Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 koostamise ettepaneku heakskiitmise

06 .12.2017 RA HVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020 –2030 KOOSTAMISE ETTEPANEK Sissejuhatus Lähtudes riigieelarve seadusest (§-d 19–20) ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. aasta määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ja nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ § 5 lõikest 1, teeb Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku asuda koostama R ahvastiku tervise arengukava aastateks 20 20 – 20 30 , mis saab olema jätk uks R ahvastiku tervise arengukavale 2009 – 2020 , kattes terviklikult riigi e elarvestrateegia tulemusvaldkonda „tervis“ . Arengukava koostamise ettepanekus põhjendatakse arengukava koostamise vajadust, antakse ülevaade valdkonna hetkeolukorrast, olulisematest lahendamist vajavatest väljakutsetest ja esialgsetest eesmärkidest. Samuti tutvustatakse väljatöötamis e kavatsuses arengukava väljatöötamise protsessi ja ajakava. Arengukava koostamise käigus luuakse koostöös teiste ministeeriumide, koostööpartnerite ja huvirühmadega strateegiline lähenemisviis, mis aitab hoida ja parandada inimeste tervist, pikendades eeldatavat ja tervena elatud eluiga enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu , rakendades seejuures meetmeid, mis aitavad vähendada ebavõrdust erinevate rahvastikugruppide vahel. Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Tervisesse investeerimine vähendab vaesust, aitab kaasa riigi majanduse kasvule, inimkapitali tugevdamisele ja töö produktiivsusele. Terved inimesed tähendavad riigile suurenenud töövõimet, vähem kulu haiguste ravi ks , haigushüvitiste le ja sotsiaaltoetuste le . Inimeste kehv tervis piirab riigi majanduskasvu eelkõige järgnevatel põhjustel: suurendab tõenäosus t varem pensionile jääda; vähendab tööturul osalemist; vähendab töötundide arvu ja sissetulekut ; suurendab r iigi kulusid seoses haiguste raviga . 2006. aastal alustati R ahvastiku tervise arengukava (RTA) 2009 – 2020 loomist. Arengukava kiideti Valitsuse poolt heaks 2008. aastal. Viimase k ümne aasta jooksul on ühiskonna ja ümbritseva keskkonna arenguga kaasnenud muutused, mis on seadnud ühiskonna silmitsi uute lahendamist vajavate ülesannetega . Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga . Arengukava uuendamine annab võimaluse seniste tegevuste hindamiseks, vastutuse jaotuse ja rahastamismudelite üle v aatamiseks ning inimeste tervise edendamiseks , tervisega seotud riskitegurite ennetamiseks ja vähendamiseks, haiguste varajaseks märkamiseks ning raviks uute lahendusviiside välja pakkumiseks. Alate s 2008. aastast, mil kinnitati R TA 2009 – 2020, on muutunud ka strateegiline raamistik. 2011. aastal kinnitati L aste ja perede arengukava 2012 – 2020 , mistõttu on mitmed varem RTAs kajastatud laste tervisega seotud tegevused kajastatud antud strateegias. 2016. aast al kinnitas Vabariigi Valitsus H eaolu arengukava 2016 – 2023 . Antud strateegia koondab tööhõive ja sotsiaalvaldkonna tegevusi, hõlmates seetõttu suure osa kehtiva r ahvastiku terv ise arengukava 1. valdkonnast „S otsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused“ ja 3. valdkonna st „T ervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond“ tööelu kvaliteediga seotud tegevusi. RTA raames on k oostatud alkoholi - ja tubakapoliitika rohelised raamatud . ; uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat ; tervisevaldko nnaga seotud teadus- ja arendus tegevuse ning innovatsiooni strateegia , Eesi tervishoiu arengusuunad aastani 2020 “ ja e-tervise strateegia Samuti jälgitakse RTA kaudu v igastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühma aruandes kokkulepitud ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud tegevuste seisu. Eelnevalt nimetatud dokumendid on toonud olulist lisateadmist ja aidanud sõnastada uusi e esmärke tervise valdkonnas. Sotsiaalministeerium ( SoM ) tellis P raxis elt R TA 2009–2020 vahehindamise , mis avaldati 2017. aastal. SoM valis analüüsimiseks kümme RTA alavaldkonda, millele analüüsis soo viti keskenduda: vaimne tervis, diabeet , pahaloomulised kasvajad , südame- ja veresoonkonnahaigused (SVH), last e vaktsineerimine, tervishoiutöötajad, arstiabi kvali teet ja kättesaadavus, kiirabi, toidutekkelised nakkushaigused ja välisõhu kvaliteet. P raxis e hinnangul on RTA keskseks suunaseadjaks Eesti tervisepoliitikas, kui d oma üldsõnalisuses ei paku antud strateegia lahendusi ja strateegilisi tegevusjuhise id poliitikate kujundamiseks. Ekspertide hinnangul ei ole RTAs lahendusi Ees ti tervishoiusüsteemi kompleks s ete probleemide lahendamiseks. Samuti on RTAs seosed tervisho iu valdkonna ja tervisedenduse ning haiguste ennetamise valdkondade vahel nõrgad . Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 loomise peamisteks eesmärkideks on luua arengukava, mis vastab Eesti ühiskonna praegustele ja eesseisvatele vajadustele tervise valdkonnas. Rahvastiku tervise arengukava 20 20 – 20 30 : seab tervise valdkonna s ühtsed eesmärgid; defineerib tervise valdkonna võimalused, vastutusalad ja koostöövormid, mis on aluseks rahvastiku tervise valdkonnas eesmärkide saavutamiseks; korrastab tervise valdkonna strateegilist i plaane ja eesmärk e , tekitades ühtse, tervikliku ja tulevikku vaatava visiooni tervise valdkonnaga seotud väljakutsetest ja võimalustest; aitab planeerida ministeeriumide valitsemisalade tervise valdkonna ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil , kasutada neid ressursse ühiselt ja saavutada tegevuse te suurem mõjusus; toetab tervise valdkonnas ressursside efektiivsemaks kasutamiseks tegevuspõhisele kuluarvestuse ja eelarvestamise süsteemile üle minemist. Ülevaade va ldkonnaga seotud väljakutsetest Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib tervist kui füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit. Kvaliteetne elu, sealhulgas tervena elatud elu, on nii üksikisikule kui ka ühiskonnale üheks suurimaks väärtuseks. Oluline on säästa võimalikult palju elusid ja tagada, et inimesed saaksid võimalikult kaua ilma olul iste tervisepiiranguteta elada. Inimeste tervislik seisund on oluline tegur riigi majanduse toimimise seisukohalt. En neaegse suremuse ja haigestumise vähendamine on majanduse kasvu oluline potentsiaal (tervise mõju SKPle on 6 – 15% ). Tervise toetamine kogu elukaare vältel pikendab nii keskmist eluiga kui ka tervena elatud eluiga. Terved lapsed õpivad paremini, tä iskasvanud on tööl produktiivse mad ja eakad saavad olla ühiskondlikult aktiivsemad. Samas, haiguste ennetamine lapseeas on kuluefektiivsem kui täiskasvanud inimeste t ervise taastamine. Eestit mõjutab oluliselt see, et tegemist on vananeva elanikkonnaga. Perioodil 2006–2016 on iive olnud posit iivne vaid ühel aa stal . Peale rahvaarvu vähenemise suureneb üle 65-aa s taste inimeste osakaal (joonis 1) . Sellega seoses sagenevad mittenakkuslikud haigu sed. Eestis sagenevad nii SVH , kasvajad ja muud mittenakkuslikud haigused ning nendest tulenev suremus- ja haiguskoormus. Joonis 1 . Eesti rahvastikupüramiid 2017. aastal Eestis on viimase kümne aasta jooksul kasvanud keskmine eeldatav eluiga ja seda kiiremini kui E uroopa Liidus (EL) keskmiselt , kuid Eesti näitaja jääb siiski alla ELi keskmisele . Kui 2015. aastal oli Eurostati andmetel keskmine eeldatav eluiga Eestis 78,0, siis ELis oli vastav näitaja 80,6 . Eeldataval elueal on Eestis ka suured soolised ja piirkondlikud lõhed. 201 5 . aastal elasid mehed 8,8 eluaastat vähem kui naised . Statistikaameti andmetel olid 2014/2015 k õrgeima eeldatava elueaga elanikud Tartumaal (78,8 aastat) ja madalaima eeldatava elueaga elanikud Ida-Virumaal ( 7 5 , 0 aastat) (joonis 2 ) . Joonis 2 . Keskmine eeldatav eluiga 2015. aastal maakonniti Allikas: Statistikaamet Samas on perioodil 2008 – 2 016 k eskmise eluea kasv aeglustunud. Meeste puhul on R TA eelmises perioodis püstitatud eesmärk juba saavutatud, kuid naiste puhul ilmselt jääbki praegust trendi arvestades see saavutamata. Murettekitav on, et p erioodil 2008– 2016 on Eestis inimeste tervena elatud elu iga aga hoopiski vähenenud , naistel vastavalt 3 ja meestel 1,2 elu aastat. Meeste näitaja oli 2005. aastast jõudsas tõusutrendis ja aastaks 2009 saavutatud tase oli 54,8 eluaastat. Seejärel on näitaja olnud pigem langustrendis . Naiste osas on trendid sarnased – alates 2010. aastast on näitaja langustrendis ja võrreldes 2009. aastaga on naiste tervena elatud aastad vähenenud ligikaudu 3 aasta võrra . Samuti on probleemiks see, et RTA rakendamise perioodil ei ole suurenenud inimeste arv, kes annaksid oma tervisele positiivse hinnangu . 2015. aastal hindas ELis keskmiselt oma tervist heaks või väga heaks 67% elanikest. Eestis oli samal ajal vastav osakaal 51,5%, Rootsis 79,6%. Selle parameetri jälgimine on oluline, kuna tervise enesehinnang hõlmab erinevaid tervise aspekte (näiteks nii vaimset tervist kui funktsionaalsust) ning ennustab haigestumist ja suremust. Eestis on s uurenenud tervisepiiran g utega alla 65-aastaste inimeste osakaal. Perioodil 2008–2016 suurenes tervisepiirangutega 1 6–24-aastaste inimeste osakaal 72% võrra. Peamise d tervisekaotuse põhjustajad Eestis on SVH, kasvajad, vaimse tervise probleemid ja erinevate uimastite tarvitamisest tingitud terviseprobleemid , lihasluu konnaga seotud vaevused ja muud mittenakkuslikud haigused (tabel 1 ) . Kümne aasta jooksul (2006–2016) on oluliselt suurenenud mitmete krooniliste haigustega seotud tervisekaotus. Ka Eesti Haigekassa (EHK) suurimad kulud on seotud vähi ja vereringeelundite haigustega, kuid suurim kulu ühe inimese kohta on seotud sünniperioodis tekkivate terviseprobleemide, vereringeelundite ja vere- ning vereloomeelndite haigustega (joonis 5). Joonis 5. Ravikulu ühe inimese kohta 2016. aastal diagnooside lõikes Allikas: Eesti Haigekassa Tabel 1 . Peamised tervisekaotuse (DALY ) põhjused Eestis peri oodil 2006–2016 Allikas: Institute for Health Metrics and Evaluation Eestis esineb ELi keskmisega võrreldes oluliselt rohkem ennetatavaid surmasid (joonis 3 ). Institute for Health Metrics and Evaluation arvutuste kohaselt on näiteks 91% südame-veresoonkonnahaigustest, 45% pahaloomulistest kasvajatest ja 52% vaimse tervise probleemidest ennetatav ad . Joonis 3 . Ennetatavad surmad perioodil 2011–2014 – Eesti võrdluses Euroopa Liidu ja Rootsiga Allikas: Eurostat Peamised surmapõhjused Eestis on vähkkasvajad ja vere ringeelundite haigused (joonis 4 ). Joonis 4 . Peamised surmapõhjused Eestis 2016. aastal Allikas: Statistikaamet MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED Seoses Eesti elanikkonna vananemisega sagenevad mittenakkuslikud haigused – SVH, kasvajad, diabeet, hingamiselundkonna haigused (astma) ja vaimse tervise probleemid. Lisaks on suureks koormuseks vigastustest tingitud haigestumus ja surmad. Kui 2015. aastal oli Eestis tõenäosus surra 30–70 aasta vanuses SVH, vähi, krooniliste hingamisteede haigu ste ja diabeedi tagajärjel 17,1 %, siis Soomes oli see näitaja 10,1%, Rootsis 9,1% ja kõige parema Euroopa regiooni näitajaga Islandil 8,3%. SVH tagajärjel suremus on langustrendis, kuid on jätkuvalt esimesek s surmapõhjuseks Eestis (joonis 6 ). Joonis 6 . Vereringeelundite haigustest tingitud suremus perioodil 2006–2016 Allikas: Statistikaamet 2016. aastal suri vereringeelundite haiguste tõttu 869 tööealist (15 – 64 -aastast ) inimest. Insult on üks olulisemaid invaliidsuse põhjustajaid, mistõttu insuldi koormus ühiskonnale on märkimisväärne. Tähtsaim insuldi riskitegur on hüpertensioon, mis suurendab insuldi riski ligikaudu kolm korda. Eelkõige hüpertensiooni, kuid ka teiste ris kitegurite suurema levikuga on tõenäoliselt seotud raskemate insuldijuhtude teke ja suurem suremus Eestis võrreldes teiste riikidega. Perioodil 2006– 2016 on suurenenud suremus hüpe rtooniatõve tagajärjel (joonis 7 ). Joonis 7 . Hüpertooniast ja peaajuveresoonte haigustest tingitud suremus Eestis perioodil 2006–2016 Allikas: Statistikaamet Kasvajatest tingitud suremu s on viimase k ümne aa sta jooksul suurenenud (joonis 8 ) . Ühelt poolt mõjutab seda elanikkonna vananemine. Samas , 2016. aastal suri kasvajate tõttu 912 tööealist (15 – 64-aastast) inimest. Joonis 8 . Kasvajatest tingitud suremus Eestis perioodil 2006–2016 Allikas: Statistikaamet Kõige enam surmasid põhjustavad Eestis hingamiselundite pahaloomulised kasvajad (joonis 9 ). Joonis 9 . Pahaloomulistest kasvajatest tingitud suremus 2016. aastal Allikas: Statistikaamet Suremus hingamiselundite haigustesse on perioodil 2012 – 2016 suurenenud ligi 23% ( j oonis 10 ). Joonis 10 . Hingamiselundite haigustest tingitud suremus Eestis perioodil 2006–2016 Allikas: Statistikaamet Lisaks hingamisteede kasvajatele tuleks suuremat tähelepanu pöörata ka astma sse haigestumisele . Astma esmashaigestumus on tõusnud pea kõigis vanusrühmades, kuid kõige enam 5–9-aastaste laste seas. Laste astma haigestumus on eriti suureks probleemiks Ida-Virumaal. Hingamisteede haiguste, kasvajate ja SVH oluliseks riskiteguriks on tubakas. Suitsetajate osakaal on vähenenud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Kui 2005/2006 õppeaastal oli regulaarseid suitsetajaid poiste seas 27% ja tüdrukute seas 18% , siis 2013/2 014 õppeaastaks oli saavutatud v ähistrateegias püstitatud eesmärk ja näitaja oli poiste puhul langenud 13%- ni ja tüdrukutel 11%- ni . Suitsetamine on vähenenud ka täiskasvanute seas – kui 2006. aastal oli igapäevasuitsetajaid 28% täiskasvanud elanikkonnast, siis 2016. aastaks oli see osakaal langenud 21,3%- ni . Samas on suitsetamise levimus meeste seas kaks korda kõrgem kui naistel (meestest 29,9% ja naist est 15,5% suitsetab igapäevaselt) . E riti murettekitav on asjaolu, et esinevad suured erinevused haridustasemete lõikes. Kui kõrgharidusega inimeste hulgas on igapäevasuitsetajaid 9,1% siis põhihariduse või madalama haridustasemega isikute hulgas on antud näitaja 36,9% . Oluline on jälgida ka alternatiivse te tubakatoodete ja nikotiini sisaldavate toodete tarvitamist . N ii oli 2016. aastal täiskasvanud elanikest vähemalt mõnel korral aastas kasutanud vesipiipu 13,1%, e-sigarett i 11,2% ja huuletubakat 3,4%. Täiskasvanud rahvas t iku t ervisekäitumise uuringu (TKU) andmetel kasutas meestest mõni kord kuus e-sigaretti 2012. aastal 1,9 ja 2016. aastal 6,3%. Naiste puhul olid vastavad osakaalud 1,2 ja 3,8%. Kopsuvähi üheks riskiteguriks on õhus leiduv radoon . Väliskeskkonna saastatuse kahjulik mõju siseruumile suureneb seoses projekteerimis- ja/või ehitustööde madala kvaliteediga (eelkõige puuduliku ventilatsiooni, siseruumidesse tungiva radooni, vähese soojapidavuse ja mürakindluse ning muu tõttu). Probleeme tekib nii vanemates kui ka uuemates hoonetes. Eestis on vigastussuremus langustrendis (joonis 11 ) . Joonis 11 . Vigastustest tingitud suremus Eestis perioodil 2006–2016 Allikas: Statistikaamet Samas on Eesti vigastussurmade tase jätkuvalt kordi kõrgem kui ELis keskmiselt. 2014. aastal oli Eurostati andmetel ELi keskmine suremus vigastuste tõttu 45,7 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eestis oli vigastussuremus 2016. aastal 65,3 juhtu 100 000 elaniku kohta. Meeste vigastussuremus on kiiremini vähenenud kui naistel, kuid see on endiselt väga suur. Vigastuste eripäraks on see, et kui vähki ja SVHsse haigestumine suureneb vanusega, siis vigastused mõjutavad inime si kõigis vanus e gruppides (joonis 12 ). Statistikaameti andmetel hukkus Eestis 2016. aastal vigastuste ja mürgistuste tõttu 614 tööealist (15–64-aastased) inimest. Joonis 12 . Suremus vigastuste tagajärjel 15–64-aastaste inimeste seas perioodil 2006 – 2016 Allikas: Statistikaamet 2016. aastal suri Eestis vigastuste ja mürgistuste tõttu 32 kuni 19-aastast last ja noorukit. Vastav suremusk ordaja oli 2016. aastal 11,8 juhtu 100 000 elaniku kohta. Siinkohal tuleb arvesse võtta, et Eesti elanikkonna väiksuse tõttu on väike ka laste arv ja iga sündmus mõjutab oluliselt antud kordaja väärtust. Märk sellest, et Eestil on laste vigastussurmade osas arenguruumi, on see, et ju ba 2012. aastal oli vigastussurmade kordaja Rootsis 5,0 juhtu 100 000 elaniku kohta. Sagedasemad surmapõhjused Eesti laste ja noorukite seas on enesetapud ja sõidukiõnnetused. Eesti ettevõtluskeskkond on võrreldes varasemaga, oluliselt muutunud, ent tööõnnetuste arv on jätkuvalt suur (joonis 13 ja joonis 14 ) . Siinkohal avaldab ilmselt mõju ka varasest parem tööõnnetuste registreerimine. Seetõttu on oluline tähelepanu pöörata ka töökeskkonnas toimunud muudatustele, sealhulgas ka aina suuremat teadlikkust kogunud psühholoogilistele ohuteguritele nagu tööstress ja töövägivallaga seonduvad probleemid (mis on seotud pikaajalise töövõimetusega). Joonis 13 . Tööõnnetused perioodil 2006–2016 Allikas: Tööinspektsioon Joonis 14 . Surmaga lõppenud tööõnnetused perioodil 2006–2016 Allikas: Tööinspektsioon Murettekitav on olukord vaimse tervise valdkonnas. Psüühika- ja käitumishäirete haigestumus on viimastel aastatel püsinud väikeste kõikumistega üsna muutumatuna. Samuti on jätkuvalt kõrge suremus enesetappude tõttu (joonis 15) : 2016. aastal sooritas Statistikaameti andmetel enesetapu 183 inimest. Joonis 15 . Enesetappudest tingitud suremus Eestis perioodil 2006–2016 Allikas: Statistikaamet 2013. aastal kasutas psüühika- või käitumishäirete raviks mõeldud ravimeid 51 538 inimest. 