Sotsiaalministeeriumi tervise tulemusvaldkonna programmid 2024-2027

KINNITATUD terviseministri ....jaanuari 2024. a käskkirjaga nr … „Tervise tulemusvaldkonna programmide 2024 –2027 kinnitamine“ Lisa 1 © Alesia Kozik PROGRAMM Tervist toetavad valikud 2024-2027 TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 1 2024-2027 Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna tervist toetavate valikute programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud eluaas- tate pikenemist. Programm keskendub inimeste tervise edendamisele, riskikäitumise vähendamisele ja tervisenäitajate paranda- misele kogu elukaare jooksul, tagades inimestele lihtsasti mõistetava tervisealase info ning vajalikud teenused ja tooted. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 1 „Tervist toe- tavad valikud“. Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab ja eesmärk ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) Programmi nimi Tervist toetavate valikute programm Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate paran- damiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad Programmi eesmärk võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervi- sealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad Elluviimise periood 2024–2027 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Kaasvastutajad Keskus (TEHIK) Eesti 2035 riigi pikaajaline arengustrateegia RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020-2030 = TERVISE TULEMUSVALDKOND Tervist Tervist toetav Inimkeskne toetavad keskkond tervishoid valikud TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 2 2024-2027  Programm panustab oma tegevustega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse Eesti 2035 muutustesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“. Samuti aitab tervist toetavate valikute programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ ja „Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse: Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: • 21.4.3.2 „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ (Euroopa Sotsiaalfond+); • 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ (Euroopa Sotsiaalfond+); • Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetus programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2023–2026) muudatusi tehtud. Programmi lisas on kajastatud täiendavad mõõdikud nende tegevuste puhul, mis pole finantsidega kaetud, kuid mille mõõdikuid on oluline järjepidevalt seirata. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tervist toetavate valikute programmi eesmärk Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Programmi mõõdik Algtase 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Standarditud varajase suremu- se kordaja (30–69-aastaste suremus kroonilistesse mitte- 367,0 367,0 nakkushaigustesse 100 000 301,0 294,0 286,0 279,0 257,0 (2015) (2015) sama vana elaniku kohta) Allikas: Maailma Tervise­ organisatsioon TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 3 2024-2027  Programmi Eelarve Eelarve prognoos rahastamiskava 2023 2024 2025 2026 2027 Programmi kulud 24 920 447 26 123 852 23 646 357 26 513 706 25 306 008 Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine 24 920 447 26 123 852 23 646 357 26 513 706 25 306 008 ning kogukondade ja paikkondade võimesta- mine tervise edendamisel Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja 9 116 235 8 756 096 7 082 008 9 986 056 8 809 418 tervise edendamise korraldamine Tegevus 1.1.2. 2 996 719 3 757 397 3 603 537 3 568 628 3 549 191 Vaimse tervise edendamine Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja 1 127 796 1 205 643 563 253 562 411 551 660 füüsilise aktiivsuse edendamine Tegevus 1.1.4. Uimastite tarvitamise ennetamine ja 5 344 757 5 417 554 5 412 394 5 411 714 5 411 070 vähendamine Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku tõkestamine 6 334 940 6 987 162 6 985 165 6 984 897 6 984 669 (HIV, TB ja hepatiidid) Hetkeolukorra analüüs Eesti rahvastik vananeb. Inimeste oodatav eluiga on viimase kahe aastakümne jooksul kasvanud kiiremini kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Samas kulgeb suur osa sellest tervisest tingitud piirangutega, sest tervena elada jäänud aasta- te arv on jäänud ligikaudu 2009. aasta tasemele. 2022. aasta andmetel oli Eesti 82,3 elanike keskmine oodatav eluiga 78,1 aastat, naistel 82,3 ja meestel 73,6 aastat. Naised elavad 2022. aasta andmete põhjal tervena 60,6 aastat ja mehed 57,9 aastat. Vahe meeste ja naiste vahel on vähenenud.1 Peamised surmapõhjused 73,6 on vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Olulisteks riskifakto- Eesti naiste ja meeste riteks on alkoholi liigtarvitamine, tubaka ja nikotiini tarbimine, tasakaalustama- keskmine oodatav ta toitumine ja vähene liikumine. Olulise panuse lisavad vaimse tervise häired, eluiga 2022. aastal vigastused ja nakkushaigused. 2005. aastast pärast tubakaseaduse muutmist on tubakatoodete suitsetamine langustrendis, ent asemele on tekkinud alternatiivsed tooted (nt e-sigaretid, nikotiinipadjad), mille kasvav kasutamine on probleem eelkõige noorte seas. Mida noorema vanuserühmaga on tegemist, seda rohkem on noori, kes on suitsetamist alustanud e-sigarettidega. Kui 69,5% 11-aastastest poistest ja 63% sama vanadest tüdrukutest alustas suitsetamist e-sigarettidega, oli 15-aastaste noorte hulgas e-sigarettidega suitsetamist alustanuid peaaegu pool võrreldes tavasigarettidega alustanutega.2 Alkoholi tarbimine on alates 2019. aastast järjest kasvanud.3 2022. aastal tarbiti ühe täiskasvanud (15+) elaniku kohta absoluutalkoholi 11,2 liitrit (2018. aastal 10 liitrit). Lisaks on suurenenud alkoholist tingitud suremus. Kui 2017. aastal suri alkoholist otseselt põhjustatud haigustesse 451 inimest, siis 2022. aastal suri 753 inimest. Lisaks alkoholi tarbimise kasvule on märgatavalt kasvanud illegaalsete uimastite tarvitamine. Kasutatakse erinevaid narkootilisi aineid, kõige levinum on kanep, mida tarvitatakse enam just 16–24-aastaste seas. Võrreldes 2018. aastaga oli 2022. aastal viimase 30 päeva jooksul kanepit tarvitanute (15+ elanikkond) osakaal olulisel määral kasvanud. Lisaks on hüppeliselt kasvanud ka üledoosidest põhjustatud surmajuhtumite arv. 1 Eesti Statistikaamet. (2023). Eestimaalased elavad üha kauem tervena. 2 Piksööt J, Oja L. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2021/2022. õppeaasta tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. 3 Eesti Konjunktuuriinstituut. (2023). Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2022. aastal. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 4 2024-2027 Aastal 2021 oli kokku 39 surmajuhtumit, kuid aastal 2022 oli neid juba 82. Enamik üledooside surmadest on põhjustatud mitme narkootilise ja psühhotroopse aine koos tarbimise kombinatsioonist. Noorte ja täiskasvanute depressiivsus ja stress on jätkuvalt süvenenud, mille puhul mängivad olulist osa sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid ning riskikäitumine.4 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu5 28% tulemuste põhjal on võrreldes 2020. aastaga suurenenud enesehinnangulise stressi, depressioonitunnuste, üleväsimuse ja suitsiidimõtete esinemine. Ka rahvastiku vaimse tervise uuringu6 tulemused näitavad, et vaimse tervise probleemide esinemine on võrreldes pandeemiaeelse ajaga suurenenud – igal Eesti inimesi viiendal Eesti inimesel on ärevushäire risk ja enam kui veerandil (28%) depressiooni on depressiooni risk, kõige enam esineb neid noortel täiskasvanutel (18–24-aastased). langemise riskiga Levinuimateks psüühikahäirete diagnoosideks on depressioon ja ärevushäired. Vaimset heaolu mõjutavad lisaks eespool mainitud riskiteguritele ka kehaline aktiivsus ja toitumine. Suurem šanss kogeda depressiivsust on nendel, kes ei söö tasakaalustatud toitu ja on kehaliselt vähem aktiivsed.7 Ülemäärane kehakaal on seotud mitme terviseprobleemiga: vaimse tervise probleemid, luu- ja lihaskonna probleemid, südame- veresoonkonnahaigused, II tüübi diabeet, samuti mitmed vähitüübid. Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal on Eestis kasvava trendiga. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmete kohaselt on keskmise kehamassiindeksi järgi enam kui pool kõigist 16–64-aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud. Naistest oli ülekaalus või rasvunud 46%, meestest aga 60%.8 Peamine toitumisega seotud ülemäärase kehakaalu tekke põhjus on toiduga saadava energia tasakaalutus, mis tähendab, et toiduga saadakse rohkem energiat, kui keha suudab ära kulutada. Selle üks põhjuseid on kestev ning liigne väikese toiteväärtuse ja suure energiasisaldusega toidu tarbimine.9 Lisaks on oluline tervise riskitegur vähene liikumine – see lühendab eluiga ning suurendab riski haigestuda teatud mittenakkushaigustesse, nagu ll tüübi diabeet, kõrgvererõhutõbi jne.10 Regulaarne liikumine aitab ennetada eelnimetatud haigusi ja ülemäärast kehakaalu.11 Nii vaimse kui füüsilise tervise riske suurendavad tasakaalustamata toitumine ja vähene liikumine. Üheks tervisekaotuse põhjuseks on ka vigastused, millest paljud on ennetatavad. Vigastusi juhtub enim 5–24-aastaste ja üle 85-aastaste seas. Peamine vigastuse põhjus on kukkumine. Surmaga lõppevad juhuslikud kukkumised kasvavad hüppeliselt alates 80. eluaastast. Aastatel 2016–2021 kinnitatud vigastusjuhtude alusel saadakse enim vigastusi kodus, kuid mitmed õnnetusjuhtumid juhtuvad ka töökeskkonnas. COVID-19 pandeemia tõi tugevamalt esile nakkushaiguste ennetamise ja puhanguteks valmisoleku olulisuse. Nakkushaigustesse haigestumine on Eestis tänu pikaajalisele kõrgele vaktsineerimisega hõlmatusele ja inimeste teadlikkuse kasvule vähenenud. Sellegi poolest on immuniseerimiskava12 vaktsineerimistega hõlmatus Eesti laste seas olnud languses enam kui kümme aastat. Immuniseerimiskavas loetletud nakkushaiguste vastu vaktsineerimine on oluline, et hoida Eesti rahva tervist ja olla valmis pandeemiateks. 4 Tervise Arengu Instituut. (2023). Rahvastiku tervise aastaraamat. 5 Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. 6 Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool. 7 Inimarengu aruanne: Sisask, M. (toim) 2023. Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu. 2023. 8 Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. Eesti rahvastiku tervise ja selle mõjurite muutused 2000–2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023. 9 World Health Organization. Obesity and overweight. [Võrgumaterjal] 9. juuni 2022. a. 10 Effect of physical inactivity on major non-communicable diseases worldwide: an analysis of burden of disease and life expectancy. 380(9838), 219–229. Lee, I.M., et al. 2012. The LanceT, lk 380, 219–229. 11 Cardiovascular fitness is associated with cognition in young adulthood. Aberg, M.A., et al. 2009. Proceedings of the National Academy of Sciences, Kd. 106, lk 20906–20911. 12 Immuniseerimiskava määrus (2018) TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 5 2024-2027  Uute HIV-juhtude arv Eestis on viimase 20 aasta jooksul stabiilselt vähenenud.13 Sellegi poolest oli HIV esmajuhtude arv Eestis 2021. aastal 100 000 elaniku kohta ligi kolm korda suurem kui Euroopas keskmiselt.14 Täpsemate riskihinnangute HIV esmajuhtude arv tegemiseks ja epidemioloogilise olukorra paremaks hindamiseks on oluline Eestis oli 2021. aastal tagada HIV-ga seotud andmete pidev esitamine ja nende kvaliteet. Uute 3x ägedate viirushepatiitide juhtude arv on viimase 20 aasta jooksul vähenenud. Krooniliste C-viirushepatiitide ja B-viirushepatiitide juhud on püsinud viimased viis aastat suhteliselt muutumatud – 100 000 elaniku kohta on kordajad suurem vastavalt 10 ja 2.15 Viimase 20 aasta jooksul on Eestis tuberkuloosi esmajuhtude arv vähenenud enam kui kuus korda. Tervise Arengu Instituudi (edaspidi TAI) kui Euroopa keskmine andmetel registreeriti 2022. aastal Eestis 129 tuberkuloosijuhtu, millega peatus ligi 20-aastane haigestumuse vähenemine. Sellegi poolest on kiire diagnostika, varasem avastamine, kättesaadav tasuta ravi, sotsiaalne tugi ja motivatsioon taganud head ravitulemused. Uimastite tarvitamise ennetamiseks ja vähendamiseks avati 2022. aastal narko.ee kodulehel lisaks veebinõustamisele ööpäevaringne tugiliin, mis pakub anonüümset nõustamist. Lisaks koostati noorte nikotiini tarvitamise ennetamise ja vähendamise tegevuskava. Alkoholitarvitamise häire raviteenuse ning alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise teenuse korraldus ja rahastamine liikusid TAI-st Tervisekassasse. Vaimse tervise edendamiseks valmis vaimse tervise tegevuskava 2023–2026. 2022. aastal jätkati kohalikele omavalitsustele ja esmatasandi tervisekeskustele suunatud toetusmeetmega, mis võimaldas saada riigilt rahalist tuge, et pakkuda piirkonna elanikele psühholoogilist abi ja vaimset tervist toetavaid teenuseid, millega jätkatakse ka järgnevatel aastatel. Tasakaalustatud toitumise ja liikumise edendamiseks on valmimas toitumise ja liikumise roheline raamat, osapooltega on kokku leppimisel koolitoidu teekaart, uuendamisel on lasteasutuste toitlustamise nõuded, koostamisel on toidu koostise parandamise kava ja osapooltega on kokku lepitud liikumisaktiivsuse suurendamiseks vajalikud tegevused (tegevuskava). Vigastuste ennetamiseks alustati kodukeskkonna vigastusriskide projektiga, mis on oluliseks alusmaterjaliks vigastuste poliitika kujundamisel. Samuti valmis uuringuraport „Teiste riikide praktikate kaardistus ja analüüs kodukeskkonnas toimuvate vigastuste ennetamiseks Eestis“, mis annab teaduskirjanduse ja praktiliste tegevuste ülevaate koduvigastuste märkamise ja ennetamise süsteemidest teistes riikides. Nakkushaiguste leviku tõkestamisel on oluline osa vaktsineerimisel. COVID-19 leviku ohjamiseks koostati valmisoleku kava 2022/2023 viirushooajaks. Gripi leviku pidurdamiseks laiendati tasuta gripivaktsiini kättesaadavust riskirühmadele. Oluline on suurendada elanikkonna teadlikkust nakkushaigustest ja suurendada vaktsiinvälditavate haiguste vastu vaktsineerimisega hõlmatust. Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamiseks on valminud uuring „Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine“ ja korraldatud koolitusi. Lisaks jätkab terviseriskide ennetamiseks ning tervise ja heaolu edendamise korraldamiseks tööd valdkondadeülene ennetusnõukogu, kus on kokku lepitud järgnevate aastate tegevuskava. Tööd on jätkanud ka TAI juhtimisel tegutsev ennetuse nõukogu, mille eesmärk on hinnata ennetustegevuste tõendatuse taset, toetada ennetustegevuste arengut ning andmetel ja tõendusel tuginevat otsusetegemist ennetuses. Ennetuse nõukogu on välja arendanud ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamise süsteemi. Tänaseks on ennetuse nõukogu kindlaks määranud kuue sekkumise tõendatuse taseme. Järgneva nelja aasta olulised tegevused • Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026 elluviimine, et ennetada ja vähendada vaimse tervise probleeme elanikkonnas. Peamised töösuunad on edendada valdkonna üldist arengut, pöörata tervishoiuteenuste kõrval enam tähelepanu ennetusele, edendusele ja eneseabioskuste arendamisele, mitteformaalsele kogukonna toele ja teenustele kohalikul tasandil. Samuti on fookuses palliatiivravi tervikliku teenuse väljaarendamine. • Tubaka- ja alkoholipoliitika analüüsimine, uuendamine ja elluviimine, pöörates tubakapoliitikas tähelepanu eelkõige noorte nikotiini tarvitamise ennetamisele ja vähendamisele ning alkoholipoliitikas tõenduspõhiste- le meetmetele, mis aitavad saavutada alkoholi tarbimise ja kahjude vähenemise trendi. • Eesti narkopoliitika 2030 elluviimine, et vähendada üledoosidest tulenevaid surmajuhtumeid ja uimastisõl- tuvusest tingitud tervisekahjusid, sealhulgas vaimse tervise probleeme. • Toitumise ja liikumise rohelise raamatu nüüdisajastamine ja tõenduspõhiste sekkumiste elluviimine, et vähendada elanikkonnas ülekaaluliste elanike osakaalu ning tasakaalustamata toitumise ja vähese 13 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas 14 HIV/AIDS surveillance in Europe 2022–2021 data 15 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 6 2024-2027  liikumisega seotud terviseriske ja haigestumist. • Valdkonnaülese ennetuse tegevuskava elluviimine koostöös teiste osapooltega ning valitud ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamine, et parandada ressursside kasutust. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 2. Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Meetme eesmärk: vähendada terviseriske ja võimestada kogukondi. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Meetme mõõdik 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Ennetusega välditav suremus 251,8 100 000 elaniku kohta 234,1 206,6 198,9 191,2 183,4 160,2 (2020) Allikas: Eurostat Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine Tegevuse eesmärk: tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ja tasandeid kaasava terviseriskide ja riskikäitumise vähendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Tegevuse raames kujundatakse terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitikat eesmärgiga suurendada elanike teadlikkust tervislikest valikutest, muuta elukeskkonnas tervist toetavad valikud kättesaadavamaks ja ühiskonna hoiakud tervist toetavamaks. Tervisepoliitika probleemide lahendamisel pööra- takse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste tulemustele ja viimastele arengutendentsidele ning uuendatakse õigusraamistikku selliselt, et see soodustaks tervise hoidmist ja innovatsiooni. Tegevus hõlmab ka TAI tööd tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamisel ja arendamisel, teadustööd TAI erinevatel uurimissuundadel, samuti tervisestatistika kogumist ja registrite ülalpidamist. TAI on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri, vähi sõeluuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vastutav töötleja ning surma põhjuste registri volitatud töötleja. Samuti vastutab TAI vähi sõeluuringute kutsete ja sõeluuringutega hõlmatuse suurendamise eest. Tegevus hõlmab ka TAI-poolset laste ja noorte tervise ja heaolu edendamist, mille raames suurendatakse kooli- eelsete lasteasutuste ja koolide võimekust laste ja noorte tervisekäitumise kujundamisel ja toetava keskkonna loomisel. Tegevuse raames rahastatakse ka WHO regionaalse mittenakkushaiguste keskuse tegevuse ümberpaigutamist Moskvast Kopenhaagenisse. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Õigusruumi nüüdisajastamine, et soodustada tervise hoidmist, tervislikke valikuid ja innovatsiooni, seal- hulgas rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemine ja rakendamine. Eelnõu eesmärk on luua kaasaegne õigusraamistik rahvatervishoiuvaldkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks. • Valdkonnaülese ennetuse põhimõtete süsteemne rakendamine, et tulevikus oleks vähem tervise- ja sot- siaalprobleeme. Alustatud on nii valdkonnaüleste ennetustegevuste planeerimist ja elluviimist kui ka hindamist. • Tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalike andmete koostoime ja kvaliteedi parandamine. Kvaliteetsete ja kergelt kättesaadavate andmete analüüs ja nende mõistetav visualiseerimine loob paremad TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 7 2024-2027  tingimused igal tasandil ja sektoris tervist toetavate tulemuslike tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. • Innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamise soodustamine. Kõikide uute teenuste välja- töötamisel või olemasolevate arendamisel tuleb vähendada teenuste ligipääsetavuse takistusi ja haldus- koormust ning lähtuda nende kasutajamugavusest ja osapoolte vajadustest. • Eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmiste ja oskuste suurendamine tervisedendusest, tervist toetava keskkonna loomisest ning tervislike valikute lihtsaks ja kättesaadavaks tegemise võimalustest. Seejuures on oluline jõuda põhimõtte „tervis igas poliitikas“ rakendamiseni. Samuti on vaja suurendada koostööpart- nerite teadlikkust rahvastiku tervise arengukava ja selle programmide eesmärkidest ja rakendamise prot- sessist. Tõhusa koostööga panustavad tegevuste tulemuste saavutamisse programmi täitmise kaasvastu- tajad, seotud asutused ja vastavad huvigrupid. • Järelevalve tõhustamine ja nüüdisajastamine. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdik 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad on jah jah jah jah jah jah jah esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine Tegevuse eesmärk: elukaareülese vaimse tervise teenuste süsteemi arendamine. Selle tulemusena saavad ini- mesele kogu tema elu jooksul kättesaadavaks ennetavad sekkumised ja teenused, mis toetavad tema vaimset tervist, niisamuti nagu seda toetavad ka keskkonnad, milles ta viibib. Suureneb inimeste oskus nii ise toime tulla kui ka toetada teiste toimetulekut. Tegevuse oodatav tulemus on see, et inimeste sotsiaal-emotsionaalsed oskused ja võime toetada teiste toime- tulekut eri eluetappidel ja keskkondade muutustega on paranenud ning inimesi ümbritsev keskkond toetab nen- de vaimset tervist. Vaimse tervise probleemide esinemise korral peavad vajalikud teenused olema piirkondlikult võrdselt kättesaadavad ning inimestele võimaldatakse just nende vajadusele vastava intensiivsusega abi. Kesk- kondades, kus inimesed viibivad suure osa oma ajast (nt haridus- ja hooldusasutused, töökeskkond), toetatakse inimeste vaimset tervist universaalse ja sihitatud ennetusega. Programmi tegevuse raames viiakse ellu tegevusi, mis edendavad ja toetavad inimeste vaimset tervist, soodus- tavad vaimse tervisega seotud probleemide varajast märkamist, astmelise abi süsteemi arendamist, kogukonna ja esmatasandil pakutavate vaimse tervise sekkumiste valiku laiendamist ja kvaliteedi arendamist ning elukesk- konna kujundamist nii vaimset kui füüsilist tervist hoidvaks. Samuti rahastatakse tegevuse alt TAI vaimse tervise alast uurimistööd ja uute sekkumiste arendamist. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Rahvastiku vaimse tervise seiresüsteemi arendamine. Selle raames koostatakse analüüs ja ettepanekud rahvastiku vaimse tervise seiramiseks. Samuti hõlmab see rahvastiku vaimse tervise seiramiseks vajalike andmete hankimist uuringute kaudu. • Vaimse tervise edenduse, ennetuse ja kogukonnatoe pakkumise suurendamine. Kavas on koostada ana- lüüs ja ettepanekud laste ja noorte vaimse tervise parandamise lahenduste kohta. Tegevuse raames kor- raldatakse õpetajate sotsiaal-emotsionaalsete oskuste koolitusprogrammi testimine ja mõju hindamine. Samuti töötatakse välja kogukonnatasandi vaimse tervise teenuste jätkusuutlik rakendusmudel. Täiendavalt on vaja luua võimalused digitaalseks eneseabiks, sealhulgas juhendamata ja juhendatud eneseabi ning veebinõustamine. • Vaimse tervise abi ja kättesaadavuse laiendamine ja kvaliteedi parandamine. Selle raames viiakse ellu vaimse tervise astmelise abi süsteemi tegevuskava. Kavas on koostada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus, mis reguleerib psühhosotsiaalseid tugiteenuseid. Jätkuvalt rahastatakse psühholoogide kutseaastat. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 8 2024-2027 • Vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe korraldamine kriisides. Selle raames tagatakse koordinatsioonimehhanismi jätkusuutlikkus ja võimekus, et suuremahulistes kriisides inimestele psühhosotsiaalse abi pakkumiseks efektiivselt reageerida. Kavas on töötada välja rahvusvahelistele standarditele vastav teenuste miinimumpakett üleriigilisele katastroofi- või sõjaolukorrale vastamiseks. Täiendavalt suurendatakse kriisi juhtimise ja korraldamisega seotud osapoolte, esmareageerijate ja eesliinitöötajate teadlikkust ja võimekust, pakkudes vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe koolitusi. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depressiooni 9,0% 10,0% 9,8% 9,4% 8,9% 8,4% 7,0% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku (2018) tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal, kellel on viimasel 12 kuul esinenud 32,8% 34,0% depressiivseid episoode 26,4% 25,3% 24,3% 23,2% 20,0% (2017/2018) (2021/2022) Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta 14,6 14,9 13,5 13,0 12,5 12,0 10,5 Allikas: Statistikaamet 0–19-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta 3,2 4,1 3,8 3,4 3,0 2,7 1,5 Allikas: Statistikaamet 20–64-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta 15,7 14,9 13,9 13,1 12,3 11,5 9,0 Allikas: Statistikaamet 65-aastaste ja vanemate enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku 23,5 23,7 22,2 22,1 21,9 21,8 21,4 kohta Allikas: Statistikaamet 15–34-aastaste tahtlike enesevigastuste arv 100 000 sama vana elaniku kohta 214,9 270,5 212,7 212,2 211,8 211,3 210,0 Allikas: Statistikaamet Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine Tegevuse eesmärk: tasakaalustatult toituvate ja füüsiliselt aktiivsete inimeste osakaalu kasvatamine kõikides vanuserühmades, et vähendada ülekaalulisust ja sellega seotud haigusi. Tegevuse oodatav tulemus on see, et tasakaalustatult toituvate laste ja täiskasvanute osakaal on suurenenud ning saavutatud on ülekaalu järjepidev langustrend. Paranenud toitumisharjumused toovad kaasa südame- ja veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähitüüpide ja teist tüüpi diabeedi selge langustrendi. Eesti rah- vastiku hulgas on füüsiline aktiivsus suurenenud kõikides vanuserühmades. TAI korraldab tegevuse raames inimeste teadlikkuse suurendamist tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumi- sest, mis muu hulgas sisaldab ka toitumisalaste koolituste korraldamist õpetajatele ning toitumise infosüsteemi haldamist ja arendamist. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Rahvatervishoiu seaduse ja selle rakendusaktide uuendamine, mille raames uuendatakse lasteasutuste tervisekaitsenõudeid. Tervisekaitsenõuete uuendamisel on kavas silmas pidada seda, et need edendaksid laste tervist ja soodustaksid lasteasutuses tasakaalustatud toitumist ja ohutut liikumist. • Toitumis- ja liikumissoovituste uuendamine. 2015. aastal välja antud Eesti toitumis- ja liikumissoovitused on uuendamisel. Soovitused hõlmavad toitumist, füüsilist aktiivsust, toiduohutust, piisavat und ja säästvat tarbimist. Uuendamisel võetakse aluseks 2023. aasta kevadel avalikustatud uued Põhjamaade toitumis- TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 9 2024-2027  soovitused. Töögruppi kuuluvad TAI eksperdid, esindajad ülikoolidest, ministeeriumidest ja erialaseltsidest. • Toitumise ja liikumise rohelise raamatu nüüdisajastamine ja kinnitamine. Valdkonna juhtimisel on lähtu- tud varem koostatud rohelisest raamatust, kuid see vajab nüüdisajastamist, võttes arvesse viimaseid teadmisi Eesti elanike ülekaalulisuse näitajatest, rahvusvahelisi kogemusi ja suundi ning tõenduspõhist teaduskirjandust. • Toitumisnõustamise integreerimine esmatasandi tervishoidu. 2023. aastal valmis analüüs esmatasandil toitumisnõustamise võimalustest. Edasiste tegevuste hulka kuuluvad mudeli arutelud, materjalide koosta- mine ja testimine ning mõju hindamine. • Inimeste toiduvalikuid mõjutava keskkonna ja toidu koostise parandamine. Toidu koostise parandamine (ingl food reformulation) aitab teha tervist toetavad valikud lihtsamini kättesaadavaks ja süüa toitumissoovituste kohaselt. Fookuses on eelkõige soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete sisalduse vähendamine tööstuslikult toodetud toitude koostises, millel on oluline mõju ülekaalulisuse, rasvumise ja mittenakkushaiguste kasvu pidurdamisele. Lisatud suhkrute maksustamise aruteludeks koondatakse vajalik tõenduspõhisuse ülevaade. • Inimeste teadlikkuse ja oskuste suurendamine. Vaja on suurendada teadlikkust tasakaalustatud toitumisest ja selle põhimõtetest ning istuva eluviisi kahjulikkusest. Teadlikkuse kõrval on oluline suurendada ka inimes- te oskusi toitu valida, säilitada ja valmistada, aga ka teadlikumalt treenida ja kehalist aktiivsust suurendada. Koostöös eri osapooltega on vaja töötada välja meetmed lastele suunatud suure rasva-, soola- ja lisatud suhkrute sisaldusega toodete turundamise vähendamiseks. • Liikumisaktiivsuse tegevuskavas (2023–2026) ette nähtud prioriteetsete tegevustega jätkamine. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga jätkatakse laste kehalise aktiivsuse suurenda- mise edendamiseks liikuma kutsuva kooli võrgustiku toetamise ja laiendamisega. • Teadlikkuse suurendamine rinnaga toitmisest ja selle olulisusest. Tarvilik on kaasa aidata, et muuta kesk- kond rinnaga toitmist soodustavaks. • Valdkondade- ja sektoriteülese süstemaatilise koostöö jätkamine tasakaalustatud toitumise ja liikumise edendamisel. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Vabal ajal vähemalt neli korda nädalas poole tunni vältel (või kauem) tervisesporti 7,8% harrastavate 16–64-aastaste osakaal 18,3% 16,3% 16,8% 17,2% 17.7% 19,1% (2018) Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või intensiivselt kehaliselt aktiivsete 15,5% 16,2% 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal 22,8% 24,0% 25,2% 26,4% 30,0% (2017/2018) 2021/2022) Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Ülekaaluliste või rasvunud I klassi õpilaste osakaal 26,5% 26,5% 24,0% 23,5% 23,0% 22,5% 21,0% Allikas: Euroopa laste rasvumise seire (COSI), (2018/2019) (2018/2019) Tervise Arengu Instituut Ülekaaluliste või rasvunud 1–4-aastaste laste osakaal 28,4% 28,7% 27,2% 26,9% 26,5% 26,1% 25,0% Allikas: Tervise infosüsteem Ülekaaluliste või rasvunud 10–14-aastaste laste osakaal 30,3% 31,5% 29,4% 28,7% 27,9% 27,2% 25,0% Allikas: Tervise infosüsteem Ülekaaluliste või rasvunud 16–64-aastaste osakaal rahvastikus 50,7% 52,7% 51,0% 50,8% 50,6% 50,5% 50,0% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku (2018) tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 10 2024-2027 Tegevus 1.1.4. Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine Tegevuse eesmärk: ühiskonna hoiakute muutmine tervist säästvat käitumist toetavaks, et vähendada uimastite tarvitamist ja nendest tingitud kahju. Tegevuse oodatav tulemus on see, et uimastite (alkohol, nikotiin, narkootikumid) tarvitamine ja uimastite tarvitamisest tingitud kahju on vähenenud kõikides elanikkonna gruppides ning ühiskonna hoiakud on muutunud tervist säästvat käitumist toetavaks. Tegevus hõlmab ka TAI tegevusi. TAI tegeleb nii elanikkonna teadlikkuse suurendamisega alkoholikahjust, tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest kui ka jätkab tubaka ja nikotiini tarvitamisele ning inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustööga. Samuti tegeletakse eraldi teenuse raames narkomaaniast ja narkootikumidest teadlikkuse suurendamisega ühiskonnas tervikuna ja riskirühmades ning jätkatakse narkomaania ravi-, rehabilitatsiooni- ja järelteenuste ning kahjude vähendamise ja nõustamisteenuse pakkumisega. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Noorte uimastitarvitamise ennetamise ümberkorraldamine, mille tulemusena muutuks uimastitarvitamise ennetus valdkondadeüleseks, arvestades seejuures tõenduspõhisust. • Uimastite sõltuvuse varajase avastamise, nõustamise ja raviteenuste arendamine. Jätkuvalt on vaja parandada uimastite tarvitamise häire ravi kättesaadavust ja kvaliteeti tervishoiusüsteemis ning integreerida see teiste ravi- ja sotsiaalteenustega. Samuti on tarvis tagada, et uimastite tarvitamise (sh alkoholi liigtarvitamise) nõustamisel, diagnoosimisel ja ravis kasutatakse Eesti oludele kohandatud ja valideeritud psühhomeetrilisi mõõdikuid. • „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ tegevuste elluviimine, sealhulgas tegevused, mis on suunatud narko üledoosidest tingitud surmade ja tervisekahju vähendamisele. Jätkuvalt on tarvilik rakendada sekkumisi, et vähendada narkootikumide üledoosidest tekkinud surmasid ja muid tervisekahjusid. • Uue alkoholipoliitika rohelise raamatu koostamise vajaduse analüüsimine ning järgmise perioodi prioriteetide ja eesmärkide seadmine. Jätkuvalt on vaja rakendada tõenduspõhiseid sekkumisi joobes õigusrikkumiste toimepanijatele, sealhulgas joobes juhtidele. • Ööelu keskkonnas uimastite tarvitamisest tingitud kahjude vähendamiseks sekkumiste väljatöötamine. • Uimastiülese nõustamise viimine esmatasandile ja tervishoiutöötajate teadmiste suurendamine uimastitest. • Tubakapoliitika rohelise raamatu uuendamine ning järgmise perioodi prioriteetide ja eesmärkide seadmine, arvestades uudsete nikotiini sisaldavate toodete atraktiivsust lastele ja noortele. • Noorte nikotiini tarbimise ennetamise ja vähendamise tegevuskava elluviimine koostöös partneritega. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal 38,0% 38,0% 28,9% 27,7% 26,6% 25,5% 22,0% Allikas: Uimastite tarvitamine koolinoorte (2018/2019) (2018/2019) hulgas (ESPAD), Tervise Arengu Instituut Narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtude arv 1 000 000 elaniku kohta 44,4 59,3 18,6 17,2 15,7 14,3 10,0 (kolme aasta keskmine) Allikas: Tervise Arengu Instituut Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja vanemate elanike kohta (liitrit) 10,4 11,2 10,1 10,0 9,9 9,8 9,5 Allikas: Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis 15-aastaste purjus olnud noorte osakaal 40,1% 31,2% Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 25,0% 22,5% 20,0% 17,5% 10,0% (2017/2018) (2021/2022) uuring, Tervise Arengu Instituut TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 11 2024-2027 Alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse surnute arv 38,2 55,8 38,3 36,3 34,2 32,1 26,0 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut Alkoholimürgistusest tingitud surmajuhtumite arv 100 000 elaniku kohta 7,5 10,1 7,7 7,7 7,6 7,6 7,4 Allikas: Tervise Arengu Instituut Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste naiste hulgas 12,9% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku 12,1% 11,6% 11,3% 11,0% 10,8% 10,0% (2018) tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste meeste hulgas 23,4% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku 21,0% 21,4% 20,4% 19,3% 18,2% 15,0% (2018) tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Igapäevasuitsetajate osakaal kuni põhiharidusega 16–64-aastaste hulgas 29,9% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku 32,1% 28,0% 26,7% 25,4% 24% 20,0% (2018) tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 15-aastaste sigaretti suitsetanud noorte osakaal 44,9% 32,7% 30,0% 27,5% 25,0% 22,5% 15,0% Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise (2017/2018) uuring, Tervise Arengu Instituut 16–64-aastaste tubakasuitsule eksponeeritus kodus 12,3% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku 11,6% 6,7% 5,6% 4,5% 3,4% 0,0% (2018) tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) Tegevuse eesmärk: nakkushaiguste leviku vähendamine, keskendudes teatud nakkushaigustest teadlikkuse suurendamisele, nende leviku ennetamisele ja ravi kättesaadavuse parandamisele. Tegevuse oodatav tulemus on see, et inimeste teadlikkus nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võima- lustest on suurenenud ning oskused nakkushaiguste tõkestamiseks kasutatavaid meetmeid rakendada on para- nenud. Tervisevaldkonnal on ülevaade nakkushaiguste levikust ning valdkond, sealhulgas tervishoiuasutused, on puhanguteks ja epideemiateks valmis. Elanikkonna ja tervishoiutöötajate teadlikkus ravimite, eriti antibioo- tikumide ebaõigest kasutamisest on suurenenud ning antimikroobse resistentsuse levik Eestis on ära hoitud. Tegevus hõlmab ka TAI tegevusi HIV ennetamisel, ravimisel ja kahjude vähendamisel ning tegevusi seoses tuberkuloosi ennetamise ja raviga. Nakkushaiguste valdkonna tegevused on jaotunud kahe programmi vahel, olles seotud nii tervislike valiku- te kui ka inimkeskse tervishoiu programmiga. Tegevuse tulemused on tihedalt seotud inimkeskse tervishoiu programmi tegevusega 1.1.9 „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)“, mille alusel viiakse ellu nakkushaiguste seire korraldamist (teenus nr 155), immuniseerimisalast nõustamist, järelevalvet ja seiret (teenus nr 158), mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamist (teenus nr 234) ja epideemiatõrje tegevuste korraldamist (teenus nr 157). TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 12 2024-2027 Perioodil 2024–2027 on kavas: • Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja selle rakendusaktide uuendamine, et parandada valmisole- kut uuteks pandeemiateks ning arvestades olemasolevaid ressursse, nüüdisaegseid vajadusi ja võimalusi nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel. • Riikliku HIV tegevuskava (aastateks 2017–2025) elluviimine ja uuendamine. Vajalik on järgnevaks perioo- diks eri osapooli kaasates seada eesmärgid ning leppida kokku vajalikud tegevused HIV leviku tõkestamisel. • Nakkushaiguste, sealhulgas HIV, hepatiitide ja tuberkuloosi diagnostika ja ravi kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine ja parandamine. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Uute HIV juhtude arv 100 000 elaniku kohta 13,5 18,5 9,5 9,1 8,6 8,2 7,0 Allikas: Terviseamet Krooniliste ja ägedate C-hepatiidi juhtude arv 100 000 elaniku kohta 10,6 8,5 7,7 6,8 5,8 4,9 2,0 Allikas: Tervise Arengu Instituut Tuberkuloosi haigestumuskordaja (esmas-, retsidiiv- ja korduvravijuhud) 11,3 9,6 7,6 7,2 6,7 6,3 5,0 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut Programmi juhtimiskorraldus Tervist toetavate valikute programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asu- tustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab terviseminister pärast 2024. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministee- riumi kodulehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi raha- liste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised program- mid (tervist toetava keskkonna programm, inimkeskse tervishoiu programm). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ Kultuuriministeeriumi spordiprog- ramm, mis toetab liikumise edendamist, ja tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ siseturvalisuse programm, mis toetab vigastuste vähendamist ja ennetamist. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koos- töös Terviseametiga. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juhtkomisjo- nile ning koostatakse tulemusvaldkonna iga-aastane aruanne. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Tervis“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 13 2024-2027 LISA 1 Tegevused, mis ei ole TERE struktuuri osad ja rahastusega kaetud, kuid on olulised rahvastiku tervise arengukava eesmärkide saavutamiseks Tegevus: vigastuste ennetamine Tegevuse eesmärk: luua kõigile inimestele turvaline elukeskkond, kus vigastustuste tekkimise risk on mini- maalne ning suurendada inimeste oskusi ja teadlikkust sellest, kuidas vältida vigastusi, anda vigastuste korral esmaabi ja luua turvalist keskkonda. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Tõenduspõhiste vigastuste ennetamise sekkumiste väljatöötamine ja rakendamine. Seda on vajalik teha koostöös teiste sektorite ja valdkondadega ning kohaliku tasandiga. • Eri sektorite, valdkondade ja tasandite vahelist koostöö suurendamine vigastuste vähendamisel. • Elanikkonna (sh spetsialistide) teadlikkuse suurendamine vigastustest ja nende ennetamise võimalustest ning sellekohaste oskuste arendamine. • Vanemaealiste koduvigastuste vähendamiseks osapooltega tegevuste kokkuleppimine ja nende elluviimine. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 13 477 13 036 13 260 13 217 13 174 13 130 13 000 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut Üle 65-aastaste haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 sama 10 534 9 615 10 312 10 298 10 284 10 271 10 230 vana elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet Vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 59,2 72,9 59,0 56,0 53,0 50,0 41,0 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 0–19-aastaste vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 sama 9,3 11,4 8,7 8,3 7,9 7,5 6,4 vana elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet Juhuslike kukkumiste tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku 8,7 15,9 10,7 9,9 9,2 8,4 6,2 kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 14 2024-2027 Tegevus: seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine Tegevuse eesmärk: kõigile elanikele on kättesaadavad nüüdisaegsed teenused ja teave seksuaal- ja reproduk- tiivtervisest, et teha teadlikke seksuaal- ja reproduktiivtervist puudutavaid otsuseid. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Tartu Ülikooli poolt Eesti naiste tervise uuringu 2024 tegemine, mida toetab Sotsiaalministeerium. • Tervikliku analüüsi koostamine hetkeolukorrast ja selle põhjal osapooltega järgnevateks aastateks vajalike tegevuste kokkuleppimine. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Juhupartneriga seksuaalvahekorras olles alati kondoomi kasutavate 16–64-aastas- te osakaal 34,0% 28,3% 38,9% 40,8% 42,6% 44,5% 50,0% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku (2018) tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Indutseeritud abortide arv 100 elussünni kohta 27,0 29,9 25,4 25,1 24,8 24,4 23,4 Allikas: Tervise Arengu Instituut Teismeliste (10–19) sünnitajate arv 1000 sama vana tüdruku kohta 3,9 2,4 3,3 3,3 3,2 3,1 3,0 Allikas: Tervise Arengu Instituut Summaarne sündimuskordaja 1,65 1,41 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 Allikas: Statistikaamet Raseduse ajal suitsetanud sünnitajate osakaal 5,0% 4,6%* 5,1% 5,0% 5,0% 4,9% 4,8% Allikas: Tervise Arengu Instituut * Seoses COVID-19 pandeemiaga on mõõdiku aastate 2021 ja 2022 tulemustes toimunud muutus, mille puhul jälgitakse, kas on tegemist ajutise erisuse või pikemaajalise uue trendiga. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seotud sihttasemeid praegu muudetud. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 15 2024-2027 LISA 2 kate kujundamine, uute lahenduste väljatöötamine“ Programmi teenuste kirjeldus keskendub eeskätt tervise- ja sidususvaldkondade vastutusalas olevate tegevuste arendamisele ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna senisest tõhusamale Meede 1.1. Terviseriskide ja integreerimisele, koostööle ja koostoimimisele. TAT riskikäitumise vähendamine ning raames elluviidavate tegevuste mõju ja ulatus on üle- kogukondade ja paikkondade riigiline. võimestamine tervise edendamisel Tervisestatistika kogumine ja registrite Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja pidamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 140) tervise edendamise korraldamine Tervisestatistika tegemise ja terviseregistrite pidami- Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise se ülesanne on koguda, kontrollida ja avaldada usal- ning tervise edendamise poliitika dusväärseid ja võrreldavaid rahvastikupõhiseid and- kujundamine ja elluviimise korraldamine meid. Kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete kaudu (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 98) saab jälgida rahvastiku terviseseisundit ja rahvasti- Tervise edendamise poliitika kujundamiseks ja vajali- kus toimuvaid trende. Seeläbi saadav teave on vajalik ke muudatuste elluviimiseks on oluline kaasajastada tõenduspõhiste otsuste ja teaduslike uurimistööde valdkonna õigusaktid, leppida kokku pikemaajalised tegemiseks ning riikliku tervisepoliitika väljatöötami- eesmärgid, töötada välja strateegiadokumendid ja seks. Teabe analüüsile tuginedes on võimalik välja tõenduspõhised ja innovaatilised inimeste vajadusi valida või välja töötada sekkumised, mis vähendavad arvestavad sekkumised. Valdkonna kujundamisel on ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning aita- oluline koostöö eri osapooltega nii rahvusvahelisel, vad parandada tervisenäitajaid. riiklikul kui ka kohalikul tasandil, pöörates seejuures TAI on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb tähelepanu arendus- ja teadustegevuse potentsiaalile, meditsiinilisest sünniregistrist ja meditsiinilisest rase- parimale praktikale, sekkumiste tulemuslikkuse duse katkemise ja katkestamise registrist), tuberku- hindamisele ja järelevalve tõhustamisele. Järgnevatel loosiregistri, vähi sõeluuringute registri ja narkomaa- aastatel on oluline jätkata ja edasi arendada riigi- niaraviregistri vastutav töötleja ning surma põhjuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute registri volitatud töötleja. nõustamist, et vähendada ja ohjata riskitegureid, ennetada ja ohjata nende toimet ning suurendada Vastavalt registrite põhimäärustele koguvad seitse kaitsetegureid. TAI hallatavat rahvastikupõhist registrit kokku kõik valdkonna registreerimisele kuuluvad juhud, tagades Kuna tervist mõjutavad oluliselt tegurid väljaspool andmestiku, mis näitab riigi kogurahvastikus ja sel- tervisevaldkonda, on oluline osaleda rahvatervishoiuga le alarühmades haigestumust, sündimust, suremust, tihedalt seotud valdkondade poliitikadokumentide, ravi, ravitulemust jne. Teenusega tagatakse kvaliteet- õigusakti eelnõude ja strateegiadokumentide sete ja ajakohastatud andmete avaldamine riiklike ettevalmistamises eesmärgiga tagada tervisemõju tervisepoliitika otsuste tegemiseks ning rahvusvahe- hindamine ja sellega arvestamine valdkondade listele organisatsioonidele edastamiseks (sh Eurostat, arendamisel. Pikemas perspektiivis on vajalik jõuda OECD, WHO, ECDC jt). selleni, et iga valdkonna arendamisel arvestataks nende mõjuga inimeste tervisele ja heaolule. Andmete kvaliteetsemaks kogumiseks ja kiiremaks avaldamiseks on vajalik kõigi registrite arenduste jät- Tõenduspõhiste ennetustegevuste kamine ning järkjärguline üleminek elektroonsele and- korraldamine ja arendamine mekogumisele. (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 139) Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks Tervisealaste ennetustegevuste, riskikäitumise mõju- (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 142) de vähendamise ja vastava ravi juhtimine, poliitika Teenuse raames tehakse teadusuuringuid evalveeri- kujundamine ning tegevusplaanide koostamine ja tud teadusvaldkonnas (arsti- ja tervisevajadused) ning arendamine, et toetada inimest eluviisi muutmisel avaldatakse ja jagatakse nende tulemusi. ning seeläbi toetada inimeste tervist ja heaolu. Tege- vust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (TAT TAI uurimissuunad: „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“). TAT • rahvastikupõhised jm seireuuringud, mis võimaldavad „Tervisealaste ennetustegevuste, riskikäitumise ning järjepidevalt jälgida rahvastiku eri vanuserühmade selle mõjude vähendamise ja leevendamise poliiti- tervist, tervisekäitumist ja neid mõjutavaid tegureid. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 16 2024-2027  Laiendatud tähelepanu on toitumisel, uimastite ja omavalitsustes“). Projekti raames tehakse aktiivset teiste sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisel ja koostööd 20 kohaliku omavalitsusega nende rah- seksuaalkäitumisel, aga ka kitsamate sihtrühmade vatervishoiu valdkonna võimekuse arendamiseks. uuringutel, näiteks suuremas HIV nakatumise riskis Samuti kohandatakse Eesti oludele vastavaks ja olevad inimesed; testitakse 25 Eesti lasteaias 4–6-aastastele lastele • elukäigupõhiste terviseriskide väljaselgitamine kor- suunatud sekkumist eesmärgiga ennetada ja vähen- duvate mõõtmistega kohortuuringutega: perekond- dada ülekaalu. lik agregatsioon, toitumisharjumused ja krooniliste haiguste riskitegurite muutused ning riskeeriva ter- Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine visekäitumise mõjud; (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 129) • vähiennetuse, sõeluuringute, varase avastamise ja Teenusega suurendatakse lastega töötavate ravi tõhususe hindamine ning vähihaigestumuse, spetsialistide, sealhulgas lasteaedade ja koolide -elumuse, -suremuse ja -levimuse uuringud; võimekust laste ja noorte tervise ning heaolu eden- • tervise ebavõrdsuse vähendamiseks haavatavate damisel, samuti riskikäitumise ennetamisel. Samuti sihtrühmade tuvastamine ja tervise ebavõrdsuse arendatakse, rakendatakse ja hinnatakse tõendus- ja elukaarepõhiste tekkemehhanismide hindamine; teaduspõhiseid sekkumisi (näiteks VEPA metoodika • vaimse tervise uuringud Eesti rahvastiku seisukorra jt) ning tehakse laste ja noorte terviseuuringuid. hindamiseks, valdkonnaga seotud toetuste ja tee- Teenuse kaudu viiakse osaliselt ellu valdkonnaülese nuste vajaduste väljaselgitamiseks ning tõenduspõ- ennetuse tegevuskava ja koordineeritakse ennetus- histe ennetusmeetodite ja psühholoogiliste sekku- nõukogu tööd. Ennetustegevuse tõendatuse taseme miste väljatöötamiseks; hindamise ja ennetusnõukogu ehk valdkonnaülese • naiste tervise uuringud hõlmavad pahaloomuliste ennetuse otsuste tegemist juhtiva valitsuskomisjo- kasvajate ennetust ja ravi, sõeluuringuid, reproduk- ni nõustamisega tegeleb ennetuse teadusnõukogu, tiivtervist, rasedust ja sünnitust, raseduse katkemise mida juhib TAI ja mille eesmärk on hinnata ennetuste- ja katkestamisega seotud probleeme ning postme- gevuste tõendatuse taset, toetada ennetustegevuste nopausis naiste tervist; arengut ja andmetel ning tõendusel tuginevat otsuse- • nakkushaiguste seire ja levimuse hindamine, peami- tegemist ennetuses. selt riskikäitumisega seotud haigused (hepatiitidid, Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (TAT HIV, tuberkuloos). „Laste ja perede toetamine“). Tervisesuutlikkuse arendamine ja uurimistöö Vähktõve ennetus ja sõeluuringud (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 127) (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 132) Teenusega suurendatakse kohaliku tasandi võime- Vähi sõeluuringutega hõlmatuse suurendamiseks kust inimeste tervise ja heaolu edendamisel, sealhul- jätkatakse kutsete saatmist sihtrühmadele. Sõeluu- gas tervisekäitumise kujundamisel ja toetava kesk- ringukutsete saatmise kõrval uuritakse ka hõlmatuse konna loomisel. suurendamise lisameetmeid. Teenuse raames tegele- Teenus hõlmab: takse sõeluuringute arendamisega (nt HPV kodutes- ti juurutamine emakakaelavähi sõeluuringus) ja uute • maakondade, kohalike omavalitsuste, tööandjate ja sõeluuringute väljatöötamisega. Sõeluuringute tõhu- kogukondade toetamist nõustamiste ja koolituste suse analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks jätkatakse ning juhend- ja metoodiliste materjalide loomise andmekogumist tervise infosüsteemi kaudu. Andmete kaudu; kvaliteedi ja andmehõive otsustavaks parandamiseks • valdkonna ja valdkonnaga seotud spetsialistide võetakse koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide (KOV, MARO, haridusasutused, tööandjad) pädevuse Keskusega kasutusele uudne IT-lahendus – andmeait. ja koostöö arendamist ning nende võrgustike Nimetatud teenuse raames toetab TAI vähihaigete koordineerimist; esindusorganisatsioonide koolitustegevust, vähihai- • paikkonnapõhiste rahvatervishoiu andmete gete nõuandetelefoni ja foorumi ning mammograafia­ kättesaadavuse ja kasutamismugavuse busside tööd. parandamist ja lihtsustamist(sh täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, maakondlikud tervise ja heaolu ülevaated ning vigastusraportid tervise- ja heaoluprofiili arendustööd) • Tegevusi rahastatakse aastatel 2021–2024 Norra toetusest (projekt „Rahvatervise valdkonna võime- kuse ja kompetentside suurendamine kohalikes TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 17 2024-2027 Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine korraldatakse toitumisalaseid koolitusi õpetajatele jt. Samuti soodustatakse tervist toetavaid toitumisvali- Vaimse tervise valdkonna poliitika kuid, seejuures on oluliseks tegevuseks toidu koosti- kujundamine se muutmise (reformuleerimise) plaani väljatöötami- (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 334) ne soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete vähendamiseks toitudes ning muudatuste hindamine, Teenuse eesmärk on tagada vaimse tervise aga ka lasteasutuste toitlustajate teadmiste ja oskus- valdkonna süsteemne poliitikakujundus ja selle te täiendamine. Toitumisalaste teadmiste ja oskuste elluviimine koostöös asjassepuutuvate asutuste ning suurendamiseks jätkatakse toitumise infosüsteemi eriala- ja huvikaitseorganisatsioonidega. Teenuse (ToIS, Nutridata) haldamist ja arendamist, koolitus- raames töötatakse välja vaimse tervise valdkonna te väljatöötamist ja läbiviimist, samuti osaletakse poliitika ning korraldatakse selle elluviimine, nõustamisteenuste väljaarendamise protsessis. Toi- et tagada inimesele kogu tema elu jooksul tumisvaldkonna uuringutest on prioriteediks kolman- kättesaadavad ennetavad sekkumised ja teenused, da rahvastiku toitumise uuringu ettevalmistamine mis toetavad tema vaimset tervist ning suurendada ja andmete kogumine (viimane uuring toimus 2014. inimeste oskust nii ise toime tulla kui ka toetada aastal). Jätkub Eesti õpilaste kasvu seire, mis toimub teiste toimetulekut. I klassi õpilaste seas alates 2016. aastast iga kolme Teenus hõlmab ka ministeeriumi ja valitsuse aasta järel WHO algatuse European Childhood Obesity valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise Surveillance Initiative (COSI) raames. Eestis on 2019. ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis aastast alates uuringusse täiendavalt kaasatud ka IV osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist, klassid ja 2022. aastal lisandusid VII klassid. elluviimist ja tulemuslikkuse hindamist, aga ka huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest Laste kehalise aktiivsuse suurendamise algatustest ja otsustest ning nende kaasamist edendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 87) aruteludesse. Eestis on alates 2016. aastast edendatud liikuma Elanikkonna vaimse tervise toetamine kutsuva kooli võrgustikku. Tegemist on võrgustikuga, elukaareüleselt kus koolikeskkond ja õppekorraldus muudetakse selli- (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 323) seks, et see soodustab laste kehalist aktiivsust kooli- päeva jooksul ja vähendab istumise aega. Aastal 2016 Teenuse eesmärk on ellu viia tegevusi, mis toetaksid alustas programmis kümme kooli, aastal 2023 osaleb inimeste vaimset tervist üle elukaare, sealhulgas soo- programmis 203 kooli. dustaksid vaimse tervisega seotud probleemide vara- jast märkamist, astmeliselt üles ehitatud abi süsteemi Järgmisel aastal on seatud eesmärgiks võrgustikku arendamist nii kogukonnas kui tervishoius ja teenuste laiendada ning liikumist toetava kooli senist mudelit kvaliteedi edendamist. edasi arendada. Võrgustikku kuuluvates koolides koo- litatakse personali ja viiakse ellu sekkumisi. Edenda- Vaimse tervise uurimistöö ja sekkumiste takse liikumist soodustavat koolikeskkonda, sealhul- arendamine gas arendatakse füüsilist keskkonda ja kujundatakse (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 130) sotsiaalseid norme. Teenuse raames uuritakse rahvastiku vaimse tervise Tegevusi finantseeritakse välisvahenditest (Norra ja mõjutegureid ja olukorda eri sihtrühmades (nt laste EMP finantsmehhanismid, „Kooliõpilaste liikumisak- vaimse tervise uuring) ja avaldatakse teaduspubli- tiivsuse toetamine“) kuni 2024. aasta kevadeni. katsioone. Viiakse ellu ja hinnatakse tegevusi vaimse tervise edendamiseks ja probleemide ennetamiseks Tegevus 1.1.4. Uimastite tarvitamise (nt õpetajate sotsiaal-emotsionaalsete oskuste aren- ennetamine ja vähendamine damine). Alkoholitarvitamise ennetamine, Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja vähendamine ja ravi füüsilise aktiivsuse edendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 114) Teenuse elluviimisel suurendatakse elanikkonna tead- Toitumise parendamine, uurimistöö ja likkust alkoholikahjudest, liigtarvitamise terviseriski- andmekogu dest ja vähendamise võimalustest ning edendatakse (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 112) vähema alkoholitarvitamisega seotud sotsiaalseid Teenuse elluviimisel suurendatakse inimeste teadlik- norme. Samuti arendatakse alkoholi liigtarvitamise, kust tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest, sealhulgas alkoholisõltuvuse ennetamise, varajase TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 18 2024-2027 avastamise ning nõustamis- ja raviteenuseid. tamise vähendamine ja mittesuitsetajate kaitseks regulatsioonide väljatöötamise toetamine koostöös Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel: Sotsiaalministeeriumiga; • vähema alkoholiga elustiili propageerimine ja mitte- • testostlemisega jätkamine alaealiste tubaka- ja tarvitamise normaliseerimine elanikkonna hulgas; nikotiinitoodete kättesaadavuse seiramiseks. • eneseabi veebiprogrammi SELGE edasiarendamine; • koole ja lapsevanemaid toetavate ennetustege- Narkomaania ennetamine, ravi, kahjude vuste arendamine (valideeritud hindamisvahendid, vähendamine tugispetsialistide koolitused, varajase avastamise ja (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 119) nõustamise sekkumine SBIRT); Teenuse elluviimisel suurendatakse teadlikkust • testostlemisega jätkamine alkoholi kättesaadavuse narkootikumidest ja nende tarvitamisega seotud seiramiseks alaealiste ja joobe tunnustega inimeste probleemidest ühiskonnas tervikuna ja olulise riski- hulgas; ga sihtrühmades. Jätkatakse raviteenuste, kahjude • tervishoiuteenuste (alkoholi liigtarvitamise varajane vähendamise teenuste, tugi- ja nõustamisteenuste avastamine ja alkoholitarvitamise häire ravi) pakkumist, sealhulgas seni puuduvate teenuste väl- tagamine Tervisekassa poolt; jaarendamist. Edaspidi pannakse enam rõhku sellis- • tervishoiu- ja nõustamisteenuste arendamine te kahjude vähendamisele nagu joobes juhtimine ja spetsialistide pädevuse suurendamise kaudu; liiklusõnnetused, traumad, vaimse tervise probleemid • sõltuvusravis ja nõustamisel kasutatavate ja peresuhete halvenemine. Rakendatakse sekkumisi psühhomeetriliste mõõdikute valideerimine; peo- ja ööelus narkootikumide tarvitamisega seotud kahjude vähendamiseks. • vastutustundliku alkoholimüügi ja serveerimise edendamine ja järelevalve tugevdamine Tegevuste planeerimisel lähtutakse meelelahutuses. Tõenduspõhise sekkumise „STAD epidemioloogilisest olukorrast ja sihtrühmade – turvalisem ööelu“ arendamine ja elluviimine. vajadustest. Hinnatakse rakendatavate tegevuste tulemuslikkust, sealhulgas tehakse hindamis-, Tubakatarvitamise ennetamine, seire- ja teadusuuringuid, võttes kasutusele uusi vähendamine ja ravi metoodikaid (nt reoveeuuringud, narkootiliste ainete (vastutaja Tervise Arengu Instituut, panustaja Tervisekassa, tuvastamine kasutatud süstaldes jt). Perearstidele lühikood 117) ja -õdedele, aga ka apteekide töötajatele pakutakse Teenuse raames jätkatakse tubaka ja nikotiini täiendusõpet sõltuvusteemadel, et nad oskaksid tarvitamise ning inimeste tubakasuitsuga kokkupuute inimesi narkootikumide tarvitamisega seotud vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustööga. teemadel nõustada. Samuti jätkatakse tubakast loobumise nõustamissüs- Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel: teemi arendamist ja nõustamisteenuste kättesaada- • sõltuvushäirega lastele raviteenuste ning lastele ja vuse suurendamist koostöös Sotsiaalministeeriumi ja nende peredele nõustamisteenuste osutamine; Tervisekassaga. • uimastite tarvitamise kogemusega noortele suuna- Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel: tud sekkumiste, sealhulgas teenuste väljatöötami- • tubaka ja nikotiini tarvitamisest loobumise propa- ne ja rakendamine (valideeritud hindamisvahendid, geerimine, sealhulgas veebilehtede tubakainfo.ee ja tugispetsialistide koolitused, varajase avastamise ja tarkvanem.ee sisuline täiendamine ja arendamine; nõustamise sekkumine SBIRT); • uudsete tubaka- ja nikotiinitoodete tervisemõju • narkootikume tarvitavatele inimestele vajaduspõhis- käsitlevate materjalide koostamine ja avaldamine; te tugi- ja nõustamisteenuste (sh programm SÜTIK) • uute innovatiivsete eneseabi nutirakenduste arenda- ning ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumine, mine tubakast ja nikotiinitoodetest loobumise toeta- arvestades soolisi erinevusi ja erivajadusi (teenused miseks; psüühilise erivajadusega patsientidele, emadele jt); • koole ja lapsevanemaid toetavate ennetustegevuste • kanepit tarvitavatele inimestele mõeldud lühisek- arendamine (valideeritud hindamisvahendid, kooli kumiste rakendamine ning stimulante tarvitavatele tugispetsialistide koolitused, varajase avastamise ja inimestele suunatud sekkumiste väljatöötamine ja nõustamise sekkumine SBIRT); rakendamine; • spetsialistide (perearstid, kooliõed, apteekrid, erame- • narkootikume tarvitavate inimeste lähedastele ditsiiniteenuse osutajad) pädevuse suurendamine mõeldud nõustamisteenuste arendamine; nikotiinist loobumise nõustamiseks; • kahjude vähendamise teenuse osana mitmekülgse • nikotiinitarvitamist piiravate regulatsioonide välja- nõustamise ning sotsiaalse ja juriidilise abi tagamine; töötamise toetamine, sealhulgas passiivse suitse- • üledooside ennetamise alase nõustamise pakku- TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 19 2024-2027  mine ning kogukonnapõhise naloksooni programmi (sh meestega seksivatele meestele, transsooliste- rakendamine ja laiendamine; le inimestele, narkootikume tarvitavatele inimestele, • meelelahutusüritustel (ööklubid, festivalid) narkoo- prostitutsiooni kaasatud inimestele, migrantidele ja tikumide tarvitamise ja tarvitamisega kaasnevate sõjapõgenikele, kinnipeetud isikutele), arvestades kahjude vähendamise sekkumiste väljatöötamine ja sihtrühmade vajadusi ning olenemata elukohast, ema- rakendamine; keelest, sotsiaalmajanduslikest tingimustest ja eriva- jadustest. Rakendatakse täies mahus HIV-testimise • uute kahjude vähendamise sekkumiste arendamine, ravijuhendit ning HIV-infektsiooni kokkupuute-eelse sealhulgas ohutuma tarvitamise alane nõustamine, ja -järgse profülaktika ja HIV-positiivsete isikute ravi tarvitajate hoiatamine uute ainete ohtlikkusest, nar- ravijuhendit, sealhulgas korraldatakse HIV-ravi ning kootikumide tarvitamise eelne testimine; kontaktieelset ja kontaktijärgset profülaktikat. Samuti • perearstidele ja -õdedele ja apteekide töötajatele tehakse selle teenuse raames HIV-nakkuse ja kaasu- pakutakse täiendusõpet sõltuvusteemadel, et nad vate infektsioonide seiret ning hinnatakse rakendatud oskaksid inimesi narkootikumide tarvitamisega seo- sekkumiste, sealhulgas teenuste tulemuslikkust. Koo- tud teemadel nõustada; litatakse, juhendatakse ja nõustatakse tervise-, sot- • karistustele alternatiivisete mõjutusvahendite valiku siaal-, korrakaitse- ja haridusvaldkonna spetsialiste. laiendamine ning nende regionaalse kättesaadavu- se ja teenuse osutamise kohtade arvu suurendamine. Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel: • HIV-testimine, nõustamine ja HIV-ga inimeste ravi- le suunamine vastavalt ravijuhenditele, sealhulgas Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku laiaulatuslikum HIV-testimine esmatasandil; tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) • anonüümse ja vabatahtliku HIV-testimise ja nõusta- Tuberkuloosi ennetamine ja ravi mise teenuse pakkumine, sealhulgas enesetestide (vastutaja Tervise Arengu Instituut, panustaja Tervisekassa, võimaldamine olulise riskiga sihtrühmadele; lühikood 126) • kontaktieelse profülaktika võimaldamine inimestele, kellel on oluline HIV-ga nakatumise risk lisaks tava- Teenuse elluviimisel korraldatakse tuberkuloosi otse- pärastele ennetusmeetmetele (kondoomi kasutami- selt kontrollitava ravi ja ravi kvaliteediga seotud tege- ne); vusi. Ravimresistentsuse ohu tõttu tagatakse ravimid riigieelarvest ja raviteenust osutatakse WHO soovita- • meestega seksivatele meestele ja transsoolistele tud otseselt kontrollitava ravi strateegiat järgides, mis inimestele HIV ennetusmeetmete väljatöötamine ja sisaldab ka patsiendi motiveerimist, kaasuvate hai- pakkumine; guste ja sõltuvuste ravi ning patsiendi psühhosotsiaal- • tasuta STLI, hepatiit B ja C diagnostika ning STLI ravi set toetamist. Kõikidele patsientidele võimaldatakse tagamine HIV-ga elavatele inimestele; tasuta ravi koos sotsiaalse nõustamise ja vajadus- • juhtumikorraldusteenus HIV-ga elavatele inimestele põhise motiveerimisega ravisoostumuse parandami- (sh psühholoogilise, sotsiaalse ja kogemusnõusta- seks. mise pakkumine); Alates 01.07.2023 on tuberkuloosi ambulatoorse • HIV-ga elavate inimeste ja nende lähedaste vaimset otseselt kontrollitava ravi teenuse eest vastutav Tervi- tervist ja sotsiaalset toimetulekut toetavate nõusta- sekassa. TAI koordineerib ravijärelvalve ekspertrühma misteenuste osutamine; tööd, sealhulgas regulaarsete ravikonsiiliumide elluvii- • HIV-ga nakatunute kontaktsete väljaselgitamine, mist, supervisioonide ja konsulteerimiste korraldust testimine ja nõustamine, samuti HIV levikuteede väl- ning rahvusvahelisi tuberkuloosivastase tegevuse aru- jaselgitamine; andluse ja teadustegevusega seotud tööülesandeid. • kahjude vähendamise teenuste pakkumine (sh TAI jätkab tuberkuloosi diagnostika ja raviga tegele- mobiilselt ja apteekides) ja uute kahjude vähenda- vate tervishoiutöötajate koolitusi, kaasates koolitus- mise teenuste arendamine (sh ohutuma tarvitamise te läbiviimisse Terviseameti spetsialiste ja sotsiaal­ nõustamine) integreerituna teenuse nr 119 kahjude töötajaid. vähendamise meetmetega. HIV ennetamine, ravi ja mõjude vähendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 123) Teenuse elluviimisel suurendatakse elanikkonna tead- misi HIV-nakkusest ja selle levikuteedest, parandatak- se turvalist seksuaalkäitumist soodustavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. HIV-nakkuse leviku vähenda­miseks pakutakse testimis-, nõustamis- ja tugiteenuseid TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 20 2024-2027 LISA 3 Teenuste rahastamiskava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2024 2025 2026 2027 Programmi kulud 26 123 852 23 646 357 26 513 706 25 306 008 Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning 26 123 852 23 646 357 26 513 706 25 306 008 kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise 8 756 096 7 082 008 9 986 056 8 809 418 korraldamine Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitika kujundamine ja 2 282 418 2 175 335 2 162 580 2 160 047 elluviimise korraldamine Tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamine 614 771 617 216 3 614 472 2 727 498 ja arendamine Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine 3 265 262 2 106 209 2 101 314 2 066 631 Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks 731 044 700 645 698 031 696 645 Tervisesuutlikkuse arendamine ja uurimistöö 850 537 501 845 501 537 501 124 Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine 749 533 746 371 710 007 459 460 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud 262 531 234 388 198 116 198 013 Tegevus 1.1.2. 3 757 397 3 603 537 3 568 628 3 549 191 Vaimse tervise edendamine Vaimse tervise valdkonna poliitika 1 350 059 1 228 663 1 213 491 1 210 354 kujundamine ja elluviimise korraldamine Elanikkonna vaimse tervise 2 309 000 2 277 424 2 258 106 2 241 999 toetamine elukaareüleselt Vaimse tervise uurimistöö ja sekkumiste 98 338 97 449 97 031 96 838 arendamine Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse 1 205 643 563 253 562 411 551 660 edendamine Toitumise parendamine, uurimistöö ja 566 537 563 253 562 411 551 660 andmekogu Laste kehalise aktiivsuse suurendamise 639 106 0 0 0 edendamine Tegevus 1.1.4. 5 417 554 5 412 394 5 411 714 5 411 070 Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine Alkoholitarvitamise ennetamine, vähendamine 210 371 208 768 208 620 208 433 ja ravi Tubakatarvitamise ennetamine, vähendamine, 168 378 167 617 167 520 167 402 ravi Narkomaania ennetamine, ravi, kahjude vähen- 5 038 805 5 036 009 5 035 574 5 035 235 damine Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja 6 987 162 6 985 165 6 984 897 6 984 669 hepatiidid) Tuberkuloosi ennetamine ja ravi 133 744 133 565 133 558 133 548 HIV ennetamine, ravi ja mõjude vähendamine 6 853 418 6 851 600 6 851 340 6 851 122 TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 21 2024-2027  KINNITATUD terviseministri ....jaanuari 2024. a käskkirjaga nr … „Tervise tulemusvaldkonna programmide 2024 –2027 kinnitamine“ Lisa 2 © Josh Willink PROGRAMM Tervist toetav keskkond 2024-2027 TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 1 2024-2027 Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna tervist toetava keskkonna programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea pikenemist ja tervena elatud aastate arvu kasvu. Programm keskendub elukeskkonna muutmisele tervist toetavamaks, pakkudes inimestele kättesaadavat infot võimalike keskkonnast tulenevate terviseriskide ja nende vähendamise viiside kohta. Programm aitab saavuta- da rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 2 „Tervist toetav keskkond“. Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab eesmärk ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) Programmi nimi Tervist toetava keskkonna programm Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks Programmi eesmärk ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav Elluviimise periood 2024–2027 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Terviseamet (TA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Eesti 2035 riigi pikaajaline arengustrateegia RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020-2030 = TERVISE TULEMUSVALDKOND Tervist Tervist toetav Inimkeskne toetavad keskkond tervishoid valikud TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 2 2024-2027  Programm panustab oma tegevustega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutus- Eesti 2035 tesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. Samuti aitab tervist toetava keskkonna programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Elukeskkonnaga rahulolu“, „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse: Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmist välisvahenditest rahastatavat meedet: • 21.6.1.9 „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervise- kahjude vähendamine“ (Õiglase Ülemineku Fond). Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2023–2026) muudatusi tehtud. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tervist toetava keskkonna programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Programmi mõõdik 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Keskkonnast, sh töökeskkon- nast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate 1709 1709 (2019) 1363 1328 1292 1257 1150 arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Washingtoni Ülikooli terviseökonomeetria ja hindamise instituut Programmi Eelarve Eelarve prognoos rahastamiskava 2023 2024 2025 2026 2027 Programmi kulud 9 658 078 9 781 387 9 189 945 8 844 228 8 810 252 Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja 9 658 078 9 781 387 9 189 945 8 844 228 8 810 252 elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 3 2024-2027  Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ja parendava 967 346 1 021 253 843 506 877 975 875 832 keskkonna kujundamine Tegevus 1.1.2. Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud 3 025 076 3 052 247 2 664 824 2 328 196 2 326 184 terviseriskid Tegevus 1.1.3. 