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse, võib olla vaja leppida kokku konkreetsetes piiratud kohandustes, et võtta arvesse Šveitsi tööturu eripära ja tagada kokkuleppe kohaldamine. Ilma et see piiraks diskrimineerimiskeelu, põhjendatuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist, peaksid need kohandused piirduma teenuste piiriülesest osutamisest eelnevalt teatamisega, et hõlbustada teatavates sektorites riskihindamisel põhinevaid kontrolle, finantstagatise andmisega teenuseosutajatele, kes ei ole oma varasemaid finantskohustusi täitnud, ning füüsilisest isikust ettevõtjate selgelt piiratud ja konkreetsete dokumentide esitamise nõuetega. Liit võib samuti kokku leppida, et töötajate lähetamist käsitlevate liidu õigusaktide tulevased muudatused ei ole Šveitsile siduvad, kui need toovad kaasa lähetatud töötajate kaitse taseme märgatava nõrgenemise või vähenemise töötingimuste, eelkõige töötasu ja toetuste osas. (16) Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppega hõlmatud valdkondadesse, võib nendes valdkondades kokku leppida konkreetsetes piiratud kohandustes. Kohandused ei tohiks mõjutada kokkuleppe kohaldamisala, mis hõlmab ka rahvusvahelist reisijatevedu, välja arvatud Šveitsi puhtalt riigisisesed veod (st riigisisesed pikamaa-, piirkondlikud ja kohalikud veod). (17) ELi ja Šveitsi pikaajalist ja edukat koostööd eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni, hariduse, noorte, spordi ja kultuuri valdkonnas ning muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades tuleb tugevdada ja süvendada kokkuleppega, mis võimaldab Šveitsil süstemaatilisemalt osaleda tulevastes liidu programmides. Kokkuleppes sätestataks üldtingimused Šveitsi osalemiseks liidu programmides. (18) Samuti tuleks kokku leppida eritingimused Šveitsi osalemiseks liidu 2021.–2027. aasta programmides, eelkõige teadus- ja innovatsiooniprogrammides, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes, programmis „Digitaalne Euroopa,“ programmis „Erasmus+,“ programmis „EL tervise heaks“ ja Copernicuses. (19) Pidades silmas Šveitsi osalemist ELi siseturul ning selleks, et aidata kaasa ELi ja Šveitsi majanduslike ja sotsiaalsete suhete jätkuvale ja tasakaalustatud tugevdamisele, peaksid nad looma uue õiguslikult siduva mehhanismi, et aidata Šveitsi regulaarse, ühiselt kokkulepitud ja õiglase rahalise panuse kaudu vähendada piirkondadevahelisi majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi. See uus õiguslikult siduv mehhanism peaks olema valmis ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajaks. ET 9 ET  ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Komisjonile antakse luba pidada liidu nimel läbirääkimisi liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni kahepoolseid suheteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle. Artikkel 2 Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas. Artikkel 3 Käesoleva otsusega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 6176/14, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu üle, mis käsitleb kahepoolseid suhteid reguleerivat institutsioonilist raamistikku. Artikkel 4 Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse [erikomitee nimi], kes tegutseb erikomiteena vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 4, ning läbirääkimisi peetakse lisas esitatud juhiste alusel. Artikkel 5 Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja ET 10 ET 12.01.2024 Nõukogu otsus alustada läbirääkimisi ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule Kujundada seisukoht EL algatuse kohta: - COM(2023) 798 - Soovitus: Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides Peavastutaja: VÄM; kaasvastutajad: MKM, RAM, KLIM, HTM, KUM, REM, JUM, SOM, SIM. Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 26.01.2024 KOKi esitamise tähtpäev 07.02.2024 VV esitamise tähtpäev 15.02.2024 Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2); Seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister (VVS § 20¹ lg 2); Sisukokkuvõte EL ja Šveits on omavahel tihedalt seotud majanduslikult, ajalooliselt, kultuuriliselt, sotsiaalselt ja poliitiliselt. EL on Šveitsi suurim kaubanduspartner ja Šveits on ELi suuruselt neljas kaubanduspartner. Šveitsis elab üle 1,3 miljoni ELi kodaniku ja ELis veidi alla 450 000 Šveitsi kodaniku. Iga päev ületab ELi ja Šveitsi piiri mõlemas suunas kokku mõnisada tuhat piirialatöötajat. EL ja Šveits on omavahel seotud mitme kahepoolse kokkuleppega. Šveits osaleb ELi siseturul isikute vaba liikumist, maismaatransporti, õhutransporti, põllumajandustoodetega kauplemist ja vastavushindamise vastastikust tunnustamist käsitlevate kokkulepete kaudu. Šveits on ka Schengeni lepinguga ühinenud riik. Ta on traditsiooniliselt olnud tugev partner teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. COVID-19 kriisi ajal suurenes ELi ja Šveitsi koostöö piiriüleste terviseohtude alal. Lisaks on Šveits tugevalt integreeritud ka ELi elektrivõrku. Kuigi ELi ja Šveitsi suhted on tihedad, on neid pikka aega takistanud mitmed struktuursed probleemid kehtivates siseturgu käsitlevates kokkulepetes. Seetõttu, aastatel 2014–2021 pidasid EL ja Šveits läbirääkimisi institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle, et lahendada mitmesugused struktuursed probleemid, mis on takistanud ELi ja Šveitsi suhteid. Nende kõneluste tulemusel jõuti ühisseisukohale, milles esitati mõlema poole poliitiline arusaam tulevaste läbirääkimiste edasisest sammudest ning tervikliku läbirääkimispaketi komponentidest ja parameetritest, samuti soovitud eesmärgid ja lahendused peamistele institutsioonilistele ja valdkondlikele küsimustele. Šveitsi Liidunõukogu kiitis selle ühisseisukoha heaks 8. novembril 2023 ja Euroopa Komisjon 21. novembril 2023. Mõlemad pooled kohustusid ühisseisukohast lähtuma oma vastavate läbirääkimisvolituste ettevalmistamisel ning leppisid kokku ühises eesmärgis viia läbirääkimised lõpule 2024. aasta jooksul. Läbirääkimised ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle aitaksid kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: õigusküsimused, põhiõigused ja tööhõive; ettevõtlus ja tööstus; tervis; transport; energia; toiduohutus; kaubandus; ühtne turg; konkurents. Käesoleva ettepanekuga võtaks nõukogu vastu otsuse, millega volitatakse Euroopa Komisjoni alustama ja pidama läbirääkimisi Šveitsiga liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni kahepoolseid suheteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle. Samuti kinnitatakse läbirääkimisjuhised. 2 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 20.12.2023 COM(2023) 798 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides ET ET  LISA JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS INSTITUTSIOONILISTE SÄTETE ÜLE SISETURGU KÄSITLEVATE ELi JA ŠVEITSI KOKKULEPETE PUHUL NING ŠVEITSI OSALEMISEL LIIDU PROGRAMMIDES ŠVEITSI ALALISE PANUSE ALUSEKS OLEVATE KOKKULEPETE PUHUL 1. Institutsioonilised sätted 1.1. Üldpõhimõtted Poolte ühine eesmärk peaks olema tagada siseturul ühtsus ja õiguskindlus. Selleks tuleks läbirääkimistel jõuda kokkuleppele institutsioonilistes sätetes, mis lisatakse kõikidesse kehtivastesse ja tulevastesse siseturgu käsitlevatesse ELi ja Šveitsi kokkulepetesse. Seda eesmärki silmas pidades peaksid institutsioonilised sätted sisaldama järgmisi olulisi põhimõtteid ja elemente: – liidu õigustiku ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine: kohustus tõlgendada ja kohaldada liidu õigustikku, sealhulgas riigiabi eeskirju ühetaoliselt kogu siseturul. See