"Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ rakendusplaani 2013–2016 perioodi 2015–2016 täitmise aruanne täiendatud

2015. aasta vigastushaigestumuse ja –surmade analüüs Sisukord Kasutatud lühendid ......................................................................................................................... 2 Kokkuvõte ....................................................................................................................................... 3 1. Olukorra kirjeldus ........................................................................................................................ 4 1.1. Laste vigastused .................................................................................................................. 9 1.1.1. Laste vigastused sõidukiõnnetustes .............................................................................. 9 1.1.2. Laste vigastused juhuslike kukkumiste ning mehaanilise jõu toimel............................... 9 1.1.3. Laste uppumised ja hingamisohustuse tõttu saadud vigastused.................................. 10 1.1.4. Laste vigastused suitsu ning tule toimel ning põletused............................................... 10 1.1.5. Laste vigastused juhuslike mürgistuste tõttu ................................................................ 10 1.1.6. Laste vigastused tahtliku enesekahjustuse tõttu .......................................................... 11 1.1.7. Laste vigastused rünnete tõttu..................................................................................... 11 2. Olukorra kirjeldus välispõhjuste lõikes ....................................................................................... 12 2.1 Sõidukiõnnetused................................................................................................................ 12 2.2. Juhuslikud kukkumised ja mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastused ............................... 25 2.3. Uppumised ja lämbumised ................................................................................................. 37 2.4. Tulekahjud ja põletused ...................................................................................................... 41 2.6. Enese vastu suunatud vägivald .......................................................................................... 52 2.7. Teiste vastu suunatud vägivald ........................................................................................... 59 2.8. Vigastused kodukeskkonnas .................................................................................................. 63 2.9. Tööõnnetused ........................................................................................................................ 64 1 Analüüsi on Sotsiaalministeeriumi tellimusel koostanud Maris Uuetoa. Kasutatud lühendid EHK – Eesti Haigekassa EL – Euroopa Liit MNT –Maanteeamet RHK-10 – rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, 10. versioon RTA – Rahvastiku tervise arengukava TI – Tööinspektsioon 2 Kokkuvõte 2015. aastal hukkus Eestis vigastuste tõttu Statistikaameti andmetel 863 inimest. 2015. aastal suri sarnaselt 2014. aastale kõige enam inimesi juhuslike mürgistuste, enesetappude ja juhuslike kuk- kumiste tõttu. 2015. aastal olid 72% vigastuste tõttu hukkunutest 15–64-aastased inimesed. Kõige nooremad olid 2015. aastal narkootikumimürgistuste tõttu surnud inimesed. Surma põhjuste regist- ri andmetel oli 2015. aastal ligi 77% vigastuste tõttu hukkunutest meessoost ning kõige suurem meessoo osakaal oli samuti narkootikumimürgistuste tõttu hukkunute puhul. 15–19-aastaste seas oli kõige suurem suremuskordaja enesetappude osas. Viimase 10 aasta jooksul on enesetapu sooritanud 73 15–19-aastast noorukit. Kõrgeimad vigastustest tingitud suremuskordajad oli 2015. aastal Jõgeva- ja Võrumaal. 2015. aastal vähenes võrreldes 2014. aastaga suremus enesetappude, juhuslike mürgistuste, sõi- dukiõnnetuste, uppumiste ning külmumise tõttu. Samas sagenesid surmad, mis olid põhjustatud juhuslikest kukkumistest, suitsu, tule ja leekide toimest ning surmad, mille puhul tahtlus jäi määra- mata. Samas, ka nende välispõhjuste osas, mille puhul suremus vähenes, on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega arenguruumi. Seega, kui võtta aluseks Põhjamaade näitaja, siis oleks võinud 2015. aastal Eestis säästa 388 elu. Kuigi alkoholijoobes hukkunute osakaal mõne välispõhjuse osas vähenes, ei saa alkoholi rolli alahinnata. 2015. aastal oli alkoholijoobes 42% liikluses hukkunutest, 55% tuleõnnetuses hukkunutest, 42% uppunutest, 22% surnuks kukkunutest, 46% surnuks külmunutest ja ligi 32% enesetapu sooritanutest.1 Seega oli keskmiselt 40% vigastuste tõttu surnutest alkoholijoobes. Vigastuste tõttu ravi vajanud inimeste arv ja ka ravikulud näitavad enamike välispõhjuste osas tõusutrendi. Kui 2014. aastal kulus välispõhjuste toime tagajärgede raviks 31,6 mln eurot, siis 2015. aastal oli vastav kulu 33,6 mln eurot. Sellele summale lisanduvad taastusravi kulud, ravikindlustamata isikute ravikulud ning haigus- ja töövõimetushüvitised. Näiteks Hollandis on leitud, et vigastuste kogukulud on 3,5 miljardit eurot aastas, kusjuures tervishoiuga seotud kulud on 2 miljardit eurot ja 1,5 miljardit eurot on seotud produktiivsuse vähenemisega.2 Kõige suuremad ravikulud on Eestis jätkuvalt seotud juhuslike kukkumistega ja kulud suurenevad iga aastaga. Mitmes välispõhjuste kategoorias on sagenenud kuni 4-aastaste laste vigastused. Kuni 4-aastaste laste vigastusi oli võrreldes 2014. aastaga rohkem nii põletuste, juhuslikud mürgistuste, rünnete osas. Siinkohal on oluline rõhutada, et käesoleva analüüsi koostamisel ei kasutatud 1 Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2016 2 Polinder S, Haagsma J, Panneman M et al. The economic burden of injury: Health care and productivity costs of injuries in the Netherlands. Accid Anal Prev. 2016 Aug;93:92–100 3 vigastushaigestumuse analüüsimisel isikustatud andmeid. Seetõttu tuleb aruandes läbivalt ravi saanud isikute arvu juures arvestada asjaoluga, et tegemist on ravijuhtude andmetega, mis ei pruugi kattuda õnnetusjuhtumite arvuga. See tähendab, et ravijuhtude arv ei kajasta üks- ühele viga saanud isikute arvu, kuna inimene võib sama juhtumi tõttu mitu korda arsti juurde pöörduda. Samuti võib esineda olukordi, kus ühe õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastused on erinevate arstivisiitide korral klassifitseeritud erineva välispõhjuse koodiga ja selle tõttu on käesoleva andmestiku põhjal üks välispõhjusest tingitud vigastus kirjas mitme juhuna. Samas ei pruugi ka kõik viga saanud inimesed arsti poole pöörduda. Siiski võib arvata, et käesolevas analüüsis kajastatav vigastuste tõttu ravi vajanute arv on reaalselt viga saanute arvust suurem. 1. Olukorra kirjeldus 2015. aastal suri Statistikaameti andmetel vigastuste (V01–Y89) tõttu 863 inimest – 656 meest ja 207 naist. Surma põhjuste registri andmetel oli vigastustest tingitud surmasid kokku 904.3 Vigastustest põhjustatud suremuse kordaja oli 2015. aastal 67,7. 2014. aastal oli vastav näitaja 71,2 juhtu 100 000 elaniku kohta. 2014. aastal oli Euroopa Liidu (EL) keskmine näitaja 33,2 Põhjamaade keskmine 37,3 juhtu 100 000 elaniku kohta. Seega, kui võtta aluseks Põhjamaade näitaja, siis oleks võinud 2015. aastal Eestis säästa 388 elu. 2014. aastal oli Eestis välispõhjustest tingitud suremus kaks korda suurem kui EL-i keskmine näitaja (joonis 1). Eesti liigub õiges suunas, kuid arenguruumi on veel palju. Joonis 1. Välispõhjustest tingitud suremus Eestis ja Euroopa Liidus perioodil 2006–2014 120 suremuskordaja 100 Standarditud 80 60 40 20 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Aasta Eesti EL Allikas: European Health for All Kuigi vereringeelundite haigustest ja kasvajatest tingitud surmasid on kordi rohkem kui vigastustest tingitud (joonis 2), siis on vigastussurmade eripära seisneb selles, et suur osa hukkunutest on tööealised inimesed. Samuti on paljud nendest vigastustest otseselt välditavad. 2015. aastal oli 3 Statistikaameti ja Surma põhjuste registri vigastussurmasid puudutavad andmed erinevad kohati seetõttu, et Statistikaamet arvestab inimese elukohana rahvastikuregistrisse kantud aadressi, kuid surma põhjuste register inimese reaalset elukohta 4 Surma põhjuste registri andmetel ca 72% vigastuste tõttu hukkunutest 15–64-aastased inimesed. Joonis 2. Peamised surmapõhjused Eestis perioodil 2006–2015 800 Standarditud suremuskordaja 600 400 200 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Aasta Kasvajad (C00-D48) Vereringeelundite haigused (I00-I99) Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (V01-Y89) Allikas: Statistikaamet Võrreldes 2014. aastaga langes suremuskordaja enesetappude, juhuslike mürgistuste, sõidukiõnnetuste, uppumiste ja külma toimel hukkunute osas. Suremuskordaja oli aga võrreldes 2014. aastaga kõrgem juhuslike kukkumiste ja tuleõnnetustes hukkunute hulgas (joonis 3). Samuti oli rohkem surmasid, mille puhul tahtlus jäi määramata. Seetõttu on tõenäoline, et nii mõnigi enesetapp jäi tuvastamata. Vägivallasurmad jäid võrreldes 2014. aastaga samale tasemele. Viie aasta jooksul on püsivas tõusutrendis olnud kukkumissurmad. Joonis 3. Välispõhjustest tingitud suremus perioodil 2011–2015 30 Standarditud suremuskordaja 25 20 15 10 5 0 Välispõhjus 2011 2012 2013 2014 2015 Allikas: Statistikaamet 5 Jätkuvalt olid olulisemateks surma põhjustajateks juhuslikud mürgistused, enesetapud ja juhuslikud kukkumised (joonis 4). Joonis 4. 2015. aastal vigastuste tõttu hukkunud inimesed soo lõikes 30 Standarditud suremuskordaja 25 20 15 10 5 0 Välispõhjus Mehed Naised Allikas: Statistikaamet Kõige nooremad olid 2015. aastal narkootikumimürgistuste tõttu surnud inimesed ning kõige suurem meessoo osakaal oli samuti narkootikumimürgistuste puhul (tabel 1). Kõige kõrgem keskmine vanus iseloomustas juhuslike kukkumiste tagajärjel surnud inimesi. Tabel 1. 2015. aasta vigastussurmasid iseloomustavad parameetrid Välispõhjus Hukkunute Meeste osakaal Suurim keskmine vanus (protsentides) suremuskordaja (aastates) maakondade lõikes Liiklusvigastused 46 69 Hiiu-, Jõgeva-, Lääne-Viru- ja Pärnumaa Juhuslikud kukkumised 65 68 Järvamaa 6 Uppumised 47 79 Hiiu- ja Valgamaa Tule ja leekide toime 63 65 Lääne-Viru-, Põlva- ja Valgamaa Võrumaa Alkoholimürgistused 52 82 Ida-Viru- ja Harjumaa Narkootikumimürgistused 32 87 Jõgeva- ja Järvamaa Enesetapud 51 82 Rapla-, Valga- ja Ida- Ründed 48 78 Virumaa Allikas: Surma põhjuste register Kui 2014. aastal oli vigastustest tingitud suremuskordaja kõige kõrgem Hiiu-, Võru- ja Järvamaal, siis 2015. aastal olid kõrgeimad näitajad Jõgeva- ja Võrumaal (joonis 5). Joonis 5. Vigastussurmade esinemine 2015. aastal maakondade lõikes 140 120 100 80 60 40 20 0 Maakond Suremuse üldkordaja Standarditud suremuskordaja Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Eesti Haigekassa (EHK) kulu välispõhjuste toimel saadud vigastuste tagajärgede4 raviks oli 2015. 4 RHK-10 koodid S00–T98 7  aastal 33,6 mln eurot. 2014. aastal oli vastav kulu 31,6 mln eurot. Kuni 19-aastaste laste raviks kulus ca 4,1 mln eurot, 20–64-aastaste raviks ca 15,2 mln ja üle 65- aastaste inimeste raviks 14,3 mln eurot. Oluline on siinkohal silmas pidada, et üle 65-aastaseid oli 2015. aastal absoluutarvudes ligi kolm korda vähem kui tööealiseid. Seega on vigastustega raviga seotud kulud proportsionaalselt suuremad kui tööealiste omad. Joonis 6. Välispõhjuste toime tagajärgede ravi kulud 2015. aastal vanuse lõikes 4000000 3500000 Ravi maksumuse summa 3000000 2500000 2000000 1500000 1000000 500000 0 Vanus Allikas. Eesti Haigekassa Joonis 7. Erinevatest välispõhjustest tingitud vigastuste ravikulu – 2014. ja 2015. aasta võrdlus 25 000 000 Ravikulu (eurodes) 20 000 000 15 000 000 10 000 000 5 000 000 0 Välispõhjus 2014 2015 Allikas: Eesti Haigekassa 8 1.1. Laste vigastused 2015. aastal hukkus Statistikaameti andmetel vigastuste tagajärjel 18 kuni 14-aastast last (8,6 juhtu 100 000 lapse kohta). Samasugused näitajad olid ka 2014. aastal. Hukkunutest viis olid kuni 4-aastased lapsed: üks laps hukkus liikluses, kaks hingamisohustuse või lämbumise, üks ebaselge tahtlusega sündmuse tõttu ning üks tulekahjus. 1.1.1. Laste vigastused sõidukiõnnetustes Liikluses hukkus 2015. aastal neli kuni 14-aastast last. Kaks last hukkusid jalakäijana ja kaks olid autos kaassõitjad. 2015. aastal vajas liiklusvigastuste tõttu ravi kokku 2161 last. Kõige enam vajasid arstiabi 10–14- aastased lapsed – 838 last. Kõige enam vajasid lapsed ravi jalgratturina vigastamise saamise tõttu (V10–V19). Ülekaalukalt oli sagedasemaks põhjuseks kokkupõrketa sõidukiõnnetuses vigastada saamine jalgratturina (V18). Mitme sõidukiõnnetuse kategoorias vajasid aga lastest kõige enam ravi või kõige kallimat ravi kuni 4-aastased lapsed, näiteks sõiduautosõitjana. Sõiduautosõitjana vigastada saanud laste keskmine ravikulu ühe lapse kohta oli üle 600 euro. 1.1.2. Laste vigastused juhuslike kukkumiste ning mehaanilise jõu toimel Kukkumiste tõttu hukkunute seas ei olnud 2015. aastal ühtegi last. Kukkumiste tõttu vajasid kõige sagedamini arstiabi kuni 4-aastased ja 10–14-aastased lapsed. 52% 0–4-aastastest kukkumise tõttu arstiabi vajanud lastest kukkusid kodus. Kuni 4-aastaste laste seas oli ülekaalukaks kukkumise põhjuseks libisemine ja komistamine samal tasapinnal – 4318 juhtu. Keskmine ravikulu oli 110 eurot ühe lapse kohta. 2015. aastal hukkus mehaanilise jõu toimel tekkinud (W315) vigastuste tõttu kaks last. 2015. aastal vajas eluta mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastuste tõttu ravi 19 681 last. Kõige rohkem vajasid ravi 0–4-aastased ja 10–14-aastased lapsed. Keskmine kulu ca 60 eurot ühe juhu kohta. Kõige rohkem said kuni 4-aastased vigastada löögi tõttu vastu esemeid ja löögi tõttu nendega (W22). Sageduselt teisel kohal oli põhjusena silma või loomuliku kehahaava kaudu sisenenud võõrkeha (W44). Kuni 14-aastaste lapsed said ligi pooltel juhtudel eluta mehaanilise jõu toimel vigastuse kodukeskkonnas. Elusolendi mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastuste tõttu vajasid samuti kõige rohkem ravi 0–4- 5 W31 kategooria alla kuuluvad vigastused, mis on tekkinud kokkupuutel muude ja täpsustamata seadmetega, kaasa arvatud puhkusega seotud masinad. 9 ja 10–14-aastased lapsed ning 65% nendest juhtudest leidis aset kodus. Kuni 4-aastased lapsed vajasid kõige enam arstiabi seetõttu, et neid oli löödud, väänatud, hammustatud või kriimustatud teise isiku poolt (W50). Keskmine ravikulu oli 80 eurot lapse kohta. Sageduselt järgnes mittemürgiste putukate või muude lülijalgsete hammustus ja nõelamine (W57). 10–14-aastaste seas oli ülekaalukaks ravi põhjuseks samuti väänamine, hammustamine, kriimustamine. 1.1.3. Laste uppumised ja hingamisohustuse tõttu saadud vigastused 2015. aastal uppus kaks 10-aastast last. Uppumisohu tõttu vajas arstiabi neli last. Neist kolm juhtumit leidis aset kodus. Hingamisohustuse tõttu suri 2015. aastal kaks alla 4-aastast last ja üks 5-aastane laps. Põhjuseks olid juhuslik kägistus või lämbumine voodis (W75), juhuslik kägistus (W76) ning täpsustamata hingamisohustus (W84). Hingamisohustuse tõttu vajas arstiabi 21 last. Valdav enamik juhtudest olid seotud kuni 4-aastaste lastega. Enamik kuni 4-aastaste laste ravijuhte oli omakorda seotud toidu sissehingamise (W79) ja esemete hingamisteedesse sattumisega (W80). 70% hingamisohuse intsidente leidsid aset koduses keskkonnas. Kuni 4-aastaste ravikulu ühe juhu kohta oli ca 560 eurot. 1.1.4. Laste vigastused suitsu ning tule toimel ning põletused Tuleõnnetuses hukkus 2015. aastal kaks alla 14-aastast last. Lapsed hukkusid kodus puhkenud tulekahjus. Suitsu, tule ja leekide toimel tekkinud vigastuste tõttu vajasid kõige enam abi sarnaselt eelnevatele aastatele 0-4-aastased lapsed – 61 last. 70% juhtudest said lapsed vigastuse koduses keskkonnas. Ravikulu ühe lapse kohta oli ca 3700 eurot. Peamiseks ravi põhjuseks oli tuleohtliku aine süttimise toime (X04) ja muu täpsustatud suitsu, tule ja leekide toime (X08). 2015. aastal vajas põletuste tõttu arstiabi 767 0–4-aastast last. 2014. aastal vajas põletuste tõttu arstiabi 722 last. Haigestumuskordaja oli 2015. aastal kõrgem. Kõige enam vajasid lapsed ravi põletuse tõttu erinevate vedelikega (va tuline kraanivesi) (X12) – 209 juhtu. Sageduselt järgnes kokkupuude tuliste jookide, toidu, rasvade ja toiduõlidega (X10). Samuti oli ravikulu ühe lapse kohta mõneti suurem kui 2014 – 254 eurot. 1.1.5. Laste vigastused juhuslike mürgistuste tõttu Juhusliku mürgistuse tõttu suri üks 14-aastane laps. Surma põhjuseks oli märgitud juhuslik mürgistus muude ja täpsustamata kemikaalide ning kahjulike ainetega (X49). 10 Kõige enam vajasid juhuslike mürgistuste tõttu sarnaselt eelnevatele aastatele ravi kuni 4- aastased lapsed – 279 juhtu, millest 72% leidis aset koduses keskkonnas. Kuni 4-aastaste seas oli kõige rohkem juhuslikke mürgistusi muude ja täpsustamata kemikaalide ning kahjulike ainetega (X49) – 117 juhtu. Sellesse kategooriasse liigituvad näiteks pesuvahendid. 1.1.6. Laste vigastused tahtliku enesekahjustuse tõttu 2015. aastal suri enesetapu tõttu kaks last. Tahtliku enesekahjustamise tõttu vajas 2015. aastal ravi 62 5–14-aastast last. Keskmine ravikulu oli 529 eurot ühe lapse kohta. Sagedasemaks enesekahjustamise viisiks oli mürgistus erinevate ravimitega. 68% 5–14-aastaste laste enesevigastamistest leidis aset kodus. 1.1.7. Laste vigastused rünnete tõttu 2015. aastal suri ründe tagajärjel üks 14-aastane laps. Palju ründeid oli 2015. aastal seotud kuni 4-aastaste lastega. Kuni 4-aastased lapsed vajasid arstiabi muude rünnete hulgas ka nii kõrgusest alla tõukamise, kägistamise (X91) kui ka seksuaalründe tõttu. Samuti vajasid kuni 4-aastased lapsed arstiabi hooletusse jätmise – 11 juhtu ja muu halva kohtlemise tõttu – 27 juhtu. 32% juhul oli ründe toimumise kohaks märgitud tänav. 23% oli ründe aset leidmise kohaks kodu. 2015. aastal vajas rünnete tõttu arstiabi 151 5–9-aastast ja 383 10–14-aastast last. 43% 5–9- aastaste juhtude puhul oli ründe kohaks märgitud lasteaed või kool, 10–14-aastaste puhul oli vastav osakaal ca 34%, tänava osakaal 19%. Kokkuvõttes on kuni 4-aastaste laste vigastused mitmes kategoorias sagenenud. Kui võiks arvata, et põhjuseks võib olla laste suurem arv vastavas vanusgrupis, siis nii see ei ole. Statistikaameti andmetel (1. jaanuari seisuga) oli 2014. aastal Eestis 0–4-aastaseid lapsi 73 673, siis 2015. aastal oli vastav arv 71 714. 11 2. Olukorra kirjeldus välispõhjuste lõikes 2.1 Sõidukiõnnetused Surma põhjuste registri andmetel hukkus 2015. aastal sõidukiõnnetuste (V01–V99) tõttu 86 inimest, Statistikaameti andmetel 78 inimest.6 Kui võtta aluseks WHO liiklussurmade definitsioon7, siis hukkus liiklusvigastuste tõttu 76 inimest. Maanteeameti (MNT) andmetel hukkus 2015. aastal 67 inimest.8 Seda seetõttu, et MNT loeb liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunuks inimest, kes sureb hiljemalt 30 päeva jooksul pärast õnnetust, kuid Surma põhjuste register ja Statistikaamet sellist piiri ei sea. Eesti rahvuslikus liiklusohutusprogrammis (RLOP) on püstitatud eesmärk, et kolme aasta keskmisena ei tohiks hukkuda liikluses rohkem kui 75 inimest aastas. Kui võtta aluseks MNT poolt kajastatavad andmed – 2013. aastal 81 hukkunut, 2014. aastal 78 hukkunut ja 2015. aastal 67 hukkunut, siis on kolme aasta keskmine 75 hukkunut aastas. Kui võrrelda Eestit EL-i keskmise tasemega, siis on Eestil veel liiklussurmade osas arenguruumi (joonis 8). Joonis 8. Liiklussurmade standarditud suremuskordaja Eestis ja Euroopa Liidus perioodil 2006–2014 20 Juhte 100 000 elaniku 15 10 kohta 5 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Aasta Eesti EL Allikas: European Health for All 6 Statistikaameti ja surma põhjuste registri vigastussurmasid puudutavad andmed erinevad kohati seetõttu, et Statistikaamet arvestab inimese elukohana rahvastikuregistrisse kantud aadressi, kuid surma põhjuste register inimese reaalset elukohta 7 European Health for All andmebaasis on liiklusvigastustena arvesse võetud V02-V04, V09, V12-V14, V20- V79, V82-V87, V89. 8 Liiklusõnnetuste statistika https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklusonnetuste-statistika 12 Keskmine sõidukiõnnetuses (V01–V99) hukkunu vanus oli 46 aastat (2014. aastal 43 aastat). Hukkunutest neli olid 2015. aastal kuni 14-aastased lapsed. Meeste osakaal hukkunutest oli 68,6% (2014. aastal 68,0%). Joobes ja joobe tunnustega inimese osalusel toimunud liiklusõnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest ja sai vigastada 215 inimest. 2014. aastal olid vastavad numbrid 15 ja 239. Joobes inimeste osakaal hukkunutest oli 2015. aastal 9,1% samas, kui 2014. aastal oli vastav osakaal 15,4%.9 Kõige enam hukkusid inimesed liikluses jalakäija ja sõiduautosõitjana (joonis 9). Joonis 9. 2015. aastal sõidukiõnnetustes hukkunud 40 35 Aboluutarv 30 25 20 15 10 5 0 Liiklusvigastuse liik Allikas: Surma põhjuste register 9Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis https://intra.tai.ee//images/prints/documents/147999781190_Alkoholi%20aastaraamat%202016.pdf 13 Sõidukiõnnetustes hukkunute seas domineerivad 25–44-aastased ning 60–64-aastased mehed (joonis 10). Joonis 10. 2015. aastal sõidukiõnnetuste tagajärjel hukkunud inimesed soo ja vanuse lõikes 12 Absoluutarv 10 8 6 4 2 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Surma põhjuste register Sõidukiõnnetustest tingitud suremuse kordaja oli kõrgem Hiiu-, Jõgeva-, Lääne-Viru- ja Pärnumaal (joonis 11). 2014. aastal oli antud näitaja kõrgeim Hiiu- ja Põlvamaal. Joonis 11. Sõidukiõnnetustes hukkunud inimesed maakondade lõikes10 30 25 Absoluutarv 20 15 10 5 0 Maakond Aboluutarv Juhte 100 000 inimese kohta Allikas: Surma põhjuste register 10 Tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa registreeritud elanike arv on võrreldes teiste maakondadega oluliselt väiksem (näiteks võrreldes Harjumaaga on see ca 67 korda väiksem). Seetõttu piisab vaid paarist surmajuhtumist, et suremuskordaja suureks muutuks 14 EHK andmetel vajas 2015. aastal sõidukiõnnetuste (V01–V99) tõttu arstiabi 9747 inimest. Ravikulu kokku oli 2015. aastal ca 2,6 mln eurot, 2014. aastal oli ravikulu suurus 2,8 mln eurot. Absoluutarvuliselt vajasid levinumates sõidukiõnnetustes viga saanud inimestest kõige enam ravi 25–29-aastased inimesed (joonis 12). See kattub osaliselt sõidukiõnnetustes hukkunud inimeste profiiliga. Nii nagu 2014. aastal vajasid ka 2015. aastal kõige enam arstiabi sõidukiõnnetuses vigastada saanud jalgratturid. Need juhud moodustasid enam kui poole kõigist ravi saanutest – 4375 inimest. Kõige enam vajasid selles kategoorias arstiabi just 10–14-aastased lapsed (joonis 12). Vigastatute arvu poolest olid järgmised kategooriad sõidukiõnnetuses vigastatud sõiduautosõitja – 1885 isikut ja sõidukiõnnetuses vigastatud mootorrattur – 1527 isikut. Joonis 12. Levinumates sõidukiõnnetustes vigastada saanud inimesed vanuse lõikes 1000 800 600 400 200 0 jalakäija jalgrattur mootorrattur sõiduautosõitja Allikas: Eesti Haigekassa Nii nagu 2014. aastal vajasid ka 2015. aastal liiklusvigastuste tagajärjel inimesed ühe elaniku kohta kõige rohkem ravi Jõgevamaal (joonis 13). Joonis 13. Levinumates sõidukiõnnetustes vigastada saanud inimesed maakonna lõikes 1200 1000 800 600 400 200 0 jalakäija jalgrattur mootorrattur sõiduautosõitja Allikas: Eesti Haigekassa 15 Järgnevalt on kirjeldatud erinevate sõidukiõnnetuste tõttu tekkinud vigastuste ravi andmed detailsemalt. Sõidukiõnnetuses vigastatud jalakäija (V01–V09) 2015. aastal vajas jalakäijana õnnetusse sattunutest arstiabi 943 inimest. Keskmine ravikulu ühe inimese kohta oli 409 eurot. Absoluutarvudes ei joonistu jalakäijate seas välja konkreetseid riskigruppe (joonis 14). Joonis 14. 2015. aastal arstiabi vajanud jalakäijad (V01-V09)11 100 Absoluutarv 80 60 40 20 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Jalakäijatega seotud ravikulud olid kõige suuremad 35–39 ja 70–74-aastaste inimeste seas (joonis 15). 11 Käesoleva aruande analüütilise osa koostamiseks kasutati EHK agregeeritud andmeid. See tähendab, et vigastuste raviga seotud kirjetes ei olnud võimalik tuvastada konkreetseid isikuid. Selle tõttu võib olla tegelik ravi vajanud inimeste arv väiksem – mõni isik on näiteks ühe kalendriaasta jooksul vajanud erinevate või ka sama välispõhjuse tõttu mitu korda ravi. Näiteks on võimalik, et inimene vajab ühe kalendriaasta jooksul ravi mitme erineva jalgrattaõnnetuse tõttu. Samuti võib esineda seda, et ühe õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastused on klassifitseeritud erinevate arstivisiitide korral erineva välispõhjuse koodiga ja selle tõttu on käesoleva andmestiku põhjal üks välispõhjusest tingitud vigastus kirjas mitme juhuna. 16 Joonis 15. Jalakäijatega seotud (V01–V09) ravikulud 2015.aastal 120000 Ravikulu (eurodes) 100000 80000 60000 40000 20000 0 Vanus Allikas: Eesti Haigekassa Sõidukiõnnetustes vigastatud jalgrattur (V10–V19) 2015. aastal vajas jalgratturina õnnetusse sattununa arstiabi 4375 inimest. Keskmine ravikulu ühe inimese kohta oli 184 eurot. Kõige enam vajasid jalgratturina vigastada saanud arstabi 5–14- aastased lapsed ja kuni 19-aastased noorukid (joonis 16). Joonis 16. 2015. aastal ravi vajanud jalgratturid (V10-V19) 600 Absoluutarv 500 400 300 200 100 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Jalgratturitena vigastada saanutest (V10–V19) olid suurimad ravikulud seotud kuni 4-aastaste lastega (joonis 17). 17 Joonis 17. 2015. aastal jalgratturitena vigastada saanud inimeste ravikulu vanuse lõikes 80000 Ravikulu eurodes 60000 40000 20000 0 Vanus Allikas: Eesti Haigekassa Kuna jalgrattaga seotud õnnetustest olid suur osa kokkupõrketa sõidukiõnnetused (V18), siis analüüsiti neid detailsemalt. Kokkupõrketa jalgrattaõnnetuste tõttu vajas 2015. aastal ravi 3434 inimest. Keskmine ravikulu oli 187 eurot inimese kohta. Kõige enam vajasid kokkupõrketa jalgrattaõnnetuste tõttu ravi lapsed (joonis 18). Kokku vajas ravi 1102 kuni 14-aastast last. Keskmine ravikulu oli 125 eurot lapse kohta. 82% antud õnnetustest leidis aset kodus. Joonis 18. Kokkupõrketa õnnetuses vigastada saanud jalgratturid (V18) vanuse lõikes 500 Absoluutarv 400 300 200 100 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Sõidukiõnnetuses vigastatud mootorrattur (V20–V29) ja kolmerattalisel mootorsõidukil sõitja (V30– V39) Mootorratturina vigastada saanuna vajas 2015. aastal arstiabi 1527 inimest. Keskmine ravikulu oli 317 eurot inimese kohta. Kolmerattalisel mootorsõidukil sõitjana vajas ravi 43 inimest. Keskmine ravikulu ühe inimese kohta oli 427 eurot. Kõige rohkem vajasid ravi 25–29-aastased mehed (joonis 18 19). Joonis 19. Mootorratturi ja kolmerattalisel mootorsõidukil sõitjana ravi vajanud vanuse ja soo lõikes 300 250 Absoluutarv 200 150 100 50 0 Teljetiitel Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Joonis 20. Mootorratturi ja kolmerattalisel mootorsõitjana vigastada saanute ravikulu vanuse lõikes 150000 Ravikulu (eurodes) 100000 50000 0 Vanus Allikas: Eesti Haigekassa Sõidukiõnnetuses vigastatud sõiduautosõitja V40–49 2015. aastal vajas ravi 1885 inimest, kes said vigastada autosõitjana. Keskmine ravikulu ühe inimese kohta oli 331 eurot. Kõige enam vajasid ravi 20–29-aastased inimesed (joonis 21). 19 Joonis 21. 2015. aastal sõiduatosõitjana ravi vajanud inimesed soo ja vanuse lõikes 250 Aboluutarv 200 150 100 50 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Ravikulud olid kõige suuremad 20–34-aastaste inimeste ja kuni 4-aastaste laste seas (joonis 22). Joonis 22. 2015. aastal sõiduatosõitjana ravi vajanud inimeste ravikulu vanuse lõikes 100000 Ravikulu (eurodes) 80000 60000 40000 20000 0 Vanus Allikas: Eesti Haigekassa Sõidukiõnnetuses vigastatud pikapi- või veoautosõitja (V50–V59) või raskeveoautosõitja (V60–V 69) Pikapi, veoauto- või raskeveoautosõitjana vigastada saanuna vajas 2015. aastal ravi 104 inimest. Keskmine ravikulu inimese kohta oli 370 eurot. Kõige enam vajasid 2015. aastal ravi 50–54- aastased mehed (joonis 23). 20 Joonis 23. Pikapi, veoauto- või raskeveoautosõitjana ravi vajanud inimesed vanuse lõikes 20 15 10 5 0 0-4 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Kõige suuremad ravikulud olid samuti seotud 50–54-aastaste meestega (joonis 24). Joonis 24. Pikapi, veoauto- või raskeveoautosõitjatega seotud ravikulud vanuse lõikes 20000 15000 10000 5000 0 0-4 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 Allikas: Eesti Haigekassa Sõidukiõnnetuses vigastatud bussisõitja V70–V79 2015. aastal vajas bussisõitjana vigastada saanuna ravi 242 inimest. Keskmine ravikulu ühe inimese kohta oli 217 eurot. Vanuseliselt joonistusid ravi vajanute seas välja eakad – üle 79- aastased naised (joonis 25). 21 Joonis 25. 2015. aastal bussisõitjana vigastada saanud inimesed soo ja vanuse lõikes 40 35 Absoluutarv 30 25 20 15 10 5 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Kõige suuremad ravikulud olid samuti seotud eakatega (joonis 26). Joonis 26. 2015. aastal bussisõitjana vigastada saanud inimeste ravi vanuse lõikes 14000 Ravikulu (eurodes) 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 Vanus Allikas: Eesti Haigekassa 22 Joonis 27. 2015. aastal bussisõitjana vigastada saanud inimesed maakondade lõikes 200 150 100 50 0 Maakond Absoluutarv Juhte 100 000 elaniku kohta Allikas: Eesti Haigekassa Muud maismaaliiklus-ja sõidukiõnnetused V80–V89 Muudes maismaaliiklus- ja sõidukiõnnetustes vajas ravi kokku 508 inimest. Keskmine ravikulu oli 342 eurot inimese kohta. Kõige enam vigastatuid oli 10–14-aastaste laste seas (joonis 28). Joonis 28. Muudes maismaa- ja sõidukiõnnetustes vigastada saanud inimesed vanuse ja soo lõikes 120 Absoluutarv 100 80 60 40 20 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Ravikulud olid suurimad laste ja eakate seas (joonis 29). 23 Joonis 29. Muudes maismaa- ja sõidukiõnnetustes vigastada saanud inimeste ravikulu vanuse lõikes 30000 Ravikulu (eurodes) 25000 20000 15000 10000 5000 0 Vanus Allikas: Eesti Haigekassa Veesõidukiõnnetused (V90–V94) Veesõidukiõnnetuste tõttu vajas 2015. aastal ravi 39 inimest. Keskmine ravikulu ühe inimese kohta 504 eurot. Kõige enam vajasid ravi 25–44-aastased inimesed (joonis 30). Joonis 30. Veesõidukiõnnetuste tõttu ravi vajanud inimesed soo ja vanuse lõikes 10 8 Absoluutarv 6 4 2 0 0-4 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 60-64 65-69 75-79 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Veesõidukiõnnetustega seotud ravikulud olid suurimad 25–39-aastaste ja 50–64-aastaste seas (joonis 31). 24 Joonis 31. Veesõidukiõnnetustega seotud vigastuste ravikulu vanuse lõikes 8000 Ravikulu (eurodes) 6000 4000 2000 0 0-4 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 60-64 65-69 75-79 Vanus Allikas: Eesti Haigekassa Raudteeõnnetused Raudteeõnnetustes hukkus 2015. aastal 9 inimest (2014. aastal 12) (TJA andmetel).12 Raudteega seotud õnnetustes sai EHK andmetel vigastada 32 inimest:  Vigastada sai jalakäijana (V05) 14 inimest;  Sõiduautosõitjana (V45) 4 inimest;  Mootorratturina (V25) 3 inimest;  Veoautosõitjana (V55) 3 inimest;  Raskeveoautosõitjana (V65) 1 inimene;  Raudteerongi või -veokil sõitjana (V81) 7 inimest. 2.2. Juhuslikud kukkumised ja mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastused Võrreldes 2014. aastaga hukkus 2015. aastal juhusliku kukkumise tagajärjel rohkem inimesi. Surma põhjuste registri andmetel hukkus kukkumise tagajärjel 123 inimest (Statistikaameti andmetel 119 inimest). Pärast 2010. aastat on kukkumissurmad pigem tõusvas trendis (joonis 32). 12 Õnnetused ja statistika http://www.tja.ee/2015/ 25 Joonis 32. Juhuslike kukkumistest tingitud surmad Eestis perioodi 2006 –2015 10 Juhte 100 000 elaniku 8 6 kohta 4 2 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Aasta Allikas: Statistikaamet Kukkumise tagajärjel hukkunute seas ei olnud ühtegi last. Hukkunu keskmine vanus oli 65 aastat (2014. aastal 64 aastat) ning 66% hukkunutest olid eesti rahvusest. Meeste osakaal hukkunutest oli 68% (2014. aastal 70%). 2015. aastal olid kukkumise tõttu hukkunutest alkoholijoobes 22%, 2014. aastal ca 3313. Seega on joobes hukkunute osakaal vähenenud. Samas tuleb arvestada sellega, et ligi 44% hukkunute puhul jäi joove määramata. Seega võib alkoholi roll olla tegelikkuses oluliselt suurem. Kõige rohkem, 28 surma, paigutusid kategooriasse „täpsustamata kukkumine“. Sageduselt järgmine oli 27 surmaga muu kukkumine samal tasapinnal (W18). Kolmandal kohal hoonelt kukkumine (W13). Nii nagu ka 2014. aastal, oli 2015. aastal absoluutarvudes kõige rohkem kukkumissurmasid üle 85- aastaste inimeste seas (joonis 33). Joonis 33. 2015. aastal juhuslike kukkumiste tagajärjel hukkunud inimesed 20 Absoluutarv 15 10 5 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Surma põhjuste register 13 Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2016. Eesti Konjunktuuriinstituut, Tervise Arengu Instituut 26  Nii nagu 2014. aastal esines ka 2015. aastal kuni 65-aastaste seas enim kukkumissurmasid hoonelt või läbi ehitise kukkumise tõttu (W13) – 17 juhtu (joonis 34). Paraku jäi 16 kukkumissurma puhul kukkumiste asjaolud täpsustamata. 14 juhul oli kukkumise põhjuseks märgitud muu kukkumine samal tasapinnal (W18). Sarnaselt 2014. aastale oli üle 65-aastaste seas oli peamiseks kukkumissurma põhjuseks kukkumine samal tasapinnal (W01) – 15 juhtu (joonis 33). Sageduselt järgnesid muu kukkumine samal tasapinnal ja täpsustamata kukkumine. Joonis 34. Kukkumissurmad kukkumise mehhanismi lõikes 18 16 14 12 Absoluutarv 10 8 6 4 2 0 libisemise ja uiskude, voodiga muu trepilt või hoonelt või muu muu täpsustamata komistamine suuskade ja seotud mööbliga astmetelt ehitiselt kukkumine kukkumine kukkumine samal rulaga seotud seotud kukkumine kukkumine ühelt samal tasapinnal kukkumine kukkumine tasapinnalt tasapinnal teisele Kukkumise mehhanism Kuni 65-aastased Üle 65-aastased Allikas: Surma põhjuste register Ühe hukkunu surma põhjuseks on märgitud uiskude, suuskade või rulluiskudega seotud kukkumine (W02). Kukkumise tagajärjel tekkis traumaatiline ajuturse (S06.1). Peamiselt toimusid kukkumised kodukeskkonnas ja tänaval (joonis 35). 27 Joonis 35. Kukkumiste toimumise asukoht kukkumise mehhanismi lõikes 25 20 Absoluutarv 15 10 5 0 Hoonelt Libisemine ja Muu kukkumine Trepilt ja astmetelt Täpsustamata kukkumine komistamine samal samal tasapinnal kukkumine kukkumine tasapinnal Kukkumise mehhanism Kodu Tänav Tööstus Allikas: Surma põhjuste register Kui 2014. aastal oli kõrgeim kukkumistest põhjustatud suremuse kordaja Pärnu- ja Võrumaal, siis 2015. aastal oli see kõrgeim Järvamaal (joonis 36). Joonis 36. 2015. aastal kukkumiste tagajärjel hukkunud inimesed maakondade lõikes 60 50 40 30 20 10 0 Maakond absoluutarv kordaja 100 000 elaniku kohta Allikas: Surma põhjuste register Kukkumise tõttu vajas 2015. aastal arstiabi 100 235 inimest (2014. aastal 96 052). Ravikulud olid ca 23 mln eurot (2014. aastal 19,2 mln). Kõige enam vajasid juhuslike kukkumiste tõttu arstiabi kuni 4-aastased ja 10–14-aastased lapsed (joonis 37). Kõige suuremad ravikulud olid aga seotud üle 85-aastaste inimeste raviga. Kukkumiste puhul oli kodukeskkonna osakaal järgnev:  52% kukkumiste tõttu arstiabi vajanud kuni 4-aastastest lastest kukkusid kodus; 28   30% 15–64-aastest kukkus kodus;  46% üle 65-aastastest kukkus kodus. Joonis 37. Juhuslike kukkumiste tõttu arstiabi vajanud inimesed vanuse lõikes 10000 8000 6000 4000 2000 0 Absoluutarv Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Summaarselt olid kõige suuremad ravikulud seotud eakate kukkumisega (tabel 2). Tabel 2. Kukkumistest tingitud ravi andmed 2015. aastal Vanus Ravi vajanud isikute Raviarvete arv Ravikulud (eurodes) arv 0–14 25 000 35 134 2 536 043 15–64 53 597 78 189 8 454 532 65 ja vanem 21 138 32 835 12 061 299 Allikas: Eesti Haigekassa 29 Kõige suurem oli kukkumistest tingitud haigestumuskordaja sarnaselt 2014. aastale Jõgeva- ja Põlvamaal (joonis 38). Joonis 38. Juhuslike kukkumiste tõttu arstiabi vajanud inimesed maakondade lõikes 45000 40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 Maakond Absoluutarv Kordaja 100 000 elaniku kohta Allikas: Eesti Haigekassa Kõige enam vajasid inimesed arstiabi samal tasapinnal kukkumise (W01) tõttu. Samal tasapinnal kukkumise tõttu vajas 2015. aastal ravi 54 174 inimest. Absoluutarvudes vajasid kõige enam arstiabi kuni 4-aastased ja 10–14-aastased lapsed (joonis 39). 30% antud kukkumistest toimus kodukeskkonnas ja 13% tänaval. Tööülesandeid täites sai tasapinnal kukkudes vigastada 908 inimest. Keskmine ravikulu oli 212 eurot inimese kohta. Joonis 39. 2015. aastal tasapinnal kukkumise tõttu ravi vajanud inimesed soo ja vanuse lõikes 5000 Absoluutarv 4000 3000 2000 1000 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa 30 Kõige suuremad ravikulud olid seotud eakatega (joonis 40). Joonis 40. 2015. aastal tasapinnal kukkumise tõttu ravi vajanud inimesed soo ja vanuse lõikes 3000000 Ravikulu (eurodes) 2500000 2000000 1500000 1000000 500000 0 Vanus Allikas: Eesti Haigekassa Kuni 4-aastaste laste seas oli ülekaalukaks kukkumise põhjuseks libisemine ja komistamine samal tasapinnal – 4318 juhtu. Keskmine ravikulu oli 110 eurot ühe lapse kohta. Kukkumise asukohad olid järgnevad:  46% - kodu  3% - elamisasutus  6% - lasteaed  15% - tänav. Kõige suurem keskmine ravikulu kuni 4-aastaste laste oli seotud hoonelt ja läbi hoone kukkumisega – 1229 eurot lapse kohta (65 juhtu). 71% üle 85-aastaste kukkumistest moodustas libisemine ja kukkumine samal tasapinnal. Kusjuures keskmine ravikulu oli 895 eurot ühe inimese kohta. Kukkumise aset leidmise asukohad olid järgnevad:  57% - kodu  11% - elamisasutus  16% - tänav. 31 Joonis 41. Jääl kukkumise tõttu arstiabi vajanud inimesed soo ja vanuse lõikes 400 Absoluutarv 300 200 100 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Üks kukkumise liik, mis on oluliselt seotud tänavatega, on jääl kukkumine. Ligikaudu 46% jääl kukkumistest leiab aset tänaval. 1,8% oli märgitud, et kukuti spordi- või kehakultuuriväljakul. Kõige enam ravi vajasid 55–69-aastased naised (joonis 41). Suurimad ravikulud olid samuti seotud 55– 69-aastaste inimestega (joonis 42). Joonis 42. Jääl kukkumisega seotud ravikulud vanuse lõikes 120000 Ravikulu (eurodes) 100000 80000 60000 40000 20000 0 Vanus Allikas: Eesti Haigekassa Mehaanilise jõu toimel saadud vigastused 2015. aastal hukkus eluta mehaanilise jõu toimel 13 inimest, nende hulgas üks 5- ja teine 7- aastane laps. Mõlema lapse surma välispõhjuseks oli kokkupuude muude ja täpsustamata seadmetega (W31). 2015. aastal vajasid eluta mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastuste tõttu arstiabi 71 003 isikut. 2014. aastal oli vastav arv mõnevõrra suurem – 71 397 isikut. Ravikulu oli 2015. aastal samuti 32 mõnevõrra väiksem – ca 4,6 mln eurot (2014. aastal ca 5,1 mln eurot). Kõige enam vajasid 2015. aastal eluta mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastuste tõttu ravi kuni 4-aastased lapsed (joonis 43). Samuti vajasid sagedamini arstiabi 10–14-aastased lapsed ja 25–29-aastased inimesed. Kuni 4-aastaste laste juhtudest moodustasid 1/3 vigastused, mis olid tekkinud löögist vastu esemeid või nendega (W22). See põhjus oli kõige sagedasem ka kõigi teiste vanusgruppide lõikes (joonis 44). Keskmine ravikulu oli 49 eurot ühe lapse kohta. 24% juhtudest oli tingitud silma või loomuliku kehaava kaudu sisenenud võõrkeha poolt tekitatud vigastustest. Keskmine ravikulu oli 42 eurot lapse kohta. Joonis 43. 2015. aastal eluta mehaanilise jõu toimel vigastatud vanuse ja soo lõikes 9000 8000 7000 Absoluutarv 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa 33 Joonis 44. Eluta mehaanilise jõu toimel tekkivate vigastuste sagedasemad põhjused 25000 20000 15000 10000 5000 0 Absoluutarv Vigastuse mehhanism Allikas: Eesti Haigekassa Tabel 3. Eluta mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastuste ravi andmed Vanus Ravi vajanud isikute Raviarvete arv Ravikulud (eurodes) arv 0–14 19 681 24 741 1 042 768 15–64 45 405 59 265 2 950 810 65 ja vanem 5917 7899 57 004 Allikas: Eesti Haigekassa 34 Eluta mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastuste tõttu ei joonistunud piirkondlikult ühtegi kõrgema riskiga piirkonda välja (joonis 45). Joonis 45. Eluta mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastuste tõttu ravi vajanud inimesed maakondade lõikes 35 000 30 000 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0 Maakond Absoluutarv Juhte 100 000 elaniku kohta Allikas: Eesti Haigekassa 2015. aastal vajas ravi 14 463 inimest (2014.aastal 13 400 inimest). Ravikulu oli kokku 785 582 eurot (2014. aastal 655 700 eurot). Kõige enam vajasid ravi kuni 0–4 ja 10–14-aastased lapsed. Suurimad ravikulud olid seotud üle 65-aastaste raviga. Elusolendi mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastuste tõttu vajasid kõige rohkem ravi kuni 0–4 ja 10–14-aastased lapsed (joonis 46). Kuni 4-aastased lapsed vajasid kõige enam arstiabi seetõttu, et neid oli löödud, väänatud, hammustatud või kriimustatud teise isiku poolt (W50). Siinkohal on kahtlus, et selle kategooria all võib olla peidus vägivalla juhte. Sageduselt järgmine ravi põhjus oli mittemürgiste putukate või muude lülijalgsete hammustus ja nõelamine (W57). 10–14-aastaste seas oli ülekaalukaks ravi põhjuseks samuti W50. 35 Joonis 46. 2015. aastal elusolendi mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastatud vanuse lõikes 2500 2000 1500 1000 Absoluutarv 500 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Tabel 4. Elusolendi mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastuste ravi andmed Vanus Ravi vajanud isikute Raviarvete arv Ravikulud (eurodes) arv 0–14 4943 6145 261 834 15–64 7612 9358 413 667 65 ja vanem 1882 2305 109 405 Allikas: Eesti Haigekassa Sarnaselt eluta mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastustega ei joonistu ka elusolendi mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastuste puhul välja piirkondlikke riske (joonis 47). 36 Joonis 47. Elusolendi mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastustega seotud ravikulud maakondade lõikes 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Maakond Absoluutarv Kordaja 100 000 inimese kohta Allikas: Eesti Haigekassa 2.3. Uppumised ja lämbumised Surma põhjuste registri andmetel hukkus 2015. aastal uppumise tõttu 38 inimest (2014. aastal 65), Statistikaameti andmetel 35 inimest. 2015. aastal uppus kaks alla 14-aastast last. Siseturvalisuse arengukavas on püstitatud eesmärk, et 2020. aastal ei upu üle 38 inimese. Sellest lähtudes võiks väita, et eesmärk on saavutatav. Uppunutest olid 2015. aastal joobes 42%, 2014. aastal 57%. Kõige enam hukkunuid oli 50–54- aastaste meeste seas (joonis 49). Nii nagu ka 2014. aastal oli uppunu keskmine vanus 47 aastat. Meessoo osakaal oli 79% (2014. aastal 83%). 55% hukkunutest olid eesti rahvusest. 58% oli surma põhjuseks uppumine looduslikus veekogus. Kolm täiskasvanud inimest uppus vannis (W65) ja kaks basseinis. PäA andmetel tegeles kaheksa inimest enne uppumist suplemisega ja seitse inimest kalastamisega. Ükski uppunud kalamees ei kasutanud 14 turvavarustust. 14 Uppunutega veeõnnetused, 2015. Päästeamet https://www.rescue.ee/dotAsset/2485c2c8-9c08-411c-a250-63e90d712dcf.pdf 37 Joonis 48. Uppumissurmad Eestis perioodil 2006–2015 8 suremuskordaja Standarditud 6 4 2 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Aasta Allikas: Statistikaamet Joonis 49. 2015. aastal uppumise tõttu hukkunud inimesed soo ja vanuse lõikes 8 7 6 Absoluutarv 5 4 3 2 1 0 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Surma põhjuste register Kui 2014. aastal oli piirkondlikult kõrgeim suremuskordaja Hiiu- ja Jõgevamaal, siis 2015. aastal oli kordaja kõrgeim Hiiu- ja Valgamaal (joonis 50). 38 Joonis 50. 2015. aastal uppumise tõttu hukkunud inimesed maakondade lõikes 25 20 15 10 5 0 Maakond Absoluutarv Juhte 100 000 elaniku kohta Allikas: Surma põhjuste register Uppumisohtu sattumise (W65–W74) tõttu vajas 2015. aastal arstiabi 22 inimest, neist neli olid alla kuni 4-aastased. Ravikulu oli kokku ca 15 tuhat eurot (2014. aastal ca 27 tuhat eurot). Ligi pooled juhtudest olid seotud looduslike veekogudega, kuid seitse juhtu vanni ja basseiniga. Kõige suuremad ravikulud olid seotud tööealiste inimestega (tabel 5). Tabel 5. 2015. aastal uppumisohtu sattumisega seotud ravi andmed Vanus Ravi vajanud isikute Raviarvete arv Ravikulud (eurodes) arv 0–14 4 4 2271 15–64 16 18 12 772 65 ja vanem 2 2 238 Allikas: Eesti Haigekassa Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et vähenenud on nii uppunute kui uppumisohu tõttu arstiabi vajanud inimeste arv. Muu juhusliku hingamisohustuse tõttu suri Surma põhjuste registri andmetel 27 inimest. 2014. aastal oli hukkunuid 22. Kolm hukkunut olid alla 9-aastased. Keskmine hukkunu vanus oli 54 aastat. 74% hukkunutest olid meessoost. Üle poole juhtudest olid põhjustatud maosisu sissehingamisest (W78). Ühe hukkunu puhul oli lisaks maosisu sissehingamisele surma põhjuseks 39 märgitud koljusisene vigastus (S06). Juhusliku hingamisohustuse tõttu vajas 2015. aastal arstiabi 83 inimest (2014. aastal 89 inimest). Summaarne ravikulu oli ca 118 tuhat eurot (2014. aastal ca 67 tuhat eurot). Peamisteks vigastuse põhjusteks oli toidu või esemete hingamisteedesse sattumine. Kõige enam vajasid arstiabi kuni 4-aastased lapsed (joonis 51). Kuigi ravi vajavaid inimesi polnud rohkem kui 2014. aastal, suurendasid ravikulusid mõned väga kallid ravijuhud:  vanusgruppi 70–74 kuuluv naine, kes vajas ravi hingamisteede sulgust põhjustava toidu sissehingamise ja neelamise (W79) tõttu. Tema ravi läks maksma ca 28 700 eurot.  vanusgruppi 50–54-aastat kuulunud mees, kes vajas ravi samuti toidu sissehingamise tõttu. Ravikulu oli kokku ca 16 tuhat eurot. Joonis 51. Hingamisohustuse tõttu arstiabi vajanud inimesed soo ja vanuse lõikes 25 Absoluutarv 20 15 10 5 0 0-4 5-9 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Kõrgeim haigestumuskordaja oli Läänemaal (joonis 52). Joonis 52. Hingamisohustuse tõttu arstiabi vajanud inimesed maakondade lõikes 30 25 20 15 10 5 0 Maakond Absoluutarv Juhte 100 000 elaniku kohta Allikas: Eesti Haigekassa 40 Üle 65-aastaste inimeste puhu oli küll kõige vähem ravijuhte, kuid summaarne ravikulu oli seda arvestades ebaproportsionaalselt suur, mis tähendab, et ravi ühe juhu kohta oli kallim, kui teistes vanusgruppides (tabel 6). Tabel 6. 2015. aastal juhusliku hingamisohustuse tõttu tekkinud vigastustega seotud ravi andmed Vanus Ravi vajanud isikute Raviarvete arv Ravikulud (eurodes) arv 0–14 31 34 12 592 15–64 35 46 59 241 65 ja vanem 17 19 46 269 Allikas: Eesti Haigekassa 2.4. Tulekahjud ja põletused Suitsu, tule ja leekide toimel (X00–X09) hukkus 2015. aastal Surma põhjuste registri andmetel 54 inimest (2014. aastal 41 inimest), Statistikaameti andmetel hukkus tules 52 inimest. Kaks hukkunut olid alla 14-aastased lapsed. Viimasel kahel aastal on suremus pigem tõusutrendi näidanud (joonis 53). Valdava enamiku surmade põhjuseks oli kontrollimata tule toime hoones või ehitises (X00). 76% oli surma põhjuseks süsinikoksiidi toksiline toime (T58). Üks inimene hukkus kokkupuutel tulise õhu ja gaasidega (X14). PäA andmetel hukkus 20 inimest hooletu suitsetamise tõttu, kusjuures neist 15 diivanil, voodis, madratsil, tugitoolis. 10 inimest hukkus hooletuse tõttu lahtise tule kasutamisel.15 Keskmine hukkunu vanus oli 63 aastat (2014. aastal 61 aastat). Suurem osa surmadest leidsid aset 50–69-aastaste meeste seas (joonis 54). Meeste osakaal hukkunutest oli 64,8% (2014. aastal 74%). 74% hukkunutest olid eesti rahvusest. Joobes hukkunute osakaal 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga vähenes – 2015. aastal oli joobes 55%, 2014. aastal 67% hukkunutest. 15 Päästeameti statistika. Tulekahjudes hukkunud https://www.rescue.ee/et/paasteamet/statistika/tulekahjudes-hukkunud.html 41 Joonis 53. Tule, suitsu ja leegi toimel hukkunute suremuskordaja perioodil 2006–2015 12 suremuskordajaga 10 Standarditud 8 6 4 2 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Aasta Allikas: Statistikaamet Joonis 54. Suitsu, tule ja leekide toimel hukkunud inimesed 2015. aastal vanuse ja soo lõikes 12 Absoluutarv 10 8 6 4 2 0 0-4 5-9 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 85 ja vanem Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Surma põhjuste register Kui 2014. aastal oli suremuskordaja kõige kõrgem Võrumaal, siis 2015. aastal oli vastav näitaja kõrgeim Lääne-Viru-, Põlva- ja Valgamaal (joonis 55). 42 Joonis 55. 2015. aastal suitsu, tule ja leekide toimel hukkunud maakondade lõikes 16 14 12 10 8 6 4 2 0 Maakond Absoluutarv Juhte 100 000 elaniku kohta Allikas: Surma põhjuste register 2015. aastal vajas suitsu, tule ja leekide toimel tekkinud vigastuste tagajärjel ravi 565 inimest. Ravikulu oli 817 761 eurot (2014. aastal 559 535 eurot). Kõige enam vajasid arstiabi 0–4-aastased lapsed ja 25–29-aastased inimesed (joonis 56). Üle kolmandiku juhtudest oli 25–29-aastaste seas vigastuse põhjuseks tuleohtliku aine süttimine (X04)16. 70% kuni 4-aastaste tule ja leegi toimel tekkinud vigastustest leidis aset kodus. 25–29- aastaste puhul oli koduse keskkonna osakaal 38%. Joonis 56. 2015. aastal suitsu, tule ja leekide tõttu ravi vajanud soo ja vanuse lõikes 80 Absoluutarv 60 40 20 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Kui 2014. aastal oli kõige kõrgem haigestumuskordaja Rapla- ja Jõgevamaal, siis 2015. aastal Lääne- ja Valgamaal (joonis 57). 16 X04 alla liigitatakse ka kütuse süttimisega seotud juhud 43 Joonis 57. 2015. aastal suitsu, tule ja leekide tõttu ravi vajanud maakonna lõikes 250 200 Teljetiitel 150 100 50 0 Teljetiitel Absoluutarv Juhte 100 000 inimese kohta Allikas: Eesti Haigekassa Pürotehnika plahvatusi kajastatakse eluta mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastuste all (W39). 2015. aastal vajasid pürotehnika plahvatuse tõttu ravi 36 inimest, kellest üheksa olid 5–14- aastased lapsed. Keskmine ravikulu oli ca 450 eurot ühe inimese kohta. Tabel 7. 2015. aastal tule ja leegi toimel tekkinud vigastustega seotud ravi andmed Vanus Ravi vajanud isikute Raviarvete arv Ravikulud (eurodes) arv 0–14 102 133 238 459 15–64 356 584 283 998 65 ja vanem 108 159 295 304 Allikas: Eesti Haigekassa Kuumuse ja tuliste esemetega kokkupuute (RHK süsteemis koodid X10–X19) tagajärjel tekkinud vigastuste tagajärjel vajas 2015. aastal ravi 3291 inimest (2014. aastal 3421 inimest). Ravikulud olid kokku 575 675 eurot (2014.aastal 630 313 eurot). Peamisteks kannatajateks olid kuni 4- aastased lapsed – 767 juhtu (joonis 58). 44 Joonis 58. Kuumuse ja tuliste esemetega kokkupuutel ravi vajanud inimesed soo ja vanuse lõikes 1000 Absoluutarv 800 600 400 200 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Kõige suuremad ravikulud olid seotud laste raviga (tabel 8). Tabel 8. 2015. aastal kuumuse ja tuliste esemetega kokkupuutel tekkinud vigastustega seotud ravi andmed Vanus Ravi vajanud isikute Raviarvete arv Ravikulud (eurodes) arv 0–14 1059 1907 226 603 15–64 1689 2410 198 635 65 ja vanem 543 759 150 437 Allikas: Eesti Haigekassa Kui 2014. aastal oli suitsu, tule ja leekide toimel tekkinud vigastuste haigestumuskordaja kõige kõrgem Rapla- ja Jõgevamaal, siis 2015. aastal oli see kõrgeim Hiiu- ja Valgamaal (joonis 59). 45 Joonis 59. Kuumuse ja tuliste esemetega kokkupuutel ravi vajanud inimesed maakonna lõikes 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 Maakond Absoluutarv Juhte 100 000 elaniku kohta Külmumised Surma põhjuste registri andmetel hukkus 2015. aastal külmumise tõttu 36 inimest (2014. aastal 50), Statistikaameti andmetel 34 inimest. Meeste osakaal oli 81% (2014. aastal 82%). Hukkunu keskmine vanus oli 60 aastat. Enamik hukkunutest olid vanuses 50–64 aastat (joonis 60). Hukkunutest oli alkoholijoobes 46%, 2014. aastal oli vastav osakaal 51%. Joonis 60. 2015. aastal külmumise tõttu surnud inimesed soo ja vanuse lõikes 15 Absoluutarv 10 5 0 30-34 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 80-84 85 ja vanem Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Surma põhjuste register 46 Külmumistest põhjustatud suremuskordaja oli kõige kõrgem Saaremaal (joonis 61). Joonis 61. 2015. aastal külmumise tõttu surnud inimesed maakondade lõikes 15 10 5 0 Maakond Absoluutarv Juhte 100 000 inimese kohta Allikas: Surma põhjuste register 2.5. Juhuslikud mürgistused Surma põhjuste registri andmetel suri 2015. aastal juhuslike mürgistuste tõttu 215 inimest (2014. aastal 237 inimest). Statistikaameti andmetel suri sel põhjusel 205 inimest. 120 juhtu olid põhjustatud alkoholimürgistusest (X45) (2014. aastal 123 juhtu). 79 juhul oli mürgistus põhjustatud narkootikumidest või psühhodüsleptikumidest (RHK-10 süsteemis koodiga X42).17 2014. aastal suri narkootikumimürgistuste tagajärjel 94 inimest. Seega on erinevus narkootikumimürgistuste puhul suurem. Kaheksa inimese surma põhjuseks oli juhuslik mürgistus antiepilektikumide, sedatiivhüpnootiliste, parkinsonismivastaste või mujal klassifitseerimata psühhotroopsete ravimitega (X41). Viie inimese surma põhjuseks oli märgitud mürgistus muude gaaside (mitte orgaaniliste) ja aurudega (X47).18 Ühe 14-aastase lapse surma põhjuseks oli märgitud juhuslik mürgistus muude ja täpsustamata kemikaalide ning kahjulike ainetega (X49).19 Narkootikumimürgistuse tagajärjel surnud inimeste keskmine vanus oli 32,4 aastat, alkoholimürgistuste tagajärjel surnud 52,3 aastat. Narkootikumimürgistuste puhul on eestlaste osakaal 20%, alkoholimürgistuste puhul 60% (tabel 9). 17 X42 - Juhuslik mürgistus mujal klassifitseerimata narkootikumide või psühhodüsleptikumidega [hallutsinogeenidega] ning nende toime 18 RHK-10 klassifitseeruvad X47 alla ka lämmastikoksiidid, majapidamisgaas, mootorsõiduki heitgaas, pisargaas, vingugaas ja vääveldioksiid 19 RHK-10 süsteemis klassifitseeruvad X49 alla ka liimid ja liimained 47 Tabel 9. Alkoholi- ja narkootikumimürgistuse tõttu surnud inimesi iseloomustavad parameetrid Narkootikumimürgistused Alkoholimürgistused Keskmine vanus 32 52 Meeste osakaal 87 82 Eesti rahvusest 20 60 inimeste osakaal Allikas: Surma põhjuste register Kui narkootikumimürgistuste (X42) tõttu hukkunutest on enamik vanuses 25–39, siis alkoholimürgistuste tõttu hukkusid peamiselt vanuses 39–69 (joonis 62). Joonis 62. 2015. aastal narkootikumi- ja alkoholimürgistuste tagajärjel surnud inimesed vanusrühmade lõikes 40 35 30 25 20 15 10 5 Absoluutarv 0 35-39 15-19 20-24 25-29 30-34 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 Vanus Narkomürgistused Alkomürgistused Allikas: Surma põhjuste register 48 Nii nagu ka 2014. aastal, oli alkoholimürgistustest tingitud surmade suremuskordaja ülekaalukalt kõrgeim Võrumaal (joonis 63). Joonis 63. Alkoholimürgistuste tõttu surnud inimesed maakondade lõikes 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Maakond Absoluutarv Juhte 100 000 elaniku kohta Allikas: Surma põhjuste register Narkootikumimürgistustest tingitud surmade suremuskordaja oli võrdselt kõrgeim Harju- ja Ida- Virumaal (joonis 64). Võrreldes 2014. aastaga on suremuskordaja vähenenud pigem Ida-Virumaal. Joonis 64. Narkootikumimürgistusest tingitud suremus maakondade lõikes 80 60 40 20 0 Harju Ida-Viru Järva Lääne-Viru Pärnu Maakond Absoluutarv Juhte 100 000 inimese kohta Allikas: Surma põhjuste register Juhuslike mürgistustega seotud ravikulud olid 2015. aastal ca 825 tuhat eurot, 2014. aastal ca 523 tuhat eurot. Ravi vajas 1351 inimest, 2014. aastal 1242 inimest. Kõige enam mürgistusi oli seotud täpsustamata kemikaalidega (joonis 65). Kuni 4-aastaste seas oli kõige rohkem juhuslikku 49 mürgistust muude ja täpsustamata kemikaalide ning kahjulike ainetega (X49)20 – 117 juhtu. 72% kuni 4-aastaste laste mürgistustest leidis aset koduses keskkonnas. Üle 65-aastaste seas oli sagedasemaks juhuslik mürgistus muude ja täpsustamata rohtude, ravimite või bioloogiliste ainetega ning nende toime (X44). Keskmine ravikulu oli 1742 eurot inimese kohta. 77% eakate juhuslikest mürgistustest leidis aset kodus. Joonis 65. Peamised juhuslike mürgistuste põhjused 2015. aastal 600 500 Absoluutarv 400 300 200 100 0 Mürgistuse mehhanism Allikas: Eesti Haigekassa Tabel 10. 2015. aasta juhuslike mürgistustega seotud ravi andmed Vanus Ravi vajanud isikute Raviarvete arv Ravikulud (eurodes) arv 0–14 342 374 73 912 15–64 693 865 267 724 65 ja vanem 316 381 483 137 Allikas: Eesti Haigekassa 20 X49 alla klassifitseeruvad ka seebid ja pindaktiivsed ained [pesemisvahendid] ning söövitavad aromaatsed ühendid, happed ja sööbeleelised 50 Kõige enam vajasid juhuslike mürgistuste tõttu ravi kuni 4-aastased lapsed 279 juhtu (joonis 66). Joonis 66. 2015. aastal juhuslike mürgistuste tõttu arstiabi vajanud inimesed vanuse ja soo lõikes 300 250 Absoluutarv 200 150 100 50 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Kui 2014. aastal vajati juhuslike mürgistuste tõttu enam arstiabi Põlva- ja Raplamaal, siis 2015. aastal oli kõrgeim haigestumuskordaja Ida- ja Lääne-Virumaal (joonis 67). Joonis 67. 2015. aastal juhusliku mürgistuse tõttu arstiabi vajanud maakondade lõikes 700 600 500 400 300 200 100 0 Maakond Aboluutarv Juhte 100 000 elaniku kohta Allikas: Eesti Haigekassa Alkoholimürgistuste (X45) tõttu vajas ravi vajas 2015. aastal 233 isikut (2014. aastal 178 inimest). Keskmine ravikulu 589 eurot inimese kohta (2014. aastal 245 eurot). 2015. aastal vajas alkoholimürgistuste (X45) tõttu ravi 49 kuni 14-aastast last ja 24 15–19-aastast noorukit. 51 Alkoholimürgistuste puhul oli mürgistuse toimumise asukohaks märgitud 42% kodu, 8% tänav, 18% muu täpsustatud koht ja 21% juhtudest jäi asukoht määramata. Narkootikumimürgistuste (X42) tõttu vajas ravi 80 inimest (2014. aastal 40 inimest). Keskmine ravikulu oli ca 397 eurot inimese kohta (2014. aastal 360 eurot). Narkootikumimürgistuste puhul oli mürgistuse aset leidmise kohaks märgitud 22% kodu, 35% muud täpsustamata kohad ja 27% juhtudest jäi asukoht täpsustamata. Narkootikumidega seotud ravi andmed ei piirdu vaid välispõhjuse koodiga X42 seotud arvetega. Sama kehtib ka alkoholimürgistuste puhul – käesolevas aruandes ei ole kajastatud psüühika- ja käitumishäiretega seotud raviarvete andmeid.21 2.6. Enese vastu suunatud vägivald Surma põhjuste registri andmetel hukkus enesetappude tagajärjel Eestis 2015. aastal 204 inimest (Statistikaameti andmetel 195 inimest). 2014. aastal hukkus 241 inimest. Seega on absoluutarvudes toimunud mõningane vähenemine. Statistikaameti andmetel oli enesetappudest tingitud suremuse standarditud kordaja 2015. aastal 15 juhtu 100 000 inimese kohta, 2014. aastal 17,9 juhtu. Seega paranemine on toimunud. Samas püsivat langustrendi hetkel prognoosida ei saa ja EL-i keskmise näitajaga võrreldes on Eesti olukord problemaatilisem (joonis 68). RTA-s on püstitatud eesmärk, et 2020. aastaks ei tohiks olla suremus enesetappude tõttu suurem kui 10 juhtu 100 000 elaniku kohta (mis on ka EL-i keskmine enesetappudest põhjustatud suremuskordaja). Joonis 68. Enesetappudest tingitud surmad perioodil 2006–2014 – Eesti võrdluses Euroopa Liidu keskmise näitajaga 20 suremuskordaja Standarditud 15 10 5 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Aasta Eesti EL Allikas: European Health for All 21 RHK-10 peatükk F10-F19, kus on muu hulgas eraldi jaotisena alkoholi tarvitamisest tingitud äge intoksikatsioon (F10.0) 52 Meeste osakaal 2015. aastal toimunud enesetappude hulgas oli 82%. Keskmine hukkunu vanus oli 50,6 aastat. Absoluutarvudes oli kõige enam hukkunuid 40–54-aastaste inimeste seas (joonis 69). 72% hukkunutest olid eesti rahvusest. Alkoholijoobes oli 32% enesetapu sooritanutest. 2014. aastal oli vastav osakaal ligi 37%. Valdavalt oli enesekahjustamise mehhanism tahtlik enesekahjustus poomise, kägistamise ja lämmatamisega (X70) – 155 juhtu. Kuuel juhul oli tegemist enesemürgistusega ravimitega (X64), 11 juhul lõpetati elu tulirelva (X74) ja seitsmel juhul terava eseme abil (X78). WHO on soovitanud metoodiliselt jätta välja tahtlikud alkoholimürgistused. 2015. aastal oli kaks surma, mis olid põhjustatud tahtlikust alkoholimürgistusest (X65). Seega nende surmade välja jätmine üldist pilti oluliselt ei muuda. Narkootikumidega tahtlikku enese mürgistamist esines ühel korral. Joonis 69. 2014. aastal enesetapu tagajärjel hukkunud inimesed soo ja vanuse lõikes 25 Absoluutarv 20 15 10 5 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Surma põhjuste register Kõige suurem oli enesetappude suremuskordaja oli 2015. aastal Jõgeva- ja Järvamaal (joonis 70). 2014. aastal oli vastav näitaja kõrgeim Põlvamaal. 53 Joonis 70. 2015. aastal enesetapu tagajärjel hukkunud maakondade lõikes 80 70 60 50 40 30 20 10 0 Maakond Absoluutarv Kordaja 100 000 elaniku kohta Allikas: Surma põhjuste register 2015. aastal vajas enese vastu suunatud vägivalla tõttu arstiabi 2012 isikut, 2014. aastal 1691 isikut. Ravikulu oli 2015. aastal kokku 1,37 mln eurot, 2014. aastal 1,25 mln eurot. Seega enesetappudest tingitud surmade arv on võrreldes 2014. aastaga vähenenud, kuid enesekahjustuse tõttu ravi vajanute arv pigem kasvab. Ilmselt on eksliku kodeerimise tõttu tahtliku enesekahjustuse kategoorias 281 juhtu, mis on seotud kuni 4-aastaste lastega, kusjuures enesekahjustamisena esineb ka mürgistust alkoholi (X65) ja ravimitega (X61). Analüüsi usaldusväärsuse tagamiseks antud andmeid detailsemas analüüsis kasutatud ei ole ja kodeerimise probleem vajab selgitamist. Kui välja arvata vastuolulised andmed kuni 4-aastaste laste enesevigastamise kohta, siis nii nagu ka 2014. aastal, on enese vigastamine kõige sagedasem 15–19-aastaste tüdrukute seas (joonis 71). Siinkohal on oluline, et välispõhjustest tingitud suremuskordaja on Statistikaameti andmetel 15–19-aastaste noorukite puhul kõige kõrgem just enesetappude osas. Ligi 59% enesevigastamistest leidis aset kodus. 54 Joonis 71. Tahtliku enesekahjustamise tõttu arstiabi vajanud inimesed soo ja vanuse lõikes 250 200 Absoluutarv 150 100 50 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Kui võtta enesekahjustamise juhtude seast välja alkoholi- ja narkootikumimürgistused, siis üldist pilti see ei muuda (joonis 72). Joonis 72. Tahtliku enesekahjustamise tõttu arstiabi vajanud inimesed soo ja vanuse lõikes (välja arvatud alkoholi- ja narkootikumimürgistused) 180 160 140 Absoluutarv 120 100 80 60 40 20 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa 55 Enesekahjustusega seotud ravikulud on kõige suuremad 50–54-aastaste inimeste seas (joonis 73). Joonis 73. Enesekahjustusest tingitud ravikulud 2015. aastal vanuse lõikes 250000 Ravikulu (eurodes) 200000 150000 100000 50000 0 Vanus Allikas: Eesti Haigekassa Tabel 11. Enesekahjustamisest tingitud ravi 2015. aastal Vanus Ravi vajanud isikute Raviarvete arv Ravikulud (eurodes) arv 0–14 62 78 37 820 15–64 1487 1797 977 978 65 ja vanem 177 212 232 494 Allikas: Eesti Haigekassa 56 Laste seas oli peamiseks enesekahjustamise viisiks mürgistus erinevate ravimitega (joonis 74). Joonis 74. Peamised enesekahjustamise viisid 5–14-aastaste laste hulgas 2015. aastal 12,5 12 Absoluutarv 11,5 11 10,5 10 9,5 9 Enesekahjustamise viis Allikas: Eesti Haigekassa 15–64-aastaste inimeste seas oli peamiseks enesekahjustamise viisiks mürgistus erinevate ravimite ja alkoholiga (joonis 75). Siinkohal pole võimalik hinnata, kuivõrd täpselt on alkoholi- ja ka narkootikumimürgistuste puhul määratud tahtlus. Peab kaaluma võimalust, et nende juhtude seas on ka juhusliku mürgistuse juhte. Joonis 75. Peamised enesekahjustamise viisid 15–64-aastaste hulgas 2015. aastal 600 500 Absoluutarv 400 300 200 100 0 Enesekahjustamise viis Allikas: Eesti Haigekassa 57 Eakate seas oli peamiseks enesekahjustamise viisiks mürgistus erinevate ravimite ja alkoholiga (joonis 76). Joonis 76. Peamised enesekahjustamise viisid 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas 2015 aastal 70 60 Absoluutarv 50 40 30 20 10 0 antiepileptikumid... muud ravimid... X64 alkohol X65 terav ese X78 X61 Enesekahjustamise viis Allikas: Eesti Haigekassa Enesekahjustustest tingitud haigestumuse kordaja oli kõrgeim Jõgeva- ja Põlvamaal (joonis 77). Ka 2014. aastal oli Põlvamaal üks kõrgemaid enesekahjustusest tingitud haigestumuskordajaid. Joonis 77. Enesekahjustustega seotud ravi maakondade lõikes 1000 800 600 400 200 0 Maakond Aboluutarv Juhte 100 000 elaniku kohta Allikas: Eesti Haigekassa Ebaselge tahtlusega sündmuse tõttu (Y10–Y34) suri Surma põhjuste registri andmetel 2015. aastal 42 inimest. WHO seisukoht on, et suures osas on ka nende juhtude puhul tegemist enesetapuga ning neid numbreid tuleks kajastada koos enesetappude statistikaga. 21 juhul oli surma välispõhjuseks märgitud ebaselge tahtlusega täpsustamata sündmus (Y34). 58 Välispõhjuse toime tagajärjeks oli antud juhtude puhul märgitud üle poolel juhtudest koljusisene vigastus (S06), mis on üks sagedasemaid välispõhjuse toime tagajärgi kukkumissurmade puhul. Kõige enam surmasid esines 45–64-aastaste seas ja valdav osa hukkunutest olid mehed (joonis 78). Hukkunu keskmine vanus oli 53 eluaastat. 2014. aastal oli suur osa surmajuhte 50–69- aastaste seas. Joonis 78. 2014. aastal ebaselge tahtluse tagajärjel hukkunud inimesed soo ja vanuse lõikes 10 Absoluutarv 8 6 4 2 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Surma põhjuste register 2.7. Teiste vastu suunatud vägivald 2015. aastal suri rünnete tõttu Surma põhjuste registri andmetel 45 inimest (2014. aastal 42 inimest). Statistikaameti andmetel oli vägivallast tingitud surmasid 42. Suremuskordaja on küll püsivas langustrendis, kuid EL-i keskmisega võrreldes on Eesti olukord mitu korda halvem (joonis 79). Joonis 79. Rünnete tagajärjel surnud 0–64-aastased inimesed perioodil 2006–2014 – Eesti ja Euroopa Liidu võrdlus 8 suremuskordaja Standarditud 6 4 2 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Aasta Eesti EL Allikas: European Health for all 59 78% hukkunutest olid meessoost (2014. aastal 79%). Sarnaselt 2014. aastale oli absoluutarvudes kõige enam hukkunuid 50–54-aastaste meeste seas (joonis 80). Keskmine hukkunu vanus oli sarnaselt 2014. aastale 48 eluaastat. 49% rünnetes hukkunutes olid eesti rahvusest. Joonis 80. 2015. aastal rünnete tõttu hukkunud inimesed vanuse lõikes 10 Absoluutarv 5 0 10-14 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 80-84 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Surma põhjuste register Kui 2014. aastal oli rünnetest tingitud suremuse kordaja 100 000 kõige kõrgem Raplamaal, siis 2015. aastal olid kõrgemate kordajatega Rapla-, Valga- ja Ida-Virumaal (joonis 81). Joonis 81. 2014. aastal rünnete tagajärjel hukkunud inimesed maakondade lõikes 40 35 30 Teljetiitel 25 20 15 10 5 0 Maakond Absoluutarv Juhte 100 000 elaniku kohta Allikas: Surma põhjuste register 2015. aastal vajas rünnete tõttu arstiabi 8212 inimest (2014. aastal 7364 inimest). Kui ravikulud rünnete raviks olid 2014. aastal ca miljon eurot, siis 2015. aastal tõusis kulu 1,3 miljoni euroni. Rünnete tõttu vajasid kõige enam arstiabi kuni 4-aastased lapsed. Kuna 2014. aastal olid andmed väikelaste osas radikaalselt erinevad, siis tuleks väikelaste vastu suunatud vägivalla kohta käivaid andmeid põhjalikumalt uurida. Kuni 4-aastaste laste vägivallaga seotud vigastuste ravikulu oli keskmiselt 211 eurot lapse kohta. 60 2014. aastal vajasid rünnete tõttu kõige rohkem ravi 20–24-aastased mehed. Kui jätta välja väikelapsi puudutavad andmed, kuna need vajavad lisaanalüüsi, siis oli 2015. aastal oli kõige enam vigastatuid 20–29-aastaste meeste seas (joonis 82). Joonis 82. Rünnete tõttu 2014. aastal arstiabi vajanud inimesed soo ja vanuse lõikes 1500 Absoluutarv 1000 500 0 Vanus Mees Naine Kokku Allikas: Eesti Haigekassa Rünnetest põhjustatud vigastuste ravikulud on suurimad kuni 4-aastaste laste seas. Täiskasvanute hulgas on ravikulud suurimad 20-49-aastaste inimeste seas (joonis 83). Joonis 83. 2015. aastal rünnetest tingitud vigastuste ravikulu vanuse lõikes 300000 Ravikulu (eurodes) 250000 200000 150000 100000 50000 0 Vanus Allikas: Eesti Haigekassa 61 Summaarselt olid kõige suuremad ravikulud seotud tööealiste inimestega (tabel 12), kuid kõige kallim ravi ühe inimese kohta oli seotud eakate raviga. Tabel 12. 2015. aastal rünnetega seotud ravi andmed Vanus Ravi vajanud isikute Raviarvete arv Ravikulud (eurodes) arv 0–14 1847 2069 301 388 15–64 6036 8031 898 004 65 ja vanem 329 463 101 338 Allikas: Eesti Haigekassa Rünnete tõttu ravi vajanud inimeste arv 100 000 elaniku kohta oli kõrgeim Ida-Viru ja Valga maakonnas (joonis 84). Antud maakondades oli haigestumuskordaja kõrge ka 2014. aastal. Joonis 84. Rünnete tõttu 2015. aastal arstiabi vajanud inimesed maakondade lõikes 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 Maakond Absoluutarv Juhte 100 000 elaniku kohta Allikas: Eesti Haigekassa Lisaks vajaks arutelu ning analüüsi see, kas ja kui palju vägivallaga seotud juhte registreeritakse elusolendi mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastuste kategoorias W50 – löödud, väänatud, hammustatud või kriimustatud teise isiku poolt. 62 2.8. Vigastused kodukeskkonnas Kõige enam raviarveid on välispõhjuste puhul seotud juhuslike kukkumiste ja mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastustega. Samas on teada, et suur osa kukkumistest ja mehaanilise jõu toimel tekkinud vigastustest on omakorda seotud kodukeskkonnaga. Koduse keskkonna turvalisusest sõltuvad kõige enam väikelapsed ja eakad. Näiteks kuni 4- aastaste laste puhul oli 2015. aastal juhuslike vigastustega seotud raviarvete puhul enamasti koduse keskkonna osakaal üle 50% (joonis 85). Joonis 85. Kodukeskkonna osakaal 2015. aastal 0–4-aastaste laste juhuslike vigastuste puhul 90 Osakaal (protsentides) 80 70 60 50 40 30 20 10 0 Libisemine ja Eluta Elusolendi Juhuslikud Suitsu, tule ja Põletus kukkumine mehaanilise mehaanilise mürgistused leegi toime kuumuse ja samal jõu toimel jõu toimel tuliste tasapinnal tekkinud tekkinud esemetega vigastused vigastused Välispõhjus Allikas: Eesti Haigekassa Järgnevalt on toodud mõned näites sellest, et laste vigastuste tagajärjed võivad olla tõsised:  0–4-aastane laps, kes vajas ravi hingamisohustuse tõttu. Hingamisohustuse põhjus oli toi- du hingamisteedesse sattumine. Ravi maksumus oli üle 9500 euro.  0–4-aastane laps sai kodus põletada tulise kraaniveega. Ravi maksumus oli üle 5 tuhande euro.  0–4-aastane laps sai vigastusi tuleohtliku aine süttimise tõttu. Intsident leidis aset kodus. Ravi maksumus oli ca 37 tuhat eurot.  0–4-aastane laps, kes vajas ravi kukkumise tõttu tasapinnal (muu kukkumine samal tasa- pinnal). Laps kukkus kodus. Ravi maksumus oli ca 4 tuhat eurot. Lisaks joonisel 85 välja toodud välispõhjustele on teada, et uppumisohu tõttu vajas 2015. aastal arstiabi neli kuni 4-aastast last. Neist kolm juhtumit leidsid aset kodus. Kuigi 2015. aastal uppumisohtu sattumise puhul väga traagilisi tagajärgi polnud, on oluline teada, et uppumisohtu sattumisega võivad kaasneda neuroloogilised kahjustused. Kõige kallim uppumisohtu sattumisest 63 tingitud ravi oli 2015. aastal üle 2000 euro. Käesolevas analüüsis kasutatud andmete põhjal pole võimalik välja selgitada, kas antud laps vajas ka taastusravi. 2015. aastal sattusid lapsed kõige enam liikluses õnnetustesse jalgratturina. Kokku vajas ravi 1102 kuni 14-aastast last. 82% antud õnnetuste puhul oli raviarvele märgitud, et õnnetus leidis aset kodus. Tahtlike vigastuste osas on teada, et 23% kuni 4-aastaste laste rünnete puhul oli vigastuse tekke asukohaks märgitud kodu ja 68% 5–14-aastaste laste enesevigastamistest leidis aset kodus. Eakate puhul on oluliseks sekkumise kohaks kukkumised. 2015. aastal oli absoluutarvudes kõige enam kukkumissurmasid just üle 85-aastaste inimeste seas. Üle 65-aastaste inimeste puhul oli üheks peamiseks surma põhjuseks kukkumine samal tasapinnal. Samas on teada, et surmad, mis olid põhjustatud samal tasapinnal komistamisest, leidsid enamasti aset kodus. 2015. aastal vajasid üle 85-aastased inimesed kukkumiste puhul kõige enam arstiabi just libisemine ja kukkumise tõttu samal tasapinnal (71%). Nendest juhtudest omakorda 57% olid seotud kodukeskkonnaga. Samuti on teada, et 2015. aastal leidis 77% eakate juhuslikest mürgistustest leidis kodus. Üle 65- aastaste inimeste puhul oli kõige sagedasem juhusliku mürgistuse põhjus mürgistus muude ja täpsustamata rohtude, ravimite või bioloogiliste ainetega. Hingamisohustuse tõttu ravi vajanutest oli 44% puhul märgitud intsidendi toimumise asukohaks kodu. Järgnevalt on toodud näited sellest, et eakate välispõhjuste toimel tekkinud vigastustel võivad olla tõsised tagajärjed:  70–74-aastane naine kukkus kodus tasapinnal. Ravi maksumus oli üle 16 tuhande euro;  75–79-aastane mees vajas ravi juhusliku mürgistuse tõttu mitteopioidsete analgeetikumide, antipüreetikumide või antireumaatikumidega. Ravi maksumus oli üle 8600 euro;  80–84-aastane naine sai kodus põletada tulise kraaniveega. Ravi maksumus oli üle 4400 euro. Analüüsi koostamiseks kasutatud raviarvete andmete põhjal oli võimalik vigastuste tagajärgede osas teha järeldusi vaid ravi maksumuse põhjal. Samas ei ole nende andmete põhjal võimalik hinnata, milline on inimese elukvaliteet pärast juhtunut, samuti pole teada taastusravi maksumus jne. 2.9. Tööõnnetused Tööinspektsioonile teatati 2015. aastal 4774 tööõnnetusest, millest 3800 juhul said töötajad kerge 64 kehavigastuse, 958 juhul raske kehavigastuse ning 16 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. Võrreldes 2014. aastaga kasvas registreeritud tööõnnetuste arv 130 juhtumi võrra.22 Tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta kasvas aastaga 0,2%. 66% tööõnnetustest toimus meestega (2014. aastal 64%). Enim toimus tööõnnetusi 25–34- aastaste vanusegruppi kuuluvate meestega. Naistega toimus enim tööõnnetusi 55–64-aastaste vanusegrupis. 2015. aastal lõppesid surmaga järgnevad tööõnnetused:  töötaja jäi tehase territooriumil liikuva tõstuki alla;  ametlikult tööle vormistamata töötaja kukkus ehitusel alla;  konteinerist kukkus raske ese töötajale peale;  töötaja kukkus järsust trepist alla;  päästeametnik hukkus peale herilaselt nõelata saamist allergia tõttu;  töötaja sai löögi freesimismasina agregaadilt;  metallkonstruktsioon kukkus töötajale peale;  töötaja jäi ujuvdokil kraana ja ehitise vahele;  juhatuse liige hukkus liiklusavariis;  kalluri juht jäi kalluri ja ekskavaatori vahele;  töötaja kukkus gaasikäiku;  tõstuk puutus vastu kõrgepingeliini ja töötaja sai elektrilöögi;  tuubuse alla kukkumise tagajärjel inimene uppus;  bussijuht jäi garaažis liikuma hakanud bussi alla;  kaks kaevurit surid maa all mürgistusse. 22 Registreeritud tööõnnetused http://ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Statistika- toeoeonnetused/Registreeritud_toeoeonnetused_2015.pdf 65  HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis, 2000–2016 Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 HIV-nakkuse seire korraldus Eestis ........................................................................................ 2 HIV-testimine ......................................................................................................................... 3 Ülevaade avastatud HIVi juhtudest aastatel 2000–2016 ...................................................... 6 Piirkondlikud andmed ............................................................................................................ 7 Diagnoositud HIVi juhtude sooline ja vanuseline jaotus ....................................................... 8 HIV-nakkuse levikuteed ....................................................................................................... 12 Seksuaalsel teel levivad infektsioonid ................................................................................. 17 Tuberkuloos ......................................................................................................................... 18 Viirushepatiidid .................................................................................................................... 19 HIV ja kaasuvad infektsioonid riskirühmade seas................................................................ 19 Narkootikume süstivad inimesed .................................................................................... 19 Meestega seksivad mehed............................................................................................... 20 Prostitutsiooni kaasatud naised....................................................................................... 21 AIDS ...................................................................................................................................... 21 Kokkuvõte ............................................................................................................................ 22 Viited .................................................................................................................................... 24 1 Sissejuhatus 2016. aastal diagnoositi Eestis 229 uut HIVi juhtu (17,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9492 inimesel (1). Viimase kümne aastaga (2007–2016) on uute juhtude arv langenud peaaegu kahe kolmandiku võrra. Euroopa Liidus on Eesti jätkuvalt esikohal uute HIVi juhtude arvu poolest. Uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta oli 2015. aastal Eestis ligi seitse korda suurem kui põhjanaabril Soomel (vastavalt 20,6 ja 3,2) ja mõnevõrra suurem kui lõunanaabril Lätil (19,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Euroopa Liidu keskmine oli sel aastal 5,8 uut HIVi juhtu 100 000 elaniku kohta, mis on üle kolme korra madalam kui Eestis. WHO Euroopa regiooni kõrgeim näitaja oli Ukrainas, kus registreeriti 30,4 uut juhtu 100 000 elaniku kohta (2). Järgnevalt esitatakse lühiülevaade HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast Eestis aastatel 2000–2016. Koostamisel on kasutatud eelkõige Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmeid, aga ka Sotsiaalministeeriumi andmeid ning erinevaid teadusartikleid ja rahvusvahelisi väljaandeid. HIV-nakkuse seire korraldus Eestis HIVi juhtumipõhist seiret (passiivset seiret) korraldab Terviseamet. Andmeid uute HIVi juhtude kohta on kohustatud esitama nakkuse diagnoosinud arstid ja HIVi analüüse teostanud laborid vastavalt Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2009. aasta määrusele nr 134 („Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite kohta teabe edastamise kord ja edastatavate andmete koosseis koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega“). Edastatavate andmete koosseis on kirjeldatud määruse lisas nr 6. Alates 2009. aasta oktoobrist on andmeid võimalik edastada vaid elektroonse teatisega nakkushaiguste infosüsteemi (NAKIS) kaudu. HIV on ainus infektsioon, mille puhul veebipõhine teavitamine on kohustuslik. Terviseamet avaldab regulaarselt andmeid uute HIVi juhtude kohta oma kodulehel. Ajalooliselt tugines juhtumipõhine seire laborite andmetele (kuni aastani 2009 k.a), seda korraldas HIV-nakkuse Referentlaboratoorium AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas ning andmeid koguti peamiselt paberkandjal. Referentlaboratoorium esitas uute diagnoositud juhtude koguarvu Terviseametile. Andmed kuni aastani 2009 k.a olid riigi tasandil soo, vanuse ja diagnoosi piirkonna järgi koondatud, mistõttu ei ole võimalik arvutada keskmist vanust soo ja piirkonna järgi, või vanuserühmi oluliselt ümber rühmitada. Kuni 2008. aasta lõpuni sisaldusid ka anonüümselt diagnoositud HIVi juhud riiklikus statistikas, mis võib olla põhjustanud mõnel juhul kahekordset registreerimist. Vahemikus 2000–2008 diagnoositi umbes 30% uutest juhtudest anonüümselt HIV nõustamise ja testimise kabinettides (endise nimetusega AIDSi anonüümsed nõustamiskabinetid) (3). Alates 2009. aasta jaanuarist ei teostata esmapositiivsetele juhtudele ilma isikuandmeteta kinnitavat diagnostikat ja need ei sisaldu uute HIVi juhtude koguarvus. Enne 2009. aastat toimunud kahekordse registreerimise ulatus ei ületa hinnanguliselt 20% (3). 2 HIV-nakkuse käitumuslikku seiret korraldab eelkõige Tervise Arengu Instituut, viies koos erinevate teadus- ja rakendusasutustega läbi levimusuuringuid peamiste riskirühmade seas. HIV-testimine HIVi juhtude avastamist mõjutavad HIV-testimise tavad ja tase. HIV-testimist teostavad vaid tervishoiuasutused (kaasa arvatud perearstikeskused ja vanglate tervishoiuteenistused). 2012. aastal koostati uus HIV-nakkuse testimise ja HIV-positiivsete isikute ravile suunamise tegevusjuhis, milles soovitatakse HIV-testida vastavalt riskikäitumisele ning HIVi indikaatorhaigustele ja seisunditele. Harjumaal ja Ida-Virumaal soovitatakse HIVi suhtes uurida kõiki 16–49-aastaseid ambulatoorsel (v.a erakorralise meditsiini osakond, kus testitakse vastavalt kliinilistele näidustustele) ja statsionaarsel ravil (sh päevakirurgia) viibivaid patsiente. Lisaks on kohustus pakkuda testimist rasedatele ja vanglasse karistust kandma saadetud inimestele. Joonisel 1 on esitatud aastate jooksul teostatud HIV-testide koguarv ja testitud inimeste arv (koos ning ilma veredoonorite ja rasedate naisteta). Ajalooliselt olid testimise määrad väga kõrged 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, kui Eesti oli veel Nõukogude Liidu osa ja HIV-testimine toimus rutiinselt mitmetes elanikkonna rühmades. Testimine vähenes 1990. aastate teisel poolel (osalt ilmselt tervishoiusüsteemi ja -struktuuri reformide tõttu) ja on taas aasta-aastalt mõnevõrra suurenenud alates 2000. aastate algusest (joonis 1). Andmed puuduvad selle kohta, kui palju on testitud teiste riikide kodanikke, kes ei elanud püsivalt Eestis. Samuti puuduvad andmed selle kohta, kui palju Eesti elanikke on testitud välisriikides. Terviseameti andmetel uuriti 2016. aastal HIV-nakkuse suhtes ligi 157 000 inimest, mis moodustab 12% elanikkonnast. See näitaja on alates 2000. aastast kahekordistunud (siis testiti 6% elanikkonnast). 2016. aastal uuriti HIVi suhtes 119 inimest 1000 elaniku kohta. Kui jätta kõrvale veredoonorid ja rasedad naised, uuriti 65 inimest 1000 elaniku kohta. Testitute arv ja osakaal elanikkonnas (ilma veredoonorite ja rasedate naisteta) on aasta-aastalt suurenenud, kuid positiivsuse määr (uute HIVi juhtude osakaal kõigi testitute seas) on langenud (joonis 2). Kui võrrelda Eesti HIV-testimise taset teiste Euroopa Liidu riikidega (vaid alla poole riikidest koguvad neid andmeid), on meil testimise tase suhteliselt kõrge. 2015. aastal uuriti meil HIVi suhtes 67 inimest 1000 elaniku kohta (ilma anonüümselt testitute ja veredoonoriteta). Samal ajal testiti näiteks Prantsusmaal 81, Belgias 62, Iirimaal 39, Bulgaarias 40, Leedus 36, Lätis ja Tšehhi Vabariigis kummaski 33, Slovakkias 23, Sloveenias ja Rumeenias kummaski 17 inimest, Poolas vaid 6 ja Kreekas 2 inimest 1000 elaniku kohta (ilma anonüümselt testitute ja veredoonoriteta) (2). 3  250000 198441 200000 157472 150000 100000 85657 50000 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Teostatud HIV-testid Testitud inimesed Testitud inimesed (ilma rasedate naiste ja veredoonoriteta) Joonis 1. Teostatud HIV-testid ja testitud inimeste arv, 2000–2016 (n). 140 3,50 119 120 3,00 100 2,50 testitute arv 1000 elaniku kohta Postiivsuse määr 80 2,00 65 60 1,50 40 1,00 20 0,50 0 0,00 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Testituid 1000 elaniku kohta (kõik) Testituid 1000 elaniku kohta (ilma veredoonorite ja rasedateta) Positiivsete osakaal (kõik) Positiivsete osakaal (ilma veredoonorite ja rasedateta) Joonis 2. Testitud isikud 1000 elaniku kohta (n) ja positiivsete osakaal (%), 2000–2016. Järgnevalt esitame ülevaate HIV-testimisega seotud andmetest erinevate elanikkonna ja HIVi riskirühmade uuringute põhjal.  2014. aasta Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringu alusel oli 11% meestest ja 15% naistest vanuses 16–64 end viimase 12 kuu jooksul HIVi suhtes testinud (4). Võrreldes 2010. aastaga on testitute osakaal statistiliselt oluliselt tõusnud (olles meeste ja naiste seas vastavalt 6% ja 10%) (5). Viimase 12 kuu jooksul testitute osakaal oli 2014. aastal meeste seas kõige kõrgem 16–24-aastaste (17%) ja naiste seas kõige kõrgem 25–34-aastaste hulgas (29%) (4). HIV-testimise juhises soovitatakse Ida- Virumaal ja Tallinnas testida kõiki 16–49-aastaseid. Seda vanuserühma vaadates võib öelda, et piirkonniti on mõnevõrra enam testituid Ida-Virumaal, eelkõige elu jooksul testinuid – viimase 12 kuu jooksul oli testinuid 22%, elu jooksul 74%. Tallinnas olid need näitajad vastavalt 21% ja 62%, Eestis tervikuna 17% ja 57%. 4  2015. aasta Eesti 14–29-aastaste noorte uuringu andmetel on noorte teadlikkus erinevatest HIV-testi tegemise võimalustest oluliselt paranenud ning märkimisväärselt on suurenenud HIVi suhtes testitud noorte hulk, eriti 19–29-aastaste rühmas (6). Nii näitavad 2015. aasta andmed ligi kahekordset HIV-testimise taseme tõusu noorte hulgas võrreldes 2010. aastaga: 19–24-aastastest on ennast elu jooksul HIVi suhtes testinud 39% (sh küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul 19%) ning 25–29-aastastest 59% (sh küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul 22%). HIVi suhtes testitud noori on kõige rohkem Ida-Virumaal: 14–18-aastastest 20% (Harjumaa – 5% ja muu Eesti – 3%) ning 19–29-aastastest 61% (Harjumaa – 48% ja muu Eesti – 46%). Vaadates eraldi 19–29- aastaseid mehi (keda üldiselt testitakse vähem kui naisi), siis nende seas oli aastatel 2003–2010 elu jooksul HIVi suhtes testinuid viiendiku ringis, 2015. aastal aga ligi 40%. Ida-Virumaal on see näitaja olnud kogu aeg kõrgem kui mujal Eestis. Seal küll langes elu jooksul testinud meeste osakaal 38%-lt aastal 2003 25%-ni aastal 2010, kuid tõusis siis 50%-ni aastal 2015. Ka viimase 12 kuu jooksul on 19–29-aastaste meeste seas testimine sagedasim just Ida-Virumaal – 27% (Harjumaal 13%, Eestis tervikuna 14%).  Testimise tase ja teadlikkus HIVi nakatumisest narkootikume süstivate inimeste (NSI) seas on viimasel kümnel aastal tõusnud kõigis kolmes suuremas linnas, kus vastavaid uuringuid korraldatakse (tabel 1). Nii näiteks oli Kohtla-Järvel 2016. aastal 97% NSIdest elu jooksul HIV-testitud ning uuringus HIV-positiivseks osutunutest 92% olid oma HIV- nakkusest juba varem teadlikud.  Meestega seksivate meeste (MSM) seas ei ole HIV-testi üldse teinud veerandik ning viimase 12 kuu jooksul on end testinud alla poole (joonis 3) (7-12).  Tallinnas 2011. aastal teostatud uuringus prostitutsiooni kaasatud naiste (PK) seas oli 93% end elu jooksul HIVi suhtes testinud, sealjuures 69% viimase 12 kuu jooksul (13). 2016. aasta samalaadses uuringus olid vastavad näitajad 94% ja 66% (14). Tabel 1. HIV-testimine ja teadlikkus oma HIV-nakkusest narkootikume süstivate inimeste seas kolmes Eesti linnas Tallinn Kohtla-Järve Narva 2007 (15) 2013 (16) 2012 (17) 2016 (18) 2010 (19) 2014 (20) HIV-testimine elu jooksul 85% 94% 90% 97% 81% 87% Teadlikkus HIV-nakkusest (nende seas, kes osutusid 63% 88% 84% 92% 76% 93% uuringus HIV-positiivseks) Eri allikate andmeid võrreldes võib kokkuvõttes hinnata, et HIVi suhtes testitud isikute arv on Eestis suur ja viimastel aastatel kasvanud. Naisi on rohkem testitud osalt tänu rasedusaegsele kontrollile. Meeste seas on testitute osakaal oluliselt väiksem. Positiivsena võib välja tuua kõrget testimise taset Ida-Virumaal, sealhulgas ka meeste seas. NSIde seas on testimise tase ja teadlikkus nakkusest üsna head, samas teistes riskirühmades (MSM ja PK) madalamad. 5  70 59 60 53 50 50 43 37 40 32 40 31 % 30 27 31 30 20 25 25 10 0 2004 2006 2007 2008 2010 2013 2016 Ei ole kunagi testinud Testinud viimase 12 kuu jooksul Joonis 3. HIV-testimine meestega seksivate meeste seas (%), erinevad uuringuaastad. Ülevaade avastatud HIVi juhtudest aastatel 2000–2016 Joonisel 4 on toodud uued HIVi juhud soo lõikes aastatel 2000–2016. Kokku oli 2016. aasta lõpuks Eestis registreeritud 9492 HIVi juhtu (6353 meest ja 3139 naist, naiste osakaal 33%). Ei ole teada, kui paljud neist on tänaseks surnud ja kui suur osakaal on topelt registreeritud (kuni 2009). Rakendusuuringute Keskuse Centar modelleerimisel põhineval hinnangul võis Eestis 2015. aastal HIV-positiivsete arv 90%-lise tõenäosusega olla vahemikus 6108–10 110 (mediaan 7900), ning realistlikuma hinnangu alusel 7762 (21). Aastal 2000 tõusis registreeritud uute juhtude arv järsult: aasta nelja viimase kuu jooksul teavitati 357 uuest HIVi juhust (92% neist Ida-Virumaal ja 6% Tallinnas). 2001. aastal teavitati 1474 juhust (60% Ida-Virumaal ja 36% Tallinnas). Koondandmed, kaasa arvatud HIV-testimise ja haiguslugude andmed, viitavad, et 2000. aastal teavitatud uute HIVi juhtude nakkuse levikutee oli 90% juhtudest süstimisvarustuse jagamine narkootikumide süstimisel (3, 22). Alates 2002. aastast on uute HIVi juhtude arv vähenenud nii meeste kui naiste seas (joonis 4). Ka esinemissagedus 100 000 elaniku kohta on 15–49-aastaste hulgas pidevalt vähenenud, eriti meeste hulgas (joonis 5). Langustrendi toetab ka HIVi juhtude vähenemine veredoonorite seas. Alates 2004. aastast on doonorite seas igal aastal diagnoositud üksikud uued HIVi juhud (2014. aastal kaks, 2015. aastal neli, 2016. aastal kolm), mis moodustab umbes 0,02% kõigist doonoritest. Seega on sama rahvastiku seas, kes on loovutanud verd samades kohtades, HIVi levimus aastatel 1997–2016 jäänud väikeseks ja stabiilseks. 6  1600 1400 40,0 1200 30,0 1000 Juhtude absoluutarv, n Naiste osakaal, % 800 20,0 600 400 10,0 200 0 0,0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 KOKKU 390 1474 899 840 743 621 668 633 545 411 372 370 315 325 291 270 229 Mehed 312 1127 629 605 497 389 427 373 315 243 228 228 209 200 181 167 139 Naised 78 347 270 235 246 232 241 260 230 168 144 142 106 125 110 103 90 Naiste osakaal (%) 20,0 23,5 30,0 28,0 33,1 37,4 36,1 41,1 42,2 40,9 38,7 38,4 33,7 38,5 37,8 38,1 39,3 KOKKU Mehed Naised Naiste osakaal (%) Joonis 4. Uued HIVi juhud soo lõikes (n) ja naiste osakaal (%), 2000–2016. 350 300 250 200 150 100 50 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 KOKKU Mehed Naised Joonis 5. Uued HIVi juhud 15–49-aastaste hulgas soo lõikes 100 000 elaniku kohta, 2000–2016 (n). Piirkondlikud andmed 2000. aastal registreeriti enamik uutest HIVi juhtudest Ida-Virumaal (92%). Tallinnas (ilma Harjumaata) diagnoositud HIVi juhtude osakaal tõusis märkimisväärselt aastatel 2001–2002. Alates sellest ajast ongi nakkus levinud nendes kahes piirkonnas ja ka 2016. aastal registreeriti valdav osa uutest HIVi juhtudest Ida-Virumaal ja Tallinnas – vastavalt 39% (n = 89; 61 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja 50% (n = 114; 26 juhtu 100 000 elaniku kohta). 7 Joonisel 6 on näha püsiv ja oluline uute HIVi juhtude vähenemine aastatel 2001–2005, üldine vähenemine vahemikus 2001–2016 ja stabiilne trend aastatel 2010–2016. Kõige enam HIVi juhte ühe linna piires on diagnoositud Narvas – 100 000 elaniku kohta 99 juhtu aastal 2014 (n = 59), 90 juhtu aastal 2015 (n = 53) ja 58 juhtu aastal 2016 (n = 34). Narvas on aastatel 2000–2016 diagnoositud 2369 HIVi juhtu, mis moodustab 25% kõigist sel perioodil avastatud HIVi nakatunutest. Mujal Eestis diagnoositi 2016. aastal kokku 26 uut HIVi juhtu (3,9 juhtu 100 000 elaniku kohta) ning see näitaja on viimastel aastatel suhteliselt stabiilne (4,7 juhtu 100 000 elaniku kohta aastal 2014 ja 3,5 juhtu aastal 2015). Nakkuse levikuteedest piirkonniti vt peatükk „HIV-nakkuse levikuteed“. 600 500 400 300 200 100 61 26 17 0 4 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Ida-Virumaa Tallinn Muu Eesti Kokku Joonis 6. Uued HIVi juhud piirkondade kaupa 100 000 elaniku kohta, 2000–2016 (n). Diagnoositud HIVi juhtude sooline ja vanuseline jaotus Peaaegu 70% kõigist uutest HIVi juhtudest aastatel 2000–2016 avastati meeste seas. Naiste osakaal on aasta-aastalt suurenenud – kui kõigist 2001. aasta uutest juhtudest moodustasid naised 20%, siis 2016. aastal 39%. Viimasel kolmel aastal on naiste osakaal olnud stabiilne, 38% ringis (joonis 4). Viimasel viiel aastal (2012–2016) on uute juhtude absoluutarv meeste seas vähenenud 34% ja naiste seas 15% võrra (joonised 7 ja 9). 2001. aastaga võrreldes on uute juhtude absoluutarv meeste seas vähenenud 88% ja naiste seas 74%. Nakkuse levikuteedest meeste ja naiste seas vt peatükk „HIV-nakkuse levikuteed“. Naiste seas on viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud nende juhtude arv ja osakaal, kel HIV on esmakordselt avastatud raseduse ajal (joonis 11). HIVi diagnoosiga inimeste vanus on stabiilselt kasvanud nii meeste kui naiste seas (joonis 12). Kui aastal 2010 oli keskmine vanus 31,6 aastat, siis aastal 2016 37,6 aastat. Vanemate kui 34-aastaste osakaal uute HIVi juhtude seas on suurenenud nii meeste kui naiste puhul, samas absoluutarvud olid vahemikus 2006–2016 suhteliselt stabiilsed (meeste seas pigem 8 langenud) (joonised 8 ja 10). Meeste ja naiste keskmised vanused on enam-vähem võrdsed (joonis 12). Ka piirkonniti on uute juhtude keskmine vanus üsna sarnane (joonis 13). Kuna mujal piirkondades on võrreldes Harjumaa ja Ida-Virumaaga uusi HIVi juhte vähe, siis on keskmise vanuse arvutamisel igal üksikjuhul palju suurem kaal. See võib olla üheks põhjuseks, miks mujal Eestis oli keskmine vanus aastatel 2013–2015 kõrgem. Nakkuse levikuteedest vanuserühmiti vt peatükk „HIV-nakkuse levikuteed“. Epideemia alguses (2000–2001) diagnoositi 78% uutest juhtudest vanuserühmas 15–24 (n = 1402). Aastal 2016 oli 15–24-aastaseid uute juhtude seas vaid 6% (n = 14). Vanuse tõusu üheks põhjuseks on narkootikume süstivate inimeste (ja ilmselt ka nende seksuaalpartnerite) keskmise vanuse tõus ja uute süstijate keskmise vanuse mõningane tõus (vaata tabel 3, lk 20) (15-20). Teine põhjus on heteroseksuaalsel teel nakatunute osakaalu suurenemine ja nende keskmisest kõrgem vanus. Viimasel viiel aastal on uute juhtude seas naiste osakaal 15–24-aastaste vanuserühmas olnud suurem kui meeste seas (joonised 8 ja 10), samas absoluutarvudes on juhud selles vanuserühmas väga väikesed (2016. aastal 3 meest ja 22 naist) (joonised 7 ja 9). Positiivseks trendiks on HIVi juhtude vähenemine laste ja noorte seas ning eelkõige väga madal vertikaalsel teel nakkuse levik (viimasel kahel aastal ei ole olnud mitte ühtegi juhtu). 2016. aastal ei diagnoositud 10–14-aastaste seas mitte ühtegi uut juhtu ning 15–19-aastaste seas kolm HIVi juhtu. Võrdluseks võib tuua 2001. aasta ehk epideemia kõrgpunkti – siis diagnoositi 10–14-aastaste seas 31 ja 15–19-aastaste seas 560 HIVi juhtu (2002. aastal vastavalt 7 ja 286 juhtu). 1100 1000 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 15–19 120 374 187 117 71 66 29 16 10 6 3 0 3 3 1 1 0 20–24 85 459 241 263 202 133 129 109 64 38 30 20 18 14 8 8 3 25–29 32 161 114 116 132 108 136 107 109 80 62 65 43 57 36 36 22 30–34 8 54 39 54 37 33 64 61 58 52 57 60 50 38 44 42 29 35 ja vanemad 11 39 38 49 45 40 65 78 69 64 74 82 92 88 89 79 85 KOKKU 256 1087 619 599 487 380 423 371 310 240 226 227 206 200 178 166 139 Joonis 7. Registreeritud uued HIVi juhud meeste hulgas vanuserühmade kaupa, 2000–2016 (n). 9  100% 90% 80% Osakaal uute juhtude seas 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 15–24 25–34 ≥35 Joonis 8. Registreeritud uued HIVi juhud meeste hulgas vanuserühmade kaupa, 2000–2016 (%). 350 300 250 200 150 100 50 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 15–19 50 186 119 93 93 64 49 37 15 19 8 9 4 8 1 4 3 20–24 13 115 88 87 83 89 84 81 79 44 37 35 28 21 13 16 8 25–29 2 21 30 25 29 31 51 67 52 42 37 41 23 28 27 22 17 30–34 5 10 13 5 16 11 19 29 31 25 21 11 14 17 15 11 25 35 ja vanemad 0 9 12 15 16 31 32 40 44 36 40 44 36 49 52 50 37 KOKKU 70 341 262 225 237 226 235 254 221 166 143 140 105 123 108 103 90 Joonis 9. Registreeritud uued HIVi juhud naiste hulgas vanuserühmade kaupa, 2000–2016 (n). 100% 90% 80% Osakaal uute juhtude seas 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 15–24 25–34 ≥35 Joonis 10. Registreeritud uued HIVi juhud naiste hulgas vanuserühmade kaupa, 2000–2016 (%). 10  45 30 40 25 35 Juhtude absoluutarv 30 41 20 Juhtude osakaal 25 15 20 15 30 10 19 10 20 17 5 5 15 14 9 0 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Uued HIVi juhud rasedate seas Juhtude osakaal naiste seas avastatud juhtudest Joonis 11. Uued HIVi juhud rasedate naiste seas (n) ja nende osakaal naiste seas diagnoositud HIVi juhtudest (%), 2000–2016. 45 35,9 36,2 38,5 40 35,9 34 34,5 35,1 35,8 37,6 35 32,4 36,2 30 31,6 34,2 33 35,8 35,4 32,7 33,4 30,5 30,6 31,2 25 20 15 10 5 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Mehed Naised Kõik Joonis 12. Uute HIVi juhtude keskmine vanus soo kaupa, 2010–2016. 45 38,6 39,8 41,2 40 32,9 37 37,6 34 36,5 36,8 32,7 33,4 37,2 35 34,5 34,8 31,6 35,8 35,9 34,2 35,9 30 33,1 34,7 31,6 32,5 33,6 34,4 32 25 31,3 32,2 20 15 10 5 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Harjumaa Ida-Virumaa Muu Eesti Kõik Joonis 13. Uute HIVi juhtude keskmine vanus piirkonniti, 2010–2016. 11 HIV-nakkuse levikuteed Ajalooliselt on andmed levikuteede kohta piiratud. Kuni 2009. aastani põhinevad need peamiselt HIV nõustamise ja testimise kabinettide (ehk anonüümse ja vabatahtliku testimise) andmetel ja ekspertarvamustel. Nende põhjal levis HIV vahemikus 1988–1999 peamiselt seksuaalsel teel (nii homoseksuaalselt kui ka heteroseksuaalselt). Alates 2000. aastast on nakkus levinud peamiselt süstimisvarustusega, mida oli eelnevalt kasutatud narkootikumide süstimiseks. Viimastel aastatel on seksuaalsel teel levik tõusnud, kuid täpselt ei ole teada, kui suur osakaal on selles narkootikume süstivate inimeste seksuaalpartneritel. Muid nakkuse levikuteede juhte (eelkõige perinataalne ehk emalt- lapsele nakkuse levik) on viimasel seitsmel aastal olnud üksikuid. Viimase seitsme aastaga on nakkuse levikuteede andmed oluliselt paranenud (neid kogutakse nüüd nakkushaiguste infosüsteemi kõigi uute juhtude kohta). 2010. aastal olid need olemas vaid kolmandiku juhtude kohta, 2016. aastal ligi kahe kolmandiku juhtude kohta (joonis 14). Andmete puudumise oluline põhjus on arsti teatiste puudumine. Terviseameti andmete kohaselt oli narkootiliste ainete tarvitajaid uute juhtude seas 2016. aastal 12%, kõikudes aastatel 2010–2015 vahemikus 16–23% (joonis 14). Heteroseksuaalsel teel nakatunute osakaal kolmekordistus perioodil 2010–2016. Homoseksuaalsel teel nakatunuid oli kuni aastani 2014 1% ringis, kuid aastal 2015 7% (n = 18) ja 2016 4% (n = 9). Kuna absoluutarvud on väikesed ning meil puuduvad andmed oletatava või hinnangulise nakatumise aja kohta, ei ole võimalik hinnata, kas tegemist on nakatumise suurenemisega meestega seksivate meeste seas, avameelsema riskifaktoritest rääkimisega patsientide poolt või paranenud teavitamisega üldiselt. Ohumärk on see nii või teisiti. 2015. aastal diagnoositi Euroopa Liidu riikides 42% uutest HIVi juhtudest just MSMide seas. Eelkõige Lääne-Euroopas ongi MSMid jätkuvalt peamiseks HIVi riskigrupiks ning uute HIVi juhtude arv nende seas pigem kasvab (2). 100% 90% 80% 70% Osakaal uute juhtude seas 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Narkootikumide süstimine Heteroseksuaalne Homoseksuaalne Muu Teadmata Joonis 14. HIV-nakkuse levikuteed kõigi uute juhtude seas, 2010–2016 (%). Narkootiliste ainete tarvitajate ja seksuaalsel teel nakatunute keskmine vanus aastatel 2010–2016 on toodud joonisel 15 (seksuaalsel teel nakatunute andmed hõlmavad nii 12 hetero- kui homoseksuaalsel teel nakatunuid). Mõlema grupi keskmine vanus on aasta- aastalt veidi tõusnud. 40 38,8 39 38,9 37,9 38 36,8 37,6 37 37 37,1 35,3 36 35,2 37,1 35 35,9 33,8 35,8 34,1 33,6 34 32,9 34,2 33,5 33 32,3 33,4 31,6 31,4 32 32,7 31 31,6 31,8 30 29 29,7 27,5 29,4 28 27 26 25 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Seksuaalne Narkootikumide süstimine Teadmata Kõik Joonis 15. Uute HIVi juhtude keskmine vanus nakkuse levikuteede kaupa, 2010–2016. HIV-nakkuse levikuteed soo, piirkonna ja vanuserühmade kaupa aastatel 2010–2016 on toodud joonisel 16. Heteroseksuaalsel teel nakatunute osakaal on suurenenud nii meeste kui naiste seas. Narkootikumide süstimise teel nakatunute osakaal oli 2016. aastal meeste ja naiste seas võrdsustunud. Piirkondlikud andmed näitavad, et Ida-Virumaal (sh Narvas) on narkootikumide süstimise teel nakatunute osakaal väiksem ja seksuaalsel teel nakatunute osakaal suurem kui Tallinnas ja Harjumaal. Mujal Eestis on uute juhtude absoluutarvud väga väikesed ja trende ei ole võimalik hinnata. 15–24-aastaste seas on ligi viiendik nakatunud narkootikumide süstimisel (25-aastaste ja vanemate seas kümnendik). Enam on aga 35- aastaste ja vanemate seas seksuaalsel teel nakatunuid. Nakkuse levikuteede ajaloolist trendi on võimalik vaadata anonüümsete HIV nõustamise ja testimise kabinettide külastajate põhjal. Ka nendes keskustes on aastate lõikes narkootikume süstivate inimeste osakaal uute juhtude seas järk-järgult vähenenud, langedes 90%-lt aastal 2001 30%-ni aastal 2016 (joonis 17). Samal ajal ei ole suurenenud diagnoositud HIV-nakkuse absoluutarvud klientide hulgas, kes ei ole narkootikume süstinud, ja nende suurenenud osakaal on tingitud eelkõige HIViga diagnoositud NSIde absoluutarvu vähenemisest. Juhtude absoluutarvud on mõlemas rühmas langenud (joonis 18). MSMide seas diagnoositud HIVi juhte on olnud nõustamiskabinettides üksikuid: 2013. aastal kaks, 2014. aastal kaks, 2015. aastal neli ja 2016. aastal kolm (23-26). 13 Joonis 16. HIV-nakkuse nakkuse levikuteed soo, piirkonna ja vanus vanuserühmade kaupa, 2010–2016 2016 (%).  100 90 90 75 76 75 80 72 71 66 67 70 52 64 56 55 57 60 53 52 54 % 50 34 36 40 48 33 28 44 45 29 30 47 48 46 43 25 30 24 20 10 10 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Inimesed, kes on narkootikume süstinud Teised külastajad Joonis 17. HIV nõustamise ja testimise kabinettides diagnoositud uued HIVi juhud narkootikumide süstimise alusel, 2001–2016 (%). 500 470 450 400 423 328 350 278 300 259 262 235 226 228 223 217 250 n 183 190 200 136 153 136 126 123 122 130 150 112 121 87 86 100 63 59 123 105 98 46 50 96 100 124 105 101 61 45 93 69 42 66 3232 0 47 25 21 14 14 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 KOKKU Inimesed, kes on narkootikume süstinud Teised külastajad Joonis 18. HIV nõustamise ja testimise kabinettides diagnoositud uued HIVi juhud narkootikumide süstimise alusel, 2001–2016 (n). Vertikaalne ehk emalt lapsele levik on olnud püsivalt madal – 0,5% kõigist uutest juhtudest vahemikus 1988–2016 (kaks juhtu aastal 2013, kolm juhtu aastal 2014 ja mitte ühtegi juhtu aastatel 2015 ja 2016) (joonis 19). 16  8 3,0 7 Osakaal uute juhtude seas (%) 2,5 6 Juhtude absoluutarv 2,0 5 4 1,5 3 1,0 2 0,5 1 0 0,0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Emalt-lapsele nakkuse leviku juhud Osakaal uute HIVi juhtude seas Joonis 19. Emalt-lapsele HIV-nakkuse leviku juhtude arv (n) ja osakaal (%) kõigi uute juhtude seas, 2000– 2016. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid Seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STI) seire põhineb kohustuslikul Terviseameti teavitamisel. Riiklikult teavitatavate STIde hulka kuuluvad süüfilis, gonorröa (mõlemad alates 1940. aastatest) ja seksuaalselt leviv klamüüdia (alates 1992. aastast). Raporteeritavate STIde esinemissagedus on viimase kümne aasta jooksul vähenenud (joonis 20). Kaasasündinud süüfilise juhtude arv on Eestis väga madal, aastast 2000 on meil diagnoositud üheksa juhtu, millest viimane oli aastal 2010 (joonis 21). 350 300 250 200 150 100 50 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Süüfilis Klamüdioos Gonorröa Joonis 20. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid 100 000 inimese kohta, 2000–2016 (n). 17  45 4 40 Juhud 100 000 elaniku kohta 3 3 35 3 Juhtude absoluutarv 30 25 2 20 15 10 1 1 1 1 5 0 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Kaasasündinud süüfilise juhud Süüfilise juhud 100 000 elaniku kohta Joonis 21. Süüfilise juhud 100 000 inimese kohta ja kaasasündinud süüfilise juhud, 2000–2016 (n). Tuberkuloos 2016. aasta esialgsete andmete kohaselt oli tuberkuloosi (TB) esmahaigestumus 12,9 100 000 elaniku kohta. 2016. aastal registreeriti kokku 190 TB juhtu, sh 166 esmast, 21 TB retsidiivi ja 3 muud korduvravijuhtu (joonis 22). Esmastest külvpositiivsetest kopsutuberkuloosi juhtudest oli 17 (13%) multiravimresistentsed vormid, külvpositiivsetest kopsutuberkuloosi retsidiividest 4 (40%) ja muudest korduvravijuhtudest 2 (100%) olid multiravimresistentsed. HIV-nakatunute osakaal on testitud TB haigete seas suurenenud 0,25%-lt aastal 2000 11,7%-ni aastal 2016. Kokku uuriti HIVi suhtes 2016. aastal 96% tuberkuloosi esma- ja retsidiivjuhtudest. Kokku on meil aastate jooksul diagnoositud 466 HIV-nakatunud tuberkuloosihaiget TB esma- ja retsidiivjuhtude seas, nendest 21 aastal 2016 (joonis 22). 900 50 800 45 HIV-juhud TB patsientide seas, n 700 40 TB esmased ja retsidiivjuhud 35 600 30 500 25 400 20 300 15 200 10 100 5 0 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 HIV-juhud TB patsientide seas TB esmased ja retsidiivjuhud Joonis 22. Tuberkuloosi haigestumine ja HIV-nakatunute TB juhud aastas, 2000–2016 (n). 18 Viirushepatiidid Vahemikul 1992 kuni 1998 suurenes Eestis ägeda B-hepatiidi (HBV) esmajuhtude arv 100 000 elaniku kohta kuuekordselt (vastavalt 5,8 ja 34,1/100 000) ning ägeda C-hepatiidi (HCV) juhtude arv umbes kuuekümnekordselt (vastavalt 0,4 ja 25,3/100 000). Alates 2002. aastast vähenes ägeda hepatiit B ja C juhtude arv tasapisi, olles 2016. aastal vastavalt 0,6 (n = 8) ja 1,1 juhtu (n = 15) 100 000 elaniku kohta. HBV/HCV koinfektsiooni esines neljal juhul. Terviseameti hinnangul kuulub Eesti keskmise või madala HBV levimusega piirkonda: kuni 1996. aastani sündinud isikute HBV levimus on käesoleval ajal keskmisel tasemel ning peale 1996. aastat sündinute hulgas madalal tasemel. HIV ja kaasuvad infektsioonid riskirühmade seas Narkootikume süstivad inimesed NSIde seas on läbi uuringuaastate erinevates linnades HIV-levimus kõrge kuid stabiilne (statistiliselt olulisi erinevusi aastate lõikes ei ole) (tabel 2). Ühegi levimusnäitaja muutus samas linnas kahe uuringuaasta lõikes ei ole statistiliselt oluline, välja arvatud ägeda B- hepatiidi pinnaantigeeni (HBsAg) levimuse tõus, mistõttu võib öelda, et levimusnäitajad on stabiilsed. Kõrge HBsAg levimus Narva 2014. aasta uuringus on murettekitav ja võib viidata B-hepatiidi puhangule. Positiivne on C-hepatiidi markerite suhteliselt stabiilne levimus, mille üheks põhjuseks on oluline süstimisega kaasuva riskikäitumise vähenemine. Tabel 2. HIVi ja kaasuvate infektsioonide levimus narkootikume süstivate inimeste seas uuringuaastate ja linnade lõikes Narva Tallinn Kohtla-Järve 2010 (19) 2014 (20) 2007 (15) 2013 (16) 2012 (17) 2016 (18) HIV-levimus 52% 48% 55% 58% 62% 66% HCV antikehade levimus 76% 61% 94% 90% 75% 81% 1 HBsAg levimus 6% 22% 5% 4% 4% 4% 2 Anti-HBc levimus ― 64% 77% ― 73% ― 1 B-hepatiidi pinnaantigeen – ägeda ja kroonilise B-hepatiidi marker; selle kandjad on nakkusohtlikud 2 B-hepatiidi viiruse tuumaantigeeni vastased antikehad – kas äge, krooniline või paranenud B-hepatiit (need antikehad ei teki vaktsineerimisel) Samas ei ole HIVi nakatumine NSIde seas täielikult lakanud (tabel 3). Tallinnas langes hinnanguline HIVi nakatumine uute NSIde seas (kes on süstinud ≤ 3 aastat) 18 juhult 100 inimaasta kohta aastal 2005 üheksa juhuni aastal 2009 (27). 2013. aastal oli see taas tõusnud 19 juhuni 100 inimaasta kohta (TÜ ja TAI; avaldamata andmed). Narva 2014. aasta uuringu andmetel oli see 6 juhtu 100 inimaasta kohta (2010. aastal 8 juhtu inimaasta kohta). Kohtla-Järvel 2016. aastal oli see 2 juhtu 100 inimaasta kohta (18). Selline nakatumise hindamine lühema süstimise staažiga NSIde alusel pigem ülehindab nakatumist. Samas võimaldavad sarnase metoodikaga kogutud andmed hinnata trendi. 19 Tabel 3. HIVi ja kaasuvate infektsioonide levimus narkootikume süstivate inimeste seas uuringuaastate ja linnade lõikes Narva 2014 Tallinn 2013 Kohtla-Järve 2012 Kohtla-Järve 2016 (n = 350) (n = 350) (n = 600) (n = 350) Vanus 31,3 (mediaan 28,7 (mediaan 26, 23,0 (mediaan 22, 21,5 (mediaan 19,5, Staaž ≤ 3 aastat 31,5, vahemik 18– vahemik 18–52) vahemik 18–36) vahemik 18–31) 47) 34,5 (mediaan 33, 32,3 (mediaan 32, 30,1 (mediaan 30, 35,5 (mediaan 35, Staaž ≥ 4 aastat vahemik 20–61) vahemik 21–57) vahemik 20–54) vahemik 19–61) HIV-nakkuse levimus Staaž ≤ 3 aastat 8,3% 22,6% 37,0% 4,2% * * * * Staaž ≥ 4 aastat 51,2% 61,4% 63,8% 70,9% HCV antikehade levimus Staaž ≤ 3 aastat 12,5% 48,4% 50,0% 20,8% * * * * Staaž ≥ 4 aastat 64,9% 94,5% 76,6% 86,1% HBsAg levimus Staaž ≤ 3 aastat 20,8% 0% 4,4% 0,0% Staaž ≥ 4 aastat 21,5% 4,4% 4,2% 4,0% HIVi nakatumine 6 juhtu 100 19 juhtu 100 22 juhtu 100 2 juhtu 100 uute süstijate ** inimaasta kohta inimaasta kohta inimaasta kohta inimaasta kohta seas *p < 0,001 **Näitaja, mida kasutatakse siis, kui uuringualuste riskiajad on erineva pikkusega, et kombineeritult esitada inimeste ja aja mõõde avaldumuskordajate nimetajas, kui inimesed on riski all eri aja jooksul. Inimaastad korral panustab iga inimene riskirahvastikku nii palju jälgimisaastaid, kui teda on jälgitud ja ta on riskile eksponeeritud tulemi tekkeks (rahvatervishoiu eesti-inglise seletav sõnastik). Meestega seksivad mehed Meestega seksivate meeste kohta on vähem andmeid kui NSIde kohta. HIV-levimus on hinnanguliselt 2–4% (18). HIV-testimise tase on mõnevõrra tõusnud kuid pigem madal (tabel 4 ja joonis 3). 2016. aasta uuringu andmetel oli STIde suhtes ennast elu jooksul testinud 58% MSMidest (2013. aastal 50%), uuringule eelnenud 12 kuu jooksul 23% (2013. aastal 19%) (11, 12). Kõige sagedasemini diagnoositud STId olid klamüdioos ja gonorröa (vastavalt 13% ja 10% kõigist uuringus osalenutest) (12). 20  Tabel 4. HIV-levimus meestega seksivate meeste seas erinevatel uuringuaastatel 2007 2008 2010 2013 2016 Kogukonna- Uuringu metoodika RDS* Internet Kombinatsioon Internet põhine** Lõplik valimi suurus 59 79 594 265 265 HIV-testimine elu 71 68 60 70 73 jooksul (%) Uuritavate poolt raporteeritud HIV- ― 1,3% (n = 1)# 1,7% (n = 10)# 3,0% (n = 8)# 2,3% (n = 6)# levimus HIV-levimus uuringu käigus teostatud 1,7% (n = 1)# 2,5% (n = 2)# ― 7,0% (3/43) ― analüüside põhjal * Uuritavate poolt uuringusse kaasamise metoodika (inglise keeles respondent driven sampling) ** Gei-orientatsiooniga klubides ja saunades # Kõigi uuritavate seas Prostitutsiooni kaasatud naised HIVi levimus prostitutsiooni kaasatud naiste (PK) seas on erinevate uuringute andmete põhjal 6–8% (2006, 2011, 2016) ja enamik nakatunutest on narkootikume süstinud (13, 14, 28). PKdele suunatud HIViga seotud tervishoiuteenuste külastajate seas oli avastatud STLI juhtude arv aastatel 2013–2016 stabiilne, peamiselt diagnoositi klamüdioosi ja trihhomonoosi. 2016. aastal avastati kaks süüfilise juhtu (29-31). AIDS AIDSi (HIV-tõbe) on läbi aastate diagnoositud 494 juhul, seejuures 2016. aastal 41 juhul (joonis 23). AIDSi surmad on teada 2015. aasta lõpu seisuga. Selleks ajaks oli Terviseameti andmetel AIDSi diagnoositud 453 patsiendil, samas oli Statistikaameti andmetel samaks ajaks AIDSi tõttu surnud 554 isikut. Andmed viitavad võimalikule AIDSi juhtude alateavitamisele. Näiteks registreeritakse WHO Euroopa ja Kesk-Aasia regioonis AIDSi juhte aastas 2–3 korda enam kui AIDSi surmasid (2). Terviseameti teatiste põhjal selgub, et aastatel 2010–2016 diagnoositud HIVi juhtudest 4,3%-l diagnoositi AIDS vähem kui kolme kuu möödudes HIVi diagnoosist. 2016. aastal oli see osakaal 10,9%. Selline kiire AIDSini progresseerumine (ingl HIV with concurrent aids) viitab HIV-nakkuse hilisele diagnoosimisele. Kuna AIDS on meil ilmselt alateavitatud, siis on ka hiline diagnoosimine antud näitaja põhjal pigem alahinnatud. Hilisele diagnoosimisele viitab suur madala CD4 rakkude arvuga uute juhtude arv. 2016. aastal diagnoositud HIVi juhtudest oli CD4 rakkude hulk kolme kuu jooksul alates diagnoosimisest teada 91 patsiendil (39,7% kõigist juhtudest). Keskmine CD4 rakkude arv oli 342 rakku/ml (mediaan 310; vahemik 8–1489). Seejuures oli 58,2%-l patsientidest (n = 53) 21 CD4 rakkude väärtus madalam kui 350 rakku/ml. NSide seas oli madala CD4 rakkude tasemega (alla 350 raku/ml) 58%, heteroseksuaalsel teel nakatunute seas 59% ja homoseksuaalsel teel nakatunute seas 33% (kuid siin oli teadaoleva CD4 rakkude arvuga juhte vaid 3) (andmed pärit E-HIVist). Euroopa Liidu riikides olid ligi pooled (47%) uued HIVi juhud (kelle kohta on CD4 rakkude andmed olemas) aastal 2015 hilised diagnoosid (CD4 rakkude arv alla 350 raku/ml). Kõige suurem oli hiliste diagnooside osakaal NSIde seas (58%) ja kõige väiksem MSMide seas (37%) (2). 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 AIDSi juhud (B20-B24) 3 2 4 11 23 30 38 57 61 38 25 39 36 24 20 19 41 AIDSi surmad (B20-B24) 3 3 3 7 21 33 49 42 42 51 42 60 53 47 45 44 AIDSi juhud (B20-B24) AIDSi surmad (B20-B24) Joonis 23. AIDSi juhud ja surmad, 2000–2016 (n). Kokkuvõte Uutel HIVi juhtudel põhinevad andmed näitavad, et levik on stabiliseerunud kuid kõrgel tasemel. HIVi diagnoosiga inimeste keskmine vanus on kasvanud nii meeste kui naiste seas. Vanemate kui 34-aastaste osakaal on uute HIVi juhtude seas suurenenud, kuid kõigi juhtude seas on nii absoluutarvud kui ka osakaal olnud viimasel viiel aastal stabiilsed. Positiivseks trendiks on HIVi juhtude vähenemine laste ja noorte seas ning eelkõige väga madal vertikaalsel teel nakkuse levik (viimasel kahel aastal ei ole olnud mitte ühtegi juhtu). Jätkuvalt avastatakse kõige enam HIVi juhte Ida-Virumaal ja Tallinnas. Märgatavalt on kasvanud nakkuse heteroseksuaalne levik, eriti naiste ja vanemate kui 34- aastaste seas. Seni peamise riskirühma, narkootikume süstivate inimeste seas, on HIVi levimus stabiilne, kuid ei ole siiski lakanud. Suurenenud on ka homoseksuaalsel teel levinud juhtude arv. Kolme aasta andmete põhjal on raske trende hinnata ja oletada, kas tegemist on paranenud teavitamisega või sagenenud nakatumisega (eriti kuna puuduvad hinnangud oletatava nakatumise aja kohta). Homoseksuaalse levikutee trendile peaks järgnevatel aastatel oluliselt enam tähelepanu pöörama, kuna Lääne-Euroopas on homoseksuaalne nakkuse levikutee peamine ja mitmetes riikides pigem kasvutendentsiga (2). Heteroseksuaalsel teel nakatunute puhul on vaid väga vähestel teada partneri riskirühm, mistõttu on raske hinnata, kas tegemist on kõrge riskiga isikute (NSI, PK, MSM) seksuaalkontaktidega või heteroseksuaalse levikuga üldelanikkonnas. Arvestades HIVi 22 madalat levimust rasedate naiste ja veredoonorite seas, võib oletada, et tegemist on pigem kõrge riskiga isikute kontaktsega. Info võimaliku nakatumise aja kohta on puudulik, mis teeb trendide hindamise keerukamaks. Keskmiselt 4%-l HIVi nakatunutest diagnoositakse 3 kuu möödudes AIDS (ning see osakaal suureneb) ja ligi kahel kolmandikul uutest juhtudest (kelle vastavad andmed on olemas) on CD4 rakkude tase alla 350 raku/ml. HIV-testimise üldine tase on väga hea. Vajalik ei ole ulatuslik testimise suurendamine, vaid paremini suunitletud testimine neile, kes on tõenäolisemalt nakatunud. Siin oleks abiks HIV- testimise juhise soovituste rakendamine. Abi võiks olla ka tõhusamast uute HIVi juhtude kontaktsete inimeste teavitamisest ja testimisest. NSIde seas on HIV-testimise tase hea ning seda on vajalik hoida. PKde ja MSMide testimine vajab laiendamist, kuna nende kaetus on kesine. Nii Eesti kui rahvusvahelised juhised soovitavad kõrge riskiga rühmade testimist vähemalt korra aastas (32, 33). 23 Viited 1. HIV ja AIDS [Internet]. 2017. Available from: http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigustesse-haigestumine/hiv-ja- aids.html. 2. ECDC. HIV/AIDS surveillance in Europe 2015. Stockholm: European Centre for Disease Prevention and Control; WHO Regional Office for Europe, 2016. 3. Rüütel K, Trummal A, Salekešin M, Pervilhac C. HIV epideemia Eestis: strateegilise info analüüs. Geneva: World Health Organization, 2012. 4. Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2014. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2015. 5. Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2010. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2011. 6. Lõhmus L, Rüütel K, Lemsalu L. HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas. Uuringuraport 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2016. 7. Lõhmus L, Murd M, Trummal A. Üle-euroopalise meestega seksivate meeste uuringu Eesti andmete kokkuvõte 2010. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2012. 8. Lõhmus L, Trummal A. HIV/AIDSiga seotud teadmised ja käitumine gay- internetilehekülgi külastavate meeste seas. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2004. 9. Lõhmus L, Trummal A. HIV/AIDSiga seotud teadmised ja käitumine gay- internetilehekülgi külastavate MSM-ide seas, 2005. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2006. 10. Lõhmus L, Trummal A. HIV/AIDSiga seotud teadmised ja käitumine gay- internetilehekülgi külastavate MSM-ide seas, 2007. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2008. 11. Rüütel K, Lõhmus L. 2013. aasta meestega seksivate meeste Internetiuuringu kokkuvõte. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2014. 12. Rüütel K, Lõhmus L. Meeste terviSEKS! Meestest huvituvate meeste seksuaaltervise uuringu raport 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2017. 13. Lõhmus L, Trummal A. HIV-nakkuse, teiste infektsioonide ning riskikäitumise levimus prostitutsiooni kaasatud naiste hulgas Tallinnas, 2011. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2012. 14. Lemsalu L, Lõhmus L, Vals K. Prostitutsiooni kaasatud naiste terviseuuring 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2017. 15. Lõhmus L, Rüütel K, Abel-Ollo K, Loit HM, Talu A, Uusküla A. HIV-nakkuse ning teiste infektsioonide ja riskikäitumise levimus süstivate narkomaanide seas Tallinnas ja Kohtla- Järvel, 2007. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2008. 16. Vorobjov S. HIVi levimuse ja riskikaitumise uuring Tallinna systivate narkomaanide seas 2013. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2014. 17. Vorobjov S. HIV-levimuse ja riskikäitumise uuring Kohtla-Järve süstivate narkomaanide seas, 2012. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2014. 18. Vorobjov S, Salekešin M. HIVi levimuse ja riskikäitumise uuring Kohtla-Järve süstivate narkomaanide seas, 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2017. 19. Lõhmus L, Abel-Ollo K, Talu A. HIV-nakkuse, hepatiitide ning riskikäitumise levimus süstivate narkomaanide seas Narvas, 2010. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2011. 20. Vorobjov S, Rüütel K, Abel-Ollo K, Salekešin M. HIVi levimuse ja riskikäitumise uuring Narva süstivate narkomaanide seas, 2014. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2015. 24 21. Sandre S, Kallaste E, Anspal S, Sõmer M. HIV leviku prognoos lähiaastateks ja kaasnev kulu riigile. Tallinn: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, 2017. 22. Uusküla A, Kalikova N, Zilmer K, Tammai L, Dehovitz J. The role of injection drug use in the emergence of human immunodeficiency virus infection in Estonia. International Journal of Infectious Diseases. 2002;6:23-7. 23. Lemsalu L. HIV nõustamise ja testimise teenuse kasutamine 2015. aastal. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2016. 24. Lemsalu L, Gluškova N. HIV nõustamise ja testimise teenuse kasutamine 2014. aastal. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2015. 25. Lemsalu L, Gluškova N. HIV nõustamise ja testimise teenuse kasutamine 2013. aastal. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2014. 26. Vals K, Lemsalu L. HIV nõustamise ja testimise teenuse kasutamine 2016. aastal. Tallinn: Tervise Arengu Insituut, 2017. 27. Uusküla A, Des Jarlais DC, Kals M, Ruutel K, Abel-Ollo K, Talu A, et al. Expanded syringe exchange programs and reduced HIV infection among new injection drug users in Tallinn, Estonia. BMC Public Health. 2011;11:517. 28. Trummal A, Fischer K, Raudne R. HIV-nakkuse levimus ning riskikaitumine prostitutsiooni kaasatud naiste hulgas Tallinnas. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2006. 29. Rüütel K. Prostitutsiooni kaasatud naistele suunatud HIV-ga seotud tervishoiuteenuste külastajate ülevaade, 2014–2015 Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2016. 30. Rüütel K, Gluškova N. Prostitutsiooni kaasatud naistele suunatud HIV-ga seotud tervishoiuteenuste külastajate ülevaade, 2013. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2014. 31. Kallavus K. Prostitutsiooni kaasatud naistele suunatud HIV-ga seotud tervishoiuteenuste külastajate ülevaade, 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2017. 32. ECDC. HIV testing: increasing uptake and effectiveness in the European Union. Stockholm: European Centre for Disease Prevention and Control, 2010. 33. SoM. HIV-nakkuse testimise ja HIV-positiivsete isikute ravile suunamise tegevusjuhis. Tallinn: Sotsiaalministeerium, 2012. 25  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 perioodi 2015–2016 aruanne RTA üldeesmärk on, et tervena elatud aastate arv kasvab Eestis aastaks 2020 meestel keskmiselt 60. ja naistel 65. eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga pikeneb meestel 75. ja naistel 84. eluaastani. Kui 2015. aastal oli keskmine eeldatav eluiga Eestis 78,0, siis ELis oli vastav näitaja 80,6. Eeldataval elueal on Eestis ka suured soolised ja piirkondlikud lõhed. 2015. aastal oli meeste keskmine eeldatav eluiga 73,1 (2014. aastal 72,3) ja naistel 81,9 eluaastat (2014. aastal 81,5). Statistikaameti andmetel olid 2014/2015 kõrgeima eeldatava elueaga elanikud Tartumaal (78,8 aastat) ja madalaima eeldatava elueaga elanikud Ida-Virumaal 75,0 aastat) (joonis 1). Joonis 1. Keskmine eeldatav eluiga Eestis 2015. aastal maakondade lõikes Ida-Viru Jõgeva Põlva Lääne-Viru Võru Lääne Maakond Viljandi Järva Pärnu Hiiu Rapla Valga Saare Harju Tartu 73 74 75 76 77 78 79 80 Keskmine vanus Allikas: Statistikaamet Tervena elatud eluiga oli 2016. aastal Eestis naiste puhul 58,7 ja meeste puhul 54,2 eluaastat.1 Võrdluseks Eurostati andmetel oli ELi keskmine näitaja naiste puhul 63,3 ja meeste puhul 62,6. Peamised sumapõhjused Eestis on jätkuvalt ülekaalukalt vereringeelundite haigused ja kasvajad (joonis 2). Joonis 2. Peamised surmapõhjused Eestis 2016. aastal 1 Tervena elada jäänud aastad soo ja vanusrühma järgi. http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/01Rahvastik/01Rahvastik__06TEaastad/0TH75.px/table/tableViewLayout2/?rxid= 9390669f-6fa8-4247-a31c-8ceb8be69db9 22.11.2017 1  Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad Sümptomid ja ebatäpsed seisundid Seedeelundite haigused Surmapõhjus Hingamiselundite haigused Vereringeelundite haigused Närvisüsteemi- ja tundeelundite haigused Kasvajad 0 100 200 300 400 500 600 700 Juhte 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 15–64-aastaste inimeste seas on vereringeelundite haiguste ja kasvajate kõrval suure osakaaluga vigastused (joonis 3). Joonis 3. Peamised surmapõhjused 15–64-aastaste inimeste seas 2016. aastal Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad Sümptomid ja ebatäpsed seisundid Seedeelundite haigused Surmapõhjus Hingamiselundite haigused Vereringeelundite haigused Närvisüsteemi- ja tundeelundite haigused Psüühika- ja käitumishäired Kasvajad Nakkus- ja parasiithaigused 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 Absoluutarv Allikas: Statistikaamet Vähi puhul on Eestis peamiseks surmapõhjuseks hingamiselundite, lümfoid- ja vereloomekoe ja käärsoole pahaloomulised kasvajad (joonis 4). Joonis 4. Pahaloomulistest kasvajatest tingitud suremus 2016. aastal 2  kusepõie pahaloomuline kasvaja neeru pahaloomuline kasvaja eesnäärme pahaloomuline kasvaja munasarja pahaloomuline kasvaja emaka pahaloomuline kasvaja Surma põhjus emakakaela pahaloomuline kasvaja rinna pahaloomuline kasvaja naha pahaloomuline melanoom kõhunäärme pahaloomuline kasvaja käärsoole ja ühenduskoha… mao pahaloomuline kasvaja söögitoru pahaloomuline kasvaja 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 Juhte 100 000 elaniku kohta Naised Mehed Allikas: Statistikaamet 2014. aastal läbi viidud täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringus (TKU)2 väitsid 45,5% meestest ja 48,0% naistest, et neil on mingi pikaajaline haigus. 2012. aastal olid vastavad osakaalud 46,9% ja 46,5%. Viimase kuue kuu jooksul tugevalt tegevust piiranud terviseprobleeme oli 12,7% meestest ja 11,9% naistest. 2012. aasta uuringus olid vastavad osakaalud 11,5% ja 11,0%. Peamised tervisekaotuse põhjustajad Eestis on südame-veresoonkonna haigused (SVH), kasvajad, vaimse tervise ja uimastite tarvitamisega seotud terviseprobleemid (joonis 5). Perioodil 2006–2016 on suurema tähtsuse omandanud erinevad mittenakkuslikud haigused, neuroloogilsed probleemid, endokriinsüsteemiga seotud terviseprobleemid, diabeet ja kroonilised hingamisteede haigused. 3 Joonis 5. Peamised tervisekaotuse põhjused 2006. ja 2016. aasta võrdluses Allikas: Institute for Health Metrics and Evaluation Ülevaade RTA tegevustest perioodil 2015–2016 2016. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus sotsiaal- ja töövaldkonda hõlmava strateegilise dokumendi „Heaolu arengukava 2016–2023“ (edaspidi HEA). Antud strateegia koondab tööhõive ja sotsiaalvaldkonna tegevusi, hõlmates seetõttu suure osa kehtiva RTA 1. valdkonnast „sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused“ ja 3. valdkonna „tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond“ tööelu kvaliteediga seotud tegevusi. I Sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste valdkond on alates 2016. aastast suures osas kajastatud HEAs3. Meetmesse „ebavõrdsuse vähendamine tervises sotsiaalmajanduslike mõjurite abil“ panustavaid tegevusi ja ressursse kajastatakse heaolu arengukavas (alaeesmärgid 1, 2 ja 3) ning Laste ja perede arengukavas (edaspidi LPA)4. Absoluutse vaesuse määra (nii laste kui täiskasvanute puhul) jälgimine on sellega seoses samuti üle viidud antud arengukavasse. 2016. aastal jätkus rahvatervise seaduse (RTS) eelnõu väljatöötamine, lähtudes põhimõttest „tervis igas poliitikas“. Valmisid eelnõu ja seletuskiri, seal hulgas rakendusaktide kavandid. 3 Heaolu arengukava 2016–2023. http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 4 Laste ja perede arengukava 2012–2020. http://sm.ee/et/laste-ja-perede-arengukava-2012-2020. 4 Seoses haldus- ja riigireformiga toimusid Rahandusministeeriumiga (RaM) arutelud, et määrata kindlaks maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) ülesanded ja rahastamine. 2017. aasta juunis jõudis RTSi eelnõu EISi kooskõlastamisele. Valitsus otsustas 12. jaanuari 2017. a valitsuskabineti nõupidamisel lõpetada maavalitsuste tegevuse alates 2018. aasta 1. jaanuarist ning anda maavalitsuste ülesanded üle olemasolevatele ministeeriumide valitsemisala asutustele ja kohalike omavalitsustele. Seega kooskõlastuse on läbinud ja 1. jaan 2018. aastal hakkavad kehtima need RTSi muudatused, mis on seotud maavalitsuste ülesannete üle minemisega KOVidele. Elanikkonna ja kohaliku tasandi tervisedendajate võimestamiseks jätkati 2016. aastal tegevusi Norra grandist56: viidi läbi KOV juhtide motivatsioonikoolitusi, tervis igas poliitikas koolitusi KOVide spetsialistidele, kohalike elanike kaasamise ja huvikaitse koolitusi, tõenduspõhiste sekkumiste koolitusi ning tervise edendamise koolitusi sotsiaaltöötajatele. Kõigis maakondades viidi läbi TAI kampaaniaid toetavaid tegevusi (nt südamekuu, köögiviljakampaania, suitsuprii klass). 2015. aastal tunnustati tervisedendajaid, kes olid panustanud vaimse tervise edendamisesse. 2016. aastal oli fookuses alkoholikahjude vähendamine. 2016. aastal jätkati tervise- ja heaoluprofiili e-arendust. 2017. aastal jätkub kirjeldavate indikaatorite formaadi loomine ja lisamine. Koostöös Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ja Sotsiaalministeeriumi (SoM) laste ja perede osakonnaga toimus laste ja perede heaoluprofiili indikaatorite väljatöötamine ja katsetamine, indikaatorid integreeritakse tervise- ja heaoluprofiili. Valmimise tähtaeg on 2018. aasta. Viimase paarikümne aasta jooksul on suitsiidide arv vähenenud. Samas ei ole Eesti veel ELi keskmisel tasemel – Eurostati andmetel7 oli 2014. aastal enesetappudest tingitud suremus ELis 11,3 juhtu 100 000 elaniku kohta (Eestis samal aastal 18,3). Statistikaameti andmetel oli Eestis 2015. aastal 14,8 ja 2016. aastal 13,9 enesetappu 100 000 elaniku kohta (joonis 6). 5 Norra programmid. https://eeagrants.fin.ee/et/norra-programmid 6 Rahastatud projektid. http://www.sm.ee/et/rahastatud-projektid-0 7 Death due to suicide, by sex. http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tps00122&plugin=1 5 Joonis 6. Enesetappudest ja teadmata tahtlusega sündmustest tingitud suremus perioodil 2006–2016 25 Juhte 100 000 elaniku kohta 20 15 10 enesetapp ebaselge tahtlusega sündmus 5 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Aasta Allikas: Statistikaamet Seega võiks väita, et enesetappudest tingitud surmad on langustrendis. Samas tuleb arvesse võtta, et kahe aasta võrdluses on suurenenud surmad, mille puhul tahtlus on jäänud ebaselgeks. Seega võib tõenäoliselt osa nendest surmadest olla siiski tingitud enesetappudest. 2020. aasta sihttasemeks on RTAs seatud mitte rohkem kui 10 enesetappu 100 000 elaniku kohta, mis on meil endiselt saavutamata. Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioon (VATEK) loodi Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi (ERSI) eestvedamisel ja SoMi toetusel 2012. aastal. 2016. aastal andis VATEK SoMile üle Vaimse tervise strateegia 2016–20258. Strateegia lähtub elukaarepõhisest lähenemisest ja kirjeldab soovitusi edendamise, ennetuse ning ravi ja rehabilitatsiooni valdkonnas. 2016. aastal alustati SoMi poolt suitsiidi riskitegurite uuringu hanke ettevalmistamist. Vastav uuring valmib 2018. aasta sügiseks. Uuringu eesmärk on tuua välja peamised riskitegurid riskirühmades ning anda poliitikasoovitusi, millistele riskirühmadele ja riskiteguritele peaks riiklikult tähelepanu pöörama, et enesetappe senisest tõhusamalt ennetada. Norra rahvatervise programmi9 raames valmis 2014. aastal kaks vaimse tervise alast veebikeskkonda – peaasi.ee ja enesetunne.ee. 2015. aastal toimus veebikeskkondade täiendamine. Veebikeskkonnad on toimivad ka pärast projektide lõppemist. 2016. aastal sai peaasi.ee rahalisi vahendeid Haridus- ja Teadusministeeriumist (HTM). 2016. aastal külastas peaasi.ee lehte 9000 inimest ja enesetunne.ee lehte1045 inimest. Kõige sagedasem oli külastus perioodil november–jaanuar. 8 Vaimse tervise strateegia 2016–2015. http://vatek.ee/wp- content/uploads/2016/04/Vaimse_tervise_heaolu_strateegia_2016-2025_2016.pdf 9 Rahvatervise programm. https://www.sm.ee/et/programm-rahvatervis 6 II laste ja noorte turvaline areng Alates 2016. aastast on antud valdkond jagatud erinevate arengukavade (lisaks RTAle laste ja perede arengukava ja heaolu arengukava) ja RTA teiste valdkondade vahel. Antud valdkonna arengusse panustavad tegevused ja ressursid kajastatakse RTA I valdkonnas (sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused), IV valdkonnas (tervislik eluviis) ja V valdkonnas (tervishoiusüsteemi areng). 2015. aastal sündis Eestis Statistikaameti andmetel10 13 907 ja 2016. aastal 14 053 last. Reproduktiivtervise parandamiseks on jätkatud viljatusravi toetamist. Kehavälise viljastamise tulemusel sündis 2016. aastal 369 last. Tervise Arengu Instituudi andmetel11 teostati Eestis 2016. aastal 2732 viljatusravi tsüklit, mis on 3,6% võrra vähem kui aasta varem. Kõige rohkem – 10,1% langes viljatusravi kasutamine 41-aastaste ja vanemate naiste seas. See on ka vanusegrupp, kes peab viljatusravi kulud ise maksma. Noorematel naistel, kellel on viljatusraviks meditsiiniline näidustus, tasub kulud EHK.12 Samuti jätkati rasedate sünnieelset diagnostikat ja vastsündinute skriininguid ning raseduskriisi ja noorte reproduktiivtervise alast nõustamist. 2016. aasta esmaseks eesmärgiks oli pakkuda raseduskriisi nõustamist läbi tervishoiutöötaja suunamise vähemalt 3500 korral. Eesti Haigekassa (EHK) poolt rahastatavad noorte seksuaaltervist edendavad teenused on aidanud parandada Eesti noorte seksuaaltervise näitajaid. 15–19-aastaste sündimuskordaja ja 15–24-aastaste legaalselt indutseeritud abortide abortiivsuskordaja13 on jätkuvalt languses. Samuti väheneb korduvabortide esinemissagedus ja esmahaigestumus seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse. 2015. aastal oli imikusurmasid 1000 elussünni kohta 2,5 juhtu ja 2016. aastal 2,3. Võrdluseks – 2009. aastal oli vastav kordaja 3,6. RTAs 2020. aastaks seatud eesmärk on juba saavutatud. Jätkuvalt on Eestis imikusurma peamiseks põhjuseks perinataalperioodi patoloogiad ja kaasasündinud väärarendid. Perioodil 2013–2016 on vähenenud täielikult rinnapiimatoidul olevate 6 kuu vanuste laste osakaal (joonis 7). Samas on suurenenud osalisel ja täielikul rinnapiimatoidul olevate 6 kuu vanuste laste osakaal. Ka selle aspekti juures esinevad Eestis piirkondlikud erinevused (joonis 8). TAI eksperdi hinnangul võib piirkondlike erinevuste taga olla erinevate näitajate koosmõju: ema haridustase, rahvus, amet, sotsiaalsed tegurid, tervislik seisund. Samuti avaldab mõju tervishoiusüsteem – näiteks kuivõrd toetust saadakse esmatasandi tervishoiutöötajatelt. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on lapse rinnapiimaga toitmine kõige muu hulgas oluline ka ülekaalulisuse ennetamisel.14 10 Elussünnid. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp. 22.11. 2017 11 Läbitud viljatusravi tsüklite arv viljastamise meetodi ja isiku vanuse järgi. http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/03Tervishoiuteenused/03Tervishoiuteenused__04Diagnostika/KV10.px/table/table ViewLayout2/?rxid=d4dfd781-39bf-4ed3-93af-cb049d682f73 12 Kunstlik viljastamine, 2016. http://tai.ee/et/terviseandmed/tervisestatistika-ja-uuringute-andmebaas/uuendused/4163- kunstlik-viljastamine-2016. 13 abortiivsuskordaja - aasta jooksul toimunud abortide arv jagatud fertiilses eas (15–49 aastat) naiste aastakeskmise arvuga ja korrutatud 1000-ga (TAI andmetel) 14 Consideration of the evidence on childhood obesity for the Commission on Ending Childhood Obesity. Report of the Ad hoc Working Group on Science and Evidence for Ending Childhood Obesity. 2016. WHO http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/206549/1/9789241565332_eng.pdf?ua=1. 7 Rinnaga toitmise edendamiseks on Eestis loodud rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee.15 (BFHI). 2016. aastal kaardistati sünnitushaiglate vastavust BFHI kriteeriumitele (ettevalmistav tegevus tunnustamisele). Joonis 7. Rinnapiimatoidul olevate 6 kuu vanuste laste osakaal perioodil 2013–2016 80 70 60 Osakaal (%) 50 40 Osalisel ja täielikul 30 rinnapiimatoidul 20 Täielikul rinnapiimatoidul 10 0 2013 2014 2015 2016 Aasta Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Joonis 8. Täielikul ja osalisel rinnapiimatoidul olevate 6 kuu vanuste laste osakaal 2016. aastal maakondade järgi Hiiu maakond Harju maakond Tartu maakond Põlva maakond Pärnu maakond Ida-Viru maakond Maakond Lääne-Viru maakond Võru maakond Rapla maakond Lääne maakond Saare maakond Järva maakond Viljandi maakond Valga maakond Jõgeva maakond 0 20 40 60 80 100 Osakaal (%) Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Positiivse arenguna võib välja tuua, et alates 2017. aasta märtsist registreeritakse vastsündinud automaatselt ema perearsti nimistusse. Niimoodi väheneb tõenäosus, et lapsed jäävad ilma vajalikest tervisekontrollidest ja ka vaktsineerimistest. 15 Rinnaga toitmise edendamise komitee. https://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/kolleegile- naistekliinik/organisatsioonid-seltsid/rinnaga-toitmise-edendamise-eesti-komitee/ 8 Eelkooli- ja kooliealiste laste tervist toetava keskkonna arendamiseks ja tervisehäirete ennetamiseks jätkus lasteaedade ja koolide tervise edendamise alane nõustamine ja koostöövõrgustike koordineerimine paikkondade tasandil. TAI koordineeris, nõustas ja juhendas paikkondade haridusasutuste koordinaatoreid. Diabeeti põdevate laste integreerimise toetamiseks nõustasid ja koolitasid diabeedi- ja kooliõed haridusasutuse töötajaid, lapsevanemaid ja lapsi. Koolieelsete lasteasutuste koolituste fookuseks oli 2016. aastal lapse vaimne tervis ning seksuaalne areng. Koolieelsete lasteasutuste personalile toimusid tervisedenduse- ja kasvatuse ning vaimse tervise edendamise alased koolitused (laste väärkohtlemine ja laste väärkäitumine – mis on mis?; suhtlemine laste ja vanematega; arengulise erivajadusega lapse märkamine ja toetamine; psüühiline trauma ja kaotus lapse pilgu läbi). Kooliõdedele valmis esmase abi õpetamise juhendmaterjal ning toimus pilootkoolitus. 2016. aasta lõpuks on Eestis tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga ühinenud 275 lasteaeda ja koolide võrgustikuga ca 200 kooli. Lasteaedade ja koolidele suunatud arendustegevused (juhendmaterjalide väljatöötamine, koolitused jm) on rahastatud osaliselt riigieelarvest ja osaliselt EHK „Tervise edendamine lasteaias ja koolis“ projektist. Järgneval kolmel aastal on EHK peamised tegevused seotud koolitervishoiu aruandluse arenduste rakendamisega, kasutades selleks e-tervise võimalusi. EHKil on plaanis järgnevad arendustegevused: koolitervishoiuteenuse ostumudeli analüüs, teenuste kättesaadavuse jälgimiseks põhimõtete väljatöötamine, eeltööd inimese papilloomviiruse vaktsiini lisandumiseks teenuse kulumudelisse. Alates 2018. aastast on EHKil plaanis algatada käsitlusjuhendi väljatöötamine rasvunud laste ravimiseks. Kuna laste tervisekontrollide korraldamine jaguneb esmatasandi ja koolitervishoiu vahel, siis tehakse vajalikud muudatused vastavalt uuendatud kuni 18-aastaste laste tervisekontrollide juhendi sisenditele ning arendatakse laste tervise jälgimisel ja ravimisel integreeritud teenuste kontseptsiooni. Hambahaiguste ennetuse ja raviga oli EHK andmetel 2016. aastal hõlmatud 71,6% sihtrühma noortest. Kõigi 3–19 aastaste laste hõlmatus oli 2016. aastal 60%. Kõige kõrgem oli hõlmatus Saaremaal (74%), Jõgevamaal (73%) ja Tartumaal (71%). Kõige madalam aga Ida-Virumaal (57%) ja Valgamaal (59%). EHK laste hambaravi eelarve täideti 2016. aastal 95% ulatuses. Olulist mõju hõlmatuse tulemustele annab lepingumahtude täitumine ja lepingupartnerite olemasolu maakonnas. Esimesel juhul saavad mahud kiiresti täis ja kõik soovijad arsti juurde ei pääse. Teisel juhul puudub aga võimalus hambaarsti valida, sest teenusepakkujaid on kas vähe või pole üldse. Tervisestatistika näitab laste hambaravikülastustes langustrendi. Kui 2011.aastal oli 1000 lapse kohta 1856 hambaravivisiiti, siis 2015.aastal tehti neid vaid 1696. Kui laps ei saa õigel ajal vajalikku ravi, siis võib see tema tulevast elu olulisel mõjutada.16 Tabel 1. 0–14-aastaste laste hambaarsti visiidid 1000 lapse kohta 2011 2012 2013 2014 2015 Hambaravi visiidid 1855,6 1780,4 1763,5 1743,7 1695,8 Ortodontia visiidid 341,7 321,8 325,9 324,1 308,8 Hambaravi ja ortodontia visiidid kokku 2197,2 2102,2 2089,5 2067,8 2004,6 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Täpsed põhjused, miks laste hambaarsti külastused vähenenud on, pole teada. Samas on teada, et üha rohkem hambaraviasutusi rakendavad ka laste puhul visiiditasu. Kuna 16 Mary VA, Mahendra J, John J et al. J Clin Diagn Res. 2017. Assessing Quality of Life using the Oral Health Impact Profile (OHIP-14) in Subjects with and without Orthodontic Treatment need in Chennai, Tamil Nadu, India https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5620926/. 9 hambaarsti näol on tegemist eriarstiga, siis on tal õigus küsida visiiditasu 5 eurot. See võib olla üks barjäär ravi kättesaamisel. Riskikäitumise ja sellest tulenevate terviseohtude ennetamiseks jätkas HTM Rajaleidja õppenõustamiskeskuste toetamist, huvikoolide arendamist, noorte tervisekasvatuslike koolituste läbiviimist ning õppenõustamis- ja karjääriteenuste osutamist. Rajaleidja keskused töötavad alates 2014. aasta 1. septembrist kõigis maakondades, kus osutatakse lõimitult järgmisi nõustamisteenuseid: - eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine Rajaleidja keskuses ning lisaks eripedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine alla 350 õpilasega kohalike omavalitsuse koolides; - karjäärinõustamine ja karjääriinfo vahendamine Rajaleidja keskuses. 2016. aastal osutati õppenõustamisteenust 8 629 juhul ning karjääriteenuseid 22 007 juhul. Nõustamisteenuseid on saanud 17 275 lapsevanemat, haridustöötajat ja kõrgharidustasemel hõivatud olnud noort. Laste toitumisalase teadlikkuse ja oskuste suurendamiseks jätkas TAI koolituste ja kampaaniate läbiviimist – puu- ja juurvilja kampaania 2016. aasta sügisel ja suhkrute märkamise kampaania 2017. aasta kevadel. Maaeluministeerium (MeM) jätkas koolipuuvilja ja -köögivilja kava ning koolipiimakava raames koolides ja lasteaedades puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumist. HTM jätkas koolilõuna toetuse eraldamist põhikooli õpilastele ning 2015. aastast eraldatakse toetust ka gümnaasiumiõpilastele. 2015. aastal suri Statistikaameti andmetel vigastuste ja mürgistuste tõttu 36 ja 2016. aastal 32 kuni 19-aastast last ja noorukit. Vastav suremuskordaja oli 2015. aastal 13,3 ja 2016. aastal 11,8 juhtu 100 000 elaniku kohta (joonis 9). Siinkohal tuleb arvesse võtta seda, et Eesti rahvastiku väiksuse tõttu on väike ka laste arv ning iga sündmus mõjutab oluliselt antud kordaja väärtust. Märk sellest, et Eestil on laste vigastussurmade osas arenguruumi, on see, et juba 2012. aastal oli vigastussurmade kordaja Rootsis 5,0 juhtu 100 000 elaniku kohta. Sagedasemad surmapõhjused Eesti laste ja noorukite seas on enesetapud ja sõidukiõnnetused. Joonis 9. Vigastussurmadest tingitud surmad kuni 19-aastaste seas perioodil 2006– 2016 35 Juhte 100 000 elaniku 30 25 20 kohta 15 10 5 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Aasta Allikas: Statistikaamet Laste vaimse tervise probleemide ennetamise tegevusena jätkati Norra toetuse kaasabil programmi „Rahvatervis“ rakendamist. Laste psühhiaatriateenuseid osutati kõikides 10 regionaalsetes laste vaimse tervise keskustes – Tallinnas, Lõuna-Eestis, Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Lisaks jätkasid ambulatoorsete laste psühhiaatriateenuste osutamist Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla toel käivitatud vaimse tervise kabinetid Põlva, Valga, Lõuna-Eesti ja Narva haigla juures. Laste vaimse tervise kabinettide teenus on alates 2017. aastast EHK tervishoiuteenuste loetelus nimetusega „Raviplaani koostamine või muutmine ravimeeskonna poolt“. Samuti on alates 2016. aastast EHK tervishoiuteenuste loetelus Tallinna laste vaimse tervise keskuse loomise projekti jooksul katsetatud mobiilse kriisiabi teenust. Projektide sisutegevused lõppesid 31.12.2016, välja arvatud Tallinna Lastehaiglas, mille projekti pikendati 31.03.2017. Toimusid läbirääkimised TAIga vaimse tervise keskuste/kabinettide arendustegevuste koordineerimiseks lähitulevikus. Lõppes SKA projekt, mille tulemusena kinnitati erihoolekandeteenuse rehabilitatsiooniprogramm ja valmisid juhendid pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks raske psüühikahäiretega lastele. Selle tulemusena valmis juhendmaterjal „Pikaajaline rehabilitatsiooniteenus raske ja püsiva psüühikahäirega lastele“ ja kinnitati MTÜ Hoolekande Ekspertiisi-ja Nõustamiskeskus (HENK) koostatud programm, mis kannab nimetust “Mõõduka-, raske-, või sügava intellektipuudega, käitumis-ja/või pervasiivse arenguhäirega laste probleemse käitumise juhendamine“. 2016. aasta lõpuks valmis integreeritud laste vaimse tervise teenuste kontseptsioon koos edasise tegevuskavaga. Lisaks kohandati projekti raames neli hindamisvahendit, mis on mõeldud spetsialistidele, kes oma töös puutuvad kokku vaimse tervise probleemidega laste ja noortega. 2015. aastal kohandati kaks hindamisvahendit varajaseks märkamiseks: PSOC vanemliku rahulolu hindamiseks ja M-CHAT autismispektrihäire varajaseks avastamiseks. 2016. aastal kohandati eesti ja vene keelde hindamisvahendid KIDSCREEN- 52 (kooliealise lapse heaolu hindamisvahend) ja FFSS (pere funktsioneerimisstiilide skaala). Valmis ka täiendkoolitusprogramm esmatasandil töötavatele spetsialistidele laste vaimse tervise probleemide õigeaegseks märkamiseks ja sekkumiseks. Lisaks alustati kuni 18- aastaste laste tervisekontrolli juhendi kaasajastamisega, kus fookuses on muuhulgas laste vaimne tervis. Juhend valmib 2017. aasta lõpuks. III tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond 2015. aastal ei esinenud ühtegi haiguspuhangut, mis oleks alguse saanud joogiveest. Vee terviseohutuse infosüsteemiga liitunud veevärkide (üle 5000 tarbijaga) osakaal oli 2016. aastal 70,3%. Kõikidest ühisveevärgi tarbijatest kasutas 2015. aastal mikrobioloogiliste, keemiliste ja indikaatornäitajate järgi kvaliteetset joogivett 98%. 2016. aastal lepiti Keskkonnaministeeriumi (KeM) ja SoMi vahel kokku proovivõtjate atesteerimise regulatsioon. Kokkulepitud sõnastus on uues veeseaduse eelnõus, mis on kavas valitsusele esitada 2017. aasta septembris. Uus regulatsioon näeb ette, et joogivee ja pinna, heit-, mere- ja põhjavee proovivõtjate koolitamine ja atesteerimine muutuvad ühiseks ning korraldajaks jääb KeM. Eesti joogivee nõuded viidi kooskõlla nõukogu direktiiviga 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest. Toiduohutuse valdkonna indikaator „toidutekkelised nakkushaigused“ on püsinud stabiilsena s.o alla 200 haigusjuhu 100 000 elaniku kohta. Samas on mitmed nakkushaigused sagenenud – näiteks salmonelloos (joonis 10). 11 Joonis 10. Soole nakkushaigustesse haigestumine Eestis perioodil 2011–2016 Soole muud täpsustamata bakter- ja… Norwalki viiruse tekkene äge enteropaatia Soole nakkushaigused Rotaviirusenteriit 2016 Giardiaas 2015 Yersinia enrerocol enteriit 2014 Kampülobakterenteriit 2013 Escerihia coli soolenakkus 2012 Shigelloos 2011 Salmonelloos 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 Juhte 100 000 elaniku kohta Allikas: Terviseamet Toiduohutuse valdkonna tegevustest vääriks esiletoomist toiduohutuse tagamiseks sõltumatu, teaduspõhise ning kindlaid põhimõtteid ja protseduure järgiva riskihindamise süsteemi loomine Eestis. MeM on sõlminud Eesti Maaülikooliga riskihindamisüksuse loomiseks ja eksperthinnangute saamiseks lepingu. Välja on töötatud riskihindamisüksuse esialgne tegevuskava aastateks 2015–2018. Samuti on oluline jätkuv erinevate uuringute (nt uuring "Toidu lisaainete tarbimise hindamine“) läbiviimine Eestis toiduohutuse valdkonnas. Uue RTSi välja töötamise raames toimusid 2016. aastal arutelud ka sotsiaalministri määruse "Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelese lasteasutuses ja koolis" sisu üle. SoM koordineeris vastava töörühma tööd. Veterinaarmeditsiini valdkonnas koostati MeMi eestvedamisel aastatel 2015–2016 dokument „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas 2017–2021“, mille üldine eesmärk on antibiootikumide vastutustundlik kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel. Tegevuskava kirjeldab olukorda ja seab eesmärgid ravimite ja ravimsöötade tootmise, turustamise ja kasutamise valdkonnas, samuti teadlikkuse, seire, teadus- ja rakendusuuringute valdkonnas. Tegevuskava juurde kuulub konkreetsete tegevustega rakendusplaan, mida iga-aastaselt ajakohastatakse. Suremus hingamiselundite haigustesse on alates 2012. aastast kuni 2016. aastani suurenenud ligi 23% (Joonis 11). 