Järelevalve akt

Mittetulundusühing Halinga Turvakodu [email protected] 10.11.2025 nr 5.1-3/28255-1 JÄRELEVALVE AKT I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2 mittetulundusühing Halinga Turvakodus (registrikood 80020169). 1.3. Järelevalve teostamise kohad: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Tõrdu küla, Pargi tee (tegevuskoht 1); Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Libatse küla, Vildenau (tegevuskoht 3). 1.4. Paikvaatluse aeg: 08.10.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart, peaspetsialistid Thea Tänav ja Inna Tamm (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs, vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR. 1.7. Järelevalvetoimingutes osalesid: mittetulundusühing Halinga Turvakodu personalijuht/perenaine Urve Lehispuu ja juhatuse liige Marika Rosenstein. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et mittetulundusühing Halinga Turvakodu ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei  ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Järelevalvemenetluse algatamisel (03.10.2025) olid andmed MTRis uuendamisel ning Hooldekodus teenust vahetult osutavate töötajate (hooldustöötaja, abihooldustöötaja) andmete vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.1. Hooldekodu korrastas järelevalvemenetluse ajal MTRi ning 15.10.2025 seisuga on rikkumine kõrvaldatud. 2.2. SoMm nr 36 § 2 lõige 3, mille järgi tagab teenuseosutaja hooldustoimingute tegemisel teenusesaajale privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamise. Hooldekodus ei kasutatud hooldustoimingute tegemisel teenusesaaja privaatsuse tagamiseks sirmi või kardinat vms vahendit. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.3. 2.3. SoMm nr 36 § 2 lõige 4, mille alusel annab teenuseosutaja kokkuleppel teenusesaajaga lähedastele teavet teenusesaaja vajadustest, teavitab neid viivitamata teenusesaaja seisundi olulisest muutusest ning võimaldab neil tutvuda hooldusplaaniga. Ükski intervjueeritud lähedane ei olnud tutvunud teenusesaaja hooldusplaaniga ega teadnud sellise dokumendi olemasolust. Rikkumine on kirjeldatud punktis 3.2.3. 2.4. SoMm nr 36 § 2 lõige 5 punkti 8, mille kohaselt tuleb teenusesaajaid abistada ja juhendada üle keha pesemisel ning teostada üle keha pesu vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. Paikvaatlusel pesemise vihikust tehtud fotodel (august, september 2025 ) nähtub, et üle keha pesemist ei teostada üks kord nädalas. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.4. Võttes arvesse, mittetulundusühing Halinga Turvakodu on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama ja on koostöövalmis, ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. Järelkontroll punktides 2.2. - 2.4. nimetatud rikkumiste kõrvaldamise üle toimub peale 31.01.2026. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas järelevalvemenetluse mittetulundusühing Halinga Turvakodus (edaspidi: Hooldekodu) 03.10.2025 ning etteteatamata paikvaatlus viidi läbi 08.10.2025. Hooldekodule on 23.12.2019 väljastatud tähtajatu tegevusluba (SÜH000128) ÜHteenuse osutamiseks maksimaalselt 35le inimesele (Pargi tee, Tõrdu küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond) ja maksimaalselt 53le inimesele (Vildenau, Libatse küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond). Paikvaatluse päeval oli teenusel vastavalt 34 inimest ja 52 inimest. Hooldekodu kodulehel www.halingaturvakodu.ee/teenused on avaldatud ÜHteenuste osutamist puudutav teave: Hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info (ÜHteenuse maksumus sõltub teenuse osutamise privaatsusest ning kliendi tervislikust seisundist, 2025.aastal on üldhooldusteenuse hinnavahemik on 1300-1350 eurot, sh hoolduskulu komponent 700 eurot). Hooldekodu Tõrdu külas paiknev tegevuskoht asub endises pargiga ümbritsetud mõisahoones, kus ÜHteenust osutatakse hoone kahel korrusel ühe-kuni neljakohalistes eriilmelistes tubades. Ligipääsetavuse tagamiseks on hoonest väljumiseks kaks kaldteed, hoonel on terrass ja väliala, kus on pingid istumiseks. Esimesel korrusel on väike söögituba, teisel korrusel on raamatukoguga elutuba. Tubades on erinev sisustus, vastavalt teenusesaaja vajadusele kas tavaline või funktsionaalvoodi. Teisel korrusel elavad liikuvamad, iseseisvamad, ka taas elule aidatud teenusesaajad, kelle turvalist liikumist võivad takistada teravad lävepakud ja kohati lainetav põrandamaterjal. 2  Hooldekodu Vildenau tegevuskoht asub endises ühekordses kontorihoones, kus ÜHteenust osutatakse ühe-kuni neljakohalistes tubades, millest 23 on kahekohalised, kolm on ühekohalised ja üks neljakohaline. Ligipääsetavuse tagamiseks on hoonest väljumiseks kaks kaldteed, hoonel on terrass ja väliala, kus on pingid istumiseks. Hoones on avar söögituba ja käsitöödega kaunistatud ühistegevuseruum. Tegevuskoha ruumilahendus võimaldab teostada raamipesu, kasutusel on funktsionaalvoodid. Mõlema tegevuskoha mõtestatud päevategevuste eest hoolitsevad tegevusjuhendajad. Teenusele võetakse vabade kohtade olemasolul enamikke soovijad, kuid esmalt teavitatakse vabanenud kohtadest koduvalda. Kuna Hooldekodu tegevuskohtade õuealad on aiaga piiramata, siis aktiivseid ja kaugelearenenud dementsusega inimesi teenusele pigem ei võeta, samuti ei võeta teenusele sonditoitu vajavaid inimesi. Tõrdu tegevuskoha ruumilahendus ei võimalda teostada raamipesu ja on takistuseks, et osutada teenust suure hooldusvajadusega voodikesksetele teenusesaajatele. Hooldekodus on välja töötatud mitmeid töökorralduse ja teenuse osutamisega seotud juhiseid (nt ametijuhendid, töökorralduse reeglid, juhend ÜHteenuse osutamiseks, kaebuste lahendamise juhend), mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteetse ja turvalise teenuse osutamine. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) järgimisest isikukesksuse, isiku õiguste kaitse (turvalisus) ja kaasamise rakendamisele. 3.1. Majandustegevusnõuete täitmine Hooldekodu ei täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei olnud tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Järelevalvemenetluse algatamisel (03.10.2025) oli MTR muutmisel, viimane kanne oli tehtud 16.08.2024. Hooldekodu esitas 15.10.2025 järelevalvemenetluseks vajaminevad dokumendid (sh hooldustöötajate nimekiri, tööajatabelid perioodil august – oktoober 2025). Esitatud nimekirja järgi on teenust vahetult osutatavaid töötajaid kontrollitud tegevuskohtades kokku 27, esimeses tegevuskohas 10 (kuus hooldustöötajat ja neli abihooldustöötajat) ning kolmandas tegevuskohas 17 (üheksa hooldustöötajat ja kaheksa abihooldustöötajat). Hooldekodu poolt esitatud töötajate nimekiri langes kokku MTRis ja TÖRis esitatud andmetega. SKA seisukoht: Hooldekodu korrastas MTRi 15.10.2025 ja kõrvaldas rikkumise. 3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine 3.2.1. SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. Teenusesaajaid majutatakse ühe- kuni neljakohalistes tubades, mis on varustatud voodi või funktsionaalvoodi ja kapiga, WC-ga sanitaarsõlm on toa juures või koridoris. Hooldekodu mõlema tegevuskoha üldalal on loodud võimalus televiisori vaatamiseks ja lugemiseks. Abi kutsumiseks on kutsungi kellad, mida igas toas on vähemalt ühel teenusesaajal. Hooldekodu mõlemas tegevuskohas on oma köök, kus valmib toit kolmeks toidukorraks. Info päevamenüü, söögiaegade ja päeva tegevuste kohta on leitav teadetahvlil. Teenusesaajate kasutuses on külmutuskapp, kuhu saab paigutada toitu, mida tegevusjuhendaja või hooldaja poest soovi korral toob. Hooldekodus on küll loodud võimalus valmistada õhtul teed, kuid teed ei pakuta regulaarselt õhtusöögi loomuliku jätkuna, õhtune tee saamine võib teenusesaajale tunduda töötajaid koormava tegevusena. Hooldustoimingud ning muud vajaminevad teenused on korraldatud. Teenusesaajatele on koostatud hooldusplaanid, mis lähtuvad teenusesaajate individuaalsest abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja tegevused, terviseseisundiga seotud tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu. 3  Järelevalve käigus intervjueeritud lähedased olid ÜHteenusega rahul, tõid positiivsena välja hooliva suhtlemise, võimlemise, käelised tegevused, võimaluse osaleda ühisüritustel. Kohalikud omavalitsused tõid positiivsena välja konstruktiivse ja sujuva töökorralduse. SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud ÜHteenuse osutamisel SHS § 20 lõigetest 1-3. 3.2.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Määruse § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes teenusesaaja abivajadusest talle osutada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Hooldekodul on hooldustoimingute tegemisel selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. Hooldekodul tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga. 3.2.3. Määruse § 2 lõigete 1 – 4 nõuded Kui teenusesaaja asub hooldusteenusele, siis toimub eelnevalt abivajaduse hindamine, vajadusel teenuse saaja toimetuleku jälgimine hooldusteenusel ning seejärel meeskonnatöös hooldusplaani koostamine. Hooldusplaanis on kirjeldatud teenusesaaja toimetulek ja abivajadus erinevates igapäevategevuste valdkondades (nt suhtlemine, kognitiivsed võimed, füüsiline aktiivsus, söömine ja joomine jms). Hooldustoimingute teostamisel sirme ei kasutata, puuduvad ka statsionaarselt paigaldatud kardinad või muud privaatsust tagavad vahendid. Teenusesaajatega vestlustest selgus, et privaatsust nad oluliseks ei pea, hooldustöötajad on abivalmid ja sõbralikud, kes leiavad aega vestlemiseks ja selgitamiseks. Sama kinnitasid ka vestlused teenusesaajate lähedastega. Juhime tähelepanu, et ka õiguskantsler on oma seisukohtades väljendanud, et kui mitmekohalises toas kasvõi üks inimene kasutab potitooli, vajab mähkmete vahetamist või voodis pesemist, peab tal olema võimalik teha seda privaatselt. Seda põhimõtet tuleb järgida ka siis, kui inimene ise sirmi või kardinat ei küsi või kui tema ümbritsevast arusaamise võime on vähenenud. Soovitame privaatsust võimaldavate vahendite paigaldamist alustada potitooli kasutavate teenusesaajate tubadest. Personalijuht/perenaise ja hooldustöötajate sõnul on selgitustöö hooldustoimingute tegemisel tavapärane tegevus, kus arvesse võetakse teenusesaaja tahet ja võimekust (nt söömine kas söögisaalis või teenuse saaja toas; osalemine võimlemises, käelistes tegevustes, ühisüritustel). Kui teenusesaaja seisundis (tervise- või muu olukord) on ilmnenud oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest õde, kes võtab ühendust teenusesaaja lähedasega. Vestlustest teenusesaajate lähedastega (nelja lähedasega) selgus, et nad on Hooldekodule andnud sisendi lähedaste vajadustest ja eripäradest, neid on teavitatud lähedaste terviseseisundi muutustest. Teenusesaajatele on koostatud hooldusplaanid. Järelevalvemenetluses kontrollitud A.L., A.K., H.S., S.R., V.J., A.T., J.T., L.K.,. R.P., H.R., H.K., U.K., V.M hooldusplaanid lähtuvad teenusesaajate individuaalsest abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja tegevused, terviseseisundiga seotud tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu. Juhul kui Ükski vestlusel osalenud teenusesaaja lähedane ei olnud teadlik hooldusplaani olemasolust. SKA tuletab meelde, et kui teenust saav isik pole kontaktne, koostatakse hooldusplaan koostöös teenuse rahastajaga. SKA seisukoht: Hooldekodu ei täida määruse § 2 lõiget 3, kuna ei ole tagatud teenusesaaja privaatsus. Tubades ei kasutata sirme (va surnu eraldamiseks) ega muid privaatsust võimaldavaid vahendeid, ka mitte potitooli kasutavate teenusesaajate ruumides. SKA seisukoht: Hooldekodu ei täida määruse § 2 lõiget 4, kuna teenusesaajate lähedastel pole võimaldatud tutvuda hooldusplaaniga ega selgitatud selle sisu. 4  3.2.4. Määruse nr 36 § 2 lõike 5 nõuded Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad teenusesaajaid suuhügieenitoimingute tegemisel, vajadusel puhastavad proteesid. Mähkmeid vahetatakse kolm korda päevas, vajadusel sagedamini. Hooldekodu on korraldanud abi riietumisel, riiete pesemisel ja jalanõude korrashoiul. Teenusesaajad saavad kanda isiklikke riideid ja jalanõusid, riiete pesemine toimub Hooldekodus kohapeal. Hooldekodul on ka oma rõivavaru. Tõrdu tegevuskohas on raskendatud voodipesu kuivatamine, mis on üheks takistuseks, et teenusesaajate pesemine toimuks vähemalt kord nädalas. Pesemist 9-10 päeva tagant kinnitasid ka paikvaatlusel tehtud fotod augusti ja septembri pesemisgraafikutest. Teenusesaajate, kes üle keha pesemisel abi ei vaja, ülekeha pesemist ei piirata, see toimub vastavalt soovile vähemalt kord nädalas. Pesupäeval vahetatakse ka teenusesaaja riided ja voodipesu, küüned korrastab pesija, habemehoolduse teeb abihooldaja, tegevusjuhendaja aitab juukseid lõigata. Hooldekodu personal (nt tegevusjuhendaja, personalijuht/perenaine, hooldajad) saab hakkama teenusesaajatele emotsionaalse toetuse pakkumisega. Pühadel käib majas kirikuõpetaja. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud, välja arvatud üle keha pesemine, Tõrdu tegevuskohas, mis on korraldatud harvem kui ette nähtud. 3.2.5. Määruse § 2 lõike 6 nõuded Terviseseisundiga seotud toimingud (määrus nr 36 § 2 lõige 6) on Hooldekodus korraldatud. Teenust osutavad OÜ TNP Konsultatsioonid õed, kes viibivad Vildenau tegevuskohas kohapeal kolmel päeval (E, K, N) nädalas ja Tõrdu tegevuskohas E ja vastavalt graafikule veel ühel päeval nädalas. Õde järgib teenusesaajate raviskeeme, teeb koostööd teenusesaajate perearstidega. Ravimite tellimisel kasutatakse Apotheka personaalset lindisüsteemi. Hooldajad jagavad ravimid topsidesse ja jagavad välja vastavalt kellaajale. Õde teostab õendusprotseduure, jälgib teenusesaajate üldseisundit, infot jagatakse personalijuht/perenaise ja hooldajatega, vajadusel kutsutakse kiirabi. Õde jagab hooldustöötajatele teavet suuliselt, juhendab ja märgib korraldused infotahvlile ja teeb haavaravi. Lamatiste ennetamiseks rakendatakse teenusel olijate aktiviseerimist, naha hooldust, vajadusel asendivahetust ja lamatiste vastast madratsit. Hooldajad annavad õele infot suuliselt, info edastamiseks on kasutusel ka logiraamat, käsimüügiravimite andmine dokumenteeritakse. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud. 3.2.6. Määruse § 2 lõike 7 nõuded Füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse seotud toiminguid viivad läbi neli tegevusjuhendajat, kes töötavad vastavalt töögraafikule kahel või kolmel päeval nädalas Hooldekodu erinevates tegevuskohtades ja tegutsevad vastavalt teenusesaaja individuaalsele tegevusplaanile. Tegevused toimuvad ka päevasündmusi ja uudiseid arvestavalt: sünnipäevalaste õnnitlemine ja ühine koogi söömine, uudiste arutelu. Toimuvad raamatute ja ajalehtede lugemine, võimlemine, pallimängud ja käelised tegevused, lisaks individuaalsed tegevused voodikesksetele teenusesaajatele, ühisüritused, esmaspäev on poepäev. Hooldekodu võimaldab lähedasi külastada paindlikult, külastusaega ei piirata, külastusest ei pea ette teatama. Juhuvalimina valitud intervjuud lähedastega kinnitasid, et suhtlemist teenusesaajatega toetatakse, abistatakse vajadusel helistamisel. Teenusesaajatel on soovi korral võimalik viibida terrassil, jalutada õues või viibida koos saatjaga väljaspool Hooldekodu territooriumit, ka voodikeskseid teenusesaajaid riietatakse ja soovi korral viiakse õue. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud. 5  3.2.7. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese ÜHteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Märjamaa Vallavalitsuse haldusakt sisaldab isiku teenusele suunamise otsust, mille teeb hoolekandekomisjon. Pärnu Linnavalitsuse haldusakt sisaldab abivajaduse hindamise tulemusi, abivajaduse ulatust ja teenuse rahastamist, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse haldusaktis on toodud detailne andmestik ja rahastamise aluste kohta. Tagasisidet andnud kohalikud omavalitsused, hindasid koostööd Hooldekoduga konstruktiivseks ja ladusaks, kuid lisasid, et täpsemat rahulolu teenusega oskavad anda lähedased. SHS § 21 lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenusesaajaga või kui teenusesaaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga, koostada 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates hooldusplaan. SKA kontrollis teenusesaajate A.L., A.K., H.S., S.R., V.J., A.T., J.T., L.K.,. R.P., H.R., H.K., U.K., V.M. hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5 sätestatud nõuetele. Kontrollitud 13st hooldusplaanist kaks (A.T., A.K.) olid koostatud hiljem kui 30 päeva jooksul alates teenusesaaja ÜHteenusele asumisest. Hooldusplaanid olid vähemalt kord poolaastas üle vaadatud, Hooldekodu pidas ka vastavat arvestust õigeaegse hooldusplaanide ülevaatamise kohta. Hooldusplaani koostatavad meeskonnatööna personalijuht/perenaine, tegevusjuhendaja ja hooldustöötaja, kus viimane täidab hooldustoimingute lehti ja annab teavet teenusesaaja toimetulekust. Õde annab hinnangu ning juhised tervishoiuteenuse vajaduste kohta. Hooldusplaanid on kõigi koostajate ja teenusesaaja poolt allkirjastatud. Hooldusplaanid asuvad hooldajate toas. Tagasisidet teenusele andnud teenusesaajate lähedased ei olnud teadlikud hooldusplaani olemasolust ega selle sisust. SKA tuletab meelde, et kui teenuse saaja pole kontaktne, koostatakse hooldusplaan koostöös teenuse rahastajaga. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab valdavalt SHS § 21 lõikes 2-5 sätestatud nõudeid. 3.2.8. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Juhatuse liikme sõnul kontrollitakse andmeid karistusregistrist enne töösuhte loomist ja vastavalt vajadusele jookvalt, käesoleval aastal on päringuid karistusregistrisse tehtud 17.06.2025,15.07.2025, 09.10.2025. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. ÜHteenuse osutamise tagamiseks töötab Hooldekodu kahes tegevuskohas kokku 27 hooldustöötajat, kellest abihooldustöötajaid on kaksteist. Personaljuht/perenaise sõnul koostatakse tööaja graafik viisil, et 24-tunnises vahetuses töötab alati hooldustöötaja, nii on tagatud abihooldaja juhendamine hooldaja poolt. Hooldekodu poolt esitatud tööaja graafikud kinnitasid seda. Juhatuse liikme sõnul minnakse alates november 2025 üle töökorraldusele, kus ka öösel töötab kaks töötajat, et täita 01.07.2026 määruse §st 3 rakenduvat nõuet, mis näeb ette kahe hooldustöötaja kohalolek ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt kahe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohalolek päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 22 lõikes 3 nõutud personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldaksid teenuse osutada. 6  3.2.9. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb üldhooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. ÜHteenuse hinnavahemik on 1300-1350 eurot, millest hoolduskomponent on 700 eurot. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024. a) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu esitatud personaliandmete põhjal olema ühe teenusesaaja kohta 709 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude. IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest (tööle asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa kontrolli ese, mistõttu on oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud. 4.2. Kaasata hooldusplaani koostamisse ja tutvustada hooldusplaani teenusesaajatele ja nende lähedastele ning selgitada plaanide koostamise eesmärki 4.3. Jälgida kõigile teenusesaajatele värske joogivee kättesaadavust. 4.4. Kaaluda õhtust tee pakkumist, et vähendada õhtuse ja hommikuse söömise vahet. 4.5. Selgitada hooldustöötajatele ja abihooldustöötajatele privaatsuse tagamise olulisust, eriti hooldustoimingute läbiviimisel. Hooldustoimingute ajal privaatsuse tagamine on oluline, et säilitada teenusesaaja väärikus. (allkirjastatud digitaalselt) Inna Tamm peaspetsialist (järelevalve) 7