1 209 728 977 058 979 879 969 161 969 161 Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ja 4 455 929 4 730 830 4 701 736 4 668 897 4 639 075 riskide vähendamine Hetkeolukorra analüüs Inimese tervis kujuneb ümbritseva keskkonna (tehis- ja looduslik), geenide ja inimese endi tehtud valikute tulemusena. Ümbritsev keskkond mõjutab inimeste valikuid, käitumist ja terviseseisundit oluliselt enam, kui seda teadvustatakse. Tervist toetava keskkonna kujundamisel on vastutus jaotunud eri ministeeriumide vahel. Seetõttu on koostöö nende vahel olulise tähtsusega, et parandada inimeste tervist ja heaolu, säästes ja kaitstes seejuures loodust, vähendades kliima muutumise mõjusid ning aidates kaasa majanduse kasvule. Elukeskkonda mõjutavad tegurid võivad olla inimesele nii nähtamatud kui nähtavad. Õhusaaste põhjustas Peamised ohutegurid on seotud vee, õhu, müra, kiirguse ja kemikaalidega. 2020. aastal 1179 Välisõhu saaste on olulisim keskkonnatervishoiu risk, mis põhjustab üle maailma hulgaliselt enneaegseid surmajuhte. 2020. aastal põhjustasid õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikoktsiid välisõhus Eestis 1179 varajast surma.1 Lisaks välisõhule on oluline tegeleda ka siseõhuga, mille kvaliteeti mõjutavad nii sise- kui ka väliskeskkonnast pärit tegurid. Viimaste uuringute kohaselt veedavad eurooplased varajast surma 90% ajast siseruumides ja olenevalt olukorrast võib see kujutada kahekordset terviseriski võrreldes väliskeskkonnaga.2 Müra tõttu kannatab inimeste vaimne ja füüsiline heaolu. Viimastel andmetel kannatab Eestis kõrgete müratasemete tõttu üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast.3 Suur autoliikluse müra põhjustab igal aastal Tallinnas keskmiselt 125, Tartus 22 ja põhimaanteede ääres kaks haigestumist südame isheemiatõppe.4 Varem on mürast tingitud tervisemõjusid pigem alahinnatud.5 Oluline on jätkata mürast tingitud terviseriskide maandamist koostöös Kliimaministeeriumiga. Probleemsetes piirkondades on vaja hinnata mürahäiringuid ning jälgida müra vähendamise tegevuskavade rakendamist linnades, asulates, põhimaanteedel ja sadamates, samuti tööstuspiirkondades. Lisaks mürale on ohuallikateks erinevad kiirgused, mille puhul on oluline vähendada nende kahjulikku toimet. Kiirgusallikad on looduslikud (nt päikesekiirgus ja radoon) ja tehislikud (laserkiirgus, radioaktiivsed jäätmed, röntgenkiirgus). Väga oluline on suurendada inimeste teadlikkust ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ja nende vähendamise võimalustest. Olemasolevate andmete põhjal tuleb välja selgitada radoonist tingitud kop- suvähijuhtude arv Eestis. Kõiki kogutud andmeid saab kasutada pikaajalise radoonist tingitud terviseriski vähen- damise strateegia6 väljatöötamisel. Kemikaaliohutusega seotud eesmärkide saavutamine sõltub suuresti just Euroopa Liidu tasandil tehtavatest otsustest. Seetõttu on oluline jätkata riigisisest koostööd eri osapooltega ning osaleda aktiivselt Euroopa Liidu tasandil ja regionaalsetes kemikaaliohutuse poliitika koostööalgatustes. 1 Orru H, Teinemaa E. Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti Keskkonnauuringute keskus; 2022. 2 European Commision. Indoor air pollution: new EU research reveals higher risks than previously thought. 3 European Environment Agency. (2021). Estonia noise fact sheet 2021. 4 Orru H, Veber T. Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede näitel. Tartu: Tartu Ülikool; 2020. 5 European Environment Agency. (2020). Environmental noise in Europe – 2020. Luxembourg. 6 Keskkonnaministeerium. (2023). Keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD eelnõu. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 4 2024-2027 Eesti tasandil on oluline jälgida, et kemikaalidega tegelevad ettevõtted käitleksid kemikaale ohutult igas tööeta- pis. Vaja on süsteemset, nüüdisaegset ja terviseriske arvestatavat järelevalvet. Selleks, et riske minimeerida, on jätkuvalt vaja tegeleda teabe õigeaegse kättesaadavusega ja selle kasutamise oskuse arendamisega nii orga- nisatsioonides kui ka üldelanikkonnas. Lisaks eespool nimetatule on oluline nüüdisajastada õigusruumi, et see lähtuks kõige uuematest teadmistest ning võimaldaks reageerida uutele keskkonnast tingitud probleemidele. Kvaliteetne ja ohutu joogivesi on üks keskkonnatervishoiu prioriteetidest. 2022. aasta seisuga sai 98,3% kõikidest ühisveevärgi tarbijatest kvaliteetset ja nõuetele vastavat joogi- vett.7 Võrreldes 2021. aastaga on tulemus mõnevõrra halvem, aga tegemist on tavapärase kõikumisega, mis on peamiselt seotud joogivee indikaatornäitajate (mis ei kujuta terviseohtu) ja tarbijate arvu muutustega. Üldise trendi kohaselt on joogivee kvaliteet stabiilne, kuid lähi- tulevikus võib eeldada suuremaid kõikumisi, mis on seotud kliima soojenemisega. Selleks, et säilitada nõutele vastav ohutu joogivesi, on vaja tagada veemajanduse jätkusuutlikkus8, hinna- ta ja juhtida riske alates joogiveehaarde valgalast ja toitealast kuni tarbimiskohani (tegeleda ka kinnistusiseste süsteemide riskidega, nt plii ja Legionella). Lisaks on vaja parandada puhta joogivee kättesaadavust, muu hulgas haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, ning suurendada tarbijate teadlikkust ja usaldust kraanivee kvaliteedi suhtes. Samuti on vajalik tagada ohutus ja kvaliteet nii ujulates/basseinides kui ka supluskohtades. Aastal 2022 oli kva- liteetse veega basseinide osakaal 82%, mida on 2% võrra rohkem kui sellele eelneval aastal. Kvaliteetse veega basseinide osakaal on alates 2015. aastast kasvanud. Suplusvee kvaliteeti on 2022. aastal loetud „väga heaks“ või „heaks“ 92,3% puhul kõikidest supluskohtadest, mida on üle 5% enam kui 2021. aastal. Kliima muutumine on toonud kaasa ekstreemsed ilmastikunähtused nagu näiteks pikad ja intensiivsed kuuma­lained, mis suurendavad terviseohte. Probleem süveneb, kui muu- tustega kohanemiseks ja nende mõjude leevendamiseks midagi ette ei võeta.9 Intensiiv- semalt avaldavad kuumalained mõju just linnades, kus tekivad väga kõrge temperatuuriga alad soojussaare efekti tõttu. Soojussaarte tekkimise ohjamiseks on vaja tagada nii elu- keskkonna läbimõeldud planeering kui ka looduslike rohealade rohkus, mis omakorda vähendavad müra ja õhusaastet. Kui elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad ohutegurid, nende tasemed ja kokkupuude inimesega on teada, on võimalik rakendada meetmeid nende ohutegurite kahjuliku mõju vähendamiseks. Seetõttu on järgnevatel aas- tatel võetud üheks suunaks osaleda ELi tasemel biomonitooringu võrgustiku väljaarendamisel ja leppida kokku Eesti prioriteetides. Biomonitooringuga saab hinnata inimese otsest kokkupuudet ohtlike kemikaalidega. Eri- nevates keskkondades on ka kaitsetegureid, mis kaitsevad, hoiavad ja parandavad tervist, näiteks läbimõeldud ja piisav looduslik valgus sisetingimustes, ruumi kasutusele vastav ventilatsioon, ohutust ja inimeste liikumist soodustav ruumikujundus ja kasutatud materjalid. Järgnevate aastate üheks olulisemaks tegevuseks on kaasajastada kehtivad tervisekaitsenõuded, arvestades viimast tõenduspõhist teavet ohu- ja kaitseteguritest ja praktikas selgunud probleeme. Inimese tervist mõjutab ka erinevate teenuste (nt iluteenused) ohutus. Aastal 2022 on tehtud tegevusi, et vähendada vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriske. Muudeti veesea- dust, et võtta üle uus joogivee direktiiv.10 Lisaks valmis uuring „Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega“, et saada teadlaskonnalt hinnang mitteioniseeriva kiirguse, sealhulgas mobiilside 5G võimalikest mõjudest tervisele. Uuringutulemusi on kavandatud kasutada rahvatervishoiu seaduse eelnõu rakendusaktide väljatöötamisel. Kodude siseõhu kvali- teedi ja selle tervisemõju hindamiseks käivitati rahvusvaheline projekt INQUIRE, mis aitab hinnata uuenduslikke tegevusi ohtlike keemiliste ja bioloogiliste võtmetegurite vähendamiseks kodudes. Kemikaalide ohutu käitle- mise tagamiseks ja riskide vähendamiseks koostati kõikides valdkondades riskianalüüsid ja ohuprognoosid, et nüüdisajastada järelevalvet. Loodud on biomonitooringu terviseriskide hindamise ekspertvõrgustik, et tagada parem teadmine inimeste kokkupuutest kemikaalidega, ning koostatud on põlevkivisektori tervisemõju hindami- se uuringu lähteülesanne. Lisaks valmistati ette rahvatervishoiu seaduse eelnõu, mis jõudis 2022. aastal läbida Riigikogus esimese lugemise, kuid langes Riigikogu koosseisu vahetuse tõttu menetlusest välja. 7 Terviseamet. (2022) Joogiveekvaliteedi ülevaated. 8 Kliimaministeerium. (2020) Eesti vee-ettevõtluse hindamine ning jätkusuutliku vee-ettevõtluse tegevuskava. 9 European Environment Agency. (2023) Kliimamuutustest tingitud kuumalained ja nakkushaiguste levik suurendab eurooplaste jaoks terviseohte. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184. (2020). TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 5 2024-2027 Järgneva nelja aasta olulised tegevused • Uue rahvatervishoiu seaduse vastuvõtmine, et haiguste ennetamise ja tervise kaitse valdkonnas olek- sid rollid, nõuded ja põhimõtted selgemad ja nüüdisajastatud. Uues seaduses on sätestatud nõuded kosmeetikatoodetele, iluteenustele, ujumis- ja suplemisteenuse osutamisele, elukeskkonna füüsikalistele ohuteguritele ja sotsiaalteenuse osutamisele, lisaks on täpsustatud ja kaasajastatud osapoolte ülesandeid. • Erinevatest keskkondadest inimese organismi jõudvate ohtlike kemikaalide koormuse seireandmete kogu- mise (st biomonitooringu) süsteemi loomine, andmete kättesaadavaks tegemine poliitika kujundamiseks ja terviseriskide vähendamiseks ning keskkonnaseire andmete elanikkonnale õigel ajal ja õiges kohas kät- tesaadavaks tegemine koos terviseriskide hinnangutega ja riskide vähendamise võimalustega. Nii biomoni- tooringu uuringu tulemuste kui ka seire andmete põhjal on võimalik võtta ennetavaid meetmeid terviseriski- de vähendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks. • Veeseaduse muudatuste rakendamine, mille tulemusena on kogu joogiveeahela riskid hinnatud ja ohjatud ning inimestele ohutu joogivesi paremini kättesaadav. Ajakohastatakse nii vee kvaliteedinäitajaid kui ka nende piirväärtusi, kehtestatakse miinimumnõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele, veepuhas- tuskemikaalidele ja filtermaterjalile ning täpsustatakse kohalike omavalitsuste kohustusi joogivee kätte- saadavuse parandamisel. • Kliimamuudatustega kaasnevate terviseriskide vähendamiseks oluliste tegevuste planeerimine ja elluvii- mine koostöös teiste osapooltega. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1. Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine Meetme eesmärk: elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Meetme mõõdik 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Ennetusega välditav suremus 251,8 100 000 elaniku kohta 234,1 206,6 198,9 191,2 183,4 160,2 (2020) Allikas: Eurostat Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ja parendava keskkonna kujundamine Tegevuse eesmärk: tervist toetava ja parendava keskkonna poliitika kujundamine ning selle elluviimise korral- damine keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamiseks. Tegevuse raames viiakse ellu tervist toetava ja parendava keskkonna poliitikat. Tervist säästva ja tervisliku elu- keskkonna loomiseks ja arendamiseks on vaja välja töötada kaasaegsed õigusaktid ning koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga neid rakendada. Põhiliselt hõlmab see rahvatervishoiu seadust, kemikaaliseadust, biotsii- diseadust ja veeseadust ning nende rakendusakte. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemine ja selle seaduse rakendusaktide uuendamine eesmärgi- ga luua kaasaegne õigusraamistik rahvatervishoiu valdkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks. Seejuures tuleb silmas pidada, et uuendused soodustaksid terviseriskide vähendamist, ter- vist toetava keskkonna edendamist ja innovatsiooni. • Süstemaatilise biomonitooringu süsteemi ja võrgustiku arendamine Eestis, et saada paremad teadmised ini- meste kokkupuutest kemikaalidega, kemikaalide jõudmisest inimese organismi ning nende tervisemõjust TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 6 2024-2027  Eesti elanike tervisele. Kavas on luua süstemaatilise biomonitooringu eeltingimused ja käivitada võrgustik. Samuti lepitakse kokku Eesti-sisesed eesmärgid, prioriteedid ja tegevusplaan. • Kemikaale ja kosmeetikatooteid puudutavate EL-i õigusaktide uuendamine (REACH, CLP, detergendimäärus, PIC-määrus, kosmeetikatoodete määrus). Kavas on analüüsida EL-i õigusaktide eelnõudes pakutud ettepanekuid, koostada koostöös huvitatud osapooltega Eesti seisukohad ning kaitsta neid eelnõu konsultatsioonidel ja töörühmades. • Elukeskkonnast tulenevaid terviseriske puudutava info kättesaadavuse ja arusaadavuse suurendamine ning riskide maandamise oskuse parandamine. Rõhuasetus on kemikaaliohutust puudutava teabe kättesaadavuse parandamisel ja teabe kasutamise oskuse suurendamisel nii ettevõtetes, organisatsioonides kui ka üldelanikkonnas. • Põlevkivisektori tervisemõju väljaselgitamine. Selleks jätkatakse vajalike projektidega, mille käigus hinnatakse tervisemõju, ning töötatakse välja ennetus- ja leevendusmeetmed. • Andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Eesmärk on parandada keskkonnast (sh töökeskkonnast) tulenevate terviseriskide tõenduspõhise hindamise ja riskide maandamise sekkumiste väljatöötamiseks vajalike andmete kvaliteeti, kättesaadavust ja koostoimet. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdik 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Tervise säilimist ja paranemist soodustava elukeskkonna poliitika on kujundatud ning jah jah jah jah jah jah jah elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.2. Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid Tegevuse eesmärk: keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine, sealhulgas puhtale ja ohutule joogi- ja suplusveele juurdepääsu suurendamine, mitteioniseeriva kiirguse ja sisekliima terviseriskide maandamine ning keskkonnamüra ohjamine. Tegevuse raames edendab Terviseamet vee terviseohutust, korraldades elanikkonnale joogivee, loodusliku mineraalvee, ujula- ja suplusvee seiret ning tehes riiklikku järelevalvet. Terviseamet osutab ka joogiveeuuringute referentteenust. Tegevuse raames hinnatakse sise- ja väliskeskkonnas esinevaid terviseriske ning korraldatakse riiklikku järele- valvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle. Lisaks kooskõlastab ja hindab Terviseamet selle tegevuse raames strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandeid, hindab ja avaldab arvamusi planeeringute vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele ja väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Joogiveehaarde valgala ja toiteala, veevarustussüsteemi ning tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ja -juh- timise käsitluste juurutamine. Tegevus hõlmab ka tarbimiskoha veevärgi riskianalüüsi koostamist (Legio- nella ja plii), prioriteetsetes tarbimiskohtades joogivee seiret ja parandusmeetmete rakendamist ning tar- bimiskoha veevärgi omanike nõustamist. Tulemuste saavutamiseks on vaja välja arendada joogiveeahela riskihindamise IT-lahendus. • Joogivee kättesaadavuse parandamine ja joogivee kvaliteedi usaldusväärsuse kasvatamine. 2024. aastal hakatakse uurima ka joogivee direktiivist tulenevate uute kvaliteedinäitajate esinemist joogivees. Kavas on juurutada joogivee direktiivist tulenevaid uusi mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate metoodikaid ning suurendada Terviseameti laborite võimekust, mis põhineb Kuressaare juhtumist õpitul. Eesmärkide saavutamiseks on vaja uuendada vee terviseohutuse infosüsteemi. • Eesti Keskkonnauuringute Keskuse süsteemi ja vee terviseohutuse infosüsteemi ühendamine seoses Tartu labori sulgemisega. • Ujulate ohutuse analüüsimine ja õigusruumi kaasajastamine. • Siseõhu kvaliteedi parandamiseks rahvusvahelise projekti INQUIRE (Identification of chemical and TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 7 2024-2027  biological determinants, their sources, and strategies to promote healthier homes in Europe) jätkamine. Projekti raames tehakse Euroopa Komisjoni programmi HORIZON rahastuse abil kodudes sisekliima parameetrite uuringud (siseõhu saasteained, biomonitooring, küsitlused jt) ning hinnatakse uuenduslikke tegevusi ohtlike keemiliste ja bioloogiliste determinantide/võtmetegurite vähendamiseks kodudes. • Mürast tingitud terviseriskide vähendamine. 2024. aastal on planeeritud müra häiringu küsitlus. Samuti on kavas uuendada sisekeskkonna müra reguleerivat määrust. • Kiirgusest tingitud terviseriskide vähendamine. Analüüsitakse TalTechi uuringu „Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega“ tulemusi ja soovitusi. Kavandamisel on mitteioniseeriva kiirguse määruse kaasajastamine ja järelevalve võimekuse kasvatamine (mõõtmine ja sihtuuringud). Sageduslubade kooskõlastamise protsessi kiirenda- miseks on kavandatud iseplaneeritavate tugijaamade kooskõlastamise andmebaasi arendus. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Kvaliteetse ühisveevärgi joogi­ veega varustatud tarbijate osakaal 98,1% 98,3% 99,5% 99,5% 99,5% 99,5% 99,5% Allikas: Terviseamet Kvaliteetse veega basseinide osakaal 89% 82% 94% 95% 96% 97% 98% Allikas: Terviseamet Supluskohtade osakaal, mille suplusvee kvaliteediklass loetakse 87% 92,3% 90% 90% 90% 90% 90% „väga heaks“ või „heaks Allikas: Terviseamet Tegevus 1.1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Tegevuse eesmärk: kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arvu vähendami- ne ning tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest teabe kätte- saadavuse ja mõistetavuse tagamine. Tegevuse eesmärgi saavutamiseks tegeleb Terviseamet regulaarselt kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamisega, mürgistusteabealase nõustamise ja teadlikkuse suurendamisega ning biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate teenuste osutamisega (biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine ning detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine). Perioodil 2024–2027 on kavas: • Süstemaatilise biomonitooringu eeltingimuste loomine ja võrgustiku käivitamine. Samuti on kavas eden- dada koostööd teadusuuringute ja biomonitooringu vallas, et arvestada nende tulemustega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil kemikaaliohutuse valdkonna arendamisel. • Ohtlike kemikaalide arvestuse põhimõtete nüüdisajastamine, mis hõlmab ka valdkondadeülese tervikliku süsteemi loomist (ohtlike kemikaalide e-arvestuse süsteem). • Antidootide halduskorralduse nüüdisajastamine, mis seab tervishoiuteenuse osutajatele selgema vastutuse ja teavitussüsteemi. • Tervikliku mürgistusjuhtumite analüüsi tegemine, mida regulaarselt uuendatakse ja mis annab sisendit kemikaaliohutuse poliitika kujundamiseks ja seiramiseks. • Sektorite ja sidusrühmade vahelise partnerluse koostöö tõhustamine, et suurendada sidusrühmade ja üldsuse kaasatust, huvi ja teadlikkust kemikaalidest ja nendega seotud ohutusest. • Avalikkusele kemikaalide tervisemõjust kergesti mõistetava teabe pakkumine, mis hõlmab ka teavet kahju- liku tervisemõju vältimist tõhustavate tegevuste kohta. • Järelevalvepõhimõtete nüüdisajastamine (riskipõhiseks muutmine) ja teiste liikmesriikidega koostöö eden- damine. • Ohtlike kemikaalide ohutumate alternatiividega asendamise ja parima tehnoloogia kasutamise soodustami- ne. Selleks on vaja luua tingimused tootearenduseks ja innovatsiooniks. • Kliimamuutustega kaasneva tervisemõjude hindamine ning vajalike leevendusmeetmete väljatöötamine. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 8 2024-2027  Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Kemikaale, sh detergente turustavate ettevõtete osakaal, 25% 82% 80% 80% 81% 82% 85% kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet Biotsiide turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid 25% 70% 80% 80% 81% 82% 85% Allikas: Terviseamet Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine Tegevuse eesmärk: toodete ja teenuste ohutuse või vale kasutusega seotud negatiivsete tervisesündmuste (sh kõrvalmõjude, tüsistuste, vigastuste ja mürgistuste) arvu vähendamine. Tegevuse eesmärgi saavutamiseks edendab Terviseamet regulaarselt toodete terviseohutust ning korraldab kosmeetikatoodete ja muude toodete, kemikaalide, biotsiidide ja detergentide üle järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures, samuti hulgimüügis. Terviseamet korraldab ka riiklikku järelevalvet haridus- ja sotsiaalasutuste tervisekaitsenõuete täitmise üle ning ilu- ja isikuteenuste tervisekaitsenõuete, majutusteenuste hügieenitingi- muste ja reisirongide tervisekaitsenõuete tagamiseks. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Inimeste tervise kaitseks kehtestatud nõuete ja korralduse nüüdisajastamine, sealhulgas õigusruumi kaas- ajastamine ja juhendite väljatöötamine. • Iluteenindajate koolitustegevust reguleerivate nõuete arendamine ja elluviimine. • Teenuseosutajatele nõuete järgimist abistava teabe lihtsamalt kättesaadavaks ja mõistetavaks tegemine, kasutades seejuures võimaluse korral ka digitaalseid lahendusi. • Järelevalvepõhimõtete nüüdisajastamine, muutes seejuures järelevalve ennetavaks ja riske hindavaks. • Inimeste teadlikkuse suurendamine toodete märgistest, teenustele kehtivatest nõuetest, võimalikest terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete osakaal, kes puudu- 70% 91% 79,1% 80,9 82,7 84,6% 90% sed kõrvaldasid Allikas: Terviseamet Ilusalongide osakaal, kes puudused kõrvaldasid 79% 81% 73% 75% 77% 79% 85% Allikas: Terviseamet Tervisekaitsenõuetele vastavate haridusasutuste osakaal 78% 75% 80,3% 80,7% 81,2% 81,6% 83% kontrollitud haridusasutustest Allikas: Terviseamet Tervisekaitsenõuetele vastavate sotsiaalasutuste osakaal 63% 73% 63,9% 64,1% 64,3% 64,4% 65% kontrollitud sotsiaalasutustest Allikas: Terviseamet TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 9 2024-2027 Programmi juhtimiskorraldus Tervist toetava keskkonna programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asu- tustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab terviseminister pärast 2024. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministee- riumi kodulehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi raha- liste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised prog- rammid (tervist toetavate valikute programm, inimkeskse tervishoiu programm). Teistest tulemusvaldkonda- dest toetab programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Keskkond“ Kliimaministeeriumi keskkonnakaitse ja -kasutuse programm. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koos- töös Terviseametiga. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juhtkomisjo- nile ning koostatakse tulemusvaldkonna iga-aastane aruanne. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Tervis“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 10 2024-2027 LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus Planeeringute ja füüsikalistest (v.a ioniseeriv kiirgus) ja keemilistest teguritest tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna vähendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 279) arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine Teenuse raames hinnatakse sise- ja väliskeskkonnas ja vähendamine esinevaid terviseriske ning korraldatakse riiklikku järe- levalvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle. Teenuse hulka kuuluvad strateegilise keskkonnamõju Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ja parendava aruannete ja planeeringute ning sagedusloa ja raadio- keskkonna kujundamine saateseadme tingimuste hindamine, tervisekaitse- nõuetele vastavuse korral kooskõlastuste andmine. Tervist toetava ja parendava keskkonna Teenuse raames osaletakse valdkonda arendavates poliitika kujundamine ja elluviimise riiklikes ja rahvusvahelistes projektides ning koosta- korraldamine des riskihinnanguid eesmärgiga parandada teadmisi, (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 97) teadlikkust ja järelevalvet. Teenusele on lisandunud Tervist säästva ja tervisliku elukeskkonna loomiseks biomonitooringu tegevuste elluviimine, mille raames ja arendamiseks tuleb välja töötada nüüdisaegsed seiratakse lisaks keskkonnale tervist kahjustavaid õigusaktid ning koostöös avaliku, era- ja kolmanda ühendeid ka inimorganismis. sektoriga neid rakendada. Põhiliselt hõlmab see kemi- kaaliseadust, biotsiidiseadust, veeseadust ja rahva- Tegevus 1.1.3. Kemikaalide ohutus ja tervishoiu seadust ning nende rakendusakte. Poliitika riskide vähendamine kujundamisel lähtutakse sellest, et: 1) meid ümbritsev tehislik ja looduslik keskkond on tervist ja tervislikke Mürgistusteabealane nõustamine ja valikuid toetav; 2) teave keskkonna terviseriskidest on teadlikkuse tõstmine õigel ajal ja võimalikult lihtsalt kättesaadav; 3) elanikel (vastutaja Terviseamet, lühikood 164) on vajalikud oskused ja teadmised seda teavet kasu- tada ja 4) elukeskkond peab olema turvaline ja tervist Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaada- toetav nii 8-aastastele kui 80-aastastele. vuse edendamise eesmärk on vähendada mürgistus- juhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete arvu ja erakor- ralise meditsiini osakonda tehtud visiitide arvu, samuti Tegevus 1.1.2. Vee, õhu, müra ja kiirgusega vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud haigestu- seotud terviseriskid misi, tervisekahjustusi ja suremust. Teenuse raames tagatakse telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii Vee terviseohutuse edendamine tervishoiutöötajatele kui elanikkonnale (eesti, inglise (vastutaja Terviseamet, lühikood 143) ja vene keeles), koostatakse teavitusmaterjale ja juhi- Terviseamet on vastutav asutus joogivee, loodusliku seid, tehakse teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja mineraalvee, ujula- ja suplusvee ohutuse eest ning artiklites ning uuendatakse pidevalt mürgistusteabe- teeb antud valdkonnas riiklikku järelevalvet. Asutus alast kodulehte ja andmebaaside andmeid. vastutab veega seotud ohuolukordadele reageerimise Mürgistusteabe haldamise teenuse osa on ka elanik- eest ning teeb rahvusvahelist koostööd joogiveest ja konna nõustamiseks vajaliku teabe haldamine ning suplusveest tingitud terviseohtude kõrvaldamiseks. tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike antidootide Terviseamet osutab joogiveeuuringute referenttee- varu uuendamiseks andmete edastamine ja põhi- nust ning on vee terviseohutuse infosüsteemi voli- mõtete väljatöötamises osalemine. Antidootide varu tatud kasutaja. Terviseamet on vastutav asutus, kes hankenimekirja (vigastussurmade arvu vähendamise tunnustab loodusliku mineraalveena Eestis ammuta- eesmärgil elu ohustavate mürgistuste raviks kasuta- tavat ja toodetavat vett või ühendusevälisest riigist tavate vastumürkide kogum) haldab Terviseamet, kes pärit Eestis turule lastavat vett. Teenusele lisandus määrab varu loetelu, kogused ja jaotuse. Tervisekassa uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) osaleb varu hankeprotsessi korraldamises, jaotami- 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta11, mis käsitleb ses ja tagamises vastavalt mürgistusteabekeskuse elanikkonna joogiveele juurdepääsu tagamise paran- hankeplaanile. damist, joogiveega kokkupuutuvaid kontaktmaterja- le, uute joogivee parameetrite määramist ja joogivee ohutuse riskihindamist. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184. (2020). TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 11 2024-2027 Terviseriskide hindamise võimekuse Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ja parendamine riskide vähendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 85) Järgmisel neljal aastal on põhirõhk hea laboritava Toodete terviseohutuse edendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 153) (good laboratory practice) kvaliteedisüsteemi taga- misel. Seda rakendatakse kemikaalide tervise- ja Terviseamet täidab kosmeetika ja tubakatoodete vald- keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul. Uuritavad konna pädeva asutuse ülesandeid. Peamine eesmärk kemikaalid võivad kuuluda näiteks ravimite, biotsii- on ennetada kosmeetikatoodetest tekkida võivaid dide, veterinaarravimite, kosmeetikatoodete, taime- terviseriske, koguda ja menetleda kosmeetikatoode- kaitsevahendite või toidu koostisesse. Hea laboritava test ilmnenud tõsise soovimatu mõjuga seotud juh- kvaliteedisüsteemi nõue testidele/analüüsidele on tumeid (sh mürgistusjuhtumeid). Enne turustamist kohustuslik biotsiidide ja nende toimeainete hindami- hinnatakse tubakatoodete ja nendega seonduvate seks esitatava teabe puhul. Hea laboritava nõuetele toodete (sh e-sigarettide ja kuumutatavate tubakatoo- vastavust saab hinnata üksnes hea laboritava kontrol- dete) koostisosade vastavust tubakaseaduse nõue- lasutus. tele ning jälgitakse turuolukorda. Teenuse raames osaletakse ELi regulatsioonide muutmisettepanekute Biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade ja rakendamist toetavate meetmete väljatöötamises, taotlemine, detergendi turustamiseks erandi Eesti õigusaktide ning strateegiliste dokumentide taotlemine ja otsuste väljatöötamises, samuti nõustatakse (vastutaja Terviseamet, lühikood 151) ettevõtteid ja tarbijaid. Terviseamet pädeva asutusena korraldab biotsiidi- Kemikaalide üle turujärelevalve koordineerimine. seaduse alusel riigilõivuga maksustatavate teenuste Järelevalve korraldamine kosmeetikatoodete, osutamist: biotsiidi registreerimistunnistuste ja luba- kemikaalide, biotsiidide ja detergentide üle tootja, de väljastamine ning detergendi turustamiseks erandi importija ja levitaja juures, hulgi- ja jaemüügis ning taotluse läbivaatamine. e-kaubanduses. Otsuste langetamine vabasse Biotsiidi turustamiseks ja kasutamiseks on vaja taotle- ringlusesse lubamise/mittelubamise kohta toodete da Terviseametilt biotsiidi registreerimistunnistust või EL-i turule importimisel koostöös Maksu- ja biotsiidi luba. Registreerimistunnistuse või loa taotlu- Tolliametiga. se saab esitada isik, kes vastutab biotsiidi turule lask- Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse mise eest liikmesriigis või Euroopa Liidus. Enne loa väljastamist hinnatakse biotsiidi ohutust ja tõhusust. edendamine (vastutaja Terviseamet, TA, lühikood 145) Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste Terviseamet korraldab haridus- ja sotsiaalasutus- korraldamine tes tervisekaitsenõuete (sh valgustuse, joogivee, (vastutaja Terviseamet, lühikood 152) müra, ventilatsiooni ja toitlustuse nõuded) täitmise EL-i REACH-, CLP-, BPR-, PIC- ja detergentide määruse üle riskipõhist ja kaebustepõhist järelevalvet, nõus- Eesti pädeva asutusena osaleb Terviseamet koostöös tab teenusepakkujaid ja tarbijaid ning väljastab komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja teiste teenusepakkuja taotluse alusel teenuse pakkumise liikmesriikide pädevate asutustega EL-i regulatsiooni- kohtadele terviseohutuse hinnanguid. Teenuse de muutmise ettepanekute ja rakendamist toetavate raames osaletakse valdkonna Eesti õigusaktide ja meetmete väljatöötamises. Koostöös Eesti sidusrüh- strateegiliste dokumentide väljatöötamises. madega osaletakse Eesti õigusaktide ning stratee- Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse giliste dokumentide ja otsuste väljatöötamises. Hin- natakse tööstuse poolt kogutud teabe täielikkust, edendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 154) asjakohasust ja piisavust ning kemikaali kasutamise- ga seotud riske, vajaduse korral nõutakse lisateavet Terviseamet korraldab järelevalvet ilu- ja isikuteenuste ja/või tehakse ettepanek rakendada regulatiivset ris- tervisekaitsenõuete, majutusteenuste hügieenitingi- kiohje meedet. Riikliku kasutajatoe kaudu nõustatak- muste ja reisirongide tervisekaitsenõuete täitmise üle se oma pädevuse piires kemikaalide (sh biotsiidide ja ning nõustab tarbijaid ja käitlejaid. detergentide) käitlejaid ja teisi sidusrühmi. Iluteenustest tulenevate terviseriskide väljaselgitami- Pädeva asutusena jätkub töö kemikaaliohutust regu- seks ja maandamiseks rakendab Terviseamet ohu- leerivate EL-i määruste rakendamist puudutavates prognoosist tulenevat riskipõhist järelevalvet. Arves- küsimustes nõustavates Euroopa Komisjoni ja ECHA tades võimalikke terviseriske ja nende realiseerumise ekspertgruppides ja komiteedes. tõenäosust, on järelevalve prioriteediks võetud inten- siivse iseloomuga iluteenused. Ohutaseme peami- sed mõjurid on teenuse iseloom ja seadmete funkt- TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 12 2024-2027 sionaalsus, mistõttu neis ettevõtetes, kus pakutakse Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamine intensiivse iseloomuga teenuseid, teostatakse naha (vastutaja Terviseamet, lühikood 233) terviklikkust kahjustavaid manipulatsioone ja kasuta- takse meditsiiniseadmeid, on vaja tõhusamat kontrolli. Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida proovivõttu pindadelt, õhust, basseini-, suplus-, joogi-, heit- ja reo- Eesmärk on hinnata teenustest tulenevaid terviseris- veest. Keemiliste, bioloogiliste ja füüsikaliste ohute- ke, nõustada teenusepakkujaid ja tarbijaid võimalikest gurite hindamiseks tehakse analüüse ja mõõtmisi. ennetusmeetmetest ning seeläbi vähendada tervise- riskide realiseerumist. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 13 2024-2027 LISA 2 Teenuste rahastamiskava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2024 2025 2026 2027 Programmi kulud 9 781 387 9 189 945 8 844 228 8 810 252 Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate 9 781 387 9 189 945 8 844 228 8 810 252 terviseriskide hindamine ja vähendamine Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ja parendava 1 021 253 843 506 877 975 875 832 keskkonna kujundamine Tervist toetava ning parendava keskkonna 1 021 253 843 506 877 975 875 832 poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Tegevus 1.1.2. Vee, õhu, müra ja kiirgusega 3 052 247 2 664 824 2 328 196 2 326 184 seotud terviseriskid Vee terviseohutuse edendamine 1 881 947 1 798 414 1 765 402 1 764 149 Planeeringute ja füüsikalistest (v.a ioniseeriv kiirgus) ning keemilistest teguritest tingitud 1 170 300 866 409 562 794 562 035 terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine Tegevus 1.1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide 977 058 979 879 969 161 969 161 vähendamine Mürgistusteabealane nõustamine ja 459 231 463 500 454 760 454 760 teadlikkuse tõstmine Terviseriskide hindamise 3 000 3 000 3 000 3 000 võimekuse parendamine Biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade taotlemine, detergendi turustamiseks erandi 206 366 205 813 205 062 205 062 taotlemine Kemikaalide turustamiseelsete 308 461 307 567 306 339 306 339 tegevuste korraldamine Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ja 4 730 830 4 701 736 4 668 897 4 639 075 riskide vähendamine Toodete terviseohutuse edendamine 1 087 453 1 084 521 1 080 534 1 080 019 Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse 525 246 520 682 512 692 511 919 edendamine Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse 243 505 242 521 237 890 237 890 edendamine Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamine 2 874 625 2 854 012 2 837 780 2 809 246 TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 14 2024-2027  KINNITATUD terviseministri ....jaanuari 2024. a käskkirjaga nr … „Tervise tulemusvaldkonna programmide 2024 –2027 kinnitamine“ Lisa 3 PROGRAMM Inimkeskne tervishoid 2024-2027 INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 1 2024-2027 Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elada jäänud aastate pikenemist. Programm keskendub ohututele ja kvaliteetsetele tervise- ja sotsiaalteenustele, mis aitavad vähendada enne- aegset suremust, toetada krooniliste haigustega elamist ning on kõigile võrdselt kättesaadavad. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 3 „Inimkeskne tervishoid“. Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate arv eesmärk kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) Programmi nimi Inimkeskse tervishoiu programm Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, suurendada Programmi eesmärk tervena elada jäänud aastate arvu ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad Elluviimise periood 2024–2027 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Tervisekassa, Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Kaasvastutajad Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Ravimiamet (RA), Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Eesti 2035 riigi pikaajaline arengustrateegia RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020-2030 = TERVISE TULEMUSVALDKOND Tervist Tervist toetav Inimkeskne toetavad keskkond tervishoid valikud INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 2 2024-2027  Programm panustab oma tegevustega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muu- Eesti 2035 tustesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“, „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“, „Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu“, „Lõimime tervis- hoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt“, „Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüstee- mi igapäevategevustesse“ ja „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. Samuti aitab inimkeskse tervishoiu programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“, „Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärgi saavutamisesse: Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: • 21.2.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ (Ühtekuuluvusfond); • 21.4.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ (Euroopa Regionaalarengu Fond); • 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ (Euroopa Sotsiaalfond+); • 20.6.1.2 „Tervishoiu kvaliteedi ja kättesaadavuse suurendamine“ (Taaste- ja vastupidavusrahastu); • Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetus programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2023–2026) muudatusi tehtud. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Inimkeskse tervishoiu programmi eesmärk Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, suurendada tervena elada jäänud aastate arvu ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Programmi mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s 5,0% 5,3% 5,1% 5,1% 5,1% 5,2% 5,2% Allikas: Tervise Arengu Instituut Katmata tervishoiuteenuste vajadus 15,5% 9,1% 12,0% 11,3% 10,6% 9,9% 7,7% Allikas: Eurostat INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 3 2024-2027 Programmi Eelarve Eelarve prognoos rahastamiskava 2023 2024 2025 2026 2027 Programmi kulud 2 326 605 079 2 463 586 655 2 464 162 860 2 579 047 352 2 702 471 856 Meede 1.1. 2 326 605 079 2 463 586 655 2 464 162 860 2 579 047 352 2 702 471 856 Inimkeskse tervishoiu arendamine Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna 5 608 141 3 392 405 3 178 895 3 081 555 3 074 190 arendamine Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja 33 464 672 46 233 296 10 801 128 0 0 põhiõiguste kaitse Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhtimine ja 5 034 216 7 604 823 7 885 052 7 680 834 7 473 216 vastutus Tegevus 1.1.4. Tervishoiuteenuste mudelite 50 676 089 11 420 625 22 466 288 26 601 275 26 943 782 ümberkujundamine Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja 2 087 827 3 485 799 2 767 700 2 702 235 2 706 584 patsiendiohutus Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja 2 217 323 508 2 378 334 715 2 404 185 133 2 526 237 532 2 649 563 023 ravikindlustuse tagamine Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete 922 505 926 185 886 458 877 914 875 576 valdkonna arendamine Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide, meditsiini- 7 657 432 9 460 705 9 292 632 9 203 341 9 203 341 seadmete kättesaadavus Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine 3 830 688 2 728 103 2 699 574 2 662 667 2 632 144 (vaktsineerimine, AMR) Hetkeolukorra analüüs Elanike vajadustele vastavate kvaliteetsete tervishoiuteenus- te ja ravimite õigeaegne kättesaadavus aitab pikendada Eesti elanike oodatavat eluiga ja tervena elada jäänud aastaid. Elanike tervisevajadustele ja ootustele vastamiseks peab tervishoiusüsteem muutuma inimkesksemaks ning teenuseid tuleb osutada koordineeritult ja tõhusas koostöös sotsiaal- ja hoolekandesüsteemiga. COVID-19 pandeemia mõjutas neid programmi mõõdikuid mõnevõrra halvemuse suunas, kuid 2022. aasta andmete põh- jal on olukord paranemas ning näitajad on taas liikumas sea- tud sihttasemete suunas. COVID-19 pandeemia pikemaajalise mõju ulatus elanikkonna tervisele ja tervishoiusüsteemile alles selgub. Praeguseks on teada, et pandeemia ajal vähenes vähi esmasjuhtude diagnoosimine (2020. a 9%) ning pikemas vaa- tes võib see kaasa tuua kaugelearenenud vähijuhtude arvu kas- vu, mis avaldab suuremat survet tervishoiusüsteemile.1 1 Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 4 2024-2027  Eesti inimesed hindavad terviseteenuseid kvaliteetseks, kuid seoses elanikkonna vananemise ja hulgihaigestumise sagene- misega ootused ja vajadused teenuste suhtes üha kasvavad ning teenuste ebapiisav kättesaadavus tekitab rahulolematust. Rahulolematust tervishoiusüsteemiga iseloomustab inimeste hinnang katmata tervishoiuteenuste vajaduste kohta, põhjuseks Eesti elanike hinnangud katmata nii rahalised ja geograafilised takistused kui ka pikad ooteajad. tervishoiuteenuste vajaduse kohta Kuigi Eesti elanike rahulolematus on vähenenud (2022. a 9,1%), on võrreldes EL-i riikide keskmisega. see võrreldes EL-i riikide keskmisega (2021. a 2%) jätkuvalt suurim, põhjuseks eelkõige pikad ooteajad (Eesti 8,6% ja EL 0,9%).2 Kõigile Eesti elanikele ennetus- ja tervisteenuste kättesaadavuse tagamiseks on vaja ravikindlustuskaitset laien- dada ning süsteemi jätkusuutlikult ja tõhusalt rahastada. Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s suu- renes aastatel 2020–2021 tänu ajutistele tähtajalistele toetustele COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks, kuid 2022. aastal taas vähenes. Hoolimata ka täiendavatest toetustest on Eestis avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s (2022. a 5,3%) endiselt tunduvalt väiksem kui EL-is keskmiselt (2020. a 8,9%).3 Tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleem, mis vajab süsteemseid lahendusi, kuna 2040. aastaks ulatub Tervisekassa eelarve puudujääk 1,2 miljardi euroni, mis on 1,7% SKP-st.4 2025. aastal on Tervisekassa eelarve prognoositav puudu­jääk 196,7 miljonit eurot.5 Inimeste omaosaluse suurendamisega ei saa lahendada tervisesüs- teemi rahastuse jätkusuutlikkuse probleemi. Eesti leibkonnad teevad lisaks ravikindlustusele kulutusi ka omaosalusena, mis on EL-i riikide keskmisest suurem – Eestis oli leibkondade omaosaluse osatähtsus tervishoiukuludest 2022. aastal 23,2%, samas oli see EL-is 2020. aas- tal keskmiselt 14,9%. Enim tehakse kulutusi omaosalusena hambaravi- le (31,6%), ravimitele (27,7%) ning pikaajalisele õendus- ja hooldusabile Eesti leibkondade omaosalus (17,8%). Leibkondade omaosalusena tehtud kulutusi on erinevad meet- võrreldes EL-i riikide leibkonna med aidanud vähendada (nt retseptiravimite kulud moodustasid 2018. keskmisega. aastal omaosalusest ligi 20%, kuid 2022. aastal 14%). Tervisesüsteemis elanikele vajaliku abi ja teenuste osutamiseks on vaja ka kvalifitseeritud ja pädevaid tervis­ hoiutöötajaid ja teisi spetsialiste. Viimasel kümnendil on õdede ja arstide arv suurenenud, kuid vähem kui EL-is keskmiselt ning jätkuvalt on Eestis vähem õdesid ja arste (Eestis vastavalt 6,5 ja 3,4 ning EL-is 8,3 ja 4,0 1000 elaniku kohta).6 Konsensusleppega võtsid osapooled kohustuse suurendada rakenduskõrghariduses õdede ja teiste spetsialistide õppekohtade arvu, tagada tulevastele tervishoiutöötajatele praktikakohad ja juhen- dajad, parandada praktika kvaliteeti ning töötada välja juhendajaid ja õppureid motiveeriv praktika rahastamise süsteem. Arstide arvus on muutused olnud väiksemad ning suurem probleemkoht on teatud arstlike erialade töötajate nappus ja arstide kõrge keskmine vanus, mis näitab, et noorte arstide juurdekasv ei ole piisav. Lisaks kasvab vajadus edendus- ja ennetustegevusega seotud spetsialistide järele. Tööjõu püsima jäämiseks tervisesüsteemis on vaja pakkuda personalile kaasaegset integreeritud tervishoiuteenuste osutamise taristut ja kaasaegset töökeskkonda ning tasustada neid konkurentsivõimelise ja motiveeriva töötasuga. Arstide mediaankuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2022. aasta märtsis 3681 eurot, õdedel ja ämmaemandatel 2048 eurot ning hooldajatel 1346 eurot, mis eelneva aasta sama perioodiga võrreldes kasvas vastavalt 6%, 7% ja 10%. Samal perioodil oli Eesti keskmine brutokuupalga kasv 12,9%.7 Tööjõupuudus seab ohtu tervisesüsteemi säilenõtkuse ja jätkusuutlikkuse elani- kele abi pakkuda, mistõttu tuleb jätkuvalt ja järjepidevalt panustada õppekohtade, seal- hulgas residentuurikohtade suurendamisse, jätkata ja arendada lähtetoetuste maksmist ning jätkata projektiga „Tagasi tervishoidu“. 2 Eurostat. 3 Health at a Glance Europe 2022. 4 A. Võrk, M. Piirits. Poliitikaanalüüs Eesti tervishoiu rahastamise senised uuringud ja uuendatud stsenaariumid. 19.05.2023. 5 Vabariigi Valitsusele esitatud Tervisekassa 2024.–2027. a eelarvepositsioonid vastavalt Tervisekassa nõukogu 25. augusti 2023. a otsusele. 6 Health at a Glance: Europe 2022. 7 Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet. INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 5 2024-2027 Tervisesüsteemis töötavate spetsialistide võimekust on vaja järjepidevalt toetada. Selleks tuleb arendada ja igapäevatöös laialdaselt kasutusele võtta digitaalseid töövahendeid ja teisi innovaatilisi lahendusi, samuti arendada nende lahenduste kasutamiseks tervishoiutöötajate digioskusi ja suurendada teadmisi infoturbest. Jätkuvalt on fookuses terviseportaali arendamine, mis on personaalne platvorm tervisega seonduvast ülevaate saamiseks ning turvaline ja kontrollitud kommunikatsioonikanal inimese ja tervisespetsialisti vahel. Kaasaeg- sed digilahendused ja tervise infosüsteemi uuele kvalitatiivsele tasemele viimine aitavad nii tervisesüsteemis töötavatel spetsialistidel kui ka patsientidel säästa aega ja kulutusi, parandada ravi kvaliteeti, järjepidevust ja tulemuslikkust ning leevendada tervishoiusüsteemis töötavate spetsialistide suurt töökoormust. Järjest vajalikum on ennetada haiguste teket, suurendada varast avastamist ja toetada haigustega toime­ tulekut. Seetõttu tuleb panustada inimeste terviseharituse parandamisse, lihtsustades tõenduspõhise tervisea- lase teabe kättesaadavust. Järgneva nelja aasta olulised tegevused • Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine, tervisesüsteemi tõhususe edasiarendamine ja ravi- kindlustuskaitse laiendamise ettepanekute väljatöötamine, et tagada kõigile Eesti elanikele ennetus- ja terviseteenuste kättesaadavus. • Kriisideks valmisoleku suurendamine, mis hõlmab nii tervisesüsteemi toimepidevuse tagamist, katastroofimeditsiini arendamist kui Sotsiaalministeeriumi valitsemisala toimekindlust. • Tervisesüsteemi arengusuundade koostamine ja elluviimine, et tagada patsiendi sujuv raviteekond süstee- mi kõigis etappides ning tervise- ja sotsiaalteenuste lõimimine ja koordineeritud osutamine. • Motiveeritud tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide olemasolu tagamine kõigis Eesti piirkondades ja nende võimestamise toetamine. Seda toetab 2024. aastal uue meetmena käivituv õdede lähtetoetus ja ter- vishoiutöötajate kollektiivlepingu täitmine. • Uue põlvkonna tervise infosüsteemi projekti (upTIS) elluviimine, et tagada kiirem, paindlikum ja turvalisem tervise infosüsteemi sündmuspõhine andmevahetus ning süsteemne kvaliteedihüpe nii terviseandmete esi- tajatele kui kasutajatele. • Haiglavõrgu arengukava haiglates (HVA) taristu ehitamiseks ja kaasajastamiseks investeeringute tegemi- ne, et tagada kaasaegne ravi- ja töökeskkond, mis aitab kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele. • Eesti ravimipoliitika 2030 tegevuskava elluviimine, millega tagatakse ravimite Eesti turule jõudmine, järje- pidev füüsiline ja rahaline kättesaadavus ning ravimite ratsionaalne kasutamine • Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 elluviimine. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1. Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu arendamine Meetme eesmärk: tervishoiusüsteem vastab inimeste vajadustele ja ootustele ning tagatud on tõhusate, ohutute ja kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Meetme mõõdik 2019 2022 2025 2024 2026 2027 2030 Raviga välditav suremus 123,9 100 000 elaniku kohta 129,4 114,2 111,0 107,8 104,6 95,0 (2020) Allikas: Eurostat INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 6 2024-2027 Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ja tasandeid kaasava inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamise poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu tervishoiupoliitikat, et tagada tervishoiuteenuste kättesaada- vus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus ja rahulolu tervishoiuteenustega. Luuakse eeldused tervisesüs- teemi tõenduspõhiseks arendamiseks ning koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tervisepoliitikat puudutavas, aga ka huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Tegevusele seatud eesmärk viiakse ellu programmi tegevuste 1.1.2.–1.1.6. kaudu. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Tervisesüsteemi, tervishoiuteenuste ja ravikindlustuse korraldamise õigusaktide kaasajastamine, et soo- dustada inimkeskse tervishoiu ja selleks vajalike teenuste arendamist. • Inimkeskse tervishoiu arendamist toetavate innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamise ja kasutamise edendamine vastavalt e-tervise arendusportfellile. • Inimkeskse tervishoiu programmi täitmise kaasvastutajate, seotud asutuste ja osapoolte ning huvigruppide kaasamine eesmärkide saavutamisse. • Tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalike andmete olemasolu ja sihipärase kasutamise tagamine. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdik 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Inimkeskne tervishoiupoliitika on kujun- datud ja selle elluviimine korraldatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud jah jah jah jah jah jah jah ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse Tegevuse eesmärk: inimeste terviseharituse parandamine ning kogukondade toetamine ja kaasamine aktiivse- te partneritena inimkeskse tervisesüsteemi arendamisel. Tegevuse oodatav tulemus on see, et suureneb inimeste terviseharitus tõenduspõhiste tervislike valikute tege- misel ja keskkonnast tulenevate riskide suhtes. Inimesed oskavad teha ja teevad informeeritud otsuseid enda tervise hoidmiseks ja ravi järjepidevuse tagamiseks ning on aktiivsed partnerid tervisega seotud otsustusprot- sessides. Kogukonnad ja patsientide esindusorganisatsioonid toetavad ja aitavad aktiivselt kaasa inimkeskse tervisesüsteemi arendamisele ja tõenduspõhiste tervisevalikute tegemise suurendamisele. Tugevate esindusor- ganisatsioonide abil on patsientide põhiõigused ja huvid kaitstud. Tegevuse alt rahastatakse ka Viljandi maakonnahaigla ja tervisekeskuse TERVIKUM ehitamist. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Terviseharituse raamistiku koostamise ja elluviimisega jätkamine. Eesmärk on kokku leppida eri osapoolte rollid ja ülesanded tervisevaldkonna sekkumiste rakendamisel, mis aitavad parandada elanikkonna terviseharitust ning võimestada kogukondi ja patsientide ühendusi. • Inimeste terviseharituse parandamine. Selleks on vaja välja töötada ja kasutusele võtta inimeste vajadustele vastavad terviseharituse töövahendid krooniliste haigustega paremaks toimetulekuks. Samuti tuleb inimesi võimestada enda terviseseisundi jälgimisel ja parandamisel ning toetada tervisesüsteemis orienteerumisel. See hõlmab ka teadlikkuse suurendamist tervisetehnoloogiatest, sealhulgas teenustest, ravimitest ja meditsiiniseadmetest ning muudest sekkumistest, et soodustada elanikel INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 7 2024-2027  tõenduspõhiste ja ohutute valikute tegemist. • Terviseportaali (digilugu.ee) arendamise ja uute teenuste lisamise jätkamine. Sellega kaasneb ka inimeste teadlikkuse suurendamine, kuna arenduste üks eesmärk on pakkuda inimestele ühtset usaldusväärset tervisealase teabe saamise allikat kasutajasõbralikus keskkonnas. Vajalik on jätkata tervisetõendite digiteerimisega ning kokku leppida nõusolekuteenusega seotud vajalikud nõuded. • Analüüsi tegemine ja ettepanekute koostamine patsienditestamendi õigusliku võimaluse lihtsustamise ja elulõpu otsuste määratlemise kohta. • Töötervishoiukontrolli tervisedeklaratsioonide, tõendite ja otsuste digiteerimine, mille tulemusena lihtsustub töötervishoiu osapooltele töötervishoiukontrolli protsess ja andmevahetus eri infosüsteemide (tervise infosüsteem, tööelu infosüsteem) vahel. • Kogukondade ja patsiendiühendustega koostöö tõhustamine, et soodustada mitmekülgse ja täpse terviseharituse teadmuse ja teabe jagamist osapoolte vahel. Samuti hõlmab see patsientide esindusorganisatsioonide võimestamist ja huvikaitse edendamist. • Viljandi TERVIKUMi ehituse finantseerimine, mis tänu oma planeeringule ning sotsiaalteenuste ja tervishoiuteenuste integreeritud pakkumisele soodustab teenuseosutajate omavahelist koostööd ja integreeritud meeskondade loomist teenuste osutamiseks. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Osakaal 18-aastastest ja vanematest elanikest, kes on täitnud nõusoleku vormi loovutada surmajärgselt elundeid või 1,0% 2,6% 8,4% 10,0% 12,0% 14,0% 20,0% kudesid siirdamiseks (2021) Allikas: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 0–14-aastaste laste hambaraviga hõlmatus Allikas: Tervise Arengu Instituut ja 71,9% 65,7% 69,2% 71,0% 72,8% 74,6 80,0% Statistikaamet 15-aastaste ja vanemate hambaraviga hõlmatus 49,2% 51,1% 55,7% 58,1% 60,5% 62,9% 70,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 13-aastaste tütarlaste HPV (inimese papilloomiviirusevastane vaktsiin) 62,0% 57,8% 63,7% 66,5% 69,2% 71,9% 80,0% vaktsineerimisega hõlmatus (2021) Allikas: Terviseamet Elanikkonna hõlmatus hooajalise gripivastase vaktsineerimisega 7,0% 11,7% 16,3% 18,6% 20,9% 23,1% 30,0% Allikas: Terviseamet Emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus 47,6% 54,0% 57,3% 59,4% 61,5% 63,6% 70,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut Rinnavähi sõeluuringuga hõlmatus 56,0% 62,6% 62,5% 63,8% 65,0% 66,2% 70,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut Jämesoolevähi sõeluuringuga hõlmatus 53,7% 54,9% 55,5% 57,9% 60,4% 62,8% 70,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhtimine ja vastutus Tegevuse eesmärk: tervishoiusektori töötajate võimekuse kasvatamine ning juhtimise ja vastutuse tugevdamine. Tegevuse oodatav tulemus on see, et tervishoiuvaldkonnas töötavad motiveeritud ja kompetentsed töötajad, kelle väljaõpe vastab elanikkonna ja tervishoiusüsteemi vajadustele. Vajaliku inimressursi planeerimine põhineb tõenduspõhisusel, mille tulemusena on tervishoiutöötajate ja teiste vajalike spetsialistide juurdekasv tagatud. Eesmärgi saavutamiseks on vaja investeerida tervisesüsteemi inimressurssi, lähtudes elanikkonna ja tervisesüsteemi vajadustest, arvestades tööjõu dünaamikat, hariduspoliitikat, tehnoloogia arengut ja ajas toimuvaid üldisi muutusi. INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 8 2024-2027 Tegevuse alt rahastatakse eriarstide ja õdede lähtetoetust, tervishoiutöötajate koolitust nende tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi, residentuurikulusid, tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamist ja psühholoogide kutseaastat. 2024. aasta 1. juulil hakkab uue meetmena kehtima õdede lähtetoetus, mille eesmärk on motiveerida tervishoiusüsteemist eemal olnud õdesid asuma tööle nendes Eesti piirkondades, kus töötajate leidmine on osutunud keeruliseks. Ühekordset lähtetoetust summas 30 000 eurot makstakse tervishoiusüsteemi naasnud õdedele, kes asuvad tööle esmatasandi tervishoidu või haiglasse väljaspool Tallinna või Tartut ehk tõmbekeskusi. Täiendavad lisavahendid on riigieelarvestrateegia 2024–2027 käigus eraldatud psühholoogide kutseaasta rahastamiseks ja tervishoiutöötajate kollektiivlepingu täitmiseks. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Tervishoiutöötajate pikaajalise olemasolu tagamine ja nende võimestamine. • Selle raames jätkatakse tervishoiutöötajate projekte „Tagasi tervishoidu“, arendatakse residentuurikorral- dust, korraldatakse tervishoiu tööjõu koolituskomisjoni tööd ning töötatakse Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi (TSI) toel välja digioskuste arendamise raamistik (Digital Skills). • Täiendavalt on vaja kohandada õppetöö ja praktiseerimisvõimalused tervisesüsteemi arengule vastavaks, et see toetaks inimkeskse integreeritud teenusemudeli elluviimist. Samuti tuleb panustada spetsialiste igapäevatöös toetavate innovaatiliste digilahenduste arendamisse ja laialdasse kasutuselevõttu. • Tervishoiutööjõu planeerimiseks kasutatavate andmekogude ning tõhusate töövahendite ja meetodite aren- damine. Jätkatakse HEROES8 projekti elluviimist, mille raames defineeritakse tervishoiutööjõu planeerimi- seks vajaminevate oskustega tiimid ning koostatakse riiklik tervishoiutööjõu planeerimise raamistik koos rakenduskavaga. Samuti lepitakse kokku kõikidele osapooltele selged rollid ja vastutus. • Regionaalse tööjõupuuduse leevendamine lähtetoetuse eraldamisega. Kavas on täiendavalt analüüsida toetuste mõju ja tegeleda toetuste parendamise, edasiarendamise ja laiendamisega, et tagada kvaliteetse ja jätkusuutliku tervishoiuteenuse osutamine sõltumata inimese elukohast. • Tervisesüsteemi osapooltega koostöö jätkamine, mille raames viiakse ellu õendusvaldkonna arendamise rakendusplaanis aastateks 2021–2030 kirjeldatud tegevusi, sealhulgas eriõe rakendamine iseseisva spetsialistina kõikidel tervishoiu tasanditel. • Koos sidusrühmadega õigusaktide uuendamise ja täpsustamise kava väljatöötamine, mis hõlmab tervis- hoiuspetsialistide kvalifikatsiooni ja/või pädevust ning muu riigi kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajate Eestis tööle rakendamise ja tervise infosüsteemi andmetele ligipääsuga seotud tegevusi. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Arstide arv 100 000 elaniku kohta 346,4 342,9 361,9 365,4 368,9 372,4 383,0 Allikas: Tervise Arengu Instituut Õdede arv 100 000 elaniku kohta 623,0 650,3 720,7 741,5 762,2 782,9 845,0 Allikas: Tervise Arengu Instituut Perearstide keskmine vanus 55,5 55,4 53,5 53,0 52,4 51,8 50,0 Allikas: Tervise Arengu Instituut Psühhiaatrite arv 100 000 elaniku kohta 15,7 15,2 19,5 20,5 21,4 22,3 25,0 Allikas: Tervise Arengu Instituut Proviisorite arv 100 000 elaniku kohta 72,5 71,8 76,3 76,9 77,5 78,1 80,0 Allikas: Tervise Arengu Instituut Tegevus 1.1.4. Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine Tegevuse eesmärk: koostöös teiste sektoritega tervishoiuteenustele tervikliku lähenemisviisi kujundamine, ole- nemata nende kuulumisest avalikku või erasektorisse. Tegevuse oodatav tulemus on see, et tervishoiusüsteem tagab teenuste tervikliku käsitlemise, mis hõlmab ter- vise edendamist, haiguste ennetamist, ravi järjepidevust, integreeritud ravi ning teenusepakkumise korraldust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöös. 8 HEROES Joint Action (HEalth woRkfOrce to meet health challEngeS). INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 9 2024-2027 Tegevuse alla kuulub krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste valdkondadeülene integreeritud tee- nusemudeli väljatöötamine ja rakendamine. Samuti rahastatakse tegevuse alt geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et geenivaramu pidamine ja koeproovide säilitamine oleksid tagatud. Tegevuse alt kaasajastatakse Saare maakonnas asuv SA Kuressaare Haigla ja Ida-Viru maakonnas asuv SA Narva Haigla. Eesmärk on rajada integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused, sealhulgas suurendada olemasolevate haiglahoonete energiatõhusust. Tegevus hõlmab ka Terviseameti poolt kiirabiteenuse ning tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamist. Täiendava lisarahastusena eraldatakse alates 2024. aastast igal aastal laste harvikhaiguste ravi rahastamiseks 5 miljonit eurot, et toetada harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud ravi. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Esmatasandi mudeli arendamine ja tugevamine. Selleks koostatakse esmatasandi arengukava 2035 ja viiak- se ellu rakenduskavas kokkulepitud tegevused. Jätkatakse Euroopa Liidu struktuursete reformide toetamise programmi (TSI) tervisevõrgustike projekti „Regional and local authorities – Primary care reform in Estonia“. • Õendus- ja ämmaemandusteenuste (sh eriõe teenus) kaasajastamine ja laiendamine, et need vastaksid tänapäeva vajadustele ning toetaksid inimest tema raviteekonnal. Vastavad tegevused viiakse ellu õendusvaldkonna arendamise rakendusplaani 2021–2030 kohaselt. • Raviteekondade koostamise juhendi väljatöötamine, mille põhjal jätkatakse raviteekondade (sh rahastusmudelite) arendamist. • Geriaatria ja palliatiivravi arendamine, mille raames tehakse analüüs ja ettepanekud palliatiivse ravi tervikliku teenuse väljaarendamiseks. • Kiirabisüsteemi arengusuundade koostamisega jätkamine, mille raames kirjeldatakse kiirabisüsteemi arenguvajadusi ja koostöökokkuleppeid tervishoiuvaldkonna osapooltega ning alustatakse kokkulepitud tegevuste elluviimisega. Samuti jätkatakse e-kiirabi tehnoloogilise lahenduse uuendamisega, mille eesmärk on parandada e-kiirabi teenuse kvaliteeti ning võtta kasutusele uusi võimalusi kiirabi töö lihtsustamiseks ja toetamiseks. • Eesti haiglavõrgu arengusuundade koostamine, mille eesmärk on luua pikaajaline plaan kvaliteetsete, inimkesksete ja teiste sektoritega integreeritud tervishoiuteenuste korraldamiseks, ning kokkulepitud tegevuste elluviimisega alustamine. • Haiglavõrgu arengukava haiglates (HVA) taristute ehitamise ja kaasajastamise investeeringute elluviimine, mis vastavad patsientide ja töötajate ootustele kaasaegsest ravikeskkonnast ning aitavad kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele: • SA Viljandi Haigla (TERVIKUM) uue haiglahoone rajamine (rahastatud tegevuse 1.1.3 eelarvest); • SA Narva Haigla taristu kaasajastamine; • SA Kuressaare Haigla taristu kaasajastamine. • Personaalmeditsiini pikaajalise programmi aastateks 2024–2034 tegevuste elluviimine. • Tervishoiu tegevusvarude süsteemi kohta analüüsi ja ettepanekute koostamine. • Riigikaitse tegevuskava koostamisse panustamine ja selle raames Sotsiaalministeeriumi alamkava koosta- mine. • Uue põlvkonna tervise infosüsteemi projekti (upTIS) elluviimine vastavalt selle visioonile ja arendusport- fellile, et tagada kiirem, paindlikum ja turvalisem tervise infosüsteemi sündmuspõhine andmevahetus ning süsteemne kvaliteedihüpe nii terviseandmete esitajatele kui kasutajatele. • Harvikhaigusega laste ravi (harvikravimite ja tervishoiuteenuste ning toetavate teenuste kulude) ja lap- seeas alanud ravi jätkamise toetamine. Riigieelarvest eraldatud lisaraha (5 mln eurot aastas) kasutatakse sihtotstarbelise eraldisena heategevusfondide kaudu. Samuti vaadatakse koostöös Tervisekassaga üle harvikravimite (sh ultraharvikravimite) Tervisekassa paketti lisamise põhimõtted, et protsessi kiirendada. INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 10 2024-2027 Lisaks kajastatud plaanidele on tegevuse eesmärgi saavutamiseks vajalikud täiendavad investeeringud HVA haiglate taristu rajamiseks ja kaasajastamiseks, milleks pole perioodil 2024–2027 rahalisi vahendeid eraldatud: • HVA haiglate taristute ehitamine ja kaasajastamine, mis hõlmab integreeritud tervise- ja heaoluteenuste keskusi maakondades, sealhulgs erakorralise meditsiini osakondi; • SA Viljandi Haigla logistikakeskuse rajamine; • SA Viljandi Haigla sundravihoone kaasajastamine, uue hooneosa ehitamine; • SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatrikliiniku uue hoone rajamine; • SA Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatriakliiniku uue hoone rajamine; • Põhja-Eesti naiste- ja lastekliiniku rajamine; • Tallinna Haigla rajamine Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla baasil. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Pereõdede iseseisvate vastuvõttude osakaal perearstiabis tehtud vastuvõttudest 30,2% 29,2% 38,3% 40,2% 42,2% 44,1% 50,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut Hospitaliseerimised astma tõttu 100 000 16,2* elaniku kohta 25,5 22,9 22,6 22,4 22,1 21,4 (2021) Allikas: OECD Statistics Hospitaliseerimised kõrgvererõhktõve tõttu 56,8* 100 000 elaniku kohta 92,0 86,0 85,8 85,7 86,5 85,0 (2021) Allikas: OECD Statistics Hospitaliseerimised diabeedi tõttu 100 000 79,9* elaniku kohta 107,1 102,3 101,9 101,5 101,1 100,0 (2021) Allikas: OECD Statistics Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive 71,5% 68,6% 71,6% 73,0% 74,4% 75,8% 80,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast ägeda müokardiinfarkti haiglaravi perearsti juurde 42,0% 33,2% 41,0% 42,5% 44,0% 45,5% 50,0% Allikas: Tervisekassa Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast insuldi haiglaravi perearsti juurde 31,8% 21,21% 30,6% 33,3% 35,4% 37,8% 45,0% Allikas: Tervisekassa * Seoses COVID-19 pandeemiaga on näitaja 2021. aasta tulemuses toimunud oluline muutus. Jälgitakse, kas tegemist on lühiajalise erinevuse või uue trendiga. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seatud sihttasemeid muudetud. Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus Tegevuse eesmärk: tervisesüsteemi kvaliteedi parandamine ja avatud patsiendiohutuse kultuuri väljaarendamine. Tegevuse raames soovitakse tagada avatud patsiendiohutuse kultuur, mis võimaldab tervishoiusüsteemis töö- tavatel inimestel süüdistamise asemel vigadest õppida ja seda paremaks muuta, samuti rakendada süsteemi tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks. Tegevuse alla kuulub tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastu- tuskindlustuse süsteemi rakendamine, mis jõustub 2024. aasta juulis. Terviseamet korraldab selle tegevuse raames nakkushaiguste diagnostika referentteenuse osutamist. Lisaks teeb Terviseamet järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse üle ning juhib tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemise teenust, mis hõlmab tervishoiutöötajate registreeri- mist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvepidamist (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel). Tegevuse alla kuulub müokardiiniinfarktiregistri pidamise rahastamine, terviseinfo andmevaramu platvormi loomine ja HIV-ravi andmekogu tegevuse toetamine. INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 11 2024-2027 Perioodil 2024–2027 on kavas: • Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) rakendusaktide koos- tamine ja jõustamine. Täiendavalt luuakse patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise süsteem koos vajaliku andmekoguga. Selleks koostatakse ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muudatusi puudutavad vajalikud rakendusaktid, mis toetavad kvaliteeti ja patsiendiohutust. • Koostöös tervisesüsteemi osapooltega vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 kirjeldatud tegevuste elluviimine ja vähi ennetuse, diagnostika, ravi ja teaduskeskuse loomine. • Viljatusraviga seotud statistika kogumise korrastamine eesmärgiga koguda andmeid ja analüüsida viljatuse põhjuseid, ravi tulemuslikkust, ravimeetodite tõhusust, kulutõhusust ja patsiendiohutust. Selleks luuakse riiklik andmekogu. • Surma põhjuse tuvastamise seaduse ajakohastamine ja kriisiolukordades andmevahetuse täpsustamine. • Patsiendiohutuse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi riikliku tegevuskava koostamine. • Tõenduspõhise poliitika kujundamine ja teenuste kvaliteedi parandamine. Seda aitab saavutada: • tervisesüsteemi hindamine, mis hõlmab EL-i struktuursete reformide elluviimise programmi (TSI) raames rahastud projekti „Health system performance assessment framework for Estonia“ (HSPA). Projekti tulemusena loodi tervisesüsteemi hindamisraamistik ja rakenduskava, mille raames arendatakse indi- kaatoreid, kogutakse ja analüüsitakse andmeid ning tegeletakse täiendavate ressursside leidmisega, et hindamisraamistiku tulemusi innovaatilisel viisil levitada; • ravi- ja patsiendijuhendite koostamine, kokkulepitud prioriteetsetel teemadel tervisetehnoloogiate hin- damise raportite tellimine ja koostamine ning tervisetehnoloogiate hindamiseks vajaliku õigusruumi EL-i otsekohalduva määrusega kooskõlla viimine. • Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja hindamisinstrumentide süsteemi loomise kohta analüüsi ja ettepanekute koostamine. • Tervisesüsteemi klassifikaatorite ja koodiloendite haldusmudeli rakendamine, mille tulemusena paraneb tervisesüsteemi andmevahetuse koostalitlusvõime ning väheneb dubleerimine ja killustatus. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Kõikide vähipaikmete viie aasta suhteline 63,0% 64,0% elumus 69,9% 70,7% 71,6% 72,5% 75,0% (2016) (2019) Allikas: Tervise Arengu Instituut Kopsuvähi viie aasta suhteline elumus 14,0% 18,0% 18,9% 19,1% 19,3% 19,4% 20,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut (2016) (2019) Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva järgne suremus 14,7 12,7 11,0 10,7 10,3 10,0 9,0 Allikas: OECD Statistics ja (2021) Müokardiinfarktiregister Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva 17,0 järgne suremus 15,8 14,5 14,3 14,0 13,8 13,0 (2021) Allikas: OECD Statistics Keisrilõigete osakaal esmassünnitajate ajalise 16,2% üksiksünnituse korral (Robson 1+2) 16,2% 15,6% 15,5% 15,4% 15,3% 15,0% (2019) Allikas: Tervisekassa Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine Tegevuse eesmärk: tervise ebavõrdsuse vähendamine, ravikindlustuse kaudu pakutavate tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine ning inimeste ja leibkondade kaitsmine vaesusesse sattumise eest, arvestades nen- de vajadusi. Tegevuse raames viib Tervisekassa ellu ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadu- sest tulenevaid kohustusi. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse komponendist laekuvatest vahenditest kaetakse ter- vishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abi- vahendite ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi. Sotsiaalkindlustusamet teeb oma eelarvest Tervisekassale täiendavalt igakuise eraldise Sotsiaalkindlustusameti andmete alusel INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 12 2024-2027 mittetöötavatele vanadus- ja vanaduspensioniealistele rahvapensionäridele arvestatud pensionilt, et vähendada sõltumist vaid tööhõivel põhinevast sotsiaalmaksust ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Olulisemad muudatused Tervisekassa eelarves: • 2024. aasta 1. juulil jõustuvad seadusemuudatused, millega hakatakse vanglas ja arestimajas kinnipeetavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamist rahastama Justiitsministeeriumi valitsemisala asemel Tervisekassa kaudu. Muudatus laieneb ka kinnipidamiskohtadele (Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev väljasaatmiskeskus ja rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamiskeskus). • 2024. aastal suurendatakse täiskasvanute hambaravihüvitist 20 eurot võrreldes kehtivate määradega – kõigil täiskasvanutel 40 eurolt 60 eurole ja suurema hüvitise õigusega ravikindlustatutel 85 eurolt 105 eurole. Lisaks kaotatakse 15% omaosaluse kohustus majanduslikult haavatavamate ravikindlustatute sihtrühmas. • Lapsevanematele laiendatakse laste põetamiseks hüvitatavat kuni 60 kalendripäeva kestvat hooldushüvitist kõikide raskete terviseseisundite korral. Varem hüvitati kuni 60 kalendripäeva vaid onkoloogiliste diagnooside puhul ning teiste diagnooside puhul kuni 14 kalendripäeva. • Haiguslehel olijal võimaldatakse pärast kahte kuud (60 päeva) töötada terviseseisundiga kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Haiguslehe ajal töötamise korral maksab tööandja töötajale vähemalt 50% senisest töötasust ja Tervisekassa hüvitab ülejäänud osa 100%-st töötasust. Kui haiguslehe ajal töötamine pole võimalik, maksab Tervisekassa inimesele haigushüvitist 70% töötasust. • Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitatakse alates 1. juulist 2024 haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Muudatus annab väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ning võimaldab neil paremini ühitada tööd ja pereelu. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Tervishoiu rahastuse tulubaasi laiendamiseks, tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks ja res- sursside tõhusamaks kasutamiseks ettepanekute koostamine. Ettepanekud esitatakse arutamiseks ja otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. • Kõigile elanikele püsiva ravikindlustuskaitse tagamise ning patsiendi omaosaluskoormuse vähendamiseks aru- telude jätkamine ja ettepanekute tegemine. Eesmärk on tagada ennetus- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus kõigile Eesti elanikele ning vähendada teenuste kasutamisel rahalisi ja mitterahalisi barjääre, et vältida eelkõige haavatavamate elanikerühmade poolt tervisesekkumiste edasilükkamist ja ravimite kasutamisest loobumist. • Täiskasvanute hambaravihüvitise kompenseerimisel profülaktikateenuste paketi kasutusele võtmine, milles hüvitatakse profülaktikateenused ja täiendavalt lisandub raviteenusteks omaosalusega hambaravihüvitis. • Pikaajalise haigusega inimeste ajutisest töövõimetusest tingitud vaesusriski ja püsiva töövõimetuse enne- tamine. 2024. aastal võetakse kasutusele uus toetussüsteem, mis hõlmab haiguslehe ajal töötamise jätka- mist võimaldava koostöömudeli, töövõimet toetavate tööturuteenuste ja hüvitamise skeemi loomist. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus 95,0% 95,5% 97,1% 97,6% 98,0% 98,5% >99,0% Allikas: Tervisekassa ja Statistikaamet Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes 23,9% 23,2% 19,6% 18,9% 18,1% 17,3 15,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut Täiskasvanute (19-aastaste ja vanemate) hambaravihüvitise kasutamine 13,7% 19,3% 37,4% 42,8% 48,2% 53,7% 70,0% Allikas: Tervisekassa Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus kõrgeima ja 45,2 43,8 33,9 31,4 29,0 24,0 19,0 madalaima sissetulekuga inimeste vahel Allikas: Eurostat Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus põhi- ja 20,0 24,9 22,7 22,2 21,8 21,4 20,0 kõrgharidusega inimeste vahel Allikas: Eurostat INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 13 2024-2027 Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu ravimite ja meditsiiniseadmete poliitikat, et tagada kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ja mõistlik kasutamine Eestis. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Vajaduse korral kaasajastatakse ravimite (sh verepreparaatide), meditsiiniseadmete ja meditsiinikiiritusega seotud õigusakte. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Ravikindlustuse seaduse (RaKS) muutmine, et täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise süsteemi rakendamise kaudu vähendada suure ravimi- ja meditsiiniseadmete kuluga patsientide omaosalust ja suurendada ravisoostumust. • Ravimite hinnaregulatsiooni ajakohastamine, sealhulgas muudatusettepanekute esitamine, tuginedes teemakohastele analüüsidele ja konsulteerides huvirühmadega. • Tulenevalt meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni analüüsi tulemustest vajaduse korral muudatusettepane- kute väljatöötamine, mis hõlmavad meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni muutmist ning meditsiinisead- mete hinnakokkuleppe sõlmimist ja muutmise põhimõtete kehtestamist. • Meditsiinikiirituse valdkonnas (sh nukleaarmeditsiin, vabatahtlike tervete isikute kiiritamine teadus- või sõe- luuringu raames jmt) koostöös osapooltega vajalike muudatuste hindamine meditsiinikiirituse protseduu- ride kiirgusohutusnõuete ja kliinilise auditi tegemise nõuete ning diagnostiliste referentsväärtuste ja nende määramisega seotud nõuete rakendamiseks. • Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamiseks nukleaarmeditsiini valdkonna osapooltega nukleaarme- ditsiini protseduuridele kliinilise auditi tegemise sageduse ja diagnostiliste referentsväärtuste kehtestami- seks vajalike andmekogumise põhimõtete kokkuleppimine. • EL-i otsekohalduva määruse, milles käsitletakse inimkasutuseks ettenähtud inimpäritolu materjali kvalitee- di- ja ohutusnõudeid, rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine vereseaduses, selle rakendusaktides jm vajalikes õigusaktides. Samuti on vajalik kaardistada ja rakendada vajalikud õigusruumi muudatused üleriigilise vereinfosüsteemi kasutusele võtmiseks. • Ravimipoliitika 2030 rakenduskava elluviimine ja regulaarne ajakohastamine, sealhulgas apteegiteenuse kontseptsiooni uuendamine. • Ravimiregulatsiooni ajakohastamine, sealhulgas uue EL-i ravimiregulatsiooni reformi mõjude hindamine ja ettepanekute tegemine Eesti huvidest lähtuvalt (sh läbirääkimiste toetamine, muudatusettepanekute tege- mine, õiguslik analüüs ja riigisiseste õigusaktide muutmise vajaduse hindamine), kaasates ravimivaldkonna huvigruppe. Tegevuse käigus on EL-i ravimiregulatsiooni reformi mõjud koostöös ravimivaldkonna huvigrup- pidega hinnatud ja ettepanekud läbirääkimiste protsessis Eesti huvidest lähtuvalt esitatud. • Apteegiteenuse olemuse laiendamine ning teenuse paremaks osutamiseks apteekritele patsiendi tervi- seandmetele ligipääsu võimaldamine. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdik 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud. jah jah jah jah jah jah jah Rakenduslikud küsimused on lahendatud ja s eisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus Tegevuse eesmärk: inimestele ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite, verepreparaa- tide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine. INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 14 2024-2027 Tegevuse alla on koondatud Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja Terviseameti korraldatavad teenused. Mitu Ravimiameti tegevust on seotud ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemisega, tagades Eestis müüda- vate ja käideldavate ravimite kontrollimise ning ravimialase teabe edastamise kõikidele huvipooltele, samuti teeb Ravimiamet koostööd teiste riikide ravimiametitega, et kaasajastatud ja tõene teave jõuaks sihtrühmadeni. Tegevus hõlmab ka Ravimiameti-poolset ravimitega seotud tegevuste inspekteerimist, ravimitega seotud teatiste esitamist, ravimitega seotud aruannete esitamist ja analüüside tellimist, ravimite kvaliteedi laboratoorset hindamist ning ravimitega seotud õigusalast nõustamist. Samuti rahastatakse selle tegevuse alt apteekrite lähtetoetust, immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamise korraldamist, veredoonorluse propageerimist, meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimist, ohutusvalvsust, meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamist ning meditsiiniseadme uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamist. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Uue põlvkonna meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu (MSA) arendamine, milleks on vajalik ka osapoolte aktiivne kaasamine. • Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamiseks ja ajakohastamiseks süsteemse andmekorje ja -töötluse põhimõtete väljaselgitamine ning vajaduse korral muudatuste väljatöötamine ja rakendamine. • Elanikkonnadoosi hindamiseks andmekorje tegemine enim teostatavate meditsiinikiirituse protseduuride ja asutuste tüüpiliste patsiendidooside väljaselgitamiseks. Selleks on vaja välja selgitada tsentraalselt kasu- tatava radioloogiliste uuringute klassifikaatori kasutuselevõtmisel esinevad probleemkohad ja võimalikud lahendused. • Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemise toetamine, mis hõlmab audiitorite koolitusvajadu- se väljaselgitamist, auditi tegemise riikliku juhise väljatöötamist, koostöös Keskkonnaameti ja haridusasu- tustega täiendavate auditite tegemise koolituste kavandamist tervishoiuteenuste osutajatele ning kliiniliste auditite järelevalve korraldamist. • Veredoonorluse propageerimise toetamine, milleks sõlmitakse iga-aastane leping veredoonorluse toetuseks. • Immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamise korraldamine vastavalt SA-ga Põhja-Eesti Regionaalhaigla sõlmitud lepingule (01.09.2022–31.07.2027). • Ravimitega varustamise kriisivalmiduse suurendamine. • Müügiloata ravimite hüvitamise paindlikumaks muutmine ja ekstemporaalsete lasteravimite kättesaadavuse parandamine. • Ravimite saadavuse ja hinnainfo kuvamine ravimiregistris. Vajalik on lisada info apteekides müügil olevate ravimite hinna ja saadavuse (sh koguse) kohta ravimiregistri juures olevasse andmebaasi, mis võimaldab leida kogu olulise ravimeid puudutava info ühest kohast ning teeb riigi jaoks võimalikuks arendada proaktiivseid teenuseid eri sihtrühmadele (patsiendid, arstid, apteekrid). • Koostöös Tervisekassa, Ravimiameti, Sotsiaalministeeriumi, Ravimitootjate Liidu, Tartu Ülikooli ja patsientide esindajatega ravimite kompenseerimistaotluste koostamise juhendi ülevaatamine ning uue ja ajakohase juhendi koostamine. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal humaanravimite kogumahus 38,0% 37,1% 41,3% 41,9% 42,5% 43,1% 45,0% Allikas: OECD Statistics Kulutused retseptiravimitele osa­ kaaluna leibkondade omaosalusest 17,9% 14,0% 14,4% 14,4% 14,3% 14,2% 14,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) Tegevuse eesmärk: teadlikkuse suurendamine nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest, ela- nikkonna vaktsineeritusega hõlmatuse suurendamine ja antimikroobse resistentsuse leviku riski vähendamine. INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 15 2024-2027 Tegevuse raames Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning nakkushaiguste levikut- rendide hindamist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi ja osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Ühtlasi tegeleb Terviseamet epideemiatõrje tegevuste korraldamisega, vähendades elukeskkonnast tulenevaid terviseriske, tõkestades nakkushaiguste levikut õigeaegsete tõrjemeetmete rakendamise ja elanike nõustamisega ning aidates kaasa immuniseerimisega hõlmatuse näitajate parandamisele, et need oleksid kõikides maakondades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud tasemel. Tervisekassa tegeleb vaktsineerimise korraldamise küsimustega. Muu hulgas korraldab Terviseamet antimikroobse resistentsuse seiret, planeerib ja viib ellu vajalikke tegevusi, mis vähendavad nakkushaiguste leviku riske, tegeleb levikutrendide määramise ja hindamisega ning sihtrühmade teavitamisega mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Vaktsineerimise pikaajalise strateegia koostamine ja elluviimine, et suurendada riiklikult oluliste vaktsinee- rimistega hõlmatust elanikkonnas ning teha tõenduspõhine info vaktsineerimisest inimestele lihtsamalt kättesaadavaks. Vaktsineerimise pikaajaline strateegia hõlmab nii riikliku immuniseerimiskavaga kaetavaid tegevusi kui ka kalendriväliseid vaktsineerimisi ja vaktsineerimise korraldust Eestis. • Antimikroobse resistentsuse (AMR) riikliku tegevuskava koostamine ja elluviimine. Tegevuskava lähtub põhimõttest „Üks tervis“ (One Health approach). • Nakkushaiguste leviku ja tõrje seaduse nüüdisajastamine. • Vaktsineerimise korralduse tugevate ja nõrkade külgede analüüsimine ja selle parandamise võimaluste hindamine. Selle raames korraldatakse konkurss vaktsineerimise korraldust toetava tööriista väljatöötamiseks. • Nüüdisaegse riikliku vaktsineerimise korralduse töövahendi väljatöötamine. Samuti on tarvilik välja selgita- da, kuidas vaktsineerimises kõhklejatel oleks tõenduspõhine teave vaktsineerimisest paremini kättesaadav ja mõistetav. • Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rahvusvahelise auditeerimise korraldamine ja auditeerimise tulemu- sena koostatud soovitustega arvestamine nakkushaiguste ennetamise ja tõrje valdkonna eesmärkide ja tegevuste planeerimisel. Algtase Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud 2019 2022 2024 2025 2026 2027 2030 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus leetrite, 89,4% mumpsi ja punetiste (MMR) suhtes 91,9% 91,3% 91,9% 92,5% 93,1% 95,0% (2021) Allikas: Terviseamet 7-aastaste hõlmatus revaktsineerimisega diftee- 75,7% ria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi suhtes 78,9% 77,8% 78,5% 79,2% 79,9% 82,0% (2021) Allikas: Terviseamet 65-aastaste ja vanemate hõlmatus hooajalise gripivastase vaktsineerimisega 10,2% 29,5% 32,1% 33,4% 34,8% 36,1% 40,0% Allikas: Terviseamet Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal kõigist esmas- ja retsidiivjuhtudest 16,9% 16,8% 15,2% 14,3% 13,5% 12,6% 10,0% Allikas: Tervise Arengu Instituut 14-aastaste revaktsineerimisega hõlmatus 83,8% leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) suhtes 89,5% 86,5% 87,4% 88,4% 89,3% 92,0% (2021) Allikas: Terviseamet 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus 89,5% 92,1% 91,3% 91,9% 92,6% 93,2% 95,0% influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi suhtes (2021) Allikas: Terviseamet INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 16 2024-2027 Programmi juhtimiskorraldus Inimkeskse tervishoiu programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutus- tega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vaba- riigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab tervi- seminister pärast 2024. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi raha- liste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised program- mid (tervist toetavate valikute programm, tervist toetava keskkonna programm). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke tulemusvaldkonna „Heaolu“ Sotsiaalministeeriumi programmid (vanemaealiste programm, sotsiaalhoolekande programm, laste ja perede programm) ning Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogramm (tööturuprogramm). Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Tervis“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel. INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 17 2024-2027 LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhtimine ja vastutus Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu Eriarstide ja õdede lähtetoetuse rahastamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 71) arendamine Eriarstide ja õdede lähtetoetus on ühekordselt makstav toetus, mille eesmärk on mõjutada rahalise Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu motivaatori toel residentuuris eriala omandanud arste valdkonna arendamine või tervishoiusüsteemist eemal olnud õdesid valima endale erialane töökoht, mis paikneb väljaspool Tervishoiupoliitika kujundamine ja Tallinna või Tartut ja nende vahetut lähiümbrust. selle elluviimise korraldamine Lähtetoetuse pakkumine toetab üld- ja eriarstiabi (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 68) kättesaadavust ja teenuse osutamise jätkusuutlikkust Teenuse raames töötatakse välja tervishoiupoliitika väljaspool peamisi tõmbekeskusi. ja korraldatakse selle elluviimine, et tagada tervis- hoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine elanike teadlikkus tervishoiuteenustest ja nendega tervishoiutöötajate tagasitoomiseks rahulolu. Lisaks luuakse eeldused tervisesüsteemi tervishoiusüsteemi tõenduspõhiseks arendamiseks ning koordineeritak- (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 77) se tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale Väljaspool tervishoiusüsteemi tegutsevatele tervis- tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. hoiutöötajatele pakutakse teadmiste ja oskuste täien- See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapolii- damise koolitust, mille läbimise järel on neil võimalik tiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist registreerida end tervishoiutöötajate registris ja asuda ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiado- tervishoiusüsteemis kutsealasele tööle. Sel moel on kumentide väljatöötamist, elluviimist ja tulemuslikku- võimalik tuua tervishoidu tagasi inimesi, kes tervis- se hindamist, aga ka huvigruppide teavitamist vald- hoiusüsteemist lahkusid. konda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Residentuurikulude rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 79) Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja Tartu Ülikoolile eraldatakse Tartu Ülikooli seaduse alu- põhiõiguste kaitse sel vahendid residentuuri korraldamiseks, et koolita- da piisaval arvul pädevaid eriarste. Arvesse võetakse Maakondlike tervisekeskuste kaasajastamine residentuuriprogrammide pikendamise vajadusest tin- (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 70) gitud kulude suurenemine, et viia tasemeharidusjärg- Viljandi Haigla PAIK-projekti (integreeritud tervishoiu- ne spetsialiseerumine vastavusse eriala vajadustega ja sotsiaalteenuste pakkumine) raames välja töötatud ja tagada kvaliteetse väljaõppega arstide tööturule integreeritud teenusemudelite tõhusaks rakendami- saabumine. seks ja ruumide optimaalseks kasutamiseks luuakse Viljandi linnas kaasaegne maakonnahaigla ja tervi- Psühholoogide kutseaasta rahastamine sekeskus TERVIKUM, kus üldhaigla ja eriarstiabi on (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 320) võrgustunud esmatasandi tervishoiuteenustega. Uus Teenuse eesmärk on tagada tasemeharidusjärgse hoone võimaldab eri teenuseosutajate omavahelist koolituse toel psühholoogide järjepidev spetsialisee- koostööd ja integreeritud meeskondade tekkimist, et rumine ja kutseni jõudmine, et pakkuda elanikkonnale luua eeldus inimese vajaduste tervikhindamiseks ning kvaliteetseid vaimse tervise teenuseid. Lepingupart- integreeritud ravi- ja hooldusplaanide koostamiseks. nerist ülikool korraldab magistriõppe läbinud psühho- Eeldatav TERVIKUMi hoone valmimise tähtaeg on loogidele tasemeharidusjärgset õpet, mis võimaldab 2025. aasta neljas kvartal. psühholoogil jõuda kutseni ning asuda tööle esmata- Toetust rahastatakse välisvahenditest (taaste- ja sandi tervishoius ja eriarstiabis tippspetsialistina või vastupidavusrahastu (RRF)). sotsiaal- ja haridusvaldkonnas tugispetsialistina. Tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamise rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 417) Teenuse eesmärk on rahastada tervishoiuspetsialistide INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 18 2024-2027 tööpraktika juhendamist ning tagada selle kaudu ter- Toetus eriarstiabi arendamiseks vishoius vajalike spetsialistide koolitus ja õppe raa- väljaspool pädevuskeskusi mes saadav vajalik praktiline kogemus. Tulenevalt (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 241) 18.02.2022 Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadus- ministeeriumi, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Ter- Kaasaegne integreeritud heaoluteenuste aren- vishoiu Kõrgkooli, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Perearsti- damise ja osutamise keskus tagab kaugemal de Seltsi, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Eratervishoiuasutuste asuvate piirkondade elanikele võimaluse saada Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate teenuseid kodu lähedal ning loob atraktiivse ja kaas- Kutseliidu vahel sõlmitud konsensusleppest on tervis- aegsema töökeskkonna personalile, luues eeldused hoiukõrgkoolide rakenduskõrgharidusõppe praktika tervishoiutöötajatele valida töökoht tõmbekeskustest korraldamisega seotud kulude katmine alates 2024. kaugemal asuvates piirkondades. Kaasajastatakse aastast Sotsiaalministeeriumi kohustus. Saare maakonnas asuv SA Kuressaare Haigla ja Ida- Viru maakonnas asuv SA Narva Haigla. Kaasaegsed töötingimused on oluline eeldus, et tulevikus eelistaksid Tegevus 1.1.4. Tervishoiuteenuste mudelite tervishoiutöötajad töökoha valikul kaugemal asuvaid ümberkujundamine keskusi. Personali olemasolul on elanikele tagatud kättesaadavad teenused kohapeal. Kaasajastatud Kroonilise vaimse tervise probleemidega ja rajatavate integreeritud tervise- ja heaoluteenuste inimeste integreeritud teenuse mudeli osutamise keskuste taristud võimaldavad piiratud väljatöötamine ja rakendamine tervishoiutöötajate ressursi olukorras kasutada (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 289) tööjõuressurssi optimaalsemalt ja hoida teenused Töötatakse välja kroonilise vaimse tervise probleemi- kaugemates piirkondades kättesaadavad. ga, eelkõige psühhiaatrilisel ambulatoorsel sundravil Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ÜFi TAT „Ter- olevate inimeste valdkondadeülene (tervis, hoole- vishoiuasutuste energiatõhusus“ ja ERFi TAT „Integ- kanne ja õigus) integreeritud teenuse korraldamise reeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise mudel ja see viiakse ellu. Eesmärk on luua teenused ja keskused“). kasutada hindamisinstrumente, mis on tõenduspõhi- sed, parandavad teenuste kvaliteeti ja aitavad tagada Tervishoiu hädaolukordadeks ja inimeste põhiõigusi, vähendades sunni rakendami- riigikaitseks valmistumise korraldamine se vajadust. Teenust rahastatakse välisvahenditest (vastutaja Terviseamet, lühikood 167) (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetus program- Hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning mist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“) kuni vastava ohu korral annab Terviseamet tervishoiutee- 2024. aasta kevadeni. nuse osutajale ülesandeid valmisoleku loomiseks ja Kiirabiteenuse korraldamine tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks. (vastutaja Terviseamet, lühikood 159) Terviseamet liitub partner-haldusalade kriisiks valmis- tumise ja kriiside lahendamisega ning korraldab vaja- Kiirabiteenuse korraldamine on reguleeritud tervis- duse korral piiriülest arsti- ja humanitaarabi. hoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi on Terviseameti ülesanne korraldada kiirabi osutamist, Harvikhaiguste toetusprogramm kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arv (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 421) ja paiknemine ning kiirabibrigaadide jaotus teenindus- piirkondade kaupa, samuti korraldada koostöös Tervi- Sihtotstarbelise eraldisega eraldatakse heategevus- sekassaga kiirabibrigaadi ajutist asendamist. Kiirabi fondidele taotlusvooru kaudu vahendid harvikhaiguse- rahastab Tervisekassa. ga laste ravi (harvikravimite ja tervishoiuteenuste ning toetavate teenuste kulude) ja lapseeas alanud ravi jät- Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse kamise toetamiseks. rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 80) patsiendiohutus Tartu Ülikooli geenivaramu vastutava töötleja