Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna programmid 2024-2027

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ....jaanuari 2024. a käskkirjaga nr … „Heaolu tulemusvaldkonna programmide 2024 –2027 kinnitamine“ Lisa 1 © Aron Urb PROGRAMM Lapsed ja pered 2024-2027 LASTE JA PEREDE PROGRAMM 1 2024-2027 Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, tagades peredele vajaliku toe perede loomiseks ja laste kasvatamiseks ning vähenda- des perede vaesust ja ebavõrdust. Programm keskendub lapse õiguste ja heaolu edendamisele, lastekaitse ja laste hoolekande arendamisele, perede toimetuleku parandamisele, vägivalla ennetamisele ja vägivallaohvrite toetamisele. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 1. Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning eesmärk toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) Programmi nimi Laste ja perede programm Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Programmi eesmärk Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks. Elluviimise periood 2024–2027 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Kaasvastutajad Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Eesti 2035 riigi pikaajaline arengustrateegia HEAOLU ARENGUKAVA 2023-2030 = HEAOLU TULEMUSVALDKOND JA Sooline Lapsed ja Vanema- Sotsiaal- Tööturg ja võrdõiguslikkus pered ealised hoolekanne tööelu ja võrdne kohtlemine LASTE JA PEREDE PROGRAMM 2 2024-2027  Programm panustab oma tegevustega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutus- Eesti 2035 tesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“, „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“, „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikuga „Kohortsündimuskordaja“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse: Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: • 21.4.1.2 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ (Euroopa Regionaalarengu Fond); • 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ (Euroopa Sotsiaalfond+); • 21.4.9.3 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ (Euroopa Sotsiaalfond+); • Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetus programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2023–2026) muudatusi tehtud. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Laste ja perede programmi eesmärk Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks. Programmi mõõdikud Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Soovitud ja tegelike laste arvu vahe* N/A N/A N/A N/A N/A Allikas: Täpsustub Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr 16,6% 16,2% 16,1% 16,1% 15,8% Allikas: Eurostat (EU-SILC) Ohvriabiteenuste üle-eestilise kätte­saadavuse tagatus** N/A N/A N/A N/A N/A Allikas: Sotsiaalkindlustusamet * Metoodika on väljatöötamisel ja allikas selgumisel. ** Mõõdiku algtase ja sihttasemed on Sotsiaalkindlustusameti poolt väljatöötamisel. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 3 2024-2027  Eelarve Eelarve prognoos Programmi rahastamiskava 2023 2024 2025 2026 2027 Programmi kulud 1 029 501 048 1 001 126 051 1 041 880 616 1 073 916 275 1 095 411 195 Meede 1.1. Lastega perede majanduslik- ku toimetulekut ning töö- ja 985 737 039 950 781 165 992 137 846 1 017 837 794 1 040 691 602 pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused 985 737 039 950 781 165 992 137 846 1 017 837 794 1 040 691 602 lastele ja peredele Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite 35 143 846 41 924 859 41 162 849 47 370 124 45 851 213 õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabi­ süsteemi kaudu Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid 29 039 071 34 363 793 33 973 336 40 306 620 30 972 229 toetavad teenused Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate 2 301 747 2 438 829 2 408 883 2 407 730 2 382 104 meetmete arendamine ja pakkumine Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi 3 803 028 5 122 237 4 780 630 4 655 773 12 496 881 valdkonna arendamine Meede 1.3. Ohvriabiteenuste ja 8 620 163 8 420 027 8 579 921 8 708 358 8 868 380 hüvitiste tagamine Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja 8 620 163 8 420 027 8 579 921 8 708 358 8 868 380 vägivallatsejatele Hetkeolukorra analüüs Laste ja perede toetamine Lastega perede heaolu üks näitaja on majanduslik toimetulek. Vaesus­ risk ohustab neid peresid, kus ülalpidajaid on vähem kui ülalpeetavaid, näiteks üksikvanemaga pered ja lasterikkad pered. Selleks et suuren- dada laste heaolu ja perede kindlustunnet ning väärtustada lapsi ja laste kasvatamist, on oluline riigi piisav toetus, sealhulgas perehüvi- tiste reaalväärtuste säilimine ning seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Lisaks mõjutavad lapse heaolu ja arengut oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemlikud oskused. Vanemaharidus ja vanemliku toimetuleku toe- tamine eri vanuses laste vanematele tuleb muuta kättesaadavamaks. Laiendamist vajab kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste võrgus- tik, et pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 4 2024-2027  2022. aastal algatati lastekaitse või -hoolekande teemal uusi juhtumimenetlusi 3626 lapse puhul ja samal aastal menetleti kohalikes omavalitsustes ligi 15 000 5,7% abivajava lapse juhtumit ehk 5,7% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/ või tervishoiuvaldkonnast lisatuge. 2022. aastal registreeriti 530 lapse vastu suunatud seksuaalkuritegu, mille pani sageli toime lapsele lähedane isik. Regist- Eesti lastest vajasid reeriti üle 3200 perevägivallakuriteo, millest 26% puhul oli laps pealtnägija või 2022. aastal sotsiaal-, vahetu kannatanu. 2022. aastal eraldati perest enamasti lapse väärkohtlemise haridus- ja/või tervis- või hooletusse jätmise tõttu 310 last. Kokku viibis 2022. aasta lõpus asendus- hoiuvaldkonnast hooldusel 2320 last (koos lapsendajaperedes kasvavate lastega ligi 2900 last). lisatuge. Kuigi lapse eelistatud kasvukeskkond ka asendushooldusel on pere, elas 2022. aasta lõpus asutusepõhisel hooldusel ca 33% kõigist asendushooldust vajava- test lastest (765 last). Nendest 1,4% (11 last) olid alla 3-aastased. Muret tekitab ka suur psüühikahäirega laste arv. Viimastel aastatel on kuni 19-aastaste seas igal aastal registreeritud umbes 4500 uut ambulatoorset psüh- hiaatrilist haigusjuhtu, 2022. aastal kasvas see hüppeliselt enam kui 5620 uue haigusjuhuni. Lasteabitelefonile pöördutakse järjest enam just laste vaimse ter- vise teemadel, sealhulgas enesevigastamine ja suitsiidid. 2022. aastal sooritas suitsiidi neli alla 15-aastast ja viis 15–19-aastast noort. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent vanema- te sõnul on abi saamine sageli keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemi- de ennetamist. Lapse abivajaduse hindamine ja abi osutamine on killustunud eri valdkondade ja asutuste vahel, osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Vähe on spetsiifiliste vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitmed teenused on seotud puude raskus­astmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. Viimastel aastatel on tänu universaalsetele peretoetustele, töötuse vähenemisele ja lapsevanemate töise tulu suurenemisele vähenenud laste vaesus ja materiaalne ilmajäetus – Eurostati andmetel elas 2022. aastal suh- telises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses1 16,6% Eesti lastest (ehk 43 000 last). Eelnevate aastatega võrrel- des suurenes taas nii absoluutses kui suhtelises vaesuses elavate laste osatähtsus – Statistikaameti andme- tel elas 2022. aastal2 Eesti lastest 4% absoluutses vaesuses (ca 10 700 last) ning 16% suhtelises vaesuses (ca 43 100 last). Laste vaesust mõjutab peamiselt nende vanemate tööturustaatus, kuid vaesusriski põhjustab ka see, kui peres on vaid üks ülalpidaja. Absoluutse vaesuse suurenemistmõjutas 2022.a elatusmiinimumi kiire kasv tarbijahinnaindeksi suurenemise tõttu ning suhtelist vaesust see, et võrreldes 2021. aastaga jäi lastega leibkondade sissetulek samale tasemele. 2021. aasta suhtelise vaesuse piiri ja sissetuleku kasvu mõjutasid ka enne pensioniiga tehtud II kogumispensionisamba väljamaksed. Erinevate peretüüpide võrdluses on kõige suuremas vaesusriskis ühe vanemaga (enamasti emaga) pered, kellest 34,8% elas 2022. aastal suhtelises vae- suses ning 12,7% absoluutses vaesuses. Ohvriabi arendamine Paraku satuvad paljud Eestis elavad lapsed, noored, täiskasvanud ja eakad kuriteo ja vägivalla ohvriks. Naiste­ vastane vägivald on väga ulatuslik 33,3% paarisuhtes – iga kolmas Eesti naine on kogenud oma partneri poolt seksuaalset ja/või füüsilist vägivalda. 2022. aastal registreeriti Eestis 25 663 kuritegu, millest 5429 olid kehalise väärkohtlemise ja 613 seksuaalkuriteod. Samuti registreeriti 3244 perevägivallakuritegu ning 7 perevägivallaga seotud tapmist ja mõrva (koos Eesti naistest on kogenud seksuaalset katsetega). 2022. aastal jõudis ohvriabisse 4636 kannatanut, kes olid seotud ja/või füüsilist vägivalda 3719 juhtumiga. Ohvriabi kriisitelefonile 116 006 tehtud kõnede arv 2022. aastal oma partneri poolt. kasvas, pöörduti 8241 korral, mis on kolmandiku võrra rohkem kui 2021. aastal. Eelduslikult on kõnede arvu suurenemiseni viinud suurem teadlikkus kriisitelefo- nist. Kriisitelefoni kõnedest oli otseselt perevägivalla teemadega seotud 6%. 1 Eurostat avaldab vaesuse andmed uuringuaasta järgi ehk 2022. aasta suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse näitaja hõlmab 2021. aasta sisse- tulekutel põhinevat suhtelise vaesuse näitajat. Eesti Statistikaamet avaldab vaesuse näitajad sissetulekuaasta järgi. 2 Sissetulekuaasta järgi, uuringuaasta 2023. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 5 2024-2027 Ohvriabist ei olda Eestis piisavalt teadlikud ning enamik ohvreid ei jõua ohvriabiteenusteni. Spetsialistide tead- likkus trauma mõjudest kannatanule on ebapiisav, alati ei osata traumareaktsioone ära tunda ega neile adekvaat- selt reageerida. Spetsialistidel on kohati negatiivsed hoiakud vägivallaohvrite suhtes, puuduvad teadmised vägivalla tekkepõhjuste ja tagajärgede kohta. Murekohaks on ka ohvriabi väljareageerimise võimekuse vähesus. Uuenenud tööülesannete ja suurenenud ootuste tõttu ei ole ohvriabis tagatud piisav inimressurss kõigi ülesannetega toimetulekuks. Vägivalla ennetamiseks ja ohvriabisse pöördumise hõlbustamiseks on vaja suurendada ühiskonna tead- likkust ja koordineerida koostööd ohvritele pakutavate tugiteenuste osutami- sel, samuti arendada jätkuvalt teenuseid, et tagada asjakohane abi. Vägivalla toimepanijatega on vaja senisest enam tegeleda, sealhulgas siduda ohvri abis- tamine ja töö vägivalla toimepanijaga selliselt, et ohvri õigused on tagatud ja vägivalla jätkumine takistatud. Taastava õiguse teenuste kättesaadavust on vaja parandada, et võimaldada kahjude heastamist. 2023. aasta aprillis jõustu­ nud uus ohvriabi seadus lahendab mõningal määral probleemi, et sihtrühm ei jõua traumast taastumist toetava vaimse tervise abini ega ka kuriteoohvri hüvitiseni. Kuriteoohvri hüvitise süsteemi keerukuse ja vähese teadlikkuse tõttu taotleb kuriteoohvri hüvitist väga väike osa raske tervisekahjustusega lähisuh- tevägivalla ohvritest – hinnanguliselt võiks hüvitist taotleda üle 500 inimese, kuid praegu saab igakuist toetust 20 inimest. Kuriteoohvri hüvitise süsteemi reformi tulemusena muutub kuriteoohvri hüvitise saamine ohvritele selgemaks. Järgneva nelja aasta olulised tegevused • 2024. aastal jätkatakse erivajadusega laste tugisüsteemi reformiga, mille eesmärk on lihtsustada erivaja- dusega lapse ja tema pere teekonda abini, vähendada dubleerivaid hindamisi tervishoiu-, sotsiaal- ja hari- dusvaldkonnas, töötada välja automatiseeritud klienditeekonnad lastele, kelle abivajadus ajas oluliselt ei muutu ja kelle seisundi hindamiseks kulub praegu ebamõistlikult palju ressurssi. Samuti on eesmärk muuta puude raskusastme tuvastamise protsess läbipaistvamaks ning siduda teenuste saamise õigus lahti puude raskusastme olemasolust. Reformi üks rõhuasetusi on ennetustööl ja laste probleemide varajasel märkami- sel. Muudatuste elluviimine on kavandatud etapiviisi kuni 2027. aastani. 2024. aastal töötatakse välja sot- siaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu rehabilitatsiooniteenuste arendamiseks. • Lastekaitsekorralduse uuendamine, et tagada lastekaitsetöö lapse- ja perekesksus ning professionaalne ja motiveeritud tööjõud. 2023. aastal alustati lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisega, samuti tehakse ettevalmistusi sotsiaaltöö õppekavade kaasajastamiseks ning katsetatakse lastekaitse juh- tumikorralduse mudelit perspektiiviga kehtestada üle-eestiline juhtumikorralduse standard. • Vaesuse leevendamise eesmärgil jätkatakse üksikvanemate toetamise paketi kaasajastamist. Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi 100 eurolt 200 eurole kuus. 2023. aastal valmis toitjakaotajapensioni muudatuste väljatöötamiskavatsus, mille kohaselt muutub toitjakaotuspension kuni 24-aastastele toetust saavatele lastele ja noortele ühesuguseks ja indekseeritavas summas väljamakstavaks perehüvitiseks. Sea- duseelnõu valmib 2024. aastal ning muudatused on plaanitud jõustuma 2026. aastal. • 2024. aastal alustatakse kuriteoohvri hüvitise reformi elluviimisega. Kuigi uus ohvriabi seadus lihtsustab kuriteoohvri hüvitise taotlemist ja tagab suurema toe raske vägivallakuriteo tõttu kannatanutele, on see ter- vikuna jätkuvalt liiga keerukas süsteem. Reform muudab hüvitise taotlemise lihtsamaks ja selgemaks. Süs- teemi uuendatakse nii õiguslikult kui infotehnoloogiliselt. Vajalik on ohvriabiteenuste jätkuv arendamine ning 2023. aasta aprillis jõustunud ohvriabi seaduse edukas rakendamine. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 6 2024-2027 Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1. Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut ning töö- ja pere- elu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem Meetme eesmärk: tagatud on lastega perede materiaalne kindlustatus ning töö- ja pereelu ühitamine, misläbi paraneb laste ja perede heaolu. Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Laste absoluutse vaesuse määr 4% ≤2,7% ≤2,7% ≤2,7% ≤2,7% Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 0–2-aastaste lastega 25–49-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe 28,4 pp (2022) väheneb väheneb väheneb väheneb Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused lastele ja peredele Tegevuse eesmärk: hüvitised ja toetused on kaasajastatud ning pakuvad peredele majanduslikku tuge. Tegevuse raames makstakse erinevaid hüvitisi ja toetusi lastele ja peredele, suurimad neist on vanemahüvi- tis ja peretoetused. Vanemahüvitise peamine eesmärk on lapse sündimisel säilitada riigi hüvitise andmisega vanemale varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Tegevuse raames makstakse sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, lapsetoetust, las- terikka pere toetust, lapsehooldustasu (uusi ei määrata enam alates 01.09.2019, üleminekusätte alusel varem määratud hüvitist makstakse kuni 31.08.2024), üksikvanema lapse toetust ja eestkostel oleva lapse toetust. Samuti hõlmab tegevus ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetust. Tegevuse alla kuuluvad veel toetused puudega lastele ja nende vanematele, elatisabi, lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse ning lapsepuhkuste tasu. 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Lisaks suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Toitjakaotuspensionisüsteemi ümberkorraldamine, mille kohaselt muutub toitjakaotuspension toetust saa- vatele lastele ja noortele ühesuguses summas väljamakstavaks perehüvitiseks. Seaduseelnõu valmib 2024. aastal ning muudatused on plaanitud jõustuma 2026. aastal. Süsteemi rakendamiseks 2026. aastast on vaja teha 2025. aastal IKT-arendus. • Analüüsi ja ettepanekute koostamine peretoetuste ja vanemahüvitise eesmärgipärasuse parandamise kohta. Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Peretoetuste väljamakstud summa ühe lapse kohta aastas (eurot) 1239 tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused LASTE JA PEREDE PROGRAMM 7 2024-2027 Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu Meetme eesmärk: lapse õigused on tagatud ning toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, pakkudes pere- dele vajalikku abi lapse arengu ja heaolu toetamiseks. Vägivallaohvrite õigused on tagatud ning toimiv ohvriabi- süsteem aitab kaasa iseseisva toimetuleku saavutamisele. Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Osakaal lastest (4.–11. klass), kes on eluga üldiselt rahul 82% säilib või säilib või säilib või säilib või Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018)* tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb (2018, Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus) Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei 53% säilib või säilib või säilib või säilib või söanda kellegi poole pöörduda (2018)* langeb langeb langeb langeb Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus) * Lapse õiguste ja vanemluse uuring tehakse uuesti 2023–2024. Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused Tegevuse eesmärk: arendada vanemlikke oskusi ning pakkuda suurema abivajadusega lastele ja peredele sobi- vaid teenuseid lapse arengu ja iseseisva toimetuleku toetamiseks. Tegevuse raames arendatakse vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme ning suurendatakse lapsevanemate teadlikkust vanema rollist laste arengu toeta- misel, rakendatakse lastekaitse korraldusmudelit ja arendatakse pereteenuseid. Sotsiaalkindlustusamet pakub perelepitusteenust ja taastava õiguse teenust. Seksuaalselt väärkoheldud ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste abistamiseks pakub Sotsiaalkindlus- tusamet lastemajateenust. Tegevus hõlmab ka kinnise lasteasutuse teenust, mis pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust noortele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust. Mitmedimensiooniliset pereteraapiat (MDFT – Multidimensio- nal Family Therapy) pakutakse tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele. Tegevuse raames tegeletakse asendushoolduse korraldamise ja arendamisega, et parandada asendushoolduse kvaliteeti ning suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka ja peres kasvavate laste osakaalu. Tegevus hõlmab ka 1) erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenust, mille eesmärk on toetada laste ea­­kohast arengut ja toimetulekut ning soodustada haridusasutuses õppimist ja oma eakaaslastega suhtlemist­ , ja 2) erivajadusega laste abivahenditeenust, millega toetatakse abivahendite ostmist või rentimist. Samuti paku- takse selle tegevuse raames saatjata alaealisele välismaalasele juhtumikorraldust ja asendushooldusteenust. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Erinevate vanemlusprogrammide pakkumine ja arendamine, et toetada lapseootel ja lapse saanud peresid ning suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist. • Kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomine, et suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust, muuta peredele vajalik info ühest kohast kättesaadavaks ning luua kodulähedased võimalused tervise-, sotsiaal- ja psühholoogilisele abile juurdepääsuks, rõhuasetu- sega võimalike riskide varajasel märkamisel. • Ennast või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega laste abivajaduse hindamise ja abistamise meetodite aren- damine, sealhulgas hindamisvahendite ja käsiraamatute tõlkimine ja hankimine ning spetsialistide koolita- mine, lastemaja teenuste ja võrgustikutöö arendamine, ravimeeskondade täiendõpe seksuaalse väärkäitu- mise ja parafiiliate ravi alal. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 8 2024-2027 • Kinnise lasteasutuse teenuse vajaduse hindamise süsteemi arendamine ja jätkutoe mudeli käivitamine. Samuti on kavas töötada välja teenuse osutamise ühtsed sisu ja kvaliteedi põhimõtted. Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Laste osakaal (4.–11. klass), kes on kogenud kehalist karistamist 16,5% (2018) langeb langeb langeb langeb Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, SoM tellimus) Perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest lastest 0,12% langeb langeb langeb langeb Allikad: Sotsiaalministeerium ja Statistikaamet Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine Tegevuse eesmärk: tagada Eestis elavate laste heaolu lastekaitsepoliitika rakendamisega riigi ja kohalike oma- valitsuste valdkondadevahelises koostöös. Tegevuse raames koordineerib Sotsiaalkindlustusamet valdkondadeülest lastekaitsealast koostööd ja ennetus- tegevusi ning korraldab lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi eesmärgiga parandada lastekaitsealase enne- tustöö kvaliteeti ning aidata kaasa laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamisele perekonnas, hari- dusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna. Sotsiaalkindlustusamet pakub KOV-idele lastekaitsealase nõustamise teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste osutamise edu- kust. Tegevus sisaldab ka lastekaitse telefoniteenuseid, mis hõlmavad kompleksteenusena lasteabitelefoni 116 111, kadunud laste telefoni 116 000 ja spetsialistide ööpäevaringset nõustamist ning teenusega seotud ennetus- ja teavitustegevust. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Lastekaitsetöötajate pädevuse hoidmine ja suurendamine täienduskoolituste kaudu, mis toetavad laste- kaitsetöötajate praktiliste oskuste ja teadmiste paranemist. Kavas on välja arendada ka maakonnapõhised lastekaitsetöötajate võrgustikud, et toetada ühiste täienduskoolituste ja supervisioonide pakkumist. Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 KOV-ide taotluste arv Sotsiaalkindlustu- sametile lastekaitsejuhtumite lahendami- seks abi saamisel (riigisisene nõustamine 181 (2022) 217 238 261 295 ja rahvus­ vaheliste juhtumite vahendamine) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet KOV-ide rahulolu Sotsiaalkindlustusameti tege- vusega KOV-ide nõustamisel ja toetamisel* N/A N/A N/A N/A N/A Allikas: Sotsiaalkindlustusamet * Mõõdiku metoodika on väljatöötamisel. Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: kvaliteetne laste- ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika väljatöötamine ja selle elluviimise tagamine. Tegevuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ja soodustada laste sünde. Samuti hõl- mab tegevus ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimise korraldamist. Tegevuse raames tegeletakse ka töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamise toetamiseks peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamisega, samuti asendushoolduse arendamisega ning tugiteenuste ja koo- lituste pakkumise koordineerimisega. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 9 2024-2027 Perioodil 2024–2027 on kavas: • Erivajadusega laste tugisüsteemi reformiga jätkamine. Selle raames on plaanis lihtsustada erivajadusega lapse ja tema pere teekonda abini, vähendada dubleerivaid hindamisi tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvald- konnas, töötada välja automatiseeritud klienditeekonnad lastele, kelle abivajadus ajas oluliselt ei muutu ja kelle seisundi hindamiseks kulub praegu ebamõistlikult palju ressurssi. 2024. aastal töötatakse välja sot- siaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu rehabilitatsiooniteenuste arendamiseks. • Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine. See hõlmab endas lastekaitse juhtumikorral- duse mudeli väljatöötamist, et ühtlustada lastekaitsetöö kvaliteeti ning tagada seeläbi laste ja perede parem abistamine. Uue mudeli rakendamiseks on planeeritud toetada kohalikke omavalitsusi taotlusvoorude kau- du. Samuti täiendatakse lastekaitsetöötajate tööriistaportfelli ja kaasajastatakse sotsiaaltöö õppekavasid. • Puude raskusastme tuvastamise protsessi uuendamine. Kavas on muuta puude raskusastme tuvastamine läbipaistvamaks ning siduda teenuste saamise õigus lahti puude raskusastme olemasolust. Muudatuste elluviimine on kavandatud etapiviisi kuni 2027. aastani. • Suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele pakutavate ööpäevaringsete teenuste arendamine, mis hõlmab ka korraldus- ja rahastamismudeli väljatöötamist, et pakkuda lastele nende vajadustele vasta- vat teenust. • Perepõhise asendushoolduse arendamine. Selleks on 2024. aastal kavandatud välja töötada asendushool- dust puudutava seaduseelnõu muudatused, mille eesmärk on reguleerida hooldusperedele pakutavate tugi- teenuste korraldust. • Peresõbraliku tööandja märgise mudeli arendamise ja väljastamise jätkamine, mis sisaldab muu hulgas tööandjate nõustamist ja koolitamist ning muid neile suunatud arendustegevusi, mille eesmärk on toetada lapsevanemate töö- ja pereelu ühitamist. • Kuriteoohvri hüvitise süsteemi ja maksmise aluste muutmine, et hüvitis oleks ohvritele hõlpsamini kättesaa- dav ja jõuaks vajaliku sihtrühmani. • Lähisuhtevägivalla ennetamine ja vähendamine. Selleks tuleb arendada tugimeetmeid kannatanu turvalisu- se ja kaitse tagamiseks ning teenuseid vägivalla toimepanijatele, mis aitavad ennetada tulevikus vägivalla toimepanemist. Samuti viiakse ellu lähisuhtevägivalla tegevuskava 2024–2027 ning jätkatakse vägivalla ennetuse kokkuleppe tegevuste elluviimist. • Sisejulgeolekufondi (ISF) erimeetme projekti „Koostöövõime arendamine inimkaubanduse ohvrite tuvasta- miseks ja abistamiseks Eestis“ elluviimine koostöös Justiitsministeeriumiga, mille eesmärk on luua uus inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise juhendmaterjal ning töötada välja koolitused inimkau- banduse ohvrite abistamise teemal. Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Laste- ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium Meede 1.3. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine Meetme eesmärk: tagada õigeaegne ja piisav abi kuriteo, vägivalla ja kriisisündmuse ohvritele. Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Elanikkonna teadlikkus ohvriabist* N/A N/A N/A N/A N/A Allikas: Täpsustub * Metoodika on väljatöötamisel ja allikas selgumisel, algtase ja sihttasemed seatakse metoodika kokkuleppimise järel 2023. aastal. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 10 2024-2027 Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele Tegevuse eesmärk: ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamise korraldamine ning ohvritele hüvitiste tagamine. Tegevuse raames osutatakse ohvritele ja vägivallatsejatele ohvriabi seadusest tulenevaid teenuseid: • ohvriabi põhiteenus, mille eesmärk on tagada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi ohvritele asjakohane toetus ja abi; • psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral kriisijuhtumi ohvritele, et tulla juhtunuga toime, vähendada selle mõju igapäevasele tegutsemisele ning taastada iseseisev toimetulek; • naiste tugikeskuse teenus, mille eesmärk on tagada turvaline keskkond, nõustamine ja ajutine majutus vägi- valla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele; • seksuaalvägivalla kriisiabi, et aidata kaasa ohvri füüsilisele ja psühhosotsiaalsele taastumisele; • inimkaubandusohvrite teenus, mille raames abistatakse inimkaubanduse ohvriks langenuid majutuse, toit- lustuse, materiaalse, psühholoogilise ja juriidilise abiga jms; • vägivallast loobumise toetamise teenus, mille eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus sekkumine, mis ennetaks korduvrikkumisi; • traumast taastumist toetav vaimse tervise abi, mille eesmärk on soodustada ohvri psühhosotsiaalse tasakaa- lu taastumist ning vähendada ohvri psüühika- ja käitumishäirete tekkimise tõenäosust või nende intensiivsust. Tegevuse raames makstakse kuriteoohvri hüvitist, mis on suunatud neile, kes on Eesti Vabariigi territooriumil langenud vägivallakuriteo ohvriks ning on seetõttu saanud raske tervisekahjustuse ja varalise kahju. Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Klientide rahulolu ohvriabi nõustamis­ vähemalt 85% vähemalt 85% vähemalt 85% vähemalt 85% teenusega 78% (2020)* soovitaks soovitaks soovitaks soovitaks Allikas: Sotsiaal­kindlustusamet * Metoodika on Sotsiaalkindlustusameti poolt uuendamisel Programmi juhtimiskorraldus Laste ja perede programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tege- vusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalkaitseminister pärast 2024. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi raha- liste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised prog- rammid (Sotsiaalministeeriumi „Sotsiaalhoolekandeprogramm“ ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- riumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogrammid „Tööturuprogramm“ ja „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkon- na „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi programm „Siseturvalisus“ ja tulemusvaldkonna „Õigusriik“ Justiitsminis- teeriumi programm „Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum“. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Heaolu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 11 2024-2027 LISA 1 tasub sotsiaalmaksu tööandja, samuti juhul, kui peres Programmi teenuste kirjeldus kasvab vähemalt üks alla 8-aastane laps või vähemalt kolm alla 16-aastast last. Meede 1.1. Lastega perede Peretoetused majanduslikku toimetulekut ning (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 206) töö- ja pereelu ühitamist toetav Peretoetuste eesmärk on toetada laste kasvamist ning sotsiaalkaitsesüsteem lastega perede heaolu ja elukvaliteeti, soodustades seeläbi laste sünde. Peretoetused on rahalised hüvi- Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused lastele ja tised, mis jagunevad ühekordseteks ja perioodilisteks peredele hüvitisteks. Ühekordsed peretoetused on sünnitoe- tus ja lapsendamistoetus. Perioodiliselt makstavaid Elatisabi hüvitisi makstakse üks kord kuus jooksva kalendrikuu (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 203) eest: lapsetoetus, lapsehooldustasu (uusi ei määra- Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui ta enam alates 01.09.2019, üleminekusätte alusel lapsevanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee varem määratud hüvitist makstakse kuni 31.08.2024), seda vajalikus ulatuses. Elatisabi on võimalik taotleda üksikvanema lapse toetus, eestkostetava lapse toe- kohtumenetluse, täitemenetluse ja pankrotimenetluse tus, lasterikka pere toetus, ajateenija või asendustee- ajal. Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi 100 nistuja lapse toetus, kolmikute ja enamaarvuliste mit- eurolt 200 eurole kuus. mike toetus. Vanemahüvitis Lapsepuhkuste tasu (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 204) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 207) Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek Lapsepuhkusele on õigus mõlemal töösuhtes oleval isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ning vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse soodustada töö ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitist 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kok- on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse ku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaas- kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 tas. Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, ühe kalendripäeva suurus on 50% saaja keskmisest isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise töötasust. Samuti hüvitab riik tööandjale selle tööta- kalendripäevi. Vanemahüvitise suurus sõltub hüvitise ja keskmise töötasu, kes kasutab lisavaheaegu lapse saaja tulust, millele rakendub nii minimaalne kui ka rinnaga toitmiseks. maksimaalne määr. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse seadusega fikseeritud hüvitise määra Puudega lapse sotsiaaltoetus suurune sissetulek. (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 211) Riik maksab keskmise, raske või sügava puude- Lapsevanema pensioni- ja ga lapsele iga kuu toetust puudest tingitud lisaku- ravikindlustuskaitse lude hüvitamiseks. Toetuse maksmise aluseks on (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 205) eelnevalt tuvastatud puue, toetuse suurus sõltub Alates 2013. aastast sündinud lastega seoses on puude raskusastmest ning see arvutatakse puue- korraga ühel vanemal õigus saada lapse sünnist kuni tega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätes- tema 3-aastaseks saamiseni täiendavaid sissemakseid tatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Har- kogumispensioni ehk II pensionisamba kontole. vikhaigusega lapsele, kellel puude raskusastet ei Lapsevanema kogumispensioni kontole maksab riik iga tuvastata, makstakse harvikhaigusega lapse toetust, kuu täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga mille eesmärk on ära hoida puude väljakujunemist. maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu Ravikindlustuse tagab riik ühele alla 3-aastast (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 212) last kasvatavale vanemale. Täiendavalt tasub riik sotsiaalmaksu ka isiku eest, kes saab lasterikka pere Puudega laste vanemad saavad lisaks lapsepuhkuse toetust seoses seitsme ja enama lapse kasvatamisega; päevadele kasutada igas kuus ühe tööpäeva puudega isiku eest, kes ei tööta ning saab lasterikka pere toetust lapse vanema lapsepuhkust iga puudega lapse kohta. seoses kolme ja enama lapse kasvatamisega (üks Puudega lapse vanema lapsepuhkuse päeva eest on lastest peab olema alla 8-aastane), ning isiku eest, õigus saada hüvitist ühe tööpäeva vanemahüvitise kes ei tööta, aga kelle abikaasa töötab ning tema eest suuruses. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 12 2024-2027 Meede 1.2. Laste ja perede heaolu eesmärk on toetada laste ja perede heaolu süsteemse ja järjepideva ennetustegevusega ning kogukonna või- ning vägivallaohvrite õiguste mestamisega oma kodukoha läheduses. tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabi-süsteemi kaudu Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud lastele Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 217) toetavad teenused Sotsiaalkindlustusamet pakub seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt Vanemlike oskuste arendamine käituva lapse abistamiseks lastemajateenust, lähtudes (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 134) rahvusvaheliselt tunnustatud lastemaja ehk Barnahusi Tervise Arengu Instituut tegeleb perede ja mudelist, et pakkuda lapsele koordineeritud ja tõhusat vanemahariduse valdkonna arendustegevustega. abi ning hoida ära uut traumeerimist uurimise ja Lapsevanematele pakutakse tulemusliku kohtumenetluse käigus. Lastemajad asuvad Tallinnas, vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi, Tartus, Jõhvis ja Pärnus. mis hõlmavad 2–8-aastaste laste vanematele Välisvahenditest rahastatakse TAT-d „Laste ja perede mõeldud põhiprogrammi („Parent Basic Preschool“) toetamine“, mille raames on planeeritud arendada ja 4–12-aastaste laste vanematele mõeldud ennast või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega laste jätkuprogrammi („Advanced Parent“). Programmi abivajaduse hindamise ja abistamise meetodeid, eesmärk on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et sealhulgas tõlkida ja hankida hindamisvahendeid ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse ja käsiraamatuid, koolitada spetsialiste, arendada tervise probleeme. Tervise Arengu Instituut toetab lastemaja teenuseid ja võrgustikutööd ning kohalikke omavalitsusi koolituste läbiviimise kulude korraldada ravimeeskondade täiendõpet seksuaalse katmisel. väärkäitumise ja parafiiliate ravi alal. Välisvahenditest rahastatakse TAT-d „Laste ja perede toetamine“, mille abil toetatakse lapseootel Kinnise lasteasutuse teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 223) ja lapse saanud peresid ning suurendatakse lapsevanemate teadlikkust vanema rollist laste Kinnine lasteasutus pakub ajutist ööpäevaringset arengu toetamisel esimestel eluaastatel. Oluliseks tuge ja turvalisust noortele, kelle käitumine seab tegevuseks on igas eas (0–18-aastaste) laste tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/ vanematele mõeldud vanemaharidust toetavate või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende ennetustegevuste arendamine ning üle-eestilise vabadust. Kuivõrd kinnise lasteasutuse teenuse kättesaadavuse parandamine, muu hulgas osutamisel piiratakse lapse liikumisvabadust, on tegu pööratakse rohkem tähelepanu isade teadlikkuse ühe intensiivsema ja vabadust piiravama abinõuga, parandamisele ja nende osaluse suurendamisele mille kohta saab otsuse teha ainult kohus. Aastas vanemaharidusprogrammides. saab teenust ca 100 last. Kinnise lasteasutuse teenuse arendamiseks Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine ja rahastatakse välisvahenditest TAT-d „Laste pereteenuste arendamine ja perede toetamine“, mille abil arendatakse (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 407) teenusevajaduse hindamise süsteemi, käivitatakse Välisvahenditest rahastatakse TAT-d „Uue lastekaitse kinnise lasteasutuse jätkutoe mudel, töötatakse korrastusmudeli rakendamine“, mille abil töötatakse välja teenuse osutamise ühtsed sisu ja kvaliteedi välja lastekaitse juhtumikorralduse mudel, et ühtlusta- põhimõtted ning koolitatakse personali. da lastekaitsetöö kvaliteeti ning tagada seeläbi laste ja perede parem abistamine. Uue mudeli rakendami- Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) seks on planeeritud toetada kohalikke omavalitsusi (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 232) taotlusvoorude kaudu. Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT – Välisvahenditest rahastatakse TAT-d „Laste ja perede Multidimensional Family Therapy) on tõenduspõhine toetamine“, mille eesmärk on luua ennetus- ja pere- perekeskne programm tõsise riskikäitumise ja töökeskusi, suurendada KOV-is perede paremaks mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele. toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kätte- MDFT programm on mõeldud 11–18-aastastele saadavust, muuta peredele vajalik info ühest kohast noortele, kelle puhul esineb õigusrikkumisi, kättesaadavaks ning luua kodulähedased võimalused sõltuvusainete kuritarvitamist, hälbivat käitumist, tervise-, sotsiaal- ja psühholoogilisele abile juurdepää- koolikohustuse mittetäitmist, pereprobleeme. suks, rõhuasetusega võimalike riskide varajasel mär- MDFT programmi pakuvad Sotsiaalkindlustusameti kamisel. Kogukondliku ennetus- ja peretöökeskuse terapeudid kuni 250 lapsele aastas. Teraapia on LASTE JA PEREDE PROGRAMM 13 2024-2027 pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt Taastava õiguse teenus 4–6 kuud. (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 415) Mitmedimensioonilise pereteraapia arendamiseks Teenuse eesmärk on erapooletu vahendaja kaasabil rahastatakse välisvahenditest TAT-d „Laste ja perede ohver ja juhtunuga seotud muud osapooled kokku toetamine“, mille raames pakutakse terapeutidele tuua, anda neile selgitamise ja ärakuulamise võimalus vajalikke koolitusi erinevate sihtrühmadega ning jõuda vahendatud protsessi kaudu kokkuleppele, töötamiseks ning tagatakse uute terapeutide/ kuidas tekkinud kahju hüvitada ja õiglustunde superviisorite väljaõpe. taastumist toetada. Taastava õiguse meetmed aitavad ennetada konfliktide eskaleerumist ning Asendushoolduse korraldamise ja arenda­ tagada ohvrite turvalisus. Teenuse raames pakuvad mise ning pädevuse suurendamise teenus ohvriabi korraldatud vahendust nii vabatahtlikud (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 295) kui ohvriabitöötajad süüteomenetluse raames Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks on riigisisese ja ka väljaspool seda. 1. aprillil 2023 kehtima ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine, rah- hakanud uus ohvriabi seadus laiendab taastava vusvahelise lapsendamise komisjoni teenindamine, õiguse teenuste ringi ja korraldamise aluseid. hooldusperede sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamine ning kohaliku omavalitsuse üksuse Erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenus toetamine lapsele või perele sobivate meetmete leid- (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 219) misel. Alates 2023. aastast on Sotsiaalkindlustusa- Erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenuse eesmärk meti ülesandeks ka täienduskoolituste korraldamine on toetada laste eakohast arengut ja toimetulekut, asendushooldusel olevat last vahetult kasvatavatele soodustada haridusasutuses õppimist ja oma isikutele (kasvatajad, perevanemad, hooldus-, eest- eakaaslastega suhtlemist. Abivajava lapse puhul koste- ja lapsendajapered), asendus- ja perekodu juh- on eesmärk ennetada ka riski- ja rikkumiskäitumise tidele ja võrgustikuliikmetele. kujunemist ja süvenemist, õpetada ja nõustada Välisvahenditest rahastatakse arendustegevusi TAT vanemaid, last ja võrgustikku igapäevaeluga toime „Laste ja perede toetamine“ tegevuse „Asendus- ja tulema, suurendades võimalusi ühiskonnaelus järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mit- osalemiseks. Teenuse saamise on eeldus, et mekesistamine ning perepõhise hoolduse arendami- inimesel on mitu probleemi, mida ei ole võimalik ne“ kaudu eesmärgiga parandada teenuste kvaliteeti lahendada üksikteenuste abil ning vaja on mitme ning tagada sihtrühma õigused ja heaolu. Samuti toe- eriala spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna tatakse välisvahenditest teavitustööd uute hoolduspe- sekkumist. rede leidmiseks. Sotsiaalkindlustusamet suunab teenust saama puudega lapse ning alla 18-aastase lapse, Riiklik perelepitusteenus kelle KOV on tunnistanud abivajavaks lapseks (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 291) lastekaitseseaduse tähenduses ja kellel on tuvastatud Riiklik perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus. lapse või laste lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kellel ei ole õnnestunud lapsega Rehabilitatsiooniteenuse korraldus on välja toodud suhtluskorra ja lapse ülalpidamisega seotud sotsiaalhoolekande programmis sotsiaalse küsimustes kokku leppida. Riiklik perelepitusteenus rehabilitatsiooni teenuse (lühikood 194) juures. tagab, et vanemate lahkumineku korral oleks lapsevanematel võimalik lapse elukorraldusega seotud Erivajadusega laste abivahenditeenus küsimustes sõlmida kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 220) ka varajases faasis kohtumenetluses. Perelepitus aitab Teenusega toetatakse erivajadusega lastele abivahen- lapsevanematel teha parimad võimalikud kokkulepped di ostmist või rentimist. Teenuse eesmärk on kompen- nende laste arenguvajadustest lähtuvalt. Lisaks aitab seerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioo- perelepitus lastel vanemate lahkuminekuga kergemini nihäiret, ennetada selle süvenemist, parandada või toime tulla. Perelepitus toimub kõigile osapooltele säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tege- emotsionaalselt ja füüsiliselt turvalises keskkonnas. vus- ja töövõimet. Abivahendeid võimaldatakse vas- Riiklikku perelepitusteenust rahastatakse tavalt sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud riigieelarvest. 2024. aasta I kvartali lõpuni viiakse abivahendite loetelule (erimenetluse korras on võima- Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) likud ka erandid). Lisaks pakutakse abivahendialast finantsmehhanismide programmi raames ellu riiklikku nõustamist, et toetada inimeste igapäeva- ja tööeluga perelepitusteenust toetavaid tegevusi. toimetulekut. Riigipoolse soodustusega abivahendite kättesaadavus tagatakse inimestele Sotsiaalkindlus- tusameti lepingupartnerite kaudu. Abivahenditeenuse LASTE JA PEREDE PROGRAMM 14 2024-2027 üks eesmärk on muuta teenus vajaduspõhiseks nii, KOVi lastekaitsealane nõustamisteenus et abivahendite kättesaadavus ei oleks seotud puu- (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 214) de raskusastmega, vaid seda oleks võimalik soetada vajaduspõhise hinnangu alusel. Lisaks on eesmärk KOV-i lastekaitsetöötajate nõustamisel pakutakse minna paberil abivahenditõendilt üle digitaalsele vor- KOV-idele terviklikku, analüüsi- ja vajaduspõhist mile, et lihtsustada abivahendi vajaduse tuvastamist teenust, abistades juhtumite lahendamisel ja abivahendi soetamist. (juhendamisest lapse abivajaduse hindamisel kuni sobivate meetmete valikuni), vahendades Saatjata alaealise välismaalase majutamise rahvusvahelisi lastekaitsejuhtumeid, arendades ja heaolu korraldamise teenus juhtumikorralduse protsesse ja pakkudes (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 216) töönõustamist. Nõustamisteenus suurendab lastekaitse võimekust kohalikul tasandil ja parandab Saatjata alaealiseks välismaalaseks loetakse lastekaitsetöö kvaliteeti. välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 2 lõike 1 ja § 6 lõike 1 tähenduses alla 18-aastast mitte Lastekaitse telefoniteenus (116 111) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 215) või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikku (sh Ukraina kodanik) või alla 18-aastast kodakondsuseta isikut, Lastekaitse telefoniteenused hõlmavad endas komp- kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema, leksteenusena lasteabitelefoni 116 111, kadunud las- eestkostja või muu vastutava täisealise isikuta või kes te telefoni 116 000 ja spetsialistide ööpäevaringset jääb Eestis viibides ilma vanemast, eestkostjast või nõustamist ning teenusega seotud ennetus- ja teavi- muust vastutavast täisealisest isikust. tustegevust. Teenuse sisuks on saatjata alaealisele välismaalasele Lasteabitelefon on ööpäevaringne tasuta telefoni ja pakutav juhtumikorraldus ja asendushooldusteenuse interneti teel pakutav nõustamisteenus, kuhu saavad tagamine (sh teenuse eest tasumine). pöörduda nii lapsed kui täiskasvanud, et anda teada Juhtumikorraldus hõlmab lapsega suhtlemist, abivajavast lapsest või küsida nõu lastega seotud tee- abivajaduse hindamist, juhtumiplaani algatamist, madel. Alates 2023. aastast pakutakse nii lastele kui lapse teenust saama suunamise otsuse tegemist täiskasvanutele nõustamist videosilla vahendusel ka ja lepingu sõlmimist. Juhtumikorraldust tehakse viipekeeles. Lasteabitelefoni kaudu pakub Sotsiaal- koostöös lapse, asendushooldusteenuse osutaja ja kindlustusamet spetsialistidele ka ööpäevaringset lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega. nõustamist abivajava või hädaohus oleva lapse abis- tamiseks. Ennetus- ja teavitustegevuse eesmärk on edendada lapse abivajaduse varajast märkamist ja Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate reageerimist, teadlikkust lasteabitelefonist kui teenu- meetmete arendamine ja pakkumine sest, aga ka lastega seotud teemadest üldisemalt. Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimine Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 213) valdkonna arendamine Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on koordineerida Lastekaitse- ja perepoliitika ning ohvriabi valdkondadeülest lastekaitsealast koostööd poliitika kujundamine ja selle elluviimise ja ennetust. Teenuse eesmärk on parandada korraldamine lastekaitsealase ennetustöö kvaliteeti ning (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 54) aidata kaasa laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamisele perekonnas, haridusasutuses, Teenuse sisuks on laste- ja perepoliitika kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna. Tulemuste väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata saavutamiseks ennetuses on oluline, et osapooled kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada (riigiasutused, kohalikud omavalitsused, kolmas perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ja sektor ja teised ennetusega seotud organisatsioonid) soodustada laste sünde. Lisaks on teenuse sisuks järgiksid ennetustegevustes sarnaseid põhimõtteid ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava poliitika nii oma valdkonnas kui ka partneritega väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. See hõlmab koostöös. Sotsiaalkindlustusamet korraldab ka ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi. ja poliitika rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide Välisvahenditest rahastatakse TAT-d „Laste ja perede väljatöötamist ja elluviimise hindamist laste- ja toetamine“, mille raames toetatakse vajaduspõhiselt perepoliitikat ning ohvriabi puudutavas, samuti täiendavate tegevuste elluviimist. huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist LASTE JA PEREDE PROGRAMM 15 2024-2027 aruteludesse, valdkondadeülese laste ja perede heaolu poole pöördunud inimeste abivajaduse hindamine, puudutava teabe kogumist ja avaldamist, sealhulgas psühhosotsiaalse abi osutamine, võimalikest lapsest lähtuvate andmete nähtavale toomist teenustest ja kaitsemeetmetest teavitamine, mis peavoolustatistikas. Teenuse raames toetatakse ka hõlmab ööpäevaringset ohvriabi kriistelefoni (116 strateegiliste ja muude oluliste koostööpartnerite 006) ning emotsionaalse toe ja hingehoiu telefoni tegevust. (116 123). Ohvriabi poole võib pöörduda ka www. palunabi.ee lehelt leitava veebivestluse akna kaudu. Välisvahenditest rahastatakse TAT-d „Laste ja Ohvrite kohtlemise arendamiseks hõlmab teenus perede toetamine“, mille raames viiakse ellu ka spetsialistidele täiendkoolituste korraldamist, lastekaitsesüsteemi ja laste hoolekandeteenuste võrgustikutööd ning ennetus- ja teavitustegevuste arendusi. Muu hulgas katsetatakse uut lastekaitse korraldamist. Ohvriabi põhiteenust osutavad juhtumikorraldusmudelit ja täiendatakse ohvriabitöötajad, kes paiknevad üle Eesti kõikides lastekaitsetöötajate tööriistaportfelli. Arendatakse maakondades, enamasti politseiga samas hoones, traumakogemusega lastele suunatud sekkumisi ja kaugnõustamist pakutakse telefoni ja veebi teel. kompleksprobleemidega lastele mõeldud teenuseid. Samuti arendatakse suure abi- ja hooldusvajadusega Psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral lastele uusi sihtrühmaspetsiifilisi teenuseid ja (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 294) luuakse nende perede vajadustega arvestav hoiuteenus (TAT „Suure abi- ja hooldusvajadusega Kriisijuhtumi ohvritele osutatakse psühhosotsiaalset laste teenuste väljatöötamine ja arendamine). kriisiabi, et toetada juhtunuga toimetulemist, vähenda- da selle mõju igapäevasele tegutsemisele ja taastada Töö ja pereelu ühitamise soodustamine iseseisev toimetulek. Teenus sisaldab Sotsiaalkind- (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 55) lustusameti ööpäevaringset valmisolekut kriisijuh- Töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamist tumitele reageerida, olukorra hindamist ning seotud soodustab tööandjate kaasamine peresõbraliku asutuste ja isikutega koostöö käivitamist, kriisijuh- tööandja märgise programmi. Peresõbraliku tumi ohvrite väljaselgitamist ja nende esmaste vaja- tööandja märgist omav tööandja on tunnustatud kui duste hindamist, psühholoogilise esmaabi osutamist, tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri muu psühhosotsiaalse abi käivitamist ning spetsialis- juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. tide koostööd kriisijuhtumi ohvrite abistamisel. 2023. Märgise saanud tööandja annab töötajale kindluse, aasta 1. aprillil jõustunud ohvriabi seadus täpsustab et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat teenuse komponendid ning sätestab ka infovahetuse ning hinnatakse tema vajadusi hoida tasakaalu töö alused koostöö ja abi osutamise tagamiseks. 2024. ja pereelu vahel. Teenust viiakse ellu välisvahenditest aasta prioriteet on teenuse korraldusmudeli ja osuta- rahastatava TAT „Laste ja perede toetamine“ kaudu. mise optimeerimine, milleks vajaduse korral korralda- takse teenuse osutamine ümber, et see oleks riigieel- Asendushoolduse kvaliteedi parandamine arves planeeritud rahastuse piires võimalik, mõistlik ja (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 56) eesmärgipärane. Teenuse raames suunab ja koordineerib Sotsiaal­ Naistevastase ja perevägivalla ohvrite ministeerium TAT „Laste ja perede toetamine“ raames tugiteenus asendushoolduse arendamist, võttes arvesse asen- (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 317) dushoolduse valdkonna strateegilisi eesmärke ja vald- konnas toimuvaid muutusi. Tegevuse raames tehakse Naiste tugikeskuse teenuse eesmärk on aidata kaasa muu hulgas analüüse ja uuringuid valdkonna ja selle naistevastase vägivalla ohvri ja temaga koos vägival- sihtrühmade olukorra väljaselgitamiseks. da kogenud laste vägivallast pääsemisele, turvalisuse suurendamisele ja iseseisva toimetuleku saavutami- Meede 1.3. Ohvriabiteenuste ja sele. Teenust osutab erialaspetsialistidest koosnev meeskond ning see hõlmab esmase psühhosotsiaal- hüvitiste tagamine se abi pakkumist, ohvri abivajaduse hindamist, ohvri nõustamist, juhtumikorraldust, vajaduse korral lisaks Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja ka psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat ja vägivallatsejatele juriidilist nõustamist ning turvalist ajutist majutust kuni kuus kuud. Teenus on kättesaadav igas maakonnas. Ohvriabi põhiteenus Teenus hõlmab ka prostitutsiooni kaasatuid, tagades (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 292) neile nõustamisteenused ja vajaduspõhise abi, sot- Ohvriabi põhiteenus on avalik teenus, mille eesmärk siaalnõustamise, juhtumikorralduse, vajaduse korral on tagada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi ohvritele psühholoogilise ja juriidilise nõustamise, tugiisiku- asjakohane toetus ja abi. Teenuse sisu on ohvriabi teenuse ja jätkutoe ning vähendades seeläbi prosti- tutsiooniga tegelemisega kaasneda võivaid kahjusid. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 16 2024-2027 Sihtrühma leidmiseks on oluline osa välitöödel. Prosti­ rakendatavate tegevuste kaudu. Vägivallast loobumise tutsiooni kaasatute nõustamiskeskused asuvad nel- toetamine sisaldab vägivalla toimepanija motivatsiooni jas Eesti piirkonnas: Tallinn, Tartu, Jõhvi ja Pärnu. ja psühhosotsiaalsete vajaduste hindamist, et otsustada teenuse vajaduse ja mahu üle, vägivaldse Selleks et kiirelt ja tõhusalt abistada hädaohus ole- käitumise võimaliku jätkumise riski hindamist ja vat täisealist perevägivalla ohvrit, kellel esineb pere- nõustamist vägivallast loobumiseks. Kasutatakse vägivalla tõttu surma või raske tervisekahjustuse nii individuaalset nõustamist kui grupiteraapiaid. risk, kasutatakse Eestis kõikides maakondades Nõustamiste pakkumine on tagatud suuremates Suurbritannias välja töötatud võrgustikutöö mudelit asulates eesti- ja venekeelsetes gruppides, kasutusel MARAC (Multi-Agency Risk Assessment Conference). on erinevad tõenduspõhised sotsiaalprogrammid, mis MARAC-i eesmärk on ennetada lähisuhtevägivalla kõi- on mõeldud nii meestele kui naistele. Muu hulgas ge raskemaid tagajärgi (tapmised, suitsiidid ja rasked antakse osalejatele oskused, kuidas juhtida viha ja tervisekahjustused) ning vähendada ja ennetada põlv- stressi ning arendada suhtlemisoskust. Enamate kondadeülest rasket lähisuhtevägivalda. Eestis on 18 klientideni jõudmiseks ja tõhusamaks sekkumiseks MARAC-i tuumikrühma, kuhu kuulub ohvriabi, politsei, töötab vägivallast loobumise tugiliin. kohaliku omavalitsuse, naiste tugikeskuse, prokura- tuuri, lastekaitse ja aina sagedamini ka meditsiinivald- Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi konna esindaja. (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 201) Seksuaalvägivalla kriisiabi Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi ees- (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 199) märk on soodustada ohvri psühhosotsiaalse tasa- kaalu taastumist ning vähendada ohvri psüühika- ja Teenuse eesmärk on tagada seksuaalvägivalla ohvrile käitumishäirete tekkimise tõenäosust või nende inten- vajalik meditsiiniline abi ja esmane psühhosotsiaalne siivsust. Teenust on õigus saada kuriteoohvril, kelle abi, et aidata kaasa ohvri füüsilisele ja psühhosot- suhtes toime pandud teo kohta on alustatud kriminaal- siaalsele taastumisele. Seksuaalvägivalla kriisiabikes- menetlus, ja perevägivalla või seksuaalvägivalla ohvril kused pakuvad tasuta abi ööpäev läbi ning tegutsevad (olenemata menetlusest) ning eelnevalt nimetatud neljas Eesti piirkonnas (Lääne-Tallinna Keskhaigla, ohvri lapsel, lapselapsel, vanemal ja muul last kasva- Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Viru Keskhaigla ja Pär- taval isikul, vanavanemal, õel, vennal, ohvriga abielus nu Haigla). Kriisiabikeskustes tagatakse ohvrile sek- või püsivas kooselus oleval või olnud isikul, samuti suaalvägivalla tõttu vajalikud tervishoiuteenused isikul, kes osaleb kriminaalmenetluses tunnistajana. (sh ravimid ja abivahendid) koos kohtumeditsiinilise Teenus on näidustatud, kui Sotsiaalkindlustusamet tõendmaterjali kogumisega. Kriisiabikeskusesse või- on tuvastanud isiku abivajaduse. Teenust on võimalik vad pöörduda nii naised ja mehed kui ka igas vanuses saada kuni ühe Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuta- lapsed. Uue ohvriabi seaduse alusel on seksuaalvä- su alammäära ulatuses. Kuni abivajaduse äralangemi- givalla ohvritel olenemata süüteomenetlusest õigus seni on teenust õigus saada inimkaubanduse ohvril, saada ka traumast taastumist toetavat vaimse tervi- seksuaalselt väärkoheldud lapsel ja terrorikuriteo ohv- se abi. Seeläbi on psühholoogiline abi kättesaadav ka ril. 1. aprillil 2023 jõustunud ohvriabi seadus laiendas minevikus seksuaalvägivalda kogenud ohvritele. teenuse saajate ringi. Inimkaubandusohvrite teenus Kuriteoohvri hüvitis (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 318) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 200) Teenuse eesmärk on abistada inimkaubanduse Kuriteoohvri hüvitis on suunatud neile, kes on Eesti ohvriks langenuid. Teenuse raames pakutakse Vabariigi territooriumil langenud vägivallakuriteo majutust, toitlustust, tervishoiuteenuseid, ohvriks ning on seetõttu saanud raske materiaalset ja psühholoogilist abi, juriidilist abi, tervisekahjustuse ja varalise kahju (nt on vähenenud tugiisikuteenust, tõlketeenust ning muid ohvri sissetulek või on tekkinud lisakulud seoses tervise füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks taastamisega). Hüvitise eesmärk on aidata kannatanul vajalikke teenuseid. Teenuse saamiseks peab olema tekkinud olukorras paremini majanduslikult toime alustatud kriminaalmenetlus. tulla. Vägivallakuriteo ohvri surma korral on õigus Vägivallast loobumise toetamise teenus hüvitisele ohvri ülalpeetavatel ja neil, kes on maksnud ohvri matusekulud. (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 273) Teenuse eesmärk on aidata kaasa vägivalla ennetamisele ja tõkestamisele vägivalla toimepanijale LASTE JA PEREDE PROGRAMM 17 2024-2027 LISA 2 Teenuste rahastamiskava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2024 2025 2026 2027 Programmi kulud 1 001 126 051 1 041 880 616 1 073 916 275 1 095 411 195 Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut ning töö- 950 781 165 992 137 846 1 017 837 794 1 040 691 602 ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem Tegevus 1.1.1. 950 781 165 992 137 846 1 017 837 794 1 040 691 602 Hüvitised ja toetused lastele ja peredele Elatisabi 12 914 695 13 540 303 13 516 994 13 500 048 Vanemahüvitis 395 391 418 423 452 964 436 542 522 448 548 015 Lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse 95 709 831 108 076 672 119 197 979 131 047 732 Peretoetused 411 124 771 409 878 659 409 792 155 407 121 664 Lapsepuhkuste tasu 12 153 139 12 751 378 13 325 530 13 885 893 Puudega lapse sotsiaaltoetus 17 859 595 18 108 272 18 587 600 19 073 639 Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu 5 627 715 6 329 598 6 875 013 7 514 611 Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste 41 924 859 41 162 849 47 370 124 45 851 213 tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu Tegevus 1.2.1. 34 363 793 33 973 336 40 306 620 30 972 229 Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused Vanemlike oskuste arendamine 2 592 958 2 591 585 2 505 748 925 502 Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine ja 277 737 290 468 6 788 252 786 734 pereteenuste arendamine Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud 1 687 360 1 455 755 1 453 824 1 206 409 lastele Kinnise lasteasutuse teenus 2 325 258 2 319 528 2 317 374 1 997 639 Mitmedimensiooniline pereteraapia 1 406 936 1 353 929 1 355 002 1 351 435 Asendushoolduse korraldamise, arendamise 3 661 192 3 840 325 3 769 041 2 863 454 ning pädevuste suurendamise teenus Riiklik perelepitusteenus 1 835 829 1 834 247 1 831 704 1 832 497 Taastava õiguse teenus 936 544 921 402 918 363 772 279 Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus 16 049 096 15 743 175 15 739 961 15 594 390 Erivajadustega laste abivahenditeenus 2 995 899 3 034 122 3 041 275 3 055 483 Saatjata alaealise välismaalase majutamise ja 594 982 588 800 586 077 586 408 heaolu korraldamise teenus Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja 2 438 829 2 408 883 2 407 730 2 382 104 pakkumine Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitus- 761 290 750 238 749 801 715 045 tegevuse koordineerimine KOVi lastekaitsealase nõustamise teenus 585 135 575 928 577 384 583 081 Lastekaitse telefoniteenus (116111) 1 092 405 1 082 718 1 080 545 1 083 979 Tegevus 1.2.3. 5 122 237 4 780 630 4 655 773 12 496 881 Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine Lastekaitse- ja perepoliitika ning ohvriabi poliiti- 4 907 469 4 464 846 4 424 422 12 161 780 ka kujundamine ja elluviimise korraldamine Töö- ja pereelu ühitamise soodustamine 167 031 175 316 173 100 298 368 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine 47 737 140 468 58 252 36 734 LASTE JA PEREDE PROGRAMM 18 2024-2027 Meede 1.3. 8 420 027 8 579 921 8 708 358 8 868 380 Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine Tegevus 1.3.1. 8 420 027 8 579 921 8 708 358 8 868 380 Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele Ohvriabi põhiteenus 1 339 797 1 330 666 1 328 215 1 330 885 Psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral 684 737 679 499 677 188 677 011 Naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus 1 752 336 1 744 421 1 742 939 1 745 133 Seksuaalvägivalla kriisiabi 715 705 709 396 707 417 708 188 Inimkaubandusohvrite teenus 458 419 452 645 450 500 450 797 Vägivallast loobumise toetamise teenus 682 364 677 126 674 815 674 638 Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi 2 007 633 2 222 204 2 377 404 2 544 851 Kuriteoohvri hüvitis 779 035 763 963 749 880 736 876 LASTE JA PEREDE PROGRAMM 19 2024-2027  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ....jaanuari 2024. a käskkirjaga nr … „Heaolu tulemusvaldkonna programmide 2024 –2027 kinnitamine“ Lisa 2 PROGRAMM Vanemaealised 2024-2027 VANEMAEALISTE PROGRAMM 1 2024-2027 Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna vanemaealiste programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, tagades vanemaealistele võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ning toetades nende majanduslikku toimetulekut. Programm keskendub vanemaealiste heaoluga seotud küsimustele ja seab eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud kõigiga võrdsed võimalused ja nad tulevad majanduslikult hästi toime. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 3. Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning Tulemusvaldkonna eesmärk toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) Programmi nimi Vanemaealiste programm Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas Programmi eesmärk osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad Elluviimise periood 2024–2027 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Kaasvastutajad (TEHIK) Eesti 2035 riigi pikaajaline arengustrateegia HEAOLU ARENGUKAVA 2023-2030 = HEAOLU TULEMUSVALDKOND JA Sooline Lapsed ja Vanema- Sotsiaal- Tööturg ja võrdõiguslikkus pered ealised hoolekanne tööelu ja võrdne kohtlemine VANEMAEALISTE PROGRAMM 2 2024-2027  Programm panustab oma tegevustega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muu- Eesti 2035 tustesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“ ja „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. Samuti aitab programm kaa- sa „Eesti 2035“ mõõdikutega „tajutud riskid“, „osalemine tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „püsiva suhtelise vaesuse määr“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse: Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: • 21.4.2.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ (Euroopa Sotsiaalfond+); • 21.4.3.3 „Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotskindlus- tussüsteemi kujundamine“ (Euroopa Sotsiaalfond+); • 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste taga- mine“ (Euroopa Sotsiaalfond+). Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2023–2026) muudatusi tehtud. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Vanemaealiste programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad. Programmi mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Aktiivsena vananemise indeks Allikas: Euroopa Komisjoni 37,9 (2018) 40,4 40,9 41,3 41,7 Teadusuuringute Ühiskeskus Programmi Eelarve Eelarve prognoos rahastamiskava 2023 2024 2025 2026 2027 Programmi kulud 3 443 476 153 3 537 231 023 3 855 160 434 4 157 069 715 4 447 474 585 Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaal- 3 443 476 153 3 537 231 023 3 855 160 434 4 157 069 715 4 447 474 585 selt kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus 627 993 650 551 1 468 967 1 464 534 1 461 498 osalemise toetamine Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja 3 442 848 160 3 536 580 471 3 853 691 467 4 155 605 181 4 446 013 087 hüvitiste maksmine VANEMAEALISTE PROGRAMM 3 2024-2027 Hetkeolukorra analüüs Rahvastiku vananemise tõttu on sotsiaalvaldkonna suurimad probleemkohad järgmised: 1) leida täiendavad vahendid pensionide tagamiseks; 2) toetada 57,5% aktiivsena ja tervena vananemist; 3) ennetada abituse ja abivajaduse tekki- mist. Kuigi Statistikaameti andmetel vähenes pikaajalise haiguse olemasolu 65-aastaste ja vanemate seas 82,9%-lt 2017. aastal 77,8%-ni 2019. aastal, Eesti 65+ elanikest tundis suurenes pikaajalise haigusega elanike osatähtsus 65+ vanuserühmas see­ 2022. aastal, et nende järel taas ning ulatus 2022. aastal 79,1%-ni. Samuti on 65-aastaste ja vane- igapäevaelutegevused on mate elanike seas 2022. aastal suurenenud nende osatähtsus, kes hindavad tervisest tingituna mingil oma terviseseisundit halvaks või väga halvaks (27,6%-lt 2020. a 30,5%-le määral piiratud. 2022. a) ning lisaks hindab endiselt üle poole (2022. a 57,5%) 65-aastastest ja vanematest inimestest, et nende igapäevaelutegevused on tervisest tingi- tuna suurel või vähesel määral piiratud. Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvesta- da kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanemaealiste heaolu puudu- tavad probleemid ei ole valdkondadeüleselt poliitikameetmetesse integreeritud. Jätkuvalt nähakse vanemaealisi pigem sotsiaal- ja tervisevaldkonna sihtrühmana. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonna- elus osalemist saab toetada vanusesõbralike poliitikameetmetega, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas. Vanema- ealisi on vaja enam kaasata poliitika kujundamisse ning neile on vaja anda võimalus rääkida kaasa vanemaealiste eluolu puudutavates otsustes. Kohaliku elu kujundamisel tuleb arvestada vanusesõbra­liku ühiskonna põhimõtetega ning luua võimalusi aktiveerivateks tege- vusteks (nt vabatahtlikuks tööks). Võrreldes Euroopa eakaaslastega on vanemaealised ühiskonda oluliselt vähem kaasatud, sealhulgas osalevad vähem vabatahtlikus tegevuses ja poliitikas ning tegelevad vähem hobidega. Vanemaealisi kaasavad esinduskogud ei ole levi- nud ning ka vabatahtlik tegevus saab alles hoogu. Kuigi vanemaealiste (65–74a) tööhõive Eestis on Euroopa Liidu suurim ehk töötab ligi 28% pensionäridest1 , on vanemaealised võrreldes ülejäänud elanik­konnaga suuremas vaesusriskis. Eurostati andmetel elas 2022. aastal 53,1% suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses2 53,1% Eesti 65-aastastest ja vanematest elanikest ning sellest peamise osa moodustavad need, kes elavad suhtelises vaesuses. Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal3 suhtelises Eesti 65+ elanikest elas vaesuses 46,8% Eesti 65-aastastest ja vanematest elanikest ning võrreldes 2022. aastal suhtelises eelneva aastaga vaesuses elavate vanemaealiste osatähtsus vähe­nes, kuna vaesuses või suhtelise vaesuse piir sellisel määral ei suurenenud kui aasta varem (eelneva sotsiaalses tõrjutuses. aastaga võrreldes kasv 17,5%) ning keskmine vanaduspensioni kasv oli sellest suurem (kasv 7,9%). Eriti raskes majanduslikus olukorras on üksi elavad pen- sionärid ja vanemaealised puudega inimesed. 2022. aastal elas Statistikaameti andmetel 79,1% üksi elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest ning 58% puudega 65-aastastest ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses. Nii demograafiast kui mittetraditsiooniliste töövormide järjest laialdasemast kasutamisest tuleneva maksu- maksjate vähenemise ja II pensionisambasse pensioniks kogutu enne pensioniiga ärakasutamise tõttu on kesk- mise pensioni ja keskmise palga suhe tulevikus veelgi vähenemas. Samuti töötab järjest enam inimesi osaliselt välisriikides, mis omakorda vähendab maksumaksjaid ja pensioniõigusi Eestis. 1 Vanuserühmas 65–74 on rahvastik 147 182 inimest, neist hõivatud 40,8 tuhat inimest. 2 Eurostat avaldab vaesuse andmed uuringuaasta järgi ehk 2022. aasta suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse näitaja hõlmab 2021. aasta sissetulekutel põhinevat suhtelise vaesuse näitajat. Eesti Statistikaamet avaldab vaesuse näitajad sissetulekuaasta järgi. 3 Sissetulekuaasta, uuringuaasta 2023. VANEMAEALISTE PROGRAMM 4 2024-2027 Vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne ku- jutamine soodustab vanuseliste eelarvamuste ja stereotüüpide teket. Vanuselist diskrimineerimist tajutakse ja kogetakse enim töösuhetes. Vanemaealised on haavatavad ka väärkohtlemise, hülgamise ja hooletusse jätmise ning väärikuse ja lugupidamise kaotuse suhtes. Vanemaealiste vastu suunatud vägivalla peamised põhjused on lähedaste sotsiaalsed ja vaimse tervise probleemid. On alust eeldada, et vanemaealiste depressioon on ala- diagnoositud ja -ravitud, kuid juba diagnoositud kõrge depressiivsuse tase näitab, et vaimsele tervisele on vaja senisest enam tähelepanu pöörata. Järgneva nelja aasta olulised tegevused • Viiakse ellu pensionipõlve rahalist turvatunnet suurendav pensionitarkuse teenus. Eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul tasandil usaldusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab kallutamata pensioniinfo kättesaadavuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivalikuid pensionipõlveks rahalise turvatunde saavutamiseks.­­ • Analüüsitakse ja tehakse ettepanekud tööandjapensioni loomiseks. Eesmärk on soodustada inimeste pensioniks kogumist, et tagada nende parem toimetulek vanaduspensionieas. Selleks analüüsitakse erinevaid võimalusi, kuidas tööandja kaasabil parandada inimeste rahalist hakkamasaamist vanaduspensionieas. • Julgustamaks inimesi jätkama töötamist pensionieas ning tööandjaid värbama vanemaealisi töötajaid, töötatakse välja meetmed, et muuta tööandjate hoiakuid vanemaealiste töötajate suhtes ja suurendada sotsiaalpartnerite võimekust. Majanduslikult aktiivsed vanemaealised on rohkem kaasatud ühiskonna tegemistesse ja nad tulevad igapäevaelus paremini toime. • Analüüsitakse erinevaid võimalusi miinimumpensioni tõstmiseks, et tagada inimestele parem sotsiaalne kaitse. Miinimumpensioni adekvaatsemaks muutmine on oluline ka selleks, et vastata rahvusvahelistele miinimumpensionidele kehtestatud nõuetele. • Pensioni tõrgeteta väljamaksete tagamiseks on vaja tuua pensioniteenus uuele platvormile SKAIS2. Oluline on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusel ei ole võimalik teha õigel ajal pensionide väljamakseid. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1. Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, võrdselt koheldud ja majanduslikult hästi toime tulevad Meetme eesmärk: vanemaealiste võimalused ühiskonnas osaleda ja majanduslikult toime tulla on paranenud. Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 50–74-aastaste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, 60,0% 57,2% 57,3% 57,4% 57,5% Eesti tööjõu- uuring 65-aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr, % 53,1% 36,8% 35,9% 35,9% 34,0% Allikas: Eurostat (EU-SILC) Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine Tegevuse eesmärk: vanemaealiste ühiskonnaelus osalemine on paranenud ja nad on õigel ajal toetatud. Tegevuse raames on eesmärk soodustada vanemaealisi töötajaid väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas, suuren- dades tööandjate teadlikkust ja panustades sotsiaalpartnerite hoiakute muutmisse. VANEMAEALISTE PROGRAMM 5 2024-2027 Strateegilise partnerluse kaudu võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ning nende võrgustikke, toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuste juurde ja edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist, toetades seeläbi vanemaealiste kaasatust poliitikakujundamisse. Samuti sisaldab tegevus võimaluste loomist aktiveerivateks tegevusteks, sealhulgas vabatahtlikuks tööks. See võimaldab vanemaealistel püsida aktiivsena ja osaleda kogukondlikes tegevustes, ennetades seeläbi abivaja- duse tekkimist. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Meetmete väljatöötamine, et muuta tööandjate hoiakuid vanemaealiste töötajate suhtes ja suurendada sot- siaalpartnerite võimekust. Oluline on tegeleda vanemaealiste negatiivse kuvandi muutmisega teavitustege- vuste kaudu. • Vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioonide võimestamine ning kohalike omavalitsuste juurde nende esinduskogude loomise toetamine, vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete edendamine, toetades vanemaealiste poliitikakujundamisse kaasamist strateegilise partnerluse kaudu. Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „ühiskondlik aktiivsus“ 14,3 (2018) 15,1 15,3 15,4 15,6 Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „sotsiaalne aktiivsus ja soodustav keskkond“ 53,2 (2018) 58,2 59,1 60,0 61,0 Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine Tegevuse eesmärk: hüvitiste, toetuste ja nõustamisega inimestele rahalise heaolu tagamine ja pensionisüstee- mi jätkusuutlikkuse kindlustamine. Tegevuse raames maksab Sotsiaalkindlustusamet riiklikku vanaduspensioni, mis on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mida mõjutab inimese varasem panustamine pensioniskeemi (sotsiaalmaksu tasumine). Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 01.01.2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma ning jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. aastast sõltub vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast. Tegevuse raames maksab Sotsiaalkindlustusamet veel riiklikku toitjakaotuspensioni ja riiklikku töövõimetuspensioni. Toetustena makstakse üksi elava pensionäri toetust, represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetust, olümpiavõitja toetust ja sotsiaaltoetust välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele. Vanemaealiste inimeste heaolu tagamiseks ja võimaliku absoluutsesse vaesusesse sattumise riski vähendamiseks prognoositakse 44-aastase staažiga inimese vanaduspensioniks alates 2024. aasta 1. aprillist 776 eurot (700 eurot 01.04.2023), kasv 76 eurot. Üksi elava pensionäri toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension (2024. aastal alla 874 euro). 2024. aastal on üksi elava pensionäri toetuse suurus 200 eurot. Represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetuse suurus on 292 eurot. Tegevus hõlmab ka pensionipoliitika väljatöötamise ja rakendamisega seotud tegevusi, sealhulgas inimeste pensioniteadlikkuse suurendamist pensionitarkuse teenuse kaudu. VANEMAEALISTE PROGRAMM 6 2024-2027 Perioodil 2024–2027 on kavas: • Pensionitarkuse teenuse jätkamine ja arendamine. Selle raames viiakse lõpuni pensionitarkuse uuring, luuakse pensioni sündmusteenus ja kaasajastatakse kolme pensionisamba kalkulaatorit. Pensionitarkuse uuring valmib 2024. aastal ja sündmusteenus 2025. aastal. • Analüüsi ja ettepanekute tegemine ning kogumispensionide seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse koostamine tööandjapensioni loomiseks. Selleks analüüsitakse erinevaid tööandjapensioni või- malusi, kus tööandja kaasabil suurendatakse inimese finantsilist võimekust vanaduspensionieas. • Miinimumpensioni tõstmise võimaluste analüüsimine, et tagada inimestele parim sotsiaalne kaitse. Miini- mumpensioni adekvaatsemaks muutmine on oluline, et vastata rahvusvahelistele miinimumpensionidele kehtestatud nõuetele. Tegevuste tähtaeg on 2024. aasta. • Pensioniteenuse uuele infosüsteemi platvormile SKAIS2 toomine, et tagada pensioni tõrgeteta väljamak- sed. Oluline on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusel ei ole võimalik teha õigel ajal pensionide väljamakseid. • Rahvusvahelise koostöö edendamine. Kavas on Eesti ja USA vahelise sotsiaalkindlustuslepingu sõlmimine ning Eesti ja Soome vahelise andmevahetuse tõhustamine. Mõlemad tegevused on kavandatud 2025. aastasse. Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Vanaduspensioni teoreetiline neto­ Neto- asendusmäär; mediaanpensioni asendus- 39% 44% 44% 44% 44% suhe mediaanpalka* määr Allikas: Statistikaamet, Rahandus­ ministeerium, Sotsiaalministeeriumi Mediaan 54% 58% 58% 58% 58% arvutused Rahvapensionimäära suhe arvestuslikku elatusmiinimumi 0,91 >1,0 >1,0 >1,0 >1,0 Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet; Sotsiaalministeeriumi arvutused * 40-aastase staažiga mediaanpalka saanud inimese I ja II samba netopension netomediaanpalgast. Programmi juhtimiskorraldus Vanemaealiste programmi on Sotsiaalministeerium teinud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Prog- ramm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tege- vusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalkaitseminister pärast 2024. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi ra- haliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised prog- rammid (Sotsiaalministeeriumi „Sotsiaalhoolekandeprogramm“ ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- riumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogrammid „Tööturuprogramm“ ja „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkon- na „Tervis“ Sotsiaalministeeriumi programmid „Tervist toetavad valikud“, „Tervist toetav keskkond“ ja „Inimkesk- ne tervishoid“. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Heaolu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel. VANEMAEALISTE PROGRAMM 7 2024-2027 LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine Meede 1.1. Vanemaealised on Pensionipoliitika kujundamine ja selle ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 57) võrdselt koheldud ja majanduslikult hästi toime tulevad Teenuse sisuks on pensionipoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine eesmärgiga tagada nii praegustele kui ka tulevastele pensionäridele piisava suurusega Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja asendussissetulek. Selleks analüüsitakse koos Ra- ühiskonnaelus osalemise toetamine handusministeeriumiga järjepidevalt Eesti pensioni- süsteemi ning analüüsi põhjal tehakse ettepanekud Hoiakute muutmine vanemaealistesse pensionisüsteemi muutmiseks. Pensionisüsteem töötajatesse peab tagama nii adekvaatse minimaalse sissetuleku (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 404) kui ka rahuldava töise sissetuleku asenduse, sealhul- gas üksi elavatele inimestele. Uute töövormide kasutu- Teenuse eesmärk on soodustada vanemaealisi selevõtmise ja II pensionisamba vabatahtlikuks muut- töötajaid väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas. mise tõttu otsitakse võimalusi, et tuua täiendavaid Kavas on suurendada tööandjate teadlikkust vahendeid pensionisüsteemi, arendades muu hulgas ja sotsiaalpartnerite võimekust, muutes nende kogumispensionil põhinevaid pensioniskeeme ja töö- hoiakuid vanemaealiste töötajate suhtes koolitus- andjapensioni. Piiriülesel töötamisel kogutud pensio- ja teavitustegevuste kaudu. Vanusesurvevastase niõiguste säilimiseks sõlmitakse Euroopa Liidu väliste teavitusega suurendatakse ühiskonnas sallivust riikidega kahepoolseid sotsiaalkindlustus­lepinguid. ning suunatakse tööandjaid ja töötajaid nägema vanemaealist töötajat kui konkurentsivõimelist ja Pensionisüsteemi arendamise kõrval on oluline suu- võrdset partnerit. rendada inimeste pensioniteadlikkust. Selleks pakub Sotsiaalministeerium pensionitarkuse teenust, mille Tegevust rahastatakse välisvahenditest (TAT „Hoiakute eesmärk on kallutamata, lihtsa ja selge pensioniinfo muutmine vanemaealistesse töötajatesse“). kättesaadavuse kaudu suurendada kõigi täiskasvanud inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motivee- Vanemaealiste poliitikakujundamisse rida nende pensionivalikuid, et saavutada pensionipõl- kaasamine veks piisav rahaline turvatunne. Teenust rahastatakse (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 414) välisvahenditest (TAT „Eesti inimeste pensionialase Teenuse eesmärk on kaasata vanemaealisi teadlikkuse suurendamine“). poliitikakujundamisse strateegilise partnerluse kaudu. Selleks võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja Riiklik vanaduspension esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke ning (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 302) toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist Pension on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse kor- kohalike omavalitsuste juurde. Lisaks edendatakse ral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist, sealhulgas läinud inimesele igakuine sissetulek, mis sõltub tema töötatakse välja ja juurutatakse Eestis vanusesõbraliku varasemast panustamisest pensioniskeemi (sot- ühiskonna põhimõtted ning kaasatakse vanemaealisi siaalmaksu tasumine). Vanaduspensioni saamiseks enam poliitikakujundamisse. peab inimene olema jõudnud vanaduspensioniikka ja tal peab olema täidetud vajalik pensionistaaž. Va- Võimaluste loomine aktiveerivateks naduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale tegevusteks ning jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 412) aastast sõltub vanaduspensioniiga keskmisest eelda- Vanemaealiste (sh äsja tööhõivest lahkunud inimeste) tavast elueast. Pensionil on palju erinevaid sihtrühmi sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks luuakse ja mitu alaliiki, mis võimaldavad inimestel suunduda võimalused aktiveerivateks tegevusteks, sealhulgas pensionile ka paindlikel tingimustel. vabatahtlikuks tööks. See võimaldab vanemaealistel püsida aktiivsena ja osaleda kogukondlikes Riikliku vanaduspensioni kogumisosa tegevustes, ennetades seeläbi abivajaduse tekkimist. (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 306) Rahvastiku vananemise mõjudega tegelemiseks loodi Tegevustrahastataksevälisvahenditest(TAT„Pikaajalise 2002. aastal riikliku vanaduspensioni kogumisosa hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“). ehk kohustuslik kogumispension. Inimene, kes on VANEMAEALISTE PROGRAMM 8 2024-2027 liitunud kohustusliku kogumispensioniga ja kelle eest elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on makstakse Eestis sotsiaalmaksu, teeb sissemakseid väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension (2023. kohustuslikku pensionifondi. Tema sotsiaalmaksu aastal alla 720 euro). 2023. aastal on toetuse suurus pensionikindlustuse osa jaguneb kaheks – 16% eest 200 eurot. Toetuse maksmise määr ja toetuse suurus omandab ta jooksvalt rahastatava riikliku pensioni kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. õigusi ja 4% kantakse kohustuslikku pensionifondi. Pensionile minnes koosneb riiklik vanaduspension Represseeritu ja tuumakatastroofi samuti kahest osast – jooksvalt rahastatavast tagajärgede likvideerija toetus riiklikust vanaduspensionist (I sammas) ja riikliku (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 186) vanaduspensioni kogumisosast (II sammas). Represseeritu toetuse maksmise aluseks on Viimati nimetatu sõltub kohustuslikku pensionifondi okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku kogutud summa suurusest ja inimese vanusest seadus. Toetust on õigus saada represseeritu pensionile minekul. tunnistuse omanikul. Toetust makstakse üks kord aastas ja toetuse suurus on 292 eurot. Toetust Riiklik töövõimetuspension tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 237) makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1401 alusel. Töövõimetuspensioni regulatsioon kaotas Toetust makstakse üks kord aastas ja toetuse suurus riikliku pensionikindlustuse seaduses kehtivuse on 292 eurot. 01.06.2016. Alates 01.06.2016 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Olümpiavõitja toetus Sotsiaalkindlustusamet määrab ja maksab (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 191) töövõimetuspensioni nendele inimestele, kellel Olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse on õigus töövõimetuspensionile Eesti Vabariigi spordiseaduse alusel. Toetust makstakse poolt sõlmitud kahepoolse välislepingu alusel. olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne Neile kohaldatakse enne 2016. aasta 1. juulit vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva töövõime kehtinud töövõimetuspensioni regulatsiooni alusel. Toetuse suuruse aluseks on Statistikaameti ja seda kuni välislepingu muutmiseni. Samuti avaldatud eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali makstakse töövõimetuspensioni inimestele, kellel on keskmine brutokuupalk. Toetust makstakse iga kuu. tuvastatud püsiv töövõimetus kaitseväeteenistuse seaduse alusel. Välisriigis töötavate ja tagasipöördujate sotsiaalkindlustus ja -toetus (sh A1) Riiklik toitjakaotuspension (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 297) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 238) Sotsiaaltoetust makstakse sotsiaalhoolekande Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral seaduse § 140 alusel. Toetusele tekib õigus tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapsele, vanaduspensioniikka jõudnud isikul. Toetust vanemale või lesele määratakse pension sõltumata makstakse iga kuu ja toetuse suuruseks on sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte. Õiguse rahvapensioni määr. Rahvapensioni määra riiklikule toitjakaotuspensionile sätestab riikliku indekseeritakse igal aastal 1. aprillil. Toetuse saajad pensionikindlustuse seadus (RPKS). Lapsel on õigus on ravikindlustatud. toitjakaotuspensionile kuni 18-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 24-aastaseks saamiseni. Lesel on Tõend A1 väljastatakse inimestele, kes viibivad õigus toitjakaotuspensionile üksnes siis, kui ta ei tööta lähetuses välisriigis või töötavad mitmes riigis. Seda ja kasvatab toitja kuni 3-aastast last, samuti raseduse võivad taotleda nii tööandja, töötaja kui ka ametnik. ajal või kui lesk on püsivalt töövõimetu või pensionieas. Tõendiga määratakse kindlaks isiku kindlustajariik. Tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse Üksi elava pensionäri toetus õigusakte kohaldatakse ja sellega tõendab lähetuses (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 189) viibiv või mitmes riigis töötav isik vastuvõtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise Üksi elava pensionäri toetust makstakse tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. sotsiaalhoolekande seaduse § 1391 alusel. Toetuse Hiljem kasutatakse sotsiaalmaksu infot pensioni eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku maksmise alusena. iseseisvust ja vähendada tema vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi VANEMAEALISTE PROGRAMM 9 2024-2027 LISA 2 Teenuste rahastamiskava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2024 2025 2026 2027 Programmi kulud 3 537 231 023 3 855 160 434 4 157 069 715 4 447 474 585 Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasa- 3 537 231 023 3 855 160 434 4 157 069 715 4 447 474 585 tud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus 650 551 1 468 967 1 464 534 1 461 498 osalemise toetamine Hoiakute muutmine vanemaealistesse 390 414 1 128 499 1 126 283 1 124 765 töötajatesse Vanemaealiste poliitikakujundamisesse 132 400 0 0 0 kaasamine Võimaluste loomine aktiveerivateks 127 737 340 468 338 252 336 734 tegevusteks Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste 3 536 580 471 3 853 691 467 4 155 605 181 4 446 013 087 maksmine Pensionipoliitika kujundamine ja 1 834 701 1 602 352 1 579 038 1 574 998 selle elluviimise korraldamine Riiklik vanaduspension 2 982 462 535 3 275 747 827 3 555 784 370 3 823 960 113 Riikliku vanaduspensioni kogumisosa 498 000 000 520 650 000 540 450 000 560 850 000 Riiklik töövõimetuspension 8 395 006 8 735 238 8 860 302 8 744 156 Riiklik toitjakaotuspension 22 460 347 24 089 330 25 316 226 26 233 951 Üksi elava pensionäri toetus 18 696 044 18 227 170 19 051 932 20 183 152 Represseeritu ja tuumakatastroofi 2 890 381 2 773 372 2 664 339 2 560 326 tagajärgede likvideerija toetus Olümpiavõitja toetus 930 835 950 708 982 976 987 937 Välisriigis töötavate ja tagasipöördujate 910 623 915 470 915 999 918 454 sotsiaalkindlustus ja -toetus (sh A1) VANEMAEALISTE PROGRAMM 10 2024-2027  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ....jaanuari 2024. a käskkirjaga nr … „Heaolu tulemusvaldkonna programmide 2024 –2027 kinnitamine“ Lisa 3 PROGRAMM Sotsiaalhoolekanne 2024-2027 SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 1 2024-2027 Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 ellu­ viimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste heaolu ja sotsiaalse turvalisuse kasvu ning vähendades vaesust ja ebavõrdust. Programm keskendub sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse turvatunde arengule, pakkudes inimestele ennetavat, ajakohast, kvaliteetset ja jätkusuutlikku hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 4. Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning Tulemusvaldkonna eesmärk toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) Programmi nimi Sotsiaalhoolekande programm Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja Programmi eesmärk sotsiaalse turvatunde kasvu Elluviimise periood 2024–2027 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Kaasvastutajad (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI) Eesti 2035 riigi pikaajaline arengustrateegia HEAOLU ARENGUKAVA 2023-2030 = HEAOLU TULEMUSVALDKOND JA Sooline Lapsed ja Vanema- Sotsiaal- Tööturg ja võrdõiguslikkus pered ealised hoolekanne tööelu ja võrdne kohtlemine SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 2 2024-2027  Programm panustab oma tegevustega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muu­ Eesti 2035 tustesse „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“, „Paran­ dame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“, „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“ ja „Lõimime ter­ vishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikute­ ga „tajutud riskid“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „püsiva suhtelise vaesuse määr“, „sissetu­ lekukvintiilide suhte kordaja“ ja „suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse: Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: • 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ (Euroopa Regionaalarengu Fond); • 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste taga­ mine“ (Euroopa Sotsiaalfond+); • 21.4.9.2 „Kogukonna juhitud kohalik areng – CLLD“ (Euroopa Sotsiaalfond+); • 21.4.10.1 „Sotsiaalkindlustuse programm“ (Euroopa Sotsiaalfond+); • 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine“ (Õiglase Ülemineku Fond); • 1.1.2 „Sotsiaal- ja lastekaitse“ (Šveitsi koostööprogramm). Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2023–2026) muudatusi tehtud. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Sotsiaalhoolekande programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Programmi mõõdikud Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste 2,5% 2,2% 2,1% 2,0% 1,9% osakaal Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu-uuring Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate ava­ hooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse 1,0 1,2 1,2 1,2 1,3 hooldusteenuse saajate suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoole­ kandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 3 2024-2027 Programmi Eelarve Eelarve prognoos rahastamiskava 2023 2024 2025 2026 2027 Programmi kulud 160 441 828 154 169 586 164 699 510 159 332 779 158 839 672 Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate 160 441 828 154 169 586 164 699 510 159 332 779 158 839 672 kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika 14 172 365 14 135 320 18 544 425 16 822 884 16 514 559 kujundamine, KOV võimestamine Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine, 146 269 464 140 034 266 146 155 085 142 509 895 142 325 112 toimetuleku toetamine Hetkeolukorra analüüs Eesti hoolekandesüsteemi üheks peamiseks murekohaks on rahvastiku vananemine ja sellega kaasnevalt lähedaste suur hoolduskoormus. Eesti tööjõu-uuringu 2022. aasta andmetel abistas või hooldas oma leib­ konnaliiget 52 800 vähemalt 16-aastast inimest, mis on 4,9% kõigist sellesse vanuserühma kuuluvatest elanikest. Suure hoolduskoormusega (vähemalt 20 tundi nädalas) vähemalt 16-aastaseid inimesi oli 2022. aastal 26 900. Sellest tingituna vajab jätkuvalt tõhustamist pikaajalise hoolduse korraldus ja sotsiaalhoolekandelise abi osutamine nii riigi kui kohalikul tasandil. Eesti sotsiaalsüsteem on olnud institutsionaalse hoolduse poole kaldu ja vajalik on inimestele pakkuda teenuseid, mis soodustavad kauem kodus elamist. Samuti on proovikiviks kohalike omavalitsuste ebaühtlane tase hoolekandelise abi tagamisel. 2021. aastal kasvas võrdväärselt nii avahooldusteenuste saajate arv (2020. a 17 229 inimest ja 2021. a 17 964 inimest) kui ka ööpäevaringseid institutsionaalseid teenuseid saanud inimeste arv (2020. a 15 834 inimest ja 2021. a 16 447 inimest), kokkuvõttes jäi nende omavaheline suhe samaks. Allpool absoluutse vaesuse piiri (ehk arvestuslikku elatusmiinimumi) elavate 7% Eesti inimeste osakaal on taas suurenenud (2022. a 3,5%) nii eri vanuserühma­ de kui sugude puhul. Tarbijahindade suurenemise tõttu kasvas 2022.a oluliselt elatusmiinimum ning see mõjutas absoluutse vaesuse kasvu. Tarbijahindade Eesti elanikkonnast suurenemine mõjutanud inimeste hinnanguid materiaalsele ilmajäetusele – kui hindas 2022. aastal, 2021. aastal hindas 4,9% Eesti inimestest, et nad ei saa majanduslikel põhjus­ et nad ei saa endale tel endale teatud kaupu ja tooteid lubada, siis 2022. aastal koges ilmajäetust majanduslikel põhjustel 7% elanikkonnast. Statistikaameti andmetes on näha, et 2023. a hinnangud teatud tooteid lubada. oma majanduslikule toimetulekule on mõnevõrra paranenud ja ilmajäetuses oli 6,2% elanikest. Kuni 2021. aastani (vaatamata COVID-pandeemiast põhjustanud kriisile) vähenes nii toimetulekutoetuse saajate kui taotluste arv, kuid 2022. aastal kasvas see hüppeliselt – toetust saanud leibkondade arv umbes 2,55 korda ja toetust saanud inimeste arv 2,95 korda. Kõige enam mõjutas toetuse saajate arvu kasvu Ukrainast pärit ajutise kaitse saajate lisandumine, kuid kasvas ka Eesti alaliste elanike toimetulekutoetuse vajadus seoses elektri, gaasi ja küttekulude kallinemisega ning toimetulekupiiri tõstmisega. Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel on peamine roll inimesele kõige lähemal seisval võimuorganil ehk kohali- kul omavalitsusel. Riik korraldab Sotsiaalkindlustusameti kaudu erihoolekandeteenuseid, sotsiaalse rehabilitat­ siooni teenust ja abivahenditeenust, tuvastab puude raskusastet ja maksab puudega inimestele sotsiaaltoetusi. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 4 2024-2027 Praegune hoolekandesüsteemi ülesehitus on pannud peamise juhtumikorraldaja rolli abi vajavatele inimestele või nende lähedastele, kes peavad abi saamiseks pöörduma ametkondadesse. Samas ei liigu abi saamiseks pöördunud inimeste abivajaduse hindamise ja abi korraldamisega seotud andmed eri valdkondade ja tasandite vahel piisaval määral, mistõttu peab abivajaja oma vajadusi korduvalt tõestama, mis on ebaefektiivne nii inime­ se kui süsteemi seisukohast. Oluliseks kitsaskohaks on ka sotsiaalvaldkonna tõenduspõhise poliitika kujunda­ miseks vajalike andmete kvaliteet ja digiteerituse tase. Hoolekande üldine suund on toetada inimeste võimalikult kaua kodus elamist, kuid puudu on teenustest inimestele, kes iseseisvalt kodus enam elada ei saa, kuid ei vaja veel ka ööpäevaringset teenust hoolekandeasutuses. Senisest enam tähelepanu, sh nende vajadusi arvestavaid teenuseid vajavad dementsuse diagnoosiga või sõltuvushäiretega inimesed. Rehabilitatsiooniteenuse ja abivahenditeenuse korraldus vajavad süsteemseid muudatusi ja terviklikku lähenemist. Sotsiaalvaldkonna praegusel tasemel rahastamine on ebapiisav ja mõjutab teenuste kättesaadavust ja lähedas­ te hoolduskoormust. Ebapiisav rahastus ei taga kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, riigi tasandil on erihoolekandeteenustele pikad ootejärjekorrad, mistõttu võivad inimesed jääd neile vajaliku abita või ei saa abi õigel ajal ning see viib tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui hoolduskoormuse tõttu ka nende lähedased. Kitsaskohaks on ka erinevused teenuste kvaliteedis. Nii kohalikud omavalitsused kui ka teenuseosutajad vajavad riigipoolset tuge kvaliteetsete teenuste arendamisel ja pakkumisel. Erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurenenud, kuid seda vaid töötasude osas. Nii moodustas 01.01.2023 seisuga kehtiv erihoole- 2023. aasta alguses kandeteenuse hind teenuse arvestuslikust hinnast, tegelikust vajadusest, eri- moodustas kehtiv nevate teenuste puhul keskmiselt 61%. Seega ei ole varasem lisarahastus olnud erihoolekande teenuse piisav, et tagada teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning lühendada järjekordi. hind keskmiselt 61% Igal aastal on kasvanud taotluste arv teenuse saamiseks (2019. a 3151 taotlust, 2022. a 3449 taotlust). Samas on Eestis 26 129 inimest, kellel on tuvastatud puu­ de raskusaste seoses psüühika- või intellektihäirega, neist 3288 on alla 16-aas­ tased, lisaks liitpuudega inimesed, kellel on lisaks muudele terviseprobleemidele teenuse arvestuslikust diagnoositud psüühika- või intellektihäire (v.a dementsus ja sõltuvushäire) – hinnast ehk tegelikust 3285 inimest, neist 387 kuni 16-aastased lapsed. Need lapsed on potentsiaalsed vajadusest erihoolekandeteenuse vajajad paari aasta pärast. Kasvanud on nii erihoolekandeteenust saavate inimeste arv (2019. a 5776, 2022. a 5976) kui ka teenuse järje- korras olijate arv (31.01.2022 seisuga 2059 teenusekohta ja 01.07.2023 seisuga 2406 teenusekohta järjekor­ ras). Peale erihoolekandeteenuste on psüühilise erivajadusega inimestel võimalik kasutada riiklikult korraldatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja kohalike omavalitsuste pakutavaid sotsiaalteenuseid, kuid praktikas ei ole teenuste kättesaadavus igal pool tagatud. Selgest vajadusest muuta teenuste kasutamine ja rahastamine paindlikumaks ning anda inimestele ja nende pereliikmetele teenuste saamisel rohkem valikuvõimalusi, on alus­ tatud isikukeskse erihoolekandeteenuste süsteemi loomist ja rakendamist kohaliku omavalitsuse tasandil. Nii on aidatud lisaks eespool välja toodud riikliku erihoolekandeteenuse saajatele perioodil 2019–2023 veel 1208 inimest, kes on vastavalt abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusele vajanud teenusekomponente nii erihoole­ kande-, sotsiaalse rehabilitatsiooni kui ka kohaliku omavalitsuse süsteemist. Kehtiv rehabilitatsiooniteenuste korraldus võib jätta inimese talle vajaliku abita ning see vajab süsteemseid muudatusi. Senised muudatused on olukorda paranda­ nud, kuid senisest enam tuleb vaadata inimese terviklikku abivajadust valdkondade üleselt (lisaks sotsiaalsüsteemile ka meditsiini- ja haridussüsteem, töötukassa jm). Lisaks teenusekorralduslikele muudatustele on vaja kogu taastusravi- ja rehabilitat­ sioonisüsteemi järjepidevalt arendada nii, et see võimaldaks maksimeerida inimes­ te võimeid nende vajadusest lähtuvate, õigeaegsete, sujuvalt toimivate ja kättesaa­ davate teenuste toel. 2021. aasta jaanuaris sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 4868 inimest (neist tööealisi ja vanaduspensioniealisi 1522 ja lapsi 3349), 2023. aasta jaanuarikuu seisuga sai teenust juba 6441 inimest (neist tööealisi ja vanadus­ pensioniealisi 2002 ja lapsi 4393 ning ukraina lapsi 46). Samal ajal on kasvanud ka keskmiselt ühe isiku kohta kasutatud teenusetundide arv kuus ehk 7,5-lt 8,3-le. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 5 2024-2027 Puudega inimeste õiguste tagamisel on tehtud edusamme, kuid vajalikud on jätkutegevused. Näiteks on 2021. aasta ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee tähelepanekutest tulenevalt tehtud soovitus minna üle toetatud otsuse mudelile. Samuti on Sotsiaalkindlustusameti kaudu hüvitatavate abivahendite süsteem seotud täienda­ vate õigustatuse alustega (puue, vähenenud töövõime) ega ole seetõttu vajaduspõhine. Valdkonnas on kvalifitseeritud tööjõu puudus ning vajadus spetsialistide teadmiste ja oskuste täiendamise järele. Kuna töö abivajajatega on stressirikas ja vähese positiivse tagasisidega, madalalt tasustatud ja ühis­ konnas vähe väärtustatud, on valdkonnas suur tööjõu liikuvus. Riigi tasandil vajab tõhustamist sotsiaalvaldkonna valmisolek kriisiolukor- 46 815 dades ning eri ametkondade korraldatav riiklik ja haldusjärelevalve. Oluline on silmas pidada ka uussisserändajatest kolmandate riikide kodanike toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise toetamist. Selleks on vaja parandada Eestisse tulnud inimeste juurdepääsu sotsiaalkaitsele, kuid kohandada ka sotsiaalkait­ ajutise kaitse saanud sesüsteemi sellistele muutustele reageerivaks. 24. veebruaril 2022 Vene Föde­ isikut on jäänud 2023. ratsiooni algatatud sõda Ukrainas päädis 2022. aastal massilise sisserändega aasta juulikuu seisuga Eestisse. 9. juuli 2023 andmeil on Eestisse jäänud 46 815 ajutise kaitse saanud Eestisse. isikut. Järgneva nelja aasta olulised tegevused • Pikaajalise hoolduse reformiga jätkamine ning erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Jätkatakse hooldereformi rakendamist, mille eesmärk on vähendada ööpäevaringset üldhooldusteenust vajavate inimeste ja nende lähedaste maksekoormust teenuse rahastamisel ja lähedaste hoolduskoormust, parandada hooldustöötajate palga- ja töötingimusi ning kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Erihoolekandeteenuste rahastamist tuleb oluliselt suurendada, teenusekohti (eriti kodus elamist toetavaid) tuleb juurde luua. Vajalik on ette valmistada isikukeskse teenusemudeli rakendamine kohalikul tasandil ja seda rahastada. Fookuses on innovaatilistel lahendustel baseeruvate tegevuste toetamine. • Toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamine, mille eesmärk on sotsiaalvaldkonna vastutavate amet­ kondade ja valdkonna ettevalmistamine kriisiolukordade juhtimiseks ja uute ülesannete täitmiseks, mis muu hulgas tulenevad tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest. Olulised rahastatavad tegevused on kriisitiimide mehitamine, koolitused, kriisiõppused, ennetavad tegevused kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamiseks. • Tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimimine ja koordineeritud osutamise arendamine, sealhulgas korraldus- ja rahastusmudelite analüüsimine, ühise juhtumikorralduse põhimõtete rakendamine, ennetuste­ gevuste juurutamine, nüüdisaegsete infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmine ja andmevahetuse parandamine, seda nii valdkondade ja tasandite vahel kui piirkondlikult. • Erivajadusega täisealistele mõeldud toetuste ja teenuste reformi jätkamine, mille eesmärk on paranda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, abivahenditeenuse ja puudega inimeste sotsiaaltoetuste korraldust (sh puude tuvastamine). Ette on valmistatud sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise seaduse eel­ nõu kavand, mis hõlmas abivahendite vajaduspõhist võimaldamist ja vanemaealiste rahalisi hüvitisi, lisaks töötatakse 2024. aastal välja sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu rehabili­ tatsiooniteenuste arendamiseks. • Valdkonna tööjõu juurdekasvu ja väljaõppe parandamine. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas viiakse ellu tegevusi, mis toetavad sotsiaalvaldkonna tööjõu taseme- ja täiendõppevõimaluste avardamist, sotsiaalvald­ konna töötajate huvikaitsetegevuse võimendamist ning valdkonna töötajate arengu soodustamist ja maine parandamist. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 6 2024-2027 Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1. Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine Meetme eesmärk: toetada inimeste aktiivset ühiskonnaelus ja kogukonnas osalemist ning iseseisvat ja väärikat elu, sealhulgas saavad inimesed ennetavat ja kvaliteetset hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal. Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtarv 0,66 > 0,71 > 0,71 > 0,71 > 0,72 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate tööealiste puudega ja/või suure 1,5 1,8 1,8 1,8 1,9 hooldusvajadusega inimeste suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekande- statistika, Sotsiaalkindlustusamet Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine Tegevuse eesmärk: inimeste elukvaliteet ja heaolu on tänu tõhusamale abi korraldusele ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavusele paranenud. Tegevuse oluline eesmärk on arendada välja terviklikum pikaajalise hoolduse korraldus, tagada abivajajatele õigeaegne kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust. Tegevus hõlmab endas hoolekandepoliitika kujundamise teenust, mille raames tehakse valdkondlikud poliiti­ kakujundamise otsused ning jätkatakse hooldereformi rakendamisega. Tegevuse raames toetatakse avatud taotlusvoorude kaudu kohalikke omavalitsusi, et parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning osutada neid koordineeritult. Lisaks toetatakse Dementsuse Kompetentsikeskuse kaudu dementsusega inimesi ja nende lähedasi, pakkudes neile infoliini, nõustamist ja tugigruppe. Tegevus sisaldab ka sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse suurendamiseks arendustegevusi, kaasajastatakse taseme- ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pikaajalise hoolduse tööjõu väljaõppevõimalusi, täpsustatakse tööjõu kvalifikatsiooninõudeid, luuakse töötajate tunnustamissüsteem. Õiglase Ülemineku Fondi vahendite abil rahastatakse regionaalset toetusmeedet, mille kaudu luuakse tervis­ hoiu- ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, mis aitab neil valida oma töökohaks Ida-Viru piirkond. Tegevuse alla kuulub ka kohalike tegevusrühmade toetamine LEADER tegevusgruppidele suunatud taotlusvooru kaudu ja hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine (sh kohalike omavalitsuste nõustamise üksuse kaudu). Tegevuse alt rahastatakse ka kurtidele ja vaegkuuljatele mõeldud tõlketeenust. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Hoolekande reformi jätkamine. Selle raames on plaanis: • abivajaduse hindamise korrastamine üle Eesti, pakkudes kohalikele omavalitsustele tõenduspõhised hindamisvahendid nii esmase abivajaduse kui ka hoolduskoormuse hindamiseks (eesti ja vene keeles); SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 7 2024-2027  • sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamine, sealhulgas kehtestatakse täpsustatud nõuded kohaliku omavalitsuse korraldatavatele sotsiaalteenustele ning ühtlustatakse valdkonnas töötavate spetsialistide kvalifikatsiooninõuded; • koordinatsioonimudeli kasutuselevõtu toetamine üle Eesti, mis aitab inimestel sujuvamalt jõuda neile vajaliku abini; • integreeritud uuendusliku teenuse väljaarendamine sõltuvus- ja psüühikahäirega inimestele; • valdkondadeülene spetsialistide koolitamine, et koordineeritud inimesekeskne abi osutamine oleks sujuv ja süsteemne. • Täisealiste eestkoste kitsaskohtade analüüsi tegemine ning Eesti õigusruumile sobiva toetatud otsuse kontseptsiooni väljatöötamine, et suurendada intellektipuudega ja psüühikahäirega inimeste iseseisvust ning parandada ligipääsu ühiskonnaelule. Otsuse tegemist toetav mudel eeldab ennekõike muutusi õigus­ ruumis, aga võimalik on luua ka otsuse tegemist toetav ligipääsetav keskkond, et vähendada eestkoste seadmise vajadust. • Avaliku teenuse või otsustusprotsessi katseprojekti elluviimine. Kavas on teha katseprojekt, millega disainitakse mõni avalik teenus või otsustusprotsess psüühilise erivajadusega inimesele ligipääsetava­ maks (nt tehakse avalikus teenuses kasutatavad tekstid lihtsas keeles) või kujundatakse mõne olemasoleva sotsiaalteenuse vahetu osutaja (tegevusjuhendaja, tugiisik, hooldustöötaja) roll inimese enda otsuse tegemist toetavamaks. • Abi andmise korralduse lihtsustamine puudega inimeste abivajaduse hindamisel ning toetuste ja teenuste pakkumisel. Parandatakse andmevahetust Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste vahel, et taga­ da puudega inimestele vajalik tugi riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Samuti ajakohastatakse puuete­ ga inimeste sotsiaaltoetuste seadust, sealhulgas kirjeldatakse ja arendatakse puude raskusastme tuvasta­ mise aluspõhimõtteid (RFK-põhisel klassifikaatoril tuginevale hindamisele üleminek ja metoodilise juhendi väljatöötamine ekspertarstidele). Samuti lihtsustatakse puude raskusastme tuvastamist muutumatute ja progresseeruvate püsivate seisundite korral. • RFK rakendamise toetamine, mis võimaldab anda edasi infot inimese terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute kohta ühtses ja kõigile inimesega seotud osapooltele (arstid, spetsialistid, inimene ise, inimese lähivõrgustik) arusaadavas standardkeeles. Selleks jätkatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialis­ tide koolitamist. Täiendavalt töötatakse välja ja käivitatakse RFK rakendamist toetav mentorlussüsteem. Lisaks on vaja luua lahendused infosüsteemides, mis toetavad RFK kasutamist. • Abivahendite kättesaadavuse lihtsustamine ning hüvitamistingimuste ühtlustamine abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemi vahel. • Sotsiaal- ja tervisvaldkonna teenuste lõimimine ja ühtne koordinatsioon. 2024. aastal koostatakse ja esita­ takse valitsusele analüüs ja ettepanekud integreeritud sotsiaal- ja tervisevaldkonna korraldus- ja rahastus­ mudeli loomise kohta. Piirkondlikul tasandil jätkatakse koordinatsioonimudeli testimist. • Toimetulekutoetuse regulatsiooni muutmine koos toimetulekuõppe väljatöötamisega. Selle käigus parandatakse võlanõustamisteenuse kättesaadavust ning arendatakse nii ennetustegevusi kui proaktiivset lähenemisviisi. Samuti analüüsitakse kohalike omavalitsuste rolli laiemalt (sh vanemaealiste suunal) ennetustegevuste ja proaktiivse abi pakkumise korraldamisel. • Kriisiolukorda ja toimepidevuse tagamist reguleerivate sätete muutmine sotsiaalvaldkonna õigusaktides. Kavas on sotsiaalvaldkonna seadustes sätestada kriisiolukordades teenuste osutamise reeglid ja võimalu­ sed, et tagada teenuste järjepidev osutamine. Luuakse selgemad õiguslikud alused kohalikele omavalitsus­ tele, ametiasutustele ja teenuseosutajatele teenuste toimepidevuse tagamiseks, kriisiplaanide koostami­ seks ja lahenduste leidmiseks erinevate ohustsenaariumide korral. • Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saanutele teenuste pakkumise jätkamine. Teenused on planeeritud viisil, mis tagavad sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonna teenuste lõimituse, toetavad inimese kohanemist ja ühiskonda integreerumist ning tagavad vajadusepõhise juurdepääsu sotsiaalkaitsele. • Kohalikele omavalitsustele suunatud avatud taotlusvoorude korraldamine: • jätkatakse 2023. aastal avatud taotlusvooru „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinat­ sioonimudeli jätkurakendamine“ rakendamisega, millega toetatakse maakonnapõhiste koordinatsiooni­ mudelite väljatöötamist ja edasiarendamist ning olemasolevate mudelite laiendamist maakonnapõhiseks; • 2024. aastal avatakse taotlusvoor, mille eesmärkideks on tugevdada kohaliku tasandi ennetustööd ja arendada inimeste iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 8 2024-2027 Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste 2,5% 2,2% 2,1% 2,0% 1,9% osakaal, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine Tegevuse eesmärk: erivajadusega inimeste ja rahvusvahelise kaitse saajate iseseisev toimetulek, sealhulgas kogukonnas elamise võimalused on paranenud. Tegevuse raames korraldab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust, mille eesmärk on toetada psüühika­ häirega (sh intellektipuudega) inimesi, kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi või järele­ valvet, pakkudes toetavaid teenuseid (elades oma kodus), kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringse elami­ se teenust (teenuseosutaja pakutud elupinnal). Lisandub uus päeva- ja nädalahoiuteenus, mida seni on pakutud suure hooldusvajadusega inimestele igapäevaelu toetamise teenuse raames. 2024. aastast laieneb töötamise toetamise teenuse sisu ja täpsustub sihtrühm: teenust saavad puuduva töövõimega inimesed, kes võivad kaits­ tud tingimustes töötada pikemat aega oma teenuseosutaja juures. Samuti pakub Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust eesmärgiga toetada puudega ja/või piiratud töövõimega inimeste igapäevaelu oskusi ning toetada nende õppimist ja töötamise eelduste etteval­ mistamist, samuti abivahenditeenust, millega toetatakse erivajadusega tööealiste ja vanaduspensioniealiste inimeste abivahendi ostmist või rentimist. Tegevuse raames avatakse taotlusvoorud: 1) kogukonnas toetatud eluaseme rajamiseks, mis toetab kohalikke omavalitsusi kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamisel; 2) elu- ja teenuskoha kohandamiseks, mis aitab rakendada inimese kodus uusi tehnoloogilisi lahendusi ja/või teha inimese erivajadusest lähtuvaid individuaal­ seid kohandusi; 3) ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimiseks, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel. Sotsiaalkindlustusamet maksab järgmisi toetusi: puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensio­ niealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskeskuse teenust, mis toe­ tab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemisraskustega muude sisserändajate iseseisvat toi­ metulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas. Tegevus hõlmab ka enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmist ja jagamist. Tervise Arengu Instituut toetab tegevuse raames sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevust, pakkudes vajalikke täienduskoolitusi, sealhulgas RFK-alased koolitused, ja andes välja ajakirja Sotsiaaltöö. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb ka õppelaenu kohustuse hüvitamisega riigi poolt. Õppelaen kustutatakse puu­ duva töövõimega isiku ja raske või sügava puudega last kasvatava vanema eest. Samuti menetleb Sotsiaalkind­ lustusamet erinevate teenuste ja sotsiaalteenuste (rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenused, lapsehoiu­ teenus, asendushooldusteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ja turvakoduteenus) tegevusloa taotlemist ning teeb tegevuslubade üle riiklikku järelevalvet. Perioodil 2024–2027 on kavas: • Isikukeskse ja komponendipõhise erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse mudeli (ISTE) katsetamine, kus psüühikahäirega ja intellektipuudega inimestele ja nende lähedastele korraldab vajalikku abi kohalik omavalitsus. Aastast 2026 on plaanis alustada mudeli rakendamisega üle Eesti. • Enim puudust kannatavatele inimestele toidu- ja esmatarbekaupade pakkumise projektiga jätkamine, mille raames pakutakse toidukaarditeenust. 2024. aasta II poolaastal on kavas korraldada riigihange annetatud toidu kogumise ja jagamise partneri leidmiseks. 2024. aastal korraldatakse hange ka tegevuskava koos­ tamiseks, mis aitab annetatud toidu kokkukogumiseks ja jagamiseks leida uusi, innovatiivseid lahendusi. Tegevuskava viiakse ellu perioodil 2024 (II pa) – 2027. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 9 2024-2027 Mõõdik Tegelik 2022 Sihttase 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringseid institutsionaalseid eri­ hooldusteenuseid täidetud teenusekohtade 2,9 3,1 3,1 3,1 3,1 suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekande- statistika, Sotsiaalkindlustusamet Makseraskustes leibkondade osatähtsus, % 4,8% 5,6% 5,5% 5,4% 5,3% Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring (2023) Programmi juhtimiskorraldus Sotsiaalhoolekandeprogrammi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutuste­ ga. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalkaitsemi­ nister pärast 2024. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi ko­ dulehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi ra­ haliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised prog­ rammid (Sotsiaalministeeriumi „Laste ja perede programm“ ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogrammid „Tööturuprogramm“ ja „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võima­ luste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Si­ seturvalisus“ Siseministeeriumi programm „Siseturvalisus“ ja tulemusvaldkonna „Õigusriik“ Justiitsministeeriu­ mi programm „Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum“. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Heaolu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 10 2024-2027 LISA 1 süsteemi, aidates ennetada toimetulekuraskuste tek­ Programmi teenuste kirjeldus kimist, vähendada hoolduskoormust ning parandada ennetavate ja kodus elamist toetavate teenuste kätte­ saadavust, samuti toetavad inimeste võimalikult pika­ Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut ajalist ja iseseisvat toimetulekut koduses keskkonnas. toetavate kvaliteetsete hoole­ kandeteenuste, toetuste ja abi Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (TAT „KOV tasandi võimestamine, teenuste kättesaadavus“). tagamine Dementsusega inimeste ja nende lähedaste Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika elukvaliteedi toetamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 276) kujundamine, KOV võimestamine Teenuse eesmärk on suurendada ühiskonna teadlik­ Hoolekandepoliitika kujundamine ja teenuste kust ning parandada dementsusega inimeste ja nende kättesaadavuse parendamine lähedaste abi saamise võimalusi. Dementsuse Kom­ (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 38) petentsikeskuse eesmärk on parandada dementsuse­ Teenuse eesmärk on hoolekandeteenuseid ja -toetusi, ga inimeste ja nende lähedaste toimetulekut, inimeste erivajadusega inimesi, Sotsiaalministeeriumi vald­ teadlikkust abi saamise võimalustest ning aidata kaa­ konda kuuluva rahvusvahelist kaitset ja sotsiaalset sa dementsuse valdkonna terviklikule arengule. kaasatust puudutava poliitika väljatöötamine ja ellura­ Kompetentsikeskuse ülesanne on nõustada lisaks kendamine, samuti ministeeriumi ja valitsuse valdkon­ tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandespetsialistidele ka napoliitiliste otsuste ettevalmistamine ja rakendamine hoolekandeasutuste töötajaid ning pakkuda infoliini, ning EL-i otsustusprotsessis osalemine. nõustamise ja tugigruppide vahendusel nõu dement­ suse diagnoosiga inimestele ja nende lähedastele. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (TAT Kompetentsikeskus koordineerib valdkonna võrgusti­ „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi pa­ kutööd, koondab tõenduspõhiseid metoodikaid, head randamine“). praktikat ja ekspertiisi, töötab välja juhendmaterjale, arendab tugiteenuseid ning nõustab teenuseosutajaid Teenuste arendamine ning nende teenuste arendamisel ja osutamisel nii füüsilise kui kättesaadavuse, kvaliteedi ja koostöövõime sotsiaalse keskkonna kohandamisel ja keerulisemate edendamine juhtumite lahendamisel. (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 235) Teenuse eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi, Sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmine et parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kva­ ja väärtustamine liteeti ning osutada neid koordineeritult. (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 409) Jätkatakse 2023. aastal avatud taotlusvooru „Inim­ Teenuse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna keskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordi­ tööjõu juurdekasvu ja väljaõpet. Selleks arendatakse natsioonimudeli jätkurakendamine“ rakendamisega, taseme- ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pi­ millega toetatakse maakonnapõhiste koordinatsioo­ kaajalise hoolduse tööjõu väljaõppevõimalusi, täpsus­ nimudelite töös hoidmist ja edasiarendamist ning tatakse tööjõu kvalifikatsiooninõudeid, luuakse tööta­ olemasolevate mudelite laiendamist maakonnapõ­ jate tunnustamissüsteem. Strateegilise partnerluse hiseks. Eesmärk on pakkuda kompleksse abivaja­ raames Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga tugevda­ dusega inimestele õigeaegset abi, mille tulemusena takse sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitsetegevust projekti kaasatud osapooled märkavad abivajajat ja ja mentorlusega toetatakse uute sotsiaalvaldkonna teavitavad abivajajast aina enam. Koordineeritud juh­ juhtide teadmisi ja oskusi. Tegevused soodustavad tumitöö tulemusel väheneb kompleksse abivajaduse­ valdkonna töötajate arengut ja parandavad valdkon­ ga inimeste ja nende lähedaste koormus asjaajamisel nas töötamise mainet. Tegevusi planeeritakse osali­ sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuvaldkonnas. Pakutav selt Šveitsi-Eesti koostööprogrammi vahenditest. abi ja toetus peab olema suunatud sellele, et inime­ ne saaks iseseisvalt koduses keskkonnas võimalikult Regionaalsete toetusmeetmete rakendamine kaua hakkama. (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 330) 2024. aastal avatava taotlusvooru eesmärk on tugev­ Teenuse eesmärk on ühtlustada Ida-Viru maakonnas dada kohaliku tasandi ennetustööd ja arendada ini­ pakutavate sotsiaalhoolekande ja tervishoiu abimeet­ meste iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid. mete korraldust ning parandada teenuste osutamise Sekkumised toetavad terviklikku pikaajalise hoolduse kvaliteeti, mis toetab piirkonna sotsiaalmajanduslikku SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 11 2024-2027 arengut ja inimväärse elukeskkonna teket ning panus­ Kurtidele ja vaegkuuljatele mõeldud tõlketeenuse (vii­ tab seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida-Virumaal. pekeele tõlketeenus (kaugtõlge) ja kirjutustõlketee­ nuse) korraldusega jätkatakse 2024. aastal ESF TAT Teenuse raames luuakse tervishoiu- ja sotsiaalvald­ „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi pa­ konnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipa­ randamine“ rahastusel. kett, mis aitaks valida oma karjäärikohaks Ida-Viru piirkond, kuhu kvalifitseeritud töötajate leidmine on praktikas osutunud keeruliseks. Samuti luuakse in­ Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse novatsiooni- ja arendusfond Ida-Virumaa sotsiaal- ja tagamine, toimetuleku toetamine tervishoiuvaldkonna teenuste arendamiseks ja pakku­ miseks, mis hõlmab nii uudsete lahenduste väljatöö­ Erihoolekandeteenus tamist ja katsetamist kui ka uute tehnoloogiate raken­ (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 303) damist (nt abivahendid, inimese tervislikke valikuid Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada psüühika­ toetavad lahendused vms). Teenust rahastatakse Õig­ häirega (sh intellektipuudega) inimesi, kes vajavad lase Ülemineku Fondi vahenditest (meede „Ühiskond­ igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi või likku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste järelevalvet, pakkudes toetavaid teenuseid (elades arendamine Ida-Virumaal“). oma kodus), kogukonnas elamise teenust ja ööpäeva­ Kohalike tegevusrühmade toetamine ringse elamise teenust (teenuseosutaja pakutud elu­ (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 408) pinnal). Suund on toetada inimest nii kaua kui võima­ lik tema enda kodus, vähendades sel viisil lähedaste Kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu hoolduskoormust ja lükates edasi ööpäevaringse eri­ kohaliku arengu strateegia alusel, mille on välja töö­ hoolekandeteenuse vajadust. tanud kohalik tegevusrühm. Tegevusrühma koosta­ tud strateegia peab olema kooskõlas heaolu aren­ Erihoolekandeteenuseid korraldab Sotsiaal­kindlus­tus­ gukava 2023–2030 alaeesmärkidega. Kohalike amet oma lepingupartnerite kaudu. Sotsiaalkindlus­ tegevusrühmade toetamiseks korraldatakse LEADER tusamet hindab nii erihoolekandeteenustele õigusta­ tegevusgruppidele taotlusvoor. Tegevusi rahastatak­ tust kui ka inimese abi- ja toetusvajadust ning suunab se välisvahenditest (TAT „Kohalike tegevusgruppide inimese sobivat teenust saama. Kokku on Eestis 11 toetamine“). erineva toetusastmega erihoolekandeteenuse liiki, millele lisandub uus teenus – päeva- ja nädalahoiutee­ Hoolekandeteenuste kvaliteedi nus, mida on seni pakutud suure hooldusvajadusega edendamise teenus inimestele igapäevaelu toetamise teenuse raames di­ (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 242) ferentseeritud hinnaga. Ühtlase ja kvaliteetse täisealiste sotsiaalhoolekande Alates 2024. aastast laieneb töötamise toetamise abimeetmete pakkumise tagamiseks loodi Sotsiaal­ teenuse sisu ja sihtrühm: teenust saavad puuduva kindlustusameti juurde 2019. aastal kohalike oma­ töövõimega inimesed võivad kaitstud tingimustes valitsuste nõustamise üksus. Üksuse eesmärk on töötada pikemat aega oma teenuseosutaja juures. ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekandeteenuste Teenuse sisu muutmise põhjuseks on pakkuda pika­ ja nende korralduse kvaliteeti kohaliku omavalitsuse ajalise kaitstud töö projektis osalenud vähema töö­ tasandil, viies ellu sotsiaalhoolekandevaldkonna po­ suutlikkusega psüühikahäirega inimestele võimalust liitikat, samuti pakkuda riigipoolset tuge (nt nõusta­ jätkata töötamist kaitstud tingimustel ilma kohustuse­ mine, koolitused) kohalikele omavalitsustele nende ta jõuda avatud tööturule kuni ISTE teenusemudeli ra­ sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel (suuren­ kendumiseni, kui töötamisega seotud teenusekompo­ datud tähelepanu all on Kagu-Eesti piirkond). nente hakkavad pakkuma kohalikud omavalitsused. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest Isikukeskse ja komponendipõhise erihoolekande- ja (TAT-d „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvali­ sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse mudeli (ISTE) pro­ teedi parandamine“ ja „Sotsiaalkaitsesüsteemide aja­ totüübi puhul korraldab psüühikahäirega ja intellekti­ kohastamist toetavate infosüsteemide arendused“). puudega inimestele ning nende lähedastele vajalikku Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenused abi kohalik omavalitsus. ISTE mudeli katsetamine loovad sihtrühmale paremad võimalused ühiskonna­ toimub aastatel 2023–2025 ESF-i TAT „Sotsiaalkaitse elust täisväärtuslikuks osavõtmiseks ning tagavad pii­ ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ vahenditest. sava ligipääsu igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele Aastast 2026 on plaanis alustada ISTE mudeli raken­ ja avalike teenuste tarbimisele. damisega üle Eesti ning rahastada seda riigieelarvest. Mudeli katsetamisel osalenud inimeste toetusvajadu­ se tase vastab valdavalt toetavate erihoolekandetee­ nuse saajate tasemele. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 12 2024-2027 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus Elu- ja teenuskohtade kohandamine ja (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 194) kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toe­ (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 42) tada puudega ja/või piiratud töövõimega inimeste igapäevaelu oskusi, suurendada nende ühiskonnaelus Teenuse raames rahastatakse taotlusvoore „Elu- ja osalemise võimalust, toetada nende õppimist ja tööta­ teenuskohtade kohandamine“ ja „Kogukonnapõhiste mise eelduste ettevalmistamist. Teenuse saamiseks toetatud eluasemete rajamine“. on eeldus, et inimesel on mitu probleemi, mida ei ole Tegevuse „Elu- ja teenuskohtade kohandamine“ võimalik lahendada üksikteenuste abil ning vaja on raames kavandatakse suurema hooldusvajadusega mitme eriala spetsialistide ehk rehabilitatsioonimees­ inimeste kodus elamist toetavaid kohandusi, mis ai­ konna sekkumist. tavad rakendada inimese kodus uusi tehnoloogilisi Sotsiaalkindlustusamet hindab teenust taotlenud lahendusi ja/või teha inimese erivajadusest lähtuvaid tööealiste isikute teenusevajadust, kuid korraldab tee­ individuaalseid kohandusi, mis aitavad suurendada nust enda lepingupartnerite kaudu üle Eesti. Lepingu­ inimeste võimet kodus toime tulla ning parandada partneriteks on asutused, kes on loonud 3–10 spetsia­ nende ohutust ja elukvaliteeti kodus. listist koosnevad meeskonnad, pakkudes inimestele Tegevuse „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete kompleksset tuge. Võimalike kaasatavate spetsialisti­ rajamine“ eesmärk on toetada kohalikke omavalitsu­ de suur arv aga tähendab, et teenuse kättesaadavus ja si kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamisel. kvaliteet on piirkonniti erinev ning teenuse osutamine Üheks võimaluseks, et parandada vähese abi- ja toe­ lähtub suuresti teenuseosutaja ressurssidest. Teenus tusvajadusega inimeste kodus hakkamasaamist ja on nõustava iseloomuga ning eeldab inimeselt ak­ kogukonda kaasatust, on luua kohaliku omavalitsuse tiivset osalust. Selle kaudu õpivad nii inimene kui ka territooriumil asuvatesse tõmbekeskustesse ligipää­ tema lähivõrgustik, kuidas terviseseisundist tingitud setavaid ja isiku toimetulemist toetavaid toetatud ela­ erivajadusega kohaneda ning parimal võimalikul viisil mise võimalusi. toime tulla. Nimetatud eluasemed luuakse väikese ja keskmise Abivahenditeenus abi- ja toetusvajadusega inimestele (edaspidi vähese (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 195) abi- ja toetusvajadusega inimene), kelle kodu ei ole võimalik kohandada nende vajadustele vastavaks. Teenusega toetatakse erivajadusega tööealiste ja Kohalikul omavalitsusel on juhtumipõhiselt võimalik vanaduspensioniealiste inimeste abivahendi ostmist korraldada inimesele ligipääs talle vajalikele sotsiaal- või rentimist. Teenuse eesmärk on kompenseerida ja tervishoiuteenustele. Toetatud elamise teenus on kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, inimesele, kes vajab kõrvalabi või toetavaid teenuseid ennetada selle süvenemist, parandada või säilitada igapäevaelu toimingutes regulaarselt pikema aja jook­ füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja sul (nt 6 kuud), kuid kellel ei ole välja kujunenud öö­ töövõimet. päevaringset hooldusvajadust, mille puhul on vajalik Abivahendeid võimaldatakse vastavalt sotsiaalkaitse­ teenuse osutamine hoolekandeasutuses. Toetades ministri määrusega kehtestatud abivahendite loete­ kohalikke omavalitsusi kogukonnapõhiste toetatud lule (erimenetluse korras on võimalikud ka erandid). eluasemete rajamisel vähese abi- ja toetusvajadusega Lisaks pakutakse abivahendialast nõustamist, et toe­ inimestele paraneb või säilib nende inimeste võime­ tada inimeste igapäeva- ja tööeluga toimetulekut. Rii­ kus iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama saa­ gipoolse soodustustega abivahendite kättesaadavus da, väheneb lähedaste hoolduskoormus ja puudub ko­ tagatakse inimestele Sotsiaalkindlustusameti lepin­ hene vajadus suunata isik ööpäevaringset väljaspool gupartnerite kaudu. kodu osutatavat üldhooldusteenust saama. Abivahenditeenuse üks eesmärk on muuta teenus Taotlusvoore rahastatakse välisvahenditest (TAT-d vajaduspõhiseks nii, et abivahendite kättesaadavus „Vanemaealiste eluaseme toetamine (teenusmajad)“ ei oleks seotud puude raskusastme või vähenenud ja „Innovaatiliste lahenduste väljatöötamine elu- ja töövõimega, vaid seda oleks võimalik soetada vaja­ teenuskohtade kohandamiseks“). duspõhise hinnangu alusel. Lisaks on eesmärk minna paberpõhiselt abivahenditõendilt üle digitaalsele süs­ Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine teemile, et lihtsustada abivahendi vajaduse tuvasta­ (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 41) mist ja abivahendi soetamist. Teenuse sisuks on toetada erihoolekandeasutuste reorganiseerimist eesmärgiga tagada psüühilise eri­ vajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused ning toetada taristu loomist ko­ gukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Teenuse raames toetatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 13 2024-2027 osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist asutus­ toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning tes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäe­ kohanemisraskustega muude sisserändajate iseseis­ varingsel erihooldusel. 2024. aastal elab kõnealusele vat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas. tingimusele vastavates asutustes umbes 500 inimest. Teenus hõlmab inimeste majutamist, toitlustust või Kavandatud tegevused aitavad tagada teenuse kvali­ rahalise toetuse tagamist, inimeste informeerimist teeti ja paremat piirkondlikku kaetust. nende õigustest, tervisekontrolli ja vajaduspõhist ter­ Tegevusi rahastatakse välisvahenditest TAT „Erihoole­ vishoiuteenuse osutamist keskuses viibimise ajal. kande reorganiseerimine“ raames. 24. veebruaril 2022 Vene Föderatsiooni algatatud sõda Ukrainas päädis 2022. aastal nende inimeste Puudega inimeste sotsiaaltoetused massilise sisserändega Eestisse, kelle puhul peab Sot­ (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 185) siaalkindlustusamet jätkuvalt tagama välismaalasele Puude raskusastme tuvastamise ja puudega inimes­ rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tele toetuse maksmise eesmärk on puudest tingitud teenused. Majanduses ja eluasemeturul esinevate lisakulude osaline hüvitamine. Sotsiaalkindlustu­ probleemide tõttu võib eeldada, et rohkem rahvusva­ sameti ekspertarstid ja peaspetsialistid tuvastavad helise kaitse taotlejaid vajab majutuskeskuse teenust puuet kolmes raskusastmes (keskmine, raske, sügav) pikemat aega ja ka riigi igakülgset tuge kohalikku ja kolmes vanuserühmas (lapsed, tööealised ja vana­ omavalitsusse elama asumisel, ennekõike eluruumi duspensioniealised). Toetused jagunevad järgmiselt: kulude hüvitamisel. puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toe­ tus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, Enim puudust kannatavatele inimestele puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskooli­ toiduabi ostmine ja jagamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 46) tustoetus. Puudega lapse toetus on kajastatud laste ja perede programmis ning ülejäänud puudega inimeste Abi saajatele pakutakse alates 2023. aas­ sotsiaaltoetused on kajastatud sotsiaalhoolekande ta oktoobrist võimalust üle-eestilise toi­ programmis vastava tegevuse all. dukaartide süsteemi kaudu osta endale Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on sobival ajal spetsiaalse toidukaardiga sobivaid toi­ igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtesta­ du- ja esmatarbekaupu (keelatud on osta alkoholi-, tu­ tav puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuste baka- ja lototooteid). Perioodiks 2023–2027 on toidu­ suurus sõltub puude raskusastmest (tööealistel lisaks kaartide süsteemi lepingu partneriks Rimi Eesti Food AS. ka puudeliigist) ning toetused arvutatakse vastavalt Lisaks toidukaartidele toetab Sotsiaalministeerium puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätes­ ka annetatud toidu kogumist ja jagamist enim puu­ tatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Puudega dust kannatavatele inimestele. Hankelepingut SA tööealise isiku igakuine toetus on jätkuvalt vahemikus Eesti-Hollandi Heategevusfondiga (Eesti Toidupank) 16,62–53,70 eurot ja puudega vanaduspensioniealise rahastatakse REACT-EU ja ESF projektist ning riigieel­ isiku igakuine toetus on 12,79–40,91 eurot. Puudega arvelistest vahenditest. vanema toetust makstakse 19,18 eurot kuus, õppe­ Alates 2024. aastast toetatakse avatud taotlusvooru toetust puudega õppurile 6,39–25,57 eurot kuus ja „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toeta­ täienduskoolitustoetust kuni 613,68 eurot kolme ka­ mine“ kaudu võrgustikutöö abil innovaatilisi lahendusi lendriaasta kohta. Puudega tööealise ja vanaduspen­ päästetud toidu jagamiseks puudust kannatavatele sioniealise igakuist toetust ei ole pikka aega tõstetud, inimestele võimalikult nende kodu lähedal koostöös mistõttu ei ole need enam puudest tingitud lisakulude kohalike omavalitsuste, kogukondade ja teiste osa­ ja teenusevajaduste katmiseks piisavad, tulemuslikult pooltega. sihitatud ega teenuste vajaduse ja kasutamisega läbi­ mõeldult seostatud. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks 2024. aastal jätkatakse puudega lapse ja vanaduspen­ (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 137) sioniealise puude tuvastamiseks vajaliku rahvusva­ Teenuse eesmärk on suurendada sotsiaalvaldkon­ helise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) na spetsialistide pädevust teenuste pakkumisel ning arendusprojektiga ja metoodilise juhendi väljatööta­ seeläbi parandada osutatavate teenuste kvaliteeti. misega. Metoodilist juhendit on plaanitud rakendada Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osu­ 2024. aastal. tavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suu­ Rahvusvahelise kaitse teenus rendavaid täienduskoolitusi, sealhulgas RFK-alased (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 299) koolitused, ning antakse välja ajakirja Sotsiaaltöö. Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise kait­ Dementsuse teemal koolitatakse esmalt hooldusasu­ se taotlejate ja saajate majutuskeskuse teenust, mis tuste sisekoolitajaid, kes annavad teadmisi edasi oma asutuse töötajatele. Nii saab kaasata suurema osa SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 14 2024-2027 asutuste personalist ja kujundada dementsusesõbra­ Riiklik ja haldusjärelevalve like asutuste võrgustikku. Koolitusi rahastatakse kuni (sh tegevuslubade menetlemine) 2024. aasta lõpuni välisvahenditest (TAT „Pikaajalise (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 328) hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“). Sotsiaalkindlustusamet menetleb erinevate teenuste Ajakiri Sotsiaaltöö (ajakiri, veebileht ja uudiskiri) aitab ja sotsiaalteenuste (rehabilitatsiooniteenus, erihoo­ kaasa sotsiaalvaldkonna spetsialistide ja valdkonna lekandeteenused, lapsehoiuteenus, asendushooldus­ õppurite professionaalsele arengule, teadmiste suu­ teenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ja rendamisele ja informeeritusele. Ajakirja väljaandmist turvakoduteenus) tegevusloa taotlemist, nõustab taot­ rahastatakse riigieelarvest. lejaid ja teeb tegevuslubade üle riiklikku järelevalvet. Sotsiaalkindlustusamet korraldab järelevalve käigus Riigipoolne õppelaenu kustutamine tuvastatud rikkumistele tuginedes teenuseosutajate­ (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 327) le regulaarseid teemapäevi, et ennetada süsteemseid Teenuse eesmärk on õppelaenu kohustuse hüvitamine rikkumisi kõikide teenuseosutajate hulgas. riigi poolt. Õppelaen kustutatakse puuduva töövõime­ ga isiku ja raske või sügava puudega last kasvatava vanema eest. Õppelaenu kustutamise aluseks on õp­ petoetuste ja õppelaenu seadus. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 15 2024-2027 LISA 2 Teenuste rahastamiskava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2024 2025 2026 2027 Programmi kulud 154 169 586 164 699 510 159 332 779 158 839 672 Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete 154 169 586 164 699 510 159 332 779 158 839 672 hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV 14 135 320 18 544 425 16 822 884 16 514 559 võimestamine Hoolekandepoliitika kujundamine ja teenuste 4 538 113 7 250 880 7 221 585 7 798 517 kättesaadavuse parendamine Teenuste arendamine ning nende kättesaadavuse, kvaliteedi ja 3 429 261 4 613 421 4 119 205 2 332 734 koostöövõime edendamine Dementsusega inimeste ja nende 272 069 272 069 272 069 272 069 lähedaste elukvaliteedi toetamine Sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse 1 176 471 1 764 706 2 000 000 2 117 647 tõstmine ja väärtustamine Regionaalsete toetusmeetmete rakendamine 1 785 714 2 142 857 714 286 1 500 000 Kohalike tegevusrühmade toetamine 1 099 166 1 826 182 1 823 966 1 822 448 Hoolekandeteenuste kvaliteedi 1 834 525 674 311 671 774 671 145 edendamise teenus Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine, 140 034 266 146 155 085 142 509 895 142 325 112 toimetuleku toetamine Erihoolekandeteenus 58 403 377 53 177 224 53 172 319 53 171 915 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus 7 983 879 7 978 019 7 975 151 7 974 583 Abivahenditeenus 16 649 653 17 159 730 17 530 401 17 991 480 Elu- ja teenuskohtade kohandamine ja kogukonna-põhiste toetatud eluasemete 4 077 737 9 811 897 9 809 680 9 808 162 rajamine Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine 0 5 135 429 5 135 429 5 135 429 Puudega inimeste sotsiaaltoetused 44 913 422 44 941 682 45 420 498 45 836 644 Rahvusvahelise kaitse teenus 963 169 957 952 955 637 955 443 Enim puudust kannatavatele inimestele 5 328 100 5 328 100 1 050 630 0 toiduabi ostmine ja jagamine Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse 326 709 289 493 98 009 97 930 toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Riigipoolne õppelaenu kustutamine 802 783 795 987 785 239 776 942 Riiklik ja haldusjärelevalve 585 438 579 573 576 903 576 584 (sh tegevuslubade menetlemine) SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 16 2024-2027  MINISTRI KÄSKKIRI 09.01.2024 nr 10 Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna programmid 2024-2027 Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel: Kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna programmid: 1.1. Laste ja perede programm (lisa 1). 1.3. Vanemealiste programm (lisa 2). 1.4. Sotsiaalhoolekande programm (lisa 3). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister