Lõppraport

Pikaajalise kaitstud töö teenuse lõppemine 31.12.2023 Helle Villem, projektijuht Sotsiaalkindlustusamet, teenuste osakond Erihoolekande ja rehabilitatsiooni talitus 24.01.2024 Pikaajalise kaitstud töötamise teenus KELLELE? • sihtrühm – puuduva töövõimega inimesed, sh vaimupuudega, psüühilise haigusega, liitpuudega, nägemispuudega, peaajutrauma MILLEKS? • jõukohane töötamise võimalus kaitstud tingimustes nendele, kes oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul. KUIDAS? • on kaks võimalust: - spetsiaalsed kaitstud töö keskused - kaitstud töökoht avatud tööturul tavalises ettevõttes PKT teenuse ESFist väljumise planeerimine TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, alategevus „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“, periood 01.03.2015-31.12.2020 (rahastus kuni 28.02.2022) Plaan oli: Mis tehti : ➢ 2020: Visioon -> arutelud -> VTK ➢TÜ uuring (RAKE, 2020) koostamine -> menetlus, ➢SOMis töörühm (erinevate osapoolte kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine) ➢ 2021: Eelnõu koostamine -> ➢Väljatöötamiskavatsus (VTK) SOMi esitlemine ja menetlus -> eestvedamisel koostatud määrusemuudatuse ettevalmistamine ja ➢PKT hange 2021 aastaks, lepingute menetlus -> jõustumine pikendamine 2 kuud kuni 28.02.2022 PKT ESFist väljumise planeerimine TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“, alategevus „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“, rahastusperiood 01.03.2022-31.12.2023 Mis tehti : Plaan: ➢ 2022: SOMi juhtimisel SHS-i muutmise VTK SHSi muutmise seaduse koostamine, sh töötamise toetamise teenuse väljatöötamise kavatsus muutmine. VTK-s esitati 2 võimalikku lahendust TT muutmiseks enne toetavate teenuste KOVile (erihoolekandeteenuste koordineerida andmist korralduse ja rahastuse ➢ 2023.a hankes vastavad muudatused – sihtrühma ajakohastamine) kitsendamine, stipendiumi- ja SM toetuse maksmise lõpetamine I etapis ➢ 2024: muuta TTT sisu enne ➢ 2023.a kevadel otsus ISTE 2025.a rakendamise kui toetavad teenused edasilükkamise kohta. Teated riigi rahanduse olukorrast tõid viimasel hetkel otsuse muuta SHSis TT komponentidena KOVile teenust minimaalselt koordineerida antakse ➢ 27.09.2023 infoseminar PKT teenuseosutajatele – ➢ 2025: Rakendatakse üle juhised TT teenuse tegevusloa taotlemiseks, info jagamiseks klientidele ja nende lähivõrgustikule. Info Eesti ISTE mudelit EHK teenuseosutajate listi. PKT ESFist väljumise planeerimine SKA tegemised: ➢ PKT teenusekasutaja esitatud EHK taotluste menetlemine, abi- ja toetusvajaduse hindamine, töötamise toetamise teenuse vajaduse tuvastamisel teenuse saamiseks eelisjärjekorda võtmine ➢ PKT teenuseosutajate tegevusloa taotluste menetlemine, teenuse osutamiseks lepingute sõlmimine ➢ Detsembri alguses personaalselt ühenduse võtmine PKT teenusekasutajatega, kes ei saa EHK teenuseid ja ei ole SKAle EHK teenuse taotlust teinud.  Ülevaade PKTst 2016-2023 PKT teenus 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Eelarve TATis 1 182 950 2 190 098 3 159 516 2 268 020 2 267 520 2 886 000 2 160 000 1 200 000 Tegelik kulu 836 844 2 544 895 3 161 475 2 192 702 2 316 547 2 798 319 (14 1 534 346 Hange 1 305 000 (teenuseosutajatele kuud) (10 kuud) (2022 eelarve jääk hüvitatud teenuse kulu) lisatud) Hankega jagatud 484 649 685 679 679 700 598 488 teenuskohti Teenusel inimesi 371 567 640 586 619 657 541 397 (aasta lõpu seisuga) sh I etapis 92 161 137 78 92 46 17 sh II etapis 279 404 499 443 418 316 258 sh II jätkuetapis - - - 88 137 - - sh III etapis - 2 4 10 9 179 122 Sotsiaalkindlustusamet Teenuseosutajaid 28 34 29 25 21 25 20 (asutusi) Teenuse osutamise 40 55 40 39 41 45 35-40 asukohti Hankes osalenud 28 32 36 31 30 28 25 pakkujaid Keskmine teenusekulu 266 322 411 323 311 324 292 284 inimese kohta kalendrikuus Statistikat: 2016-2023 osalenud projektis 2051 unikaalset isikut Teenuse piloteerimises on osalenud 46 teenusepakkujat 31.12.2023 seisuga oli: Teenusepakkujaid 20 Teenuseosutamise asukohti ca 40 Teenusel 397 inimest: I etapis 17 II etapis 258 III etapis 122 Saavad erihoolekande teenust 268 (67,5%) ca 20 nägemispuudega inimest  PKT teenuseosutajad 20 lepingupartnerit ➢ 19 omasid 2023.a lõpus vähemalt ühe erihoolekande teenuse osutamiseks tegevusluba ➢ 18 jätkavad/alustavad 2024.a töötamise toetamise teenuse pakkumist 2024.aastal ei jätka töötamise toetamise teenuse pakkujana Sotsiaalkindlustusamet 2 asutust, kelle peamine teenuse sihtrühm oli nägemispuudega inimesed.  PKT teenust kasutanud inimesed, 23.01.2024 ➢ Väljastatud suunamine TT teenusele - 162 inimest ➢ Väljastatud eelisjärjekorda võtmise teade – 106 inimest ➢ EHK taotlused menetluses – 27 inimest Ei ole erihoolekandeteenuse taotlust teinud, jätkavad teistel teenustel: ➢ Saavad edaspidi vajaliku toetuse teiste EHK teenuste raames – 29 inimest ➢ Ei soovi töötamist jätkata – 24 inimest (neist 5 ei saa EHK teenuseid) ➢ Saavad vajaliku toe ISTE projektist – 13 inimest ➢ Jätkavad avatud tööturul – 4 inimest ➢ Otsustasid pöörduda töötukassasse – 6 inimest Sotsiaalkindlustusamet ➢ Jätkavad töötamist Harineris finantssuutlikkuse lõpuni – 9 inimest ➢ Nägemispuudega inimesi 20 (12 PPÜ, 7 Hariner, 1 Saaremaa PIK) ➢ Vanaduspensionile – 1 inimene ➢ Eitav otsus, ei kuulu EHK sihtrühma – 3 inimest. 2 taotlesid SRT-d.  PKT teenusekasutajad, 11.09.2023 I etapp; 32 67% PKT klientidest on erihoolekandeteenustel IET 23% ei saa EHK teenuseid 33% III etapp; 122 IET ja TE II etapp; 267 10% TE 5% KE 29% PKT klientide jagunemine - terviseprobleem PKT teenusekasutajate vanuseline jagunemine puudub Liikumispuue 2% 2% 60 55 Liitpuue 52 Sotsiaalkindlustusamet 17% 46 48 50 42 43 40 36 36 37 Nägemispuue 2% 30 26 Muu 1% 20 10 0 17-25 26-35 36-45 46-55 56-64 Psüühikahäire 76% Mehed Naised PKT teenuse piloteerimise tulemused ➢ Töökeskuste välja arendamine – on tublisid töökeskuseid, kel on teenuse sihtrühmale sobiva töö pakkumiseks välja kujunenud koostöösuhted ettevõtetega, KOVidega, kogukonnaga, oma turunduse ja müügikanalid. ➢ Selgemalt välja joonistunud teenuse sihtrühm – puuduva töövõimega psüühilise erivajadusega inimene, kes on motiveeritud töötama ning võimeline omandama tööks vajalikud oskused. Avatud tööturule ei jõua või vajavad selleks pikaajalist ettevalmistust. ➢ Positiivne mõju inimese sotsiaalsele, psühholoogilisele, majanduslikule toimetulekule, vaimsele tervisele, lähedaste hoolduskoormusele. ➢ Eesti tööseaduses puudub erivajadustega inimestele kaitstud tingimustes töötamiseks sobiv töösuhte vorm, mis võimaldaks erisustega lepingu sõlmimist vastavalt inimese töösuutlikkusele. Enamus teenusekasutajaid ei ole võimelises välja teenima min. tunnitasu. ➢ Töö versus töösarnane tegevus. Kuigi sai rõhutatud, et teenuse raames peavad olema päris tööd, mis loovad lisandväärtust ja rahalist tulu, siis teenusel on olnud ka palju inimesi, kelle töösuutlikkus on vähene ja töötasud jäävad väga madalaks või on tehtud töösarnaseid tegevusi, millega rahalist tulu ei kaasne. ➢ Sotsiaalne ettevõtlus vajab suuremat esiletõstmist. Sotsiaalvaldkonnas töötavatel inimestel jääb sageli puudu ettevõtlikkusest ja majanduslikust mõtlemisest, sh. jäädakse lootma vaid teenuse rahastusele ja puudub jätkusuutlikkus tegutsedes tööandjana. Pikaajaline kaitstud töö Teenuse analüüs Aastatel 2015-2020 arendatakse Eestis pikaajalise kaitstud töötamise teenust Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest finantseeritava projekti „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ raames, mis on toetuse andmise tingimuste (TAT) „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ üheks alategevuseks. Pikaajalise kaitstud töötamise teenuse (edaspidi PKT teenus) käivitamise ning sisulise ja korraldusliku väljaarendamisega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet. Käesolev PKT teenuse analüüsidokument hõlmab ülevaadet pikaajalise kaitstud töötamise teenuse osutamisest 2016-2017 ning ettepanekuid teenuse edasiseks arendamiseks. Analüüsi aluseks on PKT teenuse osutamisel kogutud andmed perioodist 01/2016-09/2017, sh PKT kliendibaasi andmed koos erinevatest registritest saadud andmestikuga, teenuseosutajate tagasiside (PKT teenuseosutajate küsitlused septembris 2016 ja septembris 2017) ja teenuseosutajate järelevalve käigus kogutud info. Antud teenuse analüüsi koostas Sotsiaalkindlustusameti kaitstud töö projektijuht Kärt Saarsen, septembris 2017. Töö on jaotatud osadeks. Esimestes osades analüüsitakse PKT praegust sisu ja korraldust, viimases osas on projektijuhi hinnang ja teenuse arendusettepanekud: I osa – PKT teenuse üldine korraldus II osa - kes on kliendid III osa - millised on teenuseosutajad IV osa – tähelepanekud teenuse osutamise kohta V osa - kokkuvõte ja hinnang PKT teenuse hetkeseisule, ettepanekud. P.S. Sissejuhatuseks kaitstud töö teemasse on heaks lugemismaterjaliks uuringufirma Praxis analüüs „Vaimse tervise häirega inimesed avatud tööturul“, kus mh on antud ülevaade kaitstud töö teenuse osutamise teoreetilistest lähtekohtadest1. 1 Veldre, V., Masso, M., Osila, L. 2015. Vaimse tervise häirega inimesed avatud tööturul. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, lk 50-53. 1 1. PKT teenuse lühitutvustus PKT teenus on loodud inimeste jaoks, kes oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul. Teenuse eesmärgiks on pakkuda neile inimestele töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas (vt alljärgnev joonis 1.1). Töötamisel kaitstud tingimustes võimaldatakse inimesel teha võimetekohaseid tööülesandeid talle sobivad töökeskkonnas ja jõukohases töötempos ning talle on sealjuures tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi. Kaitstud töötamise teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtades sobivas keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul. PKT sihtrühmaks on vähenenud töövõimega isikud, kelle puhul on täidetud kõik järgnevad tingimused: • Isik on tööealine (16-aastased kuni vanaduspensioni eani) • Isikul on tuvastatud puuduv töövõime või on ta tunnistatud osaliselt (80-90%) või täielikult (100%) töövõimetuks • Isikul on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või on ta läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse • Isik on võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt 10 tundi nädalas. PKT teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet, kes läbi riigihangete leiab teenuseosutajad – klientidele kaitstud tingimustes töötamise võimalust pakkuvad organisatsioonid. Teenuseosutajad leiavad klientidele töövõimalused koostöös tööandjatega. PKT teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Joonis 1.2. PKT teenuse ülesehitus 2017 2 3 PKT teenuse väljaarendamist alustati Sotsiaalkindlustusametis märtsis 2015. Sama aasta lõpus viidi läbi esimene riigihange PKT teenuseosutajate leidmiseks ning reaalselt teenuse osutamist alustati alates veebruarist 2016. Tabel 1 kajastab PKT teenuse osutamise andmeid perioodil 02/2016-08/2017. Tabel 1.1. PKT teenuse osutamine 02/2016-08/2017 (alates teenuse käivitamisest kuni tänaseni). 2016 2017 Kliendikohti (hangitud teenusekohti) 484 649 Hetkel teenusel olevaid isikuid 271 555 sh I etapis 92 188 sh II etapis 279 363 sh III etapis - 4 PKT teenusele suunatuid kokku (2016-2017) 473 812 neist tänaseks teenuselt lahkunuid 257 (32% kõigist klientidest) Teenuseosutajaid 26 34 PKT maakondi 14 (va Hiiumaa) 14 (va Hiiumaa) Teenuse osutamise asukohti ~40 ~55 2. PKT klientide profiil Et saada ülevaadet sellest, millised inimesed on hetkel PKT teenusel, on analüüsitud mitmetest eri allikatest pärinevaid andmeid – PKT kliendibaasi andmeid koos registrite (SKAIS, TÖR) andmetega ning PKT teenuseosutajatelt kogutud infot (teenuseosutajate külastused ning teenuseosutajate tagasisideküsitluste andmestik). Joonis 2.1 kajastab PKT klientide maakondlikku paiknemist. Teenust osutatakse kõigis maakondades, va Hiiumaal. Enim kliente on teenusel Harjumaal, 25% kõigist hetkel PKT teenusel olevast kliendist. 4  TATis kinnitatud PKT sihtgrupi kirjelduse kohaselt saavad teenust kasutada tööealised isikud alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani. PKT teenusel viibinute vanuselist jaotust kirjeldab joonis 2.2. TATis toodud PKT sihtgrupi kirjelduse kohaselt tohib pikaajalist kaitstud töötamise teenust saada isik, kellel on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80-90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Töötukassa poolt teostatud töövõime hindamise senine praktika on näidanud, et nö „vana“ süsteemi järgi 80%-töövõimetusega inimestest ca pooltel juhtudel hinnatakse inimese töövõime osaliseks ja ülejäänutel on „uue“ süsteemi järgi puuduv töövõime. Samas 100%-töövõimetusega inimestest enamikul on uue hindamise tulemusena puuduv töövõime. Hetkel PKT teenusel viibivatest klientidest enamikul ei ole veel Töötukassas töövõimet hinnatud, kuid kasvaval hulgal tuleb juba ette juhtumeid, kus klient lahkub PKT teenuselt sellel põhjusel, et tema töövõime on hinnatud osaliseks ning seega isik ei kuulu enam PKT teenuse sihtgruppi. Selleks, et hinnata potentsiaalselt PKT teenuselt lahkuvate klientide hulka (teenuselt lahkuvad need kliendid, kes uue hindamissüsteemi järgi on osalise töövõimega), on põhjust analüüsida, kuidas jagunevad PKT kliendid töövõimetuse % alusel. Joonisel 2.3 on see info toodud – selle põhjal võib eeldada, et ca iga neljas PKT teenusel klient ei saa praeguste teenuse osutamise reeglite järgi pärast töövõime hindamist PKT teenusel jätkata. PKT teenuselt lahkumisel peaks isik liikuma muudele toetavatele teenustele (nt tööturuteenustele) ja see üleminek peaks olema kliendi jaoks võimalikult sujuv. Joonis 2.3. PKT klientide jagunemine töövõimetuse % alusel. 5 TATis toodud PKT sihtgrupi kirjelduse kohaselt on PKT teenust õigustatud saama isikud, kellel on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või kes on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse. Klientide terviseandmete analüüs võimaldas välja selgitada, milline on erinevate tervise- probleemidega inimeste osakaal PKT teenust saanude hulgas (vt joonis 2.6, jaotus on tehtud klientide põhidiagnoosi alusel). Tulemustest ilmnes, et enam kui ¾ kõigist PKT teenusel viibinutest on psüühilise erivajadusega kliendid. PKT teenuse tehnilise kirjelduse kohaselt ei tohi PKT teenusel olev isik samaaegselt saada töötamise toetamise teenust (Sotsiaalkindlustusametist) või lühiajalise kaitstud töö teenust (Töötukassast). Muid teenuseid võivad PKT teenusel käivad kliendid kasutada – näiteks mitme- suguseid tööturuteenuseid, erihoolekandeteenuseid või KOV poolt korraldatavaid teenuseid. Andmete analüüs näitas, et PKT klientidest 82% saab ka erihoolekandeteenuseid, vt joonist 2.4. Septembris 2017 PKT teenuseosutajate seas läbi viidud küsitluse üheks osas oli ka neilt info kogumine klientide kohta, sh kas ja kui vajalik on selline teenus PKT sihtrühma kuuluvatele inimestele ning millistele klientidele eelkõige. Teenuseosutajate tagasiside kohaselt: • PKT teenus on teatud tüüpi klientidele väga vajalik, olles nende jaoks sisuliselt ainuke võimalus mõtestatult tööd teha; • PKT kliendi tööjõudlus on tugevalt alla avatud tööturu nõudeid. Üldjuhul ei suuda PKT klient oma tööga miinimumtunnitasu välja teenida (enam kui pooled tagasisidet andnud teenuseosutajatest hindasid, et miinimumtunnitasu suudab oma tööga välja teenida kuni 10% klientidest); • avatud tööturule jõuab PKT klientidest hinnanguliselt ca 10%, max kuni 20%; • PKT teenusel tuleb hästi toime inimene, kelle eluolu muud aspektid on stabiilsed. Selleks vajab ta juhendajat-toetajat ja on küsimus, mis ulatuses on see PKT teenuse osa ning milliste muude teenustega või viisidel saaks klientidele vajalikku nõustamist ja tuge osutada. 6 Teenuseosutajate arvamuse kohaselt on PKT teenust vaja eelkõige alljärgnevatel juhtudel (küsimus teenuseosutajatele oli: Millised inimesed eelkõige PKT teenust vajavad? Miks just nemad?): • erivajadusega tööealised täiskasvanud, kelle tõenäosus jõuda avatud tööturule on väga väike; • psüühiliste probleemidega kliendid, kes tõesti on tööst huvitatud, aga vajavad kõrvalabi ja juhendamist; • seda võivad vajada kõik puuduva töövõimega inimesed olenemata diagnoosist. Teenust võiks laiendada tummadele ja kurtidele. Ka puuduva töövõimega liikumispuudega inimestele; • Need, kelle terviseseisund on kõikuv, kes ei suuda regulaarselt tööd teha. Kes suure koormusega ei suuda töötada. Pikalt kodus viibinud kliendid, tööturult väga kaua eemal olnud. PKT klientide teenuselt lahkumise põhjusi kajastab joonis 2.5. Suurima osa lahkunutest moodustavad kliendid, kes kas tervisest tulenevalt vm põhjustel ei saa teenusel hakkama. 3. PKT teenuseosutaja profiil PKT teenuseosutajate kirjeldamiseks on kasutatud mitmetest allikatest pärinevaid andmeid – PKT kliendibaasi andmeid koos registrite (SKAIS, MTR, TÖR) andmetega ning PKT teenuseosutajatelt kogutud infot (teenuseosutajate külastused ning teenuseosutajate tagasisideküsitluste andmestik). Seisuga 09/2017 on PKT teenuseosutajaid kokku 34. Ainuke maakond, kus PKT teenusepakkujat ei ole, on Hiiumaa (vt joonis 3.1). Enamik teenuseosutajaid tegutseb ühes maakonnas, vaid 3 asutust pakuvad PKT teenust 2 maakonnas ja 1 teenusepakkuja laialt üle Eesti – 9 maakonnas. 7 Joonis 3.1. PKT teenusepakkujad maakonniti 2017 (iga maakonna juures on märgitud teenuse- pakkujate arv ning sulgudes teenusekohtade arv). Keskmine PKT teenusekohtade arv ühe teenuseosutaja kohta on 19. Enim on teenuseosutajate hulgas organisatsioone, kes on valmis PKT teenust osutama 10-20 kliendile (vt. joonis 3.2) Suurimaks teenuseosutajaks on AS Hoolekandeteenuste tütarettevõte SA Hea Hoog 140 kohaga – see on ca 25% kõigist PKT klientidest. PKT teenuseosutaja ei tegele ainult selle teenuse pakkumisega, vaid osutab ka muid teenuseid. 82,4% kõigist PKT teenuseosutajatest (34st ettevõttest 28) on ka erihoolekandeteenuse osutajad. Teenuseosutajad teevad koostööd ka KOVidega ning mõned teenuseosutajad on ka Töötukassa partnerid. Täpne info hetkel puudub PKT teenuseosutajate koostöö kohta KOV ja Töötukassaga. Hinnanguliselt võib eeldada, et teenuseosutajate koostöö kohaliku omavalitsusega on küllaltki tihe (võimalikud koostöövormid seejuures on: ruumid KOVilt või tegevustoetus, KOV tellitud muude teenuste osutamine, juhtumipõhine koostöö üksikute konkreetsete kliendijuhtumitega tegelemisel). Koostööst Töötukassaga – selliseid PKT teenuseosutajaid, kes pakuks ka tööturuteenuseid, nii väga palju ei ole (hinnanguliselt 5-6), kuid nende hulk kasvab, mh sel põhjusel, et teenuseosutajad otsivad võimalusi nendele klientidele teenuse osutamiseks, kes PKT teenuselt töövõime ümberhindamise tõttu lahkuma peavad. PKT teenuse sihtrühma kuuluvad erineva terviseprobleemiga kliendid. Teenuseosutajate valmisolekut erinevate klientidega tegeleda peegeldab tabel 3.1. Nägemispuudega inimestele teenust pakkuvate asutuste hulk on kõige väiksem. 8 Tabel 3.1. Teenuseosutajate valmisolek eri kliendirühmadele PKT teenust pakkuda Kliendirühm terviseprobleemi alusel % kõigist teenuseosutajatest Psüühilise haigusega kliendid 94% Liitpuudega või peaajutraumaga... kliendid 74% Nägemispuudega kliendid 29% Joonis 3.3 annab ülevaate sellest, kui palju on teenuseosutajate hulgas erasektori, avaliku sektori ja mittetulundusliku sektori organisatsioone ja kuidas teenusekohad nende vahel jagunevad. Seda on oluline teada, sest eri sektori organisatsioonid toimivad erinevatel alustel ja ka nende tegutsemise eesmärgid on erinevad. Sellest tulenevalt on teenuseosutajate ootused teenuse suhtes erinevad. 10% PKT teenuseosutajatest on erasektori ettevõtted (OÜ-d), ca 30% avaliku sektori organisatsioonid (KOV hallatavad asutused ja KOV osalusega SA + RAS osalusega SA) ning ülejäänud on kolmanda sektori organisatsioonid (MTÜ, SA), millel ei ole KOV osalust. 4. PKT teenuse osutamine Teenuse analüüsi käesolevas osas analüüsitakse teenuse osutamise ja korraldamise mõningaid aspekte, mis on sisulises mõttes olulised. Tuginetud on seejuures ennekõike jooksvatele andmetele teenuse osutamise kohta, PKT teenuse osutamise praktika jälgimisel tehtud tähelepanekutele ning PKT teenuseosutajatelt kogutud infole. Klientidele pakutavad tööd PKT teenuse kirjelduses on nõue, et teenuseosutaja peab pakkuma klientidele töid vähemalt 3 erinevas töövaldkonnas. Praktikas pakuvad PKT teenuseosutajad keskmiselt 7,5 eri tööd oma klientidele (sõltuvalt teenuseosutajast on pakutavate tööde arv 4-15). Klientidele pakutakse töid sellistes töövaldkondades nagu nt välikoristus, sisekoristus, käsitöö (sh spetsiifilisemad käsitööliigid, nt kangastelgedel kudumine, keraamika, siidimaal vm), puutöö, abitööd (köögis, ehitusel jm), aiatööd, müügitöö, teenindamine, pakendamine, komplekteerimine, triikimine ja 9 parandamine, pesu pesemine, kontoritöö, tööd arvutiga, küttepuude tegemine, massööriteenus, ajalehtede kojukanne, jäätmekäitlus, talutööd. Klientidega sõlmitavad lepingud ja töö tasustamine PKT teenuse erinevates etappides sõlmitakse klientidega erinevaid lepinguid. I etapis sõlmitakse vabatahtliku töö leping, klientidele makstakse stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust TTTS sätete alusel. I etapp ei ole käsitletav tavapärase töö tegemisena, vaid ennekõike sisseelamisetapina, mille jooksul teenuseosutaja hindab kliendi töösuutlikkust ning õpetab teda välja erinevaid töid tegema ning kujundab tööharjumust. PKT II etapis peab teenuseosutaja tagama kliendile kaitstud tingimustes töö igaks kliendi tööpäevaks. Teenuse tehnilise kirjelduse kohaselt tuleb teenuseosutajal II etapis kliendiga sõlmida töö tegemiseks leping, mille liik sõltub tehtava töö iseloomust (tööleping, käsundusleping, töövõtuleping). PKT teenuseosutamise senine praktika näitab, et klientidega sõlmitakse nii töölepinguid (TLS alusel) kui töövõtu- ja käsunduslepinguid (VÕS alusel). Joonis 4.1 illustreerib olukorda – teenuseosutajatest ca 1/3 sõlmib oma klientidega töölepingu ja 2/3 võlaõigusliku lepingu. Enamik teenuseosutajaid maksavad klientidele tunnitasu, vähesel määral esineb ka muudel alustel töötasu maksmist, nt tükitöö tasu või kokkulepitud osakoormusele vastava kuupalga maksmist. Kuigi II etapis ei ole PKT teenuse raames ette nähtud klientidele sõidutoetuste maksmist, teevad mõned teenuseosutajad seda siiski, nt klientide poolt esitatud kuludokumentide alusel või korraldavad klientide tööle ja koju transpordi asutusesiseselt. Kui klientidega on sõlmitud tööleping (TLS alusel), siis makstakse klientidele vähemalt tunnitasu miinimummäära iga töötunni eest ja on ka näiteid suutlikumatele klientidele suuremate tasude maksmisest. VÕS-lepingute alusel töötasude maksmise praktikat on mitmesugust – teenuseosutajatelt saadud andmed viitavad sellele, et osad teenuseosutajad lähtuvad ka VÕS lepingute korral VV poolt kehtestatud miinimumtunnitasu suurusest (2,78 eur/tunnis). Kuna suur osa PKT klientidest ei suuda oma tööga välja teenida VV poolt kehtestatud miinimumtunnitasu määra, siis esineb ka praktikat, kus teenuseosutajad maksavad klientidele tehtud töö eest vastavalt tegelikult tehtud tööle (nt valminud toodangu tükihinnast lähtuvalt). Kliente juhendavad spetsialistid PKT teenuse kirjelduses on nõue, et PKT teenuse osutamisel peab kliente juhendavaid spetsialiste olema piisaval hulgal, minimaalselt 1 juhendaja iga 5 kliendi kohta. Teenuseosutajate ootus on, et seda nõuet leevendataks, nt 1 juhendaja 7-8 kliendi kohta ja et spetsialistide kvalifikatsiooninõuded vaadataks üle. 10 PKT kliente juhendavate spetsialistidega seoses on olulised paar tähelepanekut: • Kuna enamik praegustest PKT teenuse osutajatest on ka erihoolekandeteenuse osutajad, siis PKT teenusel kliente juhendavad spetsialistid on osaliselt needsamad, kes on erihoolekandeteenuste tegevusjuhendajad. Seega samad spetsialistid pakuvad klientidele mitmeid teenuseid ja eeldatavalt on nende töökoormus seetõttu küllalt suur. Seda arvestades ei ole juhendatavate klientide arvu suurendamine 1 spetsialisti kohta põhjendatud. • Teenuseosutajad on toonud välja, et õigupoolest on PKT teenusel kliente juhendavaid spetsialiste mitut tüüpi – lisaks sotsiaaltöö alase pädevusega tegevusjuhendajatele on töökeskustes vaja ka erinevate töövaldkondade asjatundjaid, tööjuhendajaid, kes ennekõike tunnevad õpetatava töövaldkonna spetsiifikat ja suudavad kliente selles töös juhendada. Teenuseosutajatele makstav pearaha Teenuseosutajatele makstakse PKT teenuse osutamise eest I ja II etapis pearaha, III etapis tasutakse osutatud teenuse eest tunnipõhiselt (pearaha=ühe täiskalendrikuu teenustasu teenusel osaleva ühe kliendi eest). Pearaha suuruse esitas iga teenuseosutaja hankes oma pakkumuses, kuid need ei tohtinud olla suuremad kui hankedokumendis fikseeritud pearaha maksimaalsed määrad. Pearaha täismäär ja ühtlasi maksimaalne määr (ilma km-ta) on teenuse I etapis maksimaalselt 305 eurot kalendrikuus, teenuse II etapis maksimaalselt 400 eurot kalendrikuus. Teenuse eest teenuse III etapis tasutakse tunnitasu alusel, max 6,50 eurot tunnis. Teenuseosutajatega sõlmitud lepingute kohaselt on reaalselt teenuseosutajatele makstavate pearahade ja III etapi tasude suurused alljärgnevad: • I etapis jääb pearaha vahemikku 265-305 eurot, keskmine 292 eurot; • II etapis jääb pearaha vahemikku 350-400 eurot, keskmine 388 eurot; • III etapi tasud jäävad 3,73-6,5 euro vahele, keskmine 6 eurot/tunnis. Et saada esialgset orienteeruvat hinnangut teenuseosutajate reaalsete kulude kohta, sai tagasiside- küsitluse raames neilt palutud, et nad analüüsiksid oma organisatsiooni poolset pearaha kasutust. Hinnanguliselt jaotub teenuseosutajatele makstav PKT pearaha järgmiste kululiikide vahel (osakaalud): • töötajate palgafond 50-70% • kulud tööruumidele 10-25% • töövahendid ja materjalid ~10% • klientide töötasud 5-20% • muud kulud 5-10% Ülaltoodud pearaha jagunemine on väga orienteeruv, võimalik hälve teenuseosutajate lõikes on suur. 5. PKT teenuse kokkuvõte, arutelu vajavad teemad ja ettepanekud Pikaajalise kaitstud töö teenust on piloteeritud ca poolteist aastat ja selle aja jooksul on saadud väärtuslikke kogemusi, mis võimaldavad teenust tulevikus edukalt edasi arendada. Hetkel on PKT teenusel juba üle pooletuhande kliendi ja sihtgrupi hulgas selle teenuse vastu huvi kasvab. Teenuseosutajate arv on samuti järjest kasvanud ning teenuse osutamise kohtade hulk suurenenud. PKT teenuseosutajad ja kliendid peavad teenuse praegust sisu ja korraldust üldjoontes mõistlikuks. Teenuseosutajate järelevalve, nende külastamine ja teenuse osutamise praktikaga kohapeal tutvumine on näidanud, et teenust osutatakse üldiselt kooskõlas PKT teenuse kirjelduse tingimustega. 11 Erinevused teenuse osutamise praktikates on siiski olemas ja viitavad sellele, et kõikides aspektides ei ole teenuse osutamises osalejatel alati ühesugust arusaama. Alljärgnevalt ongi esitatud mõned PKT teenusega seotud teemad, mis vajavad edasist arutamist ja seisukoha kujundamist. Lisatud on ka SKA projektijuhi poolne arvamus teemade kohta ja ettepanekud teenuse arendamiseks. Teema Selgitus, arvamus, ettepanek 1. Teenuse eesmärk Kas eesmärgiks on klientide jõudmine avatud tööturule? Või see, et teatud – kas peamine siht kliendirühmale on olemas võimalus töötada kaitstud tingimustes? Selles osas on kliendid tuleks kujundada laiapõhjaline ühtne arusaam. kaitstult töötamas Sõltuvalt sellest, kumb eesmärk on peamine, on PKT teenuse arendamise suund või klientide erinev. Teenusele võetavad kliendid on mõlemal juhul erinevad. Sõltuvalt ettevalmistamine eesmärgist peaks olema erinev ka klientide tasustamine ja nendega sõlmitavad avatud tööturul lepingud - tööturule „jõudjad“ suudavad eeldatavasti oma tööga töötamiseks? miinimumtunnitasu välja teenida ja nendega saab sõlmida tavapäraseid töölepinguid, ilma et nende töötasusid doteerima peaks. Sellistele klientidele on ka lihtsam sobivaid töid leida, nt allhanketöödena. Tööturule „mittejõudjad“ ei suuda oma tööga välja teenida töötasu miinimummäära ja tekib küsimus, kas riik on valmis nendele makstavaid tasusid pidevalt doteerima või mis vormis neid kliente tasustada (vbl võiks/saaks üle minna nt stipendiumidele?) PKT teenus oma praegusel kujul on suunatud pigem klientidele, kes avatud tööturule ei jõua (teenusel on ca 90% selliseid kliente, kes oma tööga miinimumtunnitasu välja ei suuda teenida ja teenuseosutajate hinnangul nad avatud tööturule ei lähe). SKA projektijuhi arvamus: Nende klientidega, kes on võimelised avatud tööturule jõudma, peaks tegelema Töötukassa, pole ju mõtet dubleerivaid teenuseid luua. Sotsiaalkindlustusamet võib läbi PKT teenuse jääda tegelema klientidega, kes tööturule eeldatavalt ei jõuagi. Seega PKT klientide puhul avatud tööturule jõudmine ei peaks olemagi eesmärk. Võimalik teenuse korralduse edaspidi võib nt olla järgmine: Töötukassa hindab klienti (sh töövõimet) ja vastavalt tulemusele suunab sobivale teenusele: - need, kes võiksid pärast pikemat harjutamist avatud tööturule jõuda, lähevad sobivatele tööturuteenustele - need, kes ilmselt ei jõuagi avatud tööturule, tulevad SKA teenustele (võib ju kaaluda ka KOV juurde töökeskuste loomist?). Psüühilise erivajadusega klientide puhul võiks PKT ühendada erihoolekandeteenustega (viia PKT ja TTT kokku). 2. Teenuse sihtrühm Sihtgrupid terviseseisundi alusel – PKT teenuseosutajatelt tuli ettepanek laiendada teenust ka nendele puuduva töövõimega inimestele, kellel on liikumispuue või kuulmispuue. Seda ettepanekut võiks kaaluda, eeldusel et PKT laieneb vaid nendele liikumispuudega või kuulmispuudega inimestele, kes soovivad küll töötada, kuid avatud tööturul seda teha ei suuda (vt p.1) 3. Teenuse Teenuseosutajate tagasiside kohaselt võimaldab olemasolev PKT teenuse rahastamine, rahastus küll jooksvat teenuse osutamist, kuid sellest ei piisa investeeringuteks, sh kaitstud töö et kaitstud töö keskusi välja arendada. keskuste välja Ettepanekud: 1) on vaja välja töötada PKT teenuse kulumudel, et hinnata arendamise praeguse rahastuse piisavust ning muudatuste vajadust; finantseerimine 2) kaaluda võiks rahastamise jagamist kaheks osaks – väiksemas summas pearahadele (mis võimaldaks katta jooksvaid kulusid) lisandub nö investeeringutoetus töökeskuste väljaarendamiseks, mida teenuseosutaja saaks vajaduspõhiselt taotleda teatud aja tagant. 12 4. Nõuded, standard Piiritleda täpsemalt ootused PKT teenuse osutamisele – kehtestada nt mingi teenuse sisule PKT teenuse standard või nõue sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste järgimiseks 5. PKT klientidele PKT teenuse osutamise praktikaga tutvumisel näis mõnedel juhtudel, et PKT pakutavad tööd teenusel olevad kliendid tegelevad pigem päevakeskusele omaste käeliste tegevustega. Sellest tuleneb ettepanek seada lisatingimusi hankesse ning tõhustada järelevalvet, et tagada klientidele selliste tööde pakkumine, millel on reaalne rahaline väljund. Teenuseosutajad peavad hankes tõendama mingil viisil reaalsete tööde olemasolu (koostöökokkulepped, allhanked) või esitavad hiljem andmed PKT klientide töö tulemusel teenitud tulude kohta (toodete või teenuste müügitulu). 6. PKT teenuse Hetkel on PKT teenuse I etapp kuni 6 kuud, II etapp tähtajatu, III etapp kuni 1 kestus aasta. Eri riikides on rakendatud erinevat praktikat, klientide teenusel olemise aeg on nt 6-8 aastat. Põhimõtteliselt võib ka Eestis kaaluda teenuse tähtajaliseks muutmist (nt 6-8 aastat), et vähendada teenusele „kinni“ jäämist. 7. Teenuseosutajate Kas ja keda tuleks eelistada PKT teenuse osutajatena - kas suuri universaalseid valiku kriteeriumid töökeskuseid või väikseid spetsialiseeritud keskusi, sh konkreetsetele sihtrühmadele (nt pimedad)? Vbl eelistada tuleks ka nt KOVidega seotud teenuseosutajaid, et suurendada KOVide panust PKT arendamisel? 8. Erinevate teenuste Hetkel ei tohi PKT klient samaaegselt saada töötamise toetamise teenust samaaegne (Sotsiaalkindlustusamet) ja lühiajalise kaitstud töö teenust (Töötukassa). osutamine PKT teenuse osutamise praktika näitab, et 82% klientidest on erihoolekande- teenustel. Hetkel tundub PKT teenus olevat erihoolekandeteenuse osutajate jaoks lisarahastuse võimalus. Ettepanek: käsitleda erihoolekandeklientide puhul erihoolekandeteenuseid ja PKT teenust kompleksselt ning edaspidi analüüsida, mis osas eri rahastuskomponendid üksteist täiendavad ja kas esineb kattuvust. 9. Kliente Töökeskustes on mitut tüüpi klienditöö tegijaid: a) sotsiaaltöö pädevusega juhendavate juhendajad, b) tööjuhendajad ehk konkreetses töövaldkonnas kliente juhendavad spetsialistide spetsialistid. Tööjuhendajate jaoks on praegused kvalifikatsiooninõuded, mis on kvalifikatsioon PKT kliente juhendavatele spetsialistidele seatud, mõnevõrra liiga ranged. Kas spetsialistide kvalifikatsiooninõudeid peaks muutma? 10. Klientidega Milline on parim lahendus klientidega sõlmitavate lepingute ja neile makstavat sõlmitavad tasude osas, kui on teada, et praegustest PKT klientidest ca 90% ei suuda oma lepingud ja tasu tööga tunnitasu miinimmmäära välja teenida? Täiendavalt analüüsida. 11. Lepingud PKT PKT teenuse tellimise hanked on praegu olnud 1-aastase perioodiga. Selline teenuse- lühiajaline teenuse tellimine on halva mõjuga PKT klientidele, kes oma tervisest osutajatega liiga tulenevalt vajavad stabiilset teenuse korraldust. Samuti ei saa teenuseosutajad lühiajalised oma tegevust pikemaks ajaks planeerida ning lühiajalised hanked suurendavad ka Sotsiaalkindlustusameti halduskoormust (uute lepingutega kaasnevad ka uued suunamised). Ettepanek – teenust tuleks hankida 2-3 aastaseks perioodiks. 12. Klientide Praegu on probleemid seoses klientide töövõime hindamisega - kui PKT klient töövõime saab osalise töövõime, peab ta teenuselt lahkuma ja head sujuvat üleminekut ümberhindamine teisele teenusele hetkel ei ole. Ettepanek: muuta TATi nii, et kui inimene on juba PKT teenusel ja tema töövõime hinnatakse ümber osaliseks, saab ta teenusel ikkagi jätkata. Sujuv üleminek kuhu ja kes korraldab?? 13. Kliendi jaoks on PKT integreerimine teiste teenustega. Kliendil peaks olema üks nö töö vaid üks osa juhtumikorraldaja, kes tema asjadega laiemalt tegeleb (mitte ainult PKT) ja leiab tema eluolust koos kliendiga talle parimad võimalused ja sobivaimad teenused. 14. PKT teenusele Selleks et SKA poolne teenuse haldamine sujuvam oleks, on vajadus IT-toe infosüsteem järele PKT teenuse administreerimiseks ja menetlustoimingute tegemiseks SKAs Praeguselt xls-tabelitelt tuleks edasi liikuda mingit laadi infosüsteemile. 