Arvamus kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta

Lisa 1 Riigikohtu arvamus kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Riigikohus nõustub VTK-s kirjeldatud probleemide olemasoluga. Neist kaalukaim on kahtlematult Harju Maakohtu liigselt suur töökoormus, mis võib lõppastmes mõjutada nii ametis olevate kohtunike tervist kui ka menetluste läbiviimise tõhusust ja lahendite kvaliteeti. Probleem on teada aastaid ning on kahju, et seadusandja ei ole varem välja töötanud meetmeid, mis aidanuksid probleemi kiiresti lahendada või isegi ennetada. Seda kiiremini tuleks probleem lahendada nüüd, mil see on VTK kohaselt eriti akuutne. Riigikohus leiab, et parim moodus kohtute töökoormuse probleem lahendada on vähemalt kahe kohtunikukoha süsteemi juurdeloomine. VTK-st nähtuvalt tasandaks see kohtute töö- koormused, kuid selle mooduse kasutamine on kahjuks olnud takistatud poliitilistel põhjustel. VTK-s põhilahendusena pakutud variant anda ringkonnakohtu esimeestele pädevus kohtuasju kohtute vahel ringi jaotada on kaugel ideaalsest ja toob kindlasti kaasa erinevaid, nii põhiseaduslikke, menetluslikke kui ka administratiivseid, probleeme. Ümberjaotamise pädevuse andmine ringkonnakohtu esimeestele riivab (ja vähemasti teatud asjaoludel võib ka rikkuda) väga tugevalt kohtuasjade juhusliku jaotamise põhimõtet ja sellega ka igaühe põhiseaduslikku õigust seadusega määratud kohtualluvusele (PS § 24 lg 1). Muu hulgas ei ole teistel maakohtutel võimalik kindlalt teada, millal võib just n-ö nende kahjuks ümberjagamine toimuda. Ümberjagamiseks peaksid aga kõik kohtud olema valmis, nii sisulise kui ka kantseleitöö tegemiseks. Kindlasti tekib ümberjagamisega ka riigieelarvele teatud lisakulutusi. Samuti võib see tekitada segadust menetlusosalistele. Kõige mõistlikum on lahendada probleem lihtsalt ja alaliselt: luua juurde vajalikke kohtunikukohti. Riigikohus ei ole vastu kavandatud muudatustele eestkosteasjade ja registriasjade tõhusamaks lahendamiseks. Samas ei ole kava teatud liiki kohtuasjade kohtualluvuse muutmiseks (koondamiseks ühte maakohtusse) puudusteta. Esiteks ei ole soovitav koondada teatud liiki asjade lahendamist liialt kitsale isikute ringile, mis paratamatult võib negatiivselt mõjuda õiguse arendamise ja kohaldamise praktikale nendes asjades. Samuti ei saa välistada olukorda, kus ühe kohtu alla üle viidud asjade arv mingil põhjusel järsult kasvab ja tekib vajadus kohtualluvust jälle (tagasi) muuta. Muutes alaliselt kohtualluvust teatud liiki asjades ühte või teise kohtusse, võib tulevikus kujuneda olukord, kus maakohus võib kaotada oma kogemuse ja kompetentsi teatud liiki asjade lahendamiseks. Riigikohus peab võimalikuks kohtuasjade ümberjagamist tingimusel, et selgelt on välistatud olemuslike tsiviil- või kriminaalasjade lahendamine halduskohtutes ja olemuslike haldusasjade lahendamine maakohtutes. VTK tekstist ei selgu, kas väljapakutud ümberjagamise mehhanism hõlmaks ka ümberjagamist eri liiki kohtute vahel. Küll aga on suure koormuse leevendamise ühe abinõuna nähtud suuremat spetsialiseerumist kohtutes, millele asjade ümberjagamine eri liiki kohtute vahel ilmselgelt vastu töötaks. Kohtute pädevus peab olema reguleeritud seadusega (PS § 104 lg 2 p 14, § 149 lg 4), mitte kohtuhaldusorgani otsusega. Eraldi halduskohtute nimetamine PS §-s 148 teenib spetsiali- seerumise garantiid. Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige üksikisiku õiguste kaitse täidesaatva võimu õigusvastase tegevuse eest (HKMS § 2 lg 1), lisaks sellele täitevvõimu üldisem tasakaalustamine (Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-33-11, p 26.3). Halduskohtu ülesannete tõhusaks täitmiseks on vältimatult vajalik, et halduskohtumenetlus toimuks spetsialiseerunud halduskohtutes. Samuti see, et halduskohtunikel oleks piisavalt ressursse 1  Lisa 1 avaliku võimu teostaja kui professionaali ja üksikisiku vahelisele õiguslikule vaidlusele lahenduse leidmiseks. Väheste eranditega jõuavad halduskohtutes sisulisse menetlusse vaid mitterutiinsed asjad. Kui asi tuleb lahendada kohtunikul, kellel tuleb ennast kurssi viia nii materiaal- kui ka menetlusõiguse küsimustes võõra valdkonnaga, ei ole tegu mõistliku ressursikasutusega (see käib nii tsiviil-, kriminaal- kui ka haldusasjade kohta). See ei võimaldaks mõistliku menetlusaja järgimist ning kumulatiivselt hoopis suurendaks, mitte ei vähendaks koormust. Üldkogu osutas ülal viidatud otsuses sellelegi, et täitevvõimu tasakaalustamise funktsioon tingib halduskohtumenetluses teistsugused rahastamise põhi- mõtted kui nt tsiviilkohtumenetluses. Lõpliku ümberjagamise mehhanismi väljatöötamisel on oluline silmas pidada, et tagatud oleks kooskõla PS § 24 lg-s 1 sätestatud seadusega määratud kohtualluvuse (meelevaldse) muutmise keeluga. Et vältida kohtuasjade ad hoc-jagamist kohtute vahel, peab kohtualluvuse regulatsioon kindlustama õigusemõistmise sõltumatuse ja muu hulgas garanteerima, et asja arutava kohtu kindlaksmääramine ei oleks kantud soovist saada konkreetne kohtulahend.1 Selleks tuleb seaduses piisavalt konkretiseerida, milliste asjaolude esinemise korral saaks üleandmine toimuda. VTK-s on ad hoc-jagamist välistavate abinõudena välja pakutud asjade üleandmine kategooriate kaupa ning selge plaani alusel, näiteks „iga neljas vangistusõiguse asi“. Põhiseaduslikkuse osas ei tekiks küsitavusi, kui sellise plaani paikapanemise üldised alused kajastuksid seaduses. Samuti peaks seadus andma vähemalt üldised kriteeriumid selle olukorra määratlemiseks, kus mõistlik menetlusaeg on ohtu sattunud või sattumas. Ümberjagamise otsustamisel on oluline ära kuulata selle kohtu esimees, kuhu asjad kavandatakse suunata. Riigikohus peab mõeldavaks menetluslähetusi piiratud ulatuses ja seaduses määratletud erijuhtudel, nt erakorralise sündmusega kaasneva suure kohtuasjade hulga lahendamiseks. Riigikohus toetab ettepanekut erikohtualluvuste laialdasemaks kasutuselevõtuks, samuti suuremat spetsialiseerumist. Riigikohtu enda kogemuse järgi on spetsialiseerumine võimalik ka asjade jagamisel üksnes viie riigikohtuniku vahel. Riigikohus ei toeta ettepanekut kõigi kohtute tööpiirkonnad mehaaniliselt ühendada. Sellega kaasneksid probleemid juhtimises ja tööjaotuses, samuti oht kohtumõistmise ülemääraseks koondumiseks Tallinna. Küll aga võiks kaaluda nt nelja maakohtu asemel kahe moodustamist. Kõne alla tuleks osa asjade jagamine kohtute vahel n-ö kohtualluvuseta, üldiselt. Sellised võiksid olla lihtsamad kirjalikus menetluses lahendatavad asjad, mille puhul ei koormataks menetlusosalisi reeglina ka n-ö kodust kaugel suulise istungiga. Sellised piirideta kohtuasjad võiksid pilootkorras olla kaebused kohtutäituri tegevuse peale, mida saab lahendada suuresti kirjalikus menetluses ja mida on massiliselt. Lisaks võiks kaaluda kohtumajaalluvuse kaotamist tsiviilkohtumenetluse seadustikus ning asjade jagamist maakohtu sees paindlikult. Välja tuleks töötada mehhanism, mis võimaldaks suuri kriminaalasju üle Eesti hajutada või siis jagada väiksemaid ja füüsilist istungit mittevajavaid asju üle Eesti laiali. Sellega seoses tasuks üle vaadata ka vastav regulatsioon ja järele mõelda, kas istungi ulatuslik rakendamine on alati põhjendatud. Riigikohus peab kohtute ülekoormuse probleemi algpõhjuseks kohtusüsteemile ilma piisava ressursita selliste ülesannete panemist, mida varem on täitnud täitevvõim (näiteks avalik- õiguslikud nõuded kriminaalmenetluses, jälitusload, eestkoste järelevalve) ning kohati menetluste ülemäärast keerukust. HKMS-s viimastel aastatel tehtud muudatused on andnud võimaluse halduskohtumenetlust kiirendada ja lihtsustada. Praegu käib halduskohtutes töö 1 Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 24 komm 2. 2  Lisa 1 nende muudatuste omaksvõtu ja läbiproovimisega. Samamoodi tuleks läbi mõelda, millised on võimalused menetluse lihtsustamiseks teistes kohtuharudes. Riigikohus peab võimalikuks ka mõnede praegu maakohtute pädevuses olevate valdkondade üleandmist halduskohtute pädevusse. Tegu peaks aga olema korralise pädevuse muutmisega, mitte ad hoc-lahendusega. N-ö pilootasjadena võiks kaaluda nt kinnisesse asutusse paigutamise asjade üleandmist halduskohtute pädevusse. 3  Justiitsministeerium Teie 12.09.2019 nr 8-1/5290 [email protected] Meie 07.10.2019 nr 6-6/19-28 Arvamuse avaldamine Tänan teid võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. Käesolevaga edastan arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected] www.riigikohus.ee