12 Joonis 11. Hingamiselundite haigustest tingitud suremus Eestis perioodil 2006–2016 25 Juhte 100 000 elaniku kohta 20 15 gripp 10 kopsupõletik alumiste hingamisteede 5 kroonilised haigused 0 Aasta Allikas: Statistikaamet Ka astmasse haigestumine on pidevas kasvutrendis. Kui 2006. aastal oli astma diagnoositud 2,1% Eesti inimestest, siis 2014. aastaks jõudis vastav osakaal 3%ni. Perioodil 2009–2015 oli peamiseks esmashaigestumuse põhjuseks hingamiselundite haiguste osas äge bronhiit ja bronhioliit. TA andmetel oli Tallinnas hingamiselundite haigustesse haigestumine ja PM10 (peenosakesed, mille läbimõõt on 2,5–10 µm17) aastakeskmised kontsentratsioonid omavahel seotud. Kui PM10 aastakeskmine kontsentratsioon tõusis, siis suurenes ka hingamiselundite haigustesse haigestunute arv. Sarnane seos oli ka NO2 sisaldusega. Elukeskkonna parandamiseks valmis 2015. aastal KeMi tellimusel TA ja Tartu Ülikooli koostöös „Põlevkivi tervisemõjude uuring‟, mille eesmärk oli välja selgitada põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevad mõjud elanikkonna tervisele Ida- ja Lääne- Virumaal. On teada, et Ida-Virumaa elanike tervis on kehvem kui mujal Eestis. Keskmine eeldatav eluiga Ida-Virumaal on ca 5 aastat lühem kui Tartus või Tallinnas. Antud uuringu tulemusena selgus, et õhus oli normist suurem kontsentratsioon formaldehüüdil, fenoolil, benseenil ja vesiniksulfiidil. Samuti leiti, et võrreldes Tartumaal lastega on Ida-Virumaal elavad lapsed sagedamini kogenud kuiva köha, limase sekreedi eritumist ja allergilist riniiti.18 Atmosfääriõhu kaitse seadus on koos alamaktidega võeti vastu ja jõustus alates 1.01.2017. Keskkonnaministeerium koostas atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames. Vastav eelnõu asendas varem kehtinud välisõhu kaitse seaduse. Kodifitseerimise peamine eesmärk oli kehtivat õigust korrastada, kuid tehti ka mõned sisulised muudatused: 17 Mõisted. http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/KESKKOND/01KESKONNA_ARVEPIDAMINE/08EHUEMISSIOONIDE_ARVEPIDAMINE/KK_31 .htm 18 Project „Study of the Health Impact of Oil Shale Sector“ summary of contents http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/KIK_polevkiviprojekt/Project_summary_of_contents.pdf. 13   eelnõu kohaselt tuleb ettevõttel ümberkaudseid inimesi häiriva haisuprobleemi lahendamiseks teha konkreetseid täiendavaid investeeringuid ja tegevusi, mille efektiivsust on võimalik ka kontrollida;  KOV peab määrama oma territooriumil asuvate normtaset ületavate müraallikate mõju ning leidma võimalusi müra vähendamiseks. 2014. aastal vastas 94% koolidest tehisvalguse osas nõuetele, kuid 2015. aastal vaid 71%. Piisav ventilatsioon oli 2015. aastal 65% koolidest (2014. aastal oli antud näitaja 86% koolidest ja 2013. aastal 85%). Seega on tingimused nii sisekliima kui valgustuse osas koolides halvenenud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustas 2016. aastal sisekliima määruse väljatöötamist. Seejuures lähtutakse radooni direktiivist (2013/59/EURATOM), uuest RTSist ja uuest hoonete energiatõhususe direktiivist. Kemikaaliohutuse parandamiseks jagas TA nii ettevõtetele kui ka teistele huvitatud isikutele kemikaaliohutuse alaseid infomaterjale – flaiereid ja kleebiseid kemikaalide märgistamise kohta ohutuskaartide teabelehti. 2016. aastal toimus Tallinnas teabepäev, mis oli suunatud HeiVäl OÜ uuringus (ELi õigusaktides ettenähtud nõuete täitmiseks vajaliku kemikaaliohutuse kompetentsuse tagamise võimalused Eestis) kaardistatud ekspertidele. 2016. aastal toimus OECD poolne hindamisvisiit Eestisse, et hinnata GLP (hea laboritava) põhimõtete üle võtmist riiklikku õigusesse ja kontrollasutuse – Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) – vastavust ja valmisolekut GLP põhimõtete kohase uurimisasutuste inspekteerimise läbiviimisel. Hindamismeeskond leidis, et Eesti ei vasta veel OECD GLP põhimõtetele, kuna EAK inspektorite väljaõpe ei ole nõutud tasemel. Edasiste tegevuste osas lepiti kokku, et EAK inspektorid osalevad OECD GLP treeningkursusel ning osalevad vaatlejana teise liikmesriigi inspekteerimisel. Määruse „Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ eelnõu väljatöötamine jätkus 2016. aastal. Uuesti kutsuti kokku ilu- ja isikuteenuste määruse väljatöötamise töögrupp arutamaks lahtiseid teemasid eelnõus. Töögruppi kuuluvad erinevate riigiametite, erialaseltside ja eraettevõtete esindajad. Eelnõu väljatöötamine jätkub 2017. aastal. Eestis on laste vaktsineerimine langustrendis (joonis 12). Immuniseerimise taseme langus on kasvav trend kogu Euroopas ja mitmes arenenud riigis on seetõttu toimunud täiskasvanute leetrite puhangud. TA andmetel esines Eestis 2016. aastal kaks leetritesse haigestumise juhtu. 2015. aastal esines üks rühmaviisiline haigestumine kolme haigusjuhuga, neist kaks olid sisse toodud ja üks sekundaarne kohalik haigusjuht. 14 Joonis 12. 1-aastaste laste immuniseerimisega hõlmatus 2006. ja 2016. aasta võrdluses Tuberkuloos Haemophylus influenzae tüüp B (Hib) Vaktsiin B-hepatiit Poliomüeliit 2016 2006 Läkaköha Difteeria ja teetanus 82 84 86 88 90 92 94 96 98 100 Osakaal (%) Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Läkaköha korduv-vaktsineerimisega hõlmatus oli 7–10-aastaste laste hulgas 2016. aastal 88,9%. 2015. aastal oli vastav näitaja 89% ja 2014. aastal 89,6%. Rotaviirusenteriidi vastane vaktsineerimine lülitati Eestis riiklikku immuniseerimiskavva 2014. aastal. 2016. aastal vähenes võrreldes 2013. aastaga registreeritud rotaviirusenteriidi haigusjuhtude arv 72% võrra. Hõlmatus rotaviirusenteriidi vastase vaktsineerimisega 1- aastastel lastel oli 2016. aastal 86,8%. Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje paremaks korraldamiseks jätkusid teavitustegevused ning koostöö Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsiga immuniseerimisteemaliste loengute korraldamiseks perekoolides ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga. Tööõnnetuste arv on viimastel aastatel olnud tõusutrendis (joonis 13 ja joonis 14). Kui 2014. aastal oli 743,3 tööõnnetust 100 000 töötaja kohta, siis 2016. aastal oli vastav näitaja 788,2. 2016. aastal hukkus tööõnnetuste tõttu 26 inimest (4 juhtu 100 000 töötaja kohta), 2015. aastal 17 (2,7 juhtu 100 000 töötaja kohta). RTAs seatud eesmärk oli 2020. aastaks mitte rohkem kui 2,4 tööõnnetuses hukkunut 100 000 hõivatu kohta. Joonis 13. Tööõnnetused perioodil 2006–2016 1000 Juhte 100 000 elaniku kohta 800 600 400 200 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Aasta Allikas: Tööinspektsioon 15 Joonis 14. Surmaga lõppenud tööõnnetused perioodil 2006–2016 5 Juhte 100 000 elaniku 4 3 kohta 2 1 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Aasta Allikas: Tööinspektsioon 2016. aastal registreeriti 100 000 töötaja kohta 6,1 kutsehaigusjuhtu ja 14,7 tööst põhjustatud haigusjuhtu. Vastavad kordajad on viimastel aastatel langustrendis. 2015. aasta jooksul käis töötervishoiuarsti tervisekontrollis 22,3% hõivatutest (2014. aastal oli vastav osakaal 21,4%, 2013. aastal 22,2% ja 2012. aastal 18,5%). 2014. aastal valmis töökeskkonna töövahend Tööbik, mille eesmärk on kaasata töötajaid töökeskkonna korraldamisse ja suurendada üldist teadlikkust ohutust käitumisest tööl. 2015. aastal panustati Tööbiku teavitustegevustesse – töövahendit tutvustati seminaridel ja konverentsidel ning meedias. 2015. aastal ilmus töökeskkonnaalaste parimate praktikate kogumik. 2015. aasta sihtkontrollides keskenduti tööohutuse osas metallitöödele, ehitussektorile ja töötervishoiu osas kaubanduskeskustele, hambaarstide kabinettidele ning töösuhete osas öötööle ja alaealiste tööle. Tööinspektsiooni ettevõtete üldkontrolli laiendati ettevõtetele mis on majanduselt aktiivsed ja omavad vähemalt 2 töötajat. Alates 2016. aastast kajastatakse töökeskkonnaga seonduvat heaolu arengukavas. Tööõnnetustega seonduvat seiratakse vigastuste meetme all RTA IV valdkonna (tervislik eluviis) all. IV Tervislik eluviis Kuigi alla 65-aastaste SVH suremus on Eestis vähenenud, siis varane esmashaigestumus on tõusnud nii meeste kui naiste seas. Peamised riskitegurid SVH osas on tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus ning tubakatoodete ja alkoholi tarbimine. TKU vastajatest oli kehamassiindeksiga üle 30 18,9% meestest ja 19,5% naistest ehk siis ligi viiendik täiskasvanutest on rasvunud. Iga aastaga on suurenenud esmashaigestumus rasvumisse (rasvumus ja muud liigtoitumise vormid) (joonis 15). 16 Joonis 15. Rasvumine (rasvumus ja muud liigtoitumise vormid) perioodil 2006–2015 800 Juhte 100 000 elaniku kohta 600 400 200 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Aasta Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Kui Eesti ülekaaluliste isikute osakaal on üks ELi väiksemaid, siis rasvunute osakaal on üks suuremaid. Võrreldes täiskasvanutega on rasvumise ja ülekaalulisuse laialdane kasvav levik noorukite seas veelgi enam murettekitav. Tasakaalustamata toitumisest ja ebapiisavast liikumisest tingitud terviseprobleemide vähendamiseks jätkati SoMi juhtimisel toitumise ja liikumise rohelise raamatu19 väljatöötamist. Toitumise ja liikumise rohelises raamatus20 on seatud järgnevad eesmärgid:  2025. aastal tegeleb täiskasvanud elanikest (16–64-aastased) vähemalt 25% regulaarse liikumisega (vähemalt neli korda nädalas vähemalt 30 minutit järjest). 2016. aastal harrastas tervisesporti 30 min vältel 4–6 korral nädalas 10,8% täiskasvanutest – 12,6% meestest ja 10,8% naistest.21  2025. aastal on vähemalt 30% 11-, 13- ja 15-aastastest lastest 60 või enam minutit päevas füüsiliselt aktiivsed (mõõdukas või tugev kehaline aktiivsus). 2014. aastal oli vastav osakaal 16,4% (sh 20,8% poistest ja 12,1% tüdrukutest). Kehakaalu osas on toitumise ja liikumise rohelises raamatus seatud järgnevad eesmärgid:  2025. aastal ei ole Eestis ülemäärase kehakaaluga täiskasvanuid üle 52% – TKU järgi oli täiskasvanud ülemäärase kehakaaluga inimesi 2016. aastal Eestis 51,7%.  2025. aastal ei ole Eestis ülemäärase kehakaaluga 7- ja 8-aastaseid kooliõpilasi rohkem kui 25% – COSI uuringu22 esialgsete tulemuste järgi on 6–9-aastastest poistest 32% ja tüdrukutest 30% ülekaalulised või rasvunud.  2025. aastal ei ole ülemäärase kehakaaluga 11- ja 13-aastaseid kooliõpilasi Eestis üle 13% – kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu23 järgi oli 2013/2014 õppeaastal 14,6% 11-aastastest ja 13,1% 13-aastastest ülekaalulised või rasvunud. Tervislike toitumisvalikute soodustamiseks korraldati kampaaniaid ja konverents „Söömine – tõenduspõhised soovitused ja nende rakendamine“. TAI viis koostöös MeMiga läbi rahvastiku toitumise uuringu, mille eesmärk oli saada faktilised andmed elanikkonna toitumise kohta. 19 Toitumise ja liikumise roheline raamat http://sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/tervise_roheline_raamat/toitumise_ja_liikumise_roheline_raamat_15.11versioon.pdf. 20 Toitumise ja liikumise roheline raamat. http://sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/tervise_roheline_raamat/toitumise_ja_liikumise_roheline_raamat_15.11versioon.pdf. 21 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149069399613_Eesti_taiskasvanud_rahvastiku_tervisekaitumise_uuring_2016.p df. 22 WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). http://www.euro.who.int/en/health-topics/disease- prevention/nutrition/activities/who-european-childhood-obesity-surveillance-initiative-cosi. 23 Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2013/2014. õppeaasta uuringu raport. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/146702487819_Eesti_kooliopilaste_tervisekaitumine_2103-14_raport.pdf. 17 RaM töötas välja magustatud jookide maksu seaduse eelnõu, mis 19. juunil 2017. aastal Riigikogus (RK) heaks kiideti, kuid president välja kuulutamata jättis. Hetkel on eelnõu tagasi RK. Antud maksu välja töötamisse panustas SoM suhkruga magustatud jookide tõenduspõhisuse analüüsiga24, mis valmis koostöös WHOga. Antud uuringut tutvustati ka valitsuses. Kultuuriministeeriumi (KuM) eestvedamisel jätkati mitme liikumisharrastuse projekti toetamist ja septembris korraldati esimest korda ELi spordinädal. KuMile olulise tegevusena rakendati treenerite tööjõukulude toetuse süsteemi, millega üldisemalt väärtustatakse treenerikutset. Perioodil 2015–2016 on ellu viidud portaali www.liigume.ee edasiarendus ning portaali on täiendatud uute liikumisharrastuse materjalidega. On läbi viidud kampaaniat "Eestimaa liigub". Samuti on Eestis ellu viidud ELi spordinädalat. 2016. aastal osales spordinädalal 370 kooli ja 243 spordiklubi, kes korraldasid kokku 750 erinevat sündmust. Üle Eesti on toimunud jooksu, käimis- ja teised liikumist propageerivad sarjad, osavõtule ja liikumisrõõmule orienteeritud spordipäevad ja teised liikumisharrastuse üritused. KuM on toetanud ka eakatele suunatud tegevusi. 2016–2017 viiakse SoMi ja HTMi rahastusel ja TÜ koordineerimisel läbi projekti „Liikuma kutsuv kool – laste ja noorte liikumisprogrammi arendamine“, mille peamine eesmärk on Eesti laste ja noorte istumisaja vähendamine ja liikumisaktiivsuse suurendamine koolipäeva jooksul.25 Toitumise ja liikumise õpetajaraamatu (I–III kooliaste) koolitused on toimunud aastast 2015 koolide meeskondadele. 533-st Eestis tegutsevast üldhariduskoolist on kahel aastal (2015- 2016) koolitustel osalenud õpetajaid 246 koolist. TKU järgi oli 2016. aastal igapäevasuitsetajate osakaal rahvastikus 21,3% (2014. aastal oli vastav näitaja 22,1%, 2012. aastal 26% ja 2010. aastal 26,2%). Seega on märgata langustrendi. Perioodil 2012–2016 on nii juhu- kui igapäevasuitsetajate osas pigem vähenenud kõrgharidusega inimeste osakaal. Kui igapäevasuitsetajate hulgas oli põhiharidusega inimesi ca 37%, siis kõrgharidusega inimesi vaid 9,1%. Samuti on igapäevasuitsetajatest mehi ligi kaks korda rohkem kui naisi. Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et 2016. aasta tervisekäitumise uuringu järgi suitsetas koduses keskkonnas küsitletav ise või mõni tema pereliige ca 15% juhtudest. 2014. aasta koolinoorte tervisekäitumise uuring26 näitas, et elu jooksul on proovinud ükskõik millist tubakatoodet (sigaret, e-sigaret, huuletubakas, vesipiip) 20% 11-aastastest, 49% 13- aastastest ning 72% 15-aastastest lastest. Igapäevaselt tarvitab ükskõik millist tubakatoodet 4% 13-aastastest ning 10% 15-aastastest lastest. Poiste ja tüdrukute vaheline võrdlus näitab, et poiste seas on aastate jooksul järjest vähenenud nii suitsetamisega katsetamine kui ka regulaarne suitsetamine. Samas kasvas tüdrukute hulgas suitsetajate hulk vahemikus 1995−2003, kahandades poiste ja tüdrukute vahelist erinevust suitsetamise harjumustes.27 2014. aasta jaanuaris kiitis Vabariigi Valitsuse heaks tubakapoliitika rohelise raamatu, mille meetmete elluviimiseks ja progressi jälgimiseks koostati seirekava ning moodustati tubakapoliitika töörühm. 24 Reducing the consumption of sugar-sweetened beverages and their negative health impact in Estonia. Evidence brief for policy. EVIPNet Europe. http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Tervisevaldkond/evipnet_europe_ebp_1_est_reducing_th e_consumption_of_sugar-sweetened_beverages.pdf 25 Liikuma kutsuv kool. http://liikumislabor.ut.ee/liikuma-kutsuv-kool-0. 26 Vorobjov S. Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. TAI https://intra.tai.ee//images/prints/documents/147436247968_Uimastite_tarvitamine_koolinoorte_seas_uuringu_raport_2016.p df. 27 Ibid. 18 Suitsuvaba keskkonna tagamiseks esitas SoM Vabariigi Valitsusele eelnõu ettepanekuga ruumides asuvate suitsetamisalade kaotamiseks alates 1. juunist 2017. 2016. aastal käis töö kolme tubakaseaduse muudatusega, millest kaks on seotud 20. mail 2016 kehtima hakanud ELi tubakadirektiivi üle võtmisega. Esimene muudatus sisaldas mitmeid tubakatoodete pakendamise ja märgistamise sätteid, seal hulgas pilthoiatuste lisamise kohustust. Teine muudatus sisaldas peamiselt nikotiini sisaldavatele elektroonilistele sigarettidele kehtestatud nõudeid ning tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete piiriülese kaugmüügi keeldu. 2016. aasta detsembris kiitis valitsus heaks kolmanda tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on vähendada Eestis igapäevasuitsetajate hulka ning seega ka suitsetamisega kaasnevaid terviseriske, -kahjusid ja –kulusid: keelatakse riigisisene kaugmüük, piiratakse tubakatoodete väljapanekut ja kaubamärkide esitlemist müügikohas, nikotiinisisalduseta vedelikule kehtestatakse koostise ja puhtuse nõuded, keelustatakse e-sigarettides tubakast erinevad maitsed, laiendatakse praegu ainult suitsetamisele kehtivaid keelde ja piiranguid ka elektroonilise sigareti tarvitamisele. TAI viis pideva tegevusena ellu tubakavabade töökohtade loomise nõustamist. Kodus suitsetamise vähendamiseks korraldas TAI tubakatarvitamise vastase kampaania ning 2016. aastal passiivse suitsetamise vastase kampaania. Lisaks panustas ennetustegevustesse Päästeamet (PäA). Seoses tubakadirektiiviga tekkis Eestis kohustus märkida suitsupakkidele suitsetamise loobumise nõustamise kontaktid. Eestis loodi antud teenuse pakkumise eesmärgil TAI poolt tubakateemaline veebileht tubakainfo.ee. Kampaaniate kaudu suunatakse inimesi tubakast loobumise kabinettidesse nõustamisele. 2016. aastal toimus teavitus, mis oli suunatud suitsetamisest loobumisele. Kasutatud kanalid olid tele, välimeedia, internet, veebileht tubakainfo.ee. Uuendati eesti- ja venekeelseid suitsetamisest loobumise nõustamiskaarte nii nõustajale kui patsiendile. Vastavalt planeeritule toimus kaks tubakast loobumise nõustajate koolitust. 2014. aastal lisati tubakast loobumise nõustamise koolituse programmile motiveeriva intervjueerimise temaatika. Nõustamisteenuse paremaks sidumiseks esmatasandi tervishoiuteenustega tegi TAI tubakast loobumise nõustajate koolitusi perearstidele ja - õdedele. 2016. aastal viidi läbi kaks tubakast loobumise nõustajate koolitust perearstidele, pereõdedele, ämmaemandatele jt haiglate tervishoiutöötajatele. 2016. aastal alustati võimalike Eestile kohandamiseks sobivate välismaiste veebinõustamise programmide välja selgitamisega. Eestis on küll hetkel kättesaadavad tasuta suitsetamisest loobumise nõustamise teenused, kuid nikotiini-asendusravi on tasuline – see on aga aspekt, mis võib suurendada ebavõrdsust tervises. Alaealistele tubakatoodete kättesaadavuse vähendamiseks taotleti politseiametnikele kontrollostu õiguse andmist ühes võimalusega vajadusel kaasata vähemalt 16-aastaseid isikuid. Vastava sisuga tubakaseaduse muutmise eelnõu kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 15.12.2016 ja 19.12.2016 võeti see RK menetlusse. Suitsuprii Klass on TAI suitsetamisvastane ennetusprogramm 4.–9. klasside õpilastele. Ennetusprogramm kestab viis kuud. Programmis osalevad õpilased lubavad oma allkirjaga jääda vähemalt kogu programmiperioodiks tubakavabaks ehk siis mitte teha suitsu, tõmmata vesipiipu ega tarvitada muid tubakatooteid. "Suitsuprii" ennetusprogrammi alustas sügisel 2016. aastal 843 klassi 189 koolist üle Eesti. Suitsuprii Klass lõpetas 2016/2017. õppeaastal 19 suitsuvabana kokku 727 klassi ehk 85% kõikidest alustanud klassidest. Eelneval õppeaastal jäi suitsupriiks 84% klassidest. Eesti inimesed tarbisid 2016. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 9,9 liitrit absoluutalkoholi, mida on 6% vähem kui 2015. aastal. Alkoholi tarbimine on viimase nelja aasta jooksul püsivalt vähenenud. Samas on alkohol endiselt kergesti kättesaadav ja alkoholimüügilubade arv kasvab. Kehtivate alkoholimüügilubade arv on tõusnud 2017. aasta mai alguseks 7850ni võrreldes 7296 müügiloaga 2015. aastal (+7,6%). Tekkinud on piiriülesed ostud Lätist, mis lisasid Eesti alkoholitarbimisele eelmisel aastal 0,8 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanu kohta.28 2014. aasta veebruaris sai Vabariigi Valitsuse kinnituse alkoholipoliitika roheline raamat29, mis määrab kindlaks Eesti riiklikud alkoholipoliitika eesmärgid ja meetmed nende saavutamiseks. Meetmete elluviimiseks on kokku kutsutud ministeeriumite vaheline töörühm. 2016. aasta alguses esitas SoM Vabariigi Valitsusele alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muuhulgas oli kavas piirata ka alkohoolsete jookide kättesaadavust. Eelnõu üle toimusid arutelud valitsuses kuni valitsuse vahetuseni 2016. aasta sügisel. 1. detsembril esitas tervise- ja tööminister valitsusele eelnõu uuesti. Pärast arutelusid valitsuses kiideti eelnõu heaks ja esitati RK menetlusse 2017. aasta jaanuaris. Eelnõu ei piira otseselt alkohoolsete jookide kättesaadavust, kuid piirab nende nähtavust kauplustes, vähendades survet sõltlastele, samuti ka tavainimestele impulsiivseteks ostudeks. Reklaamiseadust muudetakse selliselt, et alkoholireklaamides on lubatud esitada üksnes neutraalset teavet toote põhiliste omaduste kohta, samuti keelustataks ettepaneku kohaselt alkoholi välireklaam ja pikendataks reklaamivaba aega elektroonilises meedias kella 22.00 õhtul. Alkoholireklaam keelustatakse sotsiaalvõrgustikes, samuti keelatakse alkoholireklaamis sellise teabe kasutamist, mis on kas toodetud kasutajate poolt või mõeldud kasutajate poolt jagamiseks. Toimusid testostlemise uuringud alaealistele ja joobes inimestele alkoholimüümise ulatuse kindlaks tegemiseks, kuid sel aastal viidi neid läbi kohalikul tasandil, edendamaks KOVide võimekust alkoholipoliitikad oma paikkonnas jõustada. Alkoholiaktsiis tõusis 2016. aasta alguses 15%. 2016. aasta lõpus võttis RK vastu seadusemuudatuse, millega lisaks iga-aastasele 10%-lisele alkoholiaktsiisi üldisele tõusule tõstetakse 01.07.2017 õlleaktsiisi 70% ning veini ja kääritatud jookide aktsiisi 45%. Ministeeriumite-vaheline töörühm jälgib aktsiisitõusude mõju alkohoolsete jookide hindadele, SoM tellib jätkuvalt uuringuid nii alkohoolsete jookide üldise hinnataseme kui kõige odavamate jookide hindade kohta. 2016. aastal toimetati PPA andmetel kainenema 16 349 inimest, neist 196 olid alaealised. Tabati 7324 joobes juhti ja 3389 alkoholi tarvitanud alaealist. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) väljakutsetest ja infoteadetest 37 034 oli seotud alkoholitarbimisega. Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest on rahastatud projekti, mille raames koolitatakse müüjaid joobes isikule alkoholi mitte müümiseks vajalike sotsiaalsete oskuste osas. Mitte- riiklike tegevuste osas tuleb ära märkida poeketi Rimi toel valminud õppevideosid müüjatele joobes inimesele alkoholi mittemüümise toetamiseks. 2016. aastal jätkas PPA rehabilitatsiooniprogrammi katseprojekti, mille raames saab politsei suunata lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhid haridus- või 28 Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2016. aastal http://sm.ee/sites/default/files/content editors/Uudised_pressiinfo/eesti_alkoholiturg_tarbimine_ja_poliitika_2016._a.pdf. 29 Alkoholipoliitika roheline raamat. http://www.tai.ee/images/PDF/Alkoholipoliitika_roheline_raamat.pdf. 20 nõustamisprogrammi. Alkoholijoobe kontrolli käigus avastati kokku 7324 alkoholi piirmäära ületanud (Liiklusseadus § 224) ja joobes (Karistusseadustik § 424) juhti. Olulise tegevusena valmis ravijuhend „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“ ja selle rakenduskava, mille ravijuhendite nõukoda kinnitas 2015. aasta lõpus. 2016. aastal sai alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühinõustamise teenust 1042 isikut (esmakordselt teenust saanute arv). Alkoholisõltuvuse raviteenust sai 626 isikut (esmakordselt teenust saanute arv). Avaldati raport "Eesti lastevanemate roll alkoholiennetuses. Ülevaade ennetusprogrammi „Efekt" tulemustest." Langetati otsus Efekt programmiga sarnasel kujul mitte jätkata, kuna planeeritud hoiakute muudatus saavutati vaid lastevanemate grupis. Jätkatakse lastevanematele suunatud alaealiste alkoholiennetussekkumiste kaardistamise ja väljatöötamisega Eesti oludele. 2016. aasta aprill–mai toimus TAI poolt korraldatud kampaania "Vähem alkoholi = rohkem elu" 1. etapis korraldati Tallinnas, Tartus ja Pärnus elamuspark atraktsioonide, kontserdi, loosimiste jms. Sissepääsu eelduseks oli kainus. Külastajaid ca 3000 inimest. Kampaaniat viidi läbi ka teles, välimeedias, internetis ja raadios. 2. etapis (juuni-august) toimus Instagrami kampaania, mille eesmärk oli alkoholivabade suvetegevuste jagamine Instagramis. „Vähem on parem“ korduskampaania toimus 2016. aasta novembrist detsembrini. 23.11. 2016 toimus alkoholikonverents "Piirid ja piirangud“ 173 osalejale. TA andmetel diagnoositi 2016. aastal Eestis 229 uut HIV-nakatunud isikut. 2017. aasta oktoobri lõpu seisuga on Eestis leitud juba 193 uut HIV nakatunud inimest. Neist vanuses 30 ja enam on 144 inimest. Sellise trendi jätkudes võib HIV nakatunute arv tulla 2017. aastal suurem kui 2016. aastal. Kokku on aastate jooksul seisuga 31. detsember 2016 Eestis HIV diagnoositud 9492 inimesel, sealhulgas AIDS 494 inimesel. Uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta oli 2015. aastal Eestis ligi seitse korda suurem kui Soomes (vastavalt 20,6 ja 3,2) ja mõnevõrra suurem kui Lätis (19,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). ELi keskmine näitaja oli 2015. aastal 5,8 uut HIVi juhtu 100 000 elaniku kohta, mis on üle kolme korra madalam kui Eestis. HIV ravikonsiiliumi andmetel võeti Eestis 2015. aastal arvele 139 HIV-positiivset rasedat. HIVi nakatunud rasedate osakaal kõigi rasedate hulgas püsib alla 1% (2015. aastal 0,7%). Olukorda võib mõjutada see, et HIV-positiivsete naiste keskmine vanus kasvab ja seetõttu võib nende seas ka vähem sünnitajaid olla. Vertikaalne ehk emalt lapsele levik on olnud püsivalt madal – 0,5% kõigist uutest juhtudest vahemikus 1988–2016 (kaks juhtu aastal 2013, kolm juhtu aastal 2014 ja mitte ühtegi juhtu aastatel 2015 ja 2016).30 Märgatavalt on kasvanud nakkuse heteroseksuaalne levik, eriti naiste ja vanemate kui 34- aastaste inimeste seas. Heteroseksuaalsel teel nakatunute osakaal on suurenenud nii meeste kui naiste seas. Narkootikumide süstimise teel nakatunute osakaal oli 2016. aastal meeste ja naiste seas võrdsustunud. Ida-Virumaal on narkootikumide süstimise teel nakatunute osakaal väiksem ja seksuaalsel teel nakatunute osakaal suurem kui Tallinnas ja Harjumaal.31 30 HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis, 2000–2016 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149337820837_HIV_nakkuse_ja_kaasuvate_infektsioonide_epidemioloogiline_ olukord_Eestis_2000_2016.pdf. 31 Ibid 21 Anonüümsete HIV nõustamise ja testimise kabinettide külastajatele tuginedes saab ka järeldada, et narkootikume süstivate inimeste osakaal uute juhtude seas järk-järgult väheneb, langedes 90%-lt aastal 2001 30%-ni aastal 2016. HIVi levimus prostitutsiooni kaasatud naiste (PK) seas on erinevate uuringute andmete põhjal 6–8% ja enamik nakatunutest on narkootikume süstinud. PKdele suunatud HIViga seotud tervishoiuteenuste külastajate seas oli avastatud seksuaalsel teel leviva infektsiooni (STLI) juhtude arv aastatel 2013–2016 stabiilne, peamiselt diagnoositi klamüdioosi ja trihhomonoosi. 2016. aastal avastati kaks süüfilise juhtu.32 TA teatiste põhjal selgub, et aastatel 2010–2016 diagnoositud HIVi juhtudest 4,3%-l diagnoositi AIDS vähem kui kolme kuu möödudes HIVi diagnoosist. 2016. aastal oli see osakaal 10,9%. See viitab HIV-nakkuse hilisele diagnoosimisele.33 2016. aastal alustati uue HIV tegevuskava 2017–2025 koostamist. Tuberkuloosi (TB) pikaajaline programmipõhine tegevus on olnud edukas – TB esmashaigestunute arv 100 000 elaniku kohta vähenes 2016. aastaks 12,7-ni. Meeste hulgas on TB esmashaigestumine 2,5 korda suurem kui naistel. Samas on ka selle näitaja osas langus toimunud – 2015. aastal oli erinevus 3,5-kordne. 2016. aastal registreeriti kokku 188 TB juhtu, seal hulgas 167 esmast juhtu34. Esmastest külvpositiivsetest TB juhtudest oli 17 (13%) multiravimresistentsed vormid, külvpositiivsetest kopsutuberkuloosi retsidiividest 4 (40%) ja muudest korduvravijuhtudest 2 (100%) olid multiravimresistentsed. TB leviku tõkestamiseks alustati 2015. aastal TB diagnostika ja ravijuhendi väljatöötamist. Vastav juhend (kopsu- ja kospuvälise tuberkuloosi käsitlus35) avaldati 2017. aastal. TAI koos WHO Eesti esindusega on välja töötamas TB kontaktsete väljaselgitamise ja ravile kutsumise korda, mille raames koostati ettepanekud ja küsimustikud TB haige kontaktsete väljaselgitamiseks ja tervisekontrolli kutsumiseks. HIV-nakatunute osakaal on testitud TB haigete seas suurenenud 0,25%-lt aastal 2000 11,7%-ni aastal 2016. Kokku uuriti HIVi suhtes 2016. aastal 96% tuberkuloosi esma- ja retsidiivjuhtudest. Kokku on Eestis aastate jooksul diagnoositud 466 HIV-nakatunud tuberkuloosihaiget TB esma- ja retsidiivjuhtude seas, nendest 21 2016. aastal. HIVi ja narkomaania ennetamiseks jätkati 2015. aastal sõltuvusprobleemidega ja HIV-iga elavatele inimestele suunatud abiteenuste osutamist. 2015. aastal laiendati vanglatesse naloksooni kasutamise programmi surmaga lõppevate üledooside ennetamiseks. SiMi eestvedamisel jätkas tööd uimastiennetuse valitsuskomisjon. 2015. aasta lõpus valmis narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk oli luua võimalus uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ainerühmadena. Narkootikumide süstimisega kaasnevate kahjude vähendamiseks jätkati süstlavahetusteenuse ja opioidisõltuvuse asendusraviteenuse osutamist. Opioidisõltuvuse asendusravi teenus rahvusvaheliselt soovitatuga võrreldes alakaetud. Vastavalt soovitustele peab teenusega olema kaetud vähemalt 40% opioidisõltlastest. 32 Ibid. 33 Ibid. 34 Tuberkuloosi esmasjuhud paikme, soo ja vanusrühma järgi. http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__03Tuberkuloos/TB10.px/table/tableViewLayout 2/?rxid=345648a1-6b99-4cef-bf43-7b0523a075c3 35 Kopsu- ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitlus. http://www.ravijuhend.ee/juhendid/ravijuhendid/152/kopsu--ja- kopsuvalise-tuberkuloosi-kasitlus 22 Narkootikumide tarvitamisest otseselt tingitud surmade osas ei ole Eestis saavutatud langustrendi. Kui surma põhjuste registri andmetel oli 2015. aastal 88 narkoainete tarvitamisest tingitud surma, siis 2016. aastal tõusis absoluutarv taas 114ni. Surmade sagenemine võib olla seotud uute ohtlike fentanüülide turule ilmumisega. Kahekümne aasta jooksul on järjest kasvanud 15–16-aastaste kooliõpilaste osakaal, kes on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet. 1995. aastal oli 7% õpilastest tarvitanud mõnda narkootikumi, 1999. aastal 15%, 2003. aastal 24%, 2007. aastal 30%, 2011. aastal 32% ja 2015. aasta andmetel 38%. Samuti leiti ESPADi (the European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs) 2015. aasta uuringus, et kahekümne aasta jooksul on enam sagenenud rahustite, uinutite ja inhalantide tarvitamine. Samas on vähenenud ecstasy, amfetamiinide, popperi ja tablettide tarvitamine koos alkoholiga.36 Vabariigi Valitsus kinnitas 2014. aasta alguses SiM eestvedamisel koostatud uimastite tarvitamise vähendamise poliitika valge raamatu, mis on aluseks tegevussuundadele narkootikumide kättesaadavuse piiramisel, tarvitamise vältimisel ja sõltlaste ravimisel. Narkosüütegude avastamine kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga veidi üle kümnendiku. Narkokuritegude talituse fookus oli raskemate narkokuritegude avastamisel, mis tõi 2016. aastal endaga kaasa kohati üleriigilise haarde ja oodatust pikemaks kujunenud jälitustoimingud. Viiendiku võrra suurenes narkoväärtegude registreerimine (kokku 4236 väärtegu), ent narkokuritegusid registreeriti ligi kümnendiku võrra vähem (kokku 1024 kuritegu). 2016. aastal osales programmis "Puhas tulevik" 68 alaealist. Programmi vahendusel suunati 2016. aastal kogemusnõustamisele kaheksa alaealist. 2016. aastalõpu seisuga jättis programmi pooleli üheksa alaealist. Põhjusteks elukoha muutus ja programmi kestel tehtud positiivne narkotest. SoM koos TAIga viis Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste programmi „Riskilapsed ja noored“ raames läbi „Imelised aastad“ Incredible Years vanemlusprogrammi prooviprojekti (ajavahemik 2013–2016). 2014. alustati „Imelised aastad“ baasprogrammiga (mõeldud 3–8 aastaste laste vanematele) ja 2016. aastal toodi juurde jätkuprogramm (saavad osaleda baasprogrammi läbinud lapsevanemad, kelle lapsed on vanuses 4–12 aastat). Viidi läbi nii eesti- kui venekeelsete koolitajate koolitused ja supervisioonid koolitajatele. Vanemlusprogrammis on osalenud 2016. aasta lõpu seisuga veidi enam kui 400 lapsevanemat. Koolitusgruppe on korraldatud koostöös 22 KOViga üle Eesti nii eesti- kui venekeelsetele lapsevanematele. Programmi mõju hindamiseks läbiviidud mõju-uuringu tulemused näitavad laste käitumisprobleemide olulist vähenemist. Kui enne koolituse algust kuulus 61% lastest vanemate poolt nende käitumisele antud hinnangute põhjal riskigruppi, siis koolituse lõpuks oli see näitaja 21% ehk kolm korda väiksem. Viidi läbi positiivse vanemluse teemaline sotsiaalkampaania. Olulisimaks kampaania osaks olid veebilehel tarkvanem.ee asuvad õppevideod. Õppevideosid toetasid tarkvanem.ee lehel avaldatud artiklid erinevatel lastekasvatamist käsitlevatel teemadel, mida jagasid ka muud online-meedia väljaanded. TAI arendab ja viib alates 2015. aastast koos SiMiga kuni 2021. aastani läbi Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest meetmest "Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine" VEPA käitumisoskuste mängu. 2016/2017 õppeaastal rakendasid sekkumist õpetajad 42 koolist sh vene õppekeelega koolid 36 Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Uuringu raport https://intra.tai.ee//images/prints/documents/147436247968_Uimastite_tarvitamine_koolinoorte_seas_uuringu_raport_2016.p df. 23 (http://www.terviseinfo.ee/vepa). 2016. aastal algas metoodika mõju-uuring, mis kestab kaks aastat ja kus osaleb kokku 42 kooli üle Eesti (21 klassi rakendab metoodikat ja 21 klassi on kontrollrühmas). 2015. aastal valmis eesti- ja 2016. aastal venekeelne uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile. Täiendkoolitusi selles osas viis läbi TAI. Koostöös PPAga viis TAI koolide meeskondade läbi infopäevi „Uimastiennetus ja uimastitega seotud juhtumite lahendamine koolis“. SiMi tellimusel valmis esmane versioon universaalse ennetuse kontseptsioonist ning seda on arutatud SENi (süüteoennetuse nõukogu) KOV ennetuse töörühmas. Universaalne ennetus keskendub elanikkonna teadmisi, hoiakuid ja käitumist suunavate faktorite komplekssele mõjutamisele. Universaalne ennetus tähendab iga lapse ja pere heaks teadlikult loodavate tingimuste ja pakutavate tegevuste kombinatsiooni, et toetada nii nende endi kui ka järgnevate põlvkondade heaolu. Kontseptsiooni lõplik versioon ning rakendamise mehhanismid lepitakse kokku 2017. aastal. PPA on alates 2013. aastast teinud koostööd MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituudiga, kelle eestvedamisel osutatakse arestimajades tugiisiku teenust inimestele, keda on kinni peetud narkootikumidega seotud süüteo eest või süüteo eest, mis on toime pandud narkojoobes. 2016. aasta lõpus sai läbi kaheaastane lepinguperiood, mille jooksul suudeti rehabilitatsioonikeskustesse saata 18 inimest ja teenusel oli kokku olnud 155 klienti. Rehabilitatsioonikeskustesse saaks suunata rohkem inimesi kuid populaarseimas Viljandi keskuses, kuhu eelistatakse ravile minna, on pikad järjekorrad. RTA-s on seatud eesmärk, et surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta 2020. aastal ei peaks olema rohkem kui 61 juhtu 100 000 elaniku kohta. 2015. aastal oli Statistikaameti andmetel 65,7 ja 2016. aastal 65,3 surmajuhtu 100 000 inimese kohta (joonis 16). Sisuliselt eesmärgini jõudnuna tuleb siiski arvestada sellega, et 2014. aastal oli Eurostati andmetel ELi keskmine suremus vigastuste tõttu 45,7 juhtu 100 000 elaniku kohta. Meeste vigastussuremus on kiiremini vähenenud kui naistel, kuid see on endiselt väga suur. 24 Joonis 16. Vigastustest tingitud suremus Eestis perioodil 2006–2016 Allikas: Statistikaamet Vigastuste ennetamiseks tegutses 2014. aastal Riigikantselei juures ministeeriumide vaheline vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm. Rakkerühma töö tulemusena valmis raport, mis esitati Vabariigi Valitsusele ja vigastuste valdkonna juhtimine anti üle SoMile. 2015. aastal hakati ellu viima rakkerühma raportis kirjeldatud tegevusi, millesse panustavad mitmed ministeeriumid ja rakendusasutused koos partneritega. Viimastel aastatel on toimunud progress ujumisõpetuse osas. 2014. aasta lõpus viis KuM koostöös Spordikoolituse ja -Teabe SA ja Eesti Ujumisliiduga läbi uuringu, et välja selgitada ujumise algõpetuse kursuste läbiviimist kohalikes omavalitsustes, anda soovitusi juhendajatele-treeneritele ning teha ettepanekuid ujumise algõpetuse programmi koostamiseks ja rahastamiseks. Uuringust selgus, et ujumise algõpetuse läbiviijad tunnevad puudust enesetäiendamisest ja juhendmaterjalidest. Olukorra parandamiseks eraldas KuM 2015. aastal Eesti Ujumisliidule 60 000 eurot. Ühe tegevusena nähti ette ujumise algõpetuse üleriigilise standardi väljatöötamine. 2017. aastal täiendatakse ujumise algõpetuse metoodikat liikumisõpetuse ainekava koosseisus, millega kaasnevad KOVidele ka täiendavad rahalised vahendid ujumistundide arvu suurendamiseks. Fookusesse on tõusnud koduses keskkonnas aset leidvad vigastused. Uues valitsuse tegevusprogrammis (2016–2019)37 on ühe ülesandena toodud koduste vigastusriskide ennetamiseks ja vähendamiseks koduste riskide hindamise metoodika loomine ja kodusid külastavate spetsialistide koolitamine. Praeguseks on koduohutuse teemal initsiatiivi haaranud PäA. 2017. aastal koostab PäA koduohutuse hetkeolukorra/probleemkohtade mõttepaberi, mis annab ülevaate sellest, kes ja mida kodude ohutuse vaates teeb. Veeohutuskampaania keskendus 2016. aastal päästevestide kandmisele ja kampaania märgatavus oli 76 % Eesti täisealisest elanikkonnast. Kampaaniajärgselt peab paadisõidul päästevesti alati vajalikuks 89% (sh. 87% paadisõitjatest) ja kannab 45% elanikkonnast. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et päästevesti puudumisel sõidust loobuti. Lisaks viidi läbi kampaania "Kui jood, ära uju". Teeme ära 2016. aasta kampaania raames kutsus PäA kõiki üles üheks oma talgu teemaks võtma veeohutuse, vaatama üle turvalisuse veekogude ääres ning valmistama ujumiskohtadesse talgukorras puidust veeohutusstendid. Talgulised varustati päästerõngaste ning infotahvlitega stendile kinnitamiseks. Kokku püstitati talgute raames üle Eesti 496 veeohutusstend koos päästevahendite ja infotahvlitega. 37 Valitsuse tegevusprogramm 2016–2019. https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsuse-tegevusprogramm- 0. 25 2016. aastal alustas PPA liiklusjärelevalveliste tegevuste mõju analüüsi, mille tulemusena selgitatakse välja, kuidas erinevad liiklusjärelevalve alased tegevused mõjutavad liiklusohutust. Ellu on viidud ettevalmistavaid tegevusi ning kohtumisi psühhosotsiaalse kriisinõustamisteenuse arendamiseks. Alates 2016. novembrist toimub seksuaalvägivalla ohvritele suunatud kompleksteenuse arendamine. Teenuse koordineerimine, meeskondade juhendamine, teenuse kvaliteedi arendamine, tööjuhenduse- ja koolitusvajaduste väljaselgitamine ning juhendamine toimub SKA juhtimisel. V tervishoiusüsteemi areng 2015. aastal oli Eestis tervishoiukulude osatähtsus SKPst 6,5%. Samal ajal oli ELi keskmine näitaja 9,9% ja Rootsis 11,0%. Juba 2010. aastal WHO eestvedamisel ilmunud analüüsi tulemusena selgus, et Eesti tervisesüsteemi jätkusuutlikuks rahastamiseks on vaja nii suurendada tervisevaldkonna avaliku sektori tulubaasi kui juhtida kulusid. Avaliku sektori tervishoiu kulude osakaal avaliku sektori kuludest oli 2015. aastal 13,7%. WHO soovituste järgi võiks see osakaal olla 15% ja enam. Vastav näitaja on suurenenud 2013. aastast alates (joonis 17). Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKPst oli 2015. aastal 6,51%, samas kui Eurostati andmetel oli Rootsis vastav näitaja 11,01%. Joonis 17. Tervishoiukulude osakaal perioodil 2008–2015 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas RTAs on seatud eesmärk, et leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu kuludest ei tohiks olla suurem kui 25%. Leibkondade kulutuste osakaal tervishoiu kuludes vähenes kuni 2012. aastani. Seejärel on see näitaja järk-järgult suurenenud, jõudes 2014. aastaks 23,8%-ni, kuid 2016. aastal langes taas 22,6-ni (joonis 18). WHO järgi asub Eesti selle indikaatoriga hoiatavas tsoonis (st omaosalus on suurem kui 15%). 26 Joonis 18. Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludest Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas EHK üks prioriteetidest on inimeste teadlikkuse tõstmine ravimite ostmisel ja seeläbi omaosalust hoida stabiilsena. 2015. aastal kulutasid leibkonnad 46% oma tervishoiukuludest ravimitele ja meditsiinitoodetele. Mõistliku ravimikasutuse kampaania esmaseks sihtrühmaks on Eesti elanikud vanuses 50 aastat ja enam, teiseseks sihtrühmaks on kõik Eesti elanikud. Kaudsed sihtrühmad on tervishoiutöötajad, apteekrid ja meedia. EHK jätkab vastava kampaaniaga ka 2017. aastal. 2017. aasta septembris kiitis valitsus heaks uue ravimihüvitise süsteemi loomise. Sellest lähtuvalt hüvitab haigekassa alates 1. jaanuarist 2018. a soodusravimite kuludelt vahemikus 100–300 eurot 50% ning 300 eurot ületavast osast hüvitatakse 90%. Täiendava ravimihüvitise suuruse arvutab retseptikeskus ravimi väljaostmise hetkel, arvestades retseptikeskuses sisalduvaid andmeid. Kompenseerimissüsteemi lihtsustamise ja omaosaluskoormuse ühtlustamise eesmärgil kehtestatakse ühtne retsepti omaosaluse alusmäär (ehk retsepti kohustuslik tasu) – praegu kehtiva 1,27 euro ja 3,19 euro asemel 2,5 eurot. EHK jätkas perearsti nõuandetelefoni 1220 teavitusega kevadel ja sügisel ning suuremate haigestumiste (ülemiste hingamisteed viirused38) perioodil. Selleks, et katta olemasolevaid ja tulevikus tekkivad puudujäägid tervishoiu rahastamise süsteemis RK arutamisel muudatused mille eesmärk on EHK tulubaasi laiendamine etapiti. Selleks on plaanis panustada täiendavalt EHK eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja 2022. aastal 13% mittetöötavate vanaduspensionäride pensionilt ehk 2018. aastal 34 miljonit, 2019. aastal 46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit ja 2021. aastal 76 miljonit eurot. Eelnõuga viiakse ka teatud teenuste rahastamine EHK eelarvesse – näiteks kiirabi osutamine ja viljatusravi kulude hüvitamine. Ravimihüvitiste rahastus kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 16,6% ehk 18,7 miljoni euro võrra. Üldist eelarve kasvu mõjutas ühelt poolt välja ostetud soodusretseptide arv ja teisalt soodusretsepti keskmine maksumus. Soodusretsepti keskmise maksumuse hüppeline tõus EHK jaoks ja sellega seotud ravimite eelarve ületamine oli peamiselt tingitud 2016. aasta jaanuarist 100% soodusmääraga kompenseeritavate ravimite hulka lisandunud uue C-hepatiidi ravimi kasutajate prognoosi olulisest ületamisest. Kindlustatu suhteline omaosalus soodustusega retseptiravimite ostmisel on viimase aasta jooksul langenud 32,3%-lt 29,4%-ni. 2016. aastal sai erandkorras kompensatsiooni müügiloata ravimite ostmisel 2032 isikut kogusummas 1,25 miljonit eurot. 38 Gripi ja gripitaoliste ägedate viirusnakkuste esinemine Eestis hooajal 2016/2017. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/Nakkushaigused/uus_gripp/Gripp_hooajal_2016-17.pdf 27 Suurima osa haigekassa ravimihüvitise kuludest moodustavad diabeedi ravimid, järgnevad vähktõve ja C-viirushepatiidi ravimid. Meditsiiniseadme hüvitist sai 2015. aastal ca 87 000 ja 2016. aastal ca 70 500 kindlustatut. 2015. aasta andmetel hüvitati kõige enam glükomeetri testiribade ning esmaste ortooside ja proteeside soetamise kulusid. 2016. aastal oli arstiabi kvaliteediga rahul või pigem rahul 68,2% elanikest, 2015. a 73,3% ja 2013. a 73,6%. RTAs on seatud eesmärk, et arstiabi kvaliteediga üldiselt või väga rahul olijate osakaal on 2016. aastaks vähemalt 76% ja 2020. aastaks 80%. RTA eesmärk on, et arstiabi kättesaadavust hindab heaks või väga heaks 2016. aastaks 65% ja 2020. aastaks 68% elanikest. 2016. aastal hindas arstiabi kättesaadavust heaks 38% vastava vanusgrupi (15-74-aastased) inimestest, 2015. aastal 42% ja 2014. aastal 43%. Kuigi inimeste hinnang tervishoiuteenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele pole oluliselt muutunud, on siiski näha langustrendi. Seetõttu on RTA eesmärkide täitmine raskesti saavutatav. Oluline on välja tuua, et 35% inimestest, kes pole terviseprobleemi korral arsti juurde pöördunud, on põhjusena välja toonud pika järjekorra. 2015. aastal oli selliste inimeste osakaal vastanutest 27%. Kõige sagedamini jätavad terviseprobleemide korral arsti juurde minemata muust rahvusest ja madalama haridustasemega inimesed. Seega on see üks oluline aspekt, mis suurendab ebavõrdsust tervises. Arstide arvu osas on RTAs seatud eesmärk, et arstide arv 100 000 elaniku kohta on 2016. aastaks mitte vähem kui 320 ja sama tase peaks säilima 2020. aastaks. 2016. aastal töötas Eestis 349 ja 2016. aastal 353 arsti 100 000 elaniku kohta. Võrdluseks – 2014. aastal oli Rootsis 100 000 elaniku kohta 419 arsti ja 2015. aastal Norras 440. Eestis töötavate arstide puhul on probleemiks nende kõrge keskmine vanus, mis 2015. aasta seisuga 51 eluaastat. Peaaegu pooled Eesti arstidest on vanemad kui 55 aastat. 2015. a novembris oli rohkem kui neljandik Eesti tervishoiusüsteemis töötavatest arstidest pensioniealised. Lisaks jõuab igal aasta keskmiselt 123 arsti pensioniikka, sealhulgas keskmiselt 36 perearsti ja 87 eriarsti.39 Õendusalatöötajate osas on RTAs seatud eesmärk, et vastava ametikoha esindajaid peaks olema 2016. aastaks vähemalt 830 ja 2020. aastaks 900 inimest 100 000 elaniku kohta. Eestis oli 2015. aastal 669,8 ja 2016. aastal 677 õendusalatöötajat 100 000 elaniku kohta. 2014. aastal oli Soomes 1466,4 ja Norras 1733,9 õendusalatöötajat 100 000 elaniku kohta.40 Arvestades, et kõik õed ei tööta täiskoormusega, siis on oluline vaadata nende koormust ehk täidetud ametikohtade arvu, mis teeb arvu veelgi väiksemaks – 2016. aastal 575 õe täidetud ametikohta 100 000 elaniku kohta.41 Seega on püstitatud eesmärkideni palju arenguruumi. 15.11.2016 sõlmisid HTM, SoM, tervishoiukõrgkoolid ja Eesti Haiglate Liit konsensusleppe õdede ja ämmaemandate kõrghariduse esimese astme õppekohtade vajadused perioodil 2017– 2020. Koolitus "Õed tagasi tervishoidu" korraldati 2015 aastal ja jätkub ka 2016 aastal. 2015 aastal lisandus selle kaudu 20 uut õde, kellel oli diplom, kuid mitte registreeringut riiklikus registris, tervishoiusüsteemi. 2016. aastal lisandus 21 õde. 39 Eigo N, Liivlaid H. Arstid Eestis, TAI, 2017. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149155313037_Arstid_Eestis_2017.pdf 40 Nursing and caring professionals. http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/submitViewTableAction.do 41 Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. 23.11.2017 .http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__05Tootajad/THT001.px/table/tableViewLayout2/ ?rxid=2f84b1b5-e4a7-4028-89e6-d6484fc787b0. 28 2015. aasta lõpu seisuga tervishoiutöötajate registrisse kantud arstidest omas 14% kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendit. Neist 84% töötas 2015. aastal Eesti tervishoiusüsteemis. Seejuures ligi pooled töötavad meie tervishoiusüsteemis vähemalt täiskoormusel, mis viitab, et nad töötavadki ainult Eestis. Võrreldes 2012. aastaga on nende arstide osatähtsus, kes on registrisse kantud ja võtnud kutsekvalifikatsiooni tõendi, jäänud samale tasemele.42 Oluline on tugevdada ja laiendada perearstide rolli ravi koordineerija ja tervisenõustajana. 2016. aastal kaasajastas EHK üldarstiabi teenuste piirhindu ja laiendas esmatasandi teenuste paketti. Esmatasandil osutatavate teenuste laienemist on soodustatud 2015. aastal teraapiafondi loomisega ja uuringufondi piirmäära kasvuga. Teraapiafondi laiendati 2016. aastal füsioteraapia teenusega. Perearstiabiasutustes (PAA) on kasvanud kohapeal teostatavate labori-, ultraheli- ja funktsionaaldiagnostiliste uuringute, samuti väikeste kirurgiliste protseduuride ja operatsioonide arv. Samas on märgatavalt vähenenud raviprotseduuride arv. Seega PAAs on suutlikkus ja valmisolek patsiendi tervislikku seisundit diagnoosida, kuid raviprotseduuride tegemiseks saadetakse patsient pigem mõne teise tervishoiuteenuse osutaja juurde.43 Perearsti kvaliteeditasu paketti on lisatud täiendavaid indikaatoreid. 2016. aastal kiideti valitsuses heaks esmatasandi tervisekeskuste investeeringute plaan „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused” investeeringute kava kinnitamine. Esmatasandi tervisekeskused vastavad paremini vananeva rahvastiku vajadustele, kus järjest suurem rõhk läheb erinevate krooniliste haiguste jälgimisele ja kontrolli all hoidmisele. Tervisekeskustesse koonduvad põhiteenustena perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemandaabi ja koduõenduse teenused. Jätkus töö õendusabiteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Alates 01.03.2016 on pereõdedel ravi jätkamiseks retsepti väljakirjutamise õigus. Perearsti määratud ravi jätkamise õigus on nendel pereõdedel, kes läbivad Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuse 120-tunnise täiendkoolituse kliinilises farmakoloogias. Ravimid, millele pereõde tohib retsepti välja kirjutada, on aga piiratud. 2017. aasta veebruaris saatis SoM kooskõlastusele tervishoiuteenuste osutaja vastutuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse. Muudatus on vajalik, kuna kehtiv süsteem kaitseb vabatahtliku kindlustuse olemasolu korral eelkõige tervishoiuteenuse osutajaid ning jätab ebasoodsamasse olukorda patsiendid, kellel on kohustus tõendada tervishoiutöötaja poolt kohustuste süülist rikkumist ja ravi või diagnoosivea tõttu saadud terviserikkest tulenevat kahju. Vastava kindlustuse kõrval on oluline reguleerida senisest täpsemalt ravivigade registreerimise, raporteerimise ennetamise süsteemi tervishoiuasutustes. TA poolt 2016. aastal 12 üldhaiglas vigade ja tüsistuste registreerimise osas küsitluse läbi viimise tulemusena tuvastati, et iga haigla tegeleb vigade/tüsistuste registreerimisega omal moel. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (TKE) analüüsis 2016. aastal 147 ekspertiisitaotluse asjaolusid ning tuvastas vajakajäämisi 35 korral, millest otseseid meditsiinilise tegevuse vigu oli 24. 11 juhul loeti kaebused põhjendatuks osaliselt: 42 Eigo N, Liivlaid H, Arstid Eestis, TAI, 2017. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149155313037_Arstid_Eestis_2017.pdf 43 Eigo N, Kruusmaa E-K Perearstiabiasutuste majandustegevus 2005–2015. TAI. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/150151022144_Perearstiabiasutuste_majandustegevus_2005_2015.pdf. 29 dokumentide ebakorrektne täitmine ja vajakajäämised suhtlemisel patsiendi, tema sugulaste või lähedastega.44 Maailmapanga ja EHK koostöös valminud uuringus45 toodi Eesti tervishoiusüsteemi ühe puudusena välja tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vähest integreeritust. 2016. aastal käivitati Viljandi haiglas katseprojekt „PAIK“, mille eesmärk on suurendada koostööd perearstide, eriarstide, haigla ja sotsiaalhoolekande vahel.46 Eriarstiabis tehti 2015. aastal esimesed reaalsed sammud haiglate võrgustumisel – SA-ga Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga (PERH) võrgustusid SA Raplamaa Haigla ja SA Läänemaa Haigla, SA-ga Tartu Ülikooli Kliinikumiga võrgustusid Valga ja AS Lõuna-Eesti haiglad. 2017. aasta mais sai PERH volituse Hiiumaa haigla võrgustamiseks. Ravikindlustuse kaitse laiendamiseks jõustus ravikindlustuse seaduse muudatus, mille kohaselt on hoolduslehe alusel kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12- aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas. Kindlustamata isikutele kindlustuskaitse laiendamine, seni kindlustamata isikutele kindlustuskaitse laiendamine (viisaga töötajad jt) ja täiskasvanute hambaravihüvitise lisamiseks kindlustuspaketti põhimõtete reguleerimiseks eelnõu koostamine. Alates 1. juulist 2017 hüvitab EHK ravikindlustatud täiskasvanutele hambaravi kuni 30 eurot aastas. Hüvitis saab kasutada EHK lepingupartnerite juures ja kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele.47 Vähi sõeluuringute registri ja EHK andmetel osales 2016. aastal rinnavähi varajase avastamise sõeluuringus 31 372 naist48 ning emakakaelavähi sõeluuringus 25 980 naist49. Rinnavähi hõlmatus jäi 2016. aastal täitmata – hõlmatus oli 56,3% kuid eesmärk 73%. Emakakaelavähi sõeluuringu osas oli hõlmatus 46,1% (eesmärk 73%). Mammograafia bussides teostati aasta jooksul kokku 13 540 uuringut. Alates 2016. aastast juulist viiakse Eestis läbi ka jämesoolevähi sõeluuringut. 2016. aastal olid sihtrühmaks 1956. aastal sündinud mehed ja naised. Sõeluuringuga hõlmatus käivitumise aastal (seisuga 31.12.2016) oli 15,3%. Uuringus osales 2 642 meest ja naist. Jämesoolevähi sõeluuringusse kutsutakse osalema 60–69-aastaseid ravikindlustustatud mehi ja naisi iga kahe aasta tagant. Eesti Vähiliit korraldas eneseabi- ja toimetulekualaseid koolitusi erinevates patsientide organisatsioonides. Teemadeks olid vähipatsientide vaimne ja füüsiline kohanemine haigusega, toitumine ravi ajal ja selle järgselt, füsioteraapia ja loovteraapia seansid, vaimse ja füüsilise tasakaalu hoidmise õpetused, psühholoogia. 2016. aastal koostati tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (VTK), mis saadeti EISi kooskõlastamisele 2017. aastal. VTK eesmärgiks on reguleerida kiirabi välijuhtimine pääste- ja teistel suursündmustel. Eelnõu rakendusaktide raames kaasajastatakse muuhulgas ka kiirabi personali pädevuse ja 44 Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 2016. aasta tegevuse kokkuvõte http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/tke_2016_a_tegevuse_kokkuvote_9.10.17.pdf 45 Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/Maailmapanga-uuring/veeb_est_summary_report_hk_2015_mai.pdf. 46 SA Viljandi Haigla funktsionaalne arengukava 2017-2022 (I etapp) http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/sa_viljandi_haigla_funktsionaalne_arengukava.pdf. 47 Hambaravihüvitis https://www.haigekassa.ee/hambaravi/patsiendile/hambaravihuvitis 48 2016. aasta rinnavähi sõeluuringule kutsutavate naiste osalus maakondade lõikes http://www.tai.ee/images/6_RV2016_kutsutavate_osalus.pdf. 49 2016. aasta emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavate naiste osalus maakondade lõikes http://www.tai.ee/images/6_EKV2016_kutsutavate_osalus.pdf. 30 varustuse nõudeid ning koostööd häirekeskuse, PäA, PPA ja haiglatega. Eelnõude koostamist jätkatakse 2017. aastal. Valitsus otsustas 3. juuli 2014. a istungil kokku kutsuda e-tervise strateegia rakkerühma, kelle ülesanne oli koostada Eesti e-tervise strateegiline arenguplaan aastani 2020. Rakkerühma töö tulemusena valmis strateegia 2015. aasta lõpuks. E-tervise strateegia rakendamine toimub viie fookusvaldkonna põhjal, koondades kesksete tervisepoliitikast lähtuvate strateegiliste eesmärkide ümber olemasolevad e-teenused ja kavandatud tegevused. Strateegia rakenduskava koostamist alustati 2016. aasta alguses. Keskne TISi (tervise infosüsteemi) teenus valmis kasutamiseks 2016. juulis. Tervishoiuteenuste osutajad arendavad veel oma infosüsteeme andmete edastamiseks. 2016. aastal koostati TISi sündmuspõhisteks andmevahetusteks uue arhitektuuri analüüs ja kontseptsioon. Arenduseks taotletakse rahastust 2017. aasta sügisel. Samas andmete kaetus ja kvaliteet pole veel piisav, et seda saaks täielikult rakendada tervisestatistika kogumise süsteemina ja teha järeldusi tervisepoliitika kujundamiseks. Näiteks perearstiabiasutuste visiitide andmete kaetus TISis on vaid 22% tegelikust mahust.50 2015. aastal valmis riiklik vähi sõeluuringute register (VSR), millesse kogutakse andmeid Eesti tervisevaldkonnas esimest korda TIS. TIS ja VSR teenus hakkasid toimima sõeluuringu läbiviimisel koos, vastavalt VSRist tulnud sõnumile genereerib TIS sõeluuringukutsed, kogub patsientide uuringute ja ravi kohta andmeid, mida edastab VSRile. Valmis on saanud digiregistratuuri prototüüp. 2017. aasta kevadel esitati arenduseks rahastustaotlus. Positiivse otsuse korral alustatakse arendustega, kuid eeltööd selleks jätkuvad. Alates 2016. aasta aprillist on inimestel võimalus vaadata oma raviarvete suurust. Teenus on suure kasutajate arvuga. 2015. aastal võeti kasutusele elektroonilised hambaravikaardid. Hambaarstidel on kohustus neid koostada ja edastada TISi. Kuid liigipääsu andmetele ei ole veel loodud ja arstid ei saa andmed kasutada. Seega saadavate kaartide TTOde arv viimaste kahe aasta jooksul ei muutu drastiliselt ja kaetus jääb 70% juurde. Samuti liigipääsu puudumise tõttu pole TAI tervisestatistika osakonnal võimalik hinnata andmete kvaliteeti. Saab öelda, et visiitide arvust on esitatud ca 22%, kuid see vajab täpsemat analüüsimist, selleks on aga eelnevalt vaja teha TISi edastatud hambaravi andmetelt statistilise aruande arendus. E-kiirabi terviklahendus oli 2015. aasta lõpuks kasutusele võtnud 11 kiirabiasutusest 10. Projekti lõppeesmärk on võtta kasutusele kiirabi terviklahendus, mille osapoolteks on Häirekeskus, kiirabiasutused, erakorralise meditsiini osakonnad, pere- ja eriarstid ning patsient. Alanud on e-surma teatise arendustööd. Programmi „TerVe“ üheksa projekti raames valmis 2015. aastal kokku 22 uuringut ja raportit. Teemad hõlmasid meeste tervise seiret, Eesti naiste seksuaalset ja reproduktiivset riskikäitumist, eakat elanikkonda, laste internetisõltuvust, vigastuste ja riskeeriva käitumise ennetamist, alkoholi ja toitumise mõju kroonilistele sisehaiguste mõjurina, krooniliste 50 Anderson E, Panov L, Perearstiabiasutuste ambulatoorsed visiidid tervise infosüsteemi andmetes 2015. aastal, TAI, 2017. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149872658710_Perearstiabiasutuste_ambulatoorsed_visiidid_tervise%20infos% C3%BCsteemi%20andmetes_2015_a.pdf. 31 haiguste riskitegureid, tervise edendamist koolides ja keskkonnatervist51. Projekti raames tehti mitmeid tervisetehnoloogiate hindamisi (TTH) – näiteks depoo-antipsühhootikumide kulutõhusus. Täpsustavalt tuleb lisada, et TTHsid tehakse ka väljaspool „TerVe“ programmi.52 2016. aasta oktoobris kinnitas Vabariigi Valitsus riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava. Kavasse kanti ka kaks tervisevaldkonnaga seotud objekti: Eesti Genoomikakeskus ja Kliiniliste teadusuuringute üksuse väljaarendamine. Eesti Teadusagentuur toetab strateegilist teadus- ja arendustegevust „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)” raames ning tegevuse 1 raames otsustati 2016. aastal rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist personaalmeditsiini kliinilisi juhtprojekte (pilootprojektid) rinnavähi ja SVH täppisennetuses. Teadustegevuste ühistegevuse initsiatiivi "Tervislik toitumine täisväärtuslikuks eluks" (JPI ”A Healthy Diet for a Healthy Life” algatuse raames osales eesti koostööprojektis European Nutritional Phenotype Assessment and Data Sharing Initiative (ENDAPASI), mida Eestis viis ellu Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus koostöös TAIga. 51 Tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE projektide raames valminud raportid ja analüüsid http://www.etag.ee/teadusagentuur/publikatsioonid/terve-raames-valminud/. 52 Raportid. https://tervis.ut.ee/et/tth/raportid-0 32  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ rakendusplaani 2013–2016 täitmisest perioodi 2015–2016 ning selle lisade täitmisest perioodil 2015–2016“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eelnõu koostamisel lähtuti Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2008. a korraldusest nr 325 „„Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020” ja selle rakendusplaani aastateks 2009–2012 heakskiitmine ning Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2005. a korralduse nr 771 muutmine“, mille kohaselt Sotsiaalministeerium kui rahvastiku tervise arengukava juhtkomiteed teenindav ministeerium esitab igal aastal Vabariigi Valitsusele rahvastiku tervise arengukava (edaspidi RTA) täitmise tegevusaruande. Kokkuleppel Riigikantseleiga esitatakse igal aastat koos RTA aruandega Vabariigi Valitsusele ülevaade HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast Eestis, alkoholipoliitika rohelise raamatu ja tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimise tulemustest ning uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamatu ning alates 2016. aastast vigastuste ennetamise (vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimiseks rakkerühma jätkutegevused) tulemustest. RTA tegevusaruandes antakse ülevaade RTA olulisematest tegevustest perioodil 2015–2016 ja eesmärkide täitmist mõõtvate indikaatorite dünaamikast. Aruande tabelivorm on tegevusaruande ametlik lisa, selles antakse ülevaade tegevustest ja rahaliste vahendite kasutamisest perioodil 2015–2016 partnerite lõikes. Aruande koostamiseks küsiti sisendeid ministeeriumidelt ja ministeeriumide allasutustelt. RTA juhtkomiteele tutvustati aruannet 18. juulil 2017. Antud koosolekul osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti, Perearstide Seltsi, Eesti Linnade Liidu, Eesti Omavalitsuste Liidu, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi, Eesti Haigekassa, Eesti Haiglate Liidu, WHO Eesti esinduse esindajad. Koosolekut juhatas tervisevaldkonna asekantsler Maris Jesse. Kõigile RTA juhtkomitee liikmetele anti võimalus aruannet ja seletuskirja kommenteerida ka kirja teel. Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Maris Uuetoa (tel 626 9164, e-post [email protected]). Kokkuvõte Edusammud  Alkoholi tarbimine on viimasel neljal aastal püsivalt vähenenud.  Eestis pakutakse tõenduspõhist alkoholismi ravi.  Igapäevasuitsetajate osakaal on langustrendis.  Valminud on Vaimse tervise visioonidokument.  Ravikindlustuse seaduse muudatuse tulemusena on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas. 1   2015. aasta lõpust alates on olemas võimalus lisada uusi psühhoaktiivseid aineid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ainerühmadena.  Alates 2017. aasta jaanuarist rahastab EHK laste vaimse tervise kabinettide teenust.  Vastsündinud määratakse automaatselt ema perearsti nimistusse.  On suurendatud diabeeti põdevate laste toimetulekut haridusasutustes.  Lisaks rinnavähi-, ja emakakaelavähi sõeluuringule viiakse alates 2016. aastast läbi ka jämesoolevähi sõeluuringut. Väljakutsed  Endiselt moodustavad suure osa Eesti tervisekaotusest alkoholi, tubaka ja ülekaaluga seotud haigustest tingitud varajane haigestumus ja suremus.  Laste vigastussuremus on jätkuvalt kõrgem kui Põhjamaades.  Enesetappudest tingitud suremus on jätkuvalt ELi keskmise näitajaga võrreldes kõrgem ja RTAs seatud eesmärk on täitmata.  2016. aastal tarbiti Eestis 9,9 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanud elaniku kohta aastas. See on tase, mille puhul alkoholist tingitud kahjud ületavad selle tööstusharu toodetud tulud.  Süstlavahetusteenusega on hinnanguliselt kaetud vaid 60% süstivatest narkomaanidest ning väljastatav süstalde/nõelte arv jääb allapoole rahvusvaheliselt soovitatud taset.  Narkomaaniaravi väike maht – opioidsõltuvuse asendusravi teenus on kaetud alla 40% sihtrühmast.  Illegaalsete narkootikumide üledoosidest tingitud surmade arv ei vähene.  Eestis on jätkuvalt kõrge uute HIV juhtude arv.  Jõuda sekkumistega suitsetamise riskigruppideni – suurem risk suitsetada on madalama haridustasemega inimeste ja meeste seas.  Vaktsineeritud laste osakaal väheneb.  Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vähene integreeritus.  Ebavõrdsuse suurenemine tervises nii soo, hariduse kui sissetuleku osas.  Laste hambaravikülastused on langustrendis. Olukord tervise valdkonnas RTA üldeesmärk on, et tervena elatud aastate arv kasvab Eestis aastaks 2020 meestel keskmiselt 60. ja naistel 65. eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga pikeneb meestel 75. ja naistel 84. eluaastani. Kui 2015. aastal oli keskmine eeldatav eluiga Eestis 78,0, siis ELis oli vastav näitaja 80,6. Eeldataval elueal on Eestis ka suured soolised ja piirkondlikud lõhed. 2015. aastal oli meeste keskmine eeldatav eluiga 73,1 (2014. aastal 72,3) ja naistel 81,9 eluaastat (2014. aastal 81,5). Statistikaameti andmetel olid 2014/2015 kõrgeima eeldatava elueaga elanikud Tartumaal (78,8 aastat) ja madalaima eeldatava elueaga elanikud Ida-Virumaal 75,0 aastat) (joonis 1). Joonis 1. Keskmine eeldatav eluiga Eestis 2015. aastal maakondade lõikes 2  Ida-Viru Jõgeva Põlva Lääne-Viru Võru Lääne Maakond Viljandi Järva Pärnu Hiiu Rapla Valga Saare Harju Tartu 73 74 75 76 77 78 79 80 Keskmine vanus Allikas: Statistikaamet Tervena elatud eluiga oli 2016. aastal Eestis naiste puhul 58,7 ja meeste puhul 54,2 eluaastat.1 Võrdluseks Eurostati andmetel oli ELi keskmine näitaja naiste puhul 63,3 ja meeste puhul 62,6. Peamised sumapõhjused Eestis on jätkuvalt ülekaalukalt vereringeelundite haigused ja kasvajad (joonis 2). Joonis 2. Peamised surmapõhjused Eestis 2016. aastal Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad Sümptomid ja ebatäpsed seisundid Seedeelundite haigused Surmapõhjus Hingamiselundite haigused Vereringeelundite haigused Närvisüsteemi- ja tundeelundite haigused Kasvajad 0 100 200 300 400 500 600 700 Juhte 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 1 Tervena elada jäänud aastad soo ja vanusrühma järgi. http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/01Rahvastik/01Rahvastik__06TEaastad/0TH75.px/table/tableViewLayo ut2/?rxid=9390669f-6fa8-4247-a31c-8ceb8be69db9 22.11.2017 3 15–64-aastaste inimeste seas on vereringeelundite haiguste ja kasvajate kõrval suure osakaaluga vigastused (joonis 3). Joonis 3. Peamised surmapõhjused 15–64-aastaste inimeste seas 2016. aastal Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad Sümptomid ja ebatäpsed seisundid Seedeelundite haigused Surmapõhjus Hingamiselundite haigused Vereringeelundite haigused Närvisüsteemi- ja tundeelundite haigused Psüühika- ja käitumishäired Kasvajad Nakkus- ja parasiithaigused 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 Absoluutarv Allikas: Statistikaamet Vähi puhul on Eestis peamiseks surmapõhjuseks hingamiselundite, lümfoid- ja vereloomekoe ja käärsoole pahaloomulised kasvajad (joonis 4). Joonis 4. Pahaloomulistest kasvajatest tingitud suremus 2016. aastal kusepõie pahaloomuline kasvaja neeru pahaloomuline kasvaja eesnäärme pahaloomuline kasvaja munasarja pahaloomuline kasvaja emaka pahaloomuline kasvaja Surma põhjus emakakaela pahaloomuline kasvaja rinna pahaloomuline kasvaja naha pahaloomuline melanoom kõhunäärme pahaloomuline kasvaja käärsoole ja ühenduskoha… mao pahaloomuline kasvaja söögitoru pahaloomuline kasvaja 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 Juhte 100 000 elaniku kohta Naised Mehed Allikas: Statistikaamet 2014. aastal läbi viidud täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringus (TKU)2 väitsid 45,5% meestest ja 48,0% naistest, et neil on mingi pikaajaline haigus. 2012. aastal olid 4 vastavad osakaalud 46,9% ja 46,5%. Viimase kuue kuu jooksul tugevalt tegevust piiranud terviseprobleeme oli 12,7% meestest ja 11,9% naistest. 2012. aasta uuringus olid vastavad osakaalud 11,5% ja 11,0%. Peamised tervisekaotuse põhjustajad Eestis on südame-veresoonkonna haigused (SVH), kasvajad, vaimse tervise ja uimastite tarvitamisega seotud terviseprobleemid (joonis 5). Perioodil 2006–2016 on suurema tähtsuse omandanud erinevad mittenakkuslikud haigused, neuroloogilsed probleemid, endokriinsüsteemiga seotud terviseprobleemid, diabeet ja kroonilised hingamisteede haigused. 5 Joonis 5. Peamised tervisekaotuse põhjused 2006. ja 2016. aasta võrdluses Allikas: Institute for Health Metrics and Evaluation Ülevaade RTA tegevustest perioodil 2015–2016 2016. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus sotsiaal- ja töövaldkonda hõlmava strateegilise dokumendi „Heaolu arengukava 2016–2023“ (edaspidi HEA). Antud strateegia koondab tööhõive ja sotsiaalvaldkonna tegevusi, hõlmates seetõttu suure osa kehtiva RTA 1. valdkonnast „sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused“ ja 3. valdkonna „tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond“ tööelu kvaliteediga seotud tegevusi. I Sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste valdkond on alates 2016. aastast suures osas kajastatud HEAs3. Meetmesse „ebavõrdsuse vähendamine tervises sotsiaalmajanduslike mõjurite abil“ panustavaid tegevusi ja ressursse kajastatakse heaolu arengukavas (alaeesmärgid 1, 2 ja 3) ning Laste ja perede arengukavas (edaspidi LPA)4. Absoluutse vaesuse määra (nii laste kui täiskasvanute puhul) jälgimine on sellega seoses samuti üle viidud antud arengukavasse. 2016. aastal jätkus rahvatervise seaduse (RTS) eelnõu väljatöötamine, lähtudes põhimõttest „tervis igas poliitikas“. Valmisid eelnõu ja seletuskiri, seal hulgas rakendusaktide kavandid. 3 Heaolu arengukava 2016–2023. http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 4 Laste ja perede arengukava 2012–2020. http://sm.ee/et/laste-ja-perede-arengukava-2012-2020. 6 Seoses haldus- ja riigireformiga toimusid Rahandusministeeriumiga (RaM) arutelud, et määrata kindlaks maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) ülesanded ja rahastamine. 2017. aasta juunis jõudis RTSi eelnõu EISi kooskõlastamisele. Valitsus otsustas 12. jaanuari 2017. a valitsuskabineti nõupidamisel lõpetada maavalitsuste tegevuse alates 2018. aasta 1. jaanuarist ning anda maavalitsuste ülesanded üle olemasolevatele ministeeriumide valitsemisala asutustele ja kohalike omavalitsustele. Seega kooskõlastuse on läbinud ja 1. jaan 2018. aastal hakkavad kehtima need RTSi muudatused, mis on seotud maavalitsuste ülesannete üle minemisega KOVidele. Elanikkonna ja kohaliku tasandi tervisedendajate võimestamiseks jätkati 2016. aastal tegevusi Norra grandist56: viidi läbi KOV juhtide motivatsioonikoolitusi, tervis igas poliitikas koolitusi KOVide spetsialistidele, kohalike elanike kaasamise ja huvikaitse koolitusi, tõenduspõhiste sekkumiste koolitusi ning tervise edendamise koolitusi sotsiaaltöötajatele. Kõigis maakondades viidi läbi TAI kampaaniaid toetavaid tegevusi (nt südamekuu, köögiviljakampaania, suitsuprii klass). 2015. aastal tunnustati tervisedendajaid, kes olid panustanud vaimse tervise edendamisesse. 2016. aastal oli fookuses alkoholikahjude vähendamine. 2016. aastal jätkati tervise- ja heaoluprofiili e-arendust. 2017. aastal jätkub kirjeldavate indikaatorite formaadi loomine ja lisamine. Koostöös Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ja Sotsiaalministeeriumi (SoM) laste ja perede osakonnaga toimus laste ja perede heaoluprofiili indikaatorite väljatöötamine ja katsetamine, indikaatorid integreeritakse tervise- ja heaoluprofiili. Valmimise tähtaeg on 2018. aasta. Viimase paarikümne aasta jooksul on suitsiidide arv vähenenud. Samas ei ole Eesti veel ELi keskmisel tasemel – Eurostati andmetel7 oli 2014. aastal enesetappudest tingitud suremus ELis 11,3 juhtu 100 000 elaniku kohta (Eestis samal aastal 18,3). Statistikaameti andmetel oli Eestis 2015. aastal 14,8 ja 2016. aastal 13,9 enesetappu 100 000 elaniku kohta (joonis 6). 5 Norra programmid. https://eeagrants.fin.ee/et/norra-programmid 6 Rahastatud projektid. http://www.sm.ee/et/rahastatud-projektid-0 7 Death due to suicide, by sex. http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tps00122&plugin=1 7 Joonis 6. Enesetappudest ja teadmata tahtlusega sündmustest tingitud suremus perioodil 2006–2016 25 Juhte 100 000 elaniku kohta 20 15 10 enesetapp ebaselge tahtlusega sündmus 5 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Aasta Allikas: Statistikaamet Seega võiks väita, et enesetappudest tingitud surmad on langustrendis. Samas tuleb arvesse võtta, et kahe aasta võrdluses on suurenenud surmad, mille puhul tahtlus on jäänud ebaselgeks. Seega võib tõenäoliselt osa nendest surmadest olla siiski tingitud enesetappudest. 2020. aasta sihttasemeks on RTAs seatud mitte rohkem kui 10 enesetappu 100 000 elaniku kohta, mis on meil endiselt saavutamata. Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioon (VATEK) loodi Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi (ERSI) eestvedamisel ja SoMi toetusel 2012. aastal. 2016. aastal andis VATEK SoMile üle Vaimse tervise strateegia 2016–20258. Strateegia lähtub elukaarepõhisest lähenemisest ja kirjeldab soovitusi edendamise, ennetuse ning ravi ja rehabilitatsiooni valdkonnas. 2016. aastal alustati SoMi poolt suitsiidi riskitegurite uuringu hanke ettevalmistamist. Vastav uuring valmib 2018. aasta sügiseks. Uuringu eesmärk on tuua välja peamised riskitegurid riskirühmades ning anda poliitikasoovitusi, millistele riskirühmadele ja riskiteguritele peaks riiklikult tähelepanu pöörama, et enesetappe senisest tõhusamalt ennetada. Norra rahvatervise programmi9 raames valmis 2014. aastal kaks vaimse tervise alast veebikeskkonda – peaasi.ee ja enesetunne.ee. 2015. aastal toimus veebikeskkondade täiendamine. Veebikeskkonnad on toimivad ka pärast projektide lõppemist. 2016. aastal sai peaasi.ee rahalisi vahendeid Haridus- ja Teadusministeeriumist (HTM). 2016. aastal külastas peaasi.ee lehte 9000 inimest ja enesetunne.ee lehte1045 inimest. Kõige sagedasem oli külastus perioodil november–jaanuar. 8 Vaimse tervise strateegia 2016–2015. http://vatek.ee/wp- content/uploads/2016/04/Vaimse_tervise_heaolu_strateegia_2016-2025_2016.pdf 9 Rahvatervise programm. https://www.sm.ee/et/programm-rahvatervis 8 II laste ja noorte turvaline areng Alates 2016. aastast on antud valdkond jagatud erinevate arengukavade (lisaks RTAle laste ja perede arengukava ja heaolu arengukava) ja RTA teiste valdkondade vahel. Antud valdkonna arengusse panustavad tegevused ja ressursid kajastatakse RTA I valdkonnas (sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused), IV valdkonnas (tervislik eluviis) ja V valdkonnas (tervishoiusüsteemi areng). 2015. aastal sündis Eestis Statistikaameti andmetel10 13 907 ja 2016. aastal 14 053 last. Reproduktiivtervise parandamiseks on jätkatud viljatusravi toetamist. Kehavälise viljastamise tulemusel sündis 2016. aastal 369 last. Tervise Arengu Instituudi andmetel11 teostati Eestis 2016. aastal 2732 viljatusravi tsüklit, mis on 3,6% võrra vähem kui aasta varem. Kõige rohkem – 10,1% langes viljatusravi kasutamine 41-aastaste ja vanemate naiste seas. See on ka vanusegrupp, kes peab viljatusravi kulud ise maksma. Noorematel naistel, kellel on viljatusraviks meditsiiniline näidustus, tasub kulud EHK.12 Samuti jätkati rasedate sünnieelset diagnostikat ja vastsündinute skriininguid ning raseduskriisi ja noorte reproduktiivtervise alast nõustamist. 2016. aasta esmaseks eesmärgiks oli pakkuda raseduskriisi nõustamist läbi tervishoiutöötaja suunamise vähemalt 3500 korral. Eesti Haigekassa (EHK) poolt rahastatavad noorte seksuaaltervist edendavad teenused on aidanud parandada Eesti noorte seksuaaltervise näitajaid. 15–19-aastaste sündimuskordaja ja 15–24-aastaste legaalselt indutseeritud abortide abortiivsuskordaja13 on jätkuvalt languses. Samuti väheneb korduvabortide esinemissagedus ja esmahaigestumus seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse. 2015. aastal oli imikusurmasid 1000 elussünni kohta 2,5 juhtu ja 2016. aastal 2,3. Võrdluseks – 2009. aastal oli vastav kordaja 3,6. RTAs 2020. aastaks seatud eesmärk on juba saavutatud. Jätkuvalt on Eestis imikusurma peamiseks põhjuseks perinataalperioodi patoloogiad ja kaasasündinud väärarendid. Perioodil 2013–2016 on vähenenud täielikult rinnapiimatoidul olevate 6 kuu vanuste laste osakaal (joonis 7). Samas on suurenenud osalisel ja täielikul rinnapiimatoidul olevate 6 kuu vanuste laste osakaal. Ka selle aspekti juures esinevad Eestis piirkondlikud erinevused (joonis 8). TAI eksperdi hinnangul võib piirkondlike erinevuste taga olla erinevate näitajate koosmõju: ema haridustase, rahvus, amet, sotsiaalsed tegurid, tervislik seisund. Samuti avaldab mõju tervishoiusüsteem – näiteks kuivõrd toetust saadakse esmatasandi tervishoiutöötajatelt. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on lapse rinnapiimaga toitmine kõige muu hulgas oluline ka ülekaalulisuse ennetamisel.14 10 Elussünnid. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp. 22.11. 2017 11 Läbitud viljatusravi tsüklite arv viljastamise meetodi ja isiku vanuse järgi. http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/03Tervishoiuteenused/03Tervishoiuteenused__04Diagnostika/KV10.px/ table/tableViewLayout2/?rxid=d4dfd781-39bf-4ed3-93af-cb049d682f73 12 Kunstlik viljastamine, 2016. http://tai.ee/et/terviseandmed/tervisestatistika-ja-uuringute- andmebaas/uuendused/4163-kunstlik-viljastamine-2016. 13 abortiivsuskordaja - aasta jooksul toimunud abortide arv jagatud fertiilses eas (15–49 aastat) naiste aastakeskmise arvuga ja korrutatud 1000-ga (TAI andmetel) 14 Consideration of the evidence on childhood obesity for the Commission on Ending Childhood Obesity. Report of the Ad hoc Working Group on Science and Evidence for Ending Childhood Obesity. 2016. WHO http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/206549/1/9789241565332_eng.pdf?ua=1. 9 Rinnaga toitmise edendamiseks on Eestis loodud rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee.15 (BFHI). 2016. aastal kaardistati sünnitushaiglate vastavust BFHI kriteeriumitele (ettevalmistav tegevus tunnustamisele). Joonis 7. Rinnapiimatoidul olevate 6 kuu vanuste laste osakaal perioodil 2013–2016 80 70 60 Osakaal (%) 50 40 Osalisel ja täielikul 30 rinnapiimatoidul 20 Täielikul rinnapiimatoidul 10 0 2013 2014 2015 2016 Aasta Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Joonis 8. Täielikul ja osalisel rinnapiimatoidul olevate 6 kuu vanuste laste osakaal 2016. aastal maakondade järgi Hiiu maakond Harju maakond Tartu maakond Põlva maakond Pärnu maakond Ida-Viru maakond Maakond Lääne-Viru maakond Võru maakond Rapla maakond Lääne maakond Saare maakond Järva maakond Viljandi maakond Valga maakond Jõgeva maakond 0 20 40 60 80 100 Osakaal (%) Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Positiivse arenguna võib välja tuua, et alates 2017. aasta märtsist registreeritakse vastsündinud automaatselt ema perearsti nimistusse. Niimoodi väheneb tõenäosus, et lapsed jäävad ilma vajalikest tervisekontrollidest ja ka vaktsineerimistest. 15 Rinnaga toitmise edendamise komitee. https://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/kolleegile- naistekliinik/organisatsioonid-seltsid/rinnaga-toitmise-edendamise-eesti-komitee/ 10 Eelkooli- ja kooliealiste laste tervist toetava keskkonna arendamiseks ja tervisehäirete ennetamiseks jätkus lasteaedade ja koolide tervise edendamise alane nõustamine ja koostöövõrgustike koordineerimine paikkondade tasandil. TAI koordineeris, nõustas ja juhendas paikkondade haridusasutuste koordinaatoreid. Diabeeti põdevate laste integreerimise toetamiseks nõustasid ja koolitasid diabeedi- ja kooliõed haridusasutuse töötajaid, lapsevanemaid ja lapsi. Koolieelsete lasteasutuste koolituste fookuseks oli 2016. aastal lapse vaimne tervis ning seksuaalne areng. Koolieelsete lasteasutuste personalile toimusid tervisedenduse- ja kasvatuse ning vaimse tervise edendamise alased koolitused (laste väärkohtlemine ja laste väärkäitumine – mis on mis?; suhtlemine laste ja vanematega; arengulise erivajadusega lapse märkamine ja toetamine; psüühiline trauma ja kaotus lapse pilgu läbi). Kooliõdedele valmis esmase abi õpetamise juhendmaterjal ning toimus pilootkoolitus. 2016. aasta lõpuks on Eestis tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga ühinenud 275 lasteaeda ja koolide võrgustikuga ca 200 kooli. Lasteaedade ja koolidele suunatud arendustegevused (juhendmaterjalide väljatöötamine, koolitused jm) on rahastatud osaliselt riigieelarvest ja osaliselt EHK „Tervise edendamine lasteaias ja koolis“ projektist. Järgneval kolmel aastal on EHK peamised tegevused seotud koolitervishoiu aruandluse arenduste rakendamisega, kasutades selleks e-tervise võimalusi. EHKil on plaanis järgnevad arendustegevused: koolitervishoiuteenuse ostumudeli analüüs, teenuste kättesaadavuse jälgimiseks põhimõtete väljatöötamine, eeltööd inimese papilloomviiruse vaktsiini lisandumiseks teenuse kulumudelisse. Alates 2018. aastast on EHKil plaanis algatada käsitlusjuhendi väljatöötamine rasvunud laste ravimiseks. Kuna laste tervisekontrollide korraldamine jaguneb esmatasandi ja koolitervishoiu vahel, siis tehakse vajalikud muudatused vastavalt uuendatud kuni 18-aastaste laste tervisekontrollide juhendi sisenditele ning arendatakse laste tervise jälgimisel ja ravimisel integreeritud teenuste kontseptsiooni. Hambahaiguste ennetuse ja raviga oli EHK andmetel 2016. aastal hõlmatud 71,6% sihtrühma noortest. Kõigi 3–19 aastaste laste hõlmatus oli 2016. aastal 60%. Kõige kõrgem oli hõlmatus Saaremaal (74%), Jõgevamaal (73%) ja Tartumaal (71%). Kõige madalam aga Ida-Virumaal (57%) ja Valgamaal (59%). EHK laste hambaravi eelarve täideti 2016. aastal 95% ulatuses. Olulist mõju hõlmatuse tulemustele annab lepingumahtude täitumine ja lepingupartnerite olemasolu maakonnas. Esimesel juhul saavad mahud kiiresti täis ja kõik soovijad arsti juurde ei pääse. Teisel juhul puudub aga võimalus hambaarsti valida, sest teenusepakkujaid on kas vähe või pole üldse. Tervisestatistika näitab laste hambaravikülastustes langustrendi. Kui 2011.aastal oli 1000 lapse kohta 1856 hambaravivisiiti, siis 2015.aastal tehti neid vaid 1696. Kui laps ei saa õigel ajal vajalikku ravi, siis võib see tema tulevast elu olulisel mõjutada.16 Tabel 1. 0–14-aastaste laste hambaarsti visiidid 1000 lapse kohta 2011 2012 2013 2014 2015 Hambaravi visiidid 1855,6 1780,4 1763,5 1743,7 1695,8 Ortodontia visiidid 341,7 321,8 325,9 324,1 308,8 Hambaravi ja ortodontia visiidid kokku 2197,2 2102,2 2089,5 2067,8 2004,6 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Täpsed põhjused, miks laste hambaarsti külastused vähenenud on, pole teada. Samas on teada, et üha rohkem hambaraviasutusi rakendavad ka laste puhul visiiditasu. Kuna 16 Mary VA, Mahendra J, John J et al. J Clin Diagn Res. 2017. Assessing Quality of Life using the Oral Health Impact Profile (OHIP-14) in Subjects with and without Orthodontic Treatment need in Chennai, Tamil Nadu, India https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5620926/. 11 hambaarsti näol on tegemist eriarstiga, siis on tal õigus küsida visiiditasu 5 eurot. See võib olla üks barjäär ravi kättesaamisel. Riskikäitumise ja sellest tulenevate terviseohtude ennetamiseks jätkas HTM Rajaleidja õppenõustamiskeskuste toetamist, huvikoolide arendamist, noorte tervisekasvatuslike koolituste läbiviimist ning õppenõustamis- ja karjääriteenuste osutamist. Rajaleidja keskused töötavad alates 2014. aasta 1. septembrist kõigis maakondades, kus osutatakse lõimitult järgmisi nõustamisteenuseid: - eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine Rajaleidja keskuses ning lisaks eripedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine alla 350 õpilasega kohalike omavalitsuse koolides; - karjäärinõustamine ja karjääriinfo vahendamine Rajaleidja keskuses. 2016. aastal osutati õppenõustamisteenust 8 629 juhul ning karjääriteenuseid 22 007 juhul. Nõustamisteenuseid on saanud 17 275 lapsevanemat, haridustöötajat ja kõrgharidustasemel hõivatud olnud noort. Laste toitumisalase teadlikkuse ja oskuste suurendamiseks jätkas TAI koolituste ja kampaaniate läbiviimist – puu- ja juurvilja kampaania 2016. aasta sügisel ja suhkrute märkamise kampaania 2017. aasta kevadel. Maaeluministeerium (MeM) jätkas koolipuuvilja ja -köögivilja kava ning koolipiimakava raames koolides ja lasteaedades puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumist. HTM jätkas koolilõuna toetuse eraldamist põhikooli õpilastele ning 2015. aastast eraldatakse toetust ka gümnaasiumiõpilastele. 2015. aastal suri Statistikaameti andmetel vigastuste ja mürgistuste tõttu 36 ja 2016. aastal 32 kuni 19-aastast last ja noorukit. Vastav suremuskordaja oli 2015. aastal 13,3 ja 2016. aastal 11,8 juhtu 100 000 elaniku kohta (joonis 9). Siinkohal tuleb arvesse võtta seda, et Eesti rahvastiku väiksuse tõttu on väike ka laste arv ning iga sündmus mõjutab oluliselt antud kordaja väärtust. Märk sellest, et Eestil on laste vigastussurmade osas arenguruumi, on see, et juba 2012. aastal oli vigastussurmade kordaja Rootsis 5,0 juhtu 100 000 elaniku kohta. Sagedasemad surmapõhjused Eesti laste ja noorukite seas on enesetapud ja sõidukiõnnetused. Joonis 9. Vigastussurmadest tingitud surmad kuni 19-aastaste seas perioodil 2006– 2016 35 Juhte 100 000 elaniku 30 25 20 kohta 15 10 5 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Aasta Allikas: Statistikaamet Laste vaimse tervise probleemide ennetamise tegevusena jätkati Norra toetuse kaasabil programmi „Rahvatervis“ rakendamist. Laste psühhiaatriateenuseid osutati kõikides 12 regionaalsetes laste vaimse tervise keskustes – Tallinnas, Lõuna-Eestis, Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Lisaks jätkasid ambulatoorsete laste psühhiaatriateenuste osutamist Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla toel käivitatud vaimse tervise kabinetid Põlva, Valga, Lõuna-Eesti ja Narva haigla juures. Laste vaimse tervise kabinettide teenus on alates 2017. aastast EHK tervishoiuteenuste loetelus nimetusega „Raviplaani koostamine või muutmine ravimeeskonna poolt“. Samuti on alates 2016. aastast EHK tervishoiuteenuste loetelus Tallinna laste vaimse tervise keskuse loomise projekti jooksul katsetatud mobiilse kriisiabi teenust. Projektide sisutegevused lõppesid 31.12.2016, välja arvatud Tallinna Lastehaiglas, mille projekti pikendati 31.03.2017. Toimusid läbirääkimised TAIga vaimse tervise keskuste/kabinettide arendustegevuste koordineerimiseks lähitulevikus. Lõppes SKA projekt, mille tulemusena kinnitati erihoolekandeteenuse rehabilitatsiooniprogramm ja valmisid juhendid pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks raske psüühikahäiretega lastele. Selle tulemusena valmis juhendmaterjal „Pikaajaline rehabilitatsiooniteenus raske ja püsiva psüühikahäirega lastele“ ja kinnitati MTÜ Hoolekande Ekspertiisi-ja Nõustamiskeskus (HENK) koostatud programm, mis kannab nimetust “Mõõduka-, raske-, või sügava intellektipuudega, käitumis-ja/või pervasiivse arenguhäirega laste probleemse käitumise juhendamine“. 2016. aasta lõpuks valmis integreeritud laste vaimse tervise teenuste kontseptsioon koos edasise tegevuskavaga. Lisaks kohandati projekti raames neli hindamisvahendit, mis on mõeldud spetsialistidele, kes oma töös puutuvad kokku vaimse tervise probleemidega laste ja noortega. 2015. aastal kohandati kaks hindamisvahendit varajaseks märkamiseks: PSOC vanemliku rahulolu hindamiseks ja M-CHAT autismispektrihäire varajaseks avastamiseks. 2016. aastal kohandati eesti ja vene keelde hindamisvahendid KIDSCREEN- 52 (kooliealise lapse heaolu hindamisvahend) ja FFSS (pere funktsioneerimisstiilide skaala). Valmis ka täiendkoolitusprogramm esmatasandil töötavatele spetsialistidele laste vaimse tervise probleemide õigeaegseks märkamiseks ja sekkumiseks. Lisaks alustati kuni 18- aastaste laste tervisekontrolli juhendi kaasajastamisega, kus fookuses on muuhulgas laste vaimne tervis. Juhend valmib 2017. aasta lõpuks. III tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond 2015. aastal ei esinenud ühtegi haiguspuhangut, mis oleks alguse saanud joogiveest. Vee terviseohutuse infosüsteemiga liitunud veevärkide (üle 5000 tarbijaga) osakaal oli 2016. aastal 70,3%. Kõikidest ühisveevärgi tarbijatest kasutas 2015. aastal mikrobioloogiliste, keemiliste ja indikaatornäitajate järgi kvaliteetset joogivett 98%. 2016. aastal lepiti Keskkonnaministeeriumi (KeM) ja SoMi vahel kokku proovivõtjate atesteerimise regulatsioon. Kokkulepitud sõnastus on uues veeseaduse eelnõus, mis on kavas valitsusele esitada 2017. aasta septembris. Uus regulatsioon näeb ette, et joogivee ja pinna, heit-, mere- ja põhjavee proovivõtjate koolitamine ja atesteerimine muutuvad ühiseks ning korraldajaks jääb KeM. Eesti joogivee nõuded viidi kooskõlla nõukogu direktiiviga 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest. Toiduohutuse valdkonna indikaator „toidutekkelised nakkushaigused“ on püsinud stabiilsena s.o alla 200 haigusjuhu 100 000 elaniku kohta. Samas on mitmed nakkushaigused sagenenud – näiteks salmonelloos (joonis 10). 13 Joonis 10. Soole nakkushaigustesse haigestumine Eestis perioodil 2011–2016 Soole muud täpsustamata bakter- ja… Norwalki viiruse tekkene äge enteropaatia Soole nakkushaigused Rotaviirusenteriit 2016 Giardiaas 2015 Yersinia enrerocol enteriit 2014 Kampülobakterenteriit 2013 Escerihia coli soolenakkus 2012 Shigelloos 2011 Salmonelloos 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 Juhte 100 000 elaniku kohta Allikas: Terviseamet Toiduohutuse valdkonna tegevustest vääriks esiletoomist toiduohutuse tagamiseks sõltumatu, teaduspõhise ning kindlaid põhimõtteid ja protseduure järgiva riskihindamise süsteemi loomine Eestis. MeM on sõlminud Eesti Maaülikooliga riskihindamisüksuse loomiseks ja eksperthinnangute saamiseks lepingu. Välja on töötatud riskihindamisüksuse esialgne tegevuskava aastateks 2015–2018. Samuti on oluline jätkuv erinevate uuringute (nt uuring "Toidu lisaainete tarbimise hindamine“) läbiviimine Eestis toiduohutuse valdkonnas. Uue RTSi välja töötamise raames toimusid 2016. aastal arutelud ka sotsiaalministri määruse "Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelese lasteasutuses ja koolis" sisu üle. SoM koordineeris vastava töörühma tööd. Veterinaarmeditsiini valdkonnas koostati MeMi eestvedamisel aastatel 2015–2016 dokument „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas 2017–2021“, mille üldine eesmärk on antibiootikumide vastutustundlik kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel. Tegevuskava kirjeldab olukorda ja seab eesmärgid ravimite ja ravimsöötade tootmise, turustamise ja kasutamise valdkonnas, samuti teadlikkuse, seire, teadus- ja rakendusuuringute valdkonnas. Tegevuskava juurde kuulub konkreetsete tegevustega rakendusplaan, mida iga-aastaselt ajakohastatakse. Suremus hingamiselundite haigustesse on alates 2012. aastast kuni 2016. aastani suurenenud ligi 23% (Joonis 11). 14 Joonis 11. Hingamiselundite haigustest tingitud suremus Eestis perioodil 2006–2016 25 Juhte 100 000 elaniku kohta 20 15 gripp 10 kopsupõletik alumiste hingamisteede 5 kroonilised haigused 0 Aasta Allikas: Statistikaamet Ka astmasse haigestumine on pidevas kasvutrendis. Kui 2006. aastal oli astma diagnoositud 2,1% Eesti inimestest, siis 2014. aastaks jõudis vastav osakaal 3%ni. Perioodil 2009–2015 oli peamiseks esmashaigestumuse põhjuseks hingamiselundite haiguste osas äge bronhiit ja bronhioliit. TA andmetel oli Tallinnas hingamiselundite haigustesse haigestumine ja PM10 (peenosakesed, mille läbimõõt on 2,5–10 µm17) aastakeskmised kontsentratsioonid omavahel seotud. Kui PM10 aastakeskmine kontsentratsioon tõusis, siis suurenes ka hingamiselundite haigustesse haigestunute arv. Sarnane seos oli ka NO2 sisaldusega. Elukeskkonna parandamiseks valmis 2015. aastal KeMi tellimusel TA ja Tartu Ülikooli koostöös „Põlevkivi tervisemõjude uuring‟, mille eesmärk oli välja selgitada põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevad mõjud elanikkonna tervisele Ida- ja Lääne- Virumaal. On teada, et Ida-Virumaa elanike tervis on kehvem kui mujal Eestis. Keskmine eeldatav eluiga Ida-Virumaal on ca 5 aastat lühem kui Tartus või Tallinnas. Antud uuringu tulemusena selgus, et õhus oli normist suurem kontsentratsioon formaldehüüdil, fenoolil, benseenil ja vesiniksulfiidil. Samuti leiti, et võrreldes Tartumaal lastega on Ida-Virumaal elavad lapsed sagedamini kogenud kuiva köha, limase sekreedi eritumist ja allergilist riniiti.18 Atmosfääriõhu kaitse seadus on koos alamaktidega võeti vastu ja jõustus alates 1.01.2017. Keskkonnaministeerium koostas atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames. Vastav eelnõu asendas varem kehtinud välisõhu kaitse seaduse. Kodifitseerimise peamine eesmärk oli kehtivat õigust korrastada, kuid tehti ka mõned sisulised muudatused: 17 Mõisted. http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/KESKKOND/01KESKONNA_ARVEPIDAMINE/08EHUEMISSIOONIDE_ARVEPIDAMINE/KK _31.htm 18 Project „Study of the Health Impact of Oil Shale Sector“ summary of contents http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/KIK_polevkiviprojekt/Project_summary_of_contents.pdf. 15   eelnõu kohaselt tuleb ettevõttel ümberkaudseid inimesi häiriva haisuprobleemi lahendamiseks teha konkreetseid täiendavaid investeeringuid ja tegevusi, mille efektiivsust on võimalik ka kontrollida;  KOV peab määrama oma territooriumil asuvate normtaset ületavate müraallikate mõju ning leidma võimalusi müra vähendamiseks. 2014. aastal vastas 94% koolidest tehisvalguse osas nõuetele, kuid 2015. aastal vaid 71%. Piisav ventilatsioon oli 2015. aastal 65% koolidest (2014. aastal oli antud näitaja 86% koolidest ja 2013. aastal 85%). Seega on tingimused nii sisekliima kui valgustuse osas koolides halvenenud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustas 2016. aastal sisekliima määruse väljatöötamist. Seejuures lähtutakse radooni direktiivist (2013/59/EURATOM), uuest RTSist ja uuest hoonete energiatõhususe direktiivist. Kemikaaliohutuse parandamiseks jagas TA nii ettevõtetele kui ka teistele huvitatud isikutele kemikaaliohutuse alaseid infomaterjale – flaiereid ja kleebiseid kemikaalide märgistamise kohta ohutuskaartide teabelehti. 2016. aastal toimus Tallinnas teabepäev, mis oli suunatud HeiVäl OÜ uuringus (ELi õigusaktides ettenähtud nõuete täitmiseks vajaliku kemikaaliohutuse kompetentsuse tagamise võimalused Eestis) kaardistatud ekspertidele. 2016. aastal toimus OECD poolne hindamisvisiit Eestisse, et hinnata GLP (hea laboritava) põhimõtete üle võtmist riiklikku õigusesse ja kontrollasutuse – Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) – vastavust ja valmisolekut GLP põhimõtete kohase uurimisasutuste inspekteerimise läbiviimisel. Hindamismeeskond leidis, et Eesti ei vasta veel OECD GLP põhimõtetele, kuna EAK inspektorite väljaõpe ei ole nõutud tasemel. Edasiste tegevuste osas lepiti kokku, et EAK inspektorid osalevad OECD GLP treeningkursusel ning osalevad vaatlejana teise liikmesriigi inspekteerimisel. Määruse „Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ eelnõu väljatöötamine jätkus 2016. aastal. Uuesti kutsuti kokku ilu- ja isikuteenuste määruse väljatöötamise töögrupp arutamaks lahtiseid teemasid eelnõus. Töögruppi kuuluvad erinevate riigiametite, erialaseltside ja eraettevõtete esindajad. Eelnõu väljatöötamine jätkub 2017. aastal. Eestis on laste vaktsineerimine langustrendis (joonis 12). Immuniseerimise taseme langus on kasvav trend kogu Euroopas ja mitmes arenenud riigis on seetõttu toimunud täiskasvanute leetrite puhangud. TA andmetel esines Eestis 2016. aastal kaks leetritesse haigestumise juhtu. 2015. aastal esines üks rühmaviisiline haigestumine kolme haigusjuhuga, neist kaks olid sisse toodud ja üks sekundaarne kohalik haigusjuht. 16 Joonis 12. 1-aastaste laste immuniseerimisega hõlmatus 2006. ja 2016. aasta võrdluses Tuberkuloos Haemophylus influenzae tüüp B (Hib) Vaktsiin B-hepatiit Poliomüeliit 2016 2006 Läkaköha Difteeria ja teetanus 82 84 86 88 90 92 94 96 98 100 Osakaal (%) Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Läkaköha korduv-vaktsineerimisega hõlmatus oli 7–10-aastaste laste hulgas 2016. aastal 88,9%. 2015. aastal oli vastav näitaja 89% ja 2014. aastal 89,6%. Rotaviirusenteriidi vastane vaktsineerimine lülitati Eestis riiklikku immuniseerimiskavva 2014. aastal. 2016. aastal vähenes võrreldes 2013. aastaga registreeritud rotaviirusenteriidi haigusjuhtude arv 72% võrra. Hõlmatus rotaviirusenteriidi vastase vaktsineerimisega 1- aastastel lastel oli 2016. aastal 86,8%. Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje paremaks korraldamiseks jätkusid teavitustegevused ning koostöö Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsiga immuniseerimisteemaliste loengute korraldamiseks perekoolides ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga. Tööõnnetuste arv on viimastel aastatel olnud tõusutrendis (joonis 13 ja joonis 14). Kui 2014. aastal oli 743,3 tööõnnetust 100 000 töötaja kohta, siis 2016. aastal oli vastav näitaja 788,2. 2016. aastal hukkus tööõnnetuste tõttu 26 inimest (4 juhtu 100 000 töötaja kohta), 2015. aastal 17 (2,7 juhtu 100 000 töötaja kohta). RTAs seatud eesmärk oli 2020. aastaks mitte rohkem kui 2,4 tööõnnetuses hukkunut 100 000 hõivatu kohta. Joonis 13. Tööõnnetused perioodil 2006–2016 1000 Juhte 100 000 elaniku kohta 800 600 400 200 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Aasta Allikas: Tööinspektsioon 17 Joonis 14. Surmaga lõppenud tööõnnetused perioodil 2006–2016 5 Juhte 100 000 elaniku 4 3 2 kohta 1 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Aasta Allikas: Tööinspektsioon 2016. aastal registreeriti 100 000 töötaja kohta 6,1 kutsehaigusjuhtu ja 14,7 tööst põhjustatud haigusjuhtu. Vastavad kordajad on viimastel aastatel langustrendis. 2015. aasta jooksul käis töötervishoiuarsti tervisekontrollis 22,3% hõivatutest (2014. aastal oli vastav osakaal 21,4%, 2013. aastal 22,2% ja 2012. aastal 18,5%). 2014. aastal valmis töökeskkonna töövahend Tööbik, mille eesmärk on kaasata töötajaid töökeskkonna korraldamisse ja suurendada üldist teadlikkust ohutust käitumisest tööl. 2015. aastal panustati Tööbiku teavitustegevustesse – töövahendit tutvustati seminaridel ja konverentsidel ning meedias. 2015. aastal ilmus töökeskkonnaalaste parimate praktikate kogumik. 