eeldab, et kokkuleppeid Šveitsiga ja nendes osutatud liidu õigusakte tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga nii enne kui ka pärast vastava kokkuleppe allkirjastamist; – dünaamiline ühtlustamine: kokkuleppeosaliste kohustus tagada asjakohase otsustamismenetluse ja liidu õigustiku Šveitsi õiguskorda inkorporeerimiseks määratava maksimaalse tähtaja abil, et siseturgu käsitlevad kokkulepped Šveitsiga ühtlustatakse liidu õigustiku arenguga dünaamiliselt; – vaidluste lahendamine: tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, millega kaitstakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust tõlgendada liidu õigust. Selleks tuleks luua sõltumatu vahekohus. Kui kokkulepete sätete kohaldamine hõlmab liidu õiguse mõisteid, peaks vahekohtul olema kohustus pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse, kes teeb vahekohtu jaoks õiguslikult siduva otsuse; – kokkulepete omavaheline seotus: menetlus, mida tuleb järgida, kui üks kokkuleppeosaline leiab, et teine kokkuleppeosaline ei ole vahekohtu otsust täitnud, sealhulgas esimese võimalus võtta asjaomase kokkuleppe või mis tahes muu siseturgu käsitleva kokkuleppe raames proportsionaalseid ja tõhusaid kompensatsioonimeetmeid, näiteks sellise kokkuleppe või selliste kokkulepete täielik või osaline peatamine. Kehtivad sätted 2002. aasta aprillis sõlmitud ELi ja Šveitsi vaheliste kokkulepete lõpetamise kohta tuleks säilitada; – tulevikku suunatud institutsioonilised lahendused: läbirääkimistel kehtestatud institutsioonilisi sätteid tuleks kohaldada kehtivate ja tulevaste siseturgu käsitlevate kokkulepete suhtes ning need peaksid olema identsed, välja arvatud tehniliselt põhjendatud kohandused. 1.2. Institutsiooniliste sätete kohaldamine 1.2.1. Siseturgu käsitlevad kehtivad kokkulepped Šveitsiga Siseturgu käsitlevaid kehtivaid kokkuleppeid Šveitsiga tuleks muuta, et lisada läbirääkimistel kokku lepitud identsed institutsioonilised sätted. Eelkõige tuleks kaaluda läbirääkimisele tulevate institutsiooniliste sätete lisamist järgmistele siseturgu käsitlevatele kehtivatele kokkulepetele: – isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe; ET 1 ET  – õhutranspordialane kokkulepe; – kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe; – põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe; – vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe. 1.2.2. Siseturgu käsitlevad tulevased kokkulepped Šveitsiga Institutsioonilisi sätteid, mille üle peetakse läbirääkimisi, tuleks vajaduse korral kohaldada ka mis tahes tulevaste siseturgu käsitlevate kokkulepete suhtes, mis võidakse Šveitsiga sõlmida. See kehtib ka kokkulepete kohta, mille üle läbirääkimiseks on juba luba antud, eelkõige elektri ja toiduohutuse valdkonnas. Neid tuleks analoogia põhjal kohaldada tulevases tervishoiualases kokkuleppes, kui sellega nähakse ette Šveitsi osalemine ELi mehhanismides ja võrgustikes. Läbirääkimisi kokkulepete üle, millega antakse Šveitsile juurdepääs siseturu muudele valdkondadele, ei tohiks lõpule viia enne institutsioonilisi sätteid käsitlevate läbirääkimiste lõpuleviimist. 2. Riigiabi Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks siseturul tuleks ELi liikmesriikide ja Šveitsi suhtes kohaldatavad riigiabi eeskirjad lisada vähemalt nii õhutranspordialasesse kokkuleppesse kui ka kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppesse, samuti tulevastesse siseturgu käsitlevatesse kokkulepetesse, sealhulgas elektrialasesse kokkuleppesse. Lisaks peaks mis tahes riigiabi kontroll põhinema materiaal- ja menetlusõiguse normidel, mis on samaväärsed ELis kohaldatavate normidega. 3. Šveitsi panus liidu ühtekuuluvusse Läbirääkimised peaksid hõlmama ka ELi ja Šveitsi kokkulepet, mis on aluseks Šveitsi regulaarsele, ühiselt kokkulepitud ja õiglasele panusele ELi ühtekuuluvusse. Selline panus on keskse tähtsusega Šveitsi osalemiseks siseturul. Seetõttu tuleks kokkuleppega luua pikaajaline finantsmehhanism, millega nähakse ette Šveitsi rahaline panus ELi majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse. Esimene alalise mehhanismi raames antav panus peaks sisaldama täiendavat rahalist kohustust, mis hõlmab ajavahemikku alates 2024. aasta lõpust kuni alalise mehhanismi jõustumiseni. See kohustus peaks nõuetekohaselt kajastama Šveitsi ja ELi partnerluse ja koostöö taset kõnealusel ajavahemikul. 4. Osalemine liidu programmides 4.1. Üldpõhimõtted Läbirääkimised peaksid hõlmama eraldiseisvat kokkulepet, milles tuleks sätestada Šveitsi liidu programmides osalemise üldtingimused. Kokkulepe peaks: – tagama õiglase tasakaalu liidu programmides osaleva Šveitsi panuse ja saadava kasu vahel; – nägema ette liidu programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmides ja nende halduskuludes osalemiseks antava rahalise panuse kalkulatsioon. Kõnealust panust käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna; ET 2 ET  – see ei anna Šveitsile liidu programmide suhtes otsustusõigust, välja arvatud juhul, kui selline õigus on vastavas liidu vahendis ette nähtud; – kindlustama liidu õiguse tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve. Kokkuleppes tuleks kindlaks määrata Šveitsi poolt liidu üldeelarvesse makstava rahalise panuse tase. Kokkuleppes tuleks sätestada liidu rahaliste vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise eeskirjad. Eelkõige tuleks kokkuleppega ette näha liidu finantshuvide nõuetekohane kaitse, sealhulgas rikkumiste, näiteks kelmuste või pettuste ärahoidmine, avastamine, kõrvaldamine ja uurimine, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmine ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamine. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi. Euroopa Prokuratuur võib uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada nende eest süüdistusi. Komisjon peaks läbirääkimiste käigus hindama võimalust lisada tagasiulatuva mõjuga klausel ajutise kohaldamise kohta. Kokkuleppes tuleks sätestada eeskirjad Šveitsi osalemiseks liidu programmide juhtimisstruktuurides vastavas liidu õigusaktis sätestatud tingimustel. Kokkuleppega tuleks ette näha Šveitsi võimalik osalemine muudes liidu programmides kokkuleppele lisatud ühe või mitme protokolli kaudu. Kokkuleppe alusel loodud organ peaks sellised protokollid vastu võtma lihtsustatud korras. Kokkulepe peaks olema kooskõlas asjaomaste ELi poliitikavaldkondade ja eesmärkidega. 4.2. Konkreetsed põhimõtted Protokollis või protokollides, milles käsitletakse Šveitsi osalemist raamprogrammis „Euroopa horisont,“ Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes, programmis „Digitaalne Euroopa“ ja programmis „Erasmus+,“ tuleks sätestada konkreetsed tingimused Šveitsi osalemiseks nendes programmides. Copernicuse puhul tuleks üldpõhimõtted ja konkreetsed tingimused Šveitsi osalemiseks ELi kosmoseprogrammi Copernicuse komponendis või selle osades kehtestada kooskõlas ELi kosmoseprogrammi määruse asjakohaste sätetega, eelkõige selle artikli 3 punktiga c ning artiklitega 7 ja 24. 5. Isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe 5.1. Isikute vaba liikumine ja pikaajalise elaniku staatus Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtiv ja tulevane liidu õigus isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse ning austades liikmesriikidevahelise diskrimineerimise keelu ja vastastikkuse põhimõtet, võib isikute vaba liikumise valdkonnas olla vaja leppida kokku kehtiva liidu õigustiku konkreetsetes piiratud kohandustes. Need võivad olla seotud parema kaitsega väljasaatmise eest, majanduslikult mitteaktiivsete ELi kodanike alalise elamisloaga, riiklike isikutunnistuste biomeetrilisi tunnuseid käsitlevate nõuetega ja kohaldatavate eranditega sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel1. Kohandused ei 1 Ühiskomitee 31. märtsi 2012. aasta otsus 1/2012, millega asendatakse isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe II lisa sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, ELT L 103, 13.4.2012, lk 51– 59. ET 3 ET  tohiks kaasa tuua nende õiguste vähendamist, mis on ELi kodanikel praegu isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe alusel. Samuti tuleks tagada, et ELi kodanikke ei diskrimineeritaks pikaajalise elaniku staatuse saamisel. Samuti võib olla vaja pöörata tähelepanu selliste praegu asjaomase liidu õigusega lubatud meetmete kirjeldamisele, mis on seotud alalise elamisõiguseta isikute elamisõigusega, samuti teatamiskohustustele, mis on Šveitsi tööandjatel, kui töötajad tööle asuvad, ja Šveitsis tegutsema hakkavatel füüsilisest isikust ettevõtjatel. 5.2. Töötajate lähetamine Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida töötajate lähetamist käsitlevad kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse, võib olla vaja leppida kokku konkreetsetes kohandustes, et võtta arvesse Šveitsi tööturu eripära ja tagada kokkuleppe kohaldamine. Ilma et see piiraks diskrimineerimiskeelu, põhjendatuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist, peaksid need kohandused piirduma teenuste piiriülesest osutamisest eelnevalt teatamisega, et hõlbustada teatavates sektorites riskihindamisel põhinevaid kontrolle, finantstagatise andmisega teenuseosutajatele, kes ei ole oma varasemaid finantskohustusi täitnud, ning füüsilisest isikust ettevõtjate selgelt piiratud ja konkreetsete dokumentide esitamise nõuetega. Liit võib samuti kokku leppida, et töötajate lähetamist käsitlevate liidu õigusaktide tulevased muudatused ei ole Šveitsile siduvad, kui need toovad kaasa lähetatud töötajate kaitse taseme märgatava nõrgenemise või vähenemise töötingimuste, eelkõige töötasu ja toetuste osas. 6. Kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppega hõlmatud valdkondadesse, võib nendes valdkondades kokku leppida konkreetsetes piiratud kohandustes. Kohandused ei tohiks mõjutada kokkuleppe kohaldamisala, mis hõlmab ka rahvusvahelist reisijatevedu, välja arvatud Šveitsi puhtalt riigisisesed veod (st riigisisesed pikamaa-, piirkondlikud ja kohalikud veod). ET 4 ET Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 5.3.1/24-0010 - COM(2023) 798 Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides Arvamuse andmine eelnõu kohta Välisministeeriumile vastavalt Riigikantselei 15.01.2024 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Tähtaeg: 26.01.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1730b704-903d-4bf4-9096-900b6428cbb7 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1730b704-903d-4bf4-9096-900b6428cbb7?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Välisministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/24-00078 Resolutsiooni teema: ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi läbirääkimised Adressaat: Välisministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Soovitus: Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides, COM(2023) 798. EISi toimiku nr: 24-0010 Tähtaeg: 05.02.2024 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Välisministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 26.01.2024 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 15.02.2024 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (07.02.2024) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 05.02.2024. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 15.01.2024 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201