tegevu- se rahastamine tuleneb inimgeeniuuringute seaduse Müokardiinfarktiregistri § 27¹ lõikest 1. Teenusega toetatakse geenivaramu pidamise rahastamine vastutava töötleja tegevust, et tagada selle pidamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 86) ja kogutud koeproovide säilitamine. Müokardiinfarktiregistri volitatud töötleja on SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Registri pidamise eesmärk on parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvali- INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 19 2024-2027 teeti ning koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, Nakkushaiguste diagnostika samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Vastavalt referentteenuse osutamine registri põhimäärusele edastab müokardiinfarktire- (vastutaja Terviseamet, lühikood 156) gister pseudonüümitud andmeid Tervise Arengu Ins- Terviseamet korraldab referentteenuse osutamist tituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele organi- nakkushaiguste valdkonnas. Labori referentteenuse satsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning avaldab osutamine hõlmab haigustekitajate tüvede määra- andmed tervisestatistika ja -uuringute avalikus and- mist, nende kogumist ja säilitamist, vajaduse korral mebaasis eesmärgiga suurendada kogutud andmete kinnitava diagnostika tegemist, ning muude nakkus- kasutatavust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi. haiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) sätes- Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine tatud referentlabori ülesannete täitmist. Teenust (vastutaja TEHIK, lühikood 287) osutatakse kaheksas uuringuvaldkonnas, sealhulgas gripp ja muud respiratoorsed viirused, muud viirused, Projekti eesmärk on luua terviseinfo andmete halda- tuberkuloosi ja mükobakterioosi tekitajad, seksuaal- mise platvorm, misläbi saaksid ettevõtted, tervishoiu- sel teel levivate nakkushaiguste tekitajad, invasiivsete teenuse osutajad ning teadus- ja arendusasutused bakteriaalsete haiguste tekitajad, muude bakteriaal- ligipääsu terviseandmetele, et arendada ja katsetada sete nakkushaiguste tekitajad (Salmonella, Campy- innovaatilisi lahendusi ja teenuseid. Teenust rahasta- lobacter, E. coli, C. diphtheriae) ja antimikroobne takse osaliselt välisvahenditest (Norra ja EMP prog- resistentsus. Referentlabor on valdkonna juhtiv rammi „Konkurentsivõime“). kompetentsikeskus, mis juhendab ja nõustab teisi laboreid metoodiliselt. Samuti on referentlabor Tervishoiuteenuse kvaliteeti puudutava uuringuvaldkonna keskne laboratoorse seire patsiendikaebuse menetlemine korraldaja ja tegija ning andmete koguja ning osaleb (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 73) riiklikus ja rahvusvahelises koostöös asjaomaste Kui kahtlustatakse, et patsiendi tervisele on tekitatud laborite ja muude institutsioonidega. kahju või teenuse osutamises võisid esineda tõsised kvaliteediprobleemid, on võimalik esitada ametlik kae- Üldarstiabi kättesaadavus ja bus eksperdikomisjonile. Selle teenuse raames analüü- tervishoiuteenuse osutajate sitakse esitatud kaebusi, seejuures tegutseb eksperdi- tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve komisjon patsientide sõltumatu nõustajana ja otsustel (vastutaja Terviseamet, lühikood 161) ei ole juriidilist jõudu. Eksperdikomisjon tegutseb Teenuse eesmärk on kontrollida, kas patsiendile on kuni 1. juulini 2024. a, mil käivitub tervishoiuteenuse üldarstiabi kättesaadav ning väljastada tervishoiutee- osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse süsteem nuseid pakkuda soovivale juriidilisele isikule tegevus- ja mille raames luuakse Terviseameti juurde luba. Tervishoiuteenuse tegevusluba on vajalik pere- lepituskomisjon kindlustusjuhtumitega seotud arsti nimistu alusel üldarstiabi, kiirabi ja eriarstiabi vaidluste lahendamiseks. (ambulatoorne ja statsionaarne), iseseisvalt osutata- va õendusabi, ämmaemandusabi (sh kodusünnitus) ja Vastutuskindlustuse süsteemi rakendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 416) psühholoogilise abi osutamiseks. Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloal Teenuse eesmärk on pidada anonüümset patsien- märgitud tegevuskohas. Terviseameti kohustus on diohutuse andmekogu ravi osutamisel tekkinud pat- hinnata üldarstiabi kättesaadavust, tervishoiuteenuse siendiohutusjuhtumite (tervishoiuteenuse osutami- osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust (sh sega seotud juhtum, mis oleks võinud põhjustada või töötervishoid, meditsiinikiirituse diagnostilised põhjustas patsiendile välditava tervisekahju) kohta, referentsväärtused) ning nende ohutust patsiendile, teha juhtumite põhjal järeldusi ja analüüse, korralda- samuti teha järelevalvet. da kohustusliku vastutuskindlustuse lepituskomisjoni tööd ja teha järelevalvet kohustusliku vastustuskind- Tervishoiutöötajate registreerimise ja lustuse üle. Teenusega alustatakse 2024. aasta juulis. kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine (vastutaja Terviseamet, lühikood 163) HIV ravi andmekogu tegevuse toetamine Teenus hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 100) kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvepida- Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile kuuluv HIV ravi and- mist, tervishoiutöötajatega seotud kaebuste menetle- mekogu sisaldab kvaliteetseid ja ajakohaseid and- mist ja järelevalve tegemist. Arst, hambaarst, õde ja meid ARV ravi kohta Eestis. Andmekogu tegevust ämmaemand võivad osutada tervishoiuteenust oman- rahastatakse erinevatest allikatest, aga ka Sotsiaal­ datud eriala piires ning proviisor ja farmatseut võivad ministeeriumi poolt. osutada apteegiteenust, kui nad on registreeritud ter- vishoiutöötajate riiklikus registris. Tervishoiutöötajate INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 20 2024-2027 registreerimisel kontrollib Terviseamet taotlevate isi- preparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ja kute kvalifikatsiooni vastavust Eesti nõuetele ning kol- mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministee- mandates riikides (väljaspool Euroopa Liitu või Euroo- riumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste raken- pa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi) hariduse damise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis omandanud isikud saadetakse vastavuseksamile. osalemist. Vajaduse korral kaasajastatakse ravimite (sh verepreparaatide), meditsiiniseadmete ja meditsii- Vähi ennetuse, diagnostika, ravi ja nikiiritusega seotud õigusakte. Lisaks eespool nime- teaduskeskuse asutamine tatule hõlmab teenus huvigruppide teavitamist vald- (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 422) konda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteluprotsessi. Teenuse eesmärk on tõhusalt ellu viia Eesti vähitõrje tegevuskava 2021-2030 eesmärke. Keskuse peamine roll on koordineerida ja laiendada vähialase rahvusva- Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide, helise koostöö võimalusi ja tegutseda rahvusvahelise meditsiiniseadmete kättesaadavus koostöö siseriikliku kontaktpunktina. Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse (vastutaja Ravimiamet, lühikood 28) vähendamine ja ravikindlustuse tagamine Teenuse eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja Ravikindlustuse seadusest ja käideldavate ravimite toimivus, ohutus ja kvaliteet. tervishoiuteenuste korraldamise seadusest Ravimiamet väljastab erinevaid lube, teeb otsuseid ja tulenevate kohustuste tagamine koostab hinnanguid, mis on seotud ravimite, rakkude, (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 76) kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroop- sete ainete ja nende lähteainete müügi ja käitlemise- Sotsiaalministeerium on volitanud Maksu- ja Tolliame- ga, samuti kliiniliste uuringute tegemise või haiglae- tit tasuma Tervisekassale sotsiaalmaksu ravikindlus- randiga. tuse osa ning Sotsiaalkindlustusametit mittetöötavate pensionäride eest eraldisena. Sotsiaalmaksu ravikind- Ravimitega seotud tegevuste lustuse osa on edasiantav maks, mille eelarve on nii inspekteerimine Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi (vastutaja Ravimiamet, lühikood 29) valitsemisalas. Vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimi- Teenuse eesmärk on tagada ravimite ja verepreparaa- te, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite tide ning rakkude, kudede ja elundite ohutus ja kvali- ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist teet. Ravimiamet teeb järelevalvet ravimikäitlejate, ja muid rahalisi hüvitisi. verekäitlejate, rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate, lähteainete käitlejate, kliiniliste uuringute Eraldise maksmine Tervisekassale tegijate ja müügiloa hoidjate üle. mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest Ravimitega seotud teatiste esitamine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 30) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 272) Ravimiametile esitatakse erinevaid teatisi, näiteks Riik tasub mittetöötavate vanaduspensionäride ja kõrvaltoime teatisi, müügiloaga ravimite piiriülese lii- vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sot- kumise teavitusi, ravimite tarneraskuste teatisi jne. siaalmaksu ravikindlustuse osa. Sotsiaalkindlustu- Ravimiamet hindab teatisi ja ravimitega seotud riske, samet (SKA) arvestab riigieelarve eraldise summa ja võtab vajalikud meetmed ja edastab andmed rahvus- kannab selle oma eelarvest iga kuu Tervisekassale. vahelistesse andmekogudesse. Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete Ravimitega seotud aruannete esitamine ja valdkonna arendamine analüüside tellimine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 31) Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika Ravimiametile esitatakse ravimite, rakkude, kudede kujundamine ja selle elluviimise ja elundite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja korraldamine nende lähteainetega seotud aruandeid. Teenuse raa- (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 91) mes süstematiseerib Ravimiamet aruanded ja teeb Teenuse eesmärk on ravimite ja meditsiiniseadme- koondaruanded, vajaduse korral edastab need rahvus- te poliitika väljatöötamine ja rakendamine, et tagada vahelistele organisatsioonidele. kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite (sh vere­ INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 21 2024-2027 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine Meditsiiniseadmete andmekogud, uuringud, (vastutaja Ravimiamet, lühikood 32) teavitatud asutused (vastutaja Terviseamet, lühikood 300) Teenuse raames kontrollitakse ravimite kvaliteedi- nõuetele vastavust. Kontrolli aluseks on riskipõhine Teenuse eesmärk on tagada, et Eestis toodetavad, järelevalveplaan. levitatavad ja kasutatavad meditsiiniseadmed on nõuetekohaselt andmekogudesse kantud, et Eestis Ravimialase teabe edastamine toimuvad meditsiiniseadmete kliinilised uuringud ja (vastutaja Ravimiamet, lühikood 33) toimivusuuringud vastavalt õigusaktidele, tagatud on Teenuse raames vahendab Ravimiamet asjakohast meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul ning ravimialast teavet kõikidele huvipooltele ravimite rat- EL-i turul on tõhusad ja ohutud meditsiiniseadmed. sionaalse kasutamise edendamiseks (veeb, teabe- Nõuetele mittevastavad meditsiiniseadmed on turult nõuded, meedia). Lisaks peab Ravimiamet riiklikke eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. Teenu- registreid. se eesmärk on korraldada meditsiiniseadmete pädeva asutuse ülesannete täitmine seoses teavitatud asu- Ravimitega seotud õigusalane nõustamine tuste järelevalvega. Eesmärkide täitmiseks osaletak- (vastutaja Ravimiamet, lühikood 34) se rahvusvahelistes töörühmades, korraldatakse vaja- Teenuse raames tagatakse Ravimiameti vastutusalas likku koostööd ja teabevahetust EL-i tasemel. õigusalaste selgituste andmine, juhendite koostami- ne, ettepanekute tegemine õigusaktide muutmiseks, Meditsiiniseadmete turujärelevalve väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine ning kohtume- korraldus ja ohutusvalvsus (vastutaja Terviseamet, lühikood 301) netlustes osalemine. Teenuse eesmärk on tagada, et turul olevad meditsiini- Apteekrite lähtetoetuse rahastamine seadmed on tõhusad ja nende poolt tekitatud ohud on (vastutaja Terviseamet, lühikood 90) minimeeritud, et Eestis asuvad ettevõtjad tegutsevad Apteekri lähtetoetus on ühekordne toetus, mida maks- õigusaktide kohaselt, täites neile kohalduvaid nõudeid takse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või hoolsalt, rikkumised on sanktsioneeritud, soovimatud tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, juhtumid on registreeritud ja analüüsitud ning vastu- mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole võetamatut ohtu kujutavad seadmed on turult kõrval- teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus datud. Eesmärkide täitmiseks osaletakse rahvusvahe- asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast listes töörühmades, korraldatakse vajalikku koostööd vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast ja teabevahetust EL-i tasemel. üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Alates 01.01.2024 korraldab apteekrite Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku lähtetoetuse maksmist Sotsiaalministeeriumi asemel tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) Terviseamet. Nakkushaiguste seire korraldamine Immunohematoloogiliste uuringute (vastutaja Terviseamet, lühikood 155) referentteenuse osutamise korraldamine Teenuse eesmärk on omada järjepidevat ülevaadet (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 92) nakkushaiguste esinemisest. Teenus hõlmab nakkus- Immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse haiguste seire korraldamist (nii andmete kogumist osutamist reguleerivad vereseaduse §-d 16–18. Tee- tervishoiuteenuse osutajatelt ja laboritelt kui ka labo- nus hõlmab halduslepingu sõlmimise ettevalmista- riseire korraldamist), seireandmete süstemaatilist mist ja täitmise kontrollimist ning teenuse osutamise kogumist, kvaliteedi tagamist, analüüsimist ja trendi- analüüsimist. Perioodil 2022–2027 osutab teenust SA de määramist, kättesaadavuse tagamist ja tagasiside Põhja-Eesti Regionaalhaigla. andmist siht- ja huvirühmadele, sisendi andmist tõrje- meetmete rakendamiseks, tervishoiuteenuste korral- Veredoonorluse propageerimise toetamine damiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks. Teenu- (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 93) se raames peab Terviseamet nakkushaiguste registrit, Teenuse eesmärk on toetada vere vabatahtlikku ja täidab WHO ja ECDC pädeva asutuse ülesandeid ning tasuta annetamist soodustavaid meetmeid, et tagada osaleb rahvusvahelistes seirevõrgustikes ja andmeva- Eestis verekomponentidega varustuse kindlus. Lisaks hetuses. sisaldab teenus verekeskustele mõeldud tervisekait- setoetust verepreparaatide kättesaadavuse tagami- seks ja parandamiseks. INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 22 2024-2027 Nakkushaiguste immunoprofülaktika Epideemiatõrje tegevuste korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 158) (vastutaja Terviseamet, lühikood 157) Teenuse eesmärk on vähendada vaktsiin-välditava- Teenuse eesmärk on ennetada, õigel ajal tuvastada te nakkushaiguste (sh raskete haigusvormide ja sur- ja vähendada nakkushaigustega seotud terviseriske, majuhtude) esinemise või taasesinemise tõenäosust tõkestada nakkushaiguste levikut õigeaegse tõrje- ning võimaldada kvaliteetse immuniseerimisteenuse meetmete rakendamise, riskihindamise, teavitustöö, osutamist. Teenus hõlmab immuniseerimisega hõl- ekspertsisendi ja nõustamisega nii tavaolukorras kui matuse andmete kogumist, analüüsimist ja avalda- ka puhangute, epideemiate ja nakkushaigustega seo- mist, vaktsineerimise mõju hindamist nakkushaigus- tud kriiside korral. Teenus hõlmab 24/7 riigisiseste ja te levikule ja haigestumisele, tervishoiutöötajate ja rahvusvaheliste ohusignaalide monitooringut WHO koostööpartnerite nõustamist ja juhendamist seoses EIS ja EK EWRS (varajase teavitamise ja reageerimise immuniseerimisega, teavitus- ja juhendmaterjalide süsteem) kaudu, elanikkonna ja asutuste nõustamist, koostamist, sekkumiste planeerimist ja rakendamist teavitustööd, ekspertsisendi andmist, epidemioloogi- koostöös teiste osapooltega hõlmatuse parandami- liste uuringute tegemist nii riigisiseste kui ka piiriüles- seks, ekspertsisendi andmist immuniseerimisalase te nakkushaigustega seotud sündmuste esinemise poliitika kujundamiseks ning vaktsineerijate koolitus- korral, haigustekitajate tuvastamist ja uurimist (sh kavade ja vaktsineerimissoovituste väljatöötamiseks, laborianalüüsid), tõrjemeetmete rakendamist ja juhen- järelevalvet immuniseerimiskohtade ja vaktsiinide säi- damist (sh immuniseerimise vajadus), järelevalvet litamistingimuste üle, rahvusvahelist koostööd (ECDC, nakkushaiguste tõrje nõuete täitmise üle ning rahvus- WHO, EK jm) ja andmevahetust. vahelist koostööd piiriüleste terviseohtude, valmisole- ku ja rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamisel Mikroobide resistentsuse tekke ja (IHR). leviku ohjamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 234) Teenuse eesmärk on omada järjepidevat ülevaadet mikroobide resistentsuse olukorrast ja ohjata selle levikut. Teenus hõlmab antimikroobse resistentsuse seire korraldamist (nii andmete kogumine kui labo- riseire) inimtervishoiu valdkonnas, levikutrendide määramist ja hindamist ning sisendi andmist AMR poliitika kujundamiseks ja ohjamismeetmete raken- damiseks, samuti soovituste ja juhiste koostamist sihtrühmadele, teavitustööd, rahvusvahelist koostööd ja seirevõrgustikes osalemist (ECDC, WHO) ning riigi- sisest „Üks tervis“ põhimõttel toimuvat koostööd ja andmevahetust teiste seotud huvirühmade, asutuste ja valdkondadega ning inimtervise AMR tegevuskava ja töörühma eestvedamist. INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 23 2024-2027 LISA 2 Teenuste rahastamiskava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2024 2025 2026 2027 Programmi kulud 2 463 586 655 2 464 162 860 2 579 047 352 2 702 471 856 Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu arendamine 2 463 586 655 2 464 162 860 2 579 047 352 2 702 471 856 Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna 3 392 405 3 178 895 3 081 555 3 074 190 arendamine Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle 3 392 405 3 178 895 3 081 555 3 074 190 elluviimise korraldamine Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja 46 233 296 10 801 128 0 0 põhiõiguste kaitse Maakondlike tervisekeskuste kaasajastamine 46 233 296 10 801 128 0 0 Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhtimine ja 7 604 823 7 885 052 7 680 834 7 473 216 vastutus Eriarstide ja õdede lähtetoetuse rahastamine 2 150 817 2 418 315 2 216 314 2 010 214 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate tagasitoomiseks 127 864 127 864 127 864 127 864 tervishoiusüsteemi Residentuurikulude rahastamine 3 300 520 3 300 520 3 300 520 3 300 520 Psühholoogide kutseaasta rahastamine 1 725 528 1 738 259 1 736 043 1 734 525 Tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamise 300 094 300 094 300 094 300 094 rahastamine Tegevus 1.1.4. Tervishoiuteenuste mudelite 11 420 625 22 466 288 26 601 275 26 943 782 ümberkujundamine Kroonilise vaimse tervise probleemidega inimes- tele integreeritud teenuse mudeli välja töötamine 238 369 0 0 0 ja rakendamine Kiirabiteenuse korraldamine 125 907 125 480 124 405 124 405 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahas- 1 391 000 1 391 000 1 391 000 1 391 000 tamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel Toetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool 3 144 208 14 429 880 18 567 664 18 910 263 pädevuskeskusi Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks 1 521 141 1 519 928 1 518 207 1 518 114 valmistumise korraldamine Harvikhaiguste toetusprogramm 5 000 000 5 000 000 5 000 000 5 000 000 Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja 3 485 799 2 767 700 2 702 235 2 706 584 patsiendiohutus Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine 75 277 75 277 75 277 75 277 Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine 19 100 0 0 0 Tervishoiuteenuse kvaliteeti puudutava 119 070 119 070 119 070 119 070 patsiendikaebuse menetlemine Vastutuskindlustuse süsteemi rakendamine 207 542 279 318 285 693 285 693 INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 24 2024-2027  HIV raviandmekogu tegevuse toetamine 15 000 15 000 15 000 15 000 Nakkushaiguste diagnostika referentteenuse 618 952 632 325 633 657 638 886 osutamine Üldarstiabi kättesaadavus ja tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja 1 191 946 1 184 618 1 144 441 1 143 561 järelevalve Tervishoiutöötajate registreerimise ja 588 911 462 092 429 097 429 097 kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine Vähi ennetuse, diagnostika, ravi ja teadus­ 650 000 0 0 0 keskuse asutamine Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine 2 378 334 715 2 404 185 133 2 526 237 532 2 649 563 023 ja ravikindlustuse tagamine Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste 2 089 516 333 2 086 990 174 2 181 669 107 2 278 676 126 tagamine Eraldise maksmine Tervisekassale mitte­ 288 818 381 317 194 959 344 568 425 370 886 896 töötavate vanadus- ja rahvapensionäride ees Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete 926 185 886 458 877 914 875 576 valdkonna arendamine Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika 926 185 886 458 877 914 875 576 kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide, 9 460 705 9 292 632 9 203 341 9 203 341 meditsiiniseadmete kättesaadavus Ravimitega seotud lubade ja hinnangute 5 169 379 5 016 130 4 972 556 4 972 556 taotlemine Ravimitega seotud tegevuste inspekteerimine 776 842 773 092 756 044 756 044 Ravimitega seotud teatiste esitamine 433 518 431 247 427 519 427 519 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja 339 550 336 659 329 720 329 720 analüüside tellimine Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine 338 587 338 126 337 834 337 834 Ravimialase teabe edastamine 1 170 315 1 169 105 1 168 830 1 168 830 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine 163 933 163 646 163 555 163 555 Apteekrite lähtetoetuse rahastamine 150 000 150 000 150 000 150 000 Immunohematoloogiliste uuringute referent­ 143 736 143 736 143 736 143 736 teenuse osutamise korraldamine Veredoonorluse propageerimise toetamine 17 000 17 000 17 000 17 000 Meditsiiniseadmete andmekogud, uuringud, 276 317 274 919 268 497 268 497 teavitatud asutused Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineeri- 481 527 478 972 468 050 468 050 mine ja ohutusvalvsus Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine 2 728 103 2 699 574 2 662 667 2 632 144 (vaktsineerimine, AMR) Nakkushaiguste seire korraldamine 1 452 361 1 437 345 1 429 717 1 399 935 Nakkushaiguste immunoprofülaktika 400 910 397 347 394 655 394 146 Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku 48 970 48 833 48 647 48 647 ohjamine Epideemiatõrje tegevuste korraldamine 825 861 816 050 789 648 789 416 INIMKESKSE TERVISEHOIU PROGRAMM 25 2024-2027  MINISTRI KÄSKKIRI 10.01.2024 nr 12 Sotsiaalministeeriumi tervise tulemusvaldkonna programmid 2024-2027 Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel: Kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi tervise tulemusvaldkonna programmid: 1.2. Tervist toetavate valikute programm (lisa 1). 1.2. Tervist toetava keskkonna programm (lisa 2). 1.3. Inimkeskse tervishoiu programm (lisa 3). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister