Luunja Vallavalitsus
[email protected]
Puiestee 14
Luunja alevik, 62222, Tartu maakond
24.11.2025 nr 5.1-3/29540-1
JÄRELEVALVE AKT
I ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3;
lastekaitseseaduse (LasteKS) § 38 lõige 6.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti: Luunja Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja vastavust
lastekaitseseaduse (LasteKS) §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele, hinnati, kas kohaliku
omavalitsuse üksus on loonud tingimused lastekaitse töö tegemiseks ning kontrolliti
LasteKSis sätestatud nõuete täitmist.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Puiestee tn 14, Luunja alevik, 62222 Tartu maakond
1.4. Paikvaatluse aeg: 11.09.2025
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse
peaspetsialistid Annika Steinberg ja Merlin Veinberg.
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide, sh STARi andmete
analüüs, kirjalik küsitlemine ja intervjuu.
1.7. Järelevalvetoimingute juures osalesid Luunja Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja
Maarika Kits ja lastekaitsespetsialist Henrik Puija.
II JÄRELEVALVE TULEMUSED
SKA tuvastas, et Luunja Vallavalitsus ei ole järginud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne abivajavast
lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete
pakkumine koosmõjus LasteKS § 28 lõikega 2, mille kohaselt peab lapse abivajadust hinnates
lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik andma hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule,
psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule
seisundile ning last kasvatava isiku vanemlikele oskustele.
Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 24269443726, 25276675287,
25276511840 abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata hinnanud lapse abivajadust.
2.2. LasteKS § 21 lõige 1, mille kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastu võtmisel, vastu
võtmata jätmisel ning otsuste kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel välja selgitada lapse
huvid ja lähtuda otsuse tegemisel nendest, kui esmatähtsast kaalutlusest.
Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 25276009866, 24269443726
lähtunud laste huvidest.
2.3 LasteKS § 29 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kümne päeva
möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks
või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule.
Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 25279227085, 25276009866,
24269443726, 25276675287, 25276511840 ja 25277651965 kümne päeva jooksul abivajavast
lapsest teada saamisest teinud otsust juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta.
2.4 LasteKS § 29 lõige 5, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus abivajava lapse
abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse
ning lisama selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätesta teisiti.
Lastekaitsetöötaja ei olnud kontrollitud menetlustes viitenumbriga 18227124302 välja selgitanud
ega dokumenteerinud lapse arvamust.
SKA tuvastas kõige enam puudusi juhtumikorraldusega seonduva otsuse tegemise
kohustuse (LasteKS § 29 lõige 3) täitmisel. Vaatamata puudusele on juhtumites tehtud
juhtumikorralduslikku tööd. Arvestades, et Luunja Vallavalitsus on tutvunud edastatud
juhtumite menetlemise analüüsiga nr 5.1-3/28467-1 ning lastekaitsetöötaja oskab
edaspidises juhtumitöös puuduseid vältida, lõpetab SKA järelevalvemenetluse.
III JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
3.1. Luunja üldandmed ja lastekaitsetöö korraldus
Rahvastikuregistri 2025. aasta 1. jaanuari seisuga elab Luunja vallas 1575 last. Omavalitsus on
määratud ühe lapse eestkostjaks. Lastekaitse valdkonda juhib sotsiaalosakonna juhataja ning
lastekaitsetöö on koondunud ühele spetsialistile.
Luunja Vallavalitsus kontrollib lastekaitsetöötajatele LasteKS §s 20 sätestatud piirangute
puudumist teenistuses olevate ametnike puhul kord aastas. Viimane kontroll teostati 26.08.2025.
Lastekaitsespetsialistina töötab Henrik Puija, kes täidab kõiki lastekaitse valdkonnaga seonduvad
ülesanded. Lisaks on Luunja Vallavalitsuse teenistuses peretöötaja Maret Sildala ja noorte heaolu
spetsialist Merilin Priimäe, kelle ülesandeks on projekti „Mittetöötavate noorte tööalase
konkurentsivõime tõstmine Tartumaal" elluviimine.
Lastekaitsespetsialist Henrik Puija omab kõrgharidust. Henrik Puija alustas tööd
lastekaitsespetsialistina 01.05.2024. Seetõttu tuleb Lastekaitseseaduse § 19 lõike 2 nõue täita
hiljemalt 2026. aasta maiks. Ta on osalenud aktiivselt enesetäiendamisel. Aastatel 2024–2025
on ta osalenud arvukatel koolitustel ning seminaridel. Omavalitsus on tagatud osalemise
koolitustel.
Laste abivajadus puudutab eelkõige tugiteenuseid, haridusasutustega seotud küsimusi, hooldus-
ja suhtluskorra vaidlusi ja hooletusse jäetud laste olukorda. 2024. aastal oli lastekaitsetöö
prioriteediks koostöövõrgustiku arendamine. Luunja vallas toimub kord kuus, vajadusel ka
sagedamini, sotsiaalosakonna ja haridusosakonna töötajate ühine nõupidamine. Kohtumiste
eesmärk on arutada ühiseid juhtumeid, jagada kogemusi ja nõuandeid, pakkuda kolleegidele tuge
ning leida parimaid lahendusi laste ja perede toetamiseks. Koostöö sujuvuse tagamiseks
analüüsitakse regulaarselt töökorraldust ning otsitakse võimalusi võrgustikutöö tõhustamiseks.
Vajadusel kaasatakse aruteludesse ka noorte heaolu spetsialist, piirkonnapolitseinik ning
haridusasutuste esindajad. Koostööd hinnatakse väga heaks.
Käesoleval aastal korraldatakse Luunja vallas Gordoni suhtlustreeningut. Varasemalt on kaks
korda aastas läbi viidud ka vanemlusprogrammi „Imelised aastad“. Lapse hooldus- ja
2
suhtlusõiguse vaidluste ennetamiseks ning toetamiseks pakutakse vanematele mitmeid
abinõusid. Ennetavateks ja toetavateks meetmeteks on pereteraapia, perelepitus ning
sotsiaalnõustamine. Lisaks on võimalik kasutada vaimse tervise toetavaid teenuseid, mida
osutavad Luunja valla koostööpartnerid nagu Episteme ja Provida, samuti mitmed väiksemad
teenusepakkujad. Lastele, kelle vanemate vahel esineb hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlusi,
pakutakse psühholoogilist tuge ning teraapiaid nagu mängu- ja kunstiteraapiat, mis aitavad lapsel
paremini toime tulla keeruliste peresuhetega ja toetavad nende emotsionaalset heaolu.
Lastekaitsealase teavitustöö raames kajastatakse olulist infot Luunja valla kodulehel, vallalehes
ning sotsiaalmeedia kanalites. Teavitustööd tehakse ka koolides ja lasteaedades. Toetuste
teemal tehakse massteavitusi SPOKU keskkonna kaudu.
3.2. Järelevalvemenetlus
Järelevalvemenetlus lastekaitsetöö üle algatati 25.08.2025. Järelevalve teostamisel kontrolliti
Luunja Vallavalitsuse lastekaitsetöötajate vastavust LasteKS §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele,
hinnati, kas kohaliku omavalitsuse üksus on loonud tingimused lastekaitse töö tegemiseks ning
analüüsiti lastekaitsetöö menetlusi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR).
Järelevalve käigus kontrolliti peamiselt lastekaitsetöötajate tegevust lapse hooldus- ja/või
suhtlusõiguse vaidluse perioodil ning lapsele abi osutamist tema heaolu toetavate meetmete
kohaldamisega viisil, mis seab esikohale lapse parimad huvid ning parandab lapse ja vanemate
vahelisi suhteid.
Luunja Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhile ja lastekaitsespetsialistile saadeti küsimustik.
Vastustes kirjeldati omavalitsuse lastekaitsetöö korraldust, pakutavaid teenuseid, lastekaitse
prioriteete aastatel 2024/2025 ning laste õiguste ja heaolu tagavaid põhimõtteid. Lisaks anti
ülevaade lastekaitse tööprotsessidest hooldus- ja suhtlusõigusvaidluste juhtumite käsitlemise
vaates. Järelevalve raames küsiti tagasisidet ka lastekaitsetöö valdkonna koostööpartneritelt,
kellest vastas kolm. Lisaks toimusid järelevalvemenetluse raames vestlused sotsiaalosakonna
juhataja ja lastekaitsetöötajaga.
3.3. Paikvaatluse ja küsitluste kokkuvõte
Lastekaitsetöötaja hindab töökoormust mõõdukaks. Hinnanguliselt 25% juhtumitest
moodustavad hooldus- ja/või suhtlusõigusvaidlused. Seega saab järeldada, et veerand
juhtumitest on ajamahukamad ja emotsionaalselt pingelised, mis lisab sisulist keerukust.
Koostööd juhtumite lahendamisel peretöötaja ja juhtumikorraldajaga hinnatakse väga heaks.
Keerulisemate juhtumite lahendamisel kaasatakse nõu saamiseks vajadusel
Sotsiaalkindlustusamet, haridusamet või meditsiiniasutused. Lastekaitsejuhtumite lahendamisel
on lastekaitsetöötajal võimalik saada juriidilist tuge vallasekretärilt.
Küsitluse ja läbiviidu intervjuu tulemused näitavad, et Luunja vald toetab lapse ja lahus elava
vanema vahelise suhte säilitamist, soodustades sellise suhtluskorra kehtestamist, mis võimaldab
vanemal veeta lapsega piisavalt aega, et suhet tugevdada ja hoida. Menetluses tagatakse
vanemate võrdne kaasatus, suheldes mõlema vanemaga eraldi ning külastades neid olukorras,
kus nad viibivad koos lapsega. Lastekaitsespetsialist lähtub oma töös objektiivsuse põhimõttest,
keskendudes üksnes lapse parimatele huvidele. Lapse arvamuse väljaselgitamist hindab
lastekaitsespetsilist väga oluliseks. Suhtlusõigusvaidluste juhtumite menetlemisel hindab
lastekaitsespetsialist lapse abivajadust regulaarselt. Lapse ja pere olukorda jälgitakse
järjepidevalt, sõltumata vanemate vahelisest kokkuleppest või kohtulahendist suhtluskorra osas.
Peamise valukohana Eesti sotsiaalvaldkonnas toodi välja sotsiaalvaldkonna alarahastatus, mis
mõjutab otseselt teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning pidurdab arengut. Lisaks rõhutati
vajadust suurendada sotsiaaltöö väärtustamist nii ühiskondlikul kui poliitilisel tasandil, et tagada
valdkonna jätkusuutlikkus ja töötajate motiveeritus.
Koostööpartnerite küsitluse kokkuvõte
3
Koostööpartneritel paluti hinnata koostööd Luunja Vallavalitsusega 10-palli skaalal. Tagasisidet
paluti anda koostöö toimivuse, suhtlemise, töökorralduse ja takistuste osas. Koostööd hinnatakse
hindega 8, mis viitab heale ja usalduslikule koostöösuhtele.
Koostöö omavalitsusega on olnud toimiv ja eesmärgipärane. Suhtlus on toimunud erinevates
vormides – telefonivestluste, e-kirjavahetuse ning planeeritud kohtumiste kaudu. Oluliseks
koostööpartneriks lisaks lastekaitsetöötajale nimetatakse juhtumikorraldajat Kairi Kolki, kes
toetab lasteaeda keerulisemate juhtumite lahendamisel, eriti olukordades, kus
lastekaitsespetsialisti vahetu kaasamine ei ole vajalik. Välja on kujunenud toimiv töösuhe ning
vajadusel on saadud vajalikku abi ja tuge.
Võimalikuks riskiks peetakse personalimuudatusi võrgustikus (nt lastekaitsespetsialistide,
juhtumikorraldajate või tugiteenuste koordineerija vahetus), kuna asutustevaheline
juhtumikorraldus ei ole hetkel kirjalikult fikseeritud. Ühtse kirjaliku süsteemi loomine aitaks tagada
järjepidevuse ning selguse rollide ja vastutuse osas kõigi osapoolte vahel. Lisaks tuuakse välja,
et teenuste rahastamise ebakindlus kujutab endast riski, mis võib takistada perele vajalike
tugiteenuste pakkumist ning mõjutada koostööprotsesside stabiilsust ja tulemuslikkust.
3.4. Lastekaitse juhtumite menetlemise analüüs
Järelevalve käigus kontrolliti STARi kantud lastega seotud juhtumite viitenumbritega
25279227085, 25276009866, 18227124302, 24269443726, 25276675287, 25276511840 ja
25277651965 menetlemist.
Lastekaitse juhtumite menetlemise analüüs on edastatud Luunja Vallavalitsusele 12.11.2025 (nr
5.1-3/28467-1, registreeritud dokumendihaldussüsteemis Delta).
IV TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas enim puudusi järgmistes valdkondades:
Juhtumimenetluse algatamise või algatamata jätmise otsustamine
Juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks ei tehtud otsust kümne päeva
möödumisel kuues juhtumis seitsmest. LasteKS § 29 lõige 3 sätestab konkreetse tähtaja (kümme
päeva), mille jooksul peab omavalitsus langetama otsuse. Selline ajapiirang aitab vältida
põhjendamatut viivitust abi osutamisel ning tagab lapse õiguse õigeaegsele kaitsele ja toetusele.
Abivajava lapse teate vastuvõtmisel tuleb saada juhtumist võimalikult kiiresti selge ülevaade.
Abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine
Analüüsitud seitsmest menetlusest kolme menetluse puhul ei hinnatud lapse abivajadust
viivitamata. Abivajaduse hindamise eesmärk on tagada olukord, kus selgitatakse välja lapse
tegelik vajadus ning see on vajalik mõistmaks, milline abimeede on last ja peret kõige enam
toetavam ja riske maandavam. Lapse abivajadust hinnates peab lastekaitsetöötaja andma
hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele,
kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile; last kasvatava isiku vanemlikele
oskustele. Lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik peab lapse abivajaduse hindamisse
kaasama lapse ja last kasvatava isiku või lasteasutuse, kus laps viibib.
Lastekaitsetöö tõhustamiseks ja paremaks korraldamiseks soovitab SKA:
Motiveerida lastekaitsetöötajat pikaajaliselt ametisse jääma, pakkudes atraktiivset
motivatsioonipaketti.
Ennetada tööalast stressi ja lastekaitsetöötaja läbipõlemist, sh kehtestada töökeskkonnas
toetavad meetmed.
Regulaarne töökoormuse seire ja hindamine on oluline, et tagada lastekaitsetöötaja
suutlikkus täita ametikohustusi kvaliteetselt ja õigeaegselt.
Ühise arusaama ja võrgustikutöö tugevdamiseks soovitame asutustevahelise koostöö ja
juhtumikorralduse põhimõtted fikseerida kirjalikult, et tagada töö järjepidevus ja selgus
rollides.
4
Taotleda keerulisemate juhtumite lahendamiseks SKA laste heaolu osakonnalt
nõustamisteenust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Annika Steinberg
peaspetsialist (järelevalve)
5