Pöördumine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Riigikohus Märge tehtud 07.11.2019 Juurdepääsupiirang kehtib kuni 07.11.2094 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Raivo Aeg Justiitsministeerium 07.11.2019 nr 7-7/19-677 Lugupeetud justiitsminister Pöördun seoses murega Harju Maakohtus kuhjunud ja venivate kriminaalmenetluste pärast. Probleem ei ole uus, kuid on just nüüd eskaleerunud ja omandanud uue mõõtme seoses asju menetlevate kohtunike pensioneerumisega, kui asju ei jõuta menetleda lõpuni ning hiljem tuleb teisel kohtunikul neid otsast alustada. Esimene konkreetsem signaal tuli Tallinna Ringkonnakohtu esimehe kaudu seoses kohtunik L. Raedla pensioneerumisega. Viimane ja eriti terav probleem ilmnes Riigikohtu kriminaalkolleegiumile laekunud kaebuse pinnalt peatselt pensioneeruva kohtunik V. Kõvaski menetluses olevas kriminaalasjas. Kuid murettekitav olukord Harju Maakohtus on laiem ja vajab vähemasti leevendamist. Konkreetne näide Harju Maakohtu kohtunik V. Kõvaskil on pooleli üldmenetluses kriminaalasi nr 1-16-9171. Süüdistusakti kohaselt on kriminaalasjas kokku 14 süüdistatavat, kellest vahi all on kuus isikut. Süüdistus puudutab KarS § 256 lg 1 ja § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritud kuritegusid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.10.2019 määrusega võeti menetlusse süüdistatav S. Kuznetsovi kaitsja määruskaebus seoses vahistuse põhjendatuse kontrolliga. Kaebuse arutelu kirjalikus menetluses toimus 6.11.2019. S. Kuznetsov anti kõnealuses süüdistuses kohtu alla 28.10.2016. Tema suhtes on alates 14.12.2015 kohaldatud tõkendina vahistamist. Kohtunik V. Kõvask esitas 8.01.2019 avalduse pensioneerumiseks, Riigikohtu üldkogu tegi ettepaneku kohtuniku ametist vabastamiseks 19.02.2019, Vabariigi Presidendi 4.03.2019 otsusega on kohtunik V. Kõvask vabastatud ametist alates 8.01.2020. Harju Maakohtu esimehe poolt 11.02.2019 kinnitatud puhkusekorralduse kohaselt on kohtunik V. Kõvask puhkusel 2.12.2019 kuni 7.01.2020. KrMS § 275 lg 2 sätestab, et kui süüdistatav on maakohtu menetluses vahi all, peab kohus kontrollima vahistuse põhjendatust omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul. Senises menetluses on vahistatuse põhjendatust S. Kuznetsovi suhtes kontrollitud seitse korda, viimati Harju Maakohtu 9.10.2019 määrusega, millega jäeti valitud tõkend – vahistamine – jätkuvalt muutmata. Harju Maakohtu eelmist S. Kuznetsovi vahistatuse kontrolli 16.06.2019 Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee määrust pidas põhjendatuks ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium (27.08.2019 määrus). Viimati nimetatud määruse peale esitatud S. Kuznetsovi kaitsja määrusekaebus ongi Riigikohtu kriminaalkolleegiumi menetluses. Määruskaebuses Riigikohtule viitab kaitsja muu hulgas ka kohtuniku peatsele pensioneerumisele. 20.09.2019 toimunud maakohtu istungil arutati teiste küsimuste seas ka edasiste kohtuistungite toimumist. Nimetatud istungil lepiti menetlusosaliste vahel kokku kohtuistungite ajad järgmiselt: 17.–18. ja 20.12.2019, samuti 6.–10.01.2020. Nagu eelnevast ilmneb, on kõnealustel istungipäevadel kohtunik V. Kõvask kas a) puhkusel või b) on tema volitused kohtunikuna lõppenud. Vastusena Riigikohtu esimehe järelepärimisele selgitas kohtunik, et istungipäevad määrati, tagamaks kaitsjate kohalolek asja uuesti arutama asuvale kohtunikule. Kohtuniku enda hinnangul on ta teinud endast oleneva, et tagada asja lahendamine mõistliku aja jooksul, venitamise on suuresti põhjustanud süüdistatavate kaitsjaid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumile saabus 6.11.2019 kaitsja vahendatuna info, et kohtunik V. Kõvask on detsembriks kokku lepitud istungid tagantjärgi ilma täiendavate põhjendusteta tühistanud. Olen koos kriminaalkolleegiumi esimees Saale Laosega arutanud tekkinud olukorda Harju Maakohtu esimees Meelis Eeriku ja kohtu aseesimees (kriminaalasjades) Aulike Saloga. Nende selgituse järgi on probleemiks Harju Maakohtu kohtunike ülekoormatus kriminaalmenetluse üldmenetluse raskete asjadega ja kohtunike järjestikune pensioneerumine. Seetõttu polevat võimalik asju kellelegi aegsasti ümber jagada ega rakendada varukohtunikke, samuti on teised kohtunikud andnud samas kriminaalasjas eeluurimiskohtunikuna jälituslube või lahendanud vahistamistaotlusi, mis välistab nende osaluse asja sisulisel lahendamisel. Sel põhjusel on mahukaid kriminaalasju jagatud ka noortele ja alustavatele Harju Maakohtu kohtunikele. Ettepanek Kõnealuse kriminaalasja puhul, mille kohtulik uurimine on kestnud juba kolm aastat, kus süüdistatavad on pikalt vahi all ja kohtuniku pensioneerumine oli ette teada, võib karta, et asi jääbki sisulise lahenduseta. N-ö musta stsenaariumi korral pensioneeruv kohtunik asja lõpuni arutada ei jõua, uus kohtunik peab alustama arutamist uuesti, mis koostoimes võib viia asja menetluse lõpetamiseni mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. See omakorda võib tähendada nii süüdistatavate nõudeid vahi all viibitud aja eest riigilt hüvitise saamiseks kui ka nõudeid aastatepikkuses menetluses kantud (ja eelduslikult suurte) kaitsjatasude hüvitamiseks. Rääkimata politsei ja prokuratuuri tehtud tööst kriminaalasja kohtueelses menetluses ning kaasnevast mainekahjust kohtule ja riigile tervikuna. Kohtute seaduse § 45 lg 1 järgi teostab kohtu esimees järelevalvet õigusemõistmise korrakohase toimimise ja kohtunike kohustuste täitmise eest. Sama paragrahvi lõige 11 annab kohtu esimehele õiguse rakendada õigusemõistmist korraldavaid abinõusid, mh jaotada kohtunike vahel ümber kohtuasju, et tagada asja lahendamine mõistliku aja jooksul. KrMS § 275 lg 4 kohustab kohtunikku, kes kontrollib omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul kohtu alla antud isiku vahistatuse põhjendatust, teavitama sellest ka kohtu esimeest. Mul on raske hinnata, kas kõnealuse kohtuasja ebamõistlikku venimist saab ette heita asja menetlenud kohtunikule, kaitsjate valitud taktikale, kohtu juhtkonnale, menetlusseaduse liigsele formaalsusele ja jäikusele või lihtsalt asjaolude halvale kokkulangemisele. Tõenäoliselt on oma osa kõigel. Olen kaalunud ka kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist, kuid distsiplinaarsüüdistuse esitamine eeldaks kogu mahuka menetluse dokumentide läbitöötamist, mis arvestades menetluse jätkumist ja kohtuniku peatset pensioneerumist, oleks ebaotstarbekas. 2(3) Riigikohtu esimehel ei ole järelevalvevõimu madalama astme kohtute juhtimisküsimustes. KS § 45 lg-st 2 tulenevalt teostab esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle järelevalvet justiitsminister, kes võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus. KS § 12 lg-te 4 ja 5 alusel saab üksnes justiitsminister kohtu esimehe ka ametist vabastada. Mul ei ole piisavalt andmeid, väitmaks, et põhiprobleem on Harju Maakohtu juhtimises, kuid arvan, et oleks mõistlik korraldada väline erapooletu hinnangu andmine, kas ja mida on kriminaalasjade mõistliku aja jooksul lahendamise tagamiseks tehtud ja oleks võinud veel teha. Eesmärgiks peaks eelkõige olema probleemi põhjuste väljaselgitamine ja ettepanekute tegemine sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus, kuna kohtunike pensioneerumine jätkub. On võimalik, et olulist mõju omab kriminaalmenetluse üldmenetluse regulatsiooni kohmakus suurte ja mahukate kriminaalasjade sujuvaks lahendamiseks, mistõttu tuleks teha konkreetseid ettepanekuid selle muutmiseks. Teadaolevalt ongi Justiitsministeeriumil ettevalmistatud kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni eelnõu, mis vähemalt mõningaid üldmenetluse praktilisi probleeme lahendavaid muudatusi ka sisaldab. Kui puuduseks on inimressursi nappus, siis tuleks see selgelt välja öelda ja tagada vajadusel täiendavate kohtunikukohtade loomine. Alternatiiviks oleks vähemasti asjade osaline ümberjagamine teiste kohtute vahel, pensioneeruvate kohtunike ametipädevuse pikendamine asjade lõpuni lahendamiseks, teiste kohtunike appisuunamine Harju Maakohtule menetluslähetuste korras vms ja vastavate seadusmuudatuste ettepanekute esitamine. Tõsiselt tuleb tegeleda võimaluste vähendamisega lükata edasi kohtuistungeid üldmenetluse asjades ja hinnata katkematuse põhimõtte rakendamise praktilisi probleeme. Lisaks regulatsiooni muutmisele tuleks kõne alla nt koolitus, tihedam koostöö ja kokkulepped advokatuuri ja prokuratuuriga, üldmenetlusi lahendavale kohtunikule täiendava abijõu andmine. Üldmenetluse kui kriminaalasja kohtuliku uurimise täiemahulise garantiidega menetlusvormi valik peab olema menetlusosaliste vaba valik. Kui üldmenetlus on või tundub olevat ebaproportsionaalselt menetlusosaliste aega ja ressurssi sööv, võib see olla ka üheks põhjuseks kokkuleppemenetluste ehk kohati liigsuurele osatähtsusele. Kaaluda võiks kasvõi eeluurimistoimingute tegemise (sh jälituslubade andmise) andmist kas samas kohtus muidu tsiviilasju lahendavatele kohtunikele või suisa mõne muu kohtu kohtunikele, tagamaks Harju Maakohtu kriminaalvaldkonna kohtunike täiemahulist valmisolekut suurte kriminaalasjade lahendamiseks. Osaliselt on ümberkorraldus võimalik kohtu tööjaotusplaani muutmisega, kohtualluvuse muutmine eeldab seadusandlikku tegevust. Harju Maakohtus kriminaalmenetluste korraldamise osas järelevalve teostamine annaks selgema vastuse küsimusele, milles ikkagi probleem on ja mida selle lahendamiseks tuleks teha ning annaks vajadusel ka võimaluse tõstatada teravamalt muutmist vajavad ebakohad seadusandja ees. Riigikohtu eesmärk ei ole siinkohal kellegi süüdistamine ega vastutusele võtmine, vaid esmajoones objektiivselt põhjuste väljatoomine, mille tõttu eelkirjeldatud olukord on tekkinud, ja sellest tulenevalt ka põhjendatud sammude astumine kujunenud olukorra lahendamiseks ning probleemide ärahoidmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villu Kõve Riigikohtu esimees 3(3)