2015. aasta sihtkontrollides keskenduti tööohutuse osas metallitöödele, ehitussektorile ja töötervishoiu osas kaubanduskeskustele, hambaarstide kabinettidele ning töösuhete osas öötööle ja alaealiste tööle. Tööinspektsiooni ettevõtete üldkontrolli laiendati ettevõtetele mis on majanduselt aktiivsed ja omavad vähemalt 2 töötajat. Alates 2016. aastast kajastatakse töökeskkonnaga seonduvat heaolu arengukavas. Tööõnnetustega seonduvat seiratakse vigastuste meetme all RTA IV valdkonna (tervislik eluviis) all. IV Tervislik eluviis Kuigi alla 65-aastaste SVH suremus on Eestis vähenenud, siis varane esmashaigestumus on tõusnud nii meeste kui naiste seas. Peamised riskitegurid SVH osas on tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus ning tubakatoodete ja alkoholi tarbimine. TKU vastajatest oli kehamassiindeksiga üle 30 18,9% meestest ja 19,5% naistest ehk siis ligi viiendik täiskasvanutest on rasvunud. Iga aastaga on suurenenud esmashaigestumus rasvumisse (rasvumus ja muud liigtoitumise vormid) (joonis 15). 18 Joonis 15. Rasvumine (rasvumus ja muud liigtoitumise vormid) perioodil 2006–2015 800 Juhte 100 000 elaniku 600 400 kohta 200 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Aasta Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Kui Eesti ülekaaluliste isikute osakaal on üks ELi väiksemaid, siis rasvunute osakaal on üks suuremaid. Võrreldes täiskasvanutega on rasvumise ja ülekaalulisuse laialdane kasvav levik noorukite seas veelgi enam murettekitav. Tasakaalustamata toitumisest ja ebapiisavast liikumisest tingitud terviseprobleemide vähendamiseks jätkati SoMi juhtimisel toitumise ja liikumise rohelise raamatu19 väljatöötamist. Toitumise ja liikumise rohelises raamatus20 on seatud järgnevad eesmärgid:  2025. aastal tegeleb täiskasvanud elanikest (16–64-aastased) vähemalt 25% regulaarse liikumisega (vähemalt neli korda nädalas vähemalt 30 minutit järjest). 2016. aastal harrastas tervisesporti 30 min vältel 4–6 korral nädalas 10,8% täiskasvanutest – 12,6% meestest ja 10,8% naistest.21  2025. aastal on vähemalt 30% 11-, 13- ja 15-aastastest lastest 60 või enam minutit päevas füüsiliselt aktiivsed (mõõdukas või tugev kehaline aktiivsus). 2014. aastal oli vastav osakaal 16,4% (sh 20,8% poistest ja 12,1% tüdrukutest). Kehakaalu osas on toitumise ja liikumise rohelises raamatus seatud järgnevad eesmärgid:  2025. aastal ei ole Eestis ülemäärase kehakaaluga täiskasvanuid üle 52% – TKU järgi oli täiskasvanud ülemäärase kehakaaluga inimesi 2016. aastal Eestis 51,7%.  2025. aastal ei ole Eestis ülemäärase kehakaaluga 7- ja 8-aastaseid kooliõpilasi rohkem kui 25% – COSI uuringu22 esialgsete tulemuste järgi on 6–9-aastastest poistest 32% ja tüdrukutest 30% ülekaalulised või rasvunud.  2025. aastal ei ole ülemäärase kehakaaluga 11- ja 13-aastaseid kooliõpilasi Eestis üle 13% – kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu23 järgi oli 2013/2014 õppeaastal 14,6% 11-aastastest ja 13,1% 13-aastastest ülekaalulised või rasvunud. Tervislike toitumisvalikute soodustamiseks korraldati kampaaniaid ja konverents „Söömine – tõenduspõhised soovitused ja nende rakendamine“. TAI viis koostöös MeMiga läbi 19 Toitumise ja liikumise roheline raamat http://sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/tervise_roheline_raamat/toitumise_ja_liikumise_roheline_raamat_15.11versioon.pdf. 20 Toitumise ja liikumise roheline raamat. http://sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/tervise_roheline_raamat/toitumise_ja_liikumise_roheline_raamat_15.11versioon.pdf. 21 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149069399613_Eesti_taiskasvanud_rahvastiku_tervisekaitumise_uur ing_2016.pdf. 22 WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). http://www.euro.who.int/en/health- topics/disease-prevention/nutrition/activities/who-european-childhood-obesity-surveillance-initiative-cosi. 23 Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2013/2014. õppeaasta uuringu raport. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/146702487819_Eesti_kooliopilaste_tervisekaitumine_2103- 14_raport.pdf. 19 rahvastiku toitumise uuringu, mille eesmärk oli saada faktilised andmed elanikkonna toitumise kohta. RaM töötas välja magustatud jookide maksu seaduse eelnõu, mis 19. juunil 2017. aastal Riigikogus (RK) heaks kiideti, kuid president välja kuulutamata jättis. Hetkel on eelnõu tagasi RK. Antud maksu välja töötamisse panustas SoM suhkruga magustatud jookide tõenduspõhisuse analüüsiga24, mis valmis koostöös WHOga. Antud uuringut tutvustati ka valitsuses. Kultuuriministeeriumi (KuM) eestvedamisel jätkati mitme liikumisharrastuse projekti toetamist ja septembris korraldati esimest korda ELi spordinädal. KuMile olulise tegevusena rakendati treenerite tööjõukulude toetuse süsteemi, millega üldisemalt väärtustatakse treenerikutset. Perioodil 2015–2016 on ellu viidud portaali www.liigume.ee edasiarendus ning portaali on täiendatud uute liikumisharrastuse materjalidega. On läbi viidud kampaaniat "Eestimaa liigub". Samuti on Eestis ellu viidud ELi spordinädalat. 2016. aastal osales spordinädalal 370 kooli ja 243 spordiklubi, kes korraldasid kokku 750 erinevat sündmust. Üle Eesti on toimunud jooksu, käimis- ja teised liikumist propageerivad sarjad, osavõtule ja liikumisrõõmule orienteeritud spordipäevad ja teised liikumisharrastuse üritused. KuM on toetanud ka eakatele suunatud tegevusi. 2016–2017 viiakse SoMi ja HTMi rahastusel ja TÜ koordineerimisel läbi projekti „Liikuma kutsuv kool – laste ja noorte liikumisprogrammi arendamine“, mille peamine eesmärk on Eesti laste ja noorte istumisaja vähendamine ja liikumisaktiivsuse suurendamine koolipäeva jooksul.25 Toitumise ja liikumise õpetajaraamatu (I–III kooliaste) koolitused on toimunud aastast 2015 koolide meeskondadele. 533-st Eestis tegutsevast üldhariduskoolist on kahel aastal (2015- 2016) koolitustel osalenud õpetajaid 246 koolist. TKU järgi oli 2016. aastal igapäevasuitsetajate osakaal rahvastikus 21,3% (2014. aastal oli vastav näitaja 22,1%, 2012. aastal 26% ja 2010. aastal 26,2%). Seega on märgata langustrendi. Perioodil 2012–2016 on nii juhu- kui igapäevasuitsetajate osas pigem vähenenud kõrgharidusega inimeste osakaal. Kui igapäevasuitsetajate hulgas oli põhiharidusega inimesi ca 37%, siis kõrgharidusega inimesi vaid 9,1%. Samuti on igapäevasuitsetajatest mehi ligi kaks korda rohkem kui naisi. Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et 2016. aasta tervisekäitumise uuringu järgi suitsetas koduses keskkonnas küsitletav ise või mõni tema pereliige ca 15% juhtudest. 2014. aasta koolinoorte tervisekäitumise uuring26 näitas, et elu jooksul on proovinud ükskõik millist tubakatoodet (sigaret, e-sigaret, huuletubakas, vesipiip) 20% 11-aastastest, 49% 13- aastastest ning 72% 15-aastastest lastest. Igapäevaselt tarvitab ükskõik millist tubakatoodet 4% 13-aastastest ning 10% 15-aastastest lastest. Poiste ja tüdrukute vaheline võrdlus näitab, et poiste seas on aastate jooksul järjest vähenenud nii suitsetamisega katsetamine kui ka regulaarne suitsetamine. Samas kasvas tüdrukute hulgas suitsetajate hulk vahemikus 1995−2003, kahandades poiste ja tüdrukute vahelist erinevust suitsetamise harjumustes.27 24 Reducing the consumption of sugar-sweetened beverages and their negative health impact in Estonia. Evidence brief for policy. EVIPNet Europe. http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Tervisevaldkond/evipnet_europe_ebp_1_est_re ducing_the_consumption_of_sugar-sweetened_beverages.pdf 25 Liikuma kutsuv kool. http://liikumislabor.ut.ee/liikuma-kutsuv-kool-0. 26 Vorobjov S. Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. TAI https://intra.tai.ee//images/prints/documents/147436247968_Uimastite_tarvitamine_koolinoorte_seas_uuringu_ra port_2016.pdf. 27 Ibid. 20 2014. aasta jaanuaris kiitis Vabariigi Valitsuse heaks tubakapoliitika rohelise raamatu, mille meetmete elluviimiseks ja progressi jälgimiseks koostati seirekava ning moodustati tubakapoliitika töörühm. Suitsuvaba keskkonna tagamiseks esitas SoM Vabariigi Valitsusele eelnõu ettepanekuga ruumides asuvate suitsetamisalade kaotamiseks alates 1. juunist 2017. 2016. aastal käis töö kolme tubakaseaduse muudatusega, millest kaks on seotud 20. mail 2016 kehtima hakanud ELi tubakadirektiivi üle võtmisega. Esimene muudatus sisaldas mitmeid tubakatoodete pakendamise ja märgistamise sätteid, seal hulgas pilthoiatuste lisamise kohustust. Teine muudatus sisaldas peamiselt nikotiini sisaldavatele elektroonilistele sigarettidele kehtestatud nõudeid ning tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete piiriülese kaugmüügi keeldu. 2016. aasta detsembris kiitis valitsus heaks kolmanda tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on vähendada Eestis igapäevasuitsetajate hulka ning seega ka suitsetamisega kaasnevaid terviseriske, -kahjusid ja –kulusid: keelatakse riigisisene kaugmüük, piiratakse tubakatoodete väljapanekut ja kaubamärkide esitlemist müügikohas, nikotiinisisalduseta vedelikule kehtestatakse koostise ja puhtuse nõuded, keelustatakse e-sigarettides tubakast erinevad maitsed, laiendatakse praegu ainult suitsetamisele kehtivaid keelde ja piiranguid ka elektroonilise sigareti tarvitamisele. TAI viis pideva tegevusena ellu tubakavabade töökohtade loomise nõustamist. Kodus suitsetamise vähendamiseks korraldas TAI tubakatarvitamise vastase kampaania ning 2016. aastal passiivse suitsetamise vastase kampaania. Lisaks panustas ennetustegevustesse Päästeamet (PäA). Seoses tubakadirektiiviga tekkis Eestis kohustus märkida suitsupakkidele suitsetamise loobumise nõustamise kontaktid. Eestis loodi antud teenuse pakkumise eesmärgil TAI poolt tubakateemaline veebileht tubakainfo.ee. Kampaaniate kaudu suunatakse inimesi tubakast loobumise kabinettidesse nõustamisele. 2016. aastal toimus teavitus, mis oli suunatud suitsetamisest loobumisele. Kasutatud kanalid olid tele, välimeedia, internet, veebileht tubakainfo.ee. Uuendati eesti- ja venekeelseid suitsetamisest loobumise nõustamiskaarte nii nõustajale kui patsiendile. Vastavalt planeeritule toimus kaks tubakast loobumise nõustajate koolitust. 2014. aastal lisati tubakast loobumise nõustamise koolituse programmile motiveeriva intervjueerimise temaatika. Nõustamisteenuse paremaks sidumiseks esmatasandi tervishoiuteenustega tegi TAI tubakast loobumise nõustajate koolitusi perearstidele ja - õdedele. 2016. aastal viidi läbi kaks tubakast loobumise nõustajate koolitust perearstidele, pereõdedele, ämmaemandatele jt haiglate tervishoiutöötajatele. 2016. aastal alustati võimalike Eestile kohandamiseks sobivate välismaiste veebinõustamise programmide välja selgitamisega. Eestis on küll hetkel kättesaadavad tasuta suitsetamisest loobumise nõustamise teenused, kuid nikotiini-asendusravi on tasuline – see on aga aspekt, mis võib suurendada ebavõrdsust tervises. Alaealistele tubakatoodete kättesaadavuse vähendamiseks taotleti politseiametnikele kontrollostu õiguse andmist ühes võimalusega vajadusel kaasata vähemalt 16-aastaseid isikuid. Vastava sisuga tubakaseaduse muutmise eelnõu kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 15.12.2016 ja 19.12.2016 võeti see RK menetlusse. 21 Suitsuprii Klass on TAI suitsetamisvastane ennetusprogramm 4.–9. klasside õpilastele. Ennetusprogramm kestab viis kuud. Programmis osalevad õpilased lubavad oma allkirjaga jääda vähemalt kogu programmiperioodiks tubakavabaks ehk siis mitte teha suitsu, tõmmata vesipiipu ega tarvitada muid tubakatooteid. "Suitsuprii" ennetusprogrammi alustas sügisel 2016. aastal 843 klassi 189 koolist üle Eesti. Suitsuprii Klass lõpetas 2016/2017. õppeaastal suitsuvabana kokku 727 klassi ehk 85% kõikidest alustanud klassidest. Eelneval õppeaastal jäi suitsupriiks 84% klassidest. Eesti inimesed tarbisid 2016. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 9,9 liitrit absoluutalkoholi, mida on 6% vähem kui 2015. aastal. Alkoholi tarbimine on viimase nelja aasta jooksul püsivalt vähenenud. Samas on alkohol endiselt kergesti kättesaadav ja alkoholimüügilubade arv kasvab. Kehtivate alkoholimüügilubade arv on tõusnud 2017. aasta mai alguseks 7850ni võrreldes 7296 müügiloaga 2015. aastal (+7,6%). Tekkinud on piiriülesed ostud Lätist, mis lisasid Eesti alkoholitarbimisele eelmisel aastal 0,8 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanu kohta.28 2014. aasta veebruaris sai Vabariigi Valitsuse kinnituse alkoholipoliitika roheline raamat29, mis määrab kindlaks Eesti riiklikud alkoholipoliitika eesmärgid ja meetmed nende saavutamiseks. Meetmete elluviimiseks on kokku kutsutud ministeeriumite vaheline töörühm. 2016. aasta alguses esitas SoM Vabariigi Valitsusele alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muuhulgas oli kavas piirata ka alkohoolsete jookide kättesaadavust. Eelnõu üle toimusid arutelud valitsuses kuni valitsuse vahetuseni 2016. aasta sügisel. 1. detsembril esitas tervise- ja tööminister valitsusele eelnõu uuesti. Pärast arutelusid valitsuses kiideti eelnõu heaks ja esitati RK menetlusse 2017. aasta jaanuaris. Eelnõu ei piira otseselt alkohoolsete jookide kättesaadavust, kuid piirab nende nähtavust kauplustes, vähendades survet sõltlastele, samuti ka tavainimestele impulsiivseteks ostudeks. Reklaamiseadust muudetakse selliselt, et alkoholireklaamides on lubatud esitada üksnes neutraalset teavet toote põhiliste omaduste kohta, samuti keelustataks ettepaneku kohaselt alkoholi välireklaam ja pikendataks reklaamivaba aega elektroonilises meedias kella 22.00 õhtul. Alkoholireklaam keelustatakse sotsiaalvõrgustikes, samuti keelatakse alkoholireklaamis sellise teabe kasutamist, mis on kas toodetud kasutajate poolt või mõeldud kasutajate poolt jagamiseks. Toimusid testostlemise uuringud alaealistele ja joobes inimestele alkoholimüümise ulatuse kindlaks tegemiseks, kuid sel aastal viidi neid läbi kohalikul tasandil, edendamaks KOVide võimekust alkoholipoliitikad oma paikkonnas jõustada. Alkoholiaktsiis tõusis 2016. aasta alguses 15%. 2016. aasta lõpus võttis RK vastu seadusemuudatuse, millega lisaks iga-aastasele 10%-lisele alkoholiaktsiisi üldisele tõusule tõstetakse 01.07.2017 õlleaktsiisi 70% ning veini ja kääritatud jookide aktsiisi 45%. Ministeeriumite-vaheline töörühm jälgib aktsiisitõusude mõju alkohoolsete jookide hindadele, SoM tellib jätkuvalt uuringuid nii alkohoolsete jookide üldise hinnataseme kui kõige odavamate jookide hindade kohta. 2016. aastal toimetati PPA andmetel kainenema 16 349 inimest, neist 196 olid alaealised. Tabati 7324 joobes juhti ja 3389 alkoholi tarvitanud alaealist. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) väljakutsetest ja infoteadetest 37 034 oli seotud alkoholitarbimisega. Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest on rahastatud projekti, mille raames koolitatakse müüjaid joobes isikule alkoholi mitte müümiseks vajalike sotsiaalsete oskuste osas. Mitte- 28 Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2016. aastal http://sm.ee/sites/default/files/content editors/Uudised_pressiinfo/eesti_alkoholiturg_tarbimine_ja_poliitika_2016._a.pdf. 29 Alkoholipoliitika roheline raamat. http://www.tai.ee/images/PDF/Alkoholipoliitika_roheline_raamat.pdf. 22 riiklike tegevuste osas tuleb ära märkida poeketi Rimi toel valminud õppevideosid müüjatele joobes inimesele alkoholi mittemüümise toetamiseks. 2016. aastal jätkas PPA rehabilitatsiooniprogrammi katseprojekti, mille raames saab politsei suunata lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhid haridus- või nõustamisprogrammi. Alkoholijoobe kontrolli käigus avastati kokku 7324 alkoholi piirmäära ületanud (Liiklusseadus § 224) ja joobes (Karistusseadustik § 424) juhti. Olulise tegevusena valmis ravijuhend „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“ ja selle rakenduskava, mille ravijuhendite nõukoda kinnitas 2015. aasta lõpus. 2016. aastal sai alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühinõustamise teenust 1042 isikut (esmakordselt teenust saanute arv). Alkoholisõltuvuse raviteenust sai 626 isikut (esmakordselt teenust saanute arv). Avaldati raport "Eesti lastevanemate roll alkoholiennetuses. Ülevaade ennetusprogrammi „Efekt" tulemustest." Langetati otsus Efekt programmiga sarnasel kujul mitte jätkata, kuna planeeritud hoiakute muudatus saavutati vaid lastevanemate grupis. Jätkatakse lastevanematele suunatud alaealiste alkoholiennetussekkumiste kaardistamise ja väljatöötamisega Eesti oludele. 2016. aasta aprill–mai toimus TAI poolt korraldatud kampaania "Vähem alkoholi = rohkem elu" 1. etapis korraldati Tallinnas, Tartus ja Pärnus elamuspark atraktsioonide, kontserdi, loosimiste jms. Sissepääsu eelduseks oli kainus. Külastajaid ca 3000 inimest. Kampaaniat viidi läbi ka teles, välimeedias, internetis ja raadios. 2. etapis (juuni-august) toimus Instagrami kampaania, mille eesmärk oli alkoholivabade suvetegevuste jagamine Instagramis. „Vähem on parem“ korduskampaania toimus 2016. aasta novembrist detsembrini. 23.11. 2016 toimus alkoholikonverents "Piirid ja piirangud“ 173 osalejale. TA andmetel diagnoositi 2016. aastal Eestis 229 uut HIV-nakatunud isikut. 2017. aasta oktoobri lõpu seisuga on Eestis leitud juba 193 uut HIV nakatunud inimest. Neist vanuses 30 ja enam on 144 inimest. Sellise trendi jätkudes võib HIV nakatunute arv tulla 2017. aastal suurem kui 2016. aastal. Kokku on aastate jooksul seisuga 31. detsember 2016 Eestis HIV diagnoositud 9492 inimesel, sealhulgas AIDS 494 inimesel. Uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta oli 2015. aastal Eestis ligi seitse korda suurem kui Soomes (vastavalt 20,6 ja 3,2) ja mõnevõrra suurem kui Lätis (19,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). ELi keskmine näitaja oli 2015. aastal 5,8 uut HIVi juhtu 100 000 elaniku kohta, mis on üle kolme korra madalam kui Eestis. HIV ravikonsiiliumi andmetel võeti Eestis 2015. aastal arvele 139 HIV-positiivset rasedat. HIVi nakatunud rasedate osakaal kõigi rasedate hulgas püsib alla 1% (2015. aastal 0,7%). Olukorda võib mõjutada see, et HIV-positiivsete naiste keskmine vanus kasvab ja seetõttu võib nende seas ka vähem sünnitajaid olla. Vertikaalne ehk emalt lapsele levik on olnud püsivalt madal – 0,5% kõigist uutest juhtudest vahemikus 1988–2016 (kaks juhtu aastal 2013, kolm juhtu aastal 2014 ja mitte ühtegi juhtu aastatel 2015 ja 2016).30 Märgatavalt on kasvanud nakkuse heteroseksuaalne levik, eriti naiste ja vanemate kui 34- aastaste inimeste seas. Heteroseksuaalsel teel nakatunute osakaal on suurenenud nii meeste kui naiste seas. Narkootikumide süstimise teel nakatunute osakaal oli 2016. aastal 30 HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis, 2000–2016 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149337820837_HIV_nakkuse_ja_kaasuvate_infektsioonide_epidemi oloogiline_olukord_Eestis_2000_2016.pdf. 23 meeste ja naiste seas võrdsustunud. Ida-Virumaal on narkootikumide süstimise teel nakatunute osakaal väiksem ja seksuaalsel teel nakatunute osakaal suurem kui Tallinnas ja Harjumaal.31 Anonüümsete HIV nõustamise ja testimise kabinettide külastajatele tuginedes saab ka järeldada, et narkootikume süstivate inimeste osakaal uute juhtude seas järk-järgult väheneb, langedes 90%-lt aastal 2001 30%-ni aastal 2016. HIVi levimus prostitutsiooni kaasatud naiste (PK) seas on erinevate uuringute andmete põhjal 6–8% ja enamik nakatunutest on narkootikume süstinud. PKdele suunatud HIViga seotud tervishoiuteenuste külastajate seas oli avastatud seksuaalsel teel leviva infektsiooni (STLI) juhtude arv aastatel 2013–2016 stabiilne, peamiselt diagnoositi klamüdioosi ja trihhomonoosi. 2016. aastal avastati kaks süüfilise juhtu.32 TA teatiste põhjal selgub, et aastatel 2010–2016 diagnoositud HIVi juhtudest 4,3%-l diagnoositi AIDS vähem kui kolme kuu möödudes HIVi diagnoosist. 2016. aastal oli see osakaal 10,9%. See viitab HIV-nakkuse hilisele diagnoosimisele.33 2016. aastal alustati uue HIV tegevuskava 2017–2025 koostamist. Tuberkuloosi (TB) pikaajaline programmipõhine tegevus on olnud edukas – TB esmashaigestunute arv 100 000 elaniku kohta vähenes 2016. aastaks 12,7-ni. Meeste hulgas on TB esmashaigestumine 2,5 korda suurem kui naistel. Samas on ka selle näitaja osas langus toimunud – 2015. aastal oli erinevus 3,5-kordne. 2016. aastal registreeriti kokku 188 TB juhtu, seal hulgas 167 esmast juhtu34. Esmastest külvpositiivsetest TB juhtudest oli 17 (13%) multiravimresistentsed vormid, külvpositiivsetest kopsutuberkuloosi retsidiividest 4 (40%) ja muudest korduvravijuhtudest 2 (100%) olid multiravimresistentsed. TB leviku tõkestamiseks alustati 2015. aastal TB diagnostika ja ravijuhendi väljatöötamist. Vastav juhend (kopsu- ja kospuvälise tuberkuloosi käsitlus35) avaldati 2017. aastal. TAI koos WHO Eesti esindusega on välja töötamas TB kontaktsete väljaselgitamise ja ravile kutsumise korda, mille raames koostati ettepanekud ja küsimustikud TB haige kontaktsete väljaselgitamiseks ja tervisekontrolli kutsumiseks. HIV-nakatunute osakaal on testitud TB haigete seas suurenenud 0,25%-lt aastal 2000 11,7%-ni aastal 2016. Kokku uuriti HIVi suhtes 2016. aastal 96% tuberkuloosi esma- ja retsidiivjuhtudest. Kokku on Eestis aastate jooksul diagnoositud 466 HIV-nakatunud tuberkuloosihaiget TB esma- ja retsidiivjuhtude seas, nendest 21 2016. aastal. HIVi ja narkomaania ennetamiseks jätkati 2015. aastal sõltuvusprobleemidega ja HIV-iga elavatele inimestele suunatud abiteenuste osutamist. 2015. aastal laiendati vanglatesse naloksooni kasutamise programmi surmaga lõppevate üledooside ennetamiseks. SiMi eestvedamisel jätkas tööd uimastiennetuse valitsuskomisjon. 2015. aasta lõpus valmis narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk oli luua võimalus uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ainerühmadena. Narkootikumide süstimisega kaasnevate 31 Ibid 32 Ibid. 33 Ibid. 34 Tuberkuloosi esmasjuhud paikme, soo ja vanusrühma järgi. http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__03Tuberkuloos/TB10.px/table/tableVi ewLayout2/?rxid=345648a1-6b99-4cef-bf43-7b0523a075c3 35 Kopsu- ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitlus. http://www.ravijuhend.ee/juhendid/ravijuhendid/152/kopsu--ja- kopsuvalise-tuberkuloosi-kasitlus 24 kahjude vähendamiseks jätkati süstlavahetusteenuse ja opioidisõltuvuse asendusraviteenuse osutamist. Opioidisõltuvuse asendusravi teenus rahvusvaheliselt soovitatuga võrreldes alakaetud. Vastavalt soovitustele peab teenusega olema kaetud vähemalt 40% opioidisõltlastest. Narkootikumide tarvitamisest otseselt tingitud surmade osas ei ole Eestis saavutatud langustrendi. Kui surma põhjuste registri andmetel oli 2015. aastal 88 narkoainete tarvitamisest tingitud surma, siis 2016. aastal tõusis absoluutarv taas 114ni. Surmade sagenemine võib olla seotud uute ohtlike fentanüülide turule ilmumisega. Kahekümne aasta jooksul on järjest kasvanud 15–16-aastaste kooliõpilaste osakaal, kes on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet. 1995. aastal oli 7% õpilastest tarvitanud mõnda narkootikumi, 1999. aastal 15%, 2003. aastal 24%, 2007. aastal 30%, 2011. aastal 32% ja 2015. aasta andmetel 38%. Samuti leiti ESPADi (the European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs) 2015. aasta uuringus, et kahekümne aasta jooksul on enam sagenenud rahustite, uinutite ja inhalantide tarvitamine. Samas on vähenenud ecstasy, amfetamiinide, popperi ja tablettide tarvitamine koos alkoholiga.36 Vabariigi Valitsus kinnitas 2014. aasta alguses SiM eestvedamisel koostatud uimastite tarvitamise vähendamise poliitika valge raamatu, mis on aluseks tegevussuundadele narkootikumide kättesaadavuse piiramisel, tarvitamise vältimisel ja sõltlaste ravimisel. Narkosüütegude avastamine kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga veidi üle kümnendiku. Narkokuritegude talituse fookus oli raskemate narkokuritegude avastamisel, mis tõi 2016. aastal endaga kaasa kohati üleriigilise haarde ja oodatust pikemaks kujunenud jälitustoimingud. Viiendiku võrra suurenes narkoväärtegude registreerimine (kokku 4236 väärtegu), ent narkokuritegusid registreeriti ligi kümnendiku võrra vähem (kokku 1024 kuritegu). 2016. aastal osales programmis "Puhas tulevik" 68 alaealist. Programmi vahendusel suunati 2016. aastal kogemusnõustamisele kaheksa alaealist. 2016. aastalõpu seisuga jättis programmi pooleli üheksa alaealist. Põhjusteks elukoha muutus ja programmi kestel tehtud positiivne narkotest. SoM koos TAIga viis Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste programmi „Riskilapsed ja noored“ raames läbi „Imelised aastad“ Incredible Years vanemlusprogrammi prooviprojekti (ajavahemik 2013–2016). 2014. alustati „Imelised aastad“ baasprogrammiga (mõeldud 3–8 aastaste laste vanematele) ja 2016. aastal toodi juurde jätkuprogramm (saavad osaleda baasprogrammi läbinud lapsevanemad, kelle lapsed on vanuses 4–12 aastat). Viidi läbi nii eesti- kui venekeelsete koolitajate koolitused ja supervisioonid koolitajatele. Vanemlusprogrammis on osalenud 2016. aasta lõpu seisuga veidi enam kui 400 lapsevanemat. Koolitusgruppe on korraldatud koostöös 22 KOViga üle Eesti nii eesti- kui venekeelsetele lapsevanematele. Programmi mõju hindamiseks läbiviidud mõju-uuringu tulemused näitavad laste käitumisprobleemide olulist vähenemist. Kui enne koolituse algust kuulus 61% lastest vanemate poolt nende käitumisele antud hinnangute põhjal riskigruppi, siis koolituse lõpuks oli see näitaja 21% ehk kolm korda väiksem. Viidi läbi positiivse vanemluse teemaline sotsiaalkampaania. Olulisimaks kampaania osaks olid veebilehel tarkvanem.ee asuvad õppevideod. Õppevideosid toetasid tarkvanem.ee lehel avaldatud artiklid erinevatel lastekasvatamist käsitlevatel teemadel, mida jagasid ka muud online-meedia väljaanded. 36 Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Uuringu raport https://intra.tai.ee//images/prints/documents/147436247968_Uimastite_tarvitamine_koolinoorte_seas_uuringu_ra port_2016.pdf. 25 TAI arendab ja viib alates 2015. aastast koos SiMiga kuni 2021. aastani läbi Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest meetmest "Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine" VEPA käitumisoskuste mängu. 2016/2017 õppeaastal rakendasid sekkumist õpetajad 42 koolist sh vene õppekeelega koolid (http://www.terviseinfo.ee/vepa). 2016. aastal algas metoodika mõju-uuring, mis kestab kaks aastat ja kus osaleb kokku 42 kooli üle Eesti (21 klassi rakendab metoodikat ja 21 klassi on kontrollrühmas). 2015. aastal valmis eesti- ja 2016. aastal venekeelne uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile. Täiendkoolitusi selles osas viis läbi TAI. Koostöös PPAga viis TAI koolide meeskondade läbi infopäevi „Uimastiennetus ja uimastitega seotud juhtumite lahendamine koolis“. SiMi tellimusel valmis esmane versioon universaalse ennetuse kontseptsioonist ning seda on arutatud SENi (süüteoennetuse nõukogu) KOV ennetuse töörühmas. Universaalne ennetus keskendub elanikkonna teadmisi, hoiakuid ja käitumist suunavate faktorite komplekssele mõjutamisele. Universaalne ennetus tähendab iga lapse ja pere heaks teadlikult loodavate tingimuste ja pakutavate tegevuste kombinatsiooni, et toetada nii nende endi kui ka järgnevate põlvkondade heaolu. Kontseptsiooni lõplik versioon ning rakendamise mehhanismid lepitakse kokku 2017. aastal. PPA on alates 2013. aastast teinud koostööd MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituudiga, kelle eestvedamisel osutatakse arestimajades tugiisiku teenust inimestele, keda on kinni peetud narkootikumidega seotud süüteo eest või süüteo eest, mis on toime pandud narkojoobes. 2016. aasta lõpus sai läbi kaheaastane lepinguperiood, mille jooksul suudeti rehabilitatsioonikeskustesse saata 18 inimest ja teenusel oli kokku olnud 155 klienti. Rehabilitatsioonikeskustesse saaks suunata rohkem inimesi kuid populaarseimas Viljandi keskuses, kuhu eelistatakse ravile minna, on pikad järjekorrad. RTA-s on seatud eesmärk, et surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta 2020. aastal ei peaks olema rohkem kui 61 juhtu 100 000 elaniku kohta. 2015. aastal oli Statistikaameti andmetel 65,7 ja 2016. aastal 65,3 surmajuhtu 100 000 inimese kohta (joonis 16). Sisuliselt eesmärgini jõudnuna tuleb siiski arvestada sellega, et 2014. aastal oli Eurostati andmetel ELi keskmine suremus vigastuste tõttu 45,7 juhtu 100 000 elaniku kohta. Meeste vigastussuremus on kiiremini vähenenud kui naistel, kuid see on endiselt väga suur. 26 Joonis 16. Vigastustest tingitud suremus Eestis perioodil 2006–2016 150 Juhte 100 000 elaniku kohta 100 50 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Aasta Allikas: Statistikaamet Vigastuste ennetamiseks tegutses 2014. aastal Riigikantselei juures ministeeriumide vaheline vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm. Rakkerühma töö tulemusena valmis raport, mis esitati Vabariigi Valitsusele ja vigastuste valdkonna juhtimine anti üle SoMile. 2015. aastal hakati ellu viima rakkerühma raportis kirjeldatud tegevusi, millesse panustavad mitmed ministeeriumid ja rakendusasutused koos partneritega. Viimastel aastatel on toimunud progress ujumisõpetuse osas. 2014. aasta lõpus viis KuM koostöös Spordikoolituse ja -Teabe SA ja Eesti Ujumisliiduga läbi uuringu, et välja selgitada ujumise algõpetuse kursuste läbiviimist kohalikes omavalitsustes, anda soovitusi juhendajatele-treeneritele ning teha ettepanekuid ujumise algõpetuse programmi koostamiseks ja rahastamiseks. Uuringust selgus, et ujumise algõpetuse läbiviijad tunnevad puudust enesetäiendamisest ja juhendmaterjalidest. Olukorra parandamiseks eraldas KuM 2015. aastal Eesti Ujumisliidule 60 000 eurot. Ühe tegevusena nähti ette ujumise algõpetuse üleriigilise standardi väljatöötamine. 2017. aastal täiendatakse ujumise algõpetuse metoodikat liikumisõpetuse ainekava koosseisus, millega kaasnevad KOVidele ka täiendavad rahalised vahendid ujumistundide arvu suurendamiseks. Fookusesse on tõusnud koduses keskkonnas aset leidvad vigastused. Uues valitsuse tegevusprogrammis (2016–2019)37 on ühe ülesandena toodud koduste vigastusriskide ennetamiseks ja vähendamiseks koduste riskide hindamise metoodika loomine ja kodusid külastavate spetsialistide koolitamine. Praeguseks on koduohutuse teemal initsiatiivi haaranud PäA. 2017. aastal koostab PäA koduohutuse hetkeolukorra/probleemkohtade mõttepaberi, mis annab ülevaate sellest, kes ja mida kodude ohutuse vaates teeb. Veeohutuskampaania keskendus 2016. aastal päästevestide kandmisele ja kampaania märgatavus oli 76 % Eesti täisealisest elanikkonnast. Kampaaniajärgselt peab paadisõidul päästevesti alati vajalikuks 89% (sh. 87% paadisõitjatest) ja kannab 45% elanikkonnast. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et päästevesti puudumisel sõidust loobuti. Lisaks viidi läbi kampaania "Kui jood, ära uju". Teeme ära 2016. aasta kampaania raames kutsus PäA kõiki üles üheks oma talgu teemaks võtma veeohutuse, vaatama üle turvalisuse veekogude ääres ning valmistama ujumiskohtadesse talgukorras puidust veeohutusstendid. Talgulised varustati päästerõngaste ning infotahvlitega stendile kinnitamiseks. Kokku püstitati talgute raames üle Eesti 496 veeohutusstend koos päästevahendite ja infotahvlitega. 37 Valitsuse tegevusprogramm 2016–2019. https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsuse- tegevusprogramm-0. 27 2016. aastal alustas PPA liiklusjärelevalveliste tegevuste mõju analüüsi, mille tulemusena selgitatakse välja, kuidas erinevad liiklusjärelevalve alased tegevused mõjutavad liiklusohutust. Ellu on viidud ettevalmistavaid tegevusi ning kohtumisi psühhosotsiaalse kriisinõustamisteenuse arendamiseks. Alates 2016. novembrist toimub seksuaalvägivalla ohvritele suunatud kompleksteenuse arendamine. Teenuse koordineerimine, meeskondade juhendamine, teenuse kvaliteedi arendamine, tööjuhenduse- ja koolitusvajaduste väljaselgitamine ning juhendamine toimub SKA juhtimisel. V tervishoiusüsteemi areng 2015. aastal oli Eestis tervishoiukulude osatähtsus SKPst 6,5%. Samal ajal oli ELi keskmine näitaja 9,9% ja Rootsis 11,0%. Juba 2010. aastal WHO eestvedamisel ilmunud analüüsi tulemusena selgus, et Eesti tervisesüsteemi jätkusuutlikuks rahastamiseks on vaja nii suurendada tervisevaldkonna avaliku sektori tulubaasi kui juhtida kulusid. Avaliku sektori tervishoiu kulude osakaal avaliku sektori kuludest oli 2015. aastal 13,7%. WHO soovituste järgi võiks see osakaal olla 15% ja enam. Vastav näitaja on suurenenud 2013. aastast alates (joonis 17). Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKPst oli 2015. aastal 6,51%, samas kui Eurostati andmetel oli Rootsis vastav näitaja 11,01%. Joonis 17. Tervishoiukulude osakaal perioodil 2008–2015 16 14 12 10 Avaliku sektori tervishoiukulude Osakaal 8 osakaal SKP-st, % 6 4 Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal valitsemissektori 2 kuludest, % 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Aasta Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas RTAs on seatud eesmärk, et leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu kuludest ei tohiks olla suurem kui 25%. Leibkondade kulutuste osakaal tervishoiu kuludes vähenes kuni 2012. aastani. Seejärel on see näitaja järk-järgult suurenenud, jõudes 2014. aastaks 23,8%-ni, kuid 2016. aastal langes taas 22,6-ni (joonis 18). WHO järgi asub Eesti selle indikaatoriga hoiatavas tsoonis (st omaosalus on suurem kui 15%). 28 Joonis 18. Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludest 24 (protsentides) 22 Osakaal 20 18 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Aasta Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas EHK üks prioriteetidest on inimeste teadlikkuse tõstmine ravimite ostmisel ja seeläbi omaosalust hoida stabiilsena. 2015. aastal kulutasid leibkonnad 46% oma tervishoiukuludest ravimitele ja meditsiinitoodetele. Mõistliku ravimikasutuse kampaania esmaseks sihtrühmaks on Eesti elanikud vanuses 50 aastat ja enam, teiseseks sihtrühmaks on kõik Eesti elanikud. Kaudsed sihtrühmad on tervishoiutöötajad, apteekrid ja meedia. EHK jätkab vastava kampaaniaga ka 2017. aastal. 2017. aasta septembris kiitis valitsus heaks uue ravimihüvitise süsteemi loomise. Sellest lähtuvalt hüvitab haigekassa alates 1. jaanuarist 2018. a soodusravimite kuludelt vahemikus 100–300 eurot 50% ning 300 eurot ületavast osast hüvitatakse 90%. Täiendava ravimihüvitise suuruse arvutab retseptikeskus ravimi väljaostmise hetkel, arvestades retseptikeskuses sisalduvaid andmeid. Kompenseerimissüsteemi lihtsustamise ja omaosaluskoormuse ühtlustamise eesmärgil kehtestatakse ühtne retsepti omaosaluse alusmäär (ehk retsepti kohustuslik tasu) – praegu kehtiva 1,27 euro ja 3,19 euro asemel 2,5 eurot. EHK jätkas perearsti nõuandetelefoni 1220 teavitusega kevadel ja sügisel ning suuremate haigestumiste (ülemiste hingamisteed viirused38) perioodil. Selleks, et katta olemasolevaid ja tulevikus tekkivad puudujäägid tervishoiu rahastamise süsteemis RK arutamisel muudatused mille eesmärk on EHK tulubaasi laiendamine etapiti. Selleks on plaanis panustada täiendavalt EHK eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja 2022. aastal 13% mittetöötavate vanaduspensionäride pensionilt ehk 2018. aastal 34 miljonit, 2019. aastal 46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit ja 2021. aastal 76 miljonit eurot. Eelnõuga viiakse ka teatud teenuste rahastamine EHK eelarvesse – näiteks kiirabi osutamine ja viljatusravi kulude hüvitamine. Ravimihüvitiste rahastus kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 16,6% ehk 18,7 miljoni euro võrra. Üldist eelarve kasvu mõjutas ühelt poolt välja ostetud soodusretseptide arv ja teisalt soodusretsepti keskmine maksumus. Soodusretsepti keskmise maksumuse hüppeline tõus EHK jaoks ja sellega seotud ravimite eelarve ületamine oli peamiselt tingitud 2016. aasta jaanuarist 100% soodusmääraga kompenseeritavate ravimite hulka lisandunud uue C-hepatiidi ravimi kasutajate prognoosi olulisest ületamisest. Kindlustatu suhteline omaosalus soodustusega retseptiravimite ostmisel on viimase aasta jooksul langenud 32,3%-lt 29,4%-ni. 2016. aastal sai erandkorras kompensatsiooni müügiloata ravimite ostmisel 2032 isikut kogusummas 1,25 miljonit eurot. 38 Gripi ja gripitaoliste ägedate viirusnakkuste esinemine Eestis hooajal 2016/2017. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/Nakkushaigused/uus_gripp/Gripp_hooajal_2016-17.pdf 29 Suurima osa haigekassa ravimihüvitise kuludest moodustavad diabeedi ravimid, järgnevad vähktõve ja C-viirushepatiidi ravimid. Meditsiiniseadme hüvitist sai 2015. aastal ca 87 000 ja 2016. aastal ca 70 500 kindlustatut. 2015. aasta andmetel hüvitati kõige enam glükomeetri testiribade ning esmaste ortooside ja proteeside soetamise kulusid. 2016. aastal oli arstiabi kvaliteediga rahul või pigem rahul 68,2% elanikest, 2015. a 73,3% ja 2013. a 73,6%. RTAs on seatud eesmärk, et arstiabi kvaliteediga üldiselt või väga rahul olijate osakaal on 2016. aastaks vähemalt 76% ja 2020. aastaks 80%. RTA eesmärk on, et arstiabi kättesaadavust hindab heaks või väga heaks 2016. aastaks 65% ja 2020. aastaks 68% elanikest. 2016. aastal hindas arstiabi kättesaadavust heaks 38% vastava vanusgrupi (15-74-aastased) inimestest, 2015. aastal 42% ja 2014. aastal 43%. Kuigi inimeste hinnang tervishoiuteenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele pole oluliselt muutunud, on siiski näha langustrendi. Seetõttu on RTA eesmärkide täitmine raskesti saavutatav. Oluline on välja tuua, et 35% inimestest, kes pole terviseprobleemi korral arsti juurde pöördunud, on põhjusena välja toonud pika järjekorra. 2015. aastal oli selliste inimeste osakaal vastanutest 27%. Kõige sagedamini jätavad terviseprobleemide korral arsti juurde minemata muust rahvusest ja madalama haridustasemega inimesed. Seega on see üks oluline aspekt, mis suurendab ebavõrdsust tervises. Arstide arvu osas on RTAs seatud eesmärk, et arstide arv 100 000 elaniku kohta on 2016. aastaks mitte vähem kui 320 ja sama tase peaks säilima 2020. aastaks. 2016. aastal töötas Eestis 349 ja 2016. aastal 353 arsti 100 000 elaniku kohta. Võrdluseks – 2014. aastal oli Rootsis 100 000 elaniku kohta 419 arsti ja 2015. aastal Norras 440. Eestis töötavate arstide puhul on probleemiks nende kõrge keskmine vanus, mis 2015. aasta seisuga 51 eluaastat. Peaaegu pooled Eesti arstidest on vanemad kui 55 aastat. 2015. a novembris oli rohkem kui neljandik Eesti tervishoiusüsteemis töötavatest arstidest pensioniealised. Lisaks jõuab igal aasta keskmiselt 123 arsti pensioniikka, sealhulgas keskmiselt 36 perearsti ja 87 eriarsti.39 Õendusalatöötajate osas on RTAs seatud eesmärk, et vastava ametikoha esindajaid peaks olema 2016. aastaks vähemalt 830 ja 2020. aastaks 900 inimest 100 000 elaniku kohta. Eestis oli 2015. aastal 669,8 ja 2016. aastal 677 õendusalatöötajat 100 000 elaniku kohta. 2014. aastal oli Soomes 1466,4 ja Norras 1733,9 õendusalatöötajat 100 000 elaniku kohta.40 Arvestades, et kõik õed ei tööta täiskoormusega, siis on oluline vaadata nende koormust ehk täidetud ametikohtade arvu, mis teeb arvu veelgi väiksemaks – 2016. aastal 575 õe täidetud ametikohta 100 000 elaniku kohta.41 Seega on püstitatud eesmärkideni palju arenguruumi. 15.11.2016 sõlmisid HTM, SoM, tervishoiukõrgkoolid ja Eesti Haiglate Liit konsensusleppe õdede ja ämmaemandate kõrghariduse esimese astme õppekohtade vajadused perioodil 2017– 2020. Koolitus "Õed tagasi tervishoidu" korraldati 2015 aastal ja jätkub ka 2016 aastal. 2015 aastal lisandus selle kaudu 20 uut õde, kellel oli diplom, kuid mitte registreeringut riiklikus registris, tervishoiusüsteemi. 2016. aastal lisandus 21 õde. 39 Eigo N, Liivlaid H. Arstid Eestis, TAI, 2017. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149155313037_Arstid_Eestis_2017.pdf 40 Nursing and caring professionals. http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/submitViewTableAction.do 41 Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. 23.11.2017 .http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__05Tootajad/THT001.px/table/tableVie wLayout2/?rxid=2f84b1b5-e4a7-4028-89e6-d6484fc787b0. 30 2015. aasta lõpu seisuga tervishoiutöötajate registrisse kantud arstidest omas 14% kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendit. Neist 84% töötas 2015. aastal Eesti tervishoiusüsteemis. Seejuures ligi pooled töötavad meie tervishoiusüsteemis vähemalt täiskoormusel, mis viitab, et nad töötavadki ainult Eestis. Võrreldes 2012. aastaga on nende arstide osatähtsus, kes on registrisse kantud ja võtnud kutsekvalifikatsiooni tõendi, jäänud samale tasemele.42 Oluline on tugevdada ja laiendada perearstide rolli ravi koordineerija ja tervisenõustajana. 2016. aastal kaasajastas EHK üldarstiabi teenuste piirhindu ja laiendas esmatasandi teenuste paketti. Esmatasandil osutatavate teenuste laienemist on soodustatud 2015. aastal teraapiafondi loomisega ja uuringufondi piirmäära kasvuga. Teraapiafondi laiendati 2016. aastal füsioteraapia teenusega. Perearstiabiasutustes (PAA) on kasvanud kohapeal teostatavate labori-, ultraheli- ja funktsionaaldiagnostiliste uuringute, samuti väikeste kirurgiliste protseduuride ja operatsioonide arv. Samas on märgatavalt vähenenud raviprotseduuride arv. Seega PAAs on suutlikkus ja valmisolek patsiendi tervislikku seisundit diagnoosida, kuid raviprotseduuride tegemiseks saadetakse patsient pigem mõne teise tervishoiuteenuse osutaja juurde.43 Perearsti kvaliteeditasu paketti on lisatud täiendavaid indikaatoreid. 2016. aastal kiideti valitsuses heaks esmatasandi tervisekeskuste investeeringute plaan „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused” investeeringute kava kinnitamine. Esmatasandi tervisekeskused vastavad paremini vananeva rahvastiku vajadustele, kus järjest suurem rõhk läheb erinevate krooniliste haiguste jälgimisele ja kontrolli all hoidmisele. Tervisekeskustesse koonduvad põhiteenustena perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemandaabi ja koduõenduse teenused. Jätkus töö õendusabiteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Alates 01.03.2016 on pereõdedel ravi jätkamiseks retsepti väljakirjutamise õigus. Perearsti määratud ravi jätkamise õigus on nendel pereõdedel, kes läbivad Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuse 120-tunnise täiendkoolituse kliinilises farmakoloogias. Ravimid, millele pereõde tohib retsepti välja kirjutada, on aga piiratud. 2017. aasta veebruaris saatis SoM kooskõlastusele tervishoiuteenuste osutaja vastutuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse. Muudatus on vajalik, kuna kehtiv süsteem kaitseb vabatahtliku kindlustuse olemasolu korral eelkõige tervishoiuteenuse osutajaid ning jätab ebasoodsamasse olukorda patsiendid, kellel on kohustus tõendada tervishoiutöötaja poolt kohustuste süülist rikkumist ja ravi või diagnoosivea tõttu saadud terviserikkest tulenevat kahju. Vastava kindlustuse kõrval on oluline reguleerida senisest täpsemalt ravivigade registreerimise, raporteerimise ennetamise süsteemi tervishoiuasutustes. TA poolt 2016. aastal 12 üldhaiglas vigade ja tüsistuste registreerimise osas küsitluse läbi viimise tulemusena tuvastati, et iga haigla tegeleb vigade/tüsistuste registreerimisega omal moel. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (TKE) analüüsis 2016. aastal 147 ekspertiisitaotluse asjaolusid ning tuvastas vajakajäämisi 35 korral, millest otseseid meditsiinilise tegevuse vigu oli 24. 11 juhul loeti kaebused põhjendatuks osaliselt: 42 Eigo N, Liivlaid H, Arstid Eestis, TAI, 2017. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149155313037_Arstid_Eestis_2017.pdf 43 Eigo N, Kruusmaa E-K Perearstiabiasutuste majandustegevus 2005–2015. TAI. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/150151022144_Perearstiabiasutuste_majandustegevus_2005_2015. pdf. 31 dokumentide ebakorrektne täitmine ja vajakajäämised suhtlemisel patsiendi, tema sugulaste või lähedastega.44 Maailmapanga ja EHK koostöös valminud uuringus45 toodi Eesti tervishoiusüsteemi ühe puudusena välja tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vähest integreeritust. 2016. aastal käivitati Viljandi haiglas katseprojekt „PAIK“, mille eesmärk on suurendada koostööd perearstide, eriarstide, haigla ja sotsiaalhoolekande vahel.46 Eriarstiabis tehti 2015. aastal esimesed reaalsed sammud haiglate võrgustumisel – SA-ga Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga (PERH) võrgustusid SA Raplamaa Haigla ja SA Läänemaa Haigla, SA-ga Tartu Ülikooli Kliinikumiga võrgustusid Valga ja AS Lõuna-Eesti haiglad. 2017. aasta mais sai PERH volituse Hiiumaa haigla võrgustamiseks. Ravikindlustuse kaitse laiendamiseks jõustus ravikindlustuse seaduse muudatus, mille kohaselt on hoolduslehe alusel kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12- aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas. Kindlustamata isikutele kindlustuskaitse laiendamine, seni kindlustamata isikutele kindlustuskaitse laiendamine (viisaga töötajad jt) ja täiskasvanute hambaravihüvitise lisamiseks kindlustuspaketti põhimõtete reguleerimiseks eelnõu koostamine. Alates 1. juulist 2017 hüvitab EHK ravikindlustatud täiskasvanutele hambaravi kuni 30 eurot aastas. Hüvitis saab kasutada EHK lepingupartnerite juures ja kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele.47 Vähi sõeluuringute registri ja EHK andmetel osales 2016. aastal rinnavähi varajase avastamise sõeluuringus 31 372 naist48 ning emakakaelavähi sõeluuringus 25 980 naist49. Rinnavähi hõlmatus jäi 2016. aastal täitmata – hõlmatus oli 56,3% kuid eesmärk 73%. Emakakaelavähi sõeluuringu osas oli hõlmatus 46,1% (eesmärk 73%). Mammograafia bussides teostati aasta jooksul kokku 13 540 uuringut. Alates 2016. aastast juulist viiakse Eestis läbi ka jämesoolevähi sõeluuringut. 2016. aastal olid sihtrühmaks 1956. aastal sündinud mehed ja naised. Sõeluuringuga hõlmatus käivitumise aastal (seisuga 31.12.2016) oli 15,3%. Uuringus osales 2 642 meest ja naist. Jämesoolevähi sõeluuringusse kutsutakse osalema 60–69-aastaseid ravikindlustustatud mehi ja naisi iga kahe aasta tagant. Eesti Vähiliit korraldas eneseabi- ja toimetulekualaseid koolitusi erinevates patsientide organisatsioonides. Teemadeks olid vähipatsientide vaimne ja füüsiline kohanemine haigusega, toitumine ravi ajal ja selle järgselt, füsioteraapia ja loovteraapia seansid, vaimse ja füüsilise tasakaalu hoidmise õpetused, psühholoogia. 2016. aastal koostati tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (VTK), mis saadeti EISi kooskõlastamisele 2017. aastal. VTK eesmärgiks on reguleerida kiirabi välijuhtimine pääste- ja teistel suursündmustel. Eelnõu 44 Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 2016. aasta tegevuse kokkuvõte http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/tke_2016_a_tegevuse_kokkuvote_9.10.17 .pdf 45 Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/Maailmapanga-uuring/veeb_est_summary_report_hk_2015_mai.pdf. 46 SA Viljandi Haigla funktsionaalne arengukava 2017-2022 (I etapp) http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/sa_viljandi_haigla_funktsionaalne_arengukava.pdf. 47 Hambaravihüvitis https://www.haigekassa.ee/hambaravi/patsiendile/hambaravihuvitis 48 2016. aasta rinnavähi sõeluuringule kutsutavate naiste osalus maakondade lõikes http://www.tai.ee/images/6_RV2016_kutsutavate_osalus.pdf. 49 2016. aasta emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavate naiste osalus maakondade lõikes http://www.tai.ee/images/6_EKV2016_kutsutavate_osalus.pdf. 32 rakendusaktide raames kaasajastatakse muuhulgas ka kiirabi personali pädevuse ja varustuse nõudeid ning koostööd häirekeskuse, PäA, PPA ja haiglatega. Eelnõude koostamist jätkatakse 2017. aastal. Valitsus otsustas 3. juuli 2014. a istungil kokku kutsuda e-tervise strateegia rakkerühma, kelle ülesanne oli koostada Eesti e-tervise strateegiline arenguplaan aastani 2020. Rakkerühma töö tulemusena valmis strateegia 2015. aasta lõpuks. E-tervise strateegia rakendamine toimub viie fookusvaldkonna põhjal, koondades kesksete tervisepoliitikast lähtuvate strateegiliste eesmärkide ümber olemasolevad e-teenused ja kavandatud tegevused. Strateegia rakenduskava koostamist alustati 2016. aasta alguses. Keskne TISi (tervise infosüsteemi) teenus valmis kasutamiseks 2016. juulis. Tervishoiuteenuste osutajad arendavad veel oma infosüsteeme andmete edastamiseks. 2016. aastal koostati TISi sündmuspõhisteks andmevahetusteks uue arhitektuuri analüüs ja kontseptsioon. Arenduseks taotletakse rahastust 2017. aasta sügisel. Samas andmete kaetus ja kvaliteet pole veel piisav, et seda saaks täielikult rakendada tervisestatistika kogumise süsteemina ja teha järeldusi tervisepoliitika kujundamiseks. Näiteks perearstiabiasutuste visiitide andmete kaetus TISis on vaid 22% tegelikust mahust.50 2015. aastal valmis riiklik vähi sõeluuringute register (VSR), millesse kogutakse andmeid Eesti tervisevaldkonnas esimest korda TIS. TIS ja VSR teenus hakkasid toimima sõeluuringu läbiviimisel koos, vastavalt VSRist tulnud sõnumile genereerib TIS sõeluuringukutsed, kogub patsientide uuringute ja ravi kohta andmeid, mida edastab VSRile. Valmis on saanud digiregistratuuri prototüüp. 2017. aasta kevadel esitati arenduseks rahastustaotlus. Positiivse otsuse korral alustatakse arendustega, kuid eeltööd selleks jätkuvad. Alates 2016. aasta aprillist on inimestel võimalus vaadata oma raviarvete suurust. Teenus on suure kasutajate arvuga. 2015. aastal võeti kasutusele elektroonilised hambaravikaardid. Hambaarstidel on kohustus neid koostada ja edastada TISi. Kuid liigipääsu andmetele ei ole veel loodud ja arstid ei saa andmed kasutada. Seega saadavate kaartide TTOde arv viimaste kahe aasta jooksul ei muutu drastiliselt ja kaetus jääb 70% juurde. Samuti liigipääsu puudumise tõttu pole TAI tervisestatistika osakonnal võimalik hinnata andmete kvaliteeti. Saab öelda, et visiitide arvust on esitatud ca 22%, kuid see vajab täpsemat analüüsimist, selleks on aga eelnevalt vaja teha TISi edastatud hambaravi andmetelt statistilise aruande arendus. E-kiirabi terviklahendus oli 2015. aasta lõpuks kasutusele võtnud 11 kiirabiasutusest 10. Projekti lõppeesmärk on võtta kasutusele kiirabi terviklahendus, mille osapoolteks on Häirekeskus, kiirabiasutused, erakorralise meditsiini osakonnad, pere- ja eriarstid ning patsient. Alanud on e-surma teatise arendustööd. Programmi „TerVe“ üheksa projekti raames valmis 2015. aastal kokku 22 uuringut ja raportit. Teemad hõlmasid meeste tervise seiret, Eesti naiste seksuaalset ja reproduktiivset riskikäitumist, eakat elanikkonda, laste internetisõltuvust, vigastuste ja riskeeriva käitumise ennetamist, alkoholi ja toitumise mõju kroonilistele sisehaiguste mõjurina, krooniliste 50 Anderson E, Panov L, Perearstiabiasutuste ambulatoorsed visiidid tervise infosüsteemi andmetes 2015. aastal, TAI, 2017. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149872658710_Perearstiabiasutuste_ambulatoorsed_visiidid_tervise %20infos%C3%BCsteemi%20andmetes_2015_a.pdf. 33 haiguste riskitegureid, tervise edendamist koolides ja keskkonnatervist51. Projekti raames tehti mitmeid tervisetehnoloogiate hindamisi (TTH) – näiteks depoo-antipsühhootikumide kulutõhusus. Täpsustavalt tuleb lisada, et TTHsid tehakse ka väljaspool „TerVe“ programmi.52 2016. aasta oktoobris kinnitas Vabariigi Valitsus riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava. Kavasse kanti ka kaks tervisevaldkonnaga seotud objekti: Eesti Genoomikakeskus ja Kliiniliste teadusuuringute üksuse väljaarendamine. Eesti Teadusagentuur toetab strateegilist teadus- ja arendustegevust „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)” raames ning tegevuse 1 raames otsustati 2016. aastal rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist personaalmeditsiini kliinilisi juhtprojekte (pilootprojektid) rinnavähi ja SVH täppisennetuses. Teadustegevuste ühistegevuse initsiatiivi "Tervislik toitumine täisväärtuslikuks eluks" (JPI ”A Healthy Diet for a Healthy Life” algatuse raames osales eesti koostööprojektis European Nutritional Phenotype Assessment and Data Sharing Initiative (ENDAPASI), mida Eestis viis ellu Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus koostöös TAIga. 51 Tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE projektide raames valminud raportid ja analüüsid http://www.etag.ee/teadusagentuur/publikatsioonid/terve-raames-valminud/. 52 Raportid. https://tervis.ut.ee/et/tth/raportid-0 34  I valdkond: Alkoholi kättesaadavuse piiramine Vastut Kaas aja vastu NR Meede tegevused (org) taja Ajakava Lubada alkoholi müüki Alkoholiseaduse muutmine MKM/ MEM jaekauplustes vaid eraldi SOM müügialal või müüjaga teenindusletist ning kavandada edaspidiseid meetmeid alkoholimüügi Koostöö kaupmeeste Liiduga MKM, Juhend eraldamiseks teiste kaupade jaekaupmeestele vabatahtliku SOM valmib müügist juhendi koostamiseks 2014. aastal 1.1 Kaaluda mõistliku Analüüsi läbiviimine ja MKM/ SOM Tegevusi ei üleminekuaja järel rakendada vajadusel analüüsist lähtuvate SOM planeerita nõuet, et alkoholi müügiala muudatuste sisseviimine enne peab olema ülejäänud õigusraamistikku Kaupmeeste 1.2 müügialast vaheseintega Liidu Töötada välja meetmed Õigusraamistiku täiendamine MKM, SOM 2014. aastal internetis alkoholimüügi ja selleks uuringute ja SIM, /TAI, kaardistatak järelevalve tõhustamiseks, analüüside läbiviimine ja JUM, MTA se s.h alaealistele müügi heade praktikate RAM ühisseminari tõkestamiseks, viia läbi kaardistamine järgnevates l Balti riikide uuringuid valdkonna valdkondades: internetimüügi probleemid kaardistamiseks korraldus, kellaaegadest ja praktikad, kinnipidamine, alaealistele 2015. kättesaadavus, vahendamine- aastaks müümine, kontrollostud planeerida teema kaardistus (head praktikad, Eesti olukord) 1.3 Karmistada karistusi Karmistada karistusi JUM alaealistele alkoholi alaealistele alkoholi kättesaadavaks tegemise kättesaadavaks tegemise eest eest 1.4  Kohustada alla 30-aastasi seadusandluse muutmine JUM SIM isikuid näitama alkoholi ostes müüjale isikut tõendavat dokumenti ning müüjat küsima ostjalt dokumenti ostja vanuse suhtes kahtluse Koostöö kaupmeeste Liiduga MKM; Juhend tekkimisel jaekaupmeestele vabatahtliku SOM valmib 1.6 juhendi koostamiseks 2014. aastal Töötada välja alkoholi Sotsiaal-, haridus- ja SOM/ JUM/ 2015. aastal tarvitamiselt tabatud korrakaitsevaldkonna TAI, SIM koostada alaealistele täiendavaid asjassepuutuvate meetmete HTM erinevate mõjutusvahendeid, s.h kaardistamine, katmata alaealiste haridus ja vajaduste identifitseerimine mõjutusvah nõustamisprogramme, ning ning tervisesektori ja teiste endite jt kujundada mõjutusvahendite sektorite koostöö meetmete rakendamise praktika; planeerimine, noorte kaardistus arendada Politsei- ja alkoholialase nõustamise ning Piirivalveameti, alaealiste teenuse juurutamine ESF analüüsida komisjonide, kohalike 2014+ rahvatervise vajadusi. omavalitsuste ja Tervise programmist 2016. aastal Arengu Instituudi koostööd töötada 1.7 alaealiste mõjutamisel välja Viia läbi lapsevanemate, Koolinoortele ja nende SOM/ Efekt müüjate, ürituste vanematele suunatud TAI koolitusprog korraldajate ja üldsuse koolitusprogrammi Efekt rammi teadlikkust tõstvaid tegevusi, läbiviimine, teadlikkuse pilootprojek et suurendada ühiskonna tõstmiseks projektikonkursi t kestab toetust alaealisele alkoholi läbiviimine 2015. kättesaadavuse aastani, tõkestamiseks misjärel TarkVanem infomaterjalide SIM Siseministee väljatöötamine ja levitamine, rium viib koolituste läbiviimine. läbi alates 2013. aastast programmi "Tark Vanem", mis on hetkel planeeritud kuni 2017. a. Teavituskam paaniate eesmärk on õpetada lapsevanem atele 1.8 autoriteetse  Algatada diskussioon alkoholi Algatada diskussioon alkoholi SOM/ HTM, Planeeritaks ostmise ja tarbimise eapiiri ostmise ja tarbimise eapiiri TAI SIM e USA tõstmise osas. tõstmise osas. kogemuse 1.9 tutvustamist Viia regulaarselt läbi Viia regulaarselt läbi JUM SOM 2015aasta Tervise alaealistele alkoholimüügi alaealistele alkoholimüügi /TAI Arengu alaseid uuringuid (testoste) alaseid uuringuid (testoste) Instituut on ning avaldada tulemusi ning avaldada tulemusi planeerinud uuringud kuni 2015 1.10 Arendada koostööd Koostöö kaupmeeste Liiduga SOM MKM Juhend erasektoriga alaealisele jaekaupmeestele vabatahtliku valmib alkoholimüügi tõkestamisel juhendi koostamiseks 2014. aastal 1.11 Toetada algatusi Koostöö vabasektoriga SOM Suur alkoholivabade päevade ja töörü perioodide hm, populariseerimisel ning HM, kujundada ühiskonnas LPO hoiakut, et lastele ja noortele olulistel tähtpäevadel, s.h 1 1.12 juunil ja 1.septembril tuleks Analüüsida ja kaaluda Analüüsida ja kaaluda MKM SOM jaemüügi kohtade jaemüügi kohtade /TAI, vähendamise võimalusi vähendamise võimalusi SIM, 1.13 RAM  2014 tulemused 2015 tegevused Tegevusi ei toimunud Eelnõudepaketi väljatöötamine ministeeriumtevahelises töörühmas Juhend on valminud Koostöö juhendi rakendamisel Tegevusi ei toimunud Tegevusi ei planeerita enne Kaupmeeste Liidu vabatahtliku juhendi tulemuslikkuse selgumist 2014. aasta novembris toimus Jätkub heade praktikate ühisseminar Läti ja Soomega kogumine, uuringuid ei ning töökohtumine planeerita vahendite puudumise Tarbijakaitseameti, tõttu Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsioonimisteeriumi vahel, kus arendati ideid kehtiva seadusandluse paremaks jõustamiseks 2014. aastal lisandus AlkS 67 Tehtud ja 69 karistuste hulka arest (KarSi revisjon) KarSi revisjoni raames muudeti KarS-i ja AS-i regulatsioone. Alaealisele alkoholi müümise ja ostmise puhul kaotati KarS-ist eelneva väärteokaristuse nõue (AS §-d 67 ja 69) ja jäeti alles kuriteokoosseis KarS-i, s. t süstemaatilisel alkohoolse joogi ostmisel või müümisel Toimunud Eelnõudepaketi väljatöötamine ministeeriumitevahelised ministeeriumtevahelises arutelud seisukohtade töörühmas ühtlustamiseks Juhend on valmis Koostöö juhendi rakendamisel Tegevusi ei toimunud Koostatakse alaealiste mõjutusvahendite kaardistus. JuM ja SiM analüüsivad alaealiste õigusrikkumistele, sh alkoholi tarvitamisele, reageerimist ja menetluspraktikat, hindavad selle asjakohasust ning mõjusust ning esitavad ettepanekud selle muutmiseks Efekt koolitusprogrammi Lõpeb Efekt programm, tulemusi viiakse läbi 6 koolis analüüsitakse ja töötatakse välja ettepanekud edasiseks Esimene teavituskampaania Teavitusprogrammi "Tark toimus 03.12.2013−26.01.2014 Vanem" 2015. a kampaania („Lapsevanem, ära maga maha ("Olen tark vanem") eesmärk on õiget aega! Varakult suitsule ja tõsta lapsevanemate teadlikkust alkoholile seatud piirid peavad nende rollist alkoholi ja teiste paremini“). Selle eesmärk oli sõltuvusainete tarvitamise algatada arutelu ühiskonnas ennetamisel ning arendada neis lapsevanemate poolt alkoholile asjakohaseid, autoriteetse ja suitsule piiride seadmise üle kasvatusstiili oskuseid. ning kaasati vanemad laste riskikäitumise ennetamisse ja vähendamisse. 2014. a viidi läbi ka kampaania järeluuring, mille tulemustele tuginedes kavandati uue perioodi kampaania. Tegevusi ei toimunud Planeeritakse USA kogemuse tutvustamist 2015aasta iga- aastase alkoholikonverentsi käigus Viidi läbi iga-aastane Viiakse läbi testostlemine ning testostlemise uuring süvendatud uuring Norra finantsmehhanismi toetatud rahvatervise projekti raames Juhend on valmis Koostöö juhendi rakendamisel Kodanikuühenduste algatusel Kodanikuühenduste algatusel on läbi viidud kampaania viiakse läbi kampaaniad Septembris ei joo alkoholivaba jaanuari ja septembri ning 100 alkoholivaba päeva populariseerimiseks Tegevusi ei toimunud Tegevusi ei planeerita  2015 tulemused 2016 tegevused Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse Eelnõu menetlemine eesmärgiga jõuda eelnõu muutmise seaduse eelnõu töötati välja vastuvõtmiseni RK-s (SOM eestvedamisel, minsiteeriumitevahelise töörühma osalusel), läbis ministeeriumitevahelise kooskõlastusringi ja esitati alkoholiseaduse Jätkub koostöö Kaupmeeste Liiduga ja RIMI TAI koostöö Rimi poeketiga täitmise tõhustamiseks poeketiga vastutustundliku alkoholimüügi osas, s.h müüjate koolitus joobes kliendile alkoholi müümise vältimsieks Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse Eelnõu menetlemine eesmärgiga jõuda eelnõu muutmise seaduse eelnõu töötati välja vastuvõtmiseni RK-s (SOM eestvedamisel, minsiteeriumitevahelise töörühma osalusel), läbis minsiteeriumitevahelise RM- MTA on teinud teinud ettepaneku, et Tegevusi ei planeerita. Alkoholiseaduses oleks sätestatud kontrollost kui korrakaitseline meede. Tehtud Tehtud Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise muutmise seaduse eelnõu raames seaduse eelnõu kohaselt tugevdatakse müüja pakutakse välja regulatsioon kontrollostu kohustust ostja vanuse kindlakstegemisel ning läbiviimiseks täisealistega, kontrolliobjektiks seadustatakse kontrollost alaealsite osalusel. on müüja hoolsuskohustuse täitmine ning esialgseks TAI koostöösanktsiooniks ettekirjutus Rimi poeketiga alkoholiseaduse Jätkub koostöö RIMI poeketiga vastutustundliku täitmise tõhustamiseks alkoholimüügi osas, s.h müüjate koolitus joobes kliendile alkoholi müümise vältimsieks Koostati tõenduspõhiste Tegevusi ei planeerita ennetusprogrammide kaardistus (TAI) ning ei tuvastatud ühtegi programmi, mis oleks efektiivselt mõjutanud alkoholitarbimisega vahelejäänud alaealisi Efekt programm on läbi viidud, osalejatele Efekt koolitus on ümbervaatamisel vastavalt tagasisde antud, tulemused koondatud ja pilootprojekti tulemustele. Müüjate koolitusi ettepankud edaspidiseks välja töötatud. rahastatakse läbi TESA esitatud HMN projekti. Norra FM raames välja töötatud koolitspakett müüjatele ja kohalikele omavalitsustele SIM jätkas teavitusprogrammi "Tark Vanem" TarkVanem projekti tegevused jätkuvad Tervise elluviimist ja edendamist. Tegevused Arengu instituudi koosseisus keskendusid vanemate rollile uimastite tarvitamise ja nende tagajärgede ärahoidmisel kui ka üldisemalt positiivsele vanemlusele. Näiteks teavituse keskmes olevat veebilehte tarkvanem.ee külastas 2015. aastal üle 80 000 inimese. Samuti jagati infot, viiteid lisalugemisele ja nõuandeid mitmel interaktiivsel moel. Näiteks üle 40 000 inimese täitis alkoholi- ja tubakateemalist testi, saades sealkaudu infot oma arusaamade ning teadmiste ja oskuste arendamise vajaduse kohta. Tegevusi ei toimunud Tegevusi ei planeerita 2015. aastal ei toimunud alaealiste Viiakse läbi testostlemised nii noorte inimeste kui testostlemist, kuid toimus joobetunnustega joobetunnustega inimestele alkoholi müümise inimestega testostlemise uuring tuvastamiseks https://intra.tai.ee//images/prints/docume nts/14340109138_Joobetunnustega_isikule _alkoholi_myymise_testostlemise_pilootuur ingu_raport.pdf TAI koostöö Rimi poeketiga alkoholiseaduse Jätkub koostöö Kaupmeeste Liiduga ja RIMI täitmise tõhustamiseks poeketiga vastutustundliku alkoholimüügi osas, s.h müüjate koolitus joobes kliendile alkoholi müümise vältimsieks Kodanikeühiskonnast tulnud algatused Riiklike tegeuvsi ei planeerita alkoholivaba jaanuari, septembri ja 100 alkoholivaba päeva populariseerimiseks Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse Arutelu alkoholimüügi keelamise üle tanklates muutmise seaduse eelnõus on välja pakutud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise ettepanek keelata alkoholimüük tanklates seaduse eelnõu arutelu raames  2016 tulemused 2017 tegevused Seoses valitsuse vahetusega 2016. aastal lükkus Eelnõu täiendamine jätkus 2017. aastal, VV kiitis eelnõu esitamine VV-le edasi, eelnõu täiendati veel selle heaks ja esitas RK menetlusse 26.01.2017, ning esimene arutelu valitsuskabinetis toimus eelnõu menetlemine jätkub Riigikogus, 1.detsembril. juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon. RIMI ja TESA koostöös on toimunud tegevused Jätkub kostöö Kaupmeeste Liidu ja poekettidega alaealistele ja joobes isikutele alkoholimüügi ennetamiseks, millest saab lugeda siit: https://issuu.com/rimibaltic/docs/rimi_csr_2016_p review . Kaupmeeste Liit on viinud läbi Seoses valitsuse vahetusega 2016. aastal lükkus Eelnõu täiendamine jätkus 2017. aastal, VV kiitis eelnõu esitamine VV-le edasi, eelnõu täiendati veel selle heaks ja esitas RK menetlusse 26.01.2017, ning esimene arutelu valitsuskabinetis toimus eelnõu menetlemine jätkub Riigikogus, 1.detsembril. Eelnõu täiendamine jätkus 2017. juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon. aastal, VV kiitis selle heaks ja esitas RK menetlusse Üldiselt tegevusi ei planeeritud, kuid RM ettepanek Kontrollostu sätestamist sisaldava eelnõu sätestada kontrollostu võimalus, sisaldub täiendamine jätkus 2017. aastal, VV kiitis selle alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise heaks ja esitas RK menetlusse 26.01.2017, eelnõu seaduse eelnõus, mille VV esitas RK menetlusse menetlemine jätkub Riigikogus, juhtivkomisjoniks 26.01.2017 on määratud majanduskomisjon. Tehtud Seoses valitsuse vahetusega 2016. aastal lükkus Eelnõu täiendamine jätkub 2017. aastal, VV kiitis eelnõu esitamine VV-le edasi, eelnõu täiendati veel selle heaks ja esitas RK menetlusse 26.01.2017, ning esimene arutelu valitsuskabinetis toimus eelnõu menetlemine jätkub Riigikogus, 1.detsembril. Eelnõu täiendamine jätkus 2017. juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon. aastal, VV kiitis selle heaks ja esitas RK menetlusse 26.01.2017 RIMI ja TESA koostöös on toimunud tegevused Jätkub kostöö Kaupmeeste Liidu ja poekettidega alaealistele ja joobes isikutele alkoholimüügi ennetamiseks, millest saab lugeda siit: https://issuu.com/rimibaltic/docs/rimi_csr_2016_p Tegevusi ei toimunud Jätkatakse rahvusvahelise teaduskirjanduse ja tervisedendusalase informatsiooni kaardistamist, et leida tõenduspõhist programmi Eestisse adapteerimiseks, s.h uuritakse võimalusi PreVenture adapteerimiseks Eestisse Valminud ja avaldatud on raport: "Eesti lastevanemate roll alkoholiennetuses. Ülevaade ennetusprogrammi „Efekt" tulemustest." Langetatud otsus Efekt programmiga sarnasel kujul mitte jätkata, kuna planeeritud hoiakute muudatus saavutati vaid lastevanemate grupis. Jätkatakse lastevanematele suunatud alaealiste Valminud ja avaldatud tarkvanem veebis Tegevuste elluviimine toimub plaanipäraselt, joonmeedia animeeritud selgitav infovideo valmistatakse ette kampaania ja veebilehe "Alkomüüdid lastevanemate seas" ning koolidele uuenduste hanget suunatud plakat "Alkohol, tubakas ja narkootikumid – mida kool teha saab?" Tegevusi ei toimunud Tegevusi ei planeerita Juunis viidi läbi testostlemine äsja 18-aastaseks 2017. aastal testostlemisi ei planeerita saanud noortega. Joobe tunnustega isikute testostlemine viidi läbi oktoobrist detsembrini Tallinnas ja Valga maakonnas. RIMI ja TESA koostöös on toimunud tegevused Jätkub kostöö Kaupmeeste Liidu ja poekettidega alaealistele ja joobes isikutele alkoholimüügi ennetamiseks, millest saab lugeda siit: https://issuu.com/rimibaltic/docs/rimi_csr_2016_p review . Kaupmeeste Liit Kodanikeühiskonnast on viinud tulnud läbi algatused Toetatakse kdanikuühiskonnast välja kasvanud alkoholivaba jaanuari, septembri ja 100 initsiatiive alkoholivabade kuude osas, selleks alkoholivaba päeva populariseerimiseks planeeritakse iga-aastane teavituskampaania septembrikuusse Alkoholimüügi keelustamist tanklates toetas Tegevusi ei planeerita arvamusuuringu kohaselt valdav osa elanikkonnast, kuid eelnõu menetluse raames otsustati see punkt eelnõust välja arvata. Kommentaarid  II valdkond - müügiedenduse piiramine Vastut aja Kaasva NR Meede tegevused (org) stutaja Kaaluda reklaamiseaduse muutmist selliselt, et alkoholireklaamides on lubatud esitada üksnes neutraalset teavet toote põhiliste omaduste Reklaamiseaduse kohta (sealhulgas välistades inimeste näitamist, muudatuste atmosfääri kirjeldamist ja lugude jutustamist). väljatöötamine MKM 2.1 SOM 2.2 Piirata reklaami järgmistes kanalites: 2.2.1 o Keelustada välireklaam Reklaamiseaduse o Täiendada trükimeedia piiranguid selliselt, et alkoholireklaam on keelatud lisaks ajalehe ja ajakirja esi- ja tagaküljele ka ajalehe ja ajakirja lisaväljaannete esi- ja tagaküljel 2.2.2 o Kehtestada alkoholi reklaamimisele televisioonis ja raadios täiendav ajaline piirang: alkoholireklaam võiks olla keelatud kella 7-st 2.2.3 22-ni o Töötada välja ettepanekud alkoholireklaami reguleerimiseks internetis, toetada väljaannete vabatahtlikke kokkuleppeid alkoholireklaami Teiste riikide praktikate piiramiseks kaardistamine, ettepanekute väljatöötamine, Ajalehtede Liidu hea tahte SOM/ 2.2.4 leppe toetamine MKM TAI Reklaamiseaduse Lubada alkoholi degusteerimiseks pakkumist muudatuste MKM 2.3 ainult alkoholi müügialal väljatöötamine /SOM TKA Keelata alkohoolse joogi või alkohoolse joogi kaubamärgi kasutamine teiste kaupade müügiks pakkumisel ja müügil müügiedenduskampaania Reklaamiseaduse või muu reklaamitegevuse eesmärgil muudatuste 2.4 (ristturundus) väljatöötamine MKM TKA  Täpsustada reklaamiseadust, et tasuta alkoholi pakkumist reklaamis käsitletaks keelatud reklaamina. Täpsustada reegleid, mis viisil tuleb esitada kohustuslik terviseohu hoiatus tele- ja Reklaamiseaduse raadioreklaamis – tekstina ja suuliselt muudatuste SOM/ 2.5 etteloetuna. väljatöötamine MKM TAI Kehtestada trükireklaamidele tervisehoiatuse Reklaamiseaduse formaat protsendina reklaami pinnast ja muudatuste SOM/ 2.6 miinimumsuurusena. väljatöötamine MKM TAI Muuta tervisehoiatuste sõnumid vahelduvaks, Reklaamiseaduse sealhulgas nii tervise kui riskikäitumise teemasid muudatuste MKM 2.7 (liiklus-, veeohutus jms) käsitlevateks. väljatöötamine Järelevalves rakendada /SOM SIM hoiatuse asemel senisest enam rahatrahvi ja Järelevalves rakendada hoiatuse asemel senisest suurendada trahvi enam rahatrahvi ja suurendada trahvi ülempiiri. ülempiiri. Seaduserikkumise eest võiksid trahvi saada nii Seaduserikkumise eest reklaami tellija kui avaldaja. võiksid trahvi saada nii Täiendada korrakaitseseadust selliselt, et reklaami tellija kui tuvastades ja fikseerides reklaami, mis on avaldaja. ilmselges vastuolus kehtiva regulatsiooniga, on Täiendada järelevalve ametnikul võimalus ja õiguslik alus korrakaitseseadust peatada reklaamikampaania avalikustamine selliselt, et tuvastades ja kaasneva kohustusega 5 tööpäeva jooksul fikseerides reklaami, mis MKM 2.8 algatada haldusmenetlus antud kampaania osas. on ilmselges vastuolus /SOM TKA Antud meedet ellu viia ei saa, analüüsida teisi Luua korduvrikkumiste korral võimalus võimalusi rakendada koheselt õigust teha ettekirjutus ilma korduvrikkumise MKM 2.9 teistpoolt kuulamata. ohjamiseks /JUM Soovitada erasektoril tellida eneseregulatsiooni täitmise hindamiseks regulaarselt sõltumatuid SOM/ 2.10 hinnanguid Seirata olukorda TAI Soovitada alkoholitootjatel eneseregulatsiooni korras mitte sponsoreerida alkoholi tootemärgi ega tootjamärgi alt kogupereüritusi ja SOM/ 2.11 spordiüritusi, kus osalevad alaealised Seirata olukorda TAI  Ajakava 2014 tulemused 2015 tegevused Eelnõu on ette Tegevusi ei toimunud Esitatakse VV valitsusele valmistatud ministeeriumitevahelise töörühma eelnõudepaketi raames 2014 toimub 2014 toimus vastavasisuline Jätkub heade praktikate vastavasisuline Eesti-Läti-Soome seminar, kus kogumine ning erasektori Balti riikide Soome esindaja tutvustas uut survestamine hea tava seminar, kus Soome regulatsiooni, s.h reeglites kokkuleppimiseks ja Soome sotsiaalmeedias nende järgimiseks esindajad tuut alkoholireklaami piiramist regulatsiooni ning sellega seoses ette tulnud raskusi Eelnõu on ette Tegevusi ei toimunud Esitatakse VV valitsusele valmistatud, ministeeriumitevahelise poliitilise tahte töörühma eelnõudepaketi olemasolul raames võimalik koheselt algatada Tegevusi ei toimunud Kogutakse andmeid heade praktikate kohta Eelnõu on ette Esitatakse VV valitsusele valmistatud, ministeeriumitevahelise poliitilise tahte töörühma eelnõudepaketi olemasolul raames võimalik koheselt algatada Ministeeriumitevaheline töörühm töötab välja eelnõudepaketi 1. jaanuar 2015 tõusis trahvi Jätkatakse järelvalvet, ülempiir 10 000 euroni korrakaitseseaduse muudatusi plaanis ei ole Meedet ei viida ellu, kuna õiguslik hinnang välistab selle Püsivalt Tulemusi ei ole Jätkatakse seisukoha edastamist Vahendite Tulemused ei ole teada Hindamist ei planeerita olemasolul viia läbi olukorra hindamine  2015 tulemused 2016 tegevused 2016 tulemused Alkoholiseaduse ja Alkoholiseaduse ja Seoses valitsuse vahetusega reklaamiseaduse eelnõu on reklaamiseaduse menetlus VV-s 2016. aastal lükkus eelnõu ette valmistatud ja esitatud ja RK-s esitamine VV-le edasi, eelnõu ministeriumitele täiendati veel ning esimene kooskõlastamiseks arutelu valitsuskabinetis toimus 1.detsembril. Tervise- ja tööministri kutsel VV memorandumi koostamine, Tegevusi ei toimunud külastas Eestit Soome regulatsiooniettepanekute tervisemnisteeriumi ekspert ja väljatöötamine tutvustas Soome kogemust internetireklaami reguleerimisel Alkoholiseaduse ja Alkoholiseaduse ja Seoses valitsuse vahetusega reklaamiseaduse muutmise reklaamiseaduse menetlus VV-s 2016. aastal lükkus eelnõu seaduse eelnõus on ja RK-s esitamine VV-le edasi, eelnõu kavandatud alkoholi täiendati veel ning esimene degusteerimiseks pakkumine arutelu valitsuskabinetis toimus jaekauplustes keelata 1.detsembril. E Tegevusi ei toimunud Tegevusi ei planeeritud Alkoholiseaduse ja Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise reklaamiseaduse menetlus VV-s seaduse eelnõu koostati ja RK-s minsiteeriumitevahelise töörühma koostöö tulemusena ja esitati kooskõlastusringile Tegevusi ei toimunud Tegevusi ei planeeritud Jätkatakse järelvalvet, Alkoholiseaduse ja korrakaitseseaduse muudatusi reklaamiseaduse muutmise plaanis ei ole seaduse eelnõu kohaselt tõuseb trahvimäära ülempiir reklaamiseaduse rikkumsie eest Tegevust jätkati, tulemused puuduvad Puudub info tulemuste kohta 2017 tegevused Eelnõu täiendamine jätkub 2017. aastal, VV kiitis selle heaks ja esitas RK menetlusse 26.01.2017, eelnõu menetlemine jätkub Riigikogus, juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon. Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse eelnõu täiendati internetis ja sotsiaalmeedias alkoholireklaami ohjavate sätetega Eelnõu täiendamine jätkub 2017. aastal, VV kiitis selle heaks ja esitas RK menetlusse 26.01.2017, eelnõu menetlemine jätkub Riigikogus, juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon. Eelnõu täiendamine jätkub 2017. aastal, VV kiitis selle heaks ja esitas RK menetlusse 26.01.2017, eelnõu menetlemine jätkub Riigikogus, juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon. Tegevusi ei planeerita Tegevusi ei planeerita III valdkond - hinna- ja maksupoliitika Kaas Vastutaja vastu NR Meede tegevused (org) taja ATKEASe muutmine RAM Tõsta järgneva 4 aasta jooksul alkoholiaktsiisi 3.1 keskmiselt 5% aastas Sotsiaalministeeriumil ja Rahandusministeeriumil Raamistiku SOM RAM, PÕM töötada välja alkoholi maksustamise pikaajaline väljatöötamine, vajalike raamistik, mis sisaldab maksutaseme iga-aastast analüüside ja uuringute ülevaatamist, protsessis osalejate loetelu, läbiviimine protsessikirjeldust ning maksutaseme hindamise ja muutmise aluseks olevate indikaatorite loetelu ning tagab, et: Alkohol ei tohi võrrelduna sissetulekutega odavamaks muutuda ning pikemas perspektiivis peaks alkohol kallinema; Alkoholiaktsiisi tõus (ja teiste instrumentide mõju) peaks olema järk-järguline ja mõistliku aja raames etteprognoositav, et vältida salaturu hüppelist kasvu; Alkohoolsete jookide maksustamisel tuleks arvestada 3.2 mõju tervisele, mõju salaturule, elanike sissetulekute Alkoholiaktsiisi olulise RAM tõusu või teiste alkoholi hinda tõstvate Alkoholiaktsiisi olulise tõusu või teiste alkoholi hinda meetmete tõstvate meetmete rakendamisel suunata rakendamisel suunata samaaegselt lisavahendeid salaturu vastu samaaegselt 3.3 võitlemisse, et vältida salaturu osakaalu kasvu lisavahendeid salaturu vastu Suunatavõitlemisse, osa et alkoholiaktsiisist tervisekahjude vähendamiseks, s.h raviks Suunata osa alkoholiaktsiisist tervisekahjude 3.4 vähendamiseks, s.h raviks RAM SOM  Koguda ja analüüsida Kaaluda võimalust kehtestada alkoholi miinimumhind informatsiooni või rakendada teise meetmeid, mis ennetavad miinimumhinnaga alkoholi müüki alla omahinna. Selleks seotud rahvusvahelisest Sotsiaalministeeriumil ja Rahandusministeeriumil: praktikast; Koguda ja analüüsida informatsiooni Jälgida arenguid EL miinimumhinnaga seotud rahvusvahelisest riikides, kes kaaluvad praktikast; miinimumhinna Jälgida arenguid EL riikides, kes kaaluvad kehtestamist miinimumhinna kehtestamist (Suurbritannia, Iirimaa) (Suurbritannia, Iirimaa) Analüüsida miinimumhinna rakendamise võimalusi Analüüsida Eestis, kaasates arutellu turuosalisi ja terviseeksperte miinimumhinna 3.5 rakendamise võimalusi SOM RAM Eestis, kaasates Toetada Euroopaarutellu Liidus poliitikamuudatusi, mis võimaldavad maksustada segujooke sõltumata neis sisalduva Toetada Euroopa Liidus poliitikamuudatusi, mis alkoholi valmistusviisist. võimaldavad maksustada segujooke sõltumata neis 3.6 sisalduva alkoholi valmistusviisist. RAM SOM  Ajakava 2014 tulemused 2015 tegevuskava 2014 muudeti ATKEAS, mille 1. juulil 2014 võttis Riigikogu Alkoholiaktsiis tõusis 1. kohaselt tõuseb alkoholiaktsiis vastu seaduse muudatuse, jaanuaril 15%. VV on esitanud plaanitud 5% asemel 2015 aastal millega tõstetakse eelnõu, mille kohaselt tõuseb 15% ja 2016, 2017 ja 2018 aastal alkoholiaktsiisi plaanitud 5% alkoholiaktsiis 2016. aastal 10% asemel 2015 aastal 15% ning 15% 2016, 2017 ja 2018 aastal 10% Alkoholiaktsiisi tõstmise 2014. aastal läbi viidud Alkoholipoliitika pikaajaline raamistik võiks olla odavaima alkoholiühikuga ministeeriumitevaheline järgmine: alkoholiaktsiisi alkohoolsete jookide hindade töörühm analüüsib tõstmisel võtta arvesse seire ja võrdlusanalüüs 2013. uuringutulemusi, jälgib rahvatervise eesmärke ning aasta seire tulemustega ning aktsiisitõusu mõju alkoholi hind peaks tõusma retrospektiivne analüüs alkohoolsete jookide vähemalt tarbijahinnaindeksiga alkohoolsete jookide hindadele ning kavandab samas tempos selliselt, et hinnainfo põhjal 2003-2014 sellest lähtuvalt edasised alkoholi kättesaadavus ei sammud suureneks. Pikemaks kui 4 aastat ei ole mõtet konkreetseid aktsiisimäärasid planeerida. Läbiv põhimõte rahandusminsiteeriumi tegevuste planeerimisel ja elluviimisel Meetmele on vastu Rahandusministeerium, ennetusse ja ravisse suunatakse vahendid, s.h ka alkoholiaktsiist Koostati ja võeti vastu Ravi ja ennetusteenuste kulud tulenevad vahendid läbi programm "Kainem ja tervem kaetakse riigieelarvest, riigieelarveseaduse üldises Eesti", mis tagab raviteenuste Haigekassa eelarvest ja korras, kuni 2021 kaetakse arendamise ja osutamise programmist Kainem ja ravikulud ESF vahenditest 2020. aastani Tervem Eesti 2014. ja 2015 jätkatakse Eesti Euroopa Kohtule esitati Ministeeriumitevaheline andmete kogumist, eeldatavalt eelotsustamiseks küsimus, töörühm jälgib kohtuprotsessi 2015 annab Euroopa Kohus oma kas miinimumhind on šotimaa miinimumhinna- hinnangu meetme kooskõlas EL õigusega. teemalise seaduse üle. õiguspärasusele Rahandusministeeriumi Teostatakse seiret seisukoht on, et hinda tuleb alkohoolsete jookide hindade, tõsta aktsiisimäära tõusu s.h odavaimate hindade kohta kaudu, et tulu laekuks maksuna riigile mitte ettevõtjatele. Toetada selleteemalisi Hetkel ei ole EL algatusi Hetkel ei ole EL algatusi antud ettepanekuid EL antud küsimuses. küsimuses. alkoholistrateegia koostamisel (SOM vastutus)  2015 tulemused 2016 tegevuskava 2016 tulemused Alkoholiaktsiis tõusis 15% Alkoholiaktsiis tõuseb (tõusis) Alkoholiaktsiis tõusis 15%, 15% 2016. aasta lõpus võttis RK vastu seadusemuudatuse, millega lisaks iga-aastasele 10%-lisele alkoholiaktsiisi üldisele tõusule tõstetakse 01.07.2017 õlleaktsiisi 70% Seoses 2015. aastal ametisse Aktsiisitõus vastavalt VV poolt ning 2016.veini ja lõpus aasta kääritatud võttisjookdie RK astunud valitsuse RESis kavandatule vastu seadusemuudatuse, koalitsioonilepingu ja millega lisaks iga-aastasele tegevuskavaga kavandati 10%-lisele alkoholiaktsiisi alkoholiaktsiisitõus 2015. üldisele tõusule tõstetakse aasta kevadel 4 aastaks 01.07.2017 õlleaktsiisi 70% ning veini ja kääritatud jookdie aktsiisi 45% Tegevusi ei planeerita Salaturuvastaste tegevuste rahastamine jätkub vastavalt riigieelarvele Ravi ja ennetusteenuste kulud Ravi ja ennetusteenuste kulud Ravi ja ennetusteenuste kulud kaetakse riigieelarvest, kaetakse riigieelarvest, kaetakse riigieelarvest, Haigekassa eelarvest ja Haigekassa eelarvest ja Haigekassa eelarvest ja programmist Kainem ja programmist Kainem ja programmist Kainem ja Tervem Eesti Tervem Eesti Tervem Eesti 2015. aasta detembris Tegevusi ei planeerita langetas Euroopa Kohus otsuse, mille kohaselt alkoholiühiku miinimumhind on vastuolus EL õigusega. Tegevusi ellu ei viidud Tegevusi ei planeerita Tegevusi ellu ei viidud 2017 tegevused Alkoholiaktsiis tõusis 1.02.2017 10%. Lisaks tõusis 01.07.2017 õlleaktsiis 70% ning veini ja kääritatud jookdie aktsiis 45% Jälitakse senise aktsiisitõusu mõju Salaturuvastaste tegevuste rahastamine jätkus vastavalt riigieelarvele Ravi ja ennetusteenuste kulud kaetakse riigieelarvest, Haigekassa eelarvest ja programmist Kainem ja Tervem Eesti Jälgitakse kohtuprotsessi šotimaa miinimumhinna-teemalise seaduse üle. Nii SOM kui RAM on Eesti eesistumise raames tõstatanud alkoholi maksustamise küsimuse laiemalt, piirikaubanduse raames NR Meede tegevused Karmistada kontrollimeetmeid korduvalt Karmistada kontrollimeetmeid korduvalt salakaubaga vahele jäänute suhtes, salakaubaga vahele jäänute suhtes, kiirendada karistuste määramist nii tollipiiril kiirendada karistuste määramist nii tollipiiril kui sisemaal, taotleda aresti kohaldamist kui sisemaal, taotleda aresti kohaldamist korduvrikkujatele korduvrikkujatele 4.1 Tõhustada võitlust Eesti-Vene Tõhustada võitlust Eesti-Vene piirilähedastel piirilähedastel aladel salaalkoholiga seotud aladel salaalkoholiga seotud kuritegevusega kuritegevusega 4.2 Arendada piiriülest koostööd Venemaaga Arendada piiriülest koostööd Venemaaga salaalkoholiga seotud organiseeritud salaalkoholiga seotud organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks kuritegevuse tõkestamiseks 4.3 Maksustada kõik ebaseaduslikult riiki Kõikidel MTA poolt tuvastatud juhtumitel toodud aktsiisikaubad hoolimata nende nõutakse konfiskeeritud salakaubalt konfiskeerimisest. impordimaksud (Eestisse toomine on ka toomine teisest liikmesriigist, seeg a õige on öelda "maksud") sisse, kui asjaolud on tõendatud. 4.4  Võtta süvakontrolli salakaubavedamisega Isikud, kelle tegevus on ulatuslik ning tegelevad isikud, et maksustada süstemaatiline (korduvrikkujad) võetakse ebaseaduslikult saadud tulu. süvendatud kontrolli, et välja selgitada isikute saadud varade tausta. 4.5 Taotleda salakaubaveoga vahelejäänud MTA on taotlenud PPAlt kolmanda riigi isikute ettevõtluseks vajalike lubade (load, kodanikelt salakauba avastamisel viisa tööviisad) kehtetuks tunnistamist. tühistamist. MTA jätkab seda praktikat. MTAl on õigus keelduda alkoholi käitlemiseks vajaliku loa väljastamisest või tunnistada kehtetuks juba väljastatud luba ning seda vajadusel rakendatakse. 4.6  Hankida moodsat tollitehnikat Salakaubaveo takistamiseks planeeritakse salakaubaveo avastamiseks. Narva raudtee piiripunkti röntgenseadmete paigaldamist. On ettevalmistamisel rahastamistaotlus struktuurivahenditest. 4.7 Mõjutada tarbijat salaalkoholist loobuma. RR ministeeriumitevahelise töörühma Informeerida avalikkust salaalkoholi koosolekud osapoolte osalusel ohtlikkusest, määrates ja avaldades illegaalse, registreerimata alkoholi keemilise koostise koos tervisemõju kirjeldusega (Põllumajandusministeerium (Veterinaar- ja Toiduamet) koostöös Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliametiga, võimalik koostöö erasektoriga) 4.8  Teavitada salakaubavedaja vahelejäämisest Tööandjaid teavitatakse kõigil juhtudel, kus tema tööandjat, omavalitsusüksust ja teisi salakaubavedaja omab tööandjat. isikuga seotud asutusi. 4.9 Kaaluda meetmeid alkoholi sisaldavate MTA andmetel on joogikõlbliku kosmeetika kosmeetikatoodete ja teiste alkoholi import kolmandatest riikidest märgatavalt sisaldavate vedelike, mis ei ole alkohol vähenenud. Joogiks mõeldud kosmeetikat alkoholiseaduse mõistes, müügi/käitlemise kontrollib MTA juhul, kui märgistus, pakend tõkestamiseks, kui toote pakend või muu jms viitab joogina turustamisele. Kosmeetika tunnus viitab selgelt, et toode on suunatud tootmiseks loa taotluse menetlemisel väga mitte-eesmärgipäraseks kasutamiseks. hoolikalt jälgitakse, et toode on ettenähtud esmärgipäraseks kasutamiseks. 4.10 Arendada salaturu seiret ja toetada MTA hindab salaturu mahtu igal aastal ja sellealaseid uuringuid kogub infot selle müügi, hindade ja päritolu kohta. Põhitrendid on kajastatud MTA baasanalüüsis 2013 a kohta.  Arendada riigi ja erasektori koostööd salaturuga võitlemisel 4.11  Kaasvastuta Vastutaja (org) ja Ajakava 2014 tulemused 2015 tegevused RAM MTA 2014 MTA on rakendanud MTA jätkab nulltolerantsi süüteomenetluste salaalkoholi müüjate läbiviimist kõikidel suhtes (kõigil juhtudel salaalkoholi avastamise algatatud juhtumitel. süüteomenetlus) ja mõnedel juhtudel on kohaldatud aresti, kui trahvi tasumise võimalikkus on madal. RAM/SIM MTA,PPA püsivalt Reisijate MTA jätkab aktsiisivabastuse aktsiisivabastuse piirmäärade muudatus piirangutest kinnipidamise (2013. dets) vähendas kontrolli. oluliselt piiriülest kaubandust. RAM/SIM/JUM MTA Rutiinsed tegevused, Toimub rutiinne koostöö süvendatud koostööd piiril, koostöö süvendamist ei toimunud hetkel ei kavandata RAM MTA püsivalt Kõikidel sisemaa MTA jätkab maksude avastuste korral määramist konfiskeeritud püütakse määrata alkoholilt. maksud konfiskeeritud alkoholilt. RAM MTA 2014 Tegevusi ei olnud, kuna Jätkatakse võimalike ei tuvastatud isikuid, isikute tuvastamistamist, kes oleks saanud suurt kelle tulu maksustada. ebaseaduslikku tulu alkoholi müügist, mida oleks võimalik maksutada. RAM MTA püsivalt On tühistatud üksikuid Jätkatakse objektide viisasid kolmanda riigi otsimist. isikute puhul, kes püüdsid salakaupa tuua. Selliseid lube, mida salaalkoholi müüja omaks, ei ole kehtetuks tunnistatud. Valdavalt neil igasugused load puuduvad. RAM MTA 2016 Narva raudteeröntgen Valmistatakse ette on transpordi riigihanget. arengukava objektide nimekirjas. RAM,PÕM, SOM MTA Jätkatakse teavitustööga. salakaubaavastustest suuremal osal juhtudest on alkohol sisaldanud denatureerivaid aineid - seda on rõhutatud pressiteadetes ja tollitöö kokkuvõte tegemisel. RAM/MTA 2014 Meedet on rakendatud Jätkatakse tegevust. veoautojuhtide puhul, kes on vahele jäänud salasigarettide ja - alkoholiga. Salaalkoholi müüjad on valdavalt töötud. RAM/MTA SOM, MKM Otseselt joogina 1.01. jõustub turustatavat alkoholiseaduse muudatus: "kosmeetikat" ei paragrahvi 53 lõige 1 tuvastatud. Riigikogu muudetakse ja võttis 1.07.2014 vastu sõnastatakse järgmiselt: Alkoholiseaduse „(1) Käitlemiseks muudatuse, mille mittelubatud alkoholi eesmärk on tõhustada tootmise, samuti järelevalvet maksumärgiga käitlemiseks märgistamata või mittelubatud alkoholi, käitlemiseks mittelubatud s.h kosmeetikatoodete alkoholiga kauplemise või sildi all joomiseks kaubanduslikul eesmärgil turustatava alkoholi ladustamise, hoidmise või leviku üle edasitoimetamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.” RAM/MTA SOM/TAI Salaturu hinnangut on Hinnangut uuendatakse uuendatud MTA 2014. MTA 2015. aasta analüüsis a analüüsidokumendis. RAM, SOM, PÕM, MKM Tegevusi ei toimunud Tegevusi ei planeerita  2015 tulemused 2016 tegevused 2016 tulemused MTA viis läbi MTA jätkab MTA viis läbi süüteomenetlused süüteomenetluste süüteomenetlused kõikidel kõikidel salaalkoholi läbiviimist kõikidel salaalkoholi avastamise avastamise salaalkoholi juhtumitel. juhtumitel. avastamise juhtumitel. 2015 aastal oli MTA jätkab 2016 aastal oli idapiiril idapiiril alkoholivedu aktsiisivabastuse alkoholivedu vähese marginaalne. piirangutest tähtsusega. Juhtumid olid Juhtumid olid seotud kinnipidamise seotud üksikisikute isiklikuks üksikisikute isiklikuks kontrolli. tarbimiseks mõeldud tarbimiseks mõeldud väikeste kogustega. Idapiiril väikeste kogustega. avastatud alkohol kas Idapiiril avastatud konfikseerikti või maksustati alkohol kas (juhupiiriületajate puhul). konfikseerikti või maksustati (juhupiiriületajate puhul). Toimub rutiinne Toimub rutiinne Toimub rutiinne koostöö koostöö piiril, koostöö piiril, piiril, koostöö süvendamist koostöö süvendamist koostöö hetkel ei kavandata hetkel ei kavandata süvendamist ei kavandata MTA jätkab MTA määras 2016. aastal maksude konfiskeeritud salaalkoholi määramist puhul makse 101 juhtumil konfiskeeritud koos KMiga kokku ligi 179 alkoholilt. 371.48 eurot. Selliseid isikuid, kes Jätkatakse Selliseid isikuid, kes oleks oleks suurt tulu võimalike isikute suurt tulu saanud saanud tuvastamistamist, salaalkoholist, 2016 ei salaalkoholist, 2015 kelle tulu tuvastatud. ei tuvastatud. maksustada. 2015 juhtumitel Jätkatakse 2016 juhtumitel praktiliselt ei praktiliselt ei olnud objektide otsimist. olnud neid isikuid, kellelt neid isikuid, kellelt mingit luba ära võtta. Viisade mingit luba ära võtta. tühistamised olid seotud Viisade tühistamised salasigarettidega, mõnel olid seotud puhul oli nendel isikutel ka salasigarettidega, alkoholi kaasas. mõnel puhul oli nendel isikutel ka alkoholi kaasas. Riigihange alustati Viiakse läbi Riigihange viidi läbi ning kõik oktoobris pakkujate riigihange 5 planeeritud kvalifitseerimisega. läbivalgustusseadm läbivalgustusseadmed peaks e ostuks (Narva, saama 2017. Luhamaa, Koidula, Põhja sadamad ja Läti piir). • valmistatakse ette riigihanget ANTS tuvastuspunktide laiendamisele lõunapiiril ja sadamates; • tehakse ettevalmistusi Balti ANTS-ga Poola ANTS-u liidestamise osas; • riskianalüüsi programm SELECT vahetatakse välja SAS vahendi vastu; MTA Jätkatakse MTA salakaubaavastustest salakaubaavastustest teavitustööga. suuremal osal juhtudest on suuremal osal alkohol sisaldanud juhtudest on alkohol denatureerivaid aineid - seda sisaldanud on rõhutatud pressiteadetes denatureerivaid ja tollitöö kokkuvõte aineid - seda on tegemisel. rõhutatud pressiteadetes ja tollitöö kokkuvõte tegemisel. 2015 olid tööandja Jätkatakse 2016 olid tööandja teavitused seotud tegevust. teavitused seotud peamiselt peamiselt salasigarettidega, üksikutel salasigarettidega, juhtudel oli nendel isikutel ka üksikutel juhtudel oli alkoholi. nendel isikutel ka alkoholi. alates 01.07.2015 on jõustunud alkoholiseaduses vajalik muudatus, mille nüüdne sõnastus selge(ma)lt sätestab, et denatureeritud alkoholi puhul rakendub alkoholiseadus - ja selles nüüd kehtestatud keeld käidelda - kui seda käideldakse alkoholina (joomise eesmärgil). Hinnangut uuendati Hinnangut Hinnangut uuendati MTA MTA 2015. aasta uuendatakse MTA 2016. aasta analüüsis, analüüsis, 2016. aasta märkimisväärset muutust märkimisväärset analüüsis salaalkoholiga kauplemisel ei muutust täheldatud ning on pigem salaalkoholiga täheldada vähenemist kauplemisel ei salaalkoholi osas. täheldatud. Toimus Laatadel müüdava VTA ja MTA 2016 lõpus salakaubanduse alkoholi planeeris 2017 tegvusi ümarlaud Valgas kontrollimiseks suvistel laatadel. koostöös teevad VTA ja MTA maksumaksjate koos ühiskontrolle liiduga - põhiline probleem oli Lätist ostetava legaalse alkoholi sissevedu Eestisse.  2017 tegevused Kommentaarid MTA jätkab süüteomenetluste läbiviimist kõikidel salaalkoholi avastamise juhtumitel. MTA jätkab aktsiisivabastuse piirangutest kinnipidamise kontrolli. Toimub rutiinne koostöö piiril, koostöö süvendamist ei kavandata MTA jätkab maksude määramist konfiskeeritud alkoholilt. Jätkatakse võimalike isikute tuvastamistamist, kelle tulu maksustada. Jätkatakse objektide otsimist. Toimub läbivalgustusseadmete paigaldamine 2 mobiilset veokite läbivalgustusseadet, 2 statsionaarset veokite läbivalgustusseadet, Narva raudtee läbivalgustusseade. jätkatakse tegevust Hinnangut uuendatakse MTA 2017. aasta analüüsis VTA ja MTA teostab enamus suveperioodil toimuvatel olulistematel laatadel ühiskontrolle.  V - kahjude vähendamine Kaas Vastutaja vastu NR Meede tegevused (org) taja Tõhustada Politsei- ja Piirivalveameti Uue Korrakatiseseaduse SIM/PPA, SOM (koostöös kohaliku omavalitsuse jõustamine, kohalike MKM/TKA /TAI korrakaitseüksusega) järelevalvet omavalitsuste , JUM avalikus kohas käitumise üldnõuete alkoholipoliitika juhendi ja täitmise üle ning Tarbijakaitseametil pilootrpojekti elluviimine koostöös valla- või linnavalitsusega joobes kliendile alkoholimüümise 5.1 järgimise üle Tervise Arengu Instituudil, Päästeametil TAI, MNT ja PäA iga-aastaste SOM/TAI, ja Maanteeametil viia läbi avalikke kampaaniate elluviimine MKM/MN kampaaniaid sallimatu suhtumise T, kujundamiseks terviseriskide, joobes SIM/PPA olekus ujuma või liiklema minekusse ning Politsei- ja Piirivalveametil viia läbi kampaaniaid toetavaid tegevusi 5.2  Tervise Arengu Instituudil koostöös Projektivooru läbiviimine SOM/TAI SIM/ partneritega arendada välja teenindajatele suunatud PPA, teenindajatele suunatud koolitusprogrammi MK koolitusprogramm, mis aitab teenindajal saamiseks, riiklike M, joovet ära tunda ja joobes kliendiga õppekavade jälgimine Kaup suhtlemisel konfliktiolukordi vältida ning mee suurendab teenindajate teadlikkust ste joobes kliendile müümise keelust; Liit kaaluda sellise koolituse kohustuslikuks muutmist 5.3 Arendada öömajateenuseid koos Riiklikke tegevusi ei ole vajaliku arstiabiga joobes isikule planeeritud 5.4 Teha Euroopa Komisjonile ettepanek MKM SOM muuta tervisehoiatus alkohoolse joogi /TAI pakendil kohustuslikuks kogu Euroopa 5.5 Liidus  Ajakava 2014 tulemused 2014. jõustub uus 2014. aastal muudeti Korrakaitseseadus, toimuvad korrakaitseseadust selliselt, et avalikus vastavad teabepäevad kohas alkoholitarbimine on taas KOVidele, Sotsiaalministeerium keelatud, §69 Alks karistus arest täpsustab joobeseisundi määramise aluseid vastavas ministri määruses püsivalt Toimus Maanteeameti kampaania joobes juhtimise ennetamiseks. Toimus Päästeameti veeohutuskampaania "Ära lase purjus sõpra vette" ning linastus õppefilm "Peata oma sõbrad", mis käsitleb ühe teemana alkoholijoobes ujumise ohtlikkust (nii film kui õppematerjalina kasutatavad klipid). Tervise Arengu Instituudi iga-aastane alkoholikampaania  2014. aastal toimus joobes kliendile müügikeelu jõustamiseks parimate praktikate tutvustamiseks ja levitamiseks rahvusvaheline ENALE võrgustiku seminar ja seminari kõrvalüritusena teabepäev kaupmeestele ja kohalikele omavalitsustele. Sotsiaalministeerium esitas täiendusettepanekud kolme teenindusega seotud õppekava täiendamiseks. Päästeamet sõlmis 2014. aastal vee- äärsete suurürituste korraldajatega hea tava koostööleppe. Riiklikke tegevusi ei planeerita Riiklike tegevusi ei toimunud, ainus kohaliku omavalitsuse poolt opereeritav kainestusmaja toimib Tallinnas Teema kavandatakse Eesti EL Tegevusi ei ole toimunud eesistumise päevakorda  2015 tegevused 2015 tulemused 1.jaanuar 2015 jõustub karistusena arest 1.jaanuar 2015 jõustus karistusena arest AlkS AlkS §69 rikkumise eest §69 rikkumise eest. PÄA kampaania on ka sel aastal suunatud 2015. aasta suvel toimus meediakampaania purjus ujumise ohtlikkuse teadvustamisele. „Ära lase purjus sõpra vette“, mille Juhitakse tähelepanu sekkumise sihtrühma kuulusid mehed vanuses 18–45 olulisususele ning purjus sõbra aastat. Kampaania käigus kutsuti vee ääres takistamisele vette minekul. Maanteeamet pidutsevaid seltskondi üles takistama oma viib ellu iga-aastase kampaania joobes sõpru pärast alkoholitarvitamist vette juhtimise ennetamiseks, Tervise Arengu minemast. 15–74-aastaste seas märkas Instituut kampaania liigtarvitamise vastu. kampaaniat 90% elanikest ning 94% Terve Eesti Sihtasutus kampaania sihtrühmast (18–45-aastased viibSotsiaalministeeriumi toel ellu mehed). kampaania "Joome poole vähem" ja Karskusliit passiivse joomise teemalise teavituskampaania Kaardistatakse teiste riikide praktika ja Norra FM projekti raames koostati valmistatakse selle põhjal ette soovitused, koolituskava müüjate koolituseks joobes jätkatakse õppekavade seiret inimesele alkoholimüügist keeldumiseks, koolitust piloteeriti 3 omavalitsuses - Kuressaares, Põlvas ja Põltsamaal Riiklikke tegevusi ei planeerita Tegevusi ei toimunud Tegevusi ei planeerita Valmistatakse ette Eeesti EL eesistumiseks, kus tekib võimalus teema tõstatamiseks  2016 tegevused 2016 tulemused Tegemist on jooksvate tegevustega, mida viiakse ellu vähemalt kuni aastani 2020. PPA pool on tagatud ja tagatakse avaliku 2016. aastal toimetati kainenema 16 349 korra kaitse võimekus ja võimekus inimest, neist 196 alaealised; tabati 7324 lahendada kogukonnaga seotud joobes juhti ja 3389 alkoholi tarvitanud süütegusid. Samuti lähtuvalt alaealist. Politsei väljakutsetest ja siseturvalisuse arengukavast toetatakse infoteadetest 37034 oli seotud ja nõustatakse kohalikke omavalitsusi ja alkoholitarbimisega. Planeeritud on tervisealased, joobes ujumise ja joobes juhtimise alased kampaaniad Vahemikus13.06-10.07 toimunud sotsiaalkampaania „Ka vähe on liiga palju“ eesmärgiks oli liiklejatele teadvustada, kuivõrd palju mõjutab ka väike kogus alkoholi roolikeeraja sõiduvõtteid ning et tegeliku kainenemiseni kulub arvatust hoopis rohkem aega. Kampaania märgatavus oli 58% kõigi üle 15-aastaste elanike seas ning 69% sõidukijuhtide seas. "Vähem alkoholi = rohkem elu" 1.etapis (aprill- mai) loodi Tallinnas, Tartus ja Pärnus elamuspark atraktsioonide, kontserdi,loosimiste jms, sissepääsu eelduseks oli kainus, külastajaid ligi 3000 inimest. Kampaania viidi läbi teles, välimeedias, internetis ja raadios. Toimus www.alkoinfo.ee veebi arendus - täielikult uuendati veebi sisu, loodi eneseabimaterjali ning uus kujunduse, lisati interaktiivseid lahendusi ja graafikuid. Müüjate koolitusi rahastatakse TESA esitatud HMN projekti kaudu Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest on rahastatud projekti, mille raames koolitatakse müüjaid joobes isikule alkoholi mitte müümiseks vajalike sotsiaalsete oskuste osas. Mitte-riiklike tegevuste osas tuleb ära märkida poeketi Rimi toel valminud õppevideosid müüjatele joobes inimesele alkoholi mittemüümise toetamiseks. Tegevusi ei planeerita Tegevusi ei toimunud Ettevalmistused teema tõstatamiseks EL Vähem alkoholi = rohkem elu II etapis tasandil on alustatud - teema tõstatakse (juuni-august) toimus Instagrami terviseministrite mitteametlikul kampaania, mille eesmärk oli alkovabade kohtumisel juulis, alkoholiteemalisel suvetegevuste jagamine Instagramis. eeistujamaa konverentsil ning võimalusel  2017 tegevused Kommentaarid Tegemist on jooksvate tegevustega, mida viiakse ellu vähemalt kuni aastani 2020. PPA pool on tagatud ja tagatakse avaliku korra kaitse võimekus ja võimekus lahendada kogukonnaga seotud süütegusid. Samuti lähtuvalt siseturvalisuse arengukavast toetatakse ja nõustatakse kohalikke omavalitsusi ja Planeeritud on tervisealased ja joobes juhtimise alased kampaaniad Riiklikke tegevusi ei planeerita KOV-il peaks olema kohustus korraldada kainestusmaja ehitamine ja ülalpidamine, kuna kainenemine on pigem sotsiaalne probleem kui avaliku korra rikkumine. Selleks võib sõlmida halduslepinguid tervishoiu teenuse osutajaga (Tallinna näide). Teema nn kainestusmajadest on vajalik tõstatada vastavalt vajadusele ja ette näha arutelu algatamist kainestusmajade loomise või arestimajades kainenemisega seotud sisseseade, tervishoiutöötaja ülalpidamise jms kulude katmise Tegevusi ei planeerita Eesti EL eesistumise raames arutatakse osas. alkohoolsete jookide märgistamise teemat ministrite mitteametlikul kohtumisel juulis, konverentsil "Alkoholipoliitika piiriülesed aspektid" VI - joobes juhtimise ennetamine Vastut aja NR Meede tegevused (org) Lisada juhikoolituse õppekavva alkoholi kui riskiteguri ja alkoholitarvitamise riskipiiride temaatika, vaadata üle juhieksami küsimustikud ning suurendada kontakttundide hulka. Käsitleda kutseliste juhtide koolitusel alkoholiga seonduvat süvendatult, siduda alkoholi temaatika 6.1 püsivalt kutseliste juhtide töötervishoiuga MKM Tagada gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste õpilastele koolitus riskeeriva käitumise RLOP rakendusplaani tegevus "Tagada põhjustest ja selle vältimise võimalustest – gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste (kajastatud Riiklikus õpilastele koolitus riskeeriva käitumise 6.2 liiklusohutusprogrammis) põhjustest ja selle vältimise võimalustest" HTM Rakendada joobes juhtimiselt tabatute suhtes kohustuslikke haridus- ja nõustamisprogramme (analoogselt esmase juhtimisõigusega joobes vahelejäänutele täna kehtiva regulatsiooniga ettenähtule), s.h juurutada kohustuslikku alkoholi RLOP tegevus: "Erinevatele sihtrühmadele liigtarvitamise varase avastamise ja mõeldud kursuseprogrammide välja lühinõustamise läbimist ning töötamine ennetamaks psühhotroopsete 6.3 alkoholsõltuvusravi võimaldamist ainete mõju all sõiduki juhtimist" MKM RLOP tegevus "Joobes juhtide liiklusest kõrvaldamine" Politsei- ja Piirivalveamet suurendab alkoholi joobe kontrollile Politsei- ja Piirivalveametil suurendada allutatavate juhtide mahte aasta pisteliste joobekontrollide arvu, s.h perspektiivis analüüsipõhiselt. Alkoholi 6.4 piiripunktides ja sadamates joobekontrollide arv 2013. aastal oli 620 309 SIM/PPA Kehtestada transporditeenust osutavatele firmadele kohustus tagada juhtide 6.5 joobekontroll enne töö alustamist MKM  RLOP tegevus "Tõenduslike alkomeetrite hankimine" RLOP 2013-2015 järgi on indikaatori algseis 71, optimaalne kogus 110. 2013. aasta lõpuks oli soetatud 101 Parandada joobe määramise võimaluste tõenduslikku alkomeetrit SIM/PPA 6.6 kättesaadavust Edendada koostööd erasektoriga Alkofoorum/SOM Jätkata analüüsipõhist liiklusjärelevalvet. Paigaldada senisest enam teavet joobes RLOP elluviimine, s.h RLOPis kavandatud 6.7 juhtimisega seotud ohtudest avalikku ruumi uuringute elluviimine SIM/PPA Rakendada karistuspraktikat selliselt, et see mõjutaks rikkujaid senisest veelgi enam 6.8 hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest Karistuspraktika analüüs JUM RLOP rakendusplaani tegevus "Liiklusohutuskampaania ja seda toetavate ürituste läbiviimine alkoholi tarvitamise tunnustega ja joobeseisundis sõiduki 6.9 b juhtimise vähendamiseks" MKM/MNT Jätkata ohtlikult käituvast liiklejast teatamiseks üle-eestilise liiklusliini tööd Üleriigilise liiklusliini 14 900 järjepidev 6.10 lisaks politsei lühinumbrile toimimine MKM/MNT  Kaas vastu taja Ajakava 2014 tulemused 2015. aasta tegevused Ajakava lepitakse Liiklusprogrammi koostamise käigus kokku uue liiklus- lepivad SOM/TAI ja MKM/MNT programmi kokku konkreetsed tegevused koostamise (näiteks sõiduõpetajate koolituse) SOM käigus Tegevusi ei toimunud ja alustavad tegevusi 2014.a käsitleti gümnaasiumi või kutsekooli õpilastega peamiselt riskikäitumise teemat liikluses, sealhulgas alkoholi kahjulikku mõju eelkõige sõidukijuhile. Kokku viidi Maanteeameti Jätkatakse koolituste korraldamist poolt läbi 137 riskikoolitust (Selge pilt – 62, gümnaasiumiastmes Märt Treieri koolitused – 75), kus osales 6441 õpilast ja 242 õpetajat. Mõlemaid koolitusi hindasid õpilased tagasiside küsitluse alusel väga heaks (vastavalt 80% MKM ja 86,7%) Politsei- ja Piirivalveamet algatas 2014. a Pärast Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna-Eestis rehabilitatsiooniprogrammi pilootprojekti lõppemist 2015. pilootprojekti, mille raames saab politsei aasta lõpus ja selle mõju hinnangu suunata lubatud alkoholi piirmäära tulemuse alusel on eelduslikult ületanud mootorsõidukijuhid haridus- või kavas laiendada vastava metoodika SOM nõustamisprogrammi. kasutuselevõttu kogu Eestis Alkoholijoobe kontrollile allutatud juhtide arv 2014. aastal oli 752 569, mille käigus avastati kokku 7894 alkoholi piirmäära Alkoholijoobe kontrollile allutatud ületanud (LS § 224) ja joobes (KarS § 424) juhtide arv 2015. aastal – ette SIM/PPA juhti. nähtud 700 000 Tegevusi ei toimunud Tegevusi ei planeerita  2014. aastal soetas Politsei- ja Piirivalveamet 1 tõendusliku alkomeetri. Vajadusel planeeritakse täiendavad PPA-l on kasutusel 102 tõenduslikku tegevused uue liiklusprogrammi SIM/PPA alkomeetrit. koostamisel Alkofoorum/SOM Politsei- ja Piirivalveameti 2015. aasta liiklusjärelevalve plaanis Politsei- ja Piirivalveameti 2014. aasta (Politsei- ja Piirivalveameti liiklusjärelevalve plaanis (Politsei- ja peadirektori korralduse lisa) Piirivalveameti peadirektori korralduse lisa) määratakse kindlaks määratakse kindlaks liiklusjärelevalve liiklusjärelevalve eesmärgid, aastaks eesmärgid, aastaks püstitatud ülesanded ja püstitatud ülesanded ja nende SIM/PPA nende töömaht töömahtPolitsei- ja Piirivalveameti Püsivalt Püsivalt Politsei- ja Piirivalveameti tegevused. Politsei- ja tegevused. Politsei- ja Piirivalveameti Piirivalveameti asutusesisene Analüüs on asutusesisene juhend 2014. a aprillist juhend 2014. a aprillist (karistuste valminud, (karistuste määramise alused lubatud määramise alused lubatud Autosid on sõidukiiruse ja alkoholi piirmäära ületamise sõidukiiruse ja alkoholi piirmäära rohkem ära ning turvavarustuste mittekasutamise ja ületamise ning turvavarustuste võetud, 153 kergliikleja ohutusega seotud rikkumiste mittekasutamise ja kergliikleja autot korral) ohutusega seotud rikkumiste korral) Politsei- ja Piirivalveamet toetab Politsei- ja Piirivalveamet toetab Maanteeameti liiklusohutuse Maanteeameti liiklusohutuse MKM/MNT teavituskampaaniaid teavituskampaaniaid Politsei liiklusliini lühinumber 14900 on alates 1. aprillist 2014. aastal ühendatud Politsei- ja Piirivalveameti infotelefoniga 612 3000 (senisele liiklusliini lühinumbrile SIM/ PPA püsivalt helistajad suunatakse automaatselt edasi). Tegevust jätkatakse 2015 tulemused 2016. aasta tegevused RLOP: Mootorsõidukijuhi ettevalmistamist ja eksamineerimist käsitlevate nõuete analüüs ja muudatustega kaasnevate mõjude hindamine ning analüüsi ja mõjude hindamise tulemusena väljatöötatud ettepanekute nõuetekohane ajakohastamine Tegevusi planeerita PPA ja MNT koostöös viidi läbi 82 koolitust alkoholi tarbimisest tingitud riskikäitumise vähendamiseks; neis osales 1752 gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilast. Riskikoolituse "Selge pilt" läbiviimine gümnaasiumites ja kutsekoolides PPA käivitas pilootprojekti "Lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhtide suunamine rehabilitatsiooniprogrammi", mille raames suunati järel koolitusele 293 alkoholi mõju all tabatud juhti. Jätkub alkoholipiirmäära ületanud juhtide PPA viis läbi 889 701 alkoholijoobe kontrolli, suunamine rehabilitatsiooniprogrammi mille käigus tuvastati 7999 alkoholi piirmäära ületanud ja joobes mootorsõidukijuhti (s. o kontrollitute Võrreldes alkoholipoliitika rohelise raamatu koguarvust 0,89%). Täpsem informatsioon koostamisel valitsenud olukorraga on MNT ja PPA kokkuvõttest „Liiklusaasta pisteliste joobekontrollide arv 2015“ mitmekordselt kasvanud, eesmärk on (http://mnt.ee/public/Liiklusaasta_2015_ko täidetud. RLOP seab eesmärgiks, et kkuvote.pdf ). järgnevatel aastatel on joobekontrollide miinimummmaht 700000 Tegevusi ei toimunud Tegevusi ei planeerita RLOP 2016-2025 koostamisel leiti, et valdkond vajab sisulisemat lähenemist, ning RLOPi tegevuste hulka planeeriti alkoholijoobe kontrolli meetme "Kõik puhuvad" metoodika koostamine, s.h selleks vajaliku uuringu koostamine. Tegevusi ei planeerita Politsei- ja Piirivalveameti 2015. aasta Politsei- ja Piirivalveameti 2016. aasta liiklusjärelevalve plaanis (Politsei- ja liiklusjärelevalve plaanis (Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korralduse lisa) Piirivalveameti peadirektori korralduse lisa) määratakse kindlaks liiklusjärelevalve määratakse kindlaks liiklusjärelevalve eesmärgid, aastaks püstitatud ülesanded ja eesmärgid, aastaks püstitatud ülesanded ja nende töömaht nende töömaht Püsivalt Politsei- ja Piirivalveameti Püsivalt Politsei- ja Piirivalveameti tegevused. Politsei- ja Piirivalveameti tegevused. Politsei- ja Piirivalveameti asutusesisene juhend 2014. a aprillist asutusesisene juhend 2014. a aprillist (karistuste määramise alused lubatud (karistuste määramise alused lubatud sõidukiiruse ja alkoholi piirmäära ületamise sõidukiiruse ja alkoholi piirmäära ületamise ning turvavarustuste mittekasutamise ja ning turvavarustuste mittekasutamise ja kergliikleja ohutusega seotud rikkumiste kergliikleja ohutusega seotud rikkumiste korral) korral) Kampaania toimus perioodil 25.05-28.06.15, märgatavus 80%. MNT ja PPA viisid läbi liiklusohutuse teemalisi koolitusi ja loenguid, mille kaudu jagati vastavat infot ca 108 500 inimesele. Sealhulgas koostöös MNT-ga viidi läbi 82 koolitust alkoholi tarbimisest tingitud riskikäitumise vähendamiseks; neis osales Politsei- ja Piirivalveamet toetab 1752 gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilast. Maanteeameti liiklusohutuse teavituskampaaniaid samale perioodile ajastatud tegevuste intensiivistamisega Liiklusliin toimis kogu aasta vältel Tegevus jätkub 2016 aasta tulemused 2017 aasta tegevused Tegevusi ei toimunud Tegevusi ei planeerita 2016.a viid läbi 99 koolitust, kus osales 2035 noort (kutsekoolid: 54/1014 ja Kavas on läbi viia vähemalt 99 koolitust üldhariduskoolid: 45/1021) gümnaasiumi ja kutsekooli õpilastele PPA suunas 2016. aasta alkoholi mõju all tabatud mootorsõidukijuhid rehabilitatsiooni programmi KOJU 269 korral. 2017. aastaks on eesmärgiks võetud 400 juhi suunamine. Järelkoolituses osalemisega pidid sõidukijuhid ise vabatahtlikult nõus olema ja Jätkub pilootprojekti KOJU käigus joobes sellega nõustumisel vähendas politseinik juhtide suunamine talle määratavat karistuse määra. rahbilitatsiooniprogrammi. 2017. aastaks on eesmärgiks võetud 400 juhi suunamine. Võrreldes alkoholipoliitika rohelise raamatu koostamisel valitsenud olukorraga on pisteliste joobekontrollide arv mitmekordselt kasvanud, eesmärk on täidetud. RLOP seab eesmärgiks, et Viidi läbi ligi 800 000 joobekontrolli, mille järgnevatel aastatel on joobekontrollide käigus tuvastati 7324 joobes juhti miinimummmaht 700000 Tegevusi ei toimunud Tegevusi ei planeerita Tegevusi ei toimunud Uuringu läbiviimine Politsei- ja Piirivalveameti 2016. aasta Politsei- ja Piirivalveameti 2017. aasta liiklusjärelevalve plaanis (Politsei- ja liiklusjärelevalve plaanis (Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korralduse lisa) Piirivalveameti peadirektori korralduse lisa) määratakse kindlaks liiklusjärelevalve määratakse kindlaks liiklusjärelevalve eesmärgid, aastaks püstitatud ülesanded ja eesmärgid, aastaks püstitatud ülesanded ja nende töömaht nende töömaht Püsivalt Politsei- ja Piirivalveameti Püsivalt Politsei- ja Piirivalveameti tegevused. Politsei- ja Piirivalveameti tegevused. Politsei- ja Piirivalveameti asutusesisene juhend 2014. a aprillist asutusesisene juhend 2014. a aprillist (karistuste määramise alused lubatud (karistuste määramise alused lubatud sõidukiiruse ja alkoholi piirmäära ületamise sõidukiiruse ja alkoholi piirmäära ületamise ning turvavarustuste mittekasutamise ja ning turvavarustuste mittekasutamise ja kergliikleja ohutusega seotud rikkumiste kergliikleja ohutusega seotud rikkumiste korral) korral) Vahemikus13.06-10.07 toimunud sotsiaalkampaania „Ka vähe on liiga palju“ eesmärgiks oli liiklejatele teadvustada, kuivõrd palju mõjutab ka väike kogus alkoholi roolikeeraja sõiduvõtteid ning et tegeliku kainenemiseni kulub arvatust hoopis rohkem aega. „Ka vähe on palju“ sotsiaalmeediategevused keskendusid alkomüütide murdmisele. 215 inimese pakutud soovitused, nagu oleks alkoholi lagundamisprotsessi võimalik forsseerida magades, saunas või külma duši all käies, energiajooki ja kohvi juues või sportides, said Maanteeameti ekspertide poolt ümber lükatud. PPA suunas 2016. aasta alkoholi mõju all tabatud mootorsõidukijuhid Liiklusliin toimis kogu aasta vältel Tegevus jätkub Kommentaarid VII - Kohalike omavalitsuste tegevused alkoholikahjude vähendamisel NR Meede tegevused Riiklike strateegiate, seadusandluse ja finantsvahendite kaudu võimalusel toetada selliste kohalike omavalitsuste osakaalu tõusu, kes viivad ellu mitme- komponendilisi paikkonna alkoholi Norra finantsmehhanismist kohalikele liigtarvitamise ja kahjude vähendamise omavalitsustele suunatud alkoholipoliitika 7.1 programme projektide toetamine Toetada võimalusel kohalikke omavalitsusi (strateegiad, seadusandlus ja finantsvahendid), kellel on aktiivselt tegutsevad tervisenõukogud või - komisjonid, mis on võimelised planeerima ja ellu viima tõhusaid tervisedenduse 7.2 strateegiaid sh alkoholipoliitika meetmeid Rahvatervise seaduse uuendamine Kaardistada ja analüüsida Eesti kohaliku tasandi alkoholipoliitika praktikaid ning luua omavalitsustele võimalusi teadmiste- Hetkeolukorra kaardistamine Norra 7.3 ja kogemustevahetuseks finantsmehhanismi vahenditest Töötada välja kohaliku alkoholipoliitika kujundamise teemaline juhendmaterjal Juhendi koostamine ja piloteerimine ning koolitus- ja nõustamisprogramm juhendi koostamine KOVidele seoses uue 7.4 KORSiga Vastu Kaas taja vastu (org) taja Ajakava 2014 tulemused Sotsiaalministeerium viis Norra FM raames läbi projektikonkursi Pilootrojekt kohalike kohalike omavalitsuste omavalitsuste rahvatervisealase võimekuse alkoholipoliitika tõstmiseks, alkoholipoliitikale on toetamiseks viiakse ellu keskendunud üks rahastust saanud SOM, SIM 2015. aasta lõpuks projekt Rahvatervise seaduse uuendamise käigus Rahvatervise seaduse uuendamise vaadatakse üle raames on toimunud maavalitsuse ja kohaliku läbirääkimised maavalitsuste ja omavalitsuse roll kohalike omavalitsuste tervisedenduses SOM SIM, MKM esindajatega kaardistus valmib 2014. Projektivoor viidi läbi ja vastav SOM/TAI aasta lõpuks projekt sai rahastuse Projektivoor viidi läbi ja vastav TAI SOM 2015 valmib juhend projekt sai rahastuse JUM/SIM TAI  2015 tegevused 2015 tulemused Pilootprojekt viidi läbi 3s Pilootrojekt kohalike omavalitsuste omavalitsuses ning 3 omavalitsuses alkoholipoliitika toetamiseks viiakse viidi läbi kontrolluuringud tulemuste ellu 2015. aasta lõpuks võrdlemiseks Seoses ametisse astunud valitsuse plaanidega haldusreformi osas on eelnõu väljatöötamine viibinud, Töötatakse välja uus rahvatervise kuivõrd soovitakse arvestada uue seadus haldusstruktuuriga Kohalikele omavalitsustele suunatud projekti raames valmib kaardistus Kaardistus Juhend on valminud on koostatud ja kättesaadav TAI kodulehelt Pilootrojekt kohalike omavalitsuste https://intra.tai.ee//images/prints/do alkoholipoliitika toetamiseks viiakse cuments/146312252873_Voimalused ellu 2015. aasta lõpuks _alkoholipoliitika_rakendamiseks.pdf  2016 tegevused 2016 tulemused Projekti jätkutegevused Rahvatervise seaduse väljaöötamine kooskõlas kavandatava Toimusid osapoolte kaasamisüritused haldusreformiga ning valminud on RTS eelnõu kavand Tegevus ellu viidud Tegevus elluviidud  2017 tegevused HMN toel rahastatakse TESA projekti Kommentaarid KOV alkoholipoliitika toetamiseks, projekti tulemusena on Eestis vähemalt 7 kohalikku omavalitsust, kellel on kogemus kohalikul tasandil alkoholipoliitika muutmises.Viiakse läbi järeluuringud Norra finantsmehhanismi pilootprojektis Rahvatervise seaduse kooskõlastamine osapooltega ja MKM - KOVide igapäevane esitamine Vabariigi Valitsusele nõustamine Tegevus ellu viidud VIII - Teadlikkuse suurendamine NR Meedeläbiviimisel Lähtuda teavitustegevuste tegevused järgmistest põhimõtetest: • Teavitus peab olema sihtrühmapõhine, lähtudes konkreetse sihtrühma hoiakutest ja probleemidest • Eesmärkide täitmiseks peab teavitus olema järjepidev • Koolides tuleb läbi viia vaid kontrollitud kvaliteediga, Eesti olukorrale kohandatud ja testitud programme printsiipi järgitakse kõigi rohelise 8.1 raamatu tegevuste elluviimisel Pakkuda infot alkoholi mõjude kohta ja alkoinfo.ee veebilehe uuendamine, 8.2 vahendeid enda tarbimise hindamiseks kampaaniad Edendada ühiskonnas sotsiaalseid norme, mis taunivad avalikes kohtades ja avalikel üritustel alkoholi liigtarvitamist ja joobes olekut ning soosivad alkoholivabade ürituste korraldamist, avalikul sektoril näidata eeskuju võimalusel alkoholi pakkumisest hoidumisega asutuse Projektikonkursi läbiviimine alkoholi 8.3 ruumides ja avalikel üritustel liigtarvitamise ennetamiseks (Norra FM) Edendada positiivset suhtumist Toetada algatusi, mis kutsuvad inimesi alkoholitarvitamise vähendamisse ja üles püsitatama isiklikke eesmärke 8.4 karskusesse alkoholitarvitamise vähendamise osas  Pakkuda lapsevanematele tuge ja koolitust TarkVanem ja Effekt koolituste 8.5 noorte alkoholitarvitamise ärahoidmiseks läbiviimine, materjalide väljatöötamine Teavitada noori alkoholitarbimise võimalikest 8.6 õiguslikest tagajärgedest  Vastutaja Kaasva (org) stutaja Ajakava 2014 tulemused Riiklikku rahastust saanud programmide ja Alkofoorum püsivalt projektide puhul on printsiipi järgitud Alkoinfo.ee veebileht on kaasajastatud ja SOM/TAI püsivalt täiendatud 2014. ja 2015 aastal Sotsiaalministeerium viis läbi toimuvad projektikonkurss Norra FM raames, teavitustegevused rahastust said kaks alkoholiennetusele SIM, NORRA FM ja ESF pühendatud projekti, elluviimine 2015. SOM/TAI rahastusel aastal. Kodanikualgatuse korras toimus liikumine Alkofoorum püsivalt "Septembris ei joo"  Efekt programmi Effekt programmi raames viidi läbi pilootprojekt kestab lastevanemate koolitusi ja lastevanemate ja SOM/SIM 2015. aastani laste küsitlusi 6 koolis Politsei- ja Piirivalveameti tegevused, et tõsta elanikkonna teadlikkust alkoholist tuleneva rsikikäitumise sotsiaalkaristusõiguslikest tagajärgedest. PPA panustab alaealiste sõltuvuskäitumise ennetusse peamiselt läbi projekti Kaitse End ja Aita Teist (KEAT), mille eesmärk on koos partneritega 6. klasside õpilastes kujundadasotsiaalseid oskuseid uimastitest eemalehoidmiseks. Politsei viis 2014. a kahe õppetunni vältel läbi tubaka, alkoholi ja narkootikumide ühise teemakäsitluse JUM Püsivalt kokku 8517 lapsele.  2015 tegevused 2015 tulemused Jätkatakse printsiibi järgmimist riikliku rahastuse saanud projektide juures ja populariseeritakse tõenduspõhise tervisedenduse põhimõtteid Riiklikku rahastust saanud programmide ja kodanikuühiskonnas projektide puhul on printsiipi järgitud 19.10-30.11 viidi läbi kampaania "Vähem alkoholi = rohkem elu". Kampaania hõlmas massimeedia kanaleid - tele, internet, välimeedia ja raadio. Lisaks PR ja ambient tegevused ning kampaanialeht http://www.alkoinfo.ee/rohkemelu/. Alkoinfo veebilehte täiendatakse Alkoinfo.ee veebileht on kaasajastatud ja programmi "Kainem ja tervem Eesti" täiendatud, täiendatud on alamlehte tegevustega noored.alkoinfo.ee PPA viib juunis läbi alkoholikahjusid ennetava teavituskampaania, Sotsiaalministeeriumi rahastusel viib Terve Eesti Sihtasutus läbi kampaania Joome Norra FM Rahvatervise programmi raames poole vähem! ja Karskusliit passiivse viidi ellu projektid "Joome poole vähem" ja joomise teemalise kampaania "Keegi ei tohi kannatada" Kodanikuühendused kutsuvad üles inimesi Kodanikualgatuse korras toimus liikumine veetma erinevaid perioode alkoholivabana: "iTpaton tammikuu" , "Septembris ei joo" jaanuar, september, 100 päeva jpt, Paide arvamusfestivalil käsitleti alkoholi alkoholivaba alates 21. veebruar jne liigtarvitamise teemat kolmes debatis  Efekt pilootprogrammi viimaste sisutegevustena toimusid 2015 kevadel 6. koosolekut ja saadeti välja 6. infokiri. Ülejäänud aasta toimunud pilootprogrammi uuringuandmete analüüs ja uue sekkumisperioodi ettevalmistused 2016/2017 õppeaastaks.Efekt programmi raames viidi veebruarist märtsini läbi “Laste ja lastevanemate käitumine ja hoiakud” 30 kuu järelküsitlus 7. klassis, kus osales 788 õpilast ja 470 lapsevanemat. Raport avaldatakse veebruaris 2016. Lisaks viidud läbi kvalitatiivuuring, sh individuaalintervjuud õpetajate ja Effekt programmi tegevused viiakse lõpule, lastevanematega (programmi lõpus) ning analüüsitakse tulemusi ja töötatakse välja koolitajate fookusgrupi läbiviimine ettepanekud edasiseks kogemuste kaardistamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti tegevused, et tõsta elanikkonna teadlikkust alkoholist tuleneva rsikikäitumise sotsiaalkaristusõiguslikest tagajärgedest. SiM: MNT ja PPA viisid läbi liiklusohutuse PPA panustab alaealiste sõltuvuskäitumise teemalisi koolitusi ja loenguid, mille kaudu ennetusse peamiselt läbi projekti Kaitse jagati vastavat infot ca 108 500 inimesele. End ja Aita Teist (KEAT), mille eesmärk on Sealhulgas koostöös MNT-ga viidi läbi 82 koos partneritega 6. klasside õpilastes koolitust alkoholi tarbimisest tingitud kujundadasotsiaalseid oskuseid uimastitest riskikäitumise vähendamiseks; neis osales eemalehoidmiseks. 1752 gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilast.  2016 tegevused 2016 tulemused Jätkatakse printsiibi järgmimist riikliku rahastuse saanud projektide juures ja populariseeritakse tõenduspõhise tervisedenduse põhimõtteid Riiklikku rahastust saanud programmide ja kodanikuühiskonnas projektide puhul on printsiipi järgitud Kampaania "Vähem alkoholi = rohkem elu" 1.etapis (aprill-mai) loodi Tallinnas, Tartus ja Pärnus elamuspark atraktsioonide, kontserdi, loosimiste jms, sissepääsu eelduseks oli kainus, Viiakse läbi iga-aastane kampaania tervise külastajaid ligi 3000 inimest. ja alkoholi seostest Kampaania viidi läbi teles, välimeedias, internetis ja raadios. Toimus www.alkoinfo.ee veebi arendus - täielikult uuendati veebi sisu, loodi eneseabimaterjali ning uus kujunduse, lisati interaktiivseid lahendusi ja graafikuid. Viid läbi pop-up elamuspark "Rohkem elu" üritused ja trükiti ning jaotati seda toetavad Elamuspark "Rohkem elu" kamaania materjalid "10 põhjust miks täna mitte läbivimine juua" Kodanikuühenduste algatusel toimusid kampaaniad jaanuaris, septembris ja oktoobris mittejoomiseks, otsest tuge riigilt Koostöö kodanikeorganisatsioonidega. ei saadud. Jätkuvad Tarkvanem.ee tegevused. Valminud ja avaldatud on raport: "Eesti lastevanemate roll alkoholiennetuses. Ülevaade ennetusprogrammi „Efekt" Valminud ja avaldatud tarkvanem veebis tulemustest."Langetatud otsus Efekt joonmeedia animeeritud selgitav infovideo programmiga sarnasel kujul mitte jätkata, "Alkomüüdid lastevanemate seas" ning kuna planeeritud hoiakute muudatus koolidele suunatud plakat "Alkohol, tubakas saavutati vaid lastevanemate grupis. ja narkootikumid – mida kool teha saab?" Jätkatakse lastevanematele suunatud alaealiste alkoholiennetussekkumiste kaardistamise ja väljatöötamisega Eesti oludele. Tervise Arengu Instituut rakendab programme "Imelised aastad" ja VEPA mäng ning kaardistab täiendavalt võimalusi noortele ja lapsevanematele suunatud programmide toomiseks Eestisse.  2017 tegevused Kommentaarid Jätkatakse printsiibi järgmimist riikliku rahastuse saanud projektide juures ja populariseeritakse tõenduspõhise tervisedenduse põhimõtteid kodanikuühiskonnas Viiakse läbi kampaania "Ega Sina ju liiga palju ei joo?" kahes laines - mais ja juunis ning novembris Suurim osakaal normide edendamisel on alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse eelnõu menetlemise käigus toimunud debattidel ja alkoholiaktsiisi järsul tõusul. Toetatakse kodanikeühenduste algatusi, ajastades võimalusel riiklikke kampaaniad sobivalt Jätkuvad Tarkvanem.ee, Imelised Aastad ja VEPA programmid IX - ravi ja nõustamissüsteem NR Meede tegevused Arendada välja alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja nõustamise ESF programmi "Kainem ja tervem Eesti" 9.1 süsteem esmatasandi tervishoius elluviimine Arendada välja kaasaegne ESF programmi "Kainem ja tervem Eesti" alkoholsõltuvuse ravi- ja taastusabi elluviimine, psühhiaatrilise seaduse 9.2 süsteem uuendamine Tagada koolituste, juhiste, võrgustikutöö ja rahastamise abil kompetentse ESF programmi "Kainem ja tervem Eesti" personali olemasolu teenuste elluviimine, tervishoiutöötajatele 9.3 osutamiseks. konverentsi korraldamine  Vastutaja (org) Kaasvastutaja Ajakava 2014 tulemused kuni 2020 vastavalt programmile "Kainem SOM/TAI ja tervem Eesti" ravijuhend valmib SOM/TAI 2015 I p.a kuni 2020 vastavalt programmile "Kainem Töötati välja programm "Kainem ja tervem SOM/TAI ja tervem Eesti" Eesti", jätkus ravijuhendi koostamine Alkoholi 2015 liigtarvitamise varase tegevused 2015 tulemused 2016 tegevused avastamise ja nõustamise juurutamine esmatasandil jätkub programmi "Kainem ja tervem Eesti" raames Ravijuhendite nõukoda kinnitas Valmib alkoholsõltuvuse ja alkoholitarvitamise häirega alkoholi kuritarvitamise patsiendi käsitlemise juhendi ja ravijuhend ravijuhendi algoritmi ja rakenduskava, programmi Alkoholi liigtarvitamise ja Valmib ravijuhend, rakendub "Kainem ja Tervem Eesti" raames lühinõustamise ning ravisüsteem programm "Kainem ja tervem korraldati hanked alkoholi arendamise tegevused viiakse Eesti", programmi tutvustatakse liigtarvitamise ja lühinõustamise ellu programmi "Kainem ja Kliinik 2015 konverentsil ning ravi osutamiseks tervem Eesti" raames  Komment 2016 tulemused 2017 tegevused aarid 2016. aastal oli programmi "Kainem ja tervem Eesti" rahastusel alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja lühinõustamise teenust saanud 1042 inimest ja Alkoholi liigtarvitamise ja alkoholitarvitamise häire lühinõustamise ning ravisüsteem raviteenust 626 inimest. arendamise tegevused viiakse ellu programmi "Kainem ja tervem Eesti" raames X - Alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seire ja hindamine Kaasv Vastutaja astuta NR Meede tegevused (org) ja Analüüsida iga-aastaselt Analüüsida iga-aastaselt alkoholitarbimise ja alkoholitarbimise ja liigtarvitamisega liigtarvitamisega seotud seotud kahjude näitajaid ning kahjude näitajaid ning koondada ja avaldada need Alkoholi koondada ja avaldada need 10.1 aastaraamatuna Alkoholi aastaraamatuna SOM/TAI PÕM Viia läbi regulaarseid turu, tarbimise ja tervisemõjude uuringuid, tagades Tagada andmekogumiseks uuringute tellimisel uuringumetoodika usaldusväärne ja jätkusuutlik PÕM/SO 10.2 järjepidevus. süsteem M Kutsuda iga-aastaselt kokku Minis Kutsuda iga-aastaselt kokku töörühm, töörühm, kus on esindatud teeriu kus on esindatud alkoholipoliitika alkoholipoliitika osapooled mite osapooled poliitika toimimise poliitika toimimise töörü 10.3 hindamiseks hindamiseks SOM hm eire ja hindamine Ajakava 2014 tulemused 2015 tegevused 2015 tulemused Alkoholi Aastaraamat ilmus 2015. aasta sügisel ja on kättesaadav ka veebis https://intra.tai.ee//image andmete metoodika s/prints/documents/14479 ühtlustamine, indikaatorite Antakse välja Alkoholi 3567273_Alkoholi_aastara püsivalt ülevaatamine aastaraamat amat_2015.pdf Alkoholituru- ja tarbimise uuring ning uuring elanike Alkoholi turu- ja tarbimise suhtumisest andmed ning uuring elanike alkoholipoliitikasse on läbi suhtumisest Tagatakse alkoholituru ja - viidud ja andmed alkoholipoliitikasse on tellitud, tarbimise seire avalikustatud ülevaade koostatud ja järjepidevus, tellitakse ja Sotsiaalministeeriumi püsivalt avalikustatud avalikustatakse andmed kodulehel Ministeeriumitevaheline töörühm kogunes kahel korral füüsiliselt, kolmas 2014. aastal toimub Ministeeriumitevaheline koosolek toimus ministeeriumite Ministeeriumitevaheline töörühm koguneb elektroonselt ning töörühm töörühm on kogunenud 4 ja vastavalt vajadusele ja regulaarselt on läbi viidud septembris ning suur alkoholipoliitika töörühm korraldab Alkofoorumi e. elektroonseid suur töörühm e Alkoholifoorum 1 korra, alkoholipoliitika osapoolte konsultatsioone. oktoobris oktoobris aastakoosoleku Alkoholifoorum viidi läbi  2016 tegevused 2016 tulemused 2017 tegevused Aastaraamatut „Alkoholi Aastaraamatut „Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud turg, tarbimine ja kahjud Eestis 2016“ trükiti ja Eestis 2016“ trükiti ja levitati alkoholiteemalise levitati Eesti eesistumise aastakonverentsi alkoholiteemalise Antakse välja Alkoholi toimumise ajaks, konverentsi toimumise aastaraamat novembris 2016. ajaks, okoobris 2017 Alkoholituru- ja tarbimise uuring ning uuring elanike suhtumisest alkoholipoliitikasse on läbi Tagatakse alkoholituru ja - viidud ja andmed Tagatakse alkoholituru ja - tarbimise seire avalikustatud tarbimise seire järjepidevus, tellitakse ja Sotsiaalministeeriumi järjepidevus, tellitakse ja avalikustatakse andmed kodulehel avalikustatakse andmed Ministeeriumitevaheline töörühm koguneb Tegevusi ei tomunud, vastavalt vajadusele ja alkofoorumi tavapärased Tegevusi ei planeerita korraldab Alkofoorumi e. osavõtjad paluti osalema seoses Eesti EL eesistumise alkoholipoliitika osapoolte TA alkoholi ja sellega seotud ürituste aastakoosoleku aastakonverentsil rohkusega Kommentaarid  ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja november 2017 Päevakorrapunkt nr „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ rakendusplaani 2013–2016 täitmisest perioodil 2015–2016 ning selle lisade täitmisest perioodil 2015–2016 „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ rakendusplaani 2013–2016 täitmise perioodi 2015–2016 aruanne koos ülevaadetega alkoholipoliitika rohelise raamatu, tubakapoliitika rohelise raamatu ning uimastipoliitika valge raamatu tegevustest perioodil 2015–2016, vigastuste ennetamise tegevuskava 2016. aasta tulemustest, HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast Eestis aastatel 2000–2016 ja vigastussurmadest ja –haigestumusest 2015. aastal. 1. Võtta teadmiseks tervise- ja tööministri esitatud aruanne „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ rakendusplaani aastateks 2013–2016 täitmisest perioodil 2015–2016 koos ülevaatega HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast Eestis aastatel 2000–2016 ja 2015. aasta vigastushaigestumuse ja –surmade analüüs. 2. Sotsiaalministeeriumil avaldada punktis 1. nimetatud aruanne koos lisadega ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas peaminister Heiki Loot riigisekretär  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020, 2015-2016 aasta aruanne I valdkond Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused AE 1. Sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises 2016. a planeeritud 2016. a tegelikud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus aastaks 2016 EA liik COFOG summa kulud AE 1/ eelarve kokku 1 683 413 1 706 457 M 1 Ebavõrdsuse vähendamine tervises läbi 0 0 sotsiaalmajanduslike mõjurite Suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid Allikas: Statistikaamet 1.1.1. Vajadustele vastava sotsiaalteenuste süsteemi kujundamine ja teenuste Sotsiaalteenuste süsteem vastab 10 0 0 pakkumisel uuenduste rakendamine, ennetavate meetmete ja vajadustele, ennetavad teenuse on välja juhtumikorralduse arendamine (lastele, perekonnas hooldamisel või arendatud asendushooldusel olevatele lastele eel- ja järelteenuste pakkumine); 1.1.2. Rehabilitatsiooniteenuste osutamise ümberkorraldamine, teenuste Rehabilitatiooniteenused on 10 0 0 kontseptuaalsete aluste väljatöötamine ümberkorraldatud 1.1.3. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise strateegia ÜRO puuetega inimeste konventsioon on 10 0 0 väljatöötamine ja ellurakendamine Eestis välja töötatud 1.1.4. Aktiivsena vananemise strateegia 2013-2020 elluviimine Aktiivsena vananemise strateegia 2013- 10 0 0 2016 tegevused on ellu viidud 1.1.5. Töövõime hindamise süsteemi välja töötamine ja sidumine Töövõime hindamise süsteem on 20 10 0 0 tööturumeetmete ning ravi- ja rehabilitatsioonimeetmetega väljatöötatud ja seotud tööturu- ja ravi- ning rehabilitatsioonimeetmetega 1.1.6. Tööturu osapoolte teadlikkuse tõstmine, mobiilse tööturualase Tööturuteenuste kättesaadavus on 20 10 0 0 nõustamise arendamine, riskirühmadele suunatud tööturuteenuste paranenud arendamine ja täiendamine 1.1.7. Soolise ebavõrdsuse vähendamine ja võrdõiguslikkuse edendamine Võrdsed õigused on tagatud ja sooline 20 10 0 0 ebavõrdsusvähenenud 1.1.8. Vanemlike oskuste arendamiseks efektiivsete teenuste väljatöötamine ja Teenused on väljatöötatud ja neid 20 10 0 0 pakkumine pakutakse 1.1.9. Riiklike erihoolekandeasutuste ja asenduskodude reorganiseerimine Ööpäevaringseid erihooldusteenuseid 41 10 0 0 saab u 2500 inimest. 1.1.10. Sotsiaalkindlustusskeemidega hõlmatud inimestele adekvaatse Riiklikud sotsiaalkindlustusmeetmed 10 10 0 0 sissetuleku tagamine vastavad Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksile (näiteks peab haiguse, töötuse ja emaduse korral peab hüvitis moodustama 45% kindlustatu varasemast töötasust, vanaduse, invaliidsuse ja toitjakaotuse korral 40% meeslihttöölise palgast) . Puuetega inimeste olukorra leevendamiseks määratakse ühekordsed sotsiaaltoetused seaduses sätestatud juhtudel. 1.1.11. Sotsiaalsete ja majanduslike näitajate dünaamika ja mõju tervisemõju Sotsiaalsete ja majanduslike näitajaid 20 10 0 0 seire, andmesüsteemi arendamine parandamaks sotsiaalsete näitajate kajastavad aruanded on iga-aastaselt tervisemõju jälgimist ja analüüsi esitatud, tervisemõju analüüs koostatud M 2 Rahvatervise valdkonna arendamine ja kogukondade ja 523 000 546 044 paikkondade võimestamine tervise edendamisel  Maakondlikud erinevused eeldatavas elueas sünnimomendil Allikas: Statistikaamet 1.2.1. Rahvatervise seaduse ja seotud õigusaktide uuendamine Rahvatervise seadus on uuendatud 20 07 0 0 1.2.2. Üldelanikkonna ja spetsialistide teadlikkuse tõstmine tervise alal ning Elanikkonna teadlikkus ja 20 07 0 0 rahvatervise spetsialistide täiendkoolitamine rahvatervisevaldkonnas töötavate inimeste kompetents on tõusnud 41* 07 29 800 52 511 1.2.3. Maavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja kogukondade tervisesuutlikkuse Maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste 20 07 100 000 101 502 arendamine. Tegevuskohapõhise tervisedenduse, sh tervistedendavate võimekus rahvastiku tervise hindamisel ja võrgustike, arendamine. analüüsimisel ja tõenduspõhise tervisedenduse elluviimisel on kasvanud. Tervisedendusega tegelevate organisatsioonide arv on kasvanud. 71 07 381 200 382 525 41 07 0 0 1.2.4. Üldhariduskoolides terviseteemade käsitlemise (uue õppekava Uue õppekava hindamine on läbiviidud ja 20 09 0 0 rakendamise) hindamine analüüsil põhinevad ettepanekud esitatud 1.2.5. Rahvatervise valdkonna uuringute läbiviimine Rahvastiku tervise kohta on olemas 20 07 12 000 9 506 regulaarne, järjepidev ja kõiki valdkondi kattev info 20 07 0 0 1.2.6. Paikkondadele ja asutustele ja organisatsioonidele relevantse Paikkondadel, asutustel ja 20 07 0 0 tervisestatistika kättesaadavaks tegemine, valdkonna uuringute ja organisatsioonidel on võimaldatud ligipääs analüüside tegemine, terviseprofiilide koostamise seiramine ja tõendusele tuginevale edendusalale infole, tagasisidestamine juhistele ja parimatele praktikatele, terviseuuringute tulemused ja statistika on paikkondadele suunatud kanalites avaldatud paikkonnaspetsiifiliselt, TAIl on paikkondlikest terviseprofiilidest ülevaade ning nende koostajatele antakse tagasisidet. M 3 Inimeste vaimse tervise toetamine 1 160 413 1 160 413 Suitsiidide suremuskordaja 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 1.3.1. Vaimse tervise kontseptsioonidokumendi koostamine. Vaimse tervise kontseptsioonidokument 20* 07 0 0 on koostatud.  41 07 0 0 1.3.2. Vaimse tervise teenuseid reguleeriva seadusandluse kaasajastamine. Vaimse tervise teenuseid reguleeriv 20 07 0 0 seadusandlus on kaasajastatud. 1.3.3. Vaimse tervise alase teadlikkuse suurendamine nii üldelanikkonna kui Veebipõhise vaimse tervise alane 20 07 0 0 haavatavate ja sidusgruppide hulgas, s.h haridustöötajate hulgas. infokanal on loodud, ellu on viidud vaimse tervise alast teadlikkust toetavaid teavitustegevusi, olulised sidusgrupid laste vaimse tervise toetamisel (haridus-, sotsiaal, lastekaitse, politsei jt töötajad) on kaasatud vaimse tervise keskuste võrgustikesse 41 07 0 0 1.3.4. Vaimset tervist toetavate teenuste arendamine ja osutamine, vaimset Loodud on neli regionaalset vaimse tervise 31 07 174 072 174 072 tervist toetavate tegevuste elluviimine keskust, arendatud välja rehabilitatsiooniteenus raske või püsiva psüühikahäirega lastele ning kaasaegsetel kommunikatsioonivahenditel põhinevad teenused üldelanikkonnale 41 07 986 341 986 341 1.3.5. Vaimse tervise uuringute läbiviimine Uuringud on viidud läbi ja tulemused 20 07 0 0 avalikustatud FM finantsmehhanism KOV kohalik omavalitsus TAI Tervise Arengu Instituut ÜRO Ühinenud rahvaste organisatsioon SoM Sotsiaalminsiteerium ESA Eesti Statistikaamet VTP Vaimse tervise poliitika VATEK vaimse tervise keskus Tähistuste mõisted SoM* Kulud kajastuvad Sotsiaalministeeriumi arengukavas SoM*** kulud kajastuvad 1.3.4. all TAI** Kulud kajastuvad 1.2.3 all Vastutaja Kaas- 2015. aasta tegevused 2015. aasta tulemused 2016. aasta tegevused (org) vastutaja Andmed 2015. aasta kohta avaldatakse 2016. aasta lõpus. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses 21,6% elanikkonnast ehk ligi 283 670 inimest, neist 19,6% mehed ja 23,3% naised SoM* Arendatakse, analüüsitakse ja Viidi läbi PRIDE koolituse Tegevused kajastatakse Heaolu arengukavas ja Laste ja pakutakse teenuseid analüüs ning koostati raport perede arengukavas. asendushoolduse teenuse (TAI). osutajatele. Perepõhise hoolduse osutajatele arendatakse ja pakutakse tugiteenuseid (nõustamine telefoni ja veebi teel, individuaalne ja grupinõustamine). Jätkatakse peres hooldajate ja asenduskodude kasvatajate koolitusi, arendatakse PRIDE koolitust. Seadusandlikult laiendatakse teenusesaajate sihtgruppi, kes saavad riigieealrvest teenuseid, lastele, kelle vanemate vanemlik õigus on peatatud (seadusemuudatus on menetluses, kavandatud jõustuma 1.01.2016) SoM* Sotsiaalhoolekande seaduse Sotsiaalhoolekande seaduse Tegevused kajastatakse Heaolu arengukava alaeesmärgi 1 või muudatuste vastuvõtmine. muudatused vastu võetud, 3 all. Seaduse rakendusmääruste rakendusmäärused kinnitatud. väljatöötamine (2015 lõpp). Seadusemuudatused jõustuvad 2016. Seaduse muutmise eelnõuga muudetakse rehabilitatsiooniteenuse sotsiaalset komponenti. SoM* "Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse Arengukava nimetust Tegevused kajastatakse Heaolu arengukava alaeesmärgi 3 all. ja võrdsete võimaluste arengukava muudeti: "Heaolu arengukava aastateks 2016-2023" eelnõu aastateks 2016-2023", eelnõu väljatöötamine ja esitamine on väljatöötatud ja esitatud Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. SoM* Tegevused toimuvad tegevuse Tegevused viidi läbi tegevuse Eraldi strateegiana ei jätkada, tegevused on jaotatud Heaolu 1.1.3 raames 1.1.3 raames arengukava erinevate alaeesmärkide alla. SoM* Töövõimereformi ettevalmistavad Töövõime hindamise Tegevused kajastatakse Heaolu arengukava alaeesmärgi 1 all. tegevused: töövõime hindamise metoodika on testitud ja metoodika testimine ja arendamine, arendatud. IT süsteemide IT süsteemide arendamine, arendamine: REDIS, TIS- asutustevahelise koostöö REDIS infovahetus ja ettevalmistamine ning muu sotsiaalse rehabilitatsiooni ettevalmistustöö. Vähenenud hindamisinstrumendi töövõimega inimeste töövõime elektrooniline lahendus on säilitamist, töötuse ennetamist, välja töötatu;.SKAIS2 töölenaasmist ja töökoha säilitamist arendamist alustati 2015, toetavate teenuste väljatöötamine. valmimistähtaeg 2017.a Vajalike rakendusaktide jaanuar. Asutustevahelise ettevalmistamine. koostöö on ettevalmistatud ning muu ettevalmistustöö korraldatud. Vähenenud töövõimega inimeste töövõime säilitamist, töötuse ennetamist, tööle naasmist ja töökoha säilitamist toetavad teenused on väljatöötatud. Vajalikud rakendusaktid on ettevalmistatud. SoM* Tööhõiveprogrammi 2014–2015 Tööhõiveprogrammi Tegevused kajastatakse Heaolu arengukava alaeesmärgi 1 all. rakendamine ning 2014–2015 on rakendatud Tööhõiveprogrammi 2016-2017 ning Tööhõiveprogrammi väljatöötamine. Tööturuteenuste 2016-2017 väljatöötatud. osutamise laiendamine Tööjõu mobiilsust toetavaid vanaduspensioniealistele tööturumeetmeid on inimestele, tööjõu mobiilsust arendatud, teenuseid toetavate tööturumeetmete laiendatud arendamine, noorte töötuse vanaduspensioniealistele, vähendamisele suunatud meetmete rakendatud on noorte töötuse rakendamine. vähendamisele suunatud meetmeid. SoM* Rakendatakse ESF programmi Palgalõhe vähendamiseks Tegevused kajastatakse Heaolu arengukava alaeesmärgi 4 all. „Soolise võrdõiguslikkuse jätkati meeste ja naiste edendamine 2011-2013“ ja Norra palgalõhe vähendamise toetustest kaasrahastatavat soolise tegevuskava elluviimist. Norra võrdõiguslikkuse ning töö ja Finantsmehhanismi pereelu ühitamise programmi ning programmist rahastatava Vabariigi Valitsuse tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja meeste palgalõhe töö ja pereelu tasakaalu vähendamiseks. Viiakse ellu edendamise programmi tegevused, mis tõhustavad soolise projekti raames avaldas võrdõiguslikkuse õigusnormide Statistikaamet kogumiku rakendumist, suurendavad „Soolise võrdõiguslikkuse asjakohaste siht- ja sidusrühmade näitajad“ ning töötas välja ja ja laiema avalikkuse teadlikkust avaldas avalikus soolise ebavõrdsuse ilmingutest, andmebaasis soolise nendega kaasnevatest palgalõhe näitajad aastate probleemidest ning soolise 2006–2013 kohta. Samuti võrdõiguslikkuse edendamise jätkati soolise vajadusest ja võimalustest, aitavad võrdõiguslikkuse ja võrdse vähendada sooliste stereotüüpide kohtlemise voliniku töö negatiivset mõju meestele ja toetamist, et viimane saaks naistele. pakkuda nõu ja abi diskrimineerimise ohvritele Toetatakse Vabariigi Valitsust ning tõsta teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse soolisest võrdõiguslikkusest. edendamise strateegia küsimustes Programmi hariduse nõustava soolise võrdõiguslikkuse valdkonnale keskendunud nõukogu tööd. projektide raames viidi läbi siht- ja sidusgruppide Töötatakse välja soolise uuringud, mille pinnalt töötati võrdõiguslikkuse edendamise välja ettepanekud strateegilise plaan (sh tervise õpetajahariduse õppekavade valdkonnas) "Sotsiaalse täiendamiseks, turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete täiendkoolituse koolituskavad, võimaluste arengukava aastateks metoodilised juhendmaterjalid 2016-2023" eelnõu väljatöötamise ja õppevahendid. Koolitati üle SoM* Tegevused viiakse ellu Laste ja Tulemused kajastuvad LPA Tegevused kajastatakse Laste ja perede arengukavas. perede arengukava 2012-2020 rakendusplaani aruandes. rakendusplaani 2014-2017 raames. "Imelised aastad" eelkooliealiste lapsevanemate vanemlusporgrammi piloteeritakse koostöös Tervise Arengu Instituudiga. Koolitati 17 eesti keelset grupijuhti (2014 aastal said koolituse 15 vene k grupijuhit), sõlmiti lepingud KOVidega, kes vanemluspogrammi pakkumist lapsevanematele korraldasid. Lapsevanemate koolitustega paralleelselt viidi läbi programmi mõju- uuringud. SoM* Lõpetatakse Valga paarisperemaja Valga ja Tilsi asenduskodude Tegevused kajastatakse Heaolu arengukava alaeesmärgi 3 all. ehitus ja Tilsi ja Narva ehitus on lõpetatud 2015. asenduskodu ehitus aastal ja asenduskodud antud üle kohalikele omavalitsustele. Sellega on riiklike asenduskodude reorganiseerimine lõpule viidud ja kõik riiklikud asenduskodud antud üle KOV- idele. Erihoolekandeasutuste reorganiseerimise määrus võeti vastu 14.09.2015 ja 8. oktoobril edastati Heaolu arengukava juhtkomiteele projektide valikukriteeriumide ja -metoodika osas koostatud hindamisjuhend, mis on aluseks investeeringute kava koostamiseks esitatud taotluste hindamisel. Täiendavalt on loodud võimalused teenuseosutamiseks 72 isikule. Institutsiooni ja deinstitutsionaliseerimise mõisted ja põhimõtted on Eesti jaoks sisustatud. Deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid arvestavad majutusüksuse kriteeriumid on välja töötatud. Valminud on ERF vahenditest rahastatavate ja mitterahastatavate SoM* Pensionikindlustust puudutavate Pensionid tõusid 2015.aastal Tegevused kajastatakse Heaolu arengukava alaeesmärgi 2 all. seaduste rakendamine (riikliku 6,3 protsenti, tulumaksu pensionikindlustuse seadus, langetamise tulemusena väljateenitud aastate pensionide tagatakse jätkuvalt pensionite seadus, soodustingimustel maksuvabastus. vanaduspensionide seadus); riiklike Tulumaksuvaba miinimum oli hüvitisi ja toetusi puudutavate 2015.aastal 374 euroni . seaduste rakendamine (riiklike Keskmine vanaduspension oli peretoetuste seadus, 44-aastase staažiga 375 vanemahüvitise seadus, elatisabi eurot Riiklikud pensionid ja seadus, tervishoiuteenuste hüvitised vastavad korraldamise seadus, riikliku sotsiaalkindlustuskoodeksi matusetoetuse seadus, ohvriabi standardile ja on õigeaegselt seadus, puuetega inimeste välja makstud. 1. jaanuarist sotsiaaltoetuste seadus, 2015. a on lapsetoetus pere sotsiaalhoolekande seadus); esimesele ja teisele lapsele riikidevaheliste 45 euroni kuus ja alates sotsiaalkindlustusalaste lepingute kolmandast lapsest 100 sõlmimine; sotsiaalkindlustusalase euroni kuus. koordinatsioonireeglistiku (EP määrus 883/04) rakendamine EL piires liikuvatele isikutele. SoM* Planeeritakse osalemist EL Eesti tegevused EL Eraldi tegevusi 2016. aastaks planeeritud ei ole. ühisprojektis tervise sotsiaalsete ühisporjektis on planeeritud. Jooksva tegevusena avaldatakse tervisestatistilised anded TAI determinantide kaardistamiseks, tervisestatistika- ja uuringute andmebaasis. analüüsiks ja meetmete väljatöötamiseks.  Aastate 2014/2015 keskmine maakondade vaheline näitaja erinevus oli 3,8 eluaastat – madalaim Ida-Virumaal (74,97 eluaastat) ja kõrgeim Tartumaal (78,77 eluaastat). Võrreldes aastate 2013/2014 (erinevus 4,05 eluaastat) ja 2012/2013 (erinevus 5,0 eluaastat) keskmise näitajaga on maakondlikud erinevused vähenenud. SoM* Uue rahvatervise seaduse eelnõu Rahvatervise seaduse eelnõu Rahvatervise seaduse eelnõu ja rakendusaktide kavandite (märts 2015) ja rakendusaktide väljatöötamine jätkub 2016. ettevalmistamine eelnõude valmimine aastal. 2015. aastal tutvustati eelnõu kontseptsiooni ning planeeritavaid muudatusi maakondlikele TAI SoM Südamenädala läbiviimine Läbi viidud 3 konverentsi ja 1. Rahvatervise valdkonna spetsialistide täiendkoolitused. maakondlike liikumisüritustega. 20 koolitust (kokku 571 2. Tervisedenduse konverents. TEIP (Tervist Edendava Idee osalejale), koostatud 6 3. Terviseinfo veebi arendamine. Projekt) konkurss koolituskava ja mahukas 4. Teemanädalate läbiviimine ja toetamine. "Intervention mapping" 5. Noorte projektide läbiviimine. (sekkumistegevuste kaardistamine) koolitusmaterjal. SoM TAI 20-26.04 toimus südamenädal "Sinu sammud loevad". Nädala jooksul toimus maakondades 397 liikumisüritust, mille tarbeks toodeti plakatid (A4 1966 tk ja A2 1216 tk), liikumispäevikud (51 696 tk) ja liikumiskettad (34 867 tk). TAI SoM Maakondades tervisedenduse Kõigi maakondade juures 1. Maakondade tervisedenduse toetamine ning kohalike tegevuste jätkumine. töötavad intersektoraalsed omavalitsuste (KOV) ja maakondade tervisedenduse Lasteaedade talvekool ja koolide tervisenõukogud (koostavad arendamine. suvekool (2015. aastal õpilastele) ja viivad ellu iga-aastaseid 2. Terviseprofiilide e-arenduse teostamine. fookusega toitumise teemal. tegevuskavu, viivad 3. Töökoha tervisedenduse teadlikkuse tõstmine ja võrgustiku Tööandjate ja töötajate teavitamine, regulaarselt läbi sisehindamisi laiendamine ja arendamine. koolitamine (ergonoomia, vaimne sh KOVide 4. Tervist edendavate haiglate (TEH) võrgustiku arendamine. tervis, toitumine, töökaaslaste tervisenõukogudes) motiveerimine tervisedendusele) ja Maakondade terviseprofiilid nõustamine töökohal tervise on uuendatud vähemalt 2011. edendamise osas. aasta andmetega ja TAI tegevuskava on täiendatud kuni aastani 2018 kümnes maakonnas (Harju, Hiiu, Järva, Lääne, Põlva, Rapla, Saare, Valga, Viljandi ja Võru mk). 2015. aasta terviseprofiili tegevuskava täitmine on hinnatud kõigis maakondades; Maakondade tervisedendajad on nõustanud oma paikkonna kohalikke omavalitsusi TAI tervisedendamise planeerimisel, arendamisel ja hindamisel (sh terviseprofiili ja tegevuskava koostamisel, KOV-de tervisemeