Lisa 1
Riigikohtu arvamus turvategevuse seaduse eelnõu kohta
Turvategevuse seaduse lähtekohaks on võetud asjakohased põhimõtted.
Järgnevalt on nimetatud mõningad tähelepanekud ja ettepanekud.
1) § 3 p 2 lõpus on sõna „või“ üleliigne.
2) § 3 p 7 kohaselt võib turvatöötajaks olla ka turvaettevõtja. Kuna turvaettevõtja tegutseb
turvatöötajate kaudu ning turvaettevõtjal on turvatöötaja suhtes kohustusi (vt nt § 10 lg 1, § 30),
ei tohiks need terminid kattuda.
3) Terminit „sisevalve“ on defineeritud nii § 4 lg-s 2 kui ka § 9 lg-s 1. Pigem tasuks kaaluda
nende sätete ühendamist.
4) § 4 lg 3 näeb ette, et turvategevuse tegevusalal tegutsemisel sõlmitakse tellijaga kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis leping. Seletuskirjast tuleneb, et säärase lepingu olemasolu
võimaldab lepingu täpsemaid tingimusi kontrollida nii tellijal kui ka riikliku järelevalve tegijal.
Samas ei sätestata eelnõus selle nõude rikkumise tagajärge. Seega toob kirjalikku taasesitamist
võimaldava vormi rikkumine ilmselt kaasa VÕS § 11 lg-s 2 nimetatud tagajärje ehk lepingut ei
loeta sõlmituks. Riigikohus pigem ei pea seda mõistlikuks lähenemiseks. Näiteks olukorras,
kus turvaettevõtja on pakutavad teenused enda kodulehel nimetanud ja tellija saab endale sobiva
teenuse tingimused sealt teada ning talle hakatakse teenust osutama suulise lepingu alusel, võiks
sarnaselt TLS regulatsiooniga lugeda lepingu sõlmituks vorminõude järgimisest hoolimata.
TLS § 4 lg 2 esimene lause näeb samuti ette töölepingu kirjaliku vormi nõude, kuid teine lause
sätestab, et tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist
võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Sellist regulatsiooni tuleks pidada
mõistlikuks ka turvategevuses.
5) § 4 lg 4 p-s 5 on sõna „turvaettevõtja“ üleliigne.
6) § 6 lg-s 1 tuleks täpsustada, millist laadi või millise mõjuga tagajärgede vähendamiseks
turvaaudit tehakse (nt kahjulikud tagajärjed).
7) § 10 lg 1 p 3 osas on ebaselge, kuidas saab turvaettevõtja tagada, et ta ei ole kriminaal-
menetluses kahtlustatav või süüdistatav ega ole karistatud. Pigem tuleks see säte sõnastada
keelunormina (vrd § 16 lg 3).
8) § 10 lg-s 2 tuleks lisada sõna „turvaettevõtja“ ette sõna „ka“.
9) § 14 lg-s 2 peaks sõna „viimise“ asemel olema „läbiviimise“.
10) § 15 lg-s 2 peaks sõna „sõlmimiseks“ asemel olema „sõlmimise üle“.
11) § 19 pealkirjana võiks kaaluda „Meetmete kohaldamise üldnõuded“.
12) § 25 lg 2 kohaselt võib turvatöötaja tõkestada isiku väljumise valveobjektilt kuni asjaolude
selgumiseni. Kuna tegemist on isiku liikumisvabaduse piiranguga, mis on võrreldav isiku
kinnipidamise ehk vabaduse võtmisega (vrd § 27 lg 1), vajab selle meetme kohaldamise ajaline
piirang täpsustamist. Samuti tuleks täpsustada, milliseid toiminguid peab turvatöötaja sellises
olukorras tegema (vrd § 27 lg 3).
13) § 30 lg 4 sõnastus vajaks ülevaatamist (nt sõna „seos“ asemel peaks olema „seose“).
14) § 30 lg-s 5 tuleks täpsustada, millise perioodi keskmisest töötasust tuleb lähtuda.
15) § 30 lg-s 6 peaks olema sõna „turvaettevõtja“ asemel „turvaettevõtjat“.
16) §-s 32 tuleks arvestada ka võimalusega, et § 30 lg-s 1 nimetatud isikud esitavad toetuse
saamise avalduse küll § 31 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, kuid erinevatel aegadel. Ka sellisel
juhul tuleks tagada, et soodustatud isikud saavad toetuse võrdsetes osades (vt § 32 lg 2).
17) § 32 lg 3 teises lauses oleks sõna „põhjuse“ asemel täpsem „põhjendused“. Sama lõike
kolmandas lauses on keeldumise ainuke põhjus nimetatud. Põhjendused peaksid kajastama
1
Lisa 1
selgitusi selle kohta, miks on turvaettevõtja seisukohal, et osaline või puuduv töövõime tekkis
turvatöötaja enda süül.
18) § 33 lg-s 1 tuleks kaaluda pädevuse andmist Politsei- ja Piirivalveametile, mitte selle
asutuse mis tahes ametnikule.
19) Eelnõus on kaht normi tähistatud §-ga 39.
2
Siseministeerium Teie 25.11.2019 nr 1-6/1941-1
[email protected]
Meie 13.12.2019 nr 6-6/19-35
Arvamuse avaldamine
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust turvategevuse seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga
edastan arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andraš Tšitškan
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus turvategevuse seaduse eelnõu kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja: Info
Teema: [EIS] Eelnõu SIM/19-1202 - "Turvategevuse seadus" kooskõlastamine
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/19-1202 - Turvategevuse seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Arvamuse andjad: Riigikohus; Õiguskantsleri Kantselei; Eesti Pank
Kooskõlastamise tähtaeg: 16.12.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/654a2578-a73e-4741-8709-012c609da1ca
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/654a2578-a73e-4741-8709-012c609da1ca?activity=1
Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses.
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main