Lisa 1
TEHNILINE KIRJELDUS
Grupijuhtide väljaõpe, tugigruppide metoodika koolitus ja mõju hindamise raamistik
Ohvriabi sihtgrupile.
Hange on rahastatud projekti „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9
„Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“
toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“ tegevus 2.2. kaudu.
Koolituse läbiviimisel tuleb lähtuda ESF-i perioodi 2021-2027 Ühtekuuluvus fondide vahendite
kasutamisel avalikkuse teavitusreeglitest.
ÜLDINFO
Hankija on hanke jaotanud 3 osaks. Pakkuja saab esitada ühele või mitmele osale.
I osas- Grupijuhtide väljaõppe, sh supervisioonide ettevalmistamine ja läbiviimine
traumateadliku tugigrupi juhtimiseks (sh õppijate hindamine ning grupitasandil
tagasisidestamine).
II osas- Struktureeritud tugigruppide metoodika koostamine ja rakendamise koolitus.
III osas- Tugigruppide mõju hindamise metoodika koostamine.
Teenuse eesmärk on tõsta Ohvriabi spetsialistide pädevust, et pakkuda kvaliteetset ja
traumateadlikku tuge kriisist mõjutatud ohvritele (sh suurõnnetused), seksuaal-, lähisuhte- ja
perevägivalla ohvritele, vägivalla toimepanijatele ja prostitutsiooni kaasatutele.
OSA I: GRUPIJUHTIDE VÄLJAÕPE
1.1. Taust ja sihtrühm
Ohvriabi tugigrupid on suunatud inimestele, kes on kogenud kriisi sh suurõnnetused,
seksuaalvägivald, lähisuhtevägivald, peresisene vägivald, on prostitutsiooni kaasatud või on
ise vägivalla toimepanijad. Nende sihtgruppide toetamine grupiformaadis eeldab
traumateadlikku lähenemist, oskust juhtida emotsionaalseid protsesse, luua turvalist
grupikeskkonda ja ennetada taasohvristamist. Väljaõppe läbinud Ohvriabi töötajad viivad läbi
tugigruppe, rakendades toe osutamise strateegiaid nagu vastastikuse toe osutamise
soodustamine, toetavad stressirikaste sündmustega toimetulekut ja kohanemisvõimekust
olevikus ja tulevikus. Tugigrupid on suletud, piiritletud kestvusega ning suunatud kindlale
sihtgrupile (ei ole segagrupid).
Sihtrühm: Ohvriabi töötajad, kellest osadel on olemas varasem kogemus
grupijuhtimises ja osadel mitte.
Osalejate arv: 8–12 inimest.
1.2. Koolituse eesmärk
Väljaõppe eesmärk on anda osalejatele teadmised ja praktilised oskused, et nad suudaksid:
juhtida traumateadlikult grupiprotsesse;
hoida grupitöö piire, turvalisust ja usaldust;
reageerida sobivalt olukordadele, mis võivad grupis üles kerkida (nt vallandunud
trauma, afektiseisund, tõrjutuse kogemus);
alustada ja läbi viia piloot-tugigruppi konkreetsele sihtgrupile;
ennetada taasohvristamist.
1.3. Oodatavad tulemused
Väljaõppe, sh supervisioonid läbinud osaleja:
tunneb trauma mõju inimestele ning Ohvriabi sihtrühma eripärasid;
oskab juhtida gruppi turvaliselt ja eetiliselt, sh häälestuda osalejate vajadustele;
kasutab praktikas reflektiivset ja teadlikku grupijuhtimise lähenemist;
on saanud regulaarset supervisioonilist tuge pilootgrupi läbiviimise käigus;
omab valmisolekut ja baasoskusi, et viia iseseisvalt läbi tugigruppi sihtgrupi liikmetega;
tunneb mitteteraapilise grupitöö piire ja vastutust, oskab seada sobivaid piire ning
suunata vajadusel osalejaid täiendava individuaalse toe juurde.
1.4. Koolituse ajakava ja formaat
Grupijuhi väljaõpe oktoober 2025 – juuni 2026 jaguneb alljärgnevalt:
Teooria (iseseisev õpe): detsember 2025 peab olema töö üle antud.
Praktilised simulatsioonikesksed kontaktkoolituspäevad (2 päeva) Tallinnas:
detsember 2025 peab olema teostatud
Koolituspäev-supervisioon (1 päev) Tallinnas: Jaanuar 2026
Grupisupervisioonid (5 korda): Detsember 2025 – juuni 2026 (keskmiselt kord
kuus). Grupisupervisioonid toimuvad võimalusel veebis või on hübriidformaadis,
kus on kõik osalejad võrdselt kaasatud.
Tugigruppide läbiviimise eelduslik algusaeg on detsember 2025 ja eelduslik
lõpuaeg on hiljemalt juuni 2026 või varem.
1.5. Nõuded koolitajale
Meeskonnas võib olla mitu liiget. Sätestatud kompetentsid ja pädevused, mis hankija on
seadnud peavad olema kaetud pakutud meeskonna peale kokku.
Varasem tõendatud väljaõpe ja kogemus tugigrupijuhtide koolitamisel ning
supervisiooni pakkumisel.
Koolitaja kutse 7 või kõrgem või pikaajaline praktika kogemus vähemalt 5 aastat.
Süvapädevus traumateadlikus praktikas (nt psühhoteraapia, kriisinõustamine).
Töökogemus traumat kogenud inimestega.
Oskus kasutada praktilisi ja osalejaid kaasavaid koolitusmeetodeid (nt simulatsioonid,
rollimängud).
OSA II: TUGIGRUPPIDE METOODIKA JA SELLE RAKENDAMINE
2.1. Taust ja sihtrühm
Ohvriabi tugigruppide eesmärk on edendada toimetulekut kriisi- või/ja traumajuhtumiga ning
toetada emotsioonide juhtimist. Tugigruppide fookuses on juhtunu mõjuga toimetuleku
edendamine. Kriisijuhtumite lugusid ja detaile tugigrupis ei jagata. Tugigrupid on suunatud
kindlale Ohvriabi sihtgrupile nagu nt põlvkondadeülese lähisuhtevägivalla ohvritele,
suurõnnetuse järgne kriisitugi ohvritele ja nende lähedastele, prostitutsiooni kaasatutele ja
vägivallast loobujatele. Tugigrupid on suletud, kindla alguse ja lõpuga. Tugigruppide kestvus
on 10 kohtumist.
Sihtrühm: Ohvriabi töötajad, kes hakkavad juhtima Ohvriabi sihtgrupile suunatud
tugigruppe.
2.2. Metoodika koostamine ja rakendamise koolitus
Metoodika koostamine ja rakendamine jaotub kolmeks alljärgnevaks osaks:
1. Kümnest (10) kohtumisest koosneva selge ja rakendatava metoodilise
raamistiku koostamine, mille alusel saab grupijuht viia läbi struktureeritud,
turvalisi ja toimetulekut edendavaid tugigruppe. Võib samuti rakendada
juba olemasolevaid sihtgrupile sobivaid metoodikaid.
2. Metoodilise raamistiku alusel juhendmaterjali koostamine grupijuhtidele,
mis sisaldab igaks kohtumiseks vajalikke teemasid, harjutusi ja töövõtteid
ning vajalikku ettevalmistust. Võib kasutada olemasolevaid
juhendmaterjale.
3. Metoodika rakendamise koolituse läbiviimine Ohvriabi töötajatele, kes
hakkavad tugigruppe läbi viima.
Metoodika peab olema kohandatud traumakogemusega sihtgrupile ning selle koostamisel
tuleb lähtuda trauma- ja taastumisteadliku lähenemise põhimõtetest: turvatunde loomine,
valikuvabaduse ja kontrolli taastamine, psühhohariduslik lähenemine ning taastraumeerimise
ennetamine.
2.3. Oodatavad tulemused
Metoodikakoolituse läbinud osaleja:
on omandanud oskused ja teadmised tugigrupi läbiviimiseks, mille fookus on
taastumist toetaval ja jõustaval tööl;
oskab rakendada kümnest kohtumisest koosnevat metoodilist raamistikku, mis on
kirjeldatud juhendmaterjalis. Osaleja oskab kohandada seda vastavalt sihtgrupi
vajadustele ja grupiprotsessi kulgemisele;
kasutab teadlikult töölehti, arutelujuhiseid jm juhendmaterjalis kirjeldatud tegevusi,
toetades osalejate aktiivset osalust, turvatunnet ja uute oskuste omandamist;
suudab luua ja hoida struktuurset ning trauma- ja taastumisteadlikku grupikeskkonda,
mis toetab osalejate emotsionaalset turvalisust ja eneseregulatsiooni.
Juhendmaterjal tuleb koostada eesti keeles ühtse dokumendina digitaalselt, kasutada
tuleb järgmisi formaate:
o tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf kujul;
o tekstifailid vormistada .docx ning .pdf kujul.
2.4. Ajakava
Valminud juhendmaterjal: Detsember 2025 peab olema töö üle antud
Metoodika rakendamise koolitus: Detsember 2025 peab olema töö teostatud
2.5. Nõuded pakkujale
Meeskonnas võib olla mitu liiget. Sätestatud kompetentsid ja pädevused, mis hankija on
seadnud peavad olema kaetud pakutud meeskonna peale kokku.
Kogemus tugigruppide grupiprotsesside ja toimetulekuoskuste õpetamisel, vähemalt
5 aastat
Võimekus koostada struktuurne, teemapõhine ja praktiline materjal 10 kohtumiseks,
mis tugineb teaduspõhisele sekkumisele suletud ja kindla ajaraamiga grupi korral.
Varasem töö Ohvriabi sihtgrupiga (või sarnaste sihtrühmadega).
Oskus luua juhendmaterjal, mis on kasutatav ka mittespetsialisti poolt.
2.6. Pakkujalt oodatavad tegevused
Kohtumine tellija esindajatega esialgse sisendi ja taustainfo saamiseks ning tööplaani
kooskõlastamiseks.
Metoodilise raamistiku koostamise protsessi juhtimine: olemasolevate materjalide
kaardistamine, sobivate metoodiliste lähenemiste valik ning tööversiooni loomine.
Juhendmaterjali koostamine 10 kohtumiseks (sisaldades teemasid, harjutusi,
töövõtteid ja ettevalmistusnõudeid). Materjal vormistatakse digitaalselt (.xlsx ja .pdf;
.docx ja .pdf).
Koostatud metoodika ja juhendmaterjali esitamine tellijale tagasiside saamiseks ning
täienduste tegemine.
Metoodika rakendamise koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine Ohvriabi töötajatele.
Kokkuvõtte ja soovituste esitamine koolituse järel, sh tähelepanekud metoodika
rakendamise kohta praktikas.
OSA III: TUGIGRUPPIDE MÕJU HINDAMISE METOODIKA KOOSTAMINE
3.1. Taust
Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi töötajad viivad läbi tugigruppe inimestele, kes kuuluvad
Ohvriabi sihtgruppi – sh lähisuhtevägivalla ja muu traumakogemusega inimesed.
Tugigruppide eesmärk on jõustada osalejate igapäevast toimetulekut ja luua turvaline ruum,
kus on võimalik arendada eneseregulatsiooni ning taastada kontrollitunnet oma elu üle.
Teenuse arendamiseks ja mõjususe tõendamiseks on vajalik süstemaatiline
hindamismetoodika, mis võimaldab hinnata tugigruppide mõju kahel tasandil:
1. Osalejate tasand: Mõõta, milline on tugigrupi mõju osalejate toimetulekuvõimekusele
ja emotsionaalsele heaolule. Eesmärk on kaardistada muutused osalejate seisundis
enne ja pärast tugigrupis osalemist, kasutades sobivaid kvantitatiivseid ja/või
kvalitatiivseid meetodeid.
2. Grupijuhtide tasand: Koguda eneserefleksiooni ja toetatud analüüsi kaudu infot
grupijuhi professionaalse arengu kohta, hinnata väljaõppe rakendumist praktikas ning
metoodika sobivust erinevate sihtgruppidega töötamiseks. See osa hindamisest toetab
teenuse kvaliteeti ja jätkusuutlikkust, võimaldades tuvastada vajadust täiendusõppeks,
metoodika arendamiseks või supervisiooniks.
Hindamismetoodika peab arvestama trauma- ja taastumisteadliku töö põhimõtteid, sihtgrupi
eripärasid ning grupiformaadi piiranguid ja võimalusi. Hindamisvahendid peavad sobima
kasutamiseks spetsialistide ja grupijuhtide poolt, kes ei pruugi omada kliinilise hindamise
pädevust.
3.2. Metoodika eesmärk
Luua terviklik mõju hindamise raamistik tugigruppide teenusele, mis sisaldab nii
kvantitatiivseid (küsimustikud) kui ka kvalitatiivseid (intervjuud) andmeid ning juhiseid nende
analüüsimiseks. Eesmärk on hinnata muutust osaleja toimetulekus ja psühholoogilises
seisundis.
3.3. Oodatav tulemus
Hindamismetoodika kasutusjuhis ja analüüsi struktuur, mis sisaldab:
Osalejatele suunatud tööriistad:
o Eelhindamise küsimustik (enne grupi algust).
o Lõpphindamise küsimustik (pärast grupi lõppu).
o Eel- ja järelintervjuu küsimused ning analüüsi sisend.
Grupijuhile suunatud tööriistad:
o Eneserefleksiooni, mis aitab kaardistada võimalikke arenguvajadusi või/ja
vajadust supervisiooni järele.
o Analüüsi küsimustik(ud), mis aitavad kaardistada metoodika
sobivust/arendusvajadust.
Juhised spetsialistidele:
o hindamise läbiviimise juhised spetsialistidele, kes ei pruugi omada kliinilise
hindamise pädevust.
Hindamismetoodika peab olema selgelt struktureeritud, trauma- ja taastumisteadlik ning
vältima taasohvristamist.
3.4. Ajakava
o November 2025 – esialgne hindamismetoodika koos esitlusega tellijale.
o Detsember 2025 – lõppversioon koos juhendmaterjalidega.
3.5. Nõuded pakkujale
Meeskonnas võib olla mitu liiget. Kõik järgnevad kompetentsid ja pädevused peavad olema
kaetud meeskonna peale kokku:
võime kavandada ja struktureerida hindamismetoodikat, mis on rakendatav praktikute
poolt (sh sotsiaaltöötajad ja tugigrupijuhid);
oskus tagada hindamisprotsessi usaldusväärsus, läbipaistvus ja kasutajasõbralikkus;
võime koostada professionaalne ja kasutatav dokumentatsioon: küsimustikud,
kasutusjuhised, refleksioonivormid, analüüsi struktuurid jms;
kogemus mõjuhindamise strateegiate ja tööriistade vajaduspõhisel komplekteerimisel;
kogemus mõjuhindamise metoodika rakendamisel sotsiaalvaldkonna sihtgruppidega;
oskus kombineerida kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeanalüüsi meetodeid;
hea kirjalik väljendusoskus ja analüütiline võimekus.
3.6. Pakkujalt oodatavad tegevused
1. Eestis kasutusel olevate tunnustatud hindamisküsimustike ja tööriistade
kaardistamine, mis sobivad psühhosotsiaalse toimetuleku ja heaolu hindamiseks
traumakogemusega sihtgrupi puhul.
2. Nende sobivuse analüüsimine Ohvriabi tugigruppide formaadile ja sihtgrupile.
3. Selgete kasutusjuhiste ja analüüsi struktuuri koostamine sobivatest
hindamisvahenditest, mis on rakendatavad grupijuhtide poolt.
4. Hindamismetoodika dokumenteerimine (küsimustikud, juhised, analüüsi struktuurid)
digitaalselt (.docx ja .pdf).
5. Hindamismetoodika esitlemine tellijale ning vajadusel täiendamine vastavalt
tagasisidele.
Hindamismetoodika peab olema rakendatav Ohvriabi praktikasse, arvestades grupijuhi
ettevalmistustaset ning sihtgrupi eripärasid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata turvatunde
hoidmisele ja taasohvristamise vältimisele.
Käsundusleping grupijuhtide väljaõpe nr 5.2-9/5221-1
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi käsundiandja), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt
80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu
ja
Osaühing Jako Koolitus (edaspidi käsundisaaja), registrikood 12067021, asukoht Soinaste tn
16a, 50405 Tartu, mida esindab juhatuse liige Marju Koor,
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi
nimetatud leping) alljärgnevas:
1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk
1.1. Leping on sõlmitud väikeostu “Grupijuhtide väljaõpe, tugigruppide metoodika ja mõju
hindamisraamistiku väljatöötamine Ohvriabi traumataustaga sihtgrupile” (viitenumber
300239) Osa I menetluse tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,
pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid):
1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
1.3.2. Lisa 2 – pakkumus.
1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui
esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga
seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse
järjekorrast:
1.4.1. hanke alusdokumendid;
1.4.2. käsundisaaja pakkumus;
1.4.3. leping.
1.5. Käsundisaaja on kohustatud teostama mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja
toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eseme eesmärgi saavutamiseks.
1.6. Lepingu esemeks on hanke osas I- Grupijuhtide väljaõpe (edaspidi käsund või töö), mille
täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja käsundisaaja pakkumuses.
1.7. Lepingu täitmise tähtaeg on Osas I 31.07.2026.
1.8. Teenust rahastatakse projekti „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9
„Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“
toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“ tegevus 2.2. kaudu.
2. Lepingu hind ja tasumise tingimused
2.1. Käsundiandja tasub käsundisaajale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele
nõuetele vastava töö teostamise eest tasu summas 5250 eurot (edaspidi lepingu hind),
millele lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud määras.
2.2. Lepingu hind kujuneb vastavalt käsundisaaja poolt esitatud pakkumusele (lepingu lisa 2).
2.3. Lepingu hind on käsundisaajale siduv ja sisaldab endas käsundisaaja tasu ja kõiki lepingus
nimetatud kulutusi töö teostamiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või
töömahu suurenemisest või mistahes muude käsundisaaja või kolmandate isikute kulutuste
suurenemisest lepingu täitmise ajal.
2.4. Poolte poolt pärast töö teostamist allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt on
käsundisaajale arve esitamise eelduseks.
2.5. Käsundisaaja kohustub esitama käsundiandjale raamatupidamise seadusele vastava e-
arve (edaspidi arve) ning märkima arvele käsundiandja kontaktisiku nime, lepingu numbri,
riigihanke viitenumbri ning 15-kohalise hankelepingu osa viitenumbri. Tingimustele
mittevastav arve ei kuulu tasumisele.
2.6. Käsundiandja tasub nõuetekohase e-arve minimaalselt 14 kalendripäeva jooksul.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Kui lepingu täitmise käigus tekib käsundisaajal vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks,
peab ta selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete
vahetumise korral peab olema tagatud, et käsundit täidavad vähemalt hanke
alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme
eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja
kvalifikatsiooniga isikud.
3.2. Käsundisaajal on õigus:
3.2.1. saada lepinguga kokkulepitud tasu;
3.2.2. nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte
rohkem kui 5% lepingu hinnast, kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud
rahaliste kohustuste täitmisega.
3.3. Käsundisaaja on kohustatud:
3.3.1. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist
käsundisaaja poolt;
3.3.2. lepingu täitmise käigus kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste
kasutamisel järgima autoriõiguse seaduse sätteid (materjalide osas, mille
käsundisaaja on saanud käsundiandjalt, tagab autoriõiguste olemasolu
käsundiandja);
3.3.3. tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele,
kõrvaldab käsundisaaja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 4.1 alusel
määratud tähtajaks.
3.4. Käsundiandjal on õigus:
3.4.1. saada lepingu täitmisega seonduvat informatsiooni;
3.4.2. anda käsundisaajale juhiseid.
3.5. Käsundiandja on kohustatud:
3.5.1. andma käsundisaajale käsundi täitmiseks vajalikku teavet;
3.5.2. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist
käsundisaaja poolt;
3.5.3. maksma käsundisaajale lepingu nõuetekohase täitmise eest tasu;
3.5.4. tasuma lepingu ülesütlemisel käsundisaaja poolt käsundiandjale lepingu
ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest.
4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
4.1. Kui teenus ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib käsundiandja nõuda
käsundisaajalt puuduste kõrvaldamist käsundisaaja kulul, teavitades käsundisaajat
puudustest mõistliku aja jooksul pärast sellise asjaolu avastamist ja andes käsundisaajale
tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon).
4.2. Käsundisaaja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda
tegevuse eest.
4.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda
leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui käsundisaaja ei ole lepingus ja hanke
alusdokumentides ette nähtud teenust tähtaegselt osutanud või see ei vasta
lepingutingimustele.
4.4. Käsundiandjal on õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga
viivitatud päeva eest lepingus sätestatud tähtaegadest või lepingu alusel määratud
puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui
viivitus toimus kokkuleppel käsundiandjaga või käsundiandja tegevusest.
4.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest.
Käsundiandjal on õigus käsundi eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu
alusel tasumisele kuuluva summaga.
4.6. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud
juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja
võrra.
4.7. Käsundiandjal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui käsundisaaja on
oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi.
5. Intellektuaalne omand
5.1. Kui lepingu lisa kohaselt loob käsundisaaja käsundiandjale üleantavaid autoriõigusega
kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale
tasu maksmise hetkest. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad,
annab käsundisaaja käsundiandjale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu
autoriõiguste kehtivuse aja.
5.2. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada
teost oma äranägemisel.
5.3. Käsundisaaja kinnitab, et talle kuuluvad kõik varalised ja isiklikud autoriõigused lepingu
alusel teostatava ja käsundiandjale üleandmisele kuuluvale tööle ning töö autor on piiranud
või piirab oma isiklike ja varaliste autoriõiguste teostamise viisi ning ulatust käsundisaajaga
sõlmitud lepingu alusel nii, et käsundiandjal on õigus tööd kasutada lepingus ja lepingu
dokumentides sätestatud viisil ja ulatuses.
5.4. Käsundiandja poolt käsundisaajale makstav autoritasu sisaldub lepingu alusel makstavas
tasus.
6. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
6.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt
õigustatud huvi.
6.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või
teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool
on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
6.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
6.4. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise
õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes
andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku
volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis
28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.
6.5. Käsundisaaja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud
käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt käsundiandjaga kooskõlastatud.
7. Teadete edastamine ja kontaktisikud
7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Olulise õigusliku
tagajärjega teade edastatakse kirjalikult või digitaalselt allkirjastatult.
7.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni
kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui
see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
7.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval.
7.4. Käsundiandja kontaktisik on Meeli Laane, tel nr +372 5300 9461, e-post:
[email protected].
7.5. Käsundisaaja kontaktisik on Marju Koor, tel nr +372 525 3135, e-post:
[email protected].
7.6. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine,
juhiste andmine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest
käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.
7.7. Lepingus märgitud käsundiandja kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema
asutusesiseselt määratud asendajal.
8. Lõppsätted
8.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad
ka pärast lepingu lõppemist. Leping loetakse täidetuks, kui lepingus ja lepingu
dokumentides nimetatud teenus on osutatud ning lepingus nimetatud dokumendid on
esitatud.
8.2. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel
poolte kirjalikul kokkuleppel.
8.3. Pooled võivad lepingut pikendada kuni kolme (3) kuu võrra, kui teenuse osutamine viibib
pooltest sõltumatutel põhjustel (mida ei loeta vääramatuks jõuks).
8.4. Käsundisaaja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada
kolmandale isikule ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta.
8.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste
alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu Marju Koor
peadirektor juhatuse liige
Arve saaja
Sotsiaalkindlustusamet Arve nr 260702
Paldiski mnt 80 Kuupäev 01.07.2026
Haabersti linnaosa, Tallinn Maksetähtpäev 15.07.2026
10617 Harju maakond Viivis 0,05% päevas
Rg-kood 70001975 JAKO KOOLITUS OÜ
KMKR nr EE100675490
Tiigi 61b
Tartu, Tartu
50410 Tartumaa
Rg-kood 12067021
KMKR nr EE101469809
Kontaktisik Katrin Malm
Kirjeldus Kogus Ühik Hind Summa
E-arve operaator Unifiedpost
km-ta
Käsundusleping nr 5.2-9/5221-1 (viitenumber 300239) hankelepingu osa 1 5 250,00 5 250,00
viitenumber 300239001000001
“Grupijuhtide väljaõpe, tugigruppide metoodika ja mõju hindamisraamistiku
väljatöötamine Ohvriabi traumataustaga sihtgrupile” Osa I
Summa km-ta 24% 5 250,00
Käibemaks 24% 1 260,00
Arve kokku (EUR) 6 510,00
Arve väljastas: Marju Koor
Mobiil +372 525 3135 Swedbank SWIFT HABAEE2X
E-post
[email protected] IBAN EE632200221052067838
Koduleht www.jako.ee