Andmevahetuse leping SoM-EHK-TEHIK

DIGISAATEKIRJA, DIGIREGISTRATUURI JA E-KONSULTATSIOONI TEENUSTE JUHTRÜHM KOOSOLEKU PROTOKOLL 09.10.2017 Sotsiaalministeerium, Tallinn Algus kell 14.00 Lõpp kell 15.54 Juhatas: Eva Rinne Protokollis: Eva Rinne Võtsid osa: Diana Ingerainen, Tõnis Allik, Raimo Laus, Anneli Taal, Meelis Kerbo, Eva Rinne Puudus(id): Maris Jesse, Ain Aaviksoo, Enno Kase, Tanel Ross; Agris Koppel Kutsutud: Meelis Tivas, Lembit Pirn, Terje Lasn, Laine Mokrik, Tiiu Rudov. PÄEVAKORD 1) Ülevaade DSK ja DR arendamise hetkeseisust sh õigusloome hetkeseisust; 2) DSK ja DR arendamise eesmärgid ja indikaatorid kinnitamiseks; 3) Indikaatorite jälgimiseks vajalike analüüside tegemine ja andmestiku saamine tervise infosüsteemist; 4) Õendusabi digisaatekirja toimereegild aruteluks; 5) Digisaatekirjade allkirjastamine (ülevaade TEHIK-u poolt); 6) Järgmise juhtrühma koosoleku aja kokkuleppimine. Protokollis kasutatud lühendid DSK – digisaatekiri DR – digiregistratuur JR - juhtrühm SoM – Sostsiaalministeerium TTO -Terviseteenuse osutaja EPS – Eesti Perearstide Selts EHK – Eesti Haigekassa TEHIK – Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus  1. Ülevaade DSK ja DR arendamise hetkeseisust sh õigusloome hetkeseisust Meelis Tivas: Andis ülevaate DSK II etapist Perearst-eriarst suunal võeti I-II kv kasutusele uus ambulatoorse vastuvõtu saatekirja standard. Suunamise kontseptsioon muutus ehk tekkis uus ambulatoorsete vastuvõttude teenuste loend, mis vastab tegelikule vajadusele ja on ühesugune kõikidel TTO`del. Kasutusele võeti ka saatekirja vastus, kuna e-konsultatsiooni vastus muutus ning HV haigla tarkvarad hakkasid TIS-i saatma visiiditeavituse ja broneeringuteavituse sõnumeid (eHL, Liisa, Ester). Anneli Taal: Keskendume protsessi jälgimisele, läbi juurutusmõõdikute. I-etapp kommunikatsioonist (perearst-eriarst) on läbitud. II-etapi sõnumid (eriarst-eriarst) on ette valmistatud ja saadame lähiajal kooskõlastusele. Diana Ingerainen: Kui suur oli DSK arendusmaksumus ehk kui suure raha sai antud arenduse tegemiseks Medisoft? Juhul, kui Medisoft on arenduseks raha saanud, siis milline oli tellimuse sisu? Tellija poole peal oleks sellest teadmisest kasu. Tellimuse sisu ehk tööde loetelu võiks olla protokolli lisana Meelis Tivas: – Saame saata JR liikmetele Medisofti lepingu lellimuse sisu ja maksumuse. DSK arendused on testitud, mingeid suuri vigu ei leitud. Raha said kõik arendajad va eHL, kes loobus rahast. Samuti said raha ka haigla tarkvara arendajad. Aruandluse arendamises läks mõni kuu kaduma, kuna statistikamooduli arendaja RESTA raamleping oli aegunud (lepingu maht oli täis), tehti uus hange. DSK andmete laadimine on praeguseks lõpuni jõudnud , laetakse broneeringu sõnumeid ja visiiditeavituse sõnumeid, mis saavad novembri lõpuks laetud. Seejärel saab katsetada väljatöötatud „Tableau“ aruandeid, et mõõta ja visualiseerida ooteaja pikkust, hinnata ravijärjekordi ning luua detailsemaid patsiendi liikumise aruandeid. Tõnis Allik: Slaididel räägitakse kahest moodulist (analüüsimoodul- ja statistikamoodul), kas tegemist on ühe ja sama mooduliga või erinevate moodulitega? Tere Lasn: Tegemist on andmelaoga. Toimub andmete laadimine andmeaita ja teine etapp on see, kui me tahame saada konkreetseid aruandeid. Kasutaksime „Tableaut“ aruannete koostamiseks. Minimaalsel määral telliks ka arendajalt standardaruandeid. Diana Ingerainen: Perearstidel oli soov saada ülevaadet, kui palju nad on digisaatekirju teinud ja mis neist on saanud? Kas tegemist oleks tsentraalse teenusega? Anneli Taal: Tegemist saab olema tsentraalse teenusega. Tsentraalsed aruanded on praegu juba ka koostöös EPS-iga kirjeldatud ja EPS saab andmetele ja aruannetele ligipääsu. Täpsustada tuleb millised aruanded ja kuidas tulevad tulevikus igale perearstile eraldi. Raimo Laus:. Me peame siin mõtlema mida ja kuidas. Kui perearstid tahavad igapäevaselt näha, palju nad on teinud saatekirju, siis ilmselt „Tableau“ ja statistikamoodul neile ei sobi. Info peaks tulema töölauale veebiteenusena. Anneli Taal: Hetkel on perearstidega kokku lepitud, et alates oktoobrist, saab EPS kord kuus vastavalt kokku lepitud andmeformaadile üsna suure detailsusastmega statistikat nimistupõhiselt,. Haigekassaga on kokku lepitud 11 juurutusperioodi mõõdikut. Enamus on samad indikaatorid, mis on kirjeldatud DSK-DR eesmärkide saavutamise hindamiseks. Mõnes indikaatori osas on EHK soovinud suuremat detailsust.. Haigekassa saab enamikku neist andmetest juba praegu kord kuus. Loodetavasti juba järgmisel aastal saab indikaatoritega seotud info olema lõpptarbijatele kättesaadav vabavara „Tableau readeri“ kaudu. Õigusruumi poole pealt on ettevalmistatud muudatused sotsiaalministri määruses, dokumenteerimise kord. Täpsustatakse saatekirja definitsiooni ja andmekoosseisu, lisatakse info selle kohta, millised andmeväljad on saatekirjal täitmiseks kohustuslikud, lisatakse pabersaatekirja kasutamise erijuhud ja pabersaatekirja digitaliseerimise nõue, saatekirja sisulise korrektse täitmise nõue ja õigus ebakorrektse saatekirja korral see tagasi lükata ning täpsustatakse saatekirja säilitamise tähtaega. Praegu on koostamisel seletuskiri, loodame sellel aastal muudatused ära saada kinnitatud. Raimo Laus: Kas te meile saate ka need täpsustused saata? Anneli Taal: EHK-l on need olemas, kuna EHK on olnud muudatuste ettevalmistamises osaline. Diana Ingerainen: Soovime ka viimast verisooni saada. Anneli Taal: Saadame selle kõigile juhtrühma liikmetele. Tõnis Allik: Küsin õigusruumi kohta, kas see jääb meil ikka kaheseks. Kõigepealt publitseerime standardeid TEHIK-u poole pealt, mis õigusruumi mõttes midagi ei tähenda, see on tehniline dokument, standard. Seejärel täiendame õigusakte. Laine Mokrit: Standardi kasutamine tuleneb õigusruumist, ei saa tekkida kollisooni õigusruumi ja standardi vahel. Tõnis Allik: Kui palju me siin dubleerime, kuskil standard tehniliselt olemas ja siis tekitame juurde õigusraami? Anneli Taal: DSK standard on juba juurutatud, õigusruum selle kohta, kuidas standardit kasutada, tuleb nüüd juurde. Määruses on ainult need muudatused mis on olulised lisada olemasolevale. Hindasime juristidega JR poolt heaks kiidetud toimenõudeid. Ilma õigusruumi täiendamata neid toimenõudeid kinnitatud kujul realiseerida pole võimalik. Tõnis Allik: Kas see jääb siis printsiibiks kõikide meditsiinidokumentide ja infovahetuse kohta. Meil on tehniline standard ja õigusruum? Laine Mokrik: Andmekogusse ei või andmeid ilma õigusliku aluseta koguda. Tehniline standard peab olema õigusruumile vastav. Vastasel juhul pole õiguslikku alust andmekoosseisu infosüsteemi üles laadida. Tõnis Allik: Juba laetakse mitu aastat. Mind lihtsalt süsteemi mõttes huvitab, kas need kaks asja võiksid mingil ajal ajaliselt kattuda. Laine Mokrik: Täna on praktika juba selline, et tehniline standard ja õigusruum vaadatakse koos, sest me saame kõik aru, et meil pole enam paberdokumentatsiooni. Pole mõtet tekitada dokumentatsiooni mis ei vasta TIS standardile Diana Ingerainen: Meil oli tiigrihüpe Lääne Tallinnas, saadame uuringutele ka ainult digisaatekirjaga. Kas kõik saatekirjaliigid läksid määrusesse? Meelis Tivas: Määruses ei ole saatekirja liigid muutunud. Uuringu saatekiri on juba aastaid olemas. Miks mitte seda kasutada? Diana Ingerainen: Me seda lihtsalt ei teadnud. Oleks võinud meile sellest teada anda. Eva: Kuidas me tervikuna edasi liigume? Anneli: Sellel kuul saame määruse seletuskirja valmis. Kommunikatsiooni II etapis on rõhuasetus eriarst-eriarst saatekirjal. Lisaks oleme luubi alla võtnud haigekassa valikupartnerite võimekuse digisaatekirju saata ja vastu võtta. Siin saab TEHIK täiendada. Meelis Tivas: Esmane analüüs ütleb, et kasutatakse enam-vähem samu tarkvarasid, kui HVA haiglad ja perearstid kasutavad. Epikriise saadetakse, mis tähendab seda, et suudetakse ka saatekirju vastu võtta. Saatekirju tehakse vastavalt vajadusele. Digivõimekus on olulises osas olemas. Anneli Taal: Kokkuvõtvalt - tegeleme valikupartnerite võimekuse kaardistusega. Teine õigusakt, mida muuta oleks vaja, on nn järjekordade pidamise ja kättesaadavuse määrus, sellega edasiliikumiseks vaja patsiendi liikumise ja saatekirjade kasutamise protsessis kokku leppida st kes, kuna, mille eest vastutab. Nt tuleneb täna kehtivast määrusest TTO-le kohustus pidada ravijärjekorda ka juhul, kui patsiendile pole eriarstiaega kohe pakkuda. Kuidas me seda tahame tulevikus realiseerida – kokkulepe puudub. Enne määrusega edasi minna ei saa. Meelis Tivas: Kolmanda etapi skoopi on võetud õendusabi saatekiri ja epikriis. Andmekoosseis on mõlemal dokumendil kokku lepitud. Nüüd lisandus INTERRAI kontakthindamine. See tähendab, et ettevalmistatud õendusabi dokumentide andmekoosseisu tuleb vähendada, et need ei sisaldaks dubleerivaid andmeid. Diana Ingerainen: Ootaks siin SoM abi, et ei tuldaks perearstilt küsima õendusteenusele saatmist kui haige viibib haiglaravil. Anneli Taal: Korralduslikud kokkulepped fikseeritakse toimereeglitena. Need on teile tutvumiseks saadetud. Meelis Tivas: Taotlesime kolmanda etapi jaoks SF raha. Eeltaotlus kinnitati juulis, täistaotlus pole esitatud, kuna hankeid ei ole läbi viidud. Hangete läbiviimine on veninud, kuna alusdokumentatsioon ei ole koos (seos dokumentide andmekoosseisudega). Orienteeruv kesksüsteemi ja portaali valmimise aeg on 2018 a lõpp ehk TTO`d saavad oma arendusi alustada natuke varem. Live mineku orienteeruv aeg on 2019 keskpaik. Anneli Taal: TEHIK on teinud ettepaneku, et DSK-DR juhtrühmas hakataks käsitlema lisaks õenduse saatekirjale ka INTERRAI kontakthindamise ja õendusepikriisiga seotud teemasid. Selleks, et ei peaks tegema eraldi juhtrühma, kuna INTERRAI kontakthindamine peaks olema saatekirja andmise eelduseks ja õendusepikriis peaks olema saatekirja vastuseks. Diana Ingerainen: Kontakthindamine võib olla ka sotsiaalhoolekande poolel? Anneli Taal: Jah JR OTSUS: Juhtrühma vastutusala laiendatakse õendusabi reguleerivate digitaalsete dokumentidega – INTERRAI kontakthindamise vorm ja õendusepikriis. Vajadusel määratakse JR täiendavad liikmed. Raimo Laus: Kas SF-st taotleti raha ka haiglate infosüsteemide arendamiseks? Meelis Tivas: Ei, see raha on mõeldud ainult kesksüsteemi arendamiseks Anneli Taal: Järgnevalt liigume edasi digiregistratuuri teemadega Lembit Pirn: Esialgse kava kohaselt planeeriti DR kesksüsteemi lahendus saada valmis juunis 2018. Praegu on prototüüp valmis, SF taotlus on tehtud. Septembris toimusid hanked – tähtaeg 5.10.2017 – pakkumused ületasid 2,8x eksperthinnangutele baseeruvat hinda. Raimo Laus: EHK-l on põhimõtteline arusaamatus DR osas. DSK II ja III etapp puhul toimus üldpõhimõtete läbirääkimine, kuidas käib protsess, millised on toimereeglid jne. DR puhul sellist arutelu toimunud ei ole. Me juba hangime, oleme näinud prototüüpi, mis on visuaalne vaade. Kuidas need reeglid registratuuris olema hakkavad ja kas need on kokku lepitud? Anneli Taal: Kokkulepped on oluliste osapooltega saavutatud st DR toimereeglid on arutatud ja kokku lepitud suures sisutöörühmas Arutelu all on olnud see, kas antud toimereeglid tuleks kinnitada ka juhtrühmas. Juhul kui toimereegleid soovitakse kinnitada JR-s, siis need on olemas ja me saame need järgmisesse JR esitada. Juunikuu JR kinnitati kaks olulisemat toimereeglit, olemas on ca 15 täiendavat DR spetsiifilist toimereeglit. Raimo Laus: Kas uus lahendus hakkab tööle? Kas meil on kindlus, et TTO-d sellega liidestuvad? EHK on seda prototüüpi näinud, me ei ole seda heaks kiitnud, aga oleme andnud oma tagasiside, mida tuleks seal parandada. Lembit Pirn: Prototüüp on läbi arutatud 12 haiglaga, protsessid sobivad. Küsimus on see, kes seda arendust finantseerib? Medisofti puhul on uuele standardile ülemineku maksumus ca 73 000 eurot, Nortali hinnang ITK`le ca110 000, perearstide liidestamine vastu DR ca 3000 eurot praksise kohta. JR OTSUS: Tuua detailsed DR toimereeglid järgmisse JR kinnitamiseks Lembit Pirn: Annab ülevaate DR hangete läbiviimisest (hankepakkumused vt slaid 17) ja alternatiivsetest võimalikest edasistest lahendustest (slaidid 18-20). Variandid: a. Loobutakse raamlepingute kasutamisest, korraldatakse ühishange TIS arenduse, portaalide arenduse ja DR kujunduse osas. Eeldab RIA nõusolekut, hankemenetlus ca 1,5 kuud; b. Kuulutame välja uued, vähendatud skoobiga hanked kehtivate raamlepingute alusel (oluline on, et SF eesmärgid saaksid täidetud). Eeldab läbirääkimisi. c. Leitakse puudujääv summa. Tõnis Allik: Pakkusime SoM välja idee, et selline süsteem on Celsiuse poolt juba loodud, kas seda alternatiivina kaaluti? Lembit Pirn: See alternatiiv on läbi kaalutud ja läbi arutatud ning tagasiside ka saadud. Tegemist ei ole TEHIK vaates mõistliku valikuga. Olemasoleva arenduse ümbertegemine on hinnanguliselt sama kallis kui uue tegemine. Toimub osapoolte vaheline diskussioon, milline võimalik lahendus võiks sobida. Raimo Laus: Kas on võimalik näha hanke dokumente, soovime teada, mida hangitakse? Lembit Pirn: Hanke dokumendid saadetakse huvitatud JR liikmetele. JR OTSUS: Uurida läbirääkimiste protsessis, kas on võimalik skoobi minimaalsel muutmisel saada arenduseks ootuspärasem hind ja juhul, kui tõenäosus on olemas liikuda edasi varaindiga B. Juhul, kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, siis liikuda edasi variandiga A. Läbirääkimiste protsess viia läbi võimalikult kiiresti. Raimo Laus: Juhul kui on kokku lepitud toimereeglid ja hanke skoop, siis me peame saama nõusoleku ka teistel osapooltelt, et nad liituvad DR aasta 2018 teisel poolel ja/või aastal 2019. Vastasel korral teeme arenduse ära ja arendus jääb seisma. Anneli Taal: Oluline on kokku leppida patsiendi liikumise protsess, kõigi osapoolte õigused ja kohustused ning viia need ka õigusaktidesse. Ka EHK saaks ka oma lepingus kokkuleppeid arvestada. Vastasel korral tsentraalne DR laiemasse kasutusse ei jõua. Anneli Taal teeb ülevaate DSK senisest kasutuselevõtust juurutusindikaatorite põhjal Anneli Taal: Igakuine indikaatorite jälgimine toimub koostöös EHK ja EPS`iga. Infot on saadetud ka teenuse osutajatele (peamiselt HVA haiglad ja EPS). Vt slaid 23. Tegeleme nende haiglatega, kes ressursse ülesse ei lae, kuna tegemist on andmekvaliteedi küsimusega. Palume ka EHK abiks selleks, et parandada ressursside ülesse laadimise kvaliteeti. Terje Lasn: Statistiliste näitajate osas on anomaaliaid (PERH, Ida-Viru Keskhaigla AS), kuna nad kirjeldavad ühte ja sama asja erinevat moodi. Peame nendega nõu pidama ja nende tegevust korrigeerima. Nt Ida-Viru Keskhaigla AS on kohal käidud ja olukord on oluliselt paranenud ehk juba laetakse ressursse ülesse. Anneli Taal: Peaaegu kõik perearstipraksised on saatekirju saatnud (vt slaid 24). 1% on neid nimistuid, kust pole ühtegi saatekirja ambulatoorsele vastuvõtule saadetud. Sisuline küsimus on see, kui palju saatekirju saadetakse ja milline on DSK kvaliteet. Probleemiks on see, et DSK ei saadeta ja ka teine äärmus, neid saadetakse liiga palju ehk võib hinnata, et kõik perearsti poole pöördumised on suunatud saatekirjaga edasi. Raimo Laus: Kas me räägime praksisest või nimistust? Anneli Taal: Arvestus on tehtud perearsti praksise töötajate kohta. Täna me saame esitada andmeid nii, kuna puudub võimalus kõiki praksise töötajaid (arstid, õed, asendusarstid) nimistuga siduda, Diana Ingerainen: Õigem oleks indikaatorit arvestada nimistu kohta. Anneli Taal: Jah, me soovime selle viia nimistu peale. Selleks seome nimistu patsiendiga, kellele saatekiri anti. Arendus on töös. Raimo Laus: Kas õde teeb saatekirja ja kas see on lubatud, kas ta arsti koodi sinna saatekirjale ei pane? Me teame, et retsepti puhul koostavad retsepte ka õed ja seda arsti koodi all. Diana Ingerainen: Kuidas ta seda teha saab, seaduse alusel ta ju ei saa seda teha? Seda on võimalik teha ainult siis, kui arst teda volitab seda tegevust tegema. Terje Lasn: Koostaja eriala tuleb saatekirja juurde ehk kas see on arst, õde või ämmaemand. Laine Mokrik: Tehniliselt on võimalik saatekirja saata ka õel, see arsti vastutust ära ei võta. Anneli Taal: Peame esitama siin küsimuse – kas DSK-d kajastama ka seda, millise perearsti korraldusel see saatekiri koostati või tuleks nõuda, et saatekirjale märgitaks ainult arsti nimi. Analüüsime selle vajadust. Diana Ingerainen: Me oleme saatnud saatekirja, kui palju on antud nendele vastuseid - Milline on olnud trend? Anneli Taal: Enamik perearste (vt slaid 27). saadavad kuus 1-4 e-konsultatsiooni saatekirja. Trend on stabiilne. Jälgime ka neid patsiente, kes ei ole süsteemis edasi liikunud ehk saatekiri on jäänud seisu „avatuks“, vastust pole tekkinud ja keegi pole neid ära kasutanud (vt slaid 30). Raimo Laus: Kas on võimalik saata ka broneeringuteavitust ka nende vastuvõttude kohta, millele saatekirja ei ole? Kas broneeringu teatisel peab olema viide mingile saatekirjale? Terje Lasn: Jah, on küll võimalik. Võivad olla korduvad vastuvõtud, uuringud sh ka saatekirjata erialad, kust on tulnud broneeringuteavitus, millel puudub seotud viide saatekirjale. Pabersaatekirjal ei ole ka saatekirja numbreid. Anneli Taal: Näide tulevasest „Tableau“ aruandest ooteaegade 1 ja 2 kohta on slaididel 32, 33. See saab aruanne tulevikus olema igapäevane töövahend nii SoM, EHK kui EPS`ile. JR OTSUSED: 1. Võtta ülevaade DSK ja DR arendamise hetkeseisust teadmiseks 2. Projektijuhil esitada hiljemalt 30.10.2017 juhtgrupile DSK II/III-etapi ning DR I-etapi rakendamise uuendatud ajakava koos täiendatud/parandatud skoobi muutusega sh ülevaade tegevustest ja saavutatud tulemustest. Projekti tulemuste raport esitatakse 1 kord kuus juhtrühmale; 3. JR toetab Ain Aaviksoo ettepanekut järgmise juhtrühma koosolekule esitada otsuseprojekt puuduvate protsesside (nt patsiendi liikumine esmatasandilt eriarstiabisse) osas, ministeeriumi seisukoha kinnitamiseks. DAO-l koos TSAO-ga korraldada ministeeriumi esindajate (asekantslerite tasemel) kohtumine TTO-de (jt  oluliste osapooltega) DSK, DR ja e-konsultatsiooni juurutamise eesmärkide ja tähtaegade läbi arutamiseks; 2. DSK ja DR arendamise eesmärgid ja indikaatorid kinnitamiseks Anneli Taal tutvustab juhtrühma liikmetele saadetud dokumenti “Põhieesmärgid ja sellega seotud alameesmärkide saavutamise hindamise mõõdikud” (DSK_DR_eesmargid_m66dikud_JR_09_09_17). Raimo Laus: Üks võimalik lahendus teada saamiseks, kas oli DR vaba aega või mitte sh mida inimesele pakuti on see, et juhul kui sa küsid aega ja see, mida sulle DR pakub salvestatakse maha ja selle pealt on võimalik pärast ka analüüsi teha. Mis sul tegelikult oli, kui palju sulle aegu pakuti, kas see, mis patsient valis oli see, mis talle esimesena pakuti või see, mis talle viimasena pakuti.. Anneli Taal: Me võtame selle ettepaneku arendusena sisse. Praeguses indikaatori sõnastuses on positiivse tulemusena käsitletav siiski, et kontrollpäringu tulemusel peaks olema DR-s saadaval vähemalt üks vaba aeg eriala kohta. Kui vabu aegu DR-s pole, pole sellel patsiendi jaoks ka sisulist kasutusotstarvet. Raimo Laus: Kas soovituslik teenuse saamise aeg ei lähe sisse määrusesse, mida te soovite sellel aastal juurutada? Anneli Taal: See on kättesaadavuse määruse teema. Täna selle osas kokkulepped puuduvad. Raimo Laus: Eriarsti poolne rahulolu saatekirjaga, kas see siia ei läinud? Meie jaoks on saatekirja kvaliteet oluline ja seda saab hinnata ka see, kes seda loeb. Võiksime seda eesmärgina siiski silmas pidada. Anneli Taal: See ettepanek tulnud ka perearstidelt Tulevikuperspektiivis on see üks väga olulisi indikaatoreid, kuid hetkel on rahulolu mõõtmises sisuliselt kokku leppimata. Kõik indikaatorid, mis on kirjas on osapooltega kokku lepitud. TIS-i ja TTO-de tehnilised lahendused peaksid ka võimaldama nö standardiseeritud DSK kvaliteedi tagasisidestamist. TISi pole senini tagasisidestamiseks kasutatud. Raimo Laus: Tagasisidestamise võiksime panna järgmisesse versiooni sisse. Diana Ingerainen: Perearstid soovisid ka epikriiside kohta anda tagasisidet. Anneli Taal: Protokollime selle juhtrühma soovitusena ja tegeleme selle väljatöötamisega. JR SOOVITUS – TIS-i kaudu DSK-de ja epikriiside kvaliteedi tagasisidestamise võimalus tuleb läbi analüüsida ja lisada DSK arendusvajadusena TIS arendatavaks funktsionaalsuseks. Tiiu Rudov: Eesmärke saame hakata hindama siis, kui DSK on rakendunud. I-etapp juurutusindikaatorid ja siis läheme edasi. Anneli Taal: Juhul kui tulevad uued saatekirja liigid – õendusabi jne, siis tuleb seda doc. kindlasti ka täiendada. Eesmärkide ja mõõdikute kinnitamine on seotud ka EHK ligipääsuga TIS andmetele selleks, et nii e-konsultatsiooni saatekirjade kui DSK olemasolu, põhjendatust ja sisulist kvaliteeti kontrollida. EHK on teinud TEHIK-ule taotluse isikustatud andmete saamiseks TIS`st. SoM juristid on seda analüüsinud ja leidnud, plemasolev õiguslik alus andmete väljastamiseks ei ole piisav. Kui JR kinnitab eesmärgid ja indikaatorid, luuakse sellega ka õiguslik alus EHK-le TIS isikustatud andmete andmiseks (dokumendis on välja toodud ka kohad, kus on viide EHK-le andmete andmise vajadusele). JR otsuse alusel vormistatakse kolmepoolne andmevahetusleping EHK-SoM-TEHIK vahel. Meil on oluline seetõttu see dokument heaks kiita. Tegemist ei ole püsilahendusega. Pikemas perspektiivis on vajalik siiski TTKS muudatus, mis võimaldab EHK-le TIS ligipääsu oma tööülesannete täitmiseks. JR OTSUS 1. Kinnitada DSK ja DR arendamise eesmärgid ja indikaatorid (lisatud protokollile); 2. Projektijuhtidel esitada indikaatorite põhjal progressi aruanne projekti osapooltele (SoM, EHK, TEHIK, TTOd) sisemiseks kommunikatsiooniks regulaarselt kord kuus; 3. Projektijuhtidel esitada järgmiseks JR koosolekuks ettepanek avalikkusele projekti edenemise kohta esitatav raporti/analüüsi mustand (eesmärgiga hakata seda avalikustama vähemalt kord kvartalis). Anneli Taal: TTKS-i muudatuse lisamiseks on kaks võimalust : 1)eraldiseisev plaaniline TTKSi muudatusettepanek, TTKSi muudatus on väljatöötamismuudatus on olemas ja juba kooskõlastusringil käinud. Seal on rohkem igasuguseid muudatusi ja see võtab palju aega. 2)Menetleda muudatust erakorraliselt mõne teise seaduse nt Küberturvalisuse seaduse eelnõu menetlusega. Laine Mokrik: Kas muud pole eelnõud minemas, mitte MKMi oma, meie enda SOM eelnõud? Raimo Laus: Kas TISi põhimäärusest ei piisa? Anneli Taal: SoM-il praegu sobilikus menetlusaja graafikus TTKS muudatust ettevalmistamisel pole. Võimalusel proovime siiski kiiremini liikuda. Ülevaade digisaatekirjade allkirjastamise hetkeseisust. Õenduse osa juurde tullakse järgmisel korral. Raimo Laus: Meil pole ammu käinud koos digisaatekirja partnerite töörühm. Üheks teemaks on saatekirja number, see võiks tulla kesksüsteemist. Mitte nii, et igaüks annab ise. Peaks nummerdamise korda saama. Numbrid on hetkel asutusekesksed. Seda võiks arutada partnerite töörühmas. Meelis Tivas: Seni pole olnud teemasid partnerite töörühmas käsitlemiseks. JR SOOVITUS – Kesksüsteemist saatekirja numbri andmine kõikidele saatekirjadele. DSK allkirjastamise ülevaade Meelis Kerbo: Tellitud 2011. aastal uurimus Küberneetika instituudilt. Milline mõju on TIS-i ja perearstisüsteemi andmevahetuse turvalisusele. Kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid tarvitusele? Digitaalallkirja kasutamisest võib loobuda, aga on vaja TTO-ga sõlmitavas lepingus see sätestada, et ta peab lahti ütlema oma vaidlustusõigusest, kui ta ei kasuta digiallkirja. TIS- i pool saab panna digitempli peale, et see saatekiri tuli sellisel kujul. Kui läheb vaidluseks, siis pole millegi vastu vaielda. Muud tõendusallikat pole. Laine Mokrik: Digitempli puhul pole ka kohtulahendit ega pretsedenti ehk me ei tea mis see lahend võiks olla. Meelis Kerbo: Formaalselt on tagatud ISKE nõue andme tervikluse osas. Pärast pole võimalik pärast märkida, kes on dokumendi looja. Anneli Taal: On ka näiteks võimalus panna seadusesse nõue, et perearstid peavad alati oma ID kaardiga sisse logima või kasutama analoogset varianti, siis sul põhimõtteliselt on võimalik kindlaks teha, kes selle dokumendiga tegeles. Hoolimata sellest, et tembeldamine toimus TIS- is. Raimo Laus: Meil on uus x-tee 6. Asutus võtab selle vastuse uue x tee versiooniga. Asutus peab panema templi. Uue verisooniga on asutus deklareeritud, topelt allkirjastamist ei pea olema. Meelis Kerbo: Perearstil pole seda x-tee turvaserverit, mis selle allkirja paneks. Täna iga perearst digiallkirjastab oma ID kaardiga. Anneli Taal: Perearstid soovivad seda, et saatekirjadele laieneks sama süsteem mis epikriisidele ehk kesksüsteem digitembeldaks perearstide eest saatekirjad. TEHIK`us on ka alternatiivvariante välja töötatud. Meelis Kerbo: 2015 aastast on laual 6 alternatiivset varianti. Täna tuleks uuesti analüüsida, kas need võimalikud variandid on adekvaatsed. TEHIK võiks teha järgmiseks JR ettepanekud, kuidas oleks mõistlik edasi minna. See on seotud ka juurutamise kuluga. Anneli Taal: See oli Aini ettepanek juhtrühma otsuseks. Võimalik on välja selekteerida paar- kolm alternatiivi koos kulunumbritega ja tuua JR otsustamiseks. Raimo Laus: Siin on retsepti näide ees. Keegi pole kordagi läinud vaidlustama, et „ei ma ei ole seda teinud“. Küll me oleme käinud kohtus erinevatel muudel põhjustel ja siis on olnud x-tee logid tõendusmaterjaliks. Mitte keegi ei ole logisid kunagi vaidlustanud. Meelis Kerbo: ISKEt täpselt lugedes ütleb ISKE ütleb, et ainukesed variandid on asutuse digitempel või digitaalne allkiri. Raimo Laus: EHK jaoks on ISKE põhimõtete rakendamine siiski see, et asutus ehk andmekogu pidaja valib ise meetmed. JR OTSUS 1. Projektijuhil esitada järgmiseks juhtrühmaks tähtaegasid ja arvuliselt väljendatud alternatiivide võrdlust sisaldav otsuse ettepanek DSK allkirjastamise probleemi lahendamiseks; 2. Võtta teadmiseks õendusabi DSK protsess ja toimereeglid; 3. Projektijuhil esitada järgmisesse juhtrühma õendusabi saatekirjade, INTERRAI täiendatud ja terviklik projektiplaan (ajakava, skoop, eelarve) koos juurutusplaaniga vastavate teenuseosutajate juures; 4. Järgmise JR toimumise aeg detsembri esimeses pooles. DR hangetega seotud otsustuste puhul (toimereeglid) ja õendusabi toimereeglite täpsustamise osas on vaja kokkuleppeid, siis kutsutakse vajadusel kokku elektroonne koosolek. 5. JR SOOVITUS – Analüüsi tegemine kesksüsteemist saatekirja numbri andmiseks. SoM-il võimalusel menetleda EHK ligipääsu TIS andmetele koos mõne teise seaduse muutmisega; (allkirjastatud digitaalselt) Protokollija Eva Rinne  ANDMEVAHETUSE LEPING nr 1.1-5/473-1 Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur Ameerika 1, Tallinn 10122 , mida esindab kantsler Marika Priske, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi Keskus), registrikood 70009700, asukoht Uus-Tatari 25/Veerenni 13, Tallinn 10134 mida esindab direktor Katrin Reinhold, kes tegutseb Keskuse põhimääruse alusel, Eesti Haigekassa (edaspidi EHK), asukoht Lastekodu 48, Tallinn 10144, registrikood 74000091, mida esindab juhatuse esimees Rain Laane (edaspidi Pooled), vahel. 1. Lepingu eesmärk 1.1. Lepingu eesmärk on määratleda EHK-le, Keskusele ja Sotsiaalministeeriumile ravikindlustuse korraldamiseks, e-teenuste arendamiseks ja kvaliteedi hindamiseks, e- teenuste rahastuse planeerimiseks, tervishoiu korraldamiseks ja tervishoiupoliitika kujundamiseks vajalike tervise infosüsteemi ning ravikindlustuse andmekogu andmete töötlemise tingimused ja kord. 1.2. Lepingus sätestatud isikustatud andmete töötlemisel juhinduvad pooled digisaatekirjade, e-konsultatsiooni ja digiregistratuuri juhtrühma 9. oktoobri 2017 otsusest, millega kinnitati digisaatekirjade, e-konsultatsiooni ja digiregistratuuri kasutuselevõtu eesmärgid ning indikaatorid, mis võimaldavad hinnata nimetatud e-lahenduste juurutamise tulemuslikkust ja eesmärgipärasust. 1.3. Lepingu pooled töötlevad lepingu lisades toodud andmeid punktis 1.1. ja 1.2. toodud avaliku ülesande täitmise eesmärgil e-teenuste planeerimiseks ja arendamiseks. 2. Lepingu objekt 2.1. Lepingu objektiks on EHK poolt Keskusele ja Sotsiaalministeeriumile ravikindlustuse andmekogus sisalduvate andmete ning Keskuse poolt EHK-le tervise infosüsteemis sisalduvate dokumentide ja andmete edastamine kokkulepitud andmekoosseisudes ja tähtaegadel ning vajadusel ühekordsetele päringutele vastamise kujul (edaspidi kooshõlmatult Andmed). 2.2. Andmeid edastatakse tervikdokumentidena (sh tehniliste teatistena), käesolevas lepingu lisas fikseeritud andmekoosseisudena või ligipääsuna tervise infosüsteemi statistikamoodulile käesoleva lepingu lisades kokkulepitud tingimustel. 2.3. EHK-l on punkti 1.2. alusel määratletud mõõdikute hindamiseks õigus saada Keskuselt järgmisi tervise infosüsteemi tervikdokumente ja tehnilised teateid isikustatult: 2.3.1. ambulatoorse vastuvõtu saatekirjad; 2.3.2. e-konsultatsiooni saatekirjad; 2.3.3. e-konsultatsiooni saatekirjade vastused; 2.3.4. broneeringu teatised ja visiiditeatised (kõigi teatistel olevate andmete osas). 3. Andmete edastamise tingimused, viisid ja tähtajad 3.1. Edastatavad dokumendid ja dokumentidelt edastatavate andmete koosseis, andmete edastamise regulaarsus, andmete töötlemise periood ja edastamise tähtajad on toodud käesolevas lepingus või lepingu lisades. 3.2. Andmed edastatakse poolte poolt kokkulepitud formaadis ja vahenditega ning pooled tagavad andmevahetuse turvalisuse. 1 3.3. Vahetatavad andmed kuuluvad kahte eri kategooriasse: isikuandmed ja isikustamata andmed. 3.4. Isikuandmete vahetamise viisid ja tingimused: 3.4.1. Punktis 2.3 toodud andmete saamiseks esitab EHK Keskusele, nimekirja kindlustatud isikutest, kellele osutatud tervishoiuteenuse eest tasus EHK. Nimekiri esitatakse konkreetse ajaperioodi kohta, mille osas andmeid soovitakse saada. 3.4.2. Punkti 2.3. toodud andmete regulaarsel edastamisel kasutatakse X-tee liidest. Keskus loob EHK-le andmete andmiseks X-tee teenuse, millest EHK saab pärida andmeid kokkulepitud sagedusega ja kokkulepitud formaadis. 3.4.3. Ühekordselt edastatavate isikuandmete formaat ja kanal lepitakse poolte vahel kokku koos iga perioodi kohta edastatava andmevalimi spetsifitseerimisega. 3.4.4. Punktis 2.3 fikseeritud juurutusindikaatorite ja eesmärkide hindamise mõõdikute arvutamise aluseks kasutatud alusinfo antakse EHK-le Keskuse poolt juurdepääs vastavalt EHK poolt kirjalikult esitatud töötajate nimekirjale, mis sisaldab isikute nimesid, isikukoode, nende kontaktandmeid. 3.4.5. EHK on kohustatud koheselt Keskust teavitama töötajatest, kellega lõpetatakse või muudetakse töösuhe, mis andis töötajale õiguse punktis 2.3 nimetatud andmetele juurdepääsuks. 3.5. Isikustamata andmete vahetamise viisid ja tingimused 3.5.1. Isikustamata andmete vahetamine toimub kas tervise infosüsteemi statistikamooduli või mõne muu sarnase andmeesitluse lahenduse või kokkulepitud meiliaadressi vahendusel. 3.5.2. Keskus teeb EHK-le statistikamooduli või mõne muu sarnase andmeesitluste lahenduse kaudu kättesaadavaks EHK-le soovitavad aruanded koos kasutajajuhendiga sh punktis 1.2 fikseeritud juurutusindikaatorid ja eesmärkide hindamise mõõdikud. 3.5.3. EHK teeb Keskusele Lisas 1 ja 2 toodud andmed kättesaadavaks kokkulepitud meiliaadressi vahendusel. 3.5.4. Statistikamoodulile või mõne muu sarnase andmeesituse lahendusele antakse EHK-le Keskuse poolt juurdepääs vastavalt EHK poolt kirjalikult esitatud töötajate nimekirjale, mis sisaldab isikute nimesid, isikukoode, nende kontaktandmeid. 3.5.5. EHK on kohustatud koheselt Keskust teavitama töötajatest, kellega lõpetatakse või muudetakse töösuhe, mis andis töötajale õiguse statistikamooduli või mõne muu sarnase andmeesitluse lahenduse juurdepääsuks. 3.6. Andmete vahetamise tingimused 3.6.1 Punktis 2.3 toodud andmete edastamise TIS-i X-tee teenustase lepitakse eraldi kokku peale teenuste täpset tehnilist spetsifitseerimist. 3.6.1.1. andmete vahetamise teenused on kättesaadavad 7 päeva nädalas, v.a. plaanilised tervise infosüsteemi katkestused eelnevalt teavitatud hooldusaegadel, mille kohta saadetakse teated e-postiteel EHK poolsele kontaktisikule. 3.6.2 Ühekordselt üle antavad isikuandmed annab Keskus EHK-le üle 14 tööpäeva jooksul peale punktis 3.4.1. kirjeldatud päringu laekumise kuupäeva. 3.6.3 Isikustamata, andmete vahetamisel lepitakse andmete vahetuse tähtajad kokku lepingu lisas või poolte poolt eraldi. 4. Poolte kohustused 4.1. Pooled kohustuvad edastama andmeid vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele ja koosseisus ning Poolte poolt heaks kiidetud andmestruktuuride kirjeldusele. 4.2. Lepingus ja lepingu lisades mittesisalduvate andmete ühekordse vajaduse korral esitab andmeid sooviv pool päringu punktis 8.1. viidatud kontaktisikule, kirjeldades päringu seotust Lepingu punktis 1.1. toodud eesmärkidega. 4.3. Keskuse poolt punktis 2.3. toodud ühekordsete andmepäringute väljastuseks annab kooskõlastuse Sotsiaalministeerium 30 päeva jooksul andmepäringu saamisest arvates. Andmete väljastuse aeg ja viis lepitakse kokku peale kooskõlastuse saamist. 2 4.4. Pooled kohustuvad mitte edastama Lepingu alusel saadud andmeid kolmandatele isikutele. 4.5. Pooled kasutavad saadud andmeid ainult seadustest või muudest õigusaktidest ja käesolevast lepingust tulenevate eesmärkide täitmiseks. 4.6. Pooled kohustuvad saadud andmetele rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise ja töötlemise eest, avalikuks tuleku eest, juhusliku hävimise või tahtliku hävitamise eest. 4.7. Pooled tagavad, et andmetele juurdepääsuõigustega isikud on sõlminud konfidentsiaalsus kokkuleppe, tutvunud andmete töötlemist reguleerivate õigusaktidega ja Poolte kehtestatud täiendavate sisemiste andmekaitse ja infoturbealaste nõuetega ja kordadega. 4.8. Pooled kohustuvad peale andmete töötlemise perioodi lõppemist hävitama Lepingu alusel saadud andmed ning nendest tehtud koopiad kõikidest seadmetest. Andmete töötlemise periood on märgitud lepingu lisas või poolte poolt eraldi kokkulepitud. 4.9. Pooled jätavad Lepingu täitmisega seoses tekkinud kulud eranditult enda kanda. 4.10. Lepingu rikkumisest poolele tekkinud kulud on poolel õigus sisse nõuda rikkumise põhjustanud poolelt. 5. Poolte õigused 5.1. Pooltel on õigus katkestada andmetele juurdepääs kohe, kui tekib kahtlus, et isikute otsest või kaudset tuvastamist võimaldavad andmed või andmetele juurdepääsutõendid võivad olla või on lekkinud kolmandatele isikutele. 5.2. Pooltel on õigus saada infot käesoleva lepingu alusel saadud andmete põhjal tehtud analüüside ja uuringute kohta. 5.3. Pooltel on õigus käesoleva lepingu alusel saadud andmete põhjal tehtud analüüsi tulemusi tutvustada kolmandatele isikutele kujul, mis ei võimalda isiku tuvastamist. 5.4. Pooltel on õigus kontrollida üle antud andmete töötlemise vastavust käesoleva lepingu tingimustele ning seda, kas üle antud andmed on õigeaegselt hävitatud. 6. Konfidentsiaalsus 6.1. Pooled kohustuvad kolmandatele isikutele mitte avalikustama Lepingu alusel saadud algandmeid ning konfidentsiaalset informatsiooni ja seda ka pärast Lepingu lõppemist või lõpetamist. 7. Vastutus 7.1. Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise eest või mittenõuetekohase täitmise eest vastutavad Pooled Eesti Vabariigi seadustega kehtestatud korras Pooltele Lepingust tulenevas ulatuses. 8. Kontaktisikud 8.1. Pooled määravad Lepingu täitmiseks ja probleemide lahendamiseks alljärgnevad kontaktisikud: 8.1.1. EHK kontaktisikud sisulistes küsimustes on: arendusjuht Kaie Mõtte ([email protected]); 8.1.2. Sotsiaalministeeriumi kontaktisik isikustatud andmete menetlemisel on: Melita Sogomonjan ([email protected]); 81.3. Keskuse kontaktisik sisulistes küsimustes on: Terje Lasn ([email protected]) 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub selle allkirjastamise hetkel ning kehtib kuni 31.12.2020. 9.2. Lepingu muudatused ja täiendused tehakse Poolte kokkuleppe alusel kirjalikult ja vormistatakse Lepingu lahutamatu lisana. 9.3. Lepingu lõpetamine toimub Poolte kirjalikul kokkuleppel vastavalt seadustele ja nende alusel antud õigusaktidele ning nii, et see ei kahjustaks Poolte tegevuse toimimist. 9.4. Lepingu ühepoolne lõpetamine võib toimuda üksnes seadustes ja Lepingus toodud tingimustel ja korras. Lepingu ühepoolne lõpetamine ei tohi kahjustada Poolte tegevust. 3 9.5. Lepingu ühepoolselt lõpetamise otsus tehakse teistele Pooltele teatavaks kirjaliku teatega, milles tuleb ära näidata Lepingu ühepoolse lõpetamise põhjendus. 9.6. Juhul kui seadustest või seaduste alusel antud õigusaktidest ei tulene teisiti, peab Pool teisele Poolele lepingu lõpetamisest vähemalt 6 (kuus) kuud kirjalikult ette teatama. 10. Lepingu dokumendid 10.1. Lepingu dokumentideks on Leping ja Lepingu lisad. 10.2. Lepingu sõlmimisel kuuluvad lepingu juurde järgmised lisad: 10.2.1. Lisa 1. Üldarstiabi lepingupartnerid, kellel on lepingus baasraha; 10.2.2. Lisa 2. Haiglavõrgu arengukava haiglad, kellel on lepingus valveringi tasu; 10.2.3. Lisa 3. Digisaatekirjade, digiregistratuuri ja e-konsultatsiooni juhtrühma poolt kinnitatud põhieesmärkide ja sellega seotud alameesmärkide saavutamise hindamise mõõdikute arvutamiseks dokumentide väljastamine; 10.2.4. Lisa 4. Digisaatekirjade, e-konsultatsiooni ja digiregistratuuri juhtrühma 9. oktoobri 2017 otsus. 11. Lõppsätted 11.1. Kõik Lepingust tulenevad erimeelsused lahendatakse läbirääkimiste teel. Juhul kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused seadustega ettenähtud korras kohtus. Allkirjastatud digitaalselt Tervise ja Heaolu Sotsiaalministeerium Eesti Haigekassa Infosüsteemide Keskus Registrikood 70009700 Registrikood 70001952 Registrikood 74000091 Uus-Tatari 25/Veerenni 13 Suur Ameerika 1 Lastekodu 48 10134 TALLINN 10122 TALLINN 10144 TALLINN [email protected] [email protected] [email protected] Tel 6943 994 Tel 626 9301 Tel 620 8430 4 LISA 1. Üldarstiabi lepingupartnerid, kellel on lepingus baasraha. Päringu sagedus: Kvartal Edastamise kuupäev: 20. veebruar; 20. mai; 20 august; 20 november Andmete andja, EHK andmekogu: Andmete saaja, Keskus andmekogu: Väljastatavad andmed: RTA saadetise tüüp 80 Periood aasta+kvartal Konto 71200007 Täisosas tasutav baasraha kuude arv x nimistute arv (koefitsient 1,0) Täisosast erineva koefitsiendiga kuude arv x nimistute arv tasutav baasraha (1,5 või 0,8 või 1,2) Raviasutus kood Raviasutus nimi Õiguslik alus Töödeldakse isikustamata andmed ning kaudne isikutuvastus ei ole võimalik. Sotsiaalministri 19.01.2007 määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ § 40 lg 3 p 4 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega sõlmitud tervise infosüsteemi liidestumislepingu kulu patsiendile tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete töötlemiseks tervise infosüsteemis summas 22,59 eurot kuus. Andmete kasutamise Keskus edastab saadud info alusel arved perearstidele tervise põhjendatud eesmärk infosüsteemi teenuste kasutamise eest. Andmete edastuse viis Andmed edastatakse meiliaadressil [email protected] 5 LISA 2. Haiglavõrgu arengukava haiglad, kellel on lepingus valveringi tasu Päringu sagedus: Aasta + kvartal, Edastamise kuupäev: 20. veebruar; 20. mai; 20 august; 20 november Andmete andja, andmekogu: EHK Andmete saaja, andmekogu: Keskus Väljastatavad andmed: RTA saadetise tüüp 70 Konto 71301904 Ravijuhud arv Ravijuhud summa Raviasutus kood Raviasutus nimi Õiguslik alus Töödeldakse isikustamata andmed ning kaudne isikutuvastus ei ole võimalik. Vastavalt sotsiaalministri 19.01.2007 määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ § 20. lg 2 kohaselt tervishoiuteenuste loetelu § 43 lõikes 3 nimetatud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega sõlmitud tervise infosüsteemi liidestumislepingu kulu on 1339,87 eurot kvartalis. Andmete kasutamise Andmed on vajalikud keskusele arvete koostamiseks. põhjendatud eesmärk Keskus edastab saadud info alusel arved tervise infosüsteemi teenuste kasutamise eest. Andmete edastuse viis Andmed edastatakse meiliaadressil [email protected] 6 LISA 3. Digisaatekirjade, digiregistratuuri ja e-konsultatsiooni juhtrühma poolt kinnitatud põhieesmärkide ja sellega seotud alameesmärkide saavutamise hindamise mõõdikute arvutamiseks dokumentide väljastamine Päringu sagedus: Vastavalt vajadusele ja lepingu punktis 3.4 kirjeldatule Andmete andja, andmekogu: Keskus Andmete saaja, andmekogu: EHK Väljastatavad dokumendid Dokumendipõhine andmeväljastus. Väljastatakse: 2.3.1. ambulatoorse vastuvõtu saatekirjad; 2.3.2. e-konsultatsiooni saatekirjad; 2.3.3. e-konsultatsiooni saatekirjade vastused; Nimetatud dokumentide andmekoosseis on toodud Sotsiaalministri määruses 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord. https://www.riigiteataja.ee/akt/122062016039 2.3.4. broneeringu teatised ja visiiditeatised (kõigi teatistel olevate andmete osas). Õiguslik alus Digisaatekirjade, digiregistratuuri ja e- konsultatsiooni projektiga seotud andmete väljastamine tervise infosüsteemist (TIS) toimub isikuandmete kaitse seaduse § 10 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lg 1 alusel. Andmete väljastamine toimub avaliku ülesande täitmise raames ning on seotud TIS eesmärgiga, milleks muuhulgas on tervishoiuteenuste (s.o TIS raames käsitletavad teenused) kvaliteedi tagamine ja tervishoiu juhtimine. Andmeid, mida on kogutud avaliku ülesande täitmise käigus, võib kasutada teenuse arendamiseks avaliku ülesande raames. (Andmekaitse Inspektsiooni juhend „Isikuandmete töötlemine teadusuuringus“ punkt 2.2). Projekt viiakse läbi Sotsiaalministeeriumi, TEHIKu ja EHK koostöös ning seda kinnitab digisaatekirjade, e-konsultatsiooni ja digiregistratuuri juhtrühma 9. oktoobri 2017 otsus, millega kinnitati digisaatekirjade, e-konsultatsiooni ja digiregistratuuri kasutuselevõtu eesmärgid ning indikaatorid, mis võimaldavad hinnata nimetatud e-lahenduste juurutamise tulemuslikkust ja eesmärgipärasust. Seega on andmete väljastamine ning tehtav analüüs vajalik tervise infosüsteemi teenuse arendamiseks ja seotud otseselt TIS eesmärgiga. Seejuures volitatakse vastavat analüüsi läbi viima EHK. Andmete kasutamise Digisaatekirjade, e-konsultatsiooni ja põhjendatud eesmärk digiregistratuuri juhtrühmas 09.10.17 kinnitatud “digisaatekirjade ja digiregistratuuri põhieesmärgid ja sellega seotud alameesmärkide saavutamise hindamise mõõdikud”: 7  EHK andmetel esmaste vastuvõttude % saatekirja nõudega erialadel, mis on toimunud PA poolt väljastatud DSK alusel - eesmärk 2018 95% juhtudest esitatud DSK  EHK andmetel vastuvõttude % saatekirja nõudega erialadel, mis on toimunud eriarsti poolt väljastatud DSK alusel - eesmärk täpsustub 2018. aastal  Perearstide %, kes vähemalt 90% juhtudest täidavad digisaatekirja (sh e-konsultatsiooni saatekirja) korrektselt (so EHK poolsed sisulised kvaliteediauditid) 8  Põhieesmärgid ja sellega seotud alameesmärkide saavutamise hindamise mõõdikud Kinnitatud 09.10.2017 JR otsusega EESMÄRGID MÕÕDIKUD PÕHIEESMÄRK: Digisaatekirjade, -registratuuri ja e-  Esmaste saatekirja nõudega eriarsti vastuvõttude %, mille korral eriarsti vastuvõtt konsultatsiooni süsteemse kasutuselevõtu toimus kokkulepitud mõistliku ajaperioodi jooksul 1alates perearsti saatekirja põhieesmärk on toetada mõistliku aja jooksul inimese väljastamisest. Eesmärk täpsustub 2018.a. ravivajaduse hindamist ja  Esmaste saatekirja nõudega eriarsti vastuvõttude %, mille korral eriarsti vastuvõtt vajadusele vastava ravi alustamist ning kogu järgneva toimus kokkulepitud mõistliku ajaperioodi jooksul alates eriarsti aja broneerimisest ravi protsessi jooksul ravi järjepidevust ja kvaliteeti. väljastamisest. Eesmärk 30% 2020.a.  Saatekirja alusel (v.a. tagasikutse) eriarsti ravijärjekorda registreeritud ambulatoorsete Põhimõte: Kõik tervishoiuteenuse osutajad ja loodud vastuvõttude osakaal, mis pidid toimuma, kuid patsient ei ilmunud kohale ega teenused aitavad patsiendil õigeaegselt talle vajalikule teatanud oma mitteilmumisest (eelduslik ravijärjepidevust hinnata aitav mõõdik). Baas ja sobivale järgmisele teenusele jõuda. täpsustub 2019.a. Juurutusperioodi mõõdikud • Aruande perioodi lõpu seisuga avatud staatusega saatekirjade hulk ambulatoorsetele vastuvõtule: - sh avatud staatusega saatekirjade arv, mille koostamisest on möödunud vähem kui 6 nädalat; 31.august 2017- 45 074 saatekirja - sh avatud staatusega saatekirjade arv, mille koostamisest on möödunud 6-8 nädalat; 31.august 2017 8 848 saatekirja. - sh avatud staatusega saatekirjade arv, mille koostamisest on möödunud 8-12 nädalat; 31.august 2017 18 657 saatekirja. AE 1: Muuta eriarstiabi ooteajad reaalselt  Ooteaeg 1 eesmärk: Kõigi perearsti poolt väljastatud amb DSK-de osas (va Info EMO- mõõdetavateks sse ja e-konsultatsioon) on võimalik mõõta patsiendi ooteaega 1 sh  Ooteaeg 2 eesmärk: Kõigi perearsti poolt väljastatud amb DSK-de osas (va Info EMO- Ooteaeg 1: aeg, mis kulus perearsti saatekirja sse ja e-konsultatsioon) on võimalik mõõta patsiendi ooteaega 2 väljastamisest kuni eriarsti vastuvõtu aja broneerimiseni 1 EHK Nõukogu otsus, hetkel 6 nädalat, mõistlik ooteaeg 1 võiks aluseks võttes tegelikku praktikat olla max 1 nädal, seega kokku võiks mõistlik ooteaeg inimese vaates olla max 7 nädalat. 1  Ooteaeg 2: aeg, mis kulus eriarsti vastuvõtu aja Juurutusperioodi indikaatorid:2 broneerimisest kuni eriarst vastuvõtuni saatekirja olemasolu korral  EHK andmetel esmaste vastuvõttude % saatekirja nõudega erialadel, mis on toimunud PA poolt väljastatud DSK alusel - eesmärk 2018 95% juhtudest esitatud DSK (indikaatori hindamine koostöös EHK-ga, indikaatori jälgimiseks on haigekassal vaja saada TIS-ist vastavaid andmeid)3 o Perearstide lõikes eelmisel kuul väljastatud DSK-de arv eriarsti ambulatoorsetele vastuvõttudele (eraldi e-konsultatsiooni saatekirjade arv) - PA nimi, juriidiline isik, tegutsemise maakond. 2017.a augustis väljastati perearstide poolt 46 796 digisaatekirja amb vastuvõtule.  EHK andmetel vastuvõttude % saatekirja nõudega erialadel, mis on toimunud eriarsti poolt väljastatud DSK alusel - eesmärk täpsustub 2018. aastal (indikaatori hindamine koostöös EHK-ga, indikaatori jälgimiseks on haigekassal vaja saada TIS-ist vastavaid andmeid)4  HVA haiglate %, kes saadavad saatekirja alusel aja broneerimisel TIS-i vastuvõtuaja broneerimise sõnumi – eesmärk 2018.a . 100%. August 2017a. 79% .  Muude eriarstiabi teenuse osutajate %, kes saadavad saatekirja alusel vastuvõtuaja broneerimisel TIS-i aja broneerimise sõnumi – eesmärk 2018.a 80%. August 2017a. 2%.  HVA haiglate %, kes saadavad saatekirja alusel vastuvõtul TIS-i vähemalt 95% juhtudel eriarsti vastuvõtu toimumise sõnumi –eesmärk: 2018.a. 100%. August 2017a. 79%.  Muude EHK lepingupartneritest eriarstiabi teenuse osutajate arv ja %, kes saadavad saatekirja alusel vastuvõtul TIS-i vähemalt 95% juhtudel eriarsti vastuvõtu toimumise sõnumi – eesmärk: 2018.a. 80% (saavutamine võimalik koostöös EHK-ga). August 2017a. 2%.  % kõikidest ambulatoorse vastuvõtu DSK-st TIS-s, mis on saanud nii broneerimis- kui vastuvõtutoimumise sõnumi – eesmärk 2018 100% (esmane fookus perearstide poolt 2 Indikaatori võimaldajad, st selle aasta lõpuni pole meil veel tegelikult võimalik mõõta muud, kui ainult neid indikaatoreid. 3 Seotud mh ravikindlustuse seadusest tuleneva saatekirja nõudega, mis on üldjuhul ravikindlustushüvitise maksmise aluseks (v.a. ravikindlustuse seaduse alusel fikseeritud erandid). Nõuetekohase saatekirja olemasolu hindamiseks on haigekassal vajalik saada TIS-ist vastavaid andmed. 4 Seotud mh ravikindlustuse seadusest tuleneva saatekirja nõudega, mis on üldjuhul ravikindlustushüvitise maksmise aluseks (v.a. ravikindlustuse seaduse alusel fikseeritud erandid). Nõuetekohase saatekirja olemasolu hindamiseks on haigekassal vajalik saada TIS-ist vastavaid andmed. 2  koostatud saatekirjadel, va info andmine EMO-le). AE 2: Vähendada aega, mis kulub vastuvõtuaja  Üleriigilisse digiregistratuuri tehtud päringute %, mille tulemusel tehti ajabroneering. broneerimiseks muutmiseks ja tühistamiseks (st Eesmärk täpsustub 2018. a. peale digisaatekirja rakendumist vähendada halduskoormust patsiendile ja  Päevade arv/% aastas, mil ilma saatekirja nõudeta teenustele polnud TIS tervishoiutöötajale). kontrollpäringu andmetel Tallinna/Tartu teenuseosutajate juures ühtegi vaba aega. Põhimõte: Perearstid, eriarstid ega ka patsient ise ei Eesmärk 0/0% kõigil saatekirjanõudeta erialadel. peaks patsiendi eriarsti aja saamiseks ega selle  Päevade arv/% aastas, mil saatekirja nõudega teenustele polnud TIS kontrollpäringu andmetel tühistamiseks ebamõistlikult palju aega kulutama. Tallinna/Tartu teenuseosutajate juures ühtegi vaba aega. Eesmärk 0/0% kõigil saatekirja nõudega erialadel. Juurutusperioodi indikaatorid:  HVA haiglate %, kes pakuvad kõigi oma ambulatoorse vastuvõtu teenuste osas digiregistratuuri teenust ja on liidestunud üleriigilise digiregistratuuri päringu teenusega. Eesmärk 2019.a. 100%.  Muude EHK lepingupartneritest eriarstiabi teenuse osutajate %, kes pakuvad kõigi oma ambulatoorse vastuvõtu teenuste osas digiregistratuuri teenust ja on liidestunud üleriigilise digiregistratuuri päringu teenusega. Eesmärk 2019.a. 70% (saavutatav koostöös EHK-ga). AE 3: Vähendada välditavate vastuvõttude arvu, Välditavate eriarstivisiitide osakaal kõrgvererõhutõve puhul (2013 aastal 67% MIP uuring) Eesmärk 2020.a 30%. St a) vähendada välditavate eriarstiabi vastuvõttude Välditavate eriarstivisiitide osakaal diabeedi puhul (2013. aastal 20% MIP uuring); arvu eriarstiabis. Eesmärk 2020.a 10%. b) vähendada välditavate perearsti vastuvõttude arvu (st inimene ei pea liikuma) Juurutusperioodi indikaatorid:  Perearstide %, kes vähemalt 90% juhtudest täidavad digisaatekirja (sh e- Põhimõte: Eriarstile saadetavad patsiendid on konsultatsiooni saatekirja) korrektselt (so EHK poolsed sisulised kvaliteediauditid, korralikult selekteeritud, eriarst saab oma tööd indikaatori jälgimiseks on haigekassal vaja saada TIS-ist vastavaid andmeid).5 mõistlikult planeerida  E-konsultatsiooni digisaatekirjade osakaal perearstide poolt väljastatud saatekirjadest 5 Seotud mh ravikindlustuse seadusest tuleneva nõudega, mille kohaselt hüvitab haigekassa ravi ainult põhjendatud meditsiinilise näidustuse korral. Saatekirjade sisulise kvaliteedi hindamiseks on haigekassal vajalik saada TIS-ist vastavaid andmed. Regulaarseid kvaliteedikontrolle viiakse läbi vähemalt aastani 2020 k.a. 3  ambulatoorsele vastuvõtule ja e-konsultatsioonile kokku– 2016.a. 2%.Eesmärki täpsustatakse 2018.a. (eesmärk e-konsultatsiooni üldine laiendamine). August 2017.a 2.5%.  E-konsultatsiooni erialadel e-konsultatsiooni saatekirjade kasutamise osakaal kõigist perearstide poolt koostatud ambulatoorse eriarstiabi saatekirjadest (st e-konsultatsiooni ja ambulatoorse vastuvõtu digisaatekirjades kokku). Eesmärki täpsustatakse 2018.a.  Konsultatsiooniga lõppenud juhtumite % kõigist perearstide poolt koostatud e-konsultatsiooni saatekirjadest. Eesmärki täpsustatakse 2018.a.  HVA haiglate %, kes osutavad e-konsultatsiooni teenust. August 2017.a 11 asutust 19-st, 58%.  HVA haiglate poolt pakutavate e-konsultatsiooni erialade arv võrreldes EHK poolt nõutavaga. Eesmärk 100% (haigekassa täpsustab nõutava erialade arvu haiglate lõikes oma lepingutes). August 2017.a pakuvad HVA haiglad e-konsultatsiooni teenust 15 erialal, kokku e- konsultatsiooni erialasid 16, osakaal 94%.  DSK % kõigist DSK amb vastuvõtule TISis, kus on märgitud soovituslik teenuse saamise aeg6.  Kõik HVA haiglad kasutavad tagasikutseks saatekirja. Eesmärk 2019 100%. AE 4: Parandada patsientide ja tervishoiutöötajate  Eesti 15-74. aastaste elanike osakaal, kes hindab arstiabi kättesaadavust Eestis heaks kasutajakogemust tervikliku ja eesmärgipärase või väga heaks (42 % uuringu ""Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile" 2015 ravikorraldusega seoses. andmetel). Eesmärk 2020 50% . Põhimõte: Nii patsiendid kui ka teenuseosutajad  Täiskasvanud elanike osakaal, kes on viimase aasta jooksul kasutanud saavad aru, mis eesmärk on saatekirjade ja digiregistratuuri süsteemil ning oskavad seda vajadusel patsiendiportaali. Eesmärki täpsustatakse 2018.aastal, kui digiregistratuur on kasutada rakendunud. 6 Hetkel ühekordne analüüs (TIS-ist väljavõte), et hinnata, kas ja kuidas on täidetud vabatekstivälja saatekirjal. Sisendiks prioriteetsuse lisamise otsustusprotsessi. 4 5