13  Sihtgrupp Pikaajalise kaitstud töö teenuse 2017 teenuse- psüühika- nägemis- liit- peaaju- teenusepakkujad 2017 (seis 08/2017) Lisainfo kohtade arv häire puue puue trauma... Harjumaa Kuusalu Vallavalitsus 18 x x x Eesti Pimemassööride Ühing 10 x x Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu 15 x x x LaNoor M TÜ 1 x Päevakeskus Käo 24 x Pimedate töökeskus Hariner 15 x x x x Tallinna Tugikeskus Juks 30 x Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Astangu KRK 25 x x x x M erimetsa tugikeskus 2 x Keila Linnavalitsus 20 x x Põhja-Eesti Pimedate Ühing 10 x Hiiumaa Ida-Virumaa SA Hea Hoog, AS Hoolekandeteenused Si l l a mä e 20 x x x Jõgevamaa SA Hea Hoog, AS Hoolekandeteenused Või s i ku 25 x x x M TÜ Iseseisev Elu 10 x x x Keerub OÜ 20 x x x Tabivere Sotsiaalkeskus 15 x x x Järvamaa SA Hea Hoog, AS Hoolekandeteenused Türi 10 x x x Imavere Vallavalitsus 5 x x x x Läänemaa SA Hea Hoog, AS Hoolekandeteenused Uuemõi s a 10 x x x Lääne-Virumaa M TÜ Johanna 15 x x x SA Hea Hoog, As Hoolekandeteenused Ra kvere, Ta pa 20 x x x OÜ Keerub 10 x x Põlvamaa Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda 10 x x x SA Hea Hoog, AS Hoolekandeteenused Era s tvere 20 x x x SA "M aarja Küla" 25 x x Pärnumaa Eesti Hoolekande Selts 20 x x x x Solve et Coagula Osaühing 15 x x x Aktiviseerimiskeskus Tulevik 15 x x x Raplamaa Kohila Turvakeskus 15 x x x x Pahkla Camphilli Küla SA 15 x x Saaremaa M TÜ Saaremaa Puuetega Inimeste Koda 12 x x x x SA Hea Hoog, AS Hoolekandeteenused Sõmera 5 x x x M TÜ Randvere Tööõppekeskus 7 x x x Tartumaa SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus 20 x x M TÜ Iseseisev Elu 25 x x x OÜ Koduhooldus 10 x SA "M aarja Küla" 5 x x Valgamaa SA Hea Hoog, AS Hoolekandeteenused Tõrva 15 x x x SA Taheva Sanatoorium 10 x x x x M TÜ AVITUS 15 x Viljandimaa M TÜ Töötoad 10 x x x SA Hea Hoog, AS Hoolekandeteenused Ka rul a 15 x x x Võhma Linnavalitsus 5 x x Võrumaa M TÜ M aana 14 10 x x x x M TÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus 20 x Pikaajaline kaitstud töö Projekti lõpparuanne Käesolevas projekti lõpparuandes antakse ülevaade pikaajalise kaitstud töö teenuse katsetamisest aastatel 2015-2023, mis toimus Euroopa Sotsiaalfondi eelarvest finantseeritud projekti raames. Dokument sisaldab kokkuvõtet projekti eesmärkidest, katsetatud teenuse lühikirjeldust, antud on ülevaade pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamisest ja arendustegevusest projektiperioodi jooksul. Projekti lõpparuande koostamisel andsid oma panuse Sotsiaalkindlustusameti TEO erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse projektijuht Helle Villem, analüütik Kärt Saarsen, koordinaatorid Katrin Tiideberg ja Kerli Pill, talituse juht Lagle Kalberg, nõunik Ülle Riisalo. Jaanuar 2024 Sisukord 1. Taust ja projekti eesmärgid ............................................................................................................. 4 2. Ülevaade PKT teenusest ...................................................................................................................... 5 2.1. Teenuse eesmärk.......................................................................................................................... 6 2.2. Teenuse sihtrühm ......................................................................................................................... 6 2.3. Teenuse korraldus ........................................................................................................................ 6 3. PKT osutamise praktika ....................................................................................................................... 7 3.1. PKT teenuse üldandmed............................................................................................................... 7 3.2. Teenuse saajad ............................................................................................................................. 9 3.3. PKT teenuseosutajad .................................................................................................................. 12 3.4. Töövaldkonnad ........................................................................................................................... 13 3.5. Töö tegemiseks sõlmitud lepingud ja töö tasustamine .............................................................. 14 3.6. PKT projekti töökorraldus SKAs .................................................................................................. 15 4. Märkamised. Järeldused. Muudatused ......................................................................................... 15 4.1. Tähelepanekud ........................................................................................................................... 15 4.2. Teenuse sisus ja korralduses tehtud muudatused ..................................................................... 19 4.3. Muud PKT arendustegevused..................................................................................................... 22 Kokkuvõtteks ......................................................................................................................................... 24 Lisa 1. PKT teenuseosutajad 2016-2023 ................................................................................................ 26 Lisa 2. Erivajadusega inimeste valmistatud toodete e-poed................................................................. 28 Lisa 3. SOM töörühmas väljatöötatud mudelid, 2020........................................................................... 29 Lisa 4. PKT teenuse katsetamisel tehtud muudatused, 2016-2023 ...................................................... 30 Lisa 5. Joonis: PKT teenuse osutamine ja arendustegevused 2015-2023 ............................................. 31 2 Aruandes kasutatud lühendid: • EMTA – Maksu- ja Tolliamet • ESF – Euroopa Sotsiaalfond • IET – igapäevaelu toetamise teenus • KE – kogukonnas elamise teenus • KOV – kohalik omavalitsus • LKT – lühiajaline kaitstud töö • PKT – pikaajaline kaitstud töö • RAKE – Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus • RHR – Riigihangete Register • RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus • SHS – sotsiaalhoolekande seadus • SKA – Sotsiaalkindlustusamet • TAT – toetuse andmise tingimused • TE – toetatud elamise teenus • TEO – Sotsiaalkindlustusameti teenuste osakond • TT – töötamise toetamise teenus • TO - teenuseosutaja • TTTS – tööturuteenuste ja -toetuste seadus • TVR – töövõimereform • VÕS – võlaõiguslik leping • ÖE – ööpäevaringne erihooldusteenus 3  1. Taust ja projekti eesmärgid Pikaajalise kaitstud töö (edaspidi PKT) projekt käivitati 2016. aastal töövõimereformi (edaspidi TVR) raames, mille käigus töötati välja ja katsetati mitmesuguseid teenuseid vähenenud töövõimega inimestele. Aastatel 2016-2023 rahastati Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) projekti „Pikaajalise kaitstud töö teenuse väljaarendamine ja osutamine.“ Pikaajalise kaitstud töö teenus oli loodud inimeste jaoks, kes oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul. Teenuse eesmärgiks oli pakkuda neile inimestele töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas. PKT projekti kaudu sai perioodil 2016-2023 võimaluse kaitstud tingimustes töötamiseks kokku 2051 puuduva töövõimega inimest. Teenust osutas erinevatel aastatel üle Eesti kokku 46 asutust (Lisa 1) 16,55 miljoni euro eest. ESF projektide elluviimisel on ametlikuks alusdokumendiks toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT), milles on sõnastatud projekti eesmärgid, planeeritud tegevused, oodatavad tulemused. PKT projekti tegevusi on viidud piloteerimisperioodil ellu kahe erineva TAT-i alusel (tabel 1). Tabel 1. PKT projekti toetuse andmise tingimused, (allikas: TAT raamtekstid). Periood 01.03.2015-28.02.2022 01.03.2022-31.12.2023 TAT TAT „Töövõimereformi sihtrühma TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise töövõimelisuse tõstmine ja nende hoolduse kättesaadavus“, töötamise soodustamine“, sotsiaalkaitseministri 18.09.2022 sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja käskkiri nr 118 tööministri 21.07.2015 käskkiri nr 115 Abikõlblikkuse 01.01.2015-31.12.2023 01.03.2022-31.12.2024 periood Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja / Toetuse saaja: Sotsiaalministeerium Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet elluviija Partner: Sotsiaalkindlustusamet Seos rakenduskavaga Prioriteetne suund „Tööturule Prioriteetne suund „Sotsiaalsem Eesti“, juurdepääsu parandamine ja tööturult meede „Iseseisvat toimetulekut väljalangemise ennetamine“1 toetavate ja kvaliteetsete sotsiaal- teenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“2 PKT projekti eesmärgid ja planeeritud tegevused TAT põhjal olid järgmised: • PKT teenuse piloteerimine TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alaprojekti raames: o Periood 01.03.2015-28.02.2022 o Toetuse andmise tingimuste eesmärk oli tööealiste vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise võimaluste suurendamine. TAT-i alaprogrammi „Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine“ raames seati eesmärgiks pakkuda puuduva töövõimega erivajadustega tööealistele inimestele töötegemise võimalust kaitstud ja 1 https://pilv.rtk.ee/s/yCQkLganxkmJad9 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 2 https://pilv.rtk.ee/s/cw3SqJ2Woy8wiEN Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 4  kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenustele või avatud tööturule. Tegevus toetas põhimõtet tagada võimalus aktiivsuseks tööturul ka vähenenud töövõimega inimestele. • PKT teenuse katsetamine TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ alaprojektina: o Periood 01.03.2022-31.12.2023 o Tegevuse eesmärk, pakkuda vähenenud töövõimega ja erivajadustega inimestele töötegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenuseid saama või avatud tööturule, ei muutunud. Teenuse piloteerimiseks saadud kaheaastane lisaperiood oli selleks, et analüüsida, kas ja kuidas on võimalik ühendada sarnased tegevused – olemasolev erihoolekande töötamise toetamise teenus ning kaitstud töötamise teenus, võttes arvesse parimaid praktikaid, mis toetavad psüühikahäirega inimeste töötamist. Lisaks sooviti vaadata konkreetsete sihtgruppide üleselt, kas ja kuidas võiks töötamise toetamine olla inimese jaoks tulemuslikum tööhõive süsteemis. Lühikokkuvõte PKT projekti käigust, sh teenuse osutamise mahtudest ja arendustegevustest on esitatud joonisel 1 (Lisa 5). Põhjalikuma ülevaate PKT teenuse osutamise eri aspektidest ning arendustegevustest saab käesoleva aruande järgmistest peatükkidest. Joonis 1. PKT teenuse osutamine ja olulisemad arendustegevused 2015-2023. 2. Ülevaade PKT teenusest 2016. aastal Eestis käivitatud TVRi peamiseks eesmärgiks oli vähenenud töövõimega inimeste tööturule toomine. ESF finantseeritava kaitstud töö teenuse katseprojekti käivitamisele Eestis andis tõuke psüühilise erivajadusega inimestega tegelevate organisatsioonide poolne tähelepanu juhtimine, et paljud nende teenusesaajad on suutelised töötama sobiva toe ja keskkonna olemasolul ning kõikide 5 erivajadustega inimeste puhul oleks mõistlik rakendada nende töötamise potentsiaali. Lahendusena nähti tegevuskeskuste, kaitstud töökohtade või kaitstud töö keskuste loomist neile, kes ei ole võimelised töötama avatud tööturul, kuid saaksid siiski panustada ühiskonda ning tunda end seeläbi täisväärtuslike kogukonna liikmetena. Lahendusideede esmaseks testimiseks viidi Eestis läbi kaks väiksemahulist pilootprojekti, aastatel 2009-2012 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt 3 ja 2015. aastal Maarja Külas4. 2015. aastal töötati Sotsiaalministeeriumi juhtimisel ning Sotsiaalkindlustusametit ja potentsiaalseid teenuseosutajaid kaasates välja pikaajalise kaitstud töö teenuse mudel koos detailse teenusekirjeldusega. 2015. aasta sügisel viis Sotsiaalkindlustusamet läbi esimese riigihanke pikaajalise kaitstud töö teenuse osutajate leidmiseks (RHR, viitenumber 1661135). Reaalselt alustati PKT teenuse osutamist veebruarist 2016. PKT teenust oli plaanis katsetada kuni 2020. aastani, kuid projekti pikendati edaspidi järkjärgult kuni 2023. aasta lõpuni. PKT projekti elluviimise vältel viis Sotsiaalkindlustusamet regulaarselt läbi riigihankeid PKT teenuseosutajate leidmiseks6. See võimaldas teenuse kirjeldusse sisse viia suuremaid ja väiksemaid muudatusi, arvestades teenuse piloteerimisel välja tulnud kitsaskohti ning katsetada teistsuguseid tingimusi nii teenuse korralduses, mudelis, rahastuses kui ka teenuse perioodis. Täpsemalt saab piloteerimise käigus ilmnenud kitsaskohtadest ja nende põhjal parimaid praktikaid arvestades sisse viidud muudatustest lugeda peatükis 4.2. 2.1. Teenuse eesmärk PKT teenuse eesmärk oli pakkuda jõukohase töötamise võimalust kaitstud tingimustes inimestele, kes oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes tingimustes avatud tööturul. „Kaitstult töötamine“ tähendab ennekõike teenuse saaja psüühikahäirest tingitud erivajadust arvestavat paindlikku töökorraldust ja tema pidevat juhendamist. Töötamine sellisel viisil võis toimuda spetsiaalses töökeskuses, samuti võis kaitstud töökoht paikneda ka tavalises ettevõttes, kus erivajadusega inimene juhendaja toel tööd teeb. Teenuse eesmärk ajas ei muutunud. 2.2. Teenuse sihtrühm TAT kohaselt olid pikaajalise kaitstud töö teenuse sihtrühmaks puuduva töövõimega tööealised isikud, kellel on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või kes on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse. Oluline oli inimese töösuutlikkus – teenusel olles pidi inimene suutma teha eesmärgipärast tööd keskmiselt 10 tundi nädalas. Lisaks eelpool nimetatud kriteeriumitele oli PKT teenusele õigustatuse alusteks inimese toimetulek igapäevaelu toimingute ja sotsiaalsete suhetega, motivatsioon töötada ja terviseseisundi stabiilsus. 2.3. Teenuse korraldus PKT teenuse katsetamist korraldas Sotsiaalkindlustusamet, kes läbi riigihangete leidis oma partneriteks teenuseosutajad – erivajadusega inimestele juhendamist ja spetsiaalsetes tingimustes töötamise võimalust pakkuvad asutused. Teenuseosutajate ülesandeks oli tagada teenuse saajatele vajalikus mahus tugi ja juhendamine ning luua neile töövõimalused koostöös erinevate ettevõtetega või KOV allasutustega, kelle tellimusel valmistati tooteid, tehti allhanketöid, kellele osutati teenuseid. PKT teenust osutaval asutusel tuli jälgida, et 3 ESF projekt „Kaitstud töö teenus – erivajadustega inimestele töö ja eneseteostuse pakkumine väljaspool avatud tööturgu“ (projekt 1.3.0101.09-0083). Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, 2012. Vt ka https://www.astangu.ee/et/uudised/kaitstud-too-teenus-pakub-erivajadustega-inimestele-tood-ja- eneseteostust 4 ESF programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013“ projekt „Kaitstud töö teenuse arendamine Lõuna-Eestis“, SA Maarja Küla, 2015. 5 Vt https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/693722/general-info 6 PKT hanked olid reeglina üheaastase hankeperioodiga, vaid aastatel 2019-2020 oli hanke periood kaks aastat. 6 • teenusel olijatele pakutavate tööde nimekiri oleks mitmekesine. Tööde proovimise ja harjutamise võimalus pidi olema vähemalt kolmes erinevas töövaldkonnas (vt ptk 3.4); • teenuse saajaid juhendavaid spetsialiste pidi olema töötegemise asukohas piisaval hulgal, aastatel 2016-2018 minimaalselt üks juhendaja viie teenuse saaja kohta ja aastatel 2019-2023 minimaalselt üks juhendaja seitsme teenuse saaja kohta. Pikaajaline kaitstud töö teenus koosnes oma ülesehituselt kolmest etapist, mida teenusele asunud inimene järjest läbima hakkas. Eri etappide eesmärgid olid: ➢ Teenuse I etapp - inimese töösuutlikkuse hindamine ning tööoskuste kujundamine. Selles etapis hindas teenuseosutaja teenusele asunud inimese töösuutlikkust ning selgitas välja talle sobivad tööd, mida isik kaitstud tingimustes teha saab, toimus tööharjumuse kujundamine ning tööoskuste õpetamine ja harjutamine. Teenuseosutaja hindas kliendi arengut erinevate tööde lõikes; ➢ Teenuse II etapp - isik töötas kaitstud tingimustes, seejuures oli talle teenuseosutaja poolt tagatud vajalikus ulatuses juhendamine ja toetus. II etapi eesmärk oli arendada teenusekasutajale sobilike tööde tegemiseks tarvilikke oskusi, süvendada tööharjumust ja võimalusel leida sobilik töö tööandja juures; ➢ Teenuse III etapp - isik töötas avatud tööturul või kaitstud tingimustes teenuseosutaja juures, teenuseosutaja toetas isikut nii tööle asumisel kui töötamisel, et säilitada inimese töösuutlikkus ja -tahe ning toetada tema tööl püsimist. Kuigi inimene töötas PKT teenusel olles kaitstud tingimustes, tuli ka tema puhul järgida Eestis kehtivat töötamise regulatsiooni, st temaga tuli sõlmida töö tegemiseks leping ning maksta töötasu. PKT teenuseosutajatele maksti teenusel olnud inimestele osutatud teenuse eest kalendrikuu põhiselt pearaha. Pearaha suurus sõltus sellest, millises teenuse etapis inimene viibis, kas inimene täitis nõutud teenusel osalemise mahtu ning teenuseosutaja poolt hankepakkumuses esitatud hinnast. 3. PKT osutamise praktika 3.1. PKT teenuse üldandmed PKT teenuse osutamine ESF projekti raames algas 2016. aasta veebruaris ja lõppes 2023. aasta detsembris. Tabel 2 annab ülevaate PKT teenuse osutamise põhinäitajatest kaheksa aasta jooksul. Projekti jooksul osutati PKT teenust üle Eesti 14 maakonnas. Ainuke maakond, kus PKT teenust ei katsetatud, oli Hiiumaa, kus ei olnud PKT riigihangetes osalemisest huvitatud teenuseosutajaid. Projekti vältel kaalus üks Saaremaa teenuseosutaja oma tegevuse laiendamist ka Hiiumaale, kuid hinnates oma ressursse ja potentsiaalset PKT teenust vajavate inimeste hulka Hiiumaal, loobus sellest. Projekti viimasel aastal oli riigihankega teenuseosutajatele jagatavate PKT teenuskohtade arv varasemate aastatega võrreldes väiksem, mistõttu PKT teenusega kaetud maakondade arv vähenes, sellel aastal ei osutatud PKT teenust Hiiumaal, Rapla- ja Võrumaal. Tabelist 2 leiab andmed PKT teenusesaaja keskmise teenusekulu kohta kuus. Aastate lõikes kõikus keskmine märgatavalt. Selgituseks, keskmise teenusekulu suurus sõltus PKT teenuseosutajatele 7 makstavate teenustasude suurusest (vt Lisa 4, pearaha piirmäärad hankes7) ning sellest, kui suur on teenuse eri etappidesse jõudnud teenusesaajate osakaal kõigist (vt teenuse ülesehitus p.2.3). Projekti esimesel aastal olid teenusele asunud inimesed I etapis, mille pearaha maksumus on teiste etappidega võrreldes madalam. Aastatel 2017-2018 teenusekulu järjest suurenes, kuna teenusesaajad liikusid üha rohkem II etappi. 2019. aastal viidi teenuse tingimustesse sisse muudatus ja II etapp jagati kaheks (vt p.4.2 ja Lisa 4) – teenusesaajad jagunesid II põhietapi ja II jätkuetapi vahel ja selle tõttu keskmine teenusekulu vähenes, kuna II jätkuetapi pearaha on madalam. Projekti lõpuaasta toimus keskmise teenusekulu vähenemine taas PKT teenusetingimuste muutmise tõttu. Tabel 2. PKT teenuse osutamise põhinäitajad PKT teenus 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Teenuseosutajatele jagatud 484 649 685 679 679 700 598 488 teenuskohti Teenusel inimesi 371 567 640 586 619 657 541 397 (aasta lõpu seisuga) sh I etapis 92 161 137 78 92 46 17 sh II etapis 279 404 499 443 418 316 258 sh II jätkuetapis - - - 88 137 - - sh III etapis - 2 4 10 9 179 122 Teenuseosutajaid (asutusi) 28 34 29 25 25 21 25 20 Teenusega kaetus maakonniti 14 14 14 14 14 14 14 12 Teenuse osutamise asukohti 40 55 40 39 39 41 45 40 Hankes osalenud pakkujaid 28 32 36 31 30 28 25 Tegelik teenuse osutamise 0,84 2,43 3,10 2,19 2,32 2,80 1,53 1,16 kulu (TO tasud), mlj € Keskmine teenusekulu 266 322 411 323 311 324 292 284 inimese kohta kuus, € Erinevate aastate lõikes oli tavapärane, et mingi osa PKT teenuskohti jäid täitmata, kuigi need kohad olid teenuseosutajatele välja jagatud. Selgituseks, SKAs analüüsiti iga PKT hanke ettevalmistamisel andmeid potentsiaalsete teenusevajajate ja teenusepakkujate kohta ning PKT teenuskohtade täitumist ning prognoositi selle alusel PKT hankes jagatavate teenuskohtade arv maakondade lõikes. Teisalt tegid prognoose ka teenuseosutajad, kes analüüsisid oma ressursse, võimekust teenust pakkuda ja taotlesid selle põhjal endale riigihankes teenuskohad. Tegelikkus erineb prognoosist ja praktikas jäi ikkagi osa teenuskohti täitmata. Üheks põhjuseks oli ka see, et teenust taotleval inimesel on õigus teenuseosutajat valida – praktika näitas, et paljudel inimestel on kindel eelistus teenuseosutaja osas ja kuigi teise teenuseosutaja juures võib olla vaba teenuskoht, inimene sinna teenusele minna ei soovi. Teenuskohtade täitumiseks on oluline ka teavitustegevus, mida SKA oma ressursside ja võimaluste piires ka tegi. Suurt rolli potentsiaalselt PKT teenust vajavate inimeste märkamisel kandsid teenuseosutajad, kes igapäevaselt sihtrühmaga kokku puutusid. 7 Projekti ettevalmistamisel ja PKT teenuse käivitamisel võeti PKT teenuse pearahade piirmäärade kujundamisel aluseks võrdlus erihoolekandeteenuste tollal kehtinud hindadega, hinnakujundusel oli lähtekohaks ka Astangu KRK poolt koostatud kaitstud töö teenuse kulumudel (see valmis Astangu KRK kaitstud töö pilootprojekti käigus 2012, vt viide 3). Et samaaegselt PKT teenuse käivitamisega kutsuti Töötukassas ellu sarnasele sihtrühmale ka LKT teenus, lähtuti PKT teenuse I etapis töövõtteid õppivate teenusesaajate puhul tööturuteenuste saajatele kehtinud tingimustest (PKT teenuse I etapis maksti neile TTTS alusel stipendiumi ja sõidu- ja majutustoetust). 8 3.2. Teenuse saajad PKT teenusel osales aastatel 2016-2023 kokku 2051 inimest, mehi oli rohkem kui naisi (54% mehi). TATis kinnitatud PKT sihtrühma määratluse kohaselt said teenust kasutada tööealised isikud alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani. Teenusel oli inimesi kõikidest vanusegruppidest (joonis 2). Võrdluseks, erihoolekandeteenuseid on võimalik saada alates 18-eluaastast. Nooremaid, kui 18- aastaseid sisenes teenusele vähe (aastate lõikes: 2016-1 noor, 2017-1, 2018-4, 2019-5, 2020-2, 2021- 2, 2022-1, 2003-3 noort). Joonis 2. PKT teenusesaajad 2016-2023 vanuse lõikes (2051 isikut, vanus projekti sisenemise hetkel) PKT teenuse sihtrühmaks olid inimesed, kellel oli raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või kes olid läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse (p.2.2). Analüüsides, milline oli erinevate terviseprobleemidega inimeste osakaal PKT teenust saanute hulgas ilmnes, et enam kui ¾ kõigist PKT teenusel viibinutest on psüühilise erivajadusega isikud (vt joonis 3). Joonis 3. PKT teenuse kasutajad terviseprobleemi lõikes (2016-2017 projektis osalenute andmed). 9 PKT teenusele asunud inimeste profiil terviseprobleemi järgi oli projekti erinevatel aastatel sarnane (vt võrdlevalt joonis 3 ja tabel 3). Tabel 3. PKT teenuse saajad terviseprobleemi lõikes (01.09.2023 seisuga)8 PKT teenuse saajad seisuga 09/2023 Puude liik isikute arv osakaal Psüühikahäire või intellektipuue 318 79% Liitpuue 73 18% Nägemispuue 6 1% Muu 6 1% Kokku 403 100% PKT teenuse tingimuste kohaselt ei tohtinud PKT teenusel olev isik samaaegselt saada TT teenust või LKT teenust. Muid teenuseid võisid PKT teenuse saajad kasutada, sh mitmesuguseid erihoolekandeteenuseid või KOV sotsiaalteenuseid. PKT teenuse kasutajatest enamik oli samal ajal ka mõnel erihoolekandeteenusel (vt joonis 4). 2023. aastal erihoolekandeteenust saavate inimeste osakaal pisut vähenes (09.2023 EHK teenuse saajaid 67%), selle põhjuseks oli ÖE teenuse saajate väljajäämine PKT sihtrühmast. Joonis 4. PKT teenuse saajate arv, kes samaaegselt olid ka erihoolekandeteenusel, 2020-2023 8 2023. aasta andmetes ei ole intellektipuudega inimeste osakaalu eraldi välja toodud, seoses muutustega SKA andmebaasis puude liigi määramisel. 10 Joonis 5 annab ülevaate sellest, milliseid erihoolekandeteenuseid PKT teenusel olijad on kasutanud, andmed on viimase 4 aasta kohta. Joonis 5. Erihoolekandeteenused, mida PKT saajad kasutasid Kõigist aastatel 2016-2023 PKT projektis osalenutest (kokku 2051 teenust saanud inimest) oli PKT teenusele korduvaid sisenejaid 456 inimest. Teenusele korduva sisenemise puhul oli varasema teenuse katkestamise põhjused enamasti seotud kas teenuseosutaja hankest eemalejäämisega või inimese elukoha muutumisega, vahel ka ajutise terviseseisundi halvenemisega või hindas teenuseosutaja inimese esimesel korral teenuselt välja hanketingimusi silmas pidades. Joonis 6. PKT teenusel lõpetamise/katkestamise põhjused 11 Joonisel 6 on välja toodud erinevad PKT teenuse lõpetamise või katkestamise põhjused. Inimesest tulenevaid teenuse katkestamise põhjuseid oli erinevaid, nt isiku enda soovil, terviseseisundi halvenemise tõttu, perekondlikel põhjustel, kolimise tõttu (s.h. suuremate erihooldekodude reorganiseerimisega seotud elukohavahetused) jms. Kõige levinuim teenuse katkemise põhjus (28%9) tuli teenuse hankepõhisusest - inimene väljus teenuselt kui TO ei osalenud järjekordses hankes või sai järgmiseks hankeperioodiks varasemast vähem teenuskohti. Teenuse saamine katkes vahel ka teenuseosutaja algatusel (24% juhtudel), kelle hinnangu kohaselt ei olnud PKT teenus inimesele jõukohane, inimese töösuutlikkus või motivatsioon ei olnud piisav PKT raames töötamiseks. Läbi aastate oli kõrge I etapi 4-6 kuu jooksul teenuse katkestajate osakaal, teenus lõpetati teenuseosutaja hinnangu alusel I etapi jooksul või selle lõppedes (vt tabel 4). Inimese teenuselt väljumiseks (sõltumata sellest, kas algatus selleks tuli teenusesaajalt endalt või teenuseosutajalt), olid erinevad põhjused: terviseseisundist tulenevad takistused olid PKT jaoks liiga suured, mis piirasid omandada töösokuseid ja täita tööülesandeid vähemalt 2 h päevas, motivatsioon tööd teha ja õppida oli madal või oli inimene hoopis mõistnud, et tööülesanded on liiga lihtsad ning ta sobitub pigem avatud tööturule. Kogu 8-aastase teenuse piloteerimise jooksul lõpetati inimesel teenus I etapis vähese töösuutlikkuse tõttu 57,6% teenusele sisenejatest. Võrdluseks, II ja III etappi jõudnutel oli vähenenud töösuutlikkus põhjuseks 19,4% teenusel lõpetanutest. Tabel 4. Aastate lõikes PKT teenuse I etappi sisenejad, kelle töösuutlikkus PKT teenuseosutaja hinnangute põhjal ei võimaldanud töötada teenuse II etapis. 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Teenuse I etappi sisenejate arv, 474 438 397 360 273 356 213 146 ... sh neist samal aastal teenusel lõpetajad/katkestajad 151 175 143 130 116 130 124 41 ...sh Lõpetamine põhjusega "ei sobi PKT" 63 56 57 74 63 46 32 12 "ei sobi PKT" põhjusega lõpetajate osakaal teenuse lõpetajatest/ katkestajatest 42% 32% 40% 57% 54% 35% 26% 29% 21,7% teenusel viibinud inimestest olid teenusel 3 ja enam aastat. Projekti lõppedes teenusel olnud inimestest (397) oli 15% neid, kes olid katkematult teenuse raames töötanud 5 ja enam aastat. Need andmed peegeldavad teenuse piloteerimisest saadud tulemust, mis kinnitab sihtrühma pidevat toetusvajadust ja seda ka kaitstud tingimustes töötamisel. Teenusekasutajatest on avatud tööturule edasi liikunud või PKT toetuseta töötamist jätkanud 5-20 inimest aastas, kogu projekti jooksul 4% osalejatest. Projekti käigus esines juhtumeid, kus vaatamata teenuseosutaja poolt osutatud jätkutoele lõppes erivajadusega inimese töösuhe avatud tööturul katseajal ning inimene naases töökeskusesse kaitstud tööle. 3.3. PKT teenuseosutajad PKT teenuse piloteerimises osales projekti perioodil kokku 46 teenuseosutajat, neist 8 osalesid teenusepakkujana vaid ühel aastal, 12 asutust 2-3 aastal ja 28 asutust 4-8 aastal (vt Lisa 1). Teenust osutati üle Eesti, suuremates maakondades nagu Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa oli teenusepakkujaid rohkem, väiksemates maakondades nagu Viljandimaa, Järvamaa, Raplamaa tuli 9 Teenuse lõppemiste põhjuste analüüsis on välja võetud detsember 2023 lõppemised, mis tulenesid PKT pilootprojekti lõppemisest. 12 teenust osutama tihtipeale vaid 1 pakkuja. Enamik teenuseosutajaid olid lokaalsed, pakkudes teenust vaid ühes maakonnas (tabel 5). Tabel 5. Teenuseosutajad, kes osutavad PKT teenust ühes või mitmes maakonnas 1 maakonnas 42 teenuseosutajat 2 maakonnas 3 teenuseosutajat 11 maakonnas 1 teenuseosutaja PKT teenuse ei ole erihoolekandeteenus SHSi mõistes ja selle teenuse osutajatele ei seatud PKT hanketingimustes nõuet, et teenusosutajal peab olema tegevusluba erihoolekandeteenuste osutamiseks. Siiski osutasid praktikas teenust peamiselt hoolekandevaldkonnas tegutsevad asutused. Eelkõige oli selle põhjuseks PKT teenuse tingimustes sisalduv nõue, et teenusesaajaid otseselt juhendavatel spetsialistidel peab olema varasem sihtrühmaga töötamise kogemus ja tegevusjuhendaja kvalifikatsioon. Seega tulid hankesse osalema peamiselt sellised ettevõtted, kus nõuetekohased spetsialistid töötavad. Selliseid ettevõtteid, mis olid konkreetselt spetsialiseerunud erivajadusega inimestele töövõimaluste pakkumisele, oli PKT teenuseosutajate hulgas 4 – Tallinnas tegutsevad Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus ja MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner, Pärnus tegutsev MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik ning üle Eesti paljudes maakondades SA Hea Hoog. Hea Hoog, mis on RAS Hoolekandeteenused tütarettevõtte, on keskendunud erihoolekande teenusel olevatele inimestele töövõimaluste loomisele. PKT teenuseosutajad ei tegelenud ainult PKT teenuse pakkumisega, vaid osutasid ka muid teenuseid. 34 asutust ehk 74% kõigist PKT teenuseosutajatest olid ka erihoolekandeteenuse osutajad. Lisaks erihoolekandeteenuste pakkumisele osutati rehabilitatsiooniteenuseid, KOV-i sotsiaalteenuseid, tööturuteenuseid, pakuti koolitusi, tegutseti kogukonna vabatahtliku ühinguna või puuetega inimestele erinevate teenuste pakkujana. 3.4. Töövaldkonnad Hanke tingimustes oli nõutud teenuseosutajalt võimekust pakkuda teenuse sihtrühmale tööd vähemalt kolmes erinevas valdkonnas, sisult erinevates töölõikudes. Tööde mitmekesisusega sooviti näha, et võimaldatakse töötamist nii sise- kui välistingimustes, füüsiliselt aktiivseid ja passiivseid töötegevusi, tegevusi grupis ja individuaalselt. PKT teenuse saajad on aastatel 2016-2023 teinud mitmesuguseid töid: • komplekteerimine • pesu pesemine, sorteerimine, triikimine • pakendamine • küttepuude tegemine, pakkimine, • markeerimine ladustamine • väli- ja sisekoristus • teenindamine • käsitöö (viltimine, tikkimine, kudumine, • abitööd (köögis, aiandis, farmis, metsas õmblemine, kaartide ja karpide jm) valmistamine, meenete ja suveniiride • massööriteenus (nägemispuudega valmistamine jmt) inimestel) • puidutöö, mööbli restaureerimine • IT konsultant (nägemispuudega inimesed) • savitöö • audiofailide redigeerimine • metallitöö (nägemispuudega inimesed) • laotöö 13 Töid ei teostatud vaid töökeskustes või teenuseosutaja territooriumil. Mitmetel teenuseosutajatel olid koostöökokkulepped teise tööandjaga või KOViga ning regulaarselt või hooajaliselt tehti töid PKT teenuse raames ja juhendamisel teise tööandja juures või kogukonnas. Töövaldkondades oli erinevusi Harjumaa ja muu Eesti vahel. Harjumaal esines rohkem allhanketöid nagu komplekteerimine ja pakendamine, mujal tehti seda väiksemas koguses. Teenuse piloteerimise esimestel aastatel tehti rohkem käsitööd, teenuse osutamise ja arendamise käigus asutused mitmekesistasid pakutavate töövaldkondade nimekirja. Enamlevinud töövaldkond oli käsitöö, erivajadustega inimestele mõeldud töökeskustes valmivad kõrge kvaliteediga ilusad käsitöötooted, mida turustatakse kohapeal ja e-poodides (vt ülevaadet Lisa 2). Hankedokumentides sisaldus tingimus, millega PKT teenuse eesmärki silmas pidades oodati teenuseosutajalt suutlikkust leida piisavalt tulutoovaid töid, mille tegemisel PKT teenusekasutaja pidi olema suuteline välja teenima oma töötasu valmistatud toodete või osutatud teenuste müügitulust. Praktika näitas, et suurem osa PKT teenusesaajatest on madala töösuutlikkusega ning tegi jõukohases tempos lihtsaid töid, millega ei olnud võimalik välja teenida töötasu VV poolt sätestatud miinimummääras. Teenusel olevatele inimestele pakutud töötegevuste puhul tekkis vahel ka küsimus, kas tegemist on tööga või töölaadse tegevusega, kuna need tegevused nõudsid vähe oskuseid, tegevuse tulemusena valmisid vähese müügiväärtusega tooted, mille eest saadud müügitulu oli väga väike või üldse puudus. 3.5. Töö tegemiseks sõlmitud lepingud ja töö tasustamine PKT teenuseosutajalt nõuti teenusekasutajaga kaitstud tingimustes töötamise II etapis ning 2022. aastast ka III etapis töölepingu või võlaõiguliku teenuse osutamise lepingu sõlmimist, mille konkreetne sisu sõltus töö iseloomust ja mahust. PKT teenusel pidi teenusekasutaja töötama koormusega vähemalt 40 tundi kuus. Teenuse katsetamise käigus tuli teadmine, et Eesti tööseadusandluses on puudu kaitstud tingimustes töötamiseks sobiv lepinguvorm. PKT teenuse saajale ei ole võimalik seada kõiki kohustusi, mis on töötajal töölepingulises suhtes, nt erivajadusest tingituna võib esineda sagedamini ette teatamata töölt puudumisi, mis tavalise töölepingu puhul võib kaasa tuua tööandja poolt lepingu lõpetamise. • Olemuselt sarnanes PKT teenuse raames töötamine töölepingu alusel töötamise tunnustele, sest oli nõutud kindlaksmääratud koormus, teenusesaaja töötajana allus vahetult tööandja korraldustele ja juhendamisele, oli kokkulepitud tööaeg (min 2 tundi päevas) ja töögraafik. Samas tõi töölepingu alusel töötamine kaasa töötasu maksmise kohustuse VV sätestatud miinimummääras, mida teenusesaajad välja ei teeninud ning teenuseosutajad doteerisid inimesele makstavat töötasu enamasti PKT teenuse eest makstavast pearahast. • VÕS-lepingu alusel töötamisel oodatakse töötajalt rohkem iseseisvust tööülesannete täitmisel. PKT raames sõlmiti teenusekasutajatega VÕS-lepinguid peamiselt seepärast, et teenusel tehtavad tööd oma loomuselt sageli sarnanesid VÕS-lepinguga tehtavatele töödele (nn tükitöö – pakendamised, komplekteerimised, voltimised jm) ning võimaldasid töötasu maksta vastavalt inimese tööpanusele ja asutuse tööde hinnakirjale. Teenuse katsetamisel sai seatud erinevaid nõudeid töösuhte vormistamiseks (vt ka p.4.2). Hankeperioodis 2019-2020 seati hanketingimustes kohustus sõlmida II etapis töötava inimesega tööleping. Teenuseosutajatelt tuli tagasiside, et kuigi PKT teenus on teatud inimestele väga vajalik, olles ainuke võimalus mõtestatult tööd teha, siis nende töösuutlikkus on tugevalt alla avatud tööturu nõudeid ning üldjuhul ei suuda PKT teenuse kasutaja oma tööga miinimumtunnitasu välja teenida. Seetõttu tõi töölepingu nõue kaasa teenuseosutajate poolt madalama töösuutlikkusega inimeste 14 teenuselt välja hindamiste sagenemise ning vähendas valmisolekut pakkuda inimestele töötamist suuremas mahus kui 40 tundi kuus, mis oleks suurendanud töötasu doteerimise kulu. Mitmed teenuseosutajad otsustasid igal aastal teenusesaajatega töösuhte sõlmida töölepingu alusel, peamiseks põhjuseks toodi soovimatust minna vastuollu tööseadusandlusega. Tabel 6. 2023. aastal teenuseosutaja ja teenusekasutaja vahel sõlmitud töösuhte vorm: Ainult töölepinguline töösuhe 7 teenuseosutajat Ainult VÕS lepinguline töösuhe 8 teenuseosutajat Nii töö- kui VÕS lepingulised töösuhted 5 teenuseosutajat PKT projektis osalevatelt teenuseosutajalt oodati paindlikkust teenusesaajale sobiva töögraafiku pakkumisel. Igakuise aruandlusega esitatud osavõtulehtede analüüsimisel nähtus, et oli asutusi, kus inimesed töötasid graafiku alusel ja päevas keskmiselt 3-5 tundi ja oli asutusi, kus teenusesaajad töötasid igapäevaselt ning korraga 2 tundi. Teenuse lepingulise järelevalve käigus tehtud asutuste külastustel vestlesid SKA töötajad võimalusel teenusesaajatega ning enamasti hinnati 40-tunnist töökoormust jõukohaseks ja optimaalseks. Mõnel üksikul juhul avaldas inimene arvamust, et ta soovib töötada suurema koormusega. 3.6. PKT projekti töökorraldus SKAs PKT teenuse pilootprojekti viis SKAs ellu projektimeeskond, mis projekti algusaastatel oli kaheliikmeline, projektijuht ja üks koordinaator. 2017. aastal lisandus projektimeeskonda teine koordinaator. Projekti elluviimise kaheksa aasta jooksul toimus meeskonnas vahetusi - projektijuhi rolli kandsid 4 inimest ja koordinaatori kohal 3 inimest. Lisaks oli projekti arendustegevustesse kaasatud ESF projektide arendusprojektijuht (arendusnõunik). PKT teenuse korralduses oli oluline roll ka TEO erihoolekande- ja rehabilitatsiooni talituse teenuste konsultantidel (projekti esimestel aastatel juhtumikorraldajad), SKA raamatupidajatel ja juristidel, kes nõustasid hangete ettevalmistamisel ning järelevalves tekkinud olukordade lahendamisel. PKT teenusele jõudmiseks oli vajalik inimese poolt SKAle nõuetekohase taotluse esitamine ja teenuse sihtrühma kriteeriumitele vastamine. Peale PKT koordinaatori poolt teostatud teenusele õigustatuse kontrolli võttis SKA teenuste konsultant teenuse taotlejaga ühendust ning selgitas välja valmisoleku alustada teenusel (teenuse tingimuste kohaselt tuli uuel teenusesaajal alustada teenusel hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul alates teenusele suunamise perioodi algusest). Teenuse taotleja valmisolekul ning teenuseosutaja juures vaba kliendikoha olemasolul väljastati inimesele teenuse suunamisotsus PKT I etappi, mille eesmärk oli välja selgitada inimese oskused ja suutlikkus teha eesmärgipärast tööd vähemalt 40 tundi kuus. 4. Märkamised. Järeldused. Muudatused 4.1. Tähelepanekud Teenuse piloteerimise positiivsed mõjud: • Perioodil 2016-2023 osales PKT katseprojektis kokku 2051 inimest, kes said võimaluse proovida, harjutada, õppida erinevaid töid ning paljud neist said aastatepikkuse töökogemuse ning omandasid tööoskused ja tööharjumuse. PKT teenuse katseprojekt näitas, et Eestis on 15  erivajadusega inimesed, kes väga soovivad töötada ning on võimelised juhendamise ja toetava keskkonna olemasolul stabiilselt osalise ajaga töötama, kuid kes avatud tööturule ei ole võimelised suunduma 10 . Teenuseosutajate tagasiside kinnitas, et töö tegemisel on oluline roll teenuse kasutajate sotsiaalse- ja majandusliku toimetulekuvõime ning enesehinnangu ja –väärikuse parandamises ning see aitab vähendada aktiivravi vajadust. PKT teenus, mis oma olemuselt liigitub pigem hoolekandeteenuseks, võimaldab töötamise sooviga motiveeritud erivajadusega inimestel leida jõukohast rakendust ja anda panus ühiskonnaellu. • Töötamine töökeskuses on olnud paljudel juhtudel inimese ja tema lähedaste jaoks kergemini vastu võetav esimene toetav teenus, mis toob abivajaja koduseinte vahelt välja ning vähendab lähedaste hoolduskoormust. Teenuseosutajad tõid korduvalt välja teenuse suure positiivse mõju inimesele ja tema lähedastele. • Töökeskuste võrgustik üle Eesti on laienenud. Eestis on mitmeid omanäolisi tublisid töökeskuseid, kel on PKT teenuse osutamise raames välja kujunenud produktiivsed koostöösuhted ettevõtetega, KOVidega, kohaliku kogukonnaga, oma turunduse ja müügikanalid ning kes oskuslikult juhendavad teenusel olijaid tööoskuste arendamiseks ja tööproduktiivsuse tõstmiseks. Valiku tegutsevatest töökeskustest leiab lisast 2. • Sihtrühmale sobivad töövaldkonnad. PKT teenuse piloteerimine võimaldas selgemini mõista, millised tööd ja töövaldkonnad sihtrühmale enam sobivad ja kuidas neid leida. Kui teenuse piloteerimise algusaastatel võimaldati PKT raames teenusesaajatel teha töölaadseid tegevusi, mille tulemusel ei valminud müügiks sobilikke tooteid, siis projekti lõpuaastatel oli hea meel näha, et kasvanud oli lisandväärtust loovate töötegevuste võimaldamine. • PKT teenuse katseprojekt on olnud heaks täienduseks kõigile nendele võimalustele, mis juba varem olid psüühilise erivajadusega inimeste toetamiseks olemas. Näiteks andis PKT teenus täiendava võimaluse pakkuda selle teenuse kaudu tuge inimestele, kellele TT teenuse teenuskohta ei olnud kohe tagada, vaatamata sellele et inimese seda vajas. • PKT teenuse piloteerimine ja sellega kaasnenud meediakajastused aitasid kindlasti kaasa ühiskonnas teadlikkuse tõstmisele sihtrühmast ja suurendas ettevõtete valmisolekut erivajadusega inimesi tööle võtta ja neilt toodete valmistamist tellida (ettevõtete sotsiaalse vastutuse teema jõudsam esilekerkimine Eestis). Teenuse piloteerimisel ilmnes ka väljakutseid ja kerkis diskussioone tekitanud teemasid: • ESF projektidele omaselt oli ka PKT teenuseosutajatel mure teenuse stabiilsuse ja jätkusuutlikuse pärast – mure oli selle pärast, kuidas teenuse osutamist jätkata, kui projekt läbi saab. Ja teisalt, pidevad hanked ei võimaldanud tekkida kindlustundel, et teenuseosutaja saab terve projektiperioodi vältel teenust osutada. SKA poolt lühikese perioodiga hangete läbiviimine on olnud teenuseosutajate poolt sageli ära märgitud probleem, sest ei võimaldanud neil oma tegevust pikemalt planeerida. Projekti käigus tuli ette, et mõned teenuseosutajad lõpetasid PKT hangetes osalemise, kuid osutasid inimestele omal algatusel või muude teenuste raames (IET ja KE) samalaadset tööga seotud tuge edasi (asenduseks TT teenus, osalemine ISTE projektis, 10 Teenuse esimese rahastusperioodi lõpu seisuga oli avatud tööturule liikunud vaid 3,5% perioodil PKT teenusele sisenenutest (1808 inimesest jõudis tööturule 67 inimest). Teisel rahastusperioodil liikus avatud tööturule 21 inimest. Kogu teenuse piloteerimise perioodi jooksul oli avatud tööturule liikujaid 4% teenusele sisenejatest. 16  töötuturuteenustest nt tugiisikuga töötamine). Näitena saab välja tuua SA Pahkla Camphilli Küla, SA Maarja Küla, Tallinna Tugikeskus Juks, MTÜ Erivajadustega inimeste Toetusühing Tugiliisu. • Teenuse stabiilsus erivajadusega inimese jaoks. Inimese järjepidev teenuse raames töötamine sõltus teenuseosutaja iga-aastasest teenuse võimaldamisest ja hankes osalemisest. Kui teenuseosutaja uuel hankeperioodil teenuse pakkumisega ei jätkanud, siis Sotsiaalkindlustusametil oli võimalik inimest suunata teenusele teise teenuseosutaja juurde eelkõige suuremates linnades, kus teenuseosutajaid oli rohkem, nt Tallinn, Tartu, Pärnu. Sageli inimene sellest pigem loobus, soovides jääda harjumuspärasesse keskkonda, eriti kui ta sai seal ka mõnda toetavat erihoolekandeteenust. Projekti kogemus näitas seda, et PKT sihtrühma kuuluvad inimesed sageli ei kohanenud teises asutuses tehtavate tööülesannetega ning mõne kuu pärast teenus katkes. Projekti käigus ilmnes, kui keerukas on tegelikkuses psüühilise erivajadusega inimestel kohaneda uue keskkonnaga ja uute tööülesannetega. Sageli on inimene pika aja jooksul ja juhendamisel omandanud mingid töövõtted, iga uue töölõigu õppimine on aeganõudev. Kui lisaks uue töö õppimisele lisandub uus keskkond ja uus juhendaja, siis see on teenuse sihtrühmale korraga liiga suur muutus, millega kohaneda sageli ei suudeta. • Projekt näitas, et enamik PKT teenuse saajatest ei jõudnud avatud tööturule. Teenusekasutajatest on avatud tööturule edasi liikunud või PKT toetuseta töötamist jätkanud 5-20 inimest aastas. Sellel oli erinevaid põhjusi. Projekt kinnitas, et erivajadusega inimesed, kelle töövõime on hinnatud puuduvaks, ei ole sageli võimelised avatud tööturul teistega samaväärselt töötama (projekti käigus esines korduvalt juhtumeid, kus vaatamata teenuseosutaja poolt osutatud jätkutoele lõppes avatud tööturule siirdunud teenusesaaja töösuhe katseajal ning inimene naases töökeskusesse kaitstud tööle). Selle kogemuse ilmnemisel tehti PKT piloteerimisel muudatus projekti põhieesmärgis (uus TAT) – kui projekti algusaastatel oli sihiks inimeste kaitstud tingimustes töötamise järgselt avatud tööturule jõudmine, siis aastatel 2022-2023 oli fookus inimestele jõukohase rakenduse pakkumine toetatud keskkonnas. • PKT teenuse katseprojekti ühe tulemusena sai selgeks, et enamasti teenusekasutajad ei suuda välja teenida miinimumtunnitasu. Eesti tööseadusandluses puudub erivajadustega inimestele kaitstud tingimustes töötamiseks sobiv töösuhte vorm, mis võimaldaks erisustega lepingu sõlmimist ja töötasu maksmist vastavalt inimese suutlikkusele. Töölepinguga kaasneb kohustus maksta töötasu VV sätestatud töötasu alammääras, mis nõuab tööandjalt lisaressurssi ja samas ei pane töötajat pingutama. VÕS-lepingu alusel töötamine eeldab töötajalt suuremat iseseisvust, milleks teenuse sihtrühm suuteline ei ole. • Piloteerimisel kerkis üles juhtumeid, kas SKA poolt on teenusele suunatud sobiv inimene või pigem ei peaks ta väheste oskuste ja motiveerituse tõttu teenusele saama. Teenuseosutajate poolt oli arvamusi, et SKAs tuleks inimeste PKT teenusele sobivust ja töösuutlikkust eelhinnata. Teisalt oli teenuseosutajaid (sh Astangu KRK), kes oma praktikale tuginedes olid seisukohal, et selle sihtrühma puhul võtab töösuutlikkuse hindamine rohkem aega ja seda tuleb teha reaalses töösituatsioonis, mistõttu SKA poolne varasem hindamine ei ole vajalik. Ja kuna PKT teenuse I etapp oma sisult ongi töösuutlikkuse väljaselgitamise etapp, on ootuspärane, et osad teenusele asunud isikud katkestavad teenuse vähese töösuutlikkuse tõttu pärast I etappi. Samale järeldusele jõudsid ka RAKE kaitsud töö uuringut teostanud analüütikud (p.4.3). Seda teemat arutati ka SKAs. Eelhindamist PKT teenuse taotlejate puhul ei rakendatud, kuid muudatusena viidi sisse, et SKA teenuste konsultant võttis inimesega telefoni teel ühendust ning selgitas põhjalikumalt PKT teenuse raames töötamise nõudeid ja püüdis vestluse teel välja 17  selgitada inimese motivatsiooni teenusel osaleda. Vähenesid juhtumid, kus suunamise saanud inimene teenusele ei ilmunud või ei saanud aru, mis teenusega tegu on. • PKT teenusele jäi pidama vähese töösuutlikusega inimesi. Põhjusi oli selleks mitu. Näiteks TÜ RAKE analüüs tõi välja, et PKT teenuse eesmärk ei ole kõigile osapooltele ja teenusepakkujatele ühtmoodi selge. Kui osade jaoks oli PKT eesmärgiks inimeste avatud tööturu jaoks ettevalmistamine, siis teised nägid teenuse sihtrühmana eelkõige kaitstult mõtestatud tegevust vajavaid inimesi, kes tavapäraselt töötada ei suuda. Projektis leidis kinnitust, et vahel sai töösuutlikkusest määravamaks inimese stabiilsus ja motivatsioon teenusel osaleda ja midagi teha, seda isegi siis, kui töötulemus oli väga madal. • Teenuseosutajate pädevus, oskus hinnata teenusesaajate puhul teenuse tulemuslikkust. Teenusel oleva inimese PKT vajaduse tuvastamisel oli määravaks teenuseosutaja vastav hinnang. Korduvhinnanguid soovis SKA PKT meeskond saada teenuseosutajalt iga 6 kuu tagant. Probleemiks osutus, et teenuseosutajad tihti ei osanud märgata kliendis muutusi, mida hinnangus välja tuua. Tagasiside tegevusplaanis seatud eesmärkidele ei antud, eesmärgid püsisid ajas muutumata. Korduvalt sai PKT meeskonna poolt juhitud tähelepanu sellele, et hinnangust peavad välja tulema teenusesaaja personaalsed vajadused, tugevused ja nõrgad küljed. Asutused, kust taolised hinnangud tulid, olid pigem vähemuses. • Kaitstud töö teenuse osutamine nõuab teenuseosutajatelt nii sotsiaalvaldkonna teadmisi, sh. teenuse sihtrühma eripäradest kui ka oskust majanduslikult ning jätkusuutlikult tegevusi planeerida. PKT teenuse osutamiseks pidi teenuseosutajatel olema mitmekülgne pädevus – lisaks inimeste toetamisele ja nõustamise oskustele (sotsiaaltöö oskustele) tuleb tegeleda ka töövõimaluste leidmisega, sh allhanketööde võimalike tellijatega läbirääkimised, müügitöö, turundus jm oskused, mida tavapäraselt sotsiaalteenuseid pakkuvalt asutuselt ei eeldata. Teenust osutasid peamiselt EH teenuseosutajad, nn avatud tööturu ettevõtted-asutused ei liitunud teenuse pakkumisega – selle põhjuseks oli, et teenuse osutamiseks oli nõutud sotsiaaltöö kvalifikatsiooniga juhendajate olemasolu asutuses, neid aga tavaettevõtetes ei ole. Tavaettevõtteid ei liitunud PKTga ka sel põhjusel, et tingimustes oli nõue, et teenusele tuleb võtta minimaalselt 5 inimest (praktikas oli pöördumisi PKT projektijuhi poole, kus sooviti nt ühte kaitstud töökohta pakkuda oma asutuses – sh nt tundis huvi võrdõiguslikkuse voliniku büroo). Selles osas sai genereeritud lahendusideid, tuginedes näidetele teistest riikidest – nt juurutada kolmepoolseid töösuhteid (inimene, sotsiaalasutus juhendamise rollis, tööandja) või renditöö põhimõtet. Need siiski ei leidnud kõlapinda ega edasiarendamist. • Töid, mida PKT sihtrühm teha suudab, on raske leida. Eriti keeruliseks muutus see kriiside ajal (COVID, Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse, tööpuuduse üldine tõus), mil erivajadusega inimeste töötamine jääb ettevõtetes kiiresti tahaplaanile muude pakiliste murede kõrval. • Info PKT teenusest, selle olemasolust ja taotlemise võimalustest jõudis sihtrühmani piiratult, peamiselt läbi teenuseosutajate. See mõjutas piirkonniti kohtade täitumist. • Eri teenuste sisuline sarnasus ja sihtrühmade kattuvus. Siin komplektis eelkõige PKT, LKT (Töötukassas) ja TT teenus, kuid kattuvusi oli ka teiste EHK teenustega. Praktikas nt esines, et sama teenuseosutaja osutas kõiki neid teenuseid ja võis juhtuda, et töökeskuses töötasid ühiselt koos nii PKT teenusesaajad, LKT teenusesaajad kui TT teenusel olijad. Seda probleemi arutati kogu projekti vältel nii SKA sees kui väliselt, sh Töötukassaga. Sellele juhtis tähelepanu ka RAKE oma uuringus, samuti SOM töörühm. PKT projektis rakendati maandamisabinõudena: 1) PKT teenuse osutamise tingimustes on reguleeritud nõuded, milliste teenustega samaaegselt PKT teenust 18  osutada ei tohi (selleks oli LKT ja TT, hiljem ka ÖE ja ISTE töökomponendid); 2) inimeste teenusele asumisel kontrolliti SKA poolt võimalikku teenuste kattuvust; 3) infovahetus Töötukassaga teenusesaajate osas; 4) SOM töörühmas töötati välja selge eristamispõhimõte sihtrühmade lõikes – töötukassa ei tegele nn hoolekandeteenuseid vajavate inimestega, see jääb SKA tegevusvaldkonda. Koos sellega võeti arutluselt maha ka plaan PKT ja LKT ühendamiseks. Ja asuti tegelema PKT ja TT integreerimisega, PKT piloteerimine liikus nn hoolekandeTAT alla. • Teenuse piloteerimisega kaasnes teenuseosutajate suhtes lepinguline järelevalve teenuseosutamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Projekti meeskond külastas igal aastal PKT töökeskusi, tutvus kohapeal teenuse osutamise korraldusega, originaaldokumentidega, vestles teenusekasutajatega ning tööjuhendajatega. Lisaks küsiti pisteliselt lisadokumente (nt töötasu maksmise tõendamiseks maksekorraldusi, töötamiseks sõlmitud lepingu koopiaid). Teenuse sisulise kvaliteedi huvides oleks vaja olnud suuremas mahus järelevalvet, mille tegemiseks aga SKAl piisavalt töötajaid ei jätkunud (projektimeeskond koosnes 3 inimesest). • Nägemispuudega inimestele PKT teenuse osutamine. Teenuse piloteerimisel oli korduvalt tõdemust, et nägemispuudega inimeste töötamise soodustamine vajab teistsuguseid abimeetmeid kui PKT psüühilise erivajadusega inimestele. Projekt näitas, et nägemispuudega inimeste töösuutlikkus on kõrgem kui psüühilise erivajadusega inimeste töösuutlikkus, nad on tööl produktiivsemad. Nad vajavad ka vähem juhendamist, küll aga vajavad kindlasti kohandatud töökeskkonda. Töötukassa on olnud valmis töökoha kohandamise osas ja toetavate tööturuteenuste osas antud sihtrühma toetama. 4.2. Teenuse sisus ja korralduses tehtud muudatused Piloteerimise kogemuse põhjal tehti aastatel 2016-2023 erinevatel hankeperioodidel PKT teenuse kirjelduses täpsustusi ning tulemuste analüüsist ja projekti eesmärgist tulenevalt muudeti hanke tingimusi. Aruande siinses osas käsitletakse ja selgitatakse kõige olulisemaid muudatusi, mis PKT piloteerimisel erinevate teemade lõikes projektiperioodi vältel sisse viidi. Tehtud muudatuste põhjalikuma koondi aastate lõikes leiab Lisast 4. Teenuse osutamise stabiilsus, jätkusuutlikkus Projekti vältel läbivalt soovisid teenuseosutajad pikemat hankeperioodi kui üks aasta, mis annaks stabiilsust teenuse arendamiseks ja tööks inimestega. Vastuseks 2018. a teenuseosutajate küsitlusel laekunud ettepanekutele viidi järgmine hange läbi kaheaastaseks perioodiks, 2019-2020 perioodiks. Hilisemad hanked olid küll taas 1-aastase perioodiga, aga selle põhjuseks oli PKT pilootprojekti pikendamine ühe aasta kaupa, mistõttu SKAl ei olnud võimalik teha pikemaid hankeid. PKT teenuse ülesehitus, sisu Teenuse piloteerimisel ilmnes, et on suur teenuselt väljalangejate arv peale I etappi (vt p.3.2.). Paljud teenusesaajad soovisid olla teenuse I etapis võimalikult kaua. Üks põhjus selleks oli, et II etapis hakkas inimene saama töötasu, mis osutus sageli väiksemaks kui I etapis saadud stipendium ning sõidutoetus, mis ei motiveerinud inimesi töötamisega jätkama. Teenuseosutajad ei kiirustanud vähese töösuutlikkusega inimesi teenusele mittesobivaks hindama enne, kui I etapi lõpus. PKT projektimeeskond analüüsis teemat ja 2019 alates vähendati I etapi pikkust 4 kuu peale (võimalusega põhjendatud juhtudel pikendada I etappi 6 kuuni). 2019-2020 lisati teenuse ülesehitusse II etapi jätkuetapp neile, kes olid teenuse raames töötanud 3 aastat, kuid polnud võimelised suunduma 19 tööle avatud tööturule. Jätkuetapi rahastus oli madalam põhjendusega, et teenusesaaja juhendamisvajadus peaks olema ajas vähenenud. 01.03.2022 algas teenuse rahastusperiood teise TATi alt. PKT teenuse piloteerimise viimaseks kaheks aastaks tehtud olulisim muudatus puudutas II jätkuetappi ja III etappi, mille muutmisel võeti aluseks erihoolekande töötamise toetamise teenuse ülesehitus (kuna TT teenusega integreerumine oli PKT ESFist väljumise eesmärk). III etapis teenuseosutaja nõustab ja toetab inimest vastavalt vajadusele, minimaalselt 4 tundi kuus. Teenuse osutamise nõuded teenuseosutajale 2018. a teenuseosutajate küsitluselt laekus ettepanek teenusekasutajate ja juhendaja suhtarvu suurendamiseks, kuna praktika näitab, et üks juhendaja suudab tegeleda rohkemate teenusesaajatega. Vastuseks: 2019 suurendati teenusekasutajate-juhendajate suhtarvu (5:1 asemel 7:1). Teenuse sisulise kvaliteedi parendamiseks tõsteti 2019-2020 juhendajate pädevusnõudeid, millega pidi teenuseosutajal olemas meeskonnas vähemalt üks spetsialist, kel on kõrgharidus sotsiaaltöös või siduserialal ja kes oskab hinnata iga inimese juhendamisvajaduse intensiivsust, eripära ning nõustab kolleege tegevuste planeerimisel. 2019- 2020 täpsustati ka teenuse sisu, nt sai kirja et PKT II etapi töötegevusteks ei loeta igapäevaseid kodukeskkonna tegevusi, mida erihoolekande kliendid teevad oma eluruumides (nt koristamine, puude tuppa toomine, köögitööd, pesu pesemine jmt.). Veelgi selgemalt anti teada, et PKT töötegevused peavad olema reaalsed tööd ja looma rahalist lisandväärtust. Aruandlus, teenuse administreerimine 2016. a sügisel teenuseosutajatelt küsitud tagasisides toodi välja, et projektiga seotud aruandlust on liiga palju, teenuse tingimused võiksid olla paindlikumad. Sama soovi oli läbivalt projekti vältel. Vastusena: SKA hangetes püüti ettepanekuid võimaluste piires arvestada ja sisse viia. Kõike ei saanud arvestada ESF nõuetest tulenevalt, samuti oli vaja koguda andmeid, mille toel analüüsida PKT piloteerimise seisu. Mõned näited muudatustest: 2017. aasta hankeperioodi ettevalmistamisel viidi teenuse kirjeldusse sisse väikesed muudatused, mis lihtsustaks teenuse korraldust (nt inimese teenusel osalemise arvestamine kuupõhiseks) ja vähendaks bürokraatiat (nt teenusele suunamine kalendrikuu põhiselt). Kuna 2017 sisse viidud kellaaegade märkimise nõue osavõtulehtedel osutus töömahukaks nii teenuseosutajatele inimesega osavõtulehtede täitmisel kui ka SKA-le kontrollimisel, siis sellest nõudest 2018. aastal loobuti. Kui varasematel aastatel oli teenuseosutajal kohustus I etapi esimese kuu lõppedes esitada inimese kohta sisenemishinnang, siis 2021. aastal sellest loobuti põhjendusega, et 1 kuu (sageli 10 päeva) on liiga lühike aeg sisulise hinnangu andmiseks. Teenusel olijate töötasu ja nendega sõlmitavad lepingud Erinevatel hankeperioodidel katsetati mitmesuguseid lähenemisi töösuhte reguleerimisel. Kui aastatel 2016-2018 oli hankes lubatud II etapis sõlmida teenusekasutajaga töösuhe töö iseloomu arvestades töö- või võlaõiguslik leping, siis hankeperioodil 2019-2020 seati tingimuseks sõlmida tööleping, millega kaasneb töötasu maksmise kohustus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäära alusel. Muuhulgas oli töölepingu nõude eesmärk vähendada teenuse raames tehtavate töölaadsete tegevuste tegemist ning suunata teenuseosutajaid teenust pakkuma suurema töösuutlikkusega inimestele. 20 Töölepinguga kaasnev töötasu suuruse nõue tõi kaasa teenuseosutajate poolt madalama töösuutlikkusega inimeste PKT teenuselt välja hindamise. Näiteks, töölepingu nõue tõi 2019. aastal kaasa suuremas määras SA Hea Hoog poolt teenusekasutajatele teenuse lõpetamise hinnangus toodud põhjendusega „Inimene ei ole võimeline ka juhendamise abil välja teenima VV kehtestatud töötasu alammäära“. Lisaks selgus, et inimeste tööle vormistamine töölepinguga oli mõnede asutuste jaoks probleem, tulenevalt nende juriidilisest staatusest. Üheks selliseks teenusepakkujaks oli Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. 2021 hankeperioodiks loobuti teenuse tingimustes töölepingu nõudest, seda muuhulgas põhjusel, et antud tingimus raskendas hankes osalemist asutustel, kel ei olnud võimalik enda struktuuris luua teenusekasutajatele töökohti. Lisaks andis 2020. aasta Covid- pandeemia aegne teenuse korraldamise kogemus pigem põhjust paindlikkusele. Teenuseosutaja võis alates 2021 kliendiga töösuhte sõlmimisel valida sobiva lepinguvormi (kas siis tööleping või VÕS leping). See tõi kaasa eelmise hankeperioodiga võrreldes suured erinevused teenusekasutajatele makstava töötasu osas. Paljud teenusepakkujad jätkasid uues hankes inimestega töösuhet töölepingu alusel (vt ka p. 3.5 tabel 5). 2022. aastal sõnastati töötasu puhul nõue, et see ei või olla madalam kui VV sätestatud töötasu alammäär. Sooviti tagada teenusel osalejatele tasustamine ühtsetel alustel ja et ka hankes pakkujad oleks oma hinna kujundamisel võrdsetes tingimustes. Töövaldkonnad ja tööde leidmise võimalused 2018: Küsitlusega teenuseosutajate seas selgus, et 48% vastajatest hindasid PKT inimestele sobivate tööde leidmist võimalikuks ja 45% tundsid, et jõukohaste tööde leidmine on raske. Vastuseks: SKA soovitas teenuseosutajatel suurendada omavahelist koostööd ja infovahetust. Arendusideena oli teenuse tulevikku käsitlevatel aruteludel põgusalt arutlusel ka ühe katusorganisatsiooni alla kaitstud töökeskuste tegevuse koondamine (analoogiliselt teiste riikide praktikale). See mõte ei leidnud kandepinda, sh ka mitte teenuseosutajatelt, kes tulusa allhanketöö leidmisel ei soovi seda võimalust teiste asutustega jagada. Teenuse kulud PKT pilootprojekti käik näitas teenusekulude iga-aastast suurenemist (vt p.3.1 tabel 2), mistõttu kerkis rahastaja ja teenuse korraldaja poolt üles mure teenuse osutamiseks vajaliku eelarve katte pärast. Hakati analüüsima, kas kõik PKT teenuse kulud on põhjendatud ja jõuti arvamusele, et nende inimeste puhul, kes on samaaegselt PKT teenusega mõnel erihoolekandeteenusel, on sotsiaalsete oskuste juhendamise osas kattuvus. 2018. aastal viidi läbi küsitlus teenuseosutajate seas, kust selgus, et enamiku arvates moodustab kliendile osutatavast teenusest sotsiaalse komponendi osakaal kuni 30%. Vastuseks: Alates 2019. aastast viidi PKT teenuseosutajatele teenustasude maksmise tingimustesse sisse viidi pearaha eristus nende inimeste lõikes, kes on PKT ja EHT teenusel korraga (nende puhul hakati maksma 80% pearaha täismäärast) - sest need inimesed said sotsiaalset toetust juba EHK teenuse raames ja sama tegevuse dubleeriv tasustamine mitme teenuse raames ei olnud põhjendatud. Sihtrühm PKT projekti kahel viimasel aastal oli uue TATi eesmärkidest tulenevalt sihiks PKT teenuse muutmine TT teenusega sarnasemaks. Sellega seoses sai 2023 suuremaks muudatuseks sihtrühma piiritlemine - sihtrühmast jäid välja ööpäevaringse erihooldusteenuse saajad, kes SHSi järgi ei ole õigustatud saama töötamise toetamise teenust. 21 Projekti viimasel kahel aastal sisse viidud muudatused olid planeeritud SKA ja SOMi koostöös, mõeldes ESFi rahastuselt väljumisstrateegia peale. 4.3. Muud PKT arendustegevused Kõrvuti reaalse kaitstud töö teenuse osutamisega sihtrühmale toimus PKT projektis projektiperioodi vältel käivitatud teenuse katsetamiskogemuse analüüs, järelduste tegemine ja vajalike muudatuste kavandamine. PKT teenust puudutav arendustöö toimus nii projektimeeskonnas, SKA siseselt kui koostöös väliste partneritega. Kaitstud töö teenuse tulevikuvaate arendamise toeks tellis Sotsiaalministeerium 2019. aastal analüüsi sõltumatult konsultatsioonifirmalt ning käivitas 2020. aastal teemakohase töörühma. RAKE uuring „Kaitstud töö teenuse tulemused“, 2019-2020 2019. aastal viis RTK Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi riigihanke „Kaitstud töö teenuse tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline võrdlus Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 200584). Hanke võitis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE), kelle uuringumeeskonna töö tulemusel valmis 2020. aasta alguseks uuringuaruanne „Kaitstud töö teenuse tulemused“ 11 . Analüüsiti võrdlevalt Sotsiaalkindlustusameti korraldatavat pikaajalise kaitstud töö (PKT) teenust ja Töötukassa korraldatavat lühiajalise kaitstud töö (LKT) teenust12. Analüüsiti mõlema teenuse seniseid piloteerimise tulemusi, kaheksa Euroopa riigi teenusekorraldust kaitstud töö osas ning anti soovitusi teenuse edasiseks arendamiseks. RAKE analüüsis oli rohkelt tähelepanekuid ja soovitusi, järgnevalt mõned neist: Eestis sihtrühmale pakutavad erinevad teenused dubleerivad üksteist osaliselt (eelkõige LKT, PKT, TT teenus) ja senist teenuste süsteemi on kõrvaltseisjatel keeruline mõista. PKT teenuse eesmärk ei ole erinevatele osapooltele selge ja üheselt mõistetav. PKT ei täida seda eesmärki, et toetaks erivajadusega inimes tööturule liikumisel. Pigem võiks teenuse eesmärk olla erivajadusega inimestele mõtestatud töiste tegevuste võimaldamine juhendamisel ja sobivas keskkonnas. PKT ja LKT teenustel olevad inimesed on tegelikkuses paljuski sarnased, vaatamata nende erinevaks hinnatud töövõimele (puuduv vs osaline). PKT ja LKT sihtrühmal on kattuvus ka TT teenusel olijatega. Inimese tegelik töösuutlikkus ja motivatsioon selgub paljude teenusesaajate puhul alles teenuseosutaja juures töökeskuses töö jm tegevuse käigus, mitte aga töövõime hindamisel või teenusele suunamisel. Eestis tegutsevad töökeskused erinevad üksteisest nii teenuse sisemiselt korraldamiselt, omandivormilt, sobivate tööde leidmise suutlikkuselt, teenusesaajatesse suhtumiselt, organisatsioonikultuurilt. Teenuse korraldajate poolt hangetesse sissekirjutatud nõuetel on keskuste argipraktikatele vähene mõju, välja arvatud aruandlus. Teenusekorraldus läheb praegu võrdlemisi mööda omavalitsustest, kus võiks ise vähenenud töövõimega inimestele töökohti luua ja välja otsida sihtrühma abivajajaid, kes sobivad teenust saama. Teiste riikide kogemuse kohta tähelepanekud: • Kaitstud töö teenuse mõiste, selle eesmärk, sihtrühmad, korraldus ja rahastusskeemid on riigiti väga erinevad. On riike, kus teenuse eesmärgiks on tööturule liikumine, teistes mitte. Kaitstud töö teenust käsitletakse nii sotsiaalhoolekande-, tööturu- kui rehabilitatsiooniteenusena. • Enamikus analüüsitud riikidest osutatakse kaitstud töö teenust koos teiste toetavate teenuste ja hüvitistega. Saab öelda, et kaitstud töö teenus toimib mitme teenuse kombinatsioonis. 11 „Kaitstud töö teenuse tulemused. Lõpparuanne“ − Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, 2019-2020. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022- 05/Kaitstud%20t%C3%B6%C3%B6%20uuring_l%C3%B5pparuanne.pdf 12 Töövõimereformi raames käivitati Eestis struktuurfondide rahastusel projektipõhiselt kaks kaitstud töö piloteerimist – Sotsiaalkindlustusamet korraldamisel PKT teenuse katsetamise projekt ja Töötukassas lühiajalise kaitstud töö teenus. 22 • Rahvusvaheliselt järgitakse üha enam võrdse kohtlemise, kogukonda kaasatuse, individuaalse lähenemise ja tööturul toetamise põhimõtteid. St enam ei ole parimaks tavaks osutada kaitstud töö teenust selleks loodud keskustes, samas nähakse siiski vajadust ka töökeskuse laadsete asutuste järele vähemate võimetega inimestele - nt Rootsis on Samhall, spetsiaalselt erivajadusega inimeste aktiveerimiseks ja tööturule aitamiseks loodud keskus. • Kõigis uuritud riikides toodi välja, et kaitstud töö parim alternatiiv on subsideeritud töötamine, mida võimaldatakse tavaliste tööandjate juures riigi või omavalitsuste toetusel. (nt flexijob). RAKE uuringus väljatoodud tähelepanekuid ja soovitusi arvestati edaspidi Sotsiaalministeeriumi algatusel kokkukutsutud kaitstud töö töörühma poolt. PKT ja TT teenuse saajate võrdlev analüüs, 2020 SKA analüüsis 2020. aasta kohta EMTAst saadud andmeid PKT ja TT teenustel viibinud inimeste kohta, milles tuli esile kahe teenuse sihtrühma suur sarnasus. Ligi pooled (47,3%) TT teenusel olnud inimestest töötasid teenuseosutaja juures ja nende keskmine töökoormus oli sarnane PKT teenusel nõutud koormusega. Sarnasust oli märgata ka väljamakstud töötasude suuruses. Avatud tööturul (muu tööandja) töötava TT teenuse kasutaja keskmine töökoormus oli suurem. Kaitstud töö töörühm, 2020 Märtsis 2020 moodustati eri asutuste koostööna töörühm, kuhu kuulusid Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse esindajad, et arutada läbi senise PKT ja LKT piloteerimise kogemusi ja mõelda võimalikele alternatiividele edaspidises teenusekorralduses. Hiljem kaasati töögruppi ka Eesti Puuetega Inimeste Koja ja nägemispuuetega inimeste huviorganisatsioonide esindajaid, Linnade ja Valdade Liit ning teenuseosutajaid. 2020. aasta lõpuks kirjeldati töörühmas neli erinevat teenusekorralduse mudelit, millest valiti lõpuks välja kaks mudelit, mida esitada Sotsiaalministeeriumi juhtkonnale kaalumiseks (vt Lisa 3). Tulemusena valmis SHS muutmise väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), mille järgselt oleks kaitstud töö jätkunud peale piloteerimise lõppu iseseisva teenusena, kuid selle dokumendiga sotsiaalministeeriumis edasi ei mindud. Mudel 1 (2016-2020 piloteeritud lahenduse põhine mudel) keskne põhimõte: erinevate vajaduste katmisega tegelevad erinevad osapooled, püütakse vältida dubleerimist. • Teenussüsteemi kuuluvad teenused: SKA pakub kaitstud töö teenust sihtrühmale, kes ei jõua avatud tööturule. Töötukassa pakub toetatud töölerakendumise metoodikal põhinevat tööturuteenust sihtrühmale, kes on võimelised jõudma avatud tööturule. KOVilt päevakeskuse teenus. • SKA korraldatav kaitstud töö on hoolekandeteenus. Tähtajatu, regulaarse hindamisega. Teenus neile, kes vajavad pidevat juhendamist selleks loodud keskkonnas ning kelle töötamise võimekus on muutuv. Sihtrühma ei eristata osalise/puuduva töövõime või diagnoosi alusel. Teenuse eesmärgiks on pakkuda jõukohaseid ja sobivaid töiseid tegevusi inimestele, kes oma terviseprobleemist tulenevalt avatud tööturul töötada ei suuda, kuid soovivad tööd teha. Teenus koosneb kahest etapist. • Süsteemi käivitumisel jääb SKAsse üks psüühilise erivajadusega inimeste töötamist toetav teenus senise kahe asemel (PKT ja TT teenused). Mudel 2 (KOV juhtumikorraldajaga mudel) keskne põhimõte: protsessis on läbivalt inimesega tegelev juhtumikorraldaja, kes vaatab inimese abivajadust terviklikult, mitte ainult tööalase rakendumise aspektist. 23  • Teenussüsteemi kuuluvad teenused: KOV tegeleb juhtumi korraldamisega, vajadusel ostetakse hindamisteenus KOV poolt sisse. Juhtumikorraldaja annab inimesele soovituse sobivate teenuste osas. Erinevad teenused ei pea tulema ühest kohast. Näiteks võib inimene vajada samaaegselt kaitstud töö teenust ja rehabilitatsiooniteenust ja võibolla ka mõnda kohaliku omavalitsuse pakutavat toetavat teenust – neid kõiki võivad osutada erinevad teenusepakkujad. Võtmeks on siin juhtumikorraldaja, kes on pädev otsustama, milliseid teenuseid inimene vajab. SKA pakub kaitstud töö teenust (töökeskused jäävad ainult SKA hallata, Töötukassa sellega ei tegele). Töötukassa pakub oma teenuseid, KOVilt päevakeskuse teenus. • Hindamisteenus – sisuliselt senine PKT I etapp – inimesega tehakse proovitöid, kasutatakse toetavaid metoodikaid. Tehakse koostööd või pakutakse rehabilitatsiooni ja/või EHK teenuseid. Selgitatakse välja kliendi suutlikus, oskused, huvid ja takistavad tegurid. Tegeletakse töö- ja sotsiaaloskuste ning rutiinitaluvuse arendamisega, aga ka takistavate tegurite lahendamisega (nt motivatsiooniga). • SKA korraldatav kaitstud töö on hoolekandeteenus. Tähtajatu, regulaarse hindamisega. Teenus koosneb kahest etapist, mille esimest nelja kuud nimetatakse kohanemisajaks. Töötamine on üles ehitatud, arvestades kliendi suutlikust. Teenuse pakkuja hindab teenuse saajat regulaarselt ning esitab hinnangu juhtumikorraldajale. Juhtumikorraldajal on õigus teenus lõpetada ja suunata inimene muule teenusele. • Sihtrühma ei eristata osalise/puuduva töövõime või diagnoosi alusel. Sihtrühm võib olla laiem tänasest, nt lisaks pikaajalised töötud, pagulased vt. Laiemale sihtrühmale teenuse pakkumine peaks olema KOV-i huvi. • Süsteemi käivitumisel jääb SKAsse üks psüühilise erivajadusega inimeste töötamist toetav teenus senise kahe asemel (PKT ja TT teenused). 2022. aastal koostati Sotsiaalministeeriumis SHSi muutmise VTK, millega planeeriti muuta olemasoleva TT teenuse sisu selliselt, et ühendada sarnased teenused, mis toetavad psüühikahäirega inimeste töötamist - olemasolev TT teenus ning PKT teenus (kuna sihtgrupid suuresti kattuvad). Samuti analüüsiti konkreetsete sihtgruppide üleselt, kas ja kuidas võiks töötamise toetamine olla inimese jaoks tulemuslikum tööhõivesüsteemis. 2023. a kevadel alustati SHSi muutmise eelnõu ettevalmistamisega ning riigi eelarve pingelist olukorda arvestades viidi seadusesse sisse minimaalsed muudatused, et seni PKT teenust saanud puuduva töövõimega psüühikahäirega või intellektipuudega inimesed kvalifitseeruksid edaspidi töötamise toetamise teenusele. 2024. aastast täiendava riigieelarvelise rahastuse saanud 170 töötamise toetamise teenuskohta ning teenuse sihtrühma muudatus (edaspidi on töötamise toetamise teenus vaid puuduva töövõimega psüühikahäirega inimestele) võimaldab PKT teenusekasutajatel aasta jooksul üleminekut töötamise toetamise teenusele. Kokkuvõtteks TAT-is seatud eesmärgid said täidetud - kaitstud töö teenuse raames suurenesid tööealiste erivajadustega ja puuduva töövõimega inimeste tööturul osalemise võimalused. Teenusega loodi kaitstud tingimustel töötamise võimalus teenusest huvitatud ja selles osalemiseks võimelistele sihtgruppi kuuluvatele inimestele. Kaitstud töötamise teenust pakuti üle Eesti (kõikides maakondades, v.a. Hiiumaa), enamasti töökeskustes, kuid ka kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, inimestele tagati vajalik juhendamine. Inimestele sobivate tööülesannete valik sõltus teenuseosutaja ettevõtlikkusest ja piirkonnas olemasolevatest töövõimalustest. Inimese soovi ja eelduste korral otsiti 24 talle tööd avatud tööturul. Selgemini määratleti teenuse sihtgrupp - vähenenud töövõimega inimesed, kes on suutelised täitma teenusel osalemise ajamahtu, looma oma töötegevusega lisandväärtust ning on motiveeritud töötama. Maailm liigub kinniste kaitstud töö keskuste kaotamise suunas, selle asemel nähakse erivajadusega inimesi töötamas avatud tööturul ja seda kaitstud tingimustes vajaliku toega. Töövõimereform on näidanud, et avatud tööturule PKT teenust vajavad inimesed enamasti ei jõua, sest isegi aastatepikkuse juhendamise järel ei ole nende töövõtetes sellist kiirust, mida seal nõutakse. Samuti on vähenenud töövõimega inimeste jaoks avatud tööturul keeruline leida sobivat osalise koormusega tööd. Seetõttu saab lugeda positiivseks lõpptulemust, millega 2024. aastast on SHSis kirja saanud töötamise toetamise teenuse raames teenuseosutajale lisaks avatud tööturule tööle aitamisele pakkuda isikule võimalust töötada töökeskuses või muul ettevõttega seotud ametikohal. 25  Lisa 1. PKT teenuseosutajad 2016-2023 Hankes eraldatud kliendikohtade arv Teenuseosutaja maakond 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Aktiviseerimiskeskus 1. Tulevik MTÜ Pärnumaa 15 21 21 21 28 21 Astangu Kutse- 2. rehabilitatsiooni Keskus Harjumaa 5 10 25 28 28 28 28 28 3. AtChron MTÜ Pärnumaa 25 4. Avitus MTÜ Valgamaa 15 5. Eesti Agrenska Fond SA Tartumaa 8 Eesti Hoolekande Selts 6. MTÜ Pärnumaa 15 20 Eesti Pimemassööride 7. Ühing MTÜ Harjumaa 15 10 Erivajadustega Inimeste 8. Toetusühing Tugiliisu MTÜ Harjumaa 10 15 15 21 21 18 24 9. Hea Hoog SA Harjumaa 20 21 35 35 23 35 Ida-Virumaa 15 20 25 28 28 18 32 21 Jõgevamaa 22 25 25 28 28 21 21 18 Järvamaa 10 10 10 14 14 14 3 10 Läänemaa 10 10 10 14 14 14 8 10 Lääne-Virumaa 10 20 25 14 28 28 Põlvamaa 14 20 20 Pärnumaa 7 3 7 Saaremaa 5 15 28 28 28 15 15 Valgamaa 15 15 15 Viljandimaa 15 15 20 21 21 14 5 14 10. Iseseisev Elu MTÜ Jõgevamaa 10 21 7 16 Tartumaa 25 25 11. Johanna MTÜ Lääne-Virumaa 10 15 15 Jõgeva Valla 12. Hoolekandekeskus Jõgevamaa 7 13. Järva Vallavalitsus Järvamaa 5 5 5 7 7 14. Keerub OÜ Jõgevamaa 10 20 20 28 28 42 Lääne-Virumaa 10 10 10 28 28 35 10 15. Keila Linnavalitsus Harjumaa 20 25 30 35 35 35 23 16. Koduhooldus OÜ Tartumaa 10 10 10 35 35 28 28 21 17. Kohila Turvakeskus MTÜ Raplamaa 8 15 13 12 12 12 18. Kuusalu Hoolela MTÜ Harjumaa 9 18 20 22 22 22 15 12 19. LaNoor MTÜ Harjumaa 1 12 10 Lõuna-Eesti Erihoole- 20. kandekeskus MTÜ Võrumaa 20 20 25 25 25 25 20 21. Maana MTÜ Võrumaa 10 10 10 10 22. Maarja Küla Põlvamaa 16 25 30 30 30 13 7 15 Tartumaa 5 5 10 7 7 12 7 Merimetsa Tugikeskus 23. MTÜ Harjumaa 2 15 7 11 15 7 10 26 24. Pahkla Camphilli Küla SA Raplamaa 7 15 17 16 16 19 14 Pimedate Töökeskus 25. Hariner MTÜ Harjumaa 10 15 10 10 10 4 14 26. Põhja-Eesti Pimedate Ühing Harjumaa 10 20 20 27 15 Põhja-Pärnumaa 27. Vallavalitsus Pärnumaa 15 14 14 Põlvamaa Puuetega 28. Inimeste Koda MTÜ Põlvamaa 10 10 10 14 14 14 7 29. Päevakeskus Käo Harjumaa 24 30. Päikeseringi Selts MTÜ Valgamaa 10 21 21 21 Randvere Tööõppekeskus 31. MTÜ Saaremaa 5 7 7 7 Saaremaa Puuetega 32. Inimeste Koda MTÜ Saaremaa 10 12 8 14 14 14 10 10 33. Solve et Coagula OÜ Pärnumaa 10 15 20 28 28 42 42 28 Sotsiaalarenduse 34. Koolituskeskus Liider MTÜ Ida-Virumaa 2 35. Tabivere Sotsiaalkeskus Jõgevamaa 18 15 20 36. Taheva Sanatoorium SA Valgamaa 15 10 15 37. Tallinna Tugikeskus Juks Harjumaa 20 30 30 10 Tallinna Vaimse Tervise 38. Keskus Harjumaa 10 15 20 Tartu Vaimse Tervise 39. Hooldekeskus SA Tartumaa 32 20 30 28 28 35 49 40. Tartu Vallavalitsus Tartumaa 7 14 41. Töötoad MTÜ Viljandimaa 15 10 15 42. Valga Abikeskus MTÜ Valgamaa 21 21 35 28 14 Võrumaa 7 7 Virumaa Nõustamis- ja 43. Aktiviseerimiskeskus MTÜ Ida-Virumaa 15 14 14 Virumaa Tugiteenused 44. MTÜ Lääne-Virumaa 28 28 30 25 28 45. Võhma Linnavalitsus Viljandimaa 5 46. Vändra Alevivalitsus Pärnumaa 15 KOKKU 484 649 685 679 702 700 598 488 27 Lisa 2. Erivajadusega inimeste valmistatud toodete e-poed Merimetsa Tugikeskus https://www.merimetsa.ee/kingiideed Käsitöö Pesumaja Kuusalu Hoolela MTÜ https://www.facebook.com/kuusaluhoolela/?locale=et_EE teenus Tallinna Tugikeskus Juks https://juks.ee/kingipood/ Käsitöö Hea Hoog SA https://heahoog.ee/ Käsitöö Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus https://headasjadastangult.ee/ Käsitöö Põhja-Eesti Pimedate https://pood.erivajadus.eu/product-tag/eesti-pimemassooride- Ühing uhing/ Käsitöö https://maarjakyla.ee/osta-meie-tooteid/ Maarja Küla SA https://pood.erivajadus.eu/product-tag/maarja-kula/ Käsitöö https://amanitaeesti.ee/pood/ ; Solve et Coagula OÜ https://pood.erivajadus.eu/product-tag/solve-et-coagula/ Käsitöö Iseseisev Elu MTÜ https://www.facebook.com/iseseisev.elu/ Käsitöö Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus MTÜ https://www.facebook.com/Mosaiik/ Käsitöö Pahkla Camphilli Küla https://pahklack.org/et/shop/ Käsitöö Maana MTÜ https://www.facebook.com/mtumaana Käsitöö Mitme asutuse ühine e- pood https://pood.erivajadus.eu/ Käsitöö 28 Lisa 3. SOM töörühmas väljatöötatud mudelid, 2020 Mudel 1. Riiklik mudel, 2016-2020 piloteeritud lahenduse põhine Mudel 2. KOV juhtumikorraldajaga mudel 29 Lisa 4. PKT teenuse katsetamisel tehtud muudatused, 2016-2023 Teema 2016 2017 2018 2019-2020 2021 2022 2023 PKT sihtrühmast jäid välja ööpäevaringse tööealised puuduva töövõimega isikud, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või on peaajutrauma, ajukahjustust tekitava haigusega erihooldusteenuse saajad Sihtrühm lisandus III etapp, kuhu suunduvad I ja II etapi II etapp jaotati kaheks: II põhietapp ja II jätkuetapp. I ja III etapp I ja II etapp läbinud inimesed, kes on võimelised ja I etapp, II etapp (ei jagunenud kaheks), III etapp jäid samaks soovivad siirduda avatud tööturule Teenuse etapid I etapi kestus kuni 6 kuud, II etapp I ja II etapp jäi samaks, III etapp kuni 12 kuud - I etapp kuni 4 kuud (võimalusega pikendada +2 kuud); II etapp I etapp kuni 4 kuud (võimalusega pikendada +2 kuud); II etapp tähtajatu paneks sama mis kõrval kas 1 a või 12 kuud kuni 3 aastat ja II jätkuetapp tähtajatult; III etapp kuni 1 aasta kuni 3 aastat ja III etapp tähtajatult Etappide pikkus I etapis min töömaht 20 tundi ja 10 tööpäeva; II etapis min 40 I etapis vähemalt 5h nädalas, II I etapis min töömaht 20 tundi ja 10 tööpäeva; II etapis min 40 tundi kuus, III etapis max 720 juhendamise tundi tundi kuus, III etapis TO toetab ja nõustab vastavalt etapis keskmiselt 10 h nädalas (lahtri nimi nõutav töömaht) Teenuse maht (nõutav töö vajadusele, aga min 4 tundi kuus maht) Teenuse saajate ja juhendajate teenusekasutajate ja juhendajate suhtarv 5:1 teenusekasutajate ja juhendajate suhtarv 7:1 suhtarv I etapis vabatahtliku töö leping. II tingimus, et II etapis tuleb PKT I ja II etapi puhul jäi samaks. III etapis on Teenuse saajatega sõlmitavad etapis TO sõlmib teenuse saajaga teenuse saajaga sõlmida tööleping TO sõlmib teenuse saajaga kas töölepingu või VÕS lepingu. inimesel töösuhe avatud tööturu tööandjaga. lepingud jm tingimused kas töölepingu või VÕS lepingu. (mitte VÕS) II etapis lepingust tulenev töötasu, töölepingu nõude tõttu tuli maksta töötasu maksmine töötasu maksmine I ja II etapis sama. III etapis töötasu töölepingu töötasu maksmine VV miinimumtasu mille tunnihind ei või olla madalam töötasu vähemalt VV kehtestatud vastavalt sõlmitud vastavalt sõlmitud või VÕS lepingu alusel. määras olenemata lepingust kui 1 eur/h. töötasu alammääras lepingule lepingule PKT teenusel olijale tasu lõpetati I etapis TTTS alusel stipendiumi ja I etapis makstakse TTTS alusel stipendiumi ja sõidu- ning majutustoetust. sõidu- ning PKT teenusel olijale stipendiumi majutustoetuse ja sõidu- ning majutustoetus maksmine I ja II etapis jäi samaks. III etapis tasutakse pearaha diferentseerimine: kui isik on samaaegselt PKTga ka mõnel EH teenusel, makstakse teenuseosutajale 80% lepingujärgsest I ja II etapis pearaha Tole tunnitasu vastavalt inimesele osutatud pearahast. Muul juhul 100% teenuste ajalisele mahule. TO teenustasu (pearahad) I etapp: kuni 305 eur/in I etapp: kuni 305 eur/in; II etapp: kuni 400 I etapp: kuni 305 eur/in; II etapp: kuni 400 eur/in kuus; II I etapp: kuni 305 eur/in; II etapp: kuni 400 eur/in kuus; III II etapp: kuni 400 eur/in kuus eur/in kuus; III etapp: kuni 6,5 eur/in tunnis jätkuetapp: kuni 285 eur/kuus; III etapp: kuni 10 eur/in tunnis etapp: kuni 175 eur/kuus Pearaha piirmäärad (hankes) 30 Lisa 5. Joonis: PKT teenuse osutamine ja arendustegevused 2015-2023 31 Pikaajaline kaitstud töö. Teenuse sisu ja praktika ülevaade juuni 2021 2015. aastast alates arendatakse Eestis pikaajalise kaitstud töötamise teenust (edaspidi PKT) Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste (TAT) „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alaprojekti raames. Käesolevas ülevaates on kirjeldatud PKT teenuse osutamist 2016-2021 ja ettepanekuid teenuse tuleviku osas. Ülevaate koostas sotsiaalkindlustusameti projektijuht Kärt Saarsen. Sisukord 1. PKT teenuse ülesehitus ................................................................................................................... 1 2. PKT osutamise praktika ................................................................................................................... 3 2.1. PKT teenus arvudes ................................................................................................................. 3 2.2. Teenuse saajad, sihtrühm........................................................................................................ 3 2.2. Teenuseosutajad ..................................................................................................................... 5 2.3. Teenuse korraldus ................................................................................................................... 6 2.4. TT teenus – samale sihtrühmale sarnane teenus ................................................................... 8 3. Ettepanekud. Kuidas edasi? Kas ja millist teenust on vaja?............................................................ 9 1. PKT teenuse ülesehitus Teenuse eesmärk PKT teenuse eesmärk on pakkuda jõukohase töötamise võimalust kaitstud tingimustes nendele, kes oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes tingimustes avatud tööturul. „Kaitstult töötamine“ tähendab ennekõike teenuse saaja erivajadust arvestavat paindlikku töökorraldust ja tema pidevat juhendamist. Töötamine sellisel viisil võib toimuda spetsiaalses töö- keskuses, aga ei pruugi – kaitstud töökoht võib paikneda ka tavalises ettevõttes, kus erivajadusega inimene juhendaja toel tööd teeb. Teenuse sihtrühm PKT teenuse saajateks on puuduva töövõimega tööealised inimesed, kellel on - psüühikahaigus, intellektihäire, liitpuue, on ajukahjustus/läbi elanud peaajutrauma või - nägemispuue. Oluline on inimese töösuutlikkus – teenusel olles peab inimene suutma teha eesmärgipärast tööd keskmiselt 10 tundi nädalas. Samaaegselt PKT teenusega ei tohi inimene saada töötamise toetamise teenust (SKA korraldatav erihoolekandeteenus) ega lühiajalise kaitstud töö teenust (Töötukassa korraldatav tööturuteenus). Teenuse korraldus PKT teenust korraldab sotsiaalkindlustusamet, kes läbi riigihangete leiab oma partneriteks teenuseosutajad – erivajadusega inimestele juhendamist ja spetsiaalsetes tingimustes töötamise võimalust pakkuvad organisatsioonid. Teenuseosutajad loovad PKT klientidele töövõimalused koostöös erinevate ettevõtetega või kohalike omavalitsuste allasutustega, kelle tellimusel valmistatakse tooteid, tehakse allhanketöid, kellele osutatakse teenuseid. PKT teenust osutatakse Eestis alates 2016. aastast Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel. PKT teenust osutatakse kliendile kolmes etapis: PKT teenust osutav asutus peab tagama, et  teenusel olijatele pakutavate tööde nimekiri oleks mitmekesine, tööde proovimise ja harjutamise võimalus peab olema vähemalt kolmes erinevas töövaldkonnas;  kliente juhendavaid spetsialiste peab olema töötegemise asukohas piisaval hulgal, minimaalselt üks juhendaja seitsme teenuse saaja kohta. Alates 2019. aastast on PKT teenustasude maksmise tingimustesse viidud sisse muudatus: PKT teenuseosutajatele pearaha maksmisel eristatakse erihoolekandeteenustel olevaid kliente ülejäänutest. PKT teenusel on kliendid, kes vajavad tööjuhendamisega paralleelselt ka nõustamist ja juhendamist sotsiaalsete oskuste kujundamiseks. Nende klientide puhul, kes paralleelselt PKT teenusega saavad ka mõnda erihoolekandeteenust, makstakse PKT teenuseosutajale 80% lepingujärgsest pearahast - sest need inimesed saavad sotsiaalset toetust juba EHK teenuse raames ja sama tegevuse dubleeriv tasustamine mitme teenuse raames ei ole põhjendatud. 2. PKT osutamise praktika 2.1. PKT teenus arvudes PKT teenus 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Eelarve TATis 1 182 950 2 190 098 3 159 516 2 268 020 2 267 520 2 886 000 Tegelik kulu 1 182 950 2 190 098 3 159 516 2 268 020 2 305 462 797 099 4 kuud Hankega jagatud teenuskohti 484 649 685 679 679 700 Teenusel inimesi 371 567 640 586 619 657 (aasta lõpu seisuga) sh I etapis 92 161 137 78 92 sh II etapis 279 404 499 443 418 sh II jätkuetapis - - - 88 137 sh III etapis - 2 4 10 9 Teenuseosutajaid (asutusi) 28 34 29 25 25 21 Teenuse osutamise asukohti 40 55 40 39 39 41 Hankes osalenud pakkujaid 28 32 36 31 30 Keskmine teenusekulu 266 322 411 323 311 324 inimese kohta 2.2. Teenuse saajad, sihtrühm PKT teenusel on mai 2021 seisuga 657 tööealist puuduva töövõimega inimest vanuses 16-64. Mehi on teenusel rohkem kui naisi (52% mehi). Teenusel on inimesi 14 maakonnast, v.a. Hiiumaalt. Tüüpiline on see, et suur osa kaitstult töötavatest inimestest on PKT teenusel olnud pikemat aega – kõige pikema „staažiga“ PKT kliendid on teenusel alates 2016. aastast ja neid on 9% kõigist PKT teenuse saajatest. Ligi 20% on tulnud teenusele käesoleval aastal, osad neist on siiski PKT teenusel ka varem olnud, kuid eri põhjustel lahkunud (terviseseisundi halvenes, proovis avatud tööturul töötada, motivatsioon kadus, teenuseosutaja ei saanud hankes kohti vm). Sisenemisaasta 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Praeguste PKT klientide osakaal, 9% 13% 14% 21% 24% 19% kes sisenesid teenusele aastal... Kõigist PKT teenuse saajatest on - psüühilise erivajadusega inimesi (psüühikahaigusega, intellektihäirega) ca 95%, - nägemispuudega inimesi on ca 5%. Enamik PKT teenuse saajatest saab ka mõnda erihoolekandeteenust, osad ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (498 inimest 659st). 24% PKT klientidest ei saa muid teenuseid. PKT klientidelt ja teenuseosutajatelt kogutud tagasiside1 põhjal on kaitstud tingimustes töötamise võimalus teatud klientide sihtrühmale väga vajalik ja oluline. Teenuse vajalikkust on põhjendatud: PKT teenuse saaja teeb kogukonnale vajalikku tööd ja tunneb end täisväärtuslikuna, sissetulek, paindlik turvaline keskkond, sobiv töötempo, pidev juhendamine, aktsepteeritakse töövõime kõikumist, sotsiaalne võrgustik, praktiline väljund, võimaldab iseseisvust, tõstab enesehinnangut. Kindlasti on PKT teenus oluline ka omastehooldajatele – st nendes peredes, kus PKT teenusel käiv pereliige ei kasuta muid teenuseid, ei pea lähedased pidevalt oma erivajadusega pereliikmega tegelema ja töölkäimine aitab inimesel stabiilsem püsida. Millega peab PKT teenuse sihtrühma puhul arvestama?  PKT klientidel on valdavalt õppimise, kohanemise ja inimsuhetega toimetuleku piirangud (selgus RAKE uuringust töövõime hindamise kokkuvõtete alusel)  Teenusel olijad on vähese töösuutlikkusega, töökäitumises ebastabiilsed - ei suuda pikalt töötada, töö efektiivsus madalam kui miinimumtunnitasu väljateenimiseks vajalik. Need, kelle tervis on kõikuv, ei suuda regulaarselt tööd teha, suurt koormust ei talu - klientidest ca 70% on neid, kes pideval juhendamisel ja sobiva paindliku töökorralduse puhul suudavad miinimumtöötasu välja teenida - iseseisvale tööle (ilma juhendamiseta) avatud tööturul jõuab neist ca 10%, max kuni 20%.  PKT teenusel tuleb hästi toime inimene, kelle elu muud aspektid on stabiilsed. Selleks vajab ta toetajat-juhendajat ning sageli ka teisi teenuseid, mis toetavad toimetulekut muudes eluvaldkondades peale tööhõive. Seega kokkuvõttes, PKT teenuse saajatele on töiste tegevuste tegemise võimalus oluline ja võimaldab neil anda oma panus ühiskonnale. Selle teenuse arendamisel on oluline arvestada, et need inimesed vajavad töötamisel pidevat juhendamist ja paindlikku töökorraldust ning laiemas vaates on nende puhul enamasti vajalik erinevate teenuste jm abinõude kombineerimine, seega on vajalik juhtumikorralduslik abi korraldamine. Nägemispuudega inimesed eristuvad teistest PKT teenuse saajatest. Nende töösuutlikkus on suurem ja reeglina on nad oma töökäitumises stabiilsed. Pidev juhendamine ei pruugi olla nende puhul vajalik, kui töökeskkond on nägemispuudega inimeste vajadusi arvestavalt ümber kohandatud. Kuna erivajadusega inimestel (sh nägemispuudega) on Eestis keeruline avatud tööturul tööd leida, on nägemispuudega inimeste toetamine tööhõive valdkonnas kindlasti vajalik. Samas tuleks kaaluda, 1 erinevate küsitluste ja uuringute andmed: TÜ RAKE (2019-2020), Astangu KRK (2020), SKA küsitlused. kas PKT teenus on just see kõige õigem abimeede neile või tuleks leida sisuliselt sobivamaid nägemispuudega inimeste toetamise viise (nt tegevustoetus pimedate ühingule vm). 2.3. Teenuseosutajad PKT teenust osutab Eestis 2021. aastal 21 teenuseosutajat, kelle vahel on jagatud 700 teenuskohta. PKT teenust osutatakse erivajadusega inimestele üle Eesti, kokku 14 maakonnas, v.a. Hiiumaa. Erinevaid teenuse osutamise kohti on kokku 41. PKT teenuse saajaid vahetult juhendavaid spetsialiste on nendes asutustes töötamas ca 170. Enamik teenuseosutajatest on lokaalsed, st osutavad teenust vaid ühes maakonnas: 17 teenuseosutajat 1 maakonnas 3 teenuseosutajat 2 maakonnas 1 teenuseosutaja 8 maakonnas Kuigi PKT teenuse dokumentatsioonis ei ole teenust osutavatele asutustele piiravaid tingimusi seatud, osutavad praktikas PKT teenust siiski vaid hoolekandevaldkonnas tegutsevad asutused. Eelkõige on selle põhjuseks PKT teenuse tingimustes sisalduv nõue, et kliente otseselt juhendavatel töötajatel peab olema varasem sihtrühmaga töötamise kogemus ja sobiv kvalifikatsioon. Seega hankesse tulid osalema vaid sellised ettevõtted, kus nõuetekohased spetsialistid töötavad. Tegevusluba ei ole PKT teenust osutavatelt asutustelt nõutud. Selliseid ettevõtteid, mis ongi konkreetselt spetsialiseerunud erivajadusega inimestele töövõimaluste pakkumisele, on PKT teenuseosutajate hulgas neli (19%)– Tallinnas tegutsev Astangu KRK, Pärnus tegutsevad OÜ Solve et Coagula ja Aktiviseerimiskeskus Tulevik ning üle Eesti paljudes maakondades SA Hea Hoog, mis on RAS Hoolekandeteenused tütarettevõte, mis on keskendunud erihoolekandeklientidele töövõimaluste loomisele. Mitmetel PKT teenuseosutajatel on häid koostöökogemusi kohaliku omavalitsusega, kes erivajadusega inimestele oma haldusterritooriumil töövõimalusi on leidnud. KOV allasutusi või KOV osalusega vabaühendusi on PKT teenuseosutajate hulgas neli (19% kõigist), suur osa ülejäänud teenuseosutajatest on vabaühendused, on ka mõned osaühingud. PKT teenuseosutajad ei tegele ainult selle teenuse pakkumisega, vaid osutavad ka muid teenuseid. 18 asutust 21st ehk 86% kõigist PKT teenuseosutajatest on ka erihoolekandeteenuse osutajad. Praktikas on küllalt sage, et teenuseosutaja kombineerib samale kliendile erinevaid EHK teenuseid ja PKT teenust. Samas PKT teenuse sihtrühm on tõepoolest selline, et need inimesed vajavadki toetamist erinevates eluvaldkondades ja eri teenuste kombineerimine on sageli asjakohane. PKT teenuse osutamisel ilmneb erisus nägemispuudega inimeste puhul. Kuigi sellele sihtrühmale on mitmed PKT teenuseosutajad üle Eesti valmis teenust osutama, on praktikas nägemispuudega inimesed valdavalt koondunud paari konkreetse teenuseosutaja juurde, nt Põhja-Eesti Pimedate Ühing ja Pimedate Töökeskus Hariner. Need on organisatsioonid, mis tegelevad konkreetselt just selle sihtrühmaga. PPÜ on nägemispuudega inimeste huvikaitseorganisatsioon, mille puhul kogesime, et see ühing kattis PKT teenustasude arvelt ühingu üldisi tegevuskulusid, kuna muid rahastusallikaid neil ei ole. Kuna nägemispuudega inimestel on olnud pikka aega võimalus töötada spetsiaalsetes pimedate töökeskustes (juba 1970ndatel ja hiljem), on nad sellega väga harjunud ja ei pea avatud tööturul töötamist võimalikuks, isegi mitte juhul kui inimene on stabiilse töökäitumisega ja tema töösuutlikkus on küllalt kõrge. Kokkuvõttes, teenuseosutamise praktika põhjal saab välja tuua, et sisuliselt kvaliteetseks teenuse osutamiseks peab PKT teenuseosutaja puhul olema koos kaks pädevust:  ühelt poolt peavad nad tundma psüühilise erivajadusega inimeste eripära ja vajadusi ning oskama neid toetada, nõustada ning vajadusel teiste inimesele vajalike teenustega siduda.  teisalt on PKT teenuse osutamisel oluline, et teenuseosutaja suudaks leida erivajadusega inimestele jõukohaseid töid, oskaks läbi rääkida ja kokkuleppeid sõlmida potentsiaalsete toodete/teenuste tellijatega, omaks teadmisi ja oskusi turundusest ja müügist. 2.4. Teenuse korraldus PKT teenus koosneb kolmest etapist, millest I etapp kestab kuni 6 kuud, II etapi põhiperiood kestab 3 aastat ja II etapi jätkuetapis töötamist ei ole ajaliselt piiritletud. PKT teenus on mõeldud inimestele, kes vajavad töötamisel järjepidavat toetamist ja juhendamist – ja nagu teenuse praktika näitab, on paljud inimesed teenusel pikemat aega. Hetkel on suur osa teenuse saajatest PKT II etapis. PKT teenuse raames teevad kliendid tööd mitmel eri viisil: I. tööd tehakse mõnes ettevõttes - ca 35% töötundide koguarvust (nt aiandid, KÜd, KOV haljastusalad jm) II. tehakse allhanketöid - ca 20% (pakendamine, komplekteerimine, küttepuud, pesumaja, tellitud toodete valmistamine) III. valmistatakse ja müüakse ise tooteid või osutatakse ise teenust - ca 45% (nt harjade valmistamine ja müük nägemispuudega inimeste poolt, käsitööesemete valmistamine ja müük laatadel ja e-poes, pimemassöörid) IV. nö sotsiaalsed töökohad PKT raames - ca 1-2% (nt it-abi osutamine nägemispuudega inimestele PPÜ poolt, kasutajatele tasuta teenus, PKT teenuseosutaja selle töövaldkonna eest müügitulu ei teeni) Enamlevinud tööd, mida PKT teenuse raames tehakse, on:  Välikoristus  Abitööd aiandis, talus  Pesu pesemine,  Sisekoristus  Heakorratööd kogukonnas sorteerimine, triikimine  Käsitöö (viltimine,  Abitööd köögis  Küttepuude lõhkumine, tikkimine, õmblemine jmt)  Abitööd ehitusel ladustamine, pakkimine  Puidutöö, sh mööbli  Meenete, suveniiride  Pakendamine, taastamine valmistamine markeerimine,  Savitöö, keraamika  Massööriteenus komplekteerimine,  metallitöö  Teenindamine voltimine  Laotöö Olemuslikult tehakse PKT teenuse raames kolmepoolset koostööd: PKT teenuseosutaja on sageli kui tööjõu vahendaja, viies kokku erivajadusega inimesed ja tööandjad. Sellisele töötamise viisile, nagu PKT raames toimub, ei ole Eesti tööseadusandluses päris sobivat lepingulist vormi – päris renditöö ei ole, aga tavapärased tööandja kohustused jagunevad kahe erineva osapoole vahel. Kuna paremat lahendust hetkel ei ole, sõlmib PKT kliendiga töötamiseks lepingu PKT teenuseosutaja, lepingu tüüp sõltub tehtava töö loomusest. Sotsiaalkindlustusamet maksab PKT teenuse osutamise eest teenuseosutajatele pearaha, mis eri etappides on erinev (võib I etapis olla kuni 305 eurot, II etapis kuni 400 eurot, II jätkuetapis kuni 285 eurot inimese kohta kuus, III etapis kuni 10 eurot tund iga juhendamistunni eest). Keskmine PKT teenuseosutajale makstav pearaha ühe kliendi kohta kuus on ca 324 eurot. Valdavalt kasutavad teenuseosutajad PKT pearaha summasid oma töötajatele töötasude maksmiseks (osakaal 50-70% saadud teenustasudest), ülejäänud osa kasutatakse tööruumide kulude katmiseks, töövahenditele ja materjalidele, transpordile jm kuludele. Vajadusel kaetakse teenustasudest osaliselt ka PKT klientide töötasu. PKT teenusel on nõue, et kliendid peavad tegema I etapis tööd vähemalt 20 tundi kuus ja II etapis vähemalt 40 tundi kuus, aga võivad töötada ka rohkem. Praktika pealt nähtub, et PKT kliendid töötavad nõuetekohases mahus, aga enamasti mitte rohkem. PKT teenusel olijatega on sõlmitud tööleping või mõnedel juhtudel ka võlaõiguslik leping, nende töötasu jääb üldjuhul VV miinimumtunnitasu kanti. Teenuseosutajate tagasiside põhjal on PKT teenuse saaja töösuutlikkus suhteliselt madal ja selliseid töid on küllaltki keeruline leida, mida tehes PKT kliendid miinimumtunnitasu oma tööga välja teenivad. See võib olla ka üks põhjus, miks PKT kliendid ei tööta üle normtundide – sest kui teenuseosutaja on sõlminud kliendiga töölepingu, on ta sunnitud selle osa, mida inimene ise oma tööga välja ei teeni, kinni maksma PKT pearahast. 2.5. TT teenus – samale sihtrühmale sarnane teenus Pikaajaline kaitstud töö (PKT) ei ole ainuke teenus, mille raames psüühilise erivajadusega inimestel on töötamiseks võimalik tuge saada. Riiklike erihoolekandeteenuste hulgas on töötamise toetamise teenus (TT teenus), mis on mõeldud psüühikahäirega täisealistele, kes vajavad töö leidmiseks ning töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist. Mõlemal teenusel on hetkel ca 650 inimest. Seega PKT ja TTT teenuse peale kokku on ca 1300 psüühilise erivajadusega inimest, kes tööalast toetamist vajavad. Teenuste arendamisel kavandati kaks erinevat teenust - TT teenus on avatud tööturule siirduvate ja seal töötavate inimeste toetamiseks, PKT aga kaitstud tingimustes töötavate inimeste jaoks. TT teenuse sisuks on erivajadusega inimeste väikeses mahus juhendamine ja nõustamine (min 4 tundi kuus), PKT puhul aga arvestatavas mahus töö pakkumine ja tööalane juhendamine (min 40 tundi kuus). Praktikas on siiski näha, et mõlemal teenusel  on suhteliselt sarnased inimesed (samad kliendid liiguvad ühelt teenuselt teisele ja tagasi),  enamik PKT teenust osutavatest asutustest (18 asutust 21st) osutavad ka TT teenust,  PKT kliente vahetult juhendavatest spetsialistidest märgatav osa on samaaegselt ka TT teenuse juhendajad (69 juhendajat 167st) PKT TT teenus Teenusesaajate arv aprillis 657 654 2021 Teenusesaajate arv 2020. 619 693 aasta lõpu seisuga Teenusekulu 2020 2,3 mlj eurot 1,16 mlj eurot Finantseerimisallikas ESF RE Teenuseosutajaid (asutusi) 21 65 teenuse osutamise asukohti 41 79 Pearaha maksmise I etapis töötab klient järjepideval Teenust tuleb osutada vähemalt 4 tingimused juhendamisel vähemalt 20 tundi, tundi kuus II etapis vähemalt 40 tundi kuus. III etapis tasutakse teenuseosutajale tunnipõhiselt. Teenuse maksumus 1 Keskmiselt 324 eur/kuus in Pearaha 130 eur/kuus inimese kohta kuus Pearaha suurus on erinev teenuseosutajate lõikes ja teenuse etappide lõikes. Teenuskohti kokku 700 1175 sh täitmata kohti 43 480 Kuigi teenuste osutamise tingimused on erinevad, nähtub praktikast siiski, et kahel eraldi teenusel sisuliselt samale sihtrühmale ei ole pikemas perspektiivis ilmselt mõtet. Tööalast toetamist vajavatele psüühilise erivajadusega inimestele tuleks luua üks toetav hoolekandeteenus. Kui PKT teenus peaks kaduma, liigub osa sealseid kliente kindlasti üle TT teenuse vabadele kohtadele. 3. Ettepanekud. Kuidas edasi? Kas ja millist teenust on vaja? 1. Senine praktika näitab, et Eestis on kuni 1300 psüühilise erivajadusega inimest, kes soovivad tööd teha, kuid vajavad seejuures toetamist ja juhendamist. Neist suutlikkumad saavad minna töötukassasse tööturuteenustele. Kuid suurem osa (hinnanguliselt min 1000 inimest) on inimesi, kes pigem on hoolekandekliendid, kuid on motiveeritud ja võimelised töötama, kui neid järjepidevalt selles juhendada. Seega mingi toetav teenus selles vallas on vajalik. 2. Kahtlemata on seejuures oluline silmas pidada teenuse majanduslikku optimaalsust. Siiski on oluline, et erivajadusega inimestel oleks Eestis neile jõukohase töötamise võimalus. Eesti on juba 2012. aastal ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja seadnud sellega endale eesmärgiks edendada puuetega inimeste tööhõivevõimalusi (art 27). Erivajadusega inimestele juba loodud töövõimalusi ei ole õige lihtsalt ära kaotada, vaid teenuskohad tuleb sobivalt ümber kujundada. 3. Praeguses sihtrühmas on koos psüühikahäirega ja nägemispuudega inimesed. Need kaks alarühma on erisuguste vajadustega töö toetamisel ja ei sobi kokku, nägemispuudega inimestele on vaja teistsuguseid lahendusi. Seega ettepanek – viia PKT teenuse sihtrühmast nägemispuudega inimesed välja. Nende toetamiseks võiks nt käivitada eraldi projekti ESF rahastusel, millega välja selgitada sobivad nägemispuudega inimeste toetamise meetmed. 4. Psüühilise erivajadusega inimeste puhul ei ole edaspidi mõistlik kahte sarnast teenust ülal pidada, vaid õigem on luua üks teenus. Teenus neile, kes vajavad tuge töötamisel ja avatud tööturule ei saa mindud. Seepärast on mõistlik PKT ja TTT baasil teha üks ühine teenus. 5. Kuna TT teenus oma praegusel kujul vajab ülevaatamist, siis lihtsalt PKT asendamine sellega ei ole mõistlik. Vaja on üleminekuperioodi (1-2 aastat), mil PKT ja TT teenusest tehakse üks edasiarendatud ja teenuse kasutajate vajadusi arvestavalt disainitud teenus. 6. Väljumisstrateegia väljatöötamisel tuleb silmas pidada seniste PKT ja TT teenuste saajate kõiki alarühmi – st kõigile alarühmadele on vaja mingi tugi pakkuda: 1) millist tuge pakkuda nägemispuudega inimestele; 2) milline osa praegustest klientidest võiksid liikuda töötukassasse ja mil moel, 3) osad PKT praegustest klientidest on nii vähese töövõimega, et on pigem nö päevakeskuse kliendid ja võiksid saada tööalast toetust EHK teenuste kaudu; 4) ja siis need, kes sisuliselt vajavad kaitstult töötamise teenust. 7. Lühiajalised otsused väljumisstrateegiaks – vt lisatud xls fail (PKT alternatiivid_2021.xls), kus on kirjeldatud võimalikke alternatiive lahenduste osas ja nende tugevusi-nõrkusi. Lühiajalises perspektiivis (st mida teha PKT teenusega aastal 2022) ei ole PKT teenuse lahendusvariante eristatud psüühilise erivajadusega ja nägemispuudega inimeste lõikes, kuna see eeldab pikemat arendusprotsessi, kuid 2022. aastat puudutav otsus tuleb teha lähiajal, et SKA jõuaks koostöös RTKga vajadusel hanke ette valmistada. Minu poolt eelistatud lahendus 2022. aastaks on ESF rahastusel PKT teenuse osutamist mingis mahus jätkata, arvestades eelarvevõimalusi. Teenuse täielik lõpetamine tooks kaasa osade klientide liikumise riigieelarvelistele TTteenuse kohtadele (eelarvekulu ca 500 000 eur) ja kindlasti on ministeeriumil sellist otsust vaja kommunikeerida ja laiemalt selgitada. PKT teenuse eelarvemahu vähendamiseks on mitmeid võimalusi, neid annab kombineerida. Täiendavad ettepanekud:  2020. aastal käis SoM eestvedamisel koos kaitstud töö teenuse töörühm, mille töösse kaasati lai ring erinevaid huvipooli: SOM, SKA ja töötukassa spetsialistid, teenuseosutajad, ELVL. Töörühmas arutati erinevaid KT mudeleid ja lepiti kokku, kuidas erivajadusega inimeste töötamise toetamine võiks tööturu- ja hoolekande osapoolte vahel jaotuda, et vältida teenuste dubleerimist. Sõnastati üldpõhimõtted, millist teenust KT sihtrühm vajab. Teenuse edasisel arendamisel arvestada töörühma järeldusi ja ettepanekuid.  Pikemas perspektiivis võiks kaaluda ka teenuseosutajate rahastamise osadeks löömist, sest teenuseosutajad on välja toonud, et teenustasudest piisab küll jooksvaks teenuse osutamiseks, kuid sellest ei piisa investeeringuteks, et kaitstud töö keskusi välja arendada. Kaaluda võiks rahastamise jagamist kaheks osaks - pearahadele (mis võimaldaks katta jooksvaid kulusid) lisandub - nö investeeringutoetus töökeskuste väljaarendamiseks, mida teenuseosutaja saaks vajaduspõhiselt taotleda teatud aja tagant.  On rida põhimõtteid, millest kaitstud töö edasisel arendamisel võiks lähtuda ja mis on formuleeritud kasutajate vajadusi silmas pidades: a) kaitstud töö teenus on hoolekandeteenus (ja sellest tuleneb selle teenuse sihtrühm koos oma vajadustega) b) teenusele saamine ei peaks sõltuma sellest, kas inimesel on puuduv või osaline töövõime c) teenuse kasutaja vajab paindlikku töökorraldust (sh tööaeg) ja pidevat juhendamist, samuti sageli ka eri eluvaldkondade toetamiseks teenuste kombineerimist (ja juhtumikorraldajat, kes seda teeks) d) KT teenusel olev inimene vajab juhtumikorraldust ja teenuste põimimist. Peab olema selge, kes seda teeb: - Kui kestab EHK süsteem praegusel kujul, siis jääb juhtumikorraldus teha SKAle koostöös EHK teenuseosutajatega. - Kui käivitub ISTE mudeli põhine teenuste korraldus, siis jääb juhtumikorraldus KOVidele koostöös teenuseosutajatega. e) järkjärgult KOVide suurem kaasatus ehk suund pigem kogukondlikule tööle. Hoiduda segregatsioonist, püüda seostada erivajadusega inimesed kogukonnaga ja leida võimalusi, kuidas nad saavad kasulikult panustada. f) Kaitstud töö teenuse mõned aspektid vajavad edasist analüüsi, eelkõige õiguslikus vaates - nt PKT klientidega sõlmitavate lepingute teema või arutelu kolmepoolse töösuhte (teenuseosutaja-tööandja-klient) olemuse üle. Lemme Palmeti poolt on SOM tööpoole juristidele PKT kliendilepingute teemast ülevaade antud (viimane kiri saadetud (P.Turk/S.Suder/A.Karolin) 20.05.2021). Analüüsi aluseks on PKT teenuse osutamisel kogutud andmed perioodist 2016-2021 (teenuse osutamise andmestikud, teenuseosutajatelt kogutud tagasiside (PKT teenuseosutajate küsitlused septembris 2016, septembris 2017, kevad 2019), TÜ RAKE uuring „Kaitstud töö teenuse tulemused 2019-2020, Astangu KRK läbiviidud uuringud (Lühi- ja pikaajalise kaitstud töö teenuse pakkumise ülevaade, 2018 ja PKT klientide hulgas läbiviidud uuring 2020).