2016. aastal läbi viidud uuringust selgus, et Eesti elanikkonnast 52% peab enda heaolu ja vaimset tervist heaks, 37% keskmiseks ja 8% halvaks. Otseselt probleeme vaimse tervisega on olnud kas endal või lähedasel 35% uuringus osalenutest. Teada on ka, et depressiooni levimus Eesti elanikkonnas on 5,6%. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2016. aasta uuringu tulemusena selgus, et viimase 30 päeva jooksul ei olnud tundnud ennast masendunud või õnnetuna ca 37% vastanutest – see tähendab, et ligi 2/3 tundis masendust vähema l või suuremal määral. Viimase 12 kuu jooksul oli enesetapumõtteid mõelnud 3% vastanutest. Seoses elanikkonna vananemisega suureneb risk ka dementsuse ja A l zheimeri sagenemiseks (joonis 16 ). Joonis 16 . Alzheimeri esmashaigestumine perioodil 2006–2015 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Oluliseks tervisekaotuse põhjustajaks Eestis on ka l ihas luukonna haigused . Nagu jooniselt 17 näha, on iga aastaga suurenenud lihasluukonna ja sidekoe haigustesse haigestumine. Oluline on, et suure osa kutsehaigestumistest moodustavad lihasluukonna ja sidekoe haigused. 2016. aastal oli vastav osakaal 76,1%. Ekspertide hinnangul on l uu- ja liigesha iguste eripära see, et töövõimelised inimesed muutuvad haiguse tõttu ilma õigeaegse piisava ravita kiirelt töövõimetuks, põhjustades ühiskonnale suuri kulutusi. Kui lähtuda Institute for Health Metrics and Evaluation arvutustest, siis on lihasluukonna haiguste peamisteks riskiteguriteks kõrge kehamassiindeks, töökeskkonna riskitegurid ja tubaka tarbimine . Joonis 17 . Lihasluukonna ja sidekoe haiguste esmashaigestumus Eestis perioodil 2006–2015 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Ennetus Nii kasvajate, SVH, vaimse tervise probleemide puhul ja ka vigastuste riskitegurina on oluline roll alkohol il . Alkoholi ta rbimine Eestis on langustrendis, kuid alkoholi tarbimisega seotud kahjud on jätkuvalt väga suured. TAI hinnangul on Eesti täiskasvanud elanikkonnast ehk ca 36 000 inimest alkoholist sõltuvuses. Kui 2007. aastal ei tarbinud alkoholi 13% meestest ja 19% naistest, siis 2015. aastal nimetas end alkoholi mittetarbijateks 20% meestest ja 21% naistest. 2014. aastal tarbis mõned korrad nädalas alkoholi ca 17% inimestest, kusjuures meeste puhul oli vastav osakaal 29,6%. Kui 2008. aastal tarbiti Eestis (absoluut) alkoholi 12,1 liitrit elaniku kohta, siis 2015. aastal oli vastav näitaja 8,7 liitrit ja 2016. aastal 8,3 liitrit. Samas on WHO seisukohal, et alkoholi tarbimine üle 6 liitri elaniku kohta põhjustab tõsiseid tervisekahjusid, majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Sõltumata alkoholi kogutarbimise langusest viimastel aastatel on Eesti näitaja täiskasvanute suurtes kogustes korraga alkoholi tarbimise osa s võrreldes E Li riikidega kehv . Nii tarbis 2016. aastal ligi 22,5 % meestest ja 15% naistest vähemalt korra kuus või sagedamini vähemalt kuus alkohol i annust ühel tarbimise korral. Samuti ületab Eestis suremus alkoholi tarvitamisega seotud ha i gustesse EL i vanade liikmesriikide keskmist näitajat 1,7 korda (2014). Alkoholi liigtarvitamisest tingitud kahjud moodustavad Eestis hinnanguliselt 2–5% SKP-st . A lkohol on seotud mit mete h aiguste tekkega (joonis 18 ). Joonis 18 . Alkoholiga seotud haiguste suremuskordajad meeste seas perioodil 2004–2015 Allikas: Tervise Arengu Instituut, Eesti Konjunktuuriinstituudi arvutused Vigastuste üheks oluliseks riskiteguriks on ka illegaalsete narkootikumide tarvitamine. Narkoainete tarvitamisest otseselt tingitud surmasid oli 2016. aastal 114, mida on rohkem kui 2014. ja 2015. aastal. Püsivat langustrendi pole Ee sti s suudetud saavutada (joonis 19 ). Joonis 19 . Narkoainete tarvitamisest otseselt tingitud surmad Eestis perioodil 2006–2016 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Narkomaaniaravi andmekogu andmetest on näha vastavat dünaamikat – ravi saanud inimeste arv on vähenenud vanuses 15 –34 ja suurenenud on 35– 49-aastaste inimeste arv (joonis 20 ) . Joonis 20 . Narkomaaniaravil viibinud inimesed perioodil 2008–2014 vanuse lõikes Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Kahekümne aasta jooksul on järjest kasvanud 15–16-aastaste kooliõpilaste osakaal, kes on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet. 1995. aastal oli 7% õpilastest tarvitanud mõnda narkootikumi, 1999. aastal 15%, 2003. aastal 24%, 2007. aastal 30%, 2011. aastal 32% ja 2015. aasta andmetel 38%. Samuti leiti ESPADi 2015. aasta uuringus, et kahekümne aasta jooksul on enam sagenenud rahustite, uinutite ja inhalantide tarvitamine. Samas on langenud ecstasy, amfetamiinide, popperi ja tablettide tarvitamine koos alkoholiga . Ülekaalulisus on oluline riskitegur kasvajate ja SVH tekkel. Füüsiline aktiivsus on aga oluline tegur tervena vananemisel. Piisav füüsiline akti ivsus aitab vähendada haigestumist nii SVH d , II tüüpi diabeeti, kasvajaid, depressiooni, dementsust, kroonilisi hingamisteede haigusi ja osteoporoosi. Tasakaalustamata toitumise ja vähese füüsilise aktiivsuse tulemusena on üle poole Eesti rahvastikust ülekaaluline (joonis 21 ) . Üha suurenev probleem on ülekaalulisus ka kooliõpilaste hulgas. 2014. aasta Eesti rahvastiku toitumisuuringu kohaselt oli 30,5% 6–9-aastastest, 34% 10–13-aastatest ja 23,5% 14–17-aastastest lastest ülekaalulised või rasvunud. WHO andmetel suurendab iga liigne 15 kg kehakaalu enneaegse surma riski ligi 30% võrra ning kogu eluea jooksul on rasvunud isiku tervishoiukulud 25% suuremad , võrreldes normaalkaalus oleva isikuga. WHO tuleviku projektsiooni kohaselt kasvab rasvunud elanike osa kaal ka Eesti rahvastiku seas aastaks 2030 ca 35%- ni . Joonis 21 . Rasvumus ja ülekaalulisus 2016. aastal vanuse järgi Perioodil 2006–2015 on Eestis suurenenud esmashaigestumus nii II tüüpi diabeedi kui rasvumuse ja l ii gtoitumuse tagajärjel (joonis 22 ). Joonis 22 . II tüüpi diabeedi ja rasvumuse esmashaigestumine Eestis perioodil 2006–2015 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Laste kehali n e aktiivsus on viimaste aastate jooksul halvenenud. Täiskasvanute kehalise aktiivsuse suurendamisel on saavutatud väikeseid edusamme, kuid ekspertide hinnangul ei ole need muutused piisavad, et aidata oluliselt kaasa SVH haigestumuse vähenemisele aga ka muude terviseprobleemide ennetamisele/leevendamisele. NAKKUSHAIGUSED HIV ja C- hepatiit 2016. aastal diagnoositi Eestis 229 uut HIV-nakatunud isikut (17,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Terviseameti ( TA ) an dmetel on 2017. aasta 15. detsembri seisuga diagnoositud juba 214 HIV- nakatunud uut isikut. 2016. aastal oli ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna (EU/EAA) keskmine näitaja 5,9 uut HIVi juhtu 100 000 elaniku kohta. Eestis oli samal ajal vastav näitaja 17,4 juhtu 100 000 elaniku kohta – seega ligi kolm korda kõrgem. Eestist kõrgem näitaja oli vaid Lätil – 18,5 juhtu 100 000 elaniku kohta. Ekspertide hinnangul tuleks lisaks HIVile strateegiliselt tegeleda ka C-hepatiidi likvideerimisega. Joonis 23 . HIVi ja C-hepatiiti haigestumine perioodil 2011–2016 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, Terviseamet Eesti Haigekassa (EHK) 2016. aasta peamine eelarve ületäitmine tulenes alates 2016. aasta jaanuarist komp enseeritava C-hepatiidi ravimit kasutavate patsientide oluliselt suuremast arvust võrreldes prognoosituga. 2016. aastak s oli planeeritud 360 patsiendi ravi, aga 2016. aastal sa id ravi 598 patsienti kogusummas 13,3 miljonit e urot. Samuti võeti ravile patsiente, kes olid jäänud eelmis tel perioodidel ravimata. Tuberkuloos T uberkuloosi (TB) haigestumine on E estis langustrendis ( joonis 24 ). Samas, kui Eestis oli 2015. aastal 18 uut tuberkuloosi juhtu, siis Soomes oli 5,6 . Eestis v almistab probleeme ravimresist entsus. 2016. aastal registreer itud esmastest külvpositiivsetest TB juhtudest oli 13% multiravimresistentsed vormid, külvpositiivsetest kopsutuberkuloosi retsidiividest 40% ja muude st korduvravijuhtudest 100% multiravimresistentsed . Joonis 24 . Tuberkuloosi haigestumine perioodil 2006–2016 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Vaktsiinvälditavad haigused Riiklikus immuniseerimiskavas olevate enamike vaktsiin-välditavate haiguste esinemissagedus on Eestis üldiselt vähenenud, kuid probleemne on paljude vaktsiinvälditavate haiguste madal vaktsineerimise määr. Nii on leetrite-, mumpsi ja punetiste vaktsiiniga immuniseerimise hõlmatuse näitajad alates 2010. aastast pidevalt langenud ning 2011. aastal oli see juba alla WHO poolt soovitatud taseme (95%) – 93,9% ja 2016. aastal 93,2% (joonis 25 ) . Joonis 25 . 1-aastaste laste immuniseerimisega hõlmatus 2006. ja 2016. aasta võrdluses Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Ol uline on mõista, et kuna arvestatav osa lapsi jääb vaktsineerimata, on see soodne pinnas raskekujuliste vaktsiinvälditavate haiguste levikuks. TA andmetel suurenes 2016. aastal Euroopas leetritesse haigestumine. Leetrite tüsistused on tõsised, neist kõige sagedasemad on kopsupõletik või keskkõrvapõletik . Ühel haigel tuhandest tekib peaajupõletik ehk entsefaliit, mille tagajärjel ta võib invaliidistuda või surra. Kõigis riikides, kus esineb leetrite epideemiline levik, on immuniseerimisega hõlmatus alla WHO poolt soovitatud 95%. Gripp Terviseameti (TA) hinnangul on riigile suureks koormuseks grippi haigestumus ja suremus. TA andmetel moodustab Eestis haigestumus ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse , seal hulgas grippi , 47,6% kõikidest registreeritud nakkushaigustest. EHK andme tel on haiguslehele jäämise üks sagedasemaid põhjusi haigestumine grippi ja ägedatesse hinga misteede nakkushaigustesse (vastav osakaal 34% ) . TA andmetel haigestub ühel hooajal Eestis grippi hinnanguliselt 50 000 – 90 000 inimest, mis moodustab 5 – 8% elanikkonnast. Gripist tingitud tüsistuste osas on Eesti näitajad kõrgeima d ELis. Nii grippi haigestumine kui gripist põhjustatud suremus on tõusutrendis (joonis 26 ja joonis 27 ) . Joonis 26 . Grippi haigestumine Eestis perioodil 2011–2016 Allikas: Terviseamet Joonis 27 . Gripist tingitud suremus Eestis perioodil 2011–2016 Allikas: Terviseamet Toidunakkused Toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumine on üldiselt Eestis vähenenud, kuid mitte RTA eelmisel perioodil sihiks seatud määral. Oluliselt on vähenenud rotaviirusenteriiti haigestumine, kuid sagenenud on kampülobakterite ja ka No rwalki viirusnakkused (joonis 28 ). Joonis 28 . Soole nakkushaigustesse haigestumine Eestis perioodil 2011–2016 Allikas: Terviseamet Rotaviirusenteriidi vastane vaktsineerimine lisati riiklikku immuniseerimiskavasse 2014. aastal. Seega on oluliste järelduste tegemiseks veel vara. Siiski on haigestumine rotaviirusenteriiti väikelaste seas kolme aa sta jooksul vähenenud (joonis 29) . Joonis 29 . Rotaviirusenteriiti haigestumine väikelaste seas perioodil 2014–2016 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Iga aastaga suureneb Euroopas antimikroobse resistentsuse (AMR) probleem. Toidunakkusi tekitavate mikroobide resistentsus kõige enam kasutatavate antibiootikumide suhtes kasvab nii inimestel, loomadel kui ka toidus. Seetõttu tuleks see teema ka Eestis fookusesse tõsta. EBAVÕRDSUS TERVISES Kuigi Eesti näol on tegemist väga väikese riigiga, esineb tervise puhul ebavõrdust mitmetes aspektides – nii sugude ja rahvuste vahel, piirkondlikult ja sissetuleku suurusest lähtuvalt. Suured soolised erinevused esinevad Eestis vigastussurmade osas. Osalt on see seotud meeste riskialtima käitumisega ja osalt ka alko holi tarvitamisega. TKU st selgus, et peaaegu iga päev tarbis alkoholi 9,2% meestest ja 1,4% vastanud naistest. N arkootikumidest tingitud mürgistu ssurmade puhul on oluline rahvuslik erinevus. Nimelt oli 2015. aastal vene rahvusest isikute osakaal narko mürgist usse surnud inimeste seas 8 0% . Riskikäitumise osas on teada, et suitsetamise levimus meeste seas on kaks korda kõrgem kui naistel (meestest 29,9% ja naist est 15,5% suitsetab igapäevaselt) . S eda võib omakorda seostada sellega, et meeste hingamiselundite kasvajate tagajärjel on suurem kui naistel. Samuti on Eestis suitsetajate osakaal suurem madala haridustasemega inimeste seas. Kui kõrgharidusega inimeste hulgas on igapäevasuitsetajaid 9,1% siis põhihariduse või madalama haridustasemega isikute hulgas on antud näitaja 36,9%. On leitud, et Eestis saavad mehed naistest nii vähem kui ka madalama kvaliteediga ambulatoorset ravi. See võib osaliselt selgitada nende oluliselt suuremat välditavate hospitaliseerimiste arvu. Meestel on oluliselt väiksem ambulatoorsete visiitide arv ja nad näivad saavat kehvemat ennetavat ravi. Mehed külastavad väiksema tõenäosusega ka ambulatoorseid eriarste ja väiksem arv neist visiitidest on välditavad . Kontrastina võib meestel esineda vähem puudulikke haiglast väljakirjutamisi ja nad võ ivad saada paremat jätkuravi . Meeste kehvem teenustel e pääsemine võib olla seotud sellega, et kindlustatute osakaal meeste seas on väiksem kui naiste seas. 2016. aasta uuringust selgus, et kõige enam jätavad ka terviseprobleemi korral arsti juurde minemata muust rahvusest ja madalama haridustasemega inimesed. Samuti on leitud, et viie aasta suhteline elulemus vähkkasvajate puhul on Eestis naistel suurem kui meestel kõigi vaadeldud vähipa ikmete korral. Elulemus on perioodil 2001–2005 naistel tunduvalt enam suurenenud kui meestel suu- ja neeluvähi, käärsoolevähi, pärasoolevähi, melanoomi ja neeruvähi puhu l. Sellest tulenevalt on suurenenud ka elulemuse soolised erinevused . 2015. aastal hindas Eestis oma tervist he a ks või väga hea ks 36,1 % põhi, kesk - 49,6 %, ja kõrg haridusega 62 ,0 % inimestest . Tervise enesehinnang on oluline vaimse tervise indikaator. Nii on näha ka tervisekäitumise uuringust , et inimese d , kes väidavad, et on rohkem masendunud kui varem, on põhiharidusega 25,5% ja kõrgharidusega 18,0%. Samuti on enesetapust mõelnud enam alg- ja põhiharidusega inimesed ( 7,6% ) , samas kui kõrgharidusega inimeste osakaal oli 5,3%. Uuringute tulemusena on leitud, et kõrgharidusega naistel on rasvumise risk väiksem kui põhiharidusega naistel. Seost haridustasemega on näha ka Eestis. Kui rasvunud naistest ca 24% olid keskharidusega, siis kõrghar idusega oli 13%. Hariduslik erinevus tuleb esile ka täiskasvanute hammaste tervise puhul. Tervisekäitumise uuringust selgus, et inimeste seas, kel oli puudu 6 või enam hammast, oli alg- ja põhiharidusega 29,9% ja kõrgharidusega 14,2%. Oluline erinevus on seotud ka inimeste sissetulekuga. Kuue ja enama puuduva hambaga inimeste seas oli 35,1% neid, kelle sissetulek oli alla 390 euro pereliikme kohta kui neid, kes teenisid 1010 ja enam eurot, vaid 10,8%. 2009. aastal muutus Eestis haiguspäevade hüvitamise kord. Kuni 2009. aasta 1. juulini maksis kõik töövõimetushüvitised EHK, siis aga pikendati ooteaega ehk hüvitamata haiguspäevi, endiselt ühelt päevalt kolmele. Sellele lisandus tööandja kohustus maksta oma töötajate haigushüvitised neljandast kuni kaheksanda haiguspäevani. Alates üheksandast haiguspäevast endise teise päeva asemel võttis hüvitise maksmise üle EHK . Uurimistöö tulemusena selgus, et 2011. aastal 20–64-aastaste haiguse tõttu töölt puudujate arv võrreldes reformieelse 2008. aastaga 33%, haiguslehtede arv 40% ja haiguspäevade arv 29%. Reformi tulemusel muutus töötajate haiguskäitumine märkimisväärselt: haiguslehele jäädi vähem ja korduvaid haiguslehti kasutati harvem. Haiguse tõttu puudujate osakaal vähenes nii kontoritöötajate kui oskustööliste seas, kuid oskustöötajate hulgas leidis vähenemine aset neil, kes olid madalapalgalised ja sotsiaalsel t madalamal positsioonil . Seega võib selline haiguspäevade hüvitamise kord ebavõrdust tervises Eestis veelgi suurendada. Piirkondlikud erinevused ilmnevad oluliselt eeldatava eluea osas. Statistikaameti andmetel olid 2014/2015 kõrgeima eeldatava elueaga elanikud Tartumaal (78,8 aastat) ja madalaima eeldatava elueaga elanikud Ida-Virumaal (75,0 aastat) . Piirkondlikke erinevusi tulevad esile ka mitmete lapsi puudutavate teemade puhul. Piirkondlikku ebavõrdsust on täheldada näiteks laste hambaravi puhul. 2016. aastal oli kõige kõrgem sihtgrupi hõlmatus Saaremaal (74%), Jõgevamaal (73%) ja Tartumaal (71%). Kõige madalam aga Ida-Virumaal (57%) ja Valgamaal (59%). Arvestades, et hammaste tervis võib mõjutada inimeste sotsiaalmajanduslikku staatust täiskasvanueas, siis tuleks sellele teemale kindlasti tähelepanu pöörata. Maailmapanga uuringust selgus, et maapiirkonnas elavatel inimestel esineb linnarahvastikust oluliselt rohkem välditavaid hospitaliseerimisi, mida võib selgitada madalama sissetuleku ja halvema juurdepääsuga eriarstiabiteenustele. Maapiirkonnas elavad inimesed saavad väiksema tõenäosusega kõi kehõlmavaid ennetavad teenuseid . Valdkonna arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid Rahvastiku tervise arengukava eesmärk on pikendada Eesti inimeste eeldatavat ja tervena elatud eluiga , toetada inimeste ter vena elamist ja vähendada ebavõrdsust tervises. Järgnevalt on kirjeldatud võimalikke uue arengukava eesmärke. Joonis 30. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgid Allikas : joonis on koostatud Inglismaa rahvatervise tulemite raamistiku põhjal Eesmärgi saavutamisel on olulised järgnevad aspektid: tervis igas poliitikas põhimõtte juurutamine ja rakendamine ; terviseriskide ja riskikäitumise käsitlemine haiguste ja valdkondade üleselt; ebavõrduse vähendamine tervises – riskirühmade (erinevad sotsi aal -demograafilised grupid) määratlemine ja riskirühmadele suunatud tõenduspõhised ennetustegevused; paikkonna tasand il toimuva tõenduspõhise ennetustegevuse toetamine , selleks vajalike ressurs s id e tagamine ; inimeste tervist toetava elu keskkonna loomine (kaasa arvatud regulatiivsed meetmed) ; inimese võimestamine nii hea tervise säilitamisel kui ka haigustega toimetulekul ; kvaliteetse d , kättesaadava d ja integreeritud te rvishoiuteenused . Arengukava jaguneb 3 alaeesmärgiks: T ervislikud valikud Kui lähtuda Institute for Health Metrics and Evaluation arvutustest, siis kõige enam on Eesti inimeste tervisekadu seotud just tervise käitumisega. Oluline on, et inimene teaks terviseriske ja mõistaks nende toime tagajärgi . Seetõttu on vaja luua tervist toetav elu keskkond ja jagada ka vajalikke teadmisi ja oskusi oma tervise seisundi säilitamiseks või parandamiseks . SoMi eestvedamisel on välja töötamisel t oitumise ja liikumise roheline raamat , mis Eesti konte kstis on hetkel väga oluline. Antud dokumendis lepitakse kokku meetmed , mis aitavad edendada tasakaalustatud toitumist ning piisavat ja regu laarset liikumist kogu elukaare vältel. Kuigi toitumise ja liikumise roheline raamat pole veel Valitsuse tasandil heaks kiidetud, toimub sellegipoolest erinevate sekkumismeetmete planeerimine. Näiteks, põhinedes SoMi poolt koostatud tõenduspõhisuse analüüsile töötas Rahandusministeerium välja magustatud jookide maksu seaduse eelnõu , mis 19. juunil 2017. aastal R iigikogu s heaks kiideti, kuid president välja kuulutamata jättis. Eelnõu eesmärgiks oli vähendada magustatud jookide tarbimist ja vähendada seeläbi vastavate jookide ebasoodsat mõju tervisele. Elanike toitumisharjumuste parandamisel on ekspertide hinnangul oluline roll tervisliku eluviisi nõus tajatel, keda ei ole Eestis piisavalt. Hetkel puudub Eestis to itumisspetsialistide koolituse süsteem. 2017. aastal hakkab toitumisterapeudi baaskoolitust pakkuma Tartu Tervishoiu Kõrgkool. TAI pakub kutsekvalifikatsiooni eksamit, kuid koolitust siiani olnud pole. Samuti peaks suurendama esmatasandi tervishoiutöötajate võimekust nõustada patsiente nii kehalise aktiivsuse kui t asakaalustatud toitumise osas. Eksperdid soovitavad kaaluda res sursside suunamist mitte spordi keskse liikumis- ja eluviisinõustamise teenuse kättesaadavuse suurendamisse. Samuti peaks planeerima spetsiaalseid meetmeid eakate ja terviseprobleemidega inimeste kehalise aktiivsuse suurendamiseks. Eakate liikumise edendamine panustab ka kukkumiste ennetamisse . Ekspertide hinnangul vajaks kehalis e aktiivsuse teema innovaatilisi lähenemisi . Alkoholi kahjude vähendamiseks on koostatud alkoholipoliitika roheline raamat . Alkoholipoliitika eesmärk on vähendada alkoholitarbimisest tule nevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju, tagada lastele ja noor tele toetav keskkond kasvuks ja arenguks ning muuta elukeskkond kõigi inimeste jaoks turvalisemaks. Kuigi alkoholi kahjude vähendamise puhul on tähelepanu pööratud nii regulatsioonidele, teenustele kui teavitusele, siis WHO hinnangul on kõige olulisemad alkoholi tarbimist mõjutavad regulatsioonid Ees tis endiselt liiga leebed. Rohelise raamatu meetmetest toimib näiteks alkoholi aktsiisi tõstmine . Käi ma on lükatud ka alkoholismi tõenduspõhine ravi. Siiani ei ole progressi rohelises raamatus välja toodud reklaami meetme osas. Tubakapoliitika rohelises raamatus on seatud eesmärk, et igapäevasuitsetajate levimusm äär langeb 2025. aastaks 2012. aasta tasemelt 30% ehk 18%n i ning suitsetajate levimusmäär 2025. aastaks 24%ni. Tubakavaldkonnas on Eestil nii nagu Euroopa Liidul ja Maailma Terviseorganisatsioonil järgmisel perioodil üheks oluliseks fookuseks salakaubanduse vastu võitlemine. Tubakapoliitikas tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata haavatavatele sihtrühmadele, et tagada tubakatarvitamise vähenemine ka madalama haridustasemega ja väiksema sissetulekuga inimeste seas. Olul ine osa Eesti haiguskoormusest on tingitud elanike vaimse tervise probleemidest . Ekspertide hinnangul vajab vaimse tervise valdkond süsteemset poliitikakujundamist . K eskenduda tuleks vaimse tervise probleemide varase märkamise süsteemi kujundami sele kogu elukaare ulatuses ning seostada märkamissüsteem te rvishoiu- ja sotsiaalteenustega. 2016. aastal valmis Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni ( VATEK ) eestvedamisel Vaimse tervise strateegia 2016–2025 . Antud strateegia puhul on lähtutud elukaarepõhisest lähenemisest. Käsitletud on nii vaimse tervise edendamist, psüühika- ja käitumishäirete ennetamist kui ka ravi ja taastumist. Ennetamise puhul on oluline elanike eneseabioskuste arendamine. Seejuures on oluline vaimse tervise alase info kättesaadavus erinevatele vanus e gruppidele. Seetõttu peavad eksperdid oluliseks usaldusväärs e te veebikeskkondade arendamist ja töös hoidmist . Heaks meetmeks info jagamisel peetakse nutitelefonide rakendusi. Vaimse tervise strateegias välja toodud meetmete rakendamiseks on vaj alik meetmete täpsustamine ja prioritiseerimine . HIV on Eestis jätkuvalt oluliseks majandusliku koormuse põhjustajaks. Kui varem levis HIV eelkõige süstivate narkomaanide seas, siis viimastel aastatel on suurenenud heteroseksuaalsete inimest e nakatumine seksuaalsel teel. Seetõttu on oluline, et 35– 55-aastastest ei kasuta juhusuhetes mitte kunagi kondoomi üle poolte naistest ja üle kolmandiku meestest . See on oluline sekkumiskoht ja ennetamise tõhustamiseks oleks vaja teada barjääre, m iks täiskasvanud inimesed kaitsevahendeid ei kasuta. Nii alkoholi, tubaka kui toitumise ja liikumise valdkonnas on koostatud rohelised raamatud, narko maania valdkonnas uimastipoliitika valge raamat ja vigastuste valdkonnas on kokku lepitud tegevuskava. Samuti on koostamisel tegevuskava HIVi teemal (esitatud v alitsuskabineti arutelule 1.12. 2017) . Seega on nende valdkondade puhul RTA ülesandeks välja töötatud meetmete elluviimise toetamine , olukorra seiramine ja vajadusel täiendavates/edaspidistes tegevustes kokkuleppimine . Tervist toetav keskkond Tervist mõjutab oluliselt keskkond, kus inimene elab, õpib, töötab ja veedab vaba aega. 2017. aasta suvel toimunud Ostrava keskkonna- ja terviseministrite kohtumisel lepiti liikmesriikide vahel kokku deklaratsioonis keskkonna ja tervise küsimuste lahendamiseks. Ostrava deklaratsiooniga püstitatakse keskkonna ja tervise prioriteedid Euroopale 21. sajandiks. Euroopa keskkonna ja tervise valdkondade eest vastutavad ministrid pühenduvad deklaratsio oniga keskkonnategurite st tuleneva haiguskoormuse vähendamisele ja keskkonna ja tervise sektorite ning sidusrühmade vahel ise koostöö tugevdamisele . RTA on tööriist Ostrava deklaratsiooni täideviimiseks kõikide keskkonnatervise valdkonnaga kokkupuutuvate asutuste omavahelises koostöös. Vastavalt kaasaegsetele õhu kvaliteedi kahjude hindamise lähtekohtadele peaks õhu kvaliteedist tulenevate tervisekahjude käsitlus olema laiem kui vaid hingamiselundkonna haigused. Seal hulgas peaks kahjude hindamisel võtma arvesse ka SVH . Eksperdid soovitavad hakata regulaarselt seirama ka ülipeenete osakeste (PM2,5) aastakeskmist kontsentratsiooni, kuna PM2,5 kahjud tervisele on veelgi suuremad kui PM10 -l ja nende levimuse tõus mõjutab oluliselt õhu kvaliteedist tingitud tervisekahjusid. Atmosfääriõhu kaitse seadusega on Eestis sätestatud PM2,5-osakestega kokkupuute näitaja vähendamise eesmärk aastaks 2020 ja aasta keskmine piiväärtus . TA inspekteerimise tulemustest nähtub, et koolides ja hoolekandeasutustes on jätkuvalt probleemiks ebapiisav õhuvahetus ja valgustus. Seetõttu on oluline välja selgitada takistused optimaalse ruumide keskkonna tagamisel. Mitteoptimaalsed siseruumi tingimused võivad põhjustada nii ebaspetsiifilisi terviseprobleeme (peavalu, väsimus, ruumiõhu sündroom) kui ka suurendada riski konkreetsete haiguste tekkeks (allergiad). Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustas 2016. aastal sisekliima määruse väljatöötamist . Siseõhu kvaliteedi puhul on oluliseks riskiteguriks radooni sisaldus. Väliskeskkonna saastuse kahjulik mõju siseruumile suureneb seoses projekteerimis- ja/või ehitustööde madala kvaliteediga (eelkõige puuduliku ventilatsiooni, siseruumidesse tungiva radooni, vähese soojapidavuse ja mürakindluse ning muu tõttu). Probleeme tekib nii vanemates kui ka uuemates hoonetes. Ekspertide hinnangul on t oidutekkeliste haiguste puhul haiguspuhangute kiiremaks kontrolli alla saamiseks vaj a tõhustada SoM i ja Maaeluministeeriumi rakendusasutuste omavahelist koostööd. Samuti tuleks ekspertide hinnangul tõhustada nakkuskahtlusega inimestelt proovide võtmist haiguspuhangu ilmnemise ajal. Ekspertide hinnangul tuleks sihipärase tea vitustegevusega viia elanikkonnas läbi uuringud toidunakkustega seotud teadmiste , hoiakute ja käitumiste kohta . Ilma uuringut teostamata ei ole võimalik planeerida sihipäraseid teavitustegevusi ega hinnata tegevuste tulemuslikkust, kuna puudub teadmine, milliseid teadmisi, hoiakuid ja käitumisi on Eestis vaja muuta ja millistes sihtrühmades . Veeohutuse valdkonnas on oluline prioriteet elanikkonnale nõuetele vastava joogivee kindlustamine ja reovee puhastamine. E Liga liitumisest alates on ühisveevärkide joogivee kvaliteeti Eestis märkimisväärselt parandatud. Kokku on amortiseerunud süsteemide rekonstrueerimisse ja arendamisesse investeeritud ligikaudu 1 miljard eurot (millele lisandub veevärkide omafinantseering). Kui 2003. a astal oli nõuetele vastava joogiveega varustatud elanikkonna osakaal 73 % , siis tänaseks on see ca 90%. Ülejäänud rahvastikust saab oma joogivee erakaevudest või individuaalsetest veevärkidest, mis ei kuulu riikliku järelevalve alla. Järgmise perioodi väljakutseteks on seega ühisveevärgi joogivee kvaliteedi säilitamine ning ülevaate saamine eraveevärkide joogivee kvaliteedist, et tõsta inimeste teadlikkust võimalike terviseohtude osas ja võimalusel võtta parandusmeetmeid. Terviseriskide vähendamise puhul on oluline kemikaalide teema. Kemikaaliohutuse valdkonnas on eelseisval p erioodil Eesti ettevõtetele suurimaks väljakutseks tulla toime konkurentsivõime säilitamisega, täiendada jooksvalt kemikaalide ja toodete registreerimiseks esitatud teabe kvaliteeti, leida ohutumaid alternatiivseid aineid ni ng hallata riske , mis on tingitud näiteks nanomaterjalidest , endokriinseid häireid põhjustavatest ainetest ja kemikaalide koosmõjust. TA suurimaks väljakutseks on erinevate sihtgruppide teadlikkuse suurendamine kemikaaliohutuse valdkonnas kehtivatest nõuetest ning tugevdada ja suurendada tooteohutust tõhusa turujärelevalve abil. Teadlikumad ettevõtjad ja kodanikud võimaldavad tagada kemikaalide ja toodete käitlemisel inimese tervise ja keskkonnakaitse kõrge taseme ning sihtgrupid teevad teadlikke valikuid ohtlike kemikaalide ohutumatega asendamisel. Lisaks kemikaaliohutusele on oluline toodete ja teenuse ohutuse tagamine – see puudutab kogu elanikkonda. Tooteohutuse valdkonnas on uue perioodi tegevustena ka e-sigareti ja tubakatoodete koostisosade j ärelevalve. 2020 . aastal peaksi d kehtima iluteenuste osas u ued regulatsioonid, mille eesmärk on turu korrastamine. S ellega seoses on TA järelevalvel väga suur roll nõuete järgimise tagamisel , et teenust pakutaks ohutult ja teenuse pakkujad oleksid pädevad. Riskitegurite vähendamisel ja riskikäitumise ennetamisel on suur roll kogukonna tasandi sekkumistel. Tõendid viitavad sellele, et kogukonna tegutsemine on suutnud kutsuda esile püsivaid muudatusi sotsiaalses ja organisatsioonilises keskkonnas, mis on seotud paranenud tervisega näiteks alkoholi kuritarvitamise ja kehavigastuste ennetamisel. Kohalik omavalitsus (KOV) on inimestele kõige lähemalseisev struktuur ja nende tervise suhtes ilmselt kõige olulisem tasand. Inimesi julgustatakse ise vastutama enda ja lähedaste tervise eest ning muutuma aktiivsemaks prioriteetsete probleemide selgitamisel/lahendamisel oma elukeskkonnas. KOVidel on läbi keskkonna edendamise võimalik suunata inimeste käitumist – näiteks läbi terviseradade ja kergliiklusteede rajamise innustada inimesi rohkem liikuma. Samuti on oluline roll KOVidel seoses õhu kvaliteediga – ühistransport, autoliikluse vähendamine, rohelisemad lahendused kütte puhul jne. Seejuures on riigi ülesandeks pakkuda KOVidele tervisedenduseks tõenduspõhiseid sekkumisi. Inimkeskne tervishoid Uue perioodi RTA tervishoiu valdkonna eesmärgiks on liikuda inim keskse tervishoiu suunas. W HO on sõnastanud inimk eskse tervishoiu nii indiviidi , tervishoiuteenuste osutajate , tervishoiuasutuste kui süsteemi tasandil. Indiviidi tasandil on oluline inimeste kaasamine nende tervisega seotud otsuste tegemisel. Samuti on oluline inimeste võrdne ligipääs tervishoiuteenustele, efektiivsele ravile ja psühho sotsiaalsele toetusele. Tervishoiuteenuse osutaja puhul on olulisena välja toodud terviklik ja individuaalne lähenemine inimese ravimisel nende otsuste austamine. Olulisel kohal peaks olema tervisedendamine ja haiguste ennetamine. Tervishoiuasutuste puhul tuuakse välja ligipääsetavus kõigil e teenust vajavatele inimestele. Oluline on ravi kvali teedi, ohutuse , eetilisuse väärtustamine ja psühholoogil ise toe kättesaadavus kogu ravi vältel. Tervisesüsteemi puhul peaks baasiks olema esmatasandi tervisho iuteenused ja olulisel kohal koostöö kohaliku tasandiga. Järgnevalt on toodud mõned konkreetsed punktid WHO definitsioonist integreeritu d ja inimkeskne tervishoiu kirjeldamiseks : k õikehõlmav – pakutavad tee nused on kõikehõlmavad ja oluline teenustega universaalne kaetus ; õiglane – te enused on kõigile kättesaadavad; jätkusuutlik – pakutavad teenused on mõjusad ja aitavad kaasa jätkusuutlikule arengule; k oordineeritud – teenused lähtuvad inimeste vajadustest ja on efektiivselt erinevate teenusepakkujate ja asutuste vahel koordineeritud; ennetav – h aigust mõjutavate sotsiaalsete teguritega tegelemiseks tehakse koos tööd tervist edendava sektoriga; v õimestav – aidatakse inimestel oma tervise eest vastutust võtta; austav – austab inimeste väärikust, sotsiaalset tau sta ja kultuurilisi eripärasid; koostööd toetav – toetab suhete üles ehitamist, meeskonnatööd ja koostööd erinevate tervishoiu tasandite vahel ja teiste sektoritega; e esmärgile orienteeritud – inimesed teevad oma tervist puudutavaid otsuseid, hindavad tulemusi ja edu saavutamist; järje p idev – teenuseid pakutakse kogu elukaare vältel; h olistiline – keskendutakse nii inimese füüsilisele , sotsiaal-majanduslik ule kui ka vaimsele kui emotsionaalsele heaolu le ; t õenduspõhine – p oliitikad ja strateegi ad juhinduvad tõenduspõhisest teabe st, kvaliteedi ja tulemuste hindamisel toetutakse mõõdetavatele eesmärkidele ; t ervik ust lähtuv – t ervisesüsteemi vaadeldakse kui tervikut ja püütakse aru saada, kuidas iga süsteemi osa üksteisega seotud on ning kuidas süsteem on mõjutatud taust s üsteemist; e etiline – teenuste osutamine põhineb riskihindamisel , austatakse inimese õigust teha teadmistel põhinevaid iseseisvaid o tsused, kaitstakse kõige haavatavamaid ja tagatakse ressursside õiglane jaotus. Ennetamine ja varajane avastamine Haiguste ennetamisel on võtmeroll vahetult inimesega kokku puutuvatelt tervishoiutöötajatel – perearstil/õel, ämmaemandal. Erinevate terviseprobleemide õigeaegne ennetamine algab juba väikelaste tervisekontrolliga, mille osaks peaks olema ka lapsevanemate nõustamine. Nii h üpertensiooni, diabeedi kui muude krooniliste haigusseisundite puhul on oluline esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Kõrge vererõhu puhul on vajalik nõustamine elustiili osas (toitumine, ülekaal, alkoholi tarbimine, suitsetamine ). Kvaliteetse teenuse pakkumiseks perearsti poolt on vajalik nii ravijuhendite kui patsiendijuhendite olemasolu. Eestis on olemas ravijuhend kõrgvererõhuga inimese raviks/jälgimiseks ja ka patsiendijuhend . Kuigi krooniliste haigusseisunditega patsiendid on üldiselt tihedas kontaktis oma perearstiga, ei osuta ekspertide hinnangul perearstid piisavalt ennetavaid teenuseid. See omakorda põhjustab tervise halvenemist ja tekitab suuremat vajadust eriarstiabi ja haiglaravi järele. Lisaks sellele ei saa vaatamata sagedasele kontaktile esmatasandiga krooniliste haigustega patsiendid piisavalt ravijuhendites ette nähtud ennetavaid teenuseid. Vaid 41% diabeedihaigetest saab perearstilt kõik soovitatavad iga-aastased diagnostilised uuringud ja 20% ei saa ühtegi uuringut. Esmatasandi tervishoiutöötajate olulisuse on välja toonud eksperdid ka näiteks s uitsiidide e nnetamise puhul . Ekspertide hinnangul peaks e smatasandi spetsialistidel olema võimekus hinnata vaimset tervist ja heaolu, et märgata psüühika- ja käitumishäireid va rakult, enne nende süvenemist. Samuti on esmatasandi roll oluline HIVi puhul. Kuna kõige sagedamini puutuvad inimesed kokku perearstiga, siis võiks selles valdkonnas perearste võimestada . Eesmärk on võimalikult paljud ja võimalikult varases staadiumis HIV kandjaid tuvastada ja ravi alustada. Inimeste võimestamisel on olulised digilahendused . 2016. aastal teadis 57% elanikest, et tervise infosüsteemi kogutud andmeid saab näha riikliku patsiendiportaali kaudu. Sealhulgas 24% on ise portaali ühel või mitmel korral ka külastanud. 2014. aastal olid vastavad osakaalud 40% ja 11% elanikest. Näitajad on küll paranenud, aga regulaarsete kasutajate osakaal võiks kindlasti veel gi suureneda. Tervise infosüsteemi arendamise seisukohalt on oluline, et 12% tervise infosüsteemi külastanud inimestest ei leidnud sealt soovitud infot üles. Perearstide töö toetamiseks oleks vaja välja arendada digilahendusi perearsti ja eriarsti omavahelise infovahetuse parandamiseks. Samuti, lähtudes sellest, et esmatasandile langeb väga suur koormus, oleks abi otsustustugedest. Otsustustoed on IT rakendused, mis aitavad tervishoiutöötajatel langetada kliinilisi või tervisealaseid otsustusi sidudes automaatselt koondatud isiku terviseandmeid tõenduspõhise teadmusega. Välditavaid eriarstivisiite saab samuti seostada esmatasandi tervishoiuteenustega. Välditavate eriarstivisiitide osakaal on Eestis suur eelkõige kõrgvererõhutõve puhul. 2015. aastal oli vastav osakaal ca 69% ja see näitaja on alates 2013. aastast iga aastaga suurenenud. Maailmapanga analüüsi tulemuste kohaselt on suur osa statsionaarsest haiglaravist Eestis välditav. Näiteks diabeedihaigete välditavad hospitaliseerimised moodustavad 47% kõikidest endokriin-, toitumis- ja ainevahetusha igustega hospitaliseerimistest. Neile järgnevad südamepuudulikkuse ja kõrgvererõhutõvega patsientide välditavad hospitaliseerimised, mis moodustavad umbes 23% vereringehaigustega seotud hospitaliseerimistest. Eestis on rajamisel esmatasandi tervisekeskuse d . 2016. aastal kiideti v alitsuses heaks esmatasandi tervisekeskuste investeeringute plaan . Tervisekeskustesse koonduvad põhiteenustena perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemand us abi ja koduõendusteenused. Esmatasandi tervisekeskused vastavad paremini vananeva ra hvastiku vajadustele – suurem rõhk läheb erinevate krooniliste haiguste jälgimisele ja kontrolli all hoidmisele. Raskekujuliste nakkushaiguste peatamisel on oluline roll vaktsineerimisel. Ekspertide hinnangul tuleks pöörata eraldi tähelepanu laste regulaarse tervisekontrolli tõhustamisele, seostades selle immuniseerimiste läbiviimisega nii imikute, eelkooliealiste laste kui koolilaste seas. Eksperdid soovitavad analüüsida immuniseerimise hõlmatuse languse põhjuseid ja sellest tulenevalt pöörata tähelepanu nende põhjustega tegelemisele. Planeeritavad tegevused peavad olema tõenduspõhised ja vajalike ressurssidega kaetud. L aste vaktsinee rimisel on esmaseks kontaktiks perearst/ - õde, kellelt oleks lapsevanematel võimalik saada tõenduspõhist infot vaktsineerimise kohta. Ravi Tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamiseks on ekspertide hinnangul vaja Eestis esma lt kokku leppida tervishoiuteenuste kvaliteediraamistik ning inimkesksuse ja patsiendiohutuse sisu, millest lähtudes toimub tervishoiuteenuste kvaliteedi arendamine Eestis. Kvaliteedi osas on oluline ka ravijuhendite, patsiendikäsitlusjuhendite olemasolu ja ka ravijuhendites kajastuvate indikaatorite hindamine. Seetõttu on vaja välja tööt ada ravijuhendite rakendumist mõõtvate kvaliteediindikaatorite s üsteem, kus oleks kajastatud protsess indikaatori moodustamiseks ja vajalike kvaliteetsete andmete ko gumiseks . Ravi efektiivsuse ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamiseks on oluline hakata enam arvestama inimese individuaalseid iseärasusi ( personaalmeditsiin ) . Väljakutse e-tervisele on terviseteenuse otsustamiseks kasutatavate andmehulkade suurenemine (raviandmetele lisanduvad olulisel määral tervise- ning geeni jm molekulaarandmed) ning sellest tulenevalt otsuste aluseks kasutatavate and meanalüüsi meetodite ja otsusetoe abivahendite kasutamine. Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks on vaja optimeerida tervishoiutöötajate arvu . Kuigi perioodil 2008–2014 suurenes tervishoiu ametialadel töötavate inimeste arv 10,9%, siis töötajaid on puudu mitmetel erialadel – peremeditsiin, erakorraline meditsiin, patoloogia, laborimeditsiin, sisehaiguste eriala, õe kutseala ning ka teiste tervisevaldkonnas tegutsevate tipp- kui keskastmespetsialistide tasandil. Tervishoiutöötajate optimaalse arvu saavutamine eeldab nii piisava mahuga õppe läbi viimist kui ka tööjõukuludeks vajalike ressursside kindlustamist. Samuti on oluline rohkem tähelepanu pöörata tervishoiutöötajate töötingimustele ja ennetada läbipõlemist. Ka vaimse tervise strateegias on spetsialistid ravi osas olulise meetmena välja toonud e rinevate vaimse tervise spetsialist ide piisava hulga tagamise koos jätkusuutlike koolitus- ja täiendõppeprogra mmidega . Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimine Kuna Eesti rahvastik vananeb, tuleb ühe enam tegeleda krooniliste haiguste ravi ja toetavate teenustega , mis võimaldaksid ka kroonilise haigusega inimesel võimalikult kaua täisväärtuslikku elu elada. Krooniliste haigustega eakate inimeste puhul tuleb leida a lternatiivid kiirabiteenusele. See on kriitilise tähtsusega eakate puhul, kel on liikumisraskused ja ka perearsti juurde minek käib üle jõu. Seetõttu on oluline arendada ja võimalikult laialdaselt pakkuda koduõendusteenust . Ka vaimse tervise valdkonnas on spetsialistid olulisena välja toonud i ntegreeritud programmide arendami se vaimset tervist toetavate ja kod uhooldusteenuste vahel, võimaldamaks psüühika - ja käitumishäiretega inimeste kogukonnas elamist . Senisest paremini tuleb koordineerida/integreerida pikaajalise hoolduse teenuse d (nii sotsiaal- kui ka tervise valdkonna teenuse i d). Sinkohal on oluline sotsiaal- ja tervisevaldkonna tihe koostöö. V iimastel aast atel on statsionaarse õendusabi teenuste mahud Eestis suurenenud, kuid koduõendus jätkuvalt ebapiisavalt arenenu d. Taastusravi pakutakse praegu nii haiglates kui ka spetsialiseerunud ravikeskustes, kuigi selliste teenuste kätt esaadavus on olnud ajalooliselt väga piiratud ja geograafiliselt ebaühtlane. See on põhjustanud ravite enuste õigeaegse kättesaadavuse vähesust ja suurt katmata vajadust. Ka s otsiaalteenuste kättesaadavus p ärast haiglast väljakirjutamist on tõsiselt piiratud, kuna eraldiseisvad rahastamissüsteemid põhjusta vad väga vähest koordineerimist t ervishoiu- ja sotsiaal süsteemi vahel . Vähki haigestumine ja suremus on Eestis kõrge. Vä hi puhul on tervishoiuteenuste kõrval väga olulised ka sotsiaalteenused. Eksperdid soovitavad Eestis pöörata suuremat tähelepanu kogemusnõustamisele ja selle teenuse kättesaadavuse suurendamisele. Enamik sõltuvusravi teenuseid nii lastele kui täiskasvanutele on endiselt alarahastatud. Vajalik on integreeritud ravi pakkumise laiendamine teistesse Eesti piirkondadesse peale Tallinna. Samuti peab geograafiliselt laiendama asendusravi kättesaadavust ning looma võimalused ravi elukohajärgseks osutamiseks kohtades, kus ei ole psühhiaatria tegevusloaga tervishoiuasutusi. Narkomaani a puhul soovitatakse samuti t eenuste pakkumisel aluseks võtta nn „ one-stop “ teenuste osutamise mudeli, mille kohaselt integreeritakse tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ning kahjude vähendamise teenused . Üldeesmärke toetavad fookusprogrammid (-meetmed) Eesti tervise valdkonnas on mitmeid probleeme, mis teatud tõenduspõhiste meetmete rakendamisel ja nendesse ressurs s i de paigutamisel, võiksid laheneda. Selle tõttu kajastatakse tulevikus antud programmi alt teemasid, mille puhul on olemas valmidus tõenduspõhiste sekkumismeetmete rakendamiseks ja mille puhul oleks lühikese perioodi jooksul (2–3 aastat) võimalik positiivseid muutusi saavutada. Eestis tehakse sõeluuringut emakakaelavähi, rinnavähi ja jämesoolevähi osas. Sõeluuringuid viiakse läbi teadmisel, et mida varajasemas staadiumis vähkkasvaja avastatakse, seda paremini allub see ravile. Rinnavähi üle-Eestiline s õeluuringu läbiviimine algas 2002. aastal, emakakaelavähi sõeluurin gud toimuvad üle- Eestiliselt alates 2006. aastast ning jämesoolevähi s õeluuringu läbiviimine algas 2016. aasta suvel. Sõeluuringu rakendamisest alates ei ole emakakaelavähi suremuses saavutatud olulist langustrendi. Olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta mitmeid aspekte. Üks oluline probleem on, et sõeluu ringutel osalejate osakaal on eesmärgist oluliselt väiksem . 2014. aastal oli hõlmatus rinnavähi sõeluuringu puhul 57,6% ja emakakaelavähi puhul 50,3%, samas kui Vähistrateegias seati eesmärgiks saavutada emakakaelavähi skriininguga 70%- line hõlmatus ja rinnavähi skriininguga 75%- line hõlmatus. Teisalt on oluline, millises staadiumis vähk tuvastatakse , millal diagnoosimis e järgselt ravile pöördutakse ja kuidas haigus ravile allub . Kuigi vähki suremus on teatud vähipaikmete puhul pigem suurenenud või püsinud aastaid samal tasemel, siis vähi elulemus on peaaegu kõigi vähipaikmete puhul paranenud. Ekspertide hinnangul jõuavad ravikindlustamata vähki põde vad inimesed lõpuks ikkagi erakorralise meditsiini osakonda (tavaliselt juba kaugele arenenud vähiga) ning nad saavad kaugele arenenud vähi tõttu endale puude astme, millega kaasneb ravikindlustuskaitse. See protsess on aga lõpuks tervishoiusüsteemile palju kulukam kui kohe kogu sihtrühm skriinida ning nad varakult avastada ja ravile suunata. 2015. aasta seisuga on Eestis 20–59-aastastest inimestest ravikindlustuseta 13% (ca 90 000 inimest), kellest võib märkimisväärne osa jääda seetõttu erinevate skriiningutega katmata Oluliseks arutelu teemaks on see, et Eestis on sõeluuringuga katmata kõige sagedasem vähivorm – kopsuvähk. Insult on üks olulisemaid invaliidsuse põhjustajaid, mistõttu insuldi koormus ühiskonnale on märkimisväärne. Tähtsaim insuldi riskitegur on hüpertensioon, mis suurendab insuldi riski ligikaudu kolm korda. Eelkõige hüpertensiooni, kuid ka teiste ris kitegurite suurema levikuga on tõenäoliselt seotud raskemate insuldijuhtude teke ning suurem suremus Eestis võrreldes teiste riikidega. Hüpertensiooni puhul on oluline esmatasandi tervishoiuteenus te kättesaadavus . Kõrge vererõhu puhul on vajalik nõustamine elustiili osas (toitumine, ülekaal, alkoholi tarbimine, suitsetamine ). Eestis on olemas ravijuhend kõrgvererõhuga inimese raviks/jälgimisek s ja ka patsiendijuhend . Oleks vaja analüüsida, kas ja mil määral neid juhendeid rakendatakse ja millised barjäärid takistavad kõrgvererõhuga inimese tervise jälgimist ja tema võimestamist . Suurt koormust Eesti ühiskonnale ja majandusele põhjustab HI-viirus . Probleem on, et palju juhte avastatakse alles haiguse hilises faasis (2015. aastal 58%). Seetõttu tuleks eesmärgiks võtta HIV indikaatorseisunditega ja HIVi riskirühma kuuluvate inimeste testimine. Kuna kõige enam puutuvad inimesed kokku perearstiga, siis võiks selles valdkonnas perearste võimestada . Eesmärk on , et võimalikult paljud ja võimalikult varases staadiumis HIV-nakatunuid tuvastada ja ravi alustada. Eestis on HIV diagnoo siga inimesi, kes pole arsti juurde ilmunud kauem kui aasta. Lisaks neile on antiretroviirus ravi katkestajate osakaal aasta-aastalt suurenenud. Kui 2006 . aastal katkestas 0,45% ravil olijaist, siis 2014 . aastal katkestas ARV ravi juba 3,3%. Ravi puudumisel nakatunu tervis halveneb töövõimetuseni ja lõpeb surmaga keskmiselt 10 aasta jooksul nakatumisest. Seega peaks analüüsima, mis põhjusel inimesed ravi katkestavad. Eesmärk on vähendad a nakkuse edasiandmise riski ja AIDSi suremust. Ekspertide hinnangul tuleb kiirabil tegeleda terviseprobleemidega, mis ei ole eluohtlikud ja kiiret reageerimist vajavad. Põhjuseks võib olla see, et inimesed jäävad tervishoiusüsteemi teistes etap p i de s abita. Samuti viitavad kiirabikutsete andmed sellele, et Häirekeskus saadab kiirabi välja kutsetele, mis ei ole oma olemuselt erakorralised. S uurenenud on ka erakorralise meditsiini osakondade (EMO) töömaht. 2004. aastaga võrreldes suurenes EMOsse pöördunud inimeste arv 2014. aastaks ligi 26%. Teada on, et samal ajal vähenes arstide ambulatoorsete vastuvõttude arv. SEOSED TEISTE ARENGUKAVADEGA JA RAHVUSVAHELISTE DOKUMENTIDEGA The Sustainable Development Agenda (Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030) Vastav strateegiline dokument kiideti heaks 2015. aastal. Tervise valdkonnas on fookuses mittenakkuslikest haigustest põhjustatud suremuse vähendamine , narkoot ikumide ja alkoholi tarvitamise st tingitud kahjude ning l iiklusõnnetustest tingitud vigastuste ja surmade vähendamine. Üheks oluliseks eesmärgiks on ka kõig ile inimestele e smatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus, ligipääs efektiivsetele, kvaliteetsetel e ja taskukohase hinnaga ravimitele ja vaktsiinid ele . Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” üheks eesmärgiks on heaolu kasv, mille all peetakse silmas majandusliku jõukuse, turvalisuse ja võimaluste mitmekesisusega seotud aspekte. Tervis on inimeste turvalisuse põhielement ja eesmärgiks on 2030. aastaks tõsta Eesti inimeste keskmine eluiga 77 –7 8 eluaastani. Teiseks eesmärgiks on sidus ühiskond, mille all mõistetakse nii sotsiaalset kui regionaalset tasakaalustatust, sotsiaalse tõrjutuse vähendamist ja sotsiaalset kaasatust. Sotsiaalse sidususe saavutamise ühe eelduseks on, et kvaliteetne tervishoiuteenus on kõigile kättesaadav. Rahvastiku tervise arengukava panustab otseselt nende eesmärkide saavutamisse. E-tervise visioon 2025 . E-tervise strateegiline arenguplaan 2020 – strateegia toetab kõiki RTA üld - ning valdkondlikke eesmärke, olle s otseselt seotud 5. alaeesmärgi „Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu“. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ põhieesmärgid on tootlikkuse kiire kasv ja kõrge tööhõive tase. Nagu tõdetakse 2006. aastal läbi viidud analüüsi „Tervise mõju majandusele Eestis“ raportis , ei ole rahvastiku hea tervis üksnes majanduskasvu loomulik kõrvalprodukt , vaid et ka rahvastiku tervis mõjutab omakorda majanduslikku arengut. Hea tervis mõjutab majanduslikku produktiivsust nii indiviidi kui rahvamajanduse tasandil, mistõttu on ka Eesti 2020 eesmärkide saavutamiseks sõnastatud alaeesmärk tervena elatud eluaastate suurendamiseks läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi tervishoiutaristu arendamise. Eesti julgeolekupoliitika alused sõnastab oma eesmärgiks kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Julgeolekupoliitika loob eeldused ühiskonna järjepidevaks arenguks ja rahva heaoluks. Eesti julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitlusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja selle tagamiseks olulisi valdkondi, sh ka tervise valdkonda. Eesti julgeolekupoliitika alustes on sõnastatud 4 olulist tegevussuunda – välispoliitika, kaitsepoliitika, turvalisuspoliitika ning ühiskonna t oimepide vus ja sidusus, millest rahvastiku tervise arengukaval on kõige tihedam seos viimasega elutähtsate teenuste toimepidavuse tagamise ja rahvatervise kaitse. Heaolu arengukava 2016 – 2023 üldeesmärk on tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu ning sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Heaolu arengukava ja rahvastiku tervise arengukava on üksteisega väga tihedalt seotud, toetades üksteise eesmärkide saavutamist. Inimeste võimalus igapäevaelus toime tulla ning ühiskonna- ja tööelus osaleda on märkimisväärselt mõjutatud nende tervisest ja samas mõjutavad inimese tervist olulisel määral tema majanduslik toimetulek ning töö- ja elutingimused. Mõlema arengukava eesmärgid rõhutavad soolise ebavõrdsuse vähendamise vajalikkust ning võrdsete võimaluste edendamist. Tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemi tõhusat toimimist ja jätkusuutlikkust silmas pidades osutavad mõlemad arengukavad ka vajadusele parandada tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemi omavahelist integreeritust. Elukestva õppe strateegia 2020 üldeesmärk on kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomise kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus . Väärika eneseteostuse eelduseks on tervis. Laste ja perede arengukava 2012 – 2020 on suunatud kõigile Eesti riigi pinnal elavatele lastele ja peredele, mõjutab pea iga eestimaalast ja on kas kaudselt või otseselt seotud kõigi tema eluvaldkondadega sünnist surmani. Laste ja perede arengukava ning rahvastiku tervise arengukava on tihedalt seotud, toetades üksteise eesmärkide saavutamist. Siseturvalisuse arengukava 2015 – 2020 üldeesmärk on tagada turvaline riik, kus inimeste elu, tervis ja vara on kaitstud. Selleks parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Olulisem puutumus siseturvalisuse arengukava ja rahvastiku tervise arengukava vahel on riskikäitumise vähendamine. Sise t urvalisuse arengukava aitab rahvastiku tervise arengukava eesmärkide saavutamisele kaasa läbi turvalisemate kogukondade saavutamiseks mõeldud poliitikainstrumentide, mis on seotud riskikäitumise vähendamisega. Rahvastiku tervise arengukava omalt poolt toetab S iseturvalisuse arengukava eesmärkide saavutamist, tegeledes alkoholi, tubaka, narkootiliste ainete tarbimise ennetamise ja vähendamisega ning vigastuste ennetamisega, vähendades seeläbi ühiskonnale tekkida võivaid kahjusid. Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 lähtub visioonist, mille kohaselt iga piirkond aitab kaasa riigi kui terviku konkurentsivõime suurenemisele, saades samal ajal osa sellega kaasnevatest hüvedest. See tähendab, et igas toimepiirkonnas on kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid võimalusi pakkuv elukeskkond. Rahvastiku tervise arengukava toetab selle eesmärgi saavutamist, eeskätt tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamise kaudu üle Eesti, sealjuures ka piirkondlikke vajadusi ja võimalusi arvesse võttes. Teisalt mõjutab piirkondade igakülgne areng ja keskkond otseselt ka seal elavate inimeste tervist. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014 – 2020 on Eesti majanduse arengu keskne strateegia, mille eesmärgiks on tootlikkuse tõstmine, ettevõtlikkuse ergutamine ja innovatsiooni julgustamine. Arengukava visiooniks on, innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika kaudu kasvatada Eesti elanike heaolu, parandada lõimumist rahvusvahelise majandusega ning ettevõtete konkurentsivõimet. Produktiivsuse tagamisel, mis on ettevõtluse kasvustrateegias eesmärkide saavutamisel, on väga oluline rahvastiku tervisesta atus, millega tegeleb otseselt R ahvastiku tervise arengukava. Lisaks tuuakse kasvustrateegias välja, et üheks suurima kasvupotentsiaaliga valdkonnaks Eestis on tervisetehnoloogiad ja –teenused, mistõttu tuleks neid valdkondi eelisarendada. Transpordi arengukava 2014 – 2020 arendab transpordi valdkonda, et seeläbi tagada inimestele ligipääs teenustele ja töökohtadele. Rahvastiku tervise arengukava eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et inimesele oleks tagatud ligipääs tema jaoks vajalikele teenustele. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 on sätestatud Eesti spordipoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk, mille kohaselt vastab aastal 2030 eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ja heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu. Liikumisel ja spordil on oluline ning suurenev roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015–2020 eesmärk on hoogustada innovatsiooni tervisesüsteemi sees ning koostööd teaduse ja ettevõtlusega. Strateegia hõlmab näiteks ühe teemana personaalmeditsiini. Per son aalmedi ts iin tähendab individuaalsemat ennetust, haiguste varasemat ja täpsemas avastamist ja selle tulemusena suuremat ravitõhusust. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 – Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks . Vägivalla vähendamise strateegia aastateks 2015–2020 üldeesmärk on, et aastaks 2020 on vägivald Eestis vähenenud. Selle täitmist hinnatakse vägivalla ohvriks langemise taseme kaudu, lähtudes uuringutest ja statistikast. Vägivald on üks vigastussurmade ning –haigestumuse põhjustest. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude esialgne hinnang Arengukavaga kaasnevaid mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt arengukava koostamisel. Tabelis 1 on esitatud esmane ülevaade võimalikest mõjudest, põhjalikum mõjude hinnang on toodud väljatöötamiskavatsuse lisas 1. Positiivsed mõjud avalduvad ennekõike seoses demograafia, sotsiaalse sidususe, tervishoiu, majanduse, regionaalarengu ning riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusega. RTA on laiapõhjaline ning seetõttu kaasneb arengukava elluviimisega eeldatav positiivne mõju ka teistele valdkondadele. Tabel 1. Esmane ülevaade võimalikest arengukava mõjudest Mõjuvaldkond Võimalik ulatus Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Käesoleva arengukava eesmärk on Eesti elanike e eldatav a eluea ja tervise piiranguteta eluea pikenemine . Arengukava rakendamise tulemusena väheneb inimeste haigestumus ja sellega seoses ka töövõime langus. Riskikäitumise vähenemise , kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste osutamise tulemusena sureb vähem inimesi enneaegselt ning k rooniliste haigustega inimesed tulevad oma tervisliku seisundiga paremini toime ja suudavad aktiivsemalt ühiskonnast osa võtta. Samuti on RTA oluline võrdse kohtlemise aspektist . Plaanis on välja töötada meetmeid, mis vähendaksid soolisi erinevusi näiteks keskmise eluea ja tervena elatud eluaastate ja riskikäitumise puhul. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Lisaks toimub käesoleva arengukava raames alkoholist ja narkootikumidest tingitud kahjude vähendamine. Alkoholi ja narkootikumide tarbimine on oluliseks riskiks riigi sisejulgeolekule . Keskkonnatervise valdkonnas peab Eesti lähtuma Ostrava deklaratsioonist. Suur koormus seoses kemikaalidega tuleneb 2006. aastal vastu võetud Euroopa Ühenduse kemikaale reguleeriv määrus (REACH). Mõju majandusele Majanduse toimimise eelduseks on terved ja töövõimelised inimesed. Seetõttu on oluline viia välditavate surmade arv võimalikult madalale tasemele ja aidata inimestel oma töövõimet võimalikult kaua säilitada. Seda olukorras, kus elanikkond vanane b ja tulevikuperspektiivis võib eeldada pensioniea piiri tõstmist. Olulist ma janduslikku kahju tekitab nii mittenakkuslikest kui nakkuslikest haigustest tingitud töövõime langus kui ka hoolduskoorm us. Mõju loodus- ja elukeskkonnale Käesoleva a rengukava üheks eesmärgiks on tervist toetav ja ohutu elu keskkond . See tähendab, et antud arengukava raames rakendatakse meetmeid, mis aitavad tagada näiteks puhta joogivee. Mõju regionaalarengule Eesti r egionaalpoliitika üldised eesmärgid on: 1) inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi hea tagatus igas Eesti paigas; 2) eri piirkondade püsiva konkurentsivõime tagatus. Käesolev arengukava panustab sellesse, et muuta tervisega seotud teenused inimestele üle Eesti kättesaadavamaks. Teatud tervisevaldkonna probleemid on iseloomulikud just teatud Eesi piirkondadele ja asetab need seetõttu ebasoodsamasse olukorda. Näite ks narkomürgistusi esineb kõige rohkem Ida-Virumaal ja Harjumaal. Samuti on Ida-Virumaa ja Harjumaa ebasoodsas olukorras elanike HI-viiruse ja AIDSi tõttu. Tingituna keskkonna ohu teguritest on näiteks välisõhu saaste tõttu võrreldes ülejäänud Eestiga ebasoodsamas suurtes linnades ja Kirde-Eestis elavad inimesed. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele RTA a itab erinevatel asutustel ühiselt tervise valdkonna kulutusi planeerida. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on vajalik erinevate ministeeriumite, vastavate rakendusasutuste ja ka kohalike omavalitsuste vaheline koostöö. Arengukava seos läbivate teemadega Seoseid läbivate teemade ga kirjeldatakse lähtuvalt Rahandusministeeriumi 2014. aastal kinnitatud juhendile „Läbivad teemad valdkonna arengukavas“ . Väljatöötamiskavatsuses antakse esmane ülevaade, kas kavandataval arengukaval on seos läbiva teema valdkonna toodud põhisuundadega, ülevaadet täiendatakse arengukava koostamise jooksul. Keskkonnahoid ja kliima Vastavalt juhendile, peetakse keskkonnahoiu all silmas loodusvarade kaitset ja loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamist. R TA s on eraldi käsitletud keskkonnatervise arengusuund, mis on seotud ka keskkonnahoiuga, ent RTA mõju keskkonnahoiule võib pidada pigem väheselt positiivseks. Keskkonnahoiu aspekti arvestatakse teenuste kaasajastamise ja kvaliteedi parandamise raames kavandatud infotehnoloogiliste ja elektrooniliste lahenduste kaudu, mis aitavad vähendada paberil põhinevat asjaajamist ning selle kaudu negatiivset mõju keskkonnale. Samuti arvestatakse tervishoiu infrastruktuuri arendamisel energiasäästlikkuse põhimõtetega ja vähendatakse seeläbi negatiivset mõju kliimale. Võrdsed võimalused Võrdsete võimaluste eesmärgiks on sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna saavutamine võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamise ning ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamise kaudu, millele RTA l on oluline positiivne mõju. Selleks näeb arengukava ette meetmeid ja tegevusi, mis on nii ebavõrdsuse põhjuseks kui ka tulenevad sellest. R TA vähendab ebavõrdsust, mis tuleneb tervisest ja teiselt poolt aitab tagada võrdse ligipääsu tervishoiule kõikidele inimestele, sest inimeste võimalus igapäevaelus toime tulla ning ühiskonna- ja tööelus osaleda on märkimisväärselt mõjutatud nende tervisest . S amas mõjutavad inimese tervist olulisel määral tema majanduslik toimetulek ning töö- ja elutingimused. Ebavõrdsuse vähendamisele aita vad kaasa riskirühmadele suunatud ennetustegevused. Infoühiskond R TA l on oluline p ositiivne mõju infoühiskonnale. T õhusate valdkondlike poliitikate tagamiseks tuleb arengukava kaudu arendada erinevaid väikse- ja suuremahulisi ja infosüsteeme ja rakendada muid infotehnoloogia võimalusi. Samuti kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi uute innovatiivsete tervishoiuteenuste väljatöötamiseks ja osutamiseks. Kaasaegseid IKT lahendusi kasutatakse ka klienditeeninduse paremaks korraldamiseks ja teabe kogumiseks, et kujundada teadmistepõhiseid meetmeid sihtrühmadele. Regionaalareng Arengukaval on regionaalarengule oluline positiivne mõju. Valdkonnaga seotud väljakutsete juures on esitatud viited sellele, et tervisevaldkonnas on erinevatel piirkondadel erinevad eripärad, mida tuleb arvestada arengukava üld - ja alaeesmärkide seadmisel ning poliitikainstrumentide kavandamisel. Kvaliteetsed t ervishoiuteenused peavad olema kõikidele elanikele kättesaadavad ja selleks tuleb arvestada nii erinevaid vajadusi kui ka piirkondade võimalusi. Tervishoiuvõrgu arendamisel tuleb arvestada sellega, et teenused oleksid kättesaadavad ka väljapool suuremaid linnapiirkondi. Näiteks peaksid läbi esmatasandi tervisekeskuste muutuma tervishoiuteenused kättesaadavamaks ka maapiirkondades. Riigivalitsemine Arengukaval on oluline positiivne mõju, kuna selle üheks läbivaks põhimõtteks on ministeeriumite, KOVide , teenuseosutajate ja vabaühenduste koostöö meetmete planeerimisel ja rakendamisel. Arengukava raames arendatakse nii keskvalitsuse tasandil toimivate asutuste omavahelist kui ka keskvalitsuse ja erinevate regioonide tasandi koostööd ja koordinatsiooni tervishoiuteenuste osutamiseks, tervislike eluviiside propageerimiseks ja keskkonnatervise edendamiseks. I KT rakenduste kasutamise ja analüüsivõimekuse tugevdamise kaudu toetatakse valdkondade teadmiste- ja tõenduspõhist poliitikakujundamist , juhtimis- ja arendustegevusi ning teenuste osutamist. Arengukava koostamise ja kaasamise ajakava Aasta Kuu Tegevused 2017 detsember–jaanuar Arengukava väljatöötamise kavatsu se ametlik kooskõlastamine partneritega 2017 2018 veebruar Arengukava väljatöötamise kavatsuse esitamine Valitsusele 2018 veebruar – september a rengukava tervikteksti koostamine, eesmärkide seadmine ja uute indikaatorite väljatöötamine, partnerite kaasamine v eebr – aprill t ervisekäitumise programmi eesmärkide ja indikaatorite arutelu partneritega a prill – mai t ervishoiu programmi eesmärkide ja indikaatorite arutelu partneritega juuni – august k eskkonna programmi eesmärkide ja indikaatorite arutelu partneritega 2018 august september a rutelud RTA juhtkomiteega RTA eesmärkide ja indikaatorite osas 2018 september – oktoober a rengukava tervikteksti kooskõlastamine partneritega 2018 november a rengukava ametlik kooskõlastamine partneritega (EIS ja osalusveeb) 2018 detsember a rengukava esitamine V alitsusele ( Valitsus saadab arengukava arutamiseks Riigikogule ning pärast seda saab alle s Valitsus arengukava kinnitada) Kaasatavad osapooled Ra hvastiku tervise arengukava 2020 – 2 030 koostamist juhib Sotsiaalministeerium. Arengukava koostamisse oodatakse panustama teisi ministeeriume, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esindajaid, tervise valdkonna eksperte, sotsiaalpartnereid, kohalike omavalitsuste ja kõrgkoolide esindajaid, teenuseosutajaid ja vabaühendusi. Kuna tegemist on laia teemadevaldkonda katva arengukavaga ning töörühmadesse kaasatakse väga paljude arengukava valdkondades tegutsevate organisatsioonide esindajaid, selgub lõplik osalejate nimekiri arengukava koostamise käigus. Arengukava koostamisse kaasatakse näiteks: Ministeeriumid ja riigiasutused ning koostööpartnerid: Siseministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maaeluministeerium , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei, Riigikogu sotsiaalkomisjon, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Keskkonnamet , Ravimiamet , Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Päästeamet, Maanteeamet , Tööinspektsioon , Eesti Haigekassa, Eesti Linnade Liit, Eest i Maaomavalitsuste Liit, Maailma Terviseorganisatsiooni Eesti esindus , Peremeditsiini ja Rahvatervishoiu Instituut. Kodanikuühiskonna ja erialaorganisatsioonide esindajad: Eesti Perearstide Selts, Eesti Arstide Liit, Eesti Haiglate Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Kiirabi Liit , Eesti Lastearstide Selts , Eesti Perearstide Selts , Eesti Psühhiaatrite Selts , Eesti Infektsioonhaiguste Selts , Eesti Vähiliit , Eesti Kardioloogide Selts Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon , Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon , Eesti Onkoloogide Selts. Arengukava koostamist nõustab rahva stiku tervise arengukava 2009 – 2020 juhtkomitee, kus osalevad ministeeriumide, Riigikogu, kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonide ja arengukava teemavald kondadega seotud vabaühendused. Lisaks oma tavapärastele ülesannetele lisatakse juhtkomiteele ülesanne nõustada uue arengukava koostamise protsessi. Arengukava rahastatakse peamiselt riigieelarve ja Euroopa struktuurifondide (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond) vahenditest. Mitmete tegevuste puhul on võimalik kasutada ka muid rahastusallikaid ( Euroopa M a janduspiirkonna ja Norra toetused jms). LIS A. ESIALGNE HINNANG RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 KAASNEVATELE MÕJUDELE Kavandatav muudatus või meede Tervislikud valikud Mõjuvaldkond Alavaldkond , kus muudatuse või meetmega kaasnevad mõjud avalduvad Milles mõju avaldub M õju ava l d u m i s ega s eo t ud a sj a o l ude ki rje l dus Mõju olulisus (väike ( V ) ; keskmine ( K ) ; suur ( S ) ) Koondhinnang mõju olulisusele Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude risk Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Tervishoiukorraldus ja inimeste tervis Tööturg Osalemine ühiskondlikus elus H aridussüsteem ja kultuur Mõju võrdõiguslikkusele ja sotsiaalhoolekandele Riskikäitumise tõttu hukkub vähem inimesi. Samuti väheneb haigestumine ja töövõimetute inimeste arv. Pikeneb nii inimeste keskmine eluiga kui tervena elatud eluiga. Vähene sooline ebavõrdus tervises. Sihtrühm on Eesti elanikud . Iga käsitletud terviseriski puhul pööratakse eelkõige tähelepanu teadaolevatele riskirühmadele. Riskikäitum ise vähenemise tulemusena pikeneb inimeste keskmine el uiga ja ka tervena elatud eluiga . Samuti väheneb haigestumin e ning paranevad inimeste võimalused ühiskonnaelust osa võtta . Krooniliste haigustega inimeste elukvaliteet paraneb neid toetavate teenuste abil. Seeläbi on inimestel võimalik aktiivsemalt tööelus t ja ühiskonnaelust osa võtta. Riskikäitumise ennetamisel on oluline haridussüsteemi osa. Riskikäitumise vähenemise oluliseks eelduseks on eneseteadlikud ja heade sotsiaalsete oskustega inimesed. Samuti on RTA oluline võrdse kohtlemise aspektist. Plaanis on välja töötada meetmeid, mis vähendaksid soolisi erinevusi näiteks keskmise eluea ja tervena elatud eluaastate ja riskikäitumise puhul S S S V Oluline Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega Suhted välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Käesoleva programmi meetmed on seotud vägivalla vähendamise ja näiteks ka liiklusrikkumiste vähendamisega Euroopa Liidu direktiivid ( alkohol, tubakas ) Parma deklaratsioon (regionaalne eesmärk -t egeleda ülekaalu ja vigastuste probleemidega ) The Sustainable Development Agenda Tubaka tarbimise vähendamise WHO raamkonventsioon Käesoleva programmi raames toimub alkoholist ja narkootikumidest tingitud kahjude vähendamine. Alkoholi ja narkootikumide tarbimine on oluliseks riskiks riigi sisejulgeolekule . On mitmeid t ervise riskiteguritega seotud ELi direktiive, mille Eesti peab üle võtma. Samuti on mitmeid rahvusvahelisi strateegiaid/raamdokumente, millest Eesti oma tervisepoliitikas lähtuma peab – nt Ostrava deklaratsioon keskkonnatervise valdkonnas. S S S V Oluline Mõju majandusele L eibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused E ttevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus P õllumajanduse, kalamajanduse ja toiduainete tööstuse areng Inimeste tervislikumad valikud toitumisel mõjutavad kaudselt toiduainetööstust. Inimeste tervislikumate valikute tegemine suunab suure tõenäosusega ka toiduainetööstust pakkuma in ime s t ele tooteid, mis toetaksid tasakaalustatud toitumist. Samuti vähenevad lei bkondade kulutused alkoholile j a tubakatoodetele. S S S V Oluline Mõju regionaalarengule P iirkondade regionaalareng Asutuste areng Eestis on piirkondi, kus elanike keskmine eluiga on võrreldes riigi keskmisega oluliselt lühem (näiteks Ida-Virumaa) . Riskikäitumise ennetamiseks toetatakse kogukonna tasandil toimuvaid sekkumisi. Arengu kava tegevustega toetatakse inimeste põhivajadu ste tagamist ja elukvaliteedi parendamist igas Eesti paigas . Näiteks narko otikumi mürgistusi esineb rohkem Ida-Virumaal ja Harjumaal. Samuti on HI-viiruse ja AIDSi tõttu ebasoodsas olukorras Ida-Virumaa ja Harjumaa. S S S V Oluline Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele A valiku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud asutuste omavahelisi suhteid; Tulubaasi suurenemine inimeste suremuse, haigestumise vähenemise ja töövõime suurenemise läbi. Asutuste vahelise koostöö tõhustumine. Tervislike eluviiside toetamise tulemusena muutub leibkondade ostukorvi sisu – eeldatavalt väheneb alkoholi ja tubakatoodete tarbim ine . Programmi meetmete eduka rakendamise tulemusena väheneb tõenäoliselt alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumine . Arengukava rakendamise tulemusena on inimesed tervemad ja se llega seoses vähenevad riigi kulud ravile, töövõimetushüvitistele . Inimesed osalevad aktiivsemalt tööturul ja sellevõrra suureneb kohalike omavalitsuste tulubaas. Riskikäitumise vähendamiseks ja inimeste tervise säästmiseks on vajalik erinevate ministeeriumite ( SoM , SiM , JuM , KuM , HTM, MeM , MKM, RaM ) ja rakendusasutuste ja ka kohalike omavalitsuste vaheline koostöö. S S S V Oluline Edasine analüüs Olulisemaid mõjusid analüüsitakse arengukava koostamise käigus Sotsiaalministeeriumi poolt. Miks on mõju ebaoluline? Esialgsel hinnangul on käesoleva programmi mõju keskkonnale ebaoluline Kavandatav muudatus või meede Tervist toetav keskkond Mõjuvaldkond Alavaldkond , kus muudatuse või meetmega kaasnevad mõjud avalduvad Milles mõju avaldub M õju ava l d u m i s ega s eo t ud a sj a o l ude ki rje l dus Mõju olulisus (väi ke ( V ) ; keskmine ( K ) ; suur ( S ) ) Koondhinnang mõju olulisusele Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude risk Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud T ervishoiukorraldus ja inimeste tervis Seoses elukeskkonnast tulenevate ebasoodsate tervisemõjude vähenemisega paraneb inimeste tervis. Nakkushaiguste vastase vaktsineerimise abil väheneb inimeste (eelkõige laste ) haigestumine, tüsistused ja ka surmajuhud. Arengukava vastavad meetmed hõlmavad kogu Eesti elanikkonda. Arengukava keskkonnatervise osa hõlmab nii joogi- kui suplusvett, välisõhu kvaliteeti, haridus- ja hoolekandeasutuste tervisekaitsenõudeid kui kemikaalide ohutust, mis kõik omakorda mõjutavad inimese tervist. Riikliku immuniseerimiskava alusel toimub laste vaktsineerimine mitmete ohtlike nakkushaiguste vastu. Samuti kuulub antud valdkonda antibiootikumi resistentsuse teema. S S S V Oluline Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele S uhted välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Euroopa Liidu keskkonnaohutust puudutavad direktiivid Aruandlus Maailma Tervise Organisatsioonile vaktsineerimise kohta Ostrava deklaratsioon , mille kohaselt on välis - ja siseõhu kvaliteedi parandamine jätkuvalt keskkonnatervise prioriteet, millega tuleb tegeleda, sh pöörata erilist tähelepanu haavatava elanikkonna kaitsmisele. Euroopa Ühenduse kemikaale reguleeriv määrus (REACH ) On mitmeid Euroopa Liidu poolt sätestatud direktiive, mida tuleb keskkonnaohutuse poole pealt Eestis täita. Vaktsineerimise hõlmatuse kohta annab Eesti aru Maailma Tervise Organisatsioonile . Suur koormus seoses kemikaalidega tuleneb 2006. aastal vastu võetud Euroopa Ühenduse kemikaale reguleeriv määrus ega (REACH) . S S S V Oluline Mõju majandusele E ttevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus L eibkondade majanduslikud otsused; Teenuste ja toodete ohutuse tagamine (rakendusasutus on Terviseamet) . Antud programmi raames tegeleb Terviseamet toodete ja teenuste terviseohutu se korraldamisega. Terviseamet välja lubasid nakkusohtliku materjali käitlemiseks . Terviseamet on samuti seotud biotsiidide ja kemikaalide turustamiseelsete tegevustega. Terviseamet viib läbi toodete ohutuse kontrolli ja teavitab inimesi ohtlikest toodetest, mõjutades nii inimeste tarbimiskäitumist. K K K V Oluline Mõju loodus- ja elukeskkonnale Looduskeskkond Elukeskkond Antud programmi raames tegeletakse nii jo ogivee- kui suplusvee kvaliteedi kui füüsikaliste ohutegurite seire ga Arengukavas toimuvad tegevused puudutavad nii joogivee kui suplusvee kvaliteeti, v älisõhu kvaliteeti ning inimeste eluruumide ning koolide ja lasteaedade ruumide õhu kvaliteeti. S S S V Oluline Mõju regionaalarengule R egionaalpoliitika üldised eesmärgid K äesoleva programmi raames tagatakse inimestele kvaliteetne elukeskkond üle Eesti Regionaalarengu üks eesmärk on inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi hea tagatus igas Eesti paigas . Puhta joogivee, mitte tervist kahjustava välisõhu tagamine mõjutab inimeste elukvaliteeti. S S S V Oluline Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele A sutuste korraldus Ohutu keskkonna tagamine erinevate riigiasutuste osalusel Ohutu ja tervist toetava el ukeskkonna tagamine eeldab erinevate ministeeriumite ( KeM , MeM ) , vastavate rakendusasutuste ja kohalike omavalitsuste vahelist koostööd. Nii näiteks peavad toiduohutuse osas tegema tihedat koostööd SoM , MeM ja vastavad rakendusasutused, õhu kvaliteedi osas SoM ja KeM ning vastavad rakendusasutused. K K S V Oluline Edasine analüüs Olulisemaid mõjusid analüüsitakse arengukava koostamise käigus Sotsiaalministeeriumi poolt. Miks on mõju ebaoluline? Esialgsel hinnangul ei avalda antud programm olulist mõju keskkonnale. Kavandatav muudatus või meede Inimkeskne tervishoid Mõjuvaldkond Alavaldkond , kus muudatuse või meetmega kaasnevad mõjud avalduvad Milles mõju avaldub M õju ava l d u m i s ega s eo t ud a sj a o l ude ki rje l dus Mõju olulisus (väike ( V ) ; keskmine ( K ) ; suur ( S ) ) Koondhinnang mõju olulisusele Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude risk Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud T ervishoiukorraldus ja inimeste tervis Tööturg Osalemine ühiskondlikus elus Arengukava üks oluline osa on tervishoiuteenuste kättesaadavuse suurendamine ja kvaliteedi parandamine Sihtrühm on kogu Eesti elanik kond. Tervishoiuteenused on inimestele kättesaadavamad (nii geograafilist asukohta kui aja komponenti arvestades). Kroonilise haigusega inimesed tulevad oma seisundiga paremini to ime ja suudavad aktiivsemalt ühiskonnaelust osa võtta. S S S V Oluline Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega Kvaliteetsed tervishoiuteenused hädaolukorras Kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamise valmidus on oluline kriisiolukorrale reageerimisel. S S S V Oluline Mõju majandusele Infoühiskonna areng Tervishoiuteenuste arendamine hõlmab endas ka digitaalsete lahenduste arendamist. Käesoleva programmi raame s luuakse digilahendusi , mis ai tav ad inimestel endil paremini jälgida oma tervisega seonduvat infot ning samuti tervishoiutöötajatel saada võimalikult pa lju taustainfot patsiendi kohta ning seeläbi tõhustada nii haiguste ennetust kui kroonilise terviseprobleemiga patsiendi jälgimist ja toetamist. K K S V Oluline Mõju regionaalarengule P iirkondade regionaalareng E smatasandi tervise keskuste loomine Regionaalarengu üks eesmärk on inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi hea tagatus igas Eesti paigas . Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus võimalikult kodule lähedal mõjutab inimeste elukvaliteeti oluliselt . S S S V Oluline Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele A valiku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud Asutuste areng Õigeaegne ja kvaliteetne rav i aitab vähendada riigi kulusid Inimesed saavad õigeaegselt kvaliteetset ravi. Võimalikult varases staadiumis avastatud haigused alluvad kergemini ravile ja ravi on seetõttu odavam. Kui inimesed saavad õigeaegselt abi, siis veedavad nad ka vähem aega töölt eemal. Sellega seoses suureneb riigi ja kohalike omavalitsuste tulubaas ja vähenevad kulud ravile. Tervishoiuteenuste arendamine, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste omavaheline sidustamine eeldab erinevate ministeeriumite, rakendusasutuste, tervishoiuteenuseid pakkuvate asutuste, haridusasutuste ja kohalike omavalitsuste vahelist koostööd. S S S V Oluline Edasine analüüs Olulisemaid mõjusid analüüsitakse arengukava koostamise käigus Sotsiaalministeeriumi poolt. Miks on mõju ebaoluline? Käesoleva programmi m õju keskkonnale on ebaoluline . Kavandatav muudatus või meede Üldeesmärke toetavad fookusprogrammid Mõjuvaldkond Alavaldkond , kus muudatuse või meetmega kaasnevad mõjud avalduvad Milles mõju avaldub M õju ava l d u m i s ega s eo t ud a sj a o l ude ki rje l dus Mõju olulisus (väike ( V ) ; keskmine ( K ) ; suur ( S ) ) Koondhinnang mõju olulisusele Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude risk Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud T ervishoiukorraldus ja inimeste tervis Kõik antud programmi raames läbi viidud sekkumised aitavad kaasa tervena elatud elu ja keskmise eluea pikenemisele . Programmis kirjeldatud vähkkasvajad, insult ja HIV/AIDS on olulised inimeste elukvaliteedi aga paraku ka eluea pikkuse mõjutajad. S S S V Oluline Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele S isejulgeolekule ja kuritegevusega võitlemisele HIV on osalt seotud narkomaania teemaga ja narkomaania omakorda on oluliselt seotud kuritegevusega . Narkomaania on oluline riski tegur riigi sisejulgeoleku kohapealt . K K V V Oluline Mõju majandusele Infoühiskonna areng Tervishoiuteenuste arendamine hõlmab endas ka digitaalsete lahenduste arendamist Kä esoleva programmi tegevused võivad hõlmata digilahendusi – näiteks lahendused, mis võimaldaks kroonilise terviseprobleemiga patsiendi jälgimist ja toetamist (insuldi ennetamiseks). K K S V Oluline Mõju regionaalarengule R egionaalpoliitika üldised eesmärgid Regionaalpoliitika üldised eesmärgid on inimeste põhivajaduste ja elukvaliteed i hea tagatus igas Eesti paigas ning eri piirkondade püsiva konkurentsivõime tagatus HI-viirus on eelkõige levinud Harju- ja Ida-Virumaal ning on oluliseks (majandusliku) koormuse põhjustajaks antud piirkonnas. K V K V Oluline Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Avaliku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud Avaliku sektori väiksemad kulud raviks ja samas inimeste töövõime suurenemise läbi suurenenud tulubaas. Arengukava rakendamise tulemusena on inimesed tervemad ja sellega seoses vähenevad riigi kulud ravile, töövõimetushüvitistele. Inimesed osalevad aktiivsemalt tööturul ja sellevõrra suureneb kohalike omavalitsuste tulubaas. K K S V Oluline Edasine analüüs Olulisemaid mõjusid analüüsitakse arengukava koostamise käigus Sotsiaalministeeriumi poolt. Miks on mõju ebaoluline? Esialgsel hinnangul ei avalda antud programm olulist mõju keskkonnale . EELNÕU detsember 2017 KORRALDUS Rahvastiku tervise arengukava 2 020–2030 koostamise ettepaneku heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 5 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“: Kiita heaks Rahvasti ku tervise arengukava 2020–2030 (edaspidi arengukava ) koostamise ettepanek. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Sotsiaalministeerium ja arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumideks Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium. Sotsiaalministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusel e heakskiitmiseks 2018. a asta detsembris. Jüri Ratas peaminister Heiki Loot riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „ Rahvasti ku tervise arengukava 2020–2030 koostamise ettepaneku heakskiitmine“ juurde Sissejuhatus Lähtudes riigieelarve seadusest (§-d 19–20) ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. aasta määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ja nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ § 5 lõikest 1, teeb Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku asuda koostama Rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030 , mis saab olema jätkuks Rahvastiku tervise arengukavale 2009–2020, kattes terviklikult riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „tervis“ . Arengukava koostamise ettepanekus põhjendatakse arengukava koostamise vajadust, antakse ülevaade valdkonna hetkeolukorrast, olulisematest lahendamist vajavatest väljakutsetest ja esialgsetest eesmärkidest. Samuti tutvustatakse väljatöötamis e kavatsuses arengukava väljatöötamise protsessi ja ajakava. Arengukava koostamise käigus luuakse koostöös teiste ministeeriumide, koostööpartnerite ja huvirühmadega strateegiline lähenemisviis, mis aitab hoida ja parandada inimeste tervist, pikendades eeldatavat ja tervena elatud eluiga enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu , rakendades seejuures meetmeid, mis aitavad vähendada ebavõrdust erinevate rahvastikugruppide vahel. Rahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 koostamist juhib Sotsiaalministeeriu m, tervise- ja tööminister. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 väljatöötamise kavatsus oli arutamisel 18.07.2017 rahvastiku tervise arengukava juhtkomitees. Koosolekul osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Eesti Haigekassa, Terviseameti, Eesti Linnade Liidu, Eesti Omavalitsuste Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Maailma Terviseorganisatsiooni Eesti esinduse ja Haiglate Liidu esindaja. Arengukava koostam ise ettepaneku ja seletuskirja koostas Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Maris Uuetoa , [email protected], tel 626 9164 . Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus 2006. aastal alustati Rahvastiku tervise arengukava (RTA) 2009–20 20 loomist. Arengukava kiideti v alitsuse poolt heaks 2008. aastal. Viimase kümne aasta jooksul on ühiskonna ja ümbritseva keskkonna arenguga kaasnenud muutused, mis on seadnud ühiskonna silmitsi uute lahendamist vajavate ülesannetega. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga. Arengukava uuendamine annab võimaluse seniste tegevuste hindamiseks, vastutuse jaotuse ja rahastamismudelite üle vaatamiseks ning inimeste tervise edendamiseks, tervisega seotud riskitegurite ennetamiseks ja vähendamiseks, haiguste varajaseks märkamiseks ning raviks uute lahendusviiside välja pakkumiseks. Alates 2008. aastast, mil kinnitati RTA 2009–2020, on muutunud ka strateegiline raamistik. 2011. aastal kinnitati Laste ja perede arengukava 2012–2020, mistõttu on mitmed varem RTAs kajastatud laste tervisega seotud tegevused kajastatud antud strateegias. 2016. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus Heaolu arengukava 2016–2023. Antud strateegia koondab tööhõive ja sotsiaalvaldkonna tegevusi, hõlmates seetõttu suure osa kehtiva R ahvastiku tervise arengukava 1. valdkonnast „Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused“ ja 3. valdkonnast „Tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond“ tööelu kvaliteediga seotud tegevusi. RTA raames on koostatud alkoholi - ja tubakapoliitika rohelised raamatud . ; uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat ; tervisevaldkonnaga seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia , Eesi tervi shoiu arengusuunad aastani 2020 ja e-tervise strateegia Samuti jälgitakse RTA kaudu vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühma aruandes kokkulepitud ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud tegevuste seisu. Eelnevalt nimetatud dokumendid on toonud olulist lisateadmist ja aidanud sõnastada uusi eesmärke tervise valdkonnas. Sotsiaalministeerium (SoM) tellis Praxiselt RTA 2009–2020 vahehindamise , mis avald ati 2017. aastal. Praxise hinnangul on RTA keskseks suunaseadjaks Eesti tervisepoliitikas, kuid oma üldsõnalisuses ei paku antud strateegia lahendusi ja strateegilisi tegevusjuhiseid poliitikate kujundamiseks. Ekspertide hinnangul ei ole RTAs lahendusi Eesti tervishoiusüsteemi komplekssete probleemide lahendamiseks. Samuti on RTAs seosed tervishoiu valdkonna ja tervisedenduse ning haiguste ennetamise valdkondade vahel nõrgad. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 loomise peamisteks eesmärkideks on luua arengukava, mis vastab Eesti ühiskonna praegustele ja eesseisvatele vajadustele tervise valdkonnas. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030: seab tervise valdkonnas ühtsed eesmärgid; defineerib tervise valdkonna võimalused, vastutusalad ja koostöövormid, mis on aluseks rahvastiku tervise valdkonnas eesmärkide saavutamiseks; korrastab tervise valdkonna strateegilisti plaane ja eesmärke, tekitades ühtse, tervikliku ja tulevikku vaatava visiooni tervise valdkonnaga seotud väljakutsetest ja võimalustest; aitab planeerida ministeeriumide valitsemisalade tervise valdkonna ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil, kasutada neid ressursse ühiselt ja saavutada tegevusete suurem mõjusus; toetab tervise valdkonnas ressursside efektiivsemaks kasutamiseks tegevuspõhisele kuluarvestuse ja eelarvestamise süsteemile üle minemist. Valdkonna arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid Rahvastiku tervise arengukava eesmärk on pikendada Eesti inimeste eeldatavat ja tervena elatud eluiga, toetada inimeste tervena elamist ja vähendada ebavõrdsust tervises. Järgnevalt on kirjeldatud võimalikke uue arengukava eesmärke. Allikas: joonis on koostatud Inglismaa rahvatervise tulemite raamistiku põhjal Eesmärgi saavutamisel on olulised järgnevad aspektid: terviseriskide ja riskikäitumise käsitlemine haiguste ja valdkondade üleselt; tervis igas poliitikas põhim õtte juurutamine ja rakendamine; ebavõrduse vähendamine tervises – riskirühmade (erinevad sotsiaal-demograafilised grupid) määratlemine ja riskirühmadele suunatud tõenduspõhised ennetustegevused; paikkonna tasandil toimuva tõenduspõhise ennetustegevuse toetamine, selleks vajalike ressursside tagamine; inimeste tervist toetava elukeskkonna loomine (kaasa arvatud regulatiivsed meetmed); inimese võimestamine nii hea tervise säilitamisel kui ka haigustega toimetulekul; kvaliteetsed, kättesaadavad , järjepidevad ja i ntegreeritud tervishoiuteenused. Arengukava jaguneb 3 alaeesmärgiks: Tervislikud valikud Kui lähtuda Institute for Health Metrics and Evaluation arvutustest, siis kõige enam on Eesti inimeste tervisekadu seotud just tervisekäitumisega. Oluline on, et inimene teaks terviseriske ja mõistaks nende toime tagajärgi. Seetõttu on vaja luua tervist toetav elukeskkond ja jagada ka vajalikke teadmisi ja oskusi oma terviseseisundi säilitamiseks või parandamiseks. SoMi eestvedamisel on välja töötamisel toitumise ja liikumise roheline raamat , mis Eesti kontekstis on hetkel väga oluline. Antud dokumendis lepitakse kokku meetmed, mis aitavad edendada tasakaalustatud toitumist ning piisavat ja regulaarset liikumist kogu elukaare vältel. Elanike toitumisharjumuste parandamisel on ekspertide hinnangul oluline roll tervisliku eluviisi nõustajatel, keda ei ole Eestis piisavalt. Hetkel puudub Eestis toitumisspetsialistide koolituse süsteem. 2017. aastal hakkab toitumisterapeudi baaskoolitust pakkuma Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Tervise Arengu Instituut pakub kutsekvalifikatsiooni eksamit, kuid koolitust siiani olnud pole. Samuti peaks suurendama esmatasandi tervishoiutöötajate võimekust nõustada patsiente nii kehalise aktiivsuse kui tasakaalustatud toitumise osas. Eksperdid soovitavad kaaluda res sursside suunamist mitte spordi keskse liikumis- ja eluviisinõustamise teenuse kättesaadavuse suurendamisse. Samuti peaks planeerima spetsiaalseid meetmeid eakate ja terviseprobleemidega inimeste kehalise aktiivsuse suurendamiseks. Eakate liikumise edendamine panustab ka kukkumiste ennetamisse. Ekspertide hinnangul vajaks kehalise aktiivsuse teema innovaatilisi lähenemisi. Alkoholi kahjude vähendamiseks on koostatud alkoholipoliitika roheline raamat . Alkoholipoliitika eesmärk on vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju, tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks ning muuta elukeskkond kõigi inimeste jaoks turvalisemaks. Kuigi alkoholi st tingitud kahjude vähendamise puhul on tähelepanu pööratud nii regulatsioonidele, teenustele kui teavituse le, siis Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on kõige olulisemad alkoholi tarbimist mõjutavad regulatsioonid Eestis endiselt liiga leebed. Tubakapoliitika rohelises raamatus on seatud eesmärk, et igapäevasuitsetajate levimusmäär langeb 2025. aastaks 2012. aasta tasemelt 30% ehk 18%ni ning suitsetajate levimusmäär 2025. aastaks 24%ni. Tubakava ldkonnas on Eestil nii nagu Euroopa Liidul ja Maailma Terviseorganisatsioonil järgmisel perioodil üheks oluliseks fookuseks salakaubanduse vastu võitlemine. Oluline osa Eesti haiguskoormusest on tingitud elanike vaimse tervise probleemidest . Ekspertide hinnangul vajab vaimse tervise valdkond süsteemset poliitikakujundamist. Keskenduda tuleks vaimse tervise probleemide varase märkamise süsteemi kujundamisele kogu elukaare ulatuses ning seostada märkamissüsteem tervishoiu- ja sotsiaalteenustega. 2016. aastal valmis Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) eestvedamisel Vaimse tervise strateegia 2016–2025 . Antud strateegia puhul on lähtutud elukaarepõhisest lähenemisest. Käsitletud on nii vaimse tervise edendamist, psüühika- ja käitumishäirete ennetamist kui ka ravi ja taastumist. Ennetamise puhul on oluline elanike eneseabioskuste arendamine. Seejuures on oluline vaimse tervise alase info kättesaadavus erinevatele vanusegruppidele. Seetõttu peavad eksperdid oluliseks usaldusväärsete veebikeskkondade arendamist ja töös hoidmist . Heaks meetmeks info jagamisel peetakse nutitelefonide rakendusi. Vaimse tervise strateegias välja toodud meetmete rakendamiseks on vajalik meetmete täpsustamine ja prioritis eerimine. HIV on Eestis jätkuvalt oluliseks majandusliku koormuse põhjustajaks. Kui varem levis HIV eelkõige süstivate narkomaanide seas, siis viimastel aastatel on suurenenud heteroseksuaalsete inimeste nakatumine seksuaalse l teel. Seetõttu on oluline, 35– 55-aastastes t naistest üle poole ja üle kolmandiku meestest ei kasuta juhusuhetes mitte kunagi kondoomi . See on oluline sekkumiskoht ja ennetamise tõhustamiseks oleks vaja teada barjääre, miks täiskasvanud inimesed kaitsevahendeid ei kasuta. Nii alkoholi, tubaka kui toitumise ja liikumise valdkonnas on koostatud rohelised raamatud, narko otikumide valdkonnas uimastipoliitika valge raamat ja vigastuste valdkonnas on kokku lepitud tegevuskava. Samuti on koostamisel tegevuskava HIVi teemal. Seega on nende valdkondade puhul RTA ülesandeks välja töötatud meetmete elluviimise toetamine, olukorra seiramine ja vajadusel täiendavates/edaspidistes tegevustes kokkuleppimine. Tervist toetav keskkond 2017. aasta suvel toimunud Ostrava keskkonna- ja terviseministrite kohtumisel lepiti liikmesriikide vahel kokku deklaratsioonis keskkonna ja tervise küsimuste lahendamiseks. Ostrava deklaratsiooniga püstitatakse keskkonna ja tervise prioriteedid Euroopale 21. sajandiks. Euroopa keskkonna ja tervise valdkondade eest vastutavad ministrid pühend uvad deklaratsiooniga keskkonnategurite st tuleneva haiguskoormuse vähendamisele ja koostöö tugevdamisele keskkonna ja ter vise sektori ning sidusrühmade vahel. RTA on tööriist Ostrava deklaratsiooni täideviimiseks kõikide keskkonnatervise valdkonnaga kokku puutuvate asutuste omavahelises koostöös. Vastavalt kaasaegsetele õhu kvaliteedi kahjude hindamise lähtekohtadele peaks õhu kvaliteedist tulenevate tervisekahjude käsitlus olema laiem kui vaid hingamiselundkonna haig used. Eksperdid soovitavad hakata regulaarselt seirama ka ülipeenete osakeste (PM2,5) aastakeskmist kontsentratsiooni, kuna PM2,5 kahjud tervisele on veelgi suuremad kui PM10-l ja nende levimuse tõus mõjutab oluliselt õhu kvaliteedist tingitud tervisekahjusid. Ko olides ja hoolekandeasutustes on jätkuvalt probleemiks ebapiisav õhuvahetus ja valgustus. Seetõttu on oluline välja selgitada takistused optimaalse ruumide keskkonna tagamisel. Mitteoptimaalsed siseruumi de tingimused võivad põhjustada nii ebaspetsiifilisi terviseprobleeme (peavalu, väsimus, ruumiõhu sündroom) kui ka suurendada riski konkreetsete haiguste tekkeks (allergiad). Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustas 2016. aastal sisekliima määruse väljatöötamist. Ekspertide hinnangul on toidutekkeliste haiguste puhul haiguspuhangute kiiremaks kontrolli al la saamiseks vaja tõhustada Sotsiaalministeeriumi ja Maaeluministeeriumi rakendusasutuste omavahelist koostööd. Samuti tuleks ekspertide hinnangul tõhustada nakkuskahtlusega inimestelt proovide võtmist haiguspuhangu ilmnemise ajal. Ekspertide hinnangul tuleks sihipärase teavitustegevusega viia elanikkonnas läbi uuringud toidunakkustega seotud teadmiste, hoiakute ja käitumiste kohta. Ilma uuringut teostamata ei ole võimalik planeerida sihipäraseid teavitustegevusi ega hinnata tegevuste tulemuslikkust, kuna puudub teadmine, milliseid teadmisi, hoiakuid ja käitumisi on Eestis vaja muuta ja millistes sihtrühmades. Veeohutuse valdkonnas on j ärg mise perioodi väljakutseteks ühisveevärgi joogivee kvaliteedi säilitamine ning ülevaate saamine eraveevärkide joogivee kvaliteedist, et tõsta inimeste teadlikkust võimalike terviseohtude osas ja võimalusel võtta parandusmeetmeid. Kemikaaliohutuse valdkonnas on eelseisval p erioodil Eesti ettevõtetele suurimaks väljakutseks tulla toime konkurentsivõime säilitamisega, täiendada jooksvalt kemikaalide ja toodete registreerimiseks esitatud teabe kvaliteeti, leida ohutumaid alternatiivseid aine id ning hallata riske, mis on tingitud näiteks nanomaterjalidest, endokriinseid häireid põhjustavatest ainetest ja kemikaalide koosmõjust. Lisaks kemikaaliohutusele on oluline toodete ja teenuse ohutuse tagamine. Tooteohutuse valdkonnas on uue perioodi tegevustena ka e-sigareti ja tubakatoodete koostisosade j ärelevalve. 2020 . aastal peak sid ka iluteenuste osas kehtima uued regulatsioonid. S ellega seoses on Terviseameti järelevalvel väga suur roll nõuete järgimise tagamises, et teenust pakutaks ohutult ja teenuse pakkujad oleksid pädevad. Kohalik omavalitsus (KOV) on inimestele kõige lähemalseisev struktuur ja nende tervise suhtes ilmselt kõige olulisem tasand. Inimesi julgustatakse ise vastutama enda ja lähedaste tervise eest ning muutuma aktiivsemaks prioriteetsete probleemide selgitamisel/lahendamisel oma elukeskkonnas. Inimkeskne tervishoid Uue perioodi RTA tervishoiu valdkonna eesmärgiks on liikuda inimkeskse tervishoiu suunas. WHO on sõnastanud inimkeskse tervishoiu nii indiviidi, tervishoiuteenuste osutajate, tervishoiuasutuste kui süsteemi tasandil. Indiviidi tasandil on olulisena välja toodud inimese kaasamist nende tervisega seotud otsuste tegemisel. Samuti on oluline inimeste võrdne ligipääs tervishoiuteenustele, efektiivsele ravile ja psühhosotsiaalsele toetusele. Tervishoiuteenuse osutaja on oluline terviklik ja individuaalne lähenemine inimese ravimisel ja nende otsuste austamine. Olulisel kohal peaks olema tervisedendamine ja haiguste ennetamine. Tervishoiuasutuste puhul tuuakse välja ligipääsetavus kõigile teenust vajavatele inimestele. Oluline on ravi kvaliteedi, ohutuse, eetilisuse väärtustamine ja psühholoogilise toe kättesaadavus kogu ravi vältel. Tervi sesüsteemi peaks baasiks olema esmatasandi tervisho iuteenused ja olulisel kohal koostöö kohaliku tasandiga. Ennetamine ja varajane avastamine Haiguste ennetamisel on võtmeroll vahe tult inimesega kokku puutuvatel tervishoiutöötajatel – perearstil/õel, ämmaemandal. Erinevate terviseprobleemide õigeaegne ennetamine algab väikelaste tervisekontrolliga, mille osaks peaks olema ka lapsevanemate nõustamine. Nii hüpertensiooni, diabeedi kui muude krooniliste haigusseisundite puhul on oluline esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Näiteks k õrge vererõhu puhul on vajalik nõustamine elus tiili osas . Kvaliteetse teenuse pakkumiseks perearsti poolt on vajalik nii ravijuhendite kui patsiendijuhendite olemasolu. Eestis on olemas ravijuhend kõrgvererõhuga inimese raviks/jälgimiseks ja ka vastav patsiendijuhend . Kuigi krooniliste haigusseisunditega patsiendid on üldiselt tihedas kontaktis oma perearstiga, ei osuta ekspertide hinnangul perearstid piisavalt ennetavaid teenuseid. See omakorda põhjustab tervise halvenemist ja tekitab suuremat vajadust eriarstiabi ja haiglaravi järele. Lisaks sellele ei saa vaatamata sagedasele kontaktile esmatasandiga krooniliste haigustega patsiendid piisavalt ravijuhendites ette nähtud ennetavaid teenuseid. Vaid 41% diabeedihaigetest saab perearstilt kõik soovitatavad iga-aastased diagnostilised uuringud ja 20% ei saa ühtegi uuringut. Esmatasandi tervishoiutöötajate olulisuse on välja toonud eksperdid ka näiteks suitsiidide ennetamise puhul. Esmatasandi spetsialistidel peaks olema võimekus hinnata vaimset tervist ja heaolu, et märgata psüühika- ja käitumishäireid varakult, enne nende süvenemist. Samuti on esmatasandi roll oluline HIVi puhul. Kuna kõige sagedamini puutuvad inimesed kokku perearstiga, siis v õiks selles valdkonnas esmatasandi spetsialiste võimestada. Eesmärk on võimalikult paljud HIV-nakatunud ja võimalikult varases staadiumis tuvastada ja ravi alustada. Perearstide töö toetamiseks oleks vaja välja arendada digilahendusi perearsti ja eriarsti omavahelise infovahetuse parandamiseks. Samuti, lähtudes sellest, et esmatasandile langeb väga suur koormus, oleks abi otsustustugedest. Otsustustoed on IT rakendused, mis aitavad tervishoiutöötajatel langetada kliinilisi või tervisealaseid otsustusi sidudes automaatselt koondatud isiku terviseandmeid tõenduspõhise teadmusega. Välditavaid eriarstivisiite saab samuti seostada esmatasandi tervishoiuteenustega. Välditavate eriarstivisiitide osakaal on Eestis suur eelkõige kõrgvererõhutõve puhul. 2015. aastal oli vastav osakaal ca 69% ja see näitaja on alates 2013. aastast iga aastaga suurenenud. Maailmapanga analüüsi tulemuste kohaselt on suur osa statsionaarsest haiglaravist Eestis välditav. Näiteks diabeedihaigete välditavad hospitaliseerimised moodustavad 47% kõikidest endokriin-, toitumis- ja ainevahetushaigustega hospitaliseerimistest. Neile järgnevad südamepuudulikkuse ja kõrgvererõhutõvega patsientide välditavad hospitaliseerimised, mis moodustavad umbes 23% vereringehaigustega hospitaliseerimistest. Eestis on rajamisel esmatasandi tervisekeskused . 2016. aastal kiideti valitsuses heaks esmatasandi tervisekeskuste investeeringute plaan. Esmatasandi tervisekeskused vastavad paremini vanan eva rahvastiku vajadustele – suurem rõhk läheb erinevate krooniliste haiguste jälgimisele ja kontrolli all hoidmisele. Raskekujuliste nakkushaiguste peatamisel on oluline roll vaktsineerimisel. Ekspertide hinnangul tuleks pöörata eraldi tähelepanu laste regulaarse tervisekontrolli tõhustamisele, seostades selle immuniseerimiste läbiviimisega nii imikute, eelkooliealiste laste kui koolilaste seas. Eksperdid soovitavad analüüsida immuniseerimise hõlmatuse languse põhjuseid ja sellest tulenevalt pöörata tähelepanu nende põhjustega tegelemisele. Planeeritavad tegevused peavad olema tõenduspõhised ja vajalike ressurssidega kaetud. L aste vaktsineerimisel on esmaseks kontaktiks perearst/-õde, kellelt oleks inimestel võimalik saada tõenduspõhist infot vaktsineerimise kohta. Ravi Tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamiseks on ekspertide hinnangul vaja Eestis esmalt kokku leppida tervishoiuteenuste kvaliteediraamistik ning inimkesksuse ja patsiendiohutuse sisu, millest lähtudes toimub tervishoiuteenuste kvaliteedi arendamine Eestis. Kvaliteedi osas on oluline ka ravijuhendite, patsiendikäsitlusjuhendite olemasolu ja ka ravijuhendites kajastuvate indikaatorite hindamine. Seetõttu on vaja välja töötada ravijuhendite rakendumist mõõtvate kvaliteediindikaatorite süsteem, kus oleks kajastatud ka prots ess indikaatori moodustamiseks ja vajalike kvaliteetsete andmete kogumiseks . Ravi efektiivsuse ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamiseks on oluline hakata enam arvestama inimese individuaalseid iseärasusi ( personaalmeditsiin ). Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks on vaja optimeerida tervishoiutöötajate arvu . Kuigi perioodil 2008–2014 suurenes tervishoiu ametialadel töötavate inimeste arv 10,9%, siis töötajaid on puudu mitmetel erialadel . Tervishoiutöötajate optimaalse arvu saavutamine eeldab nii piisava mahuga õppe läbi viimist kui ka tööjõukuludeks vajalike ressursside kindlustamist. Samuti on oluline rohkem tähelepanu pöörata tervishoiutöötajate töötingimustele ja ennetada läbipõlemist. Ka vaimse tervise strateegias on spetsialistid ravi osas olulise meetmena välja toonud erinevate vaimse tervise spetsialis tide piisava hulga tagamise ja nende toetamise jätkusuutlike koolitus - ja täiendõppeprogrammidega . Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimine Kuna Eesti rahvastik vananeb, tuleb ühe enam tegeleda krooniliste haiguste ravi ja toetavate teenustega , mis võimaldaksid ka kroonilise haigusega inimesel võimalikult kaua täisväärtuslikku elu elada. Krooniliste haigustega eakate inimeste puhul tuleb leida alte rnatiivid kiirabiteenusele. O luline on arendada ja võimalikult laialdaselt pakkuda koduõendusteenust . Ka vaimse tervise valdkonnas on spetsialistid olulisena välja toonud integreeritud programmide arendamise vaimset tervist toetavate ja kod uhooldusteenuste vahel, et võimaldada psüühika- ja käitumishäiretega inimeste l kogukonnas elada . Viimastel aastatel on statsionaarse õendusabi teenuste mahud Eestis suurenenud, kuid koduõendus jätkuvalt ebapiisavalt arenenud. Taastusravi pakutakse praegu nii haiglates kui ka spetsialiseerunud ravikeskustes, kuigi selliste teenuste kättesaadavus on olnud ajalooliselt väga piiratud ja geograafiliselt ebaühtlane. See on põhjustanud raviteenuste õigeaegse kättesaadavusevähesust ja suurt katmata vajadust. Ka sotsiaalteenuste kättesaadavus pärast haiglast väljakirjutamist on tõsiselt piiratud, kuna eraldiseisvad rahastamissüsteemid põhjustavad väga vähest koordineerimist tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel. Vähki haigestumine ja suremus on Eestis kõrge. Vähi puhul on tervishoiuteenuste kõrval väga olulised ka sotsiaalteenused. Eksperdid soovitavad Eestis pöörata suuremat tähelepanu kogemusnõustamisele ja selle teenuse kättesaadavuse suurendamisele. Enamik sõltuvusravi teenuseid nii lastele kui täiskasvanutele on endiselt alarahastatud. Vajalik on integreeritud ravi pakkumise laiendamine teistesse Eesti piirkondadesse peale Tallinna. Samuti peab geograafiliselt laiendama asendusravi kättesaadavust ning looma võimalused ravi elukohajärgseks osutamiseks kohtades, kus ei ole psühhiaatria tegevusloaga tervishoiuasutusi. Narkomaania puhul soovitatakse samuti teenuste pakkumisel aluseks võtta nn „one-stop“ teenuste osutamise mudeli, mille kohaselt integreeritakse tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ning kahjude vähendamise teenused. ÜLEVAADE ARENGUKAVA VÕIMALIKEST MÕJUDEST Tabel 1. Esmane ülevaade võimalikest arengukava mõjudest Mõjuvaldkond Võimalik ulatus Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Käesoleva arengukava eesmärk on Eesti elanike eeldatava eluea ja tervisepiiranguteta eluea pikenemine. Arengukava rakendamise tulemusena väheneb inimeste haigestumus ja sellega seoses ka töövõime langus. Riskikäitumise vähenemise, kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste osutamise tulemusena sureb vähem inimesi enneaegselt ning krooniliste haigustega inimesed tulevad oma tervisliku seisundiga paremini toime ja suudavad aktiivsemalt ühiskonnast osa võtta. Samuti on RTA oluline võrdse kohtlemise aspektist. Plaanis on välja töötada meetmeid, mis vähendaksid soolisi erinevusi näiteks keskmise eluea ja tervena elatud eluaastate ja riskikäitumise puhul . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Lisaks toimub käesoleva arengukava raames alkoholist ja narkootikumidest tingitud kahjude vähendamine. Alkoholi ja narkootikumide tarbimine on oluliseks riskiks riigi sisejulgeolekule. Keskkonnatervise valdkonnas peab Eesti lähtuma Ostrava deklaratsioonist. Suur koormus seoses kemikaalidega tuleneb 2006. aastal vastu võetud Euroopa Ühenduse kemikaale reguleeriv määrus (REACH). Mõju majandusele Majanduse toimimise eelduseks on terved ja töövõimelised inimesed. Seetõttu on oluline viia välditavate surmade arv võimalikult madalale tasemele ja aidata inimestel oma töövõimet võimalikult kaua säilitada. Seda olukorras, kus elanikkond vananeb ja tulevikuperspektiivis võib eeldada pensioniea piiri tõstmist. Olulist majanduslikku kahju tekitab nii mittenakkuslikest kui nakkuslikest haigustest tingitud töövõime langus kui ka hoolduskoormus. Mõju loodus- ja elukeskkonnale Käesoleva arengukava üheks eesmärgiks on tervist toetav ja ohutu elukeskkond. See tähendab, et antud arengukava raames rakendatakse meetmeid, mis aitavad tagada näiteks puhta joogivee. Samuti on oluline optimaalse sisekliima tagamine. Mõju regionaalarengule Eesti regionaalpoliitika üldised eesmärgid on: 1) inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi hea tagatus igas Eesti paigas; 2) eri piirkondade püsiva konkurentsivõime tagatus. Käesolev arengukava panustab sellesse, et muuta tervisega seotud teenused inimestele üle Eesti kättesaadavamaks. Teatud tervisevaldkonna probleemid on iseloomulikud just teatud Eesi piirkondadele ja asetab need seetõttu ebasoodsamasse olukorda. Näiteks narkomürgistusi esineb kõige rohkem Ida-Virumaal ja Harjumaal. Samuti on Ida-Virumaa ja Harjumaa ebasoodsas olukorras elanike HI-viiruse ja AIDSi tõttu. Tingituna keskkonna ohuteguritest on näiteks välisõhu saaste tõttu võrreldes ülejäänud Eestiga ebasoodsamas suurtes linnades ja Kirde-Eestis elavad inimesed. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele RTA aitab erinevatel asutustel ühiselt tervise valdkonna kulutusi planeerida. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on vajalik erinevate ministeeriumite, vastavate rakendusasutuste ja ka kohalike omavalitsuste vaheline koostöö. Arengukava seos läbivate teemadega Seoseid läbivate teemade kirjeldatakse lähtuvalt Rahandusministeeriumi 2014. aastal kinnitatud juhendile „Läbivad teemad valdkonna arengukavas“ . Väljatöötamiskavatsuses antakse esmane ülevaade, kas kavandataval arengukaval on seos läbiva teema valdkonna toodud põhisuundadega, ülevaadet täiendatakse arengukava koostamise jooksul. Keskkonnahoid ja kliima Vastavalt juhendile, peetakse keskkonnahoiu all silmas loodusvarade kaitset ja loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamist. RTAs on eraldi käsitletud keskkonnatervise arengusuund, mis on seotud ka keskkonnahoiuga, ent RTA mõju keskkonnahoiule võib pidada pigem väheselt positiivseks. Keskkonnahoiu aspekti arvestatakse teenuste kaasajastamise ja kvaliteedi parandamise raames kavandatud infotehnoloogiliste ja elektrooniliste lahenduste kaudu, mis aitavad vähendada paberil põhinevat asjaajamist ning selle kaudu negatiivset mõju keskkonnale. Samuti arvestatakse tervishoiu infrastruktuuri arendamisel energiasäästlikkuse põhimõtetega ja vähendatakse seeläbi negatiivset mõju kliimale. Võrdsed võimalused Võrdsete võimaluste eesmärgiks on sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna saavutamine võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamise ning ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamise kaudu, millele RTAl on oluline positiivne mõju. Selleks näeb arengukava ette meetmeid ja tegevusi, mis on nii ebavõrdsuse põhjuseks kui ka tulenevad sellest. RTA vähendab ebavõrdsust, mis tuleneb tervisest ja teiselt poolt aitab tagada võrdse ligipääsu tervishoiule kõikidele inimestele, sest inimeste võimalus igapäevaelus toime tulla ning ühiskonna- ja tööelus osaleda on märkimisväärselt mõjutatud nende tervisest. Samas mõjutavad inimese tervist olulisel määral tema majanduslik toimetulek ning töö- ja elutingimused. Ebavõrdsuse vähendamisele aitavad kaasa riskirühmadele suunatud ennetustegevused. Infoühiskond RTAl on oluline posit iivne mõju infoühiskonnale. Tõhusate valdkondlike poliitikate tagamiseks tuleb arengukava kaudu arendada erinevaid väikse- ja suuremahulisi ja infosüsteeme ja rakendada muid infotehnoloogia võimalusi. Samuti kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi uute innovatiivsete tervishoiuteenuste väljatöötamiseks ja osutamiseks. Kaasaegseid IKT lahendusi kasutatakse ka klienditeeninduse paremaks korraldamiseks ja teabe kogumiseks, et kujundada teadmistepõhiseid meetmeid sihtrühmadele. Regionaalareng Arengukaval on regionaalarengule oluline positiivne mõju. Valdkonnaga seotud väljakutsete juures on esitatud viited sellele, et tervisevaldkonnas on erinevatel piirkondadel erinevad eripärad, mida tuleb arvestada arengukava üld- ja alaeesmärkide seadmisel ning poliitikainstrumentide kavandamisel. Kvaliteetsed tervishoiuteenused peavad olema kõikidele elanikele kättesaadavad ja selleks tuleb arvestada nii erinevaid vajadusi kui ka piirkondade võimalusi. Tervishoiuvõrgu arendamisel tuleb arvestada sellega, et teenused oleksid kättesaadavad ka väljapool suuremaid linnapiirkondi. Näiteks peaksid läbi esmatasandi tervisekeskuste muutuma tervishoiuteenused kättesaadavamaks ka maapiirkondades. Riigivalitsemine Arengukaval on oluline positiivne mõju, kuna selle üheks läbivaks põhimõtteks on ministeeriumite, KOVide, teenuseosutajate ja vabaühenduste koostöö meetmete planeerimisel ja rakendamisel. Arengukava raames arendatakse nii keskvalitsuse tasandil toimivate asutuste omavahelist kui ka keskvalitsuse ja erinevate regioonide tasandi koostööd ja koordinatsiooni tervishoiuteenuste osutamiseks, tervislike eluviiside propageerimiseks ja keskkonnatervise edendamiseks. IKT rakenduste kasutamise ja analüüsivõimekuse tugevdamise kaudu toetatakse valdkondade teadmiste- ja tõenduspõhist poliitikakujundamist, juhtimis- ja arendustegevusi ning teenuste osutamist. Arengukava koostamise ja kaasamise ajakava Tabel 1. Esmane ülevaade võimalikest arengukava mõjudest Aasta Kuu Tegevused 2017 detsember– jaanuar a rengukava väljatöö tamise kavatsuse ametlik kooskõlastamine partneritega (EIS ja osalusveeb) 2017 2018 veebruar a rengukava väljatöötamise kavatsuse esitamine Valitsusele 2018 veebruar–september a rengukava tervikteksti koostamine, eesmärkide seadmine ja uute indikaatorite väljatöötamine, partnerite kaasamine veebr–aprill t ervisekäitumise programmi eesmärkide ja indikaatorite arutelu partneritega aprill–mai t ervishoiu programmi eesmärkide ja indikaatorite arutelu partneritega juuni–august k eskkonna programmi eesmärkide ja indikaatorite arutelu partneritega 2018 august september a rutelud RTA juhtkomiteega RTA eesmärkide ja indikaatorite osas 2018 september– oktoober a rengukava tervikteksti kooskõlastamine partneritega 2018 november a rengukava ametlik kooskõlastamine partneritega (EIS ja osalusveeb) 2018 detsember a rengukava esitamine Vabariigi Valitsusele (v alitsus saadab arengukava arutamiseks Riigikogu le ning pärast seda saab alles valitsus arengukava kinnitada) Kaasatavad osapooled Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 koostamist juhib Sotsiaalministeerium. Arengukava koostamisse oodatakse panustama teisi ministeeriume, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esindajaid, tervise valdkonna eksperte, sotsiaalpartnereid, kohalike omavalitsuste ja kõrgkoolide esindajaid, teenuseosutajaid ja vabaühendusi. Kuna tegemist on laia teemadevaldkonda katva arengukavaga ning töörühmadesse kaasatakse väga paljude arengukava valdkondades tegutsevate organisatsioonide esindajaid, selgub lõplik osalejate nimekiri arengukava koostamise käigus. Arengukava koostamisse kaasatakse näiteks: Ministeeriumid ja riigiasutused ning koostööpartnerid: Siseministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei, Riigikogu sotsiaalkomisjon, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Keskkonn a amet, Ravimiamet, Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Päästeamet, Maanteeamet, Tööinspektsioon, Eesti Haigekassa, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Maailma Terviseorganisatsiooni Eesti esindus, Peremeditsiini ja Rahvatervishoiu Instituut. Kodanikuühiskonna ja erialaorganisatsioonide esindajad: Eesti Perearstide Selts, Eesti Arstide Liit, Eesti Haiglate Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Kiirabi Liit, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Infektsioonhaiguste Selts, Eesti Vähiliit, Eesti Kardioloogide Selts Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, Eesti Onkoloogide Selts. Arengukava koostamist nõustab rahvatervise arengukava 2009–2020 juhtkomitee, kus osalevad ministeeriumide, Riigikogu, kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonide ja arengukava teemavaldkondadega seotud vabaühendused. Lisaks oma tavapärastele ülesannetele lisatakse juhtkomiteele ülesanne nõustada uue arengukava koostamise protsessi. Arengukava rahastatakse peamiselt riigieelarve ja Euroopa struktuurifondide (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond) vahenditest. Mitmete tegevuste puhul on võimalik kasutada ka muid rahastusallikaid (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused jms). Väljatöötamise kavatsus saadetakse kooskõlastamiseks ministeer iumid ele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjonile, Tervise Arengu Instituudile, Ravimiametile, Terviseametile, Päästeametile, Maanteeametile, Keskkonnaametile, Tööinspektsioonile, Eesti Haigekassale, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ele , Maailma T erviseorganisatsiooni Eesti esindusele, Peremeditsiini ja R ahvatervisho iu I nstituudile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioonile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Ees ti Gerontoloogia ja Geriaatria A ssotsiatsioonile, Eesti Vähiliidule, Eesti Onkoloogide Seltsile, Eesti Kardioloogide Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Ees ti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule. Lisaks avaldatakse väljatööta mise kavatsus o salusveebis. Ministeeriumid Meie 21.12.2017 nr 1.2-2/149-1 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 koostamise ettepaneku heakskiitmise esitamine kooskõlastamiseks Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu. Palume kooskõlastus või arvamusavaldus esitada hiljemalt 24.01.2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Lisad: 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 koostamise ettepanek. 2. Lisa 1. Esialgne hinnang arengukavaga kaasnevatele mõjudele rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 3. Seletuskiri VV korralduse eelnõu juurde 4. VV korralduse eelnõu Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 koostamise heakskiitmine Lisaadressaadid: Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Eesti Lastearstide Selts Eesti Perearstide Selts Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Infektsioonhaiguste Selts Maailma Terviseorganisatsiooni Eesti esindus Eesti Vähiliit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Kardioloogide Selts Päästeamet Maanteeamet Eesti Arstide Liit Tervise Arengu Instituut Tööinspektsioon Ravimiamet Terviseamet Riigikantselei Riigikogu sotsiaalkomisjon Keskkonnaamet Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon Eesti Kiirabi Liit Eesti Haiglate Selts Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon Eesti Onkoloogide Selts Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Puuetega Inimeste Koda Maris Uuetoa 626 9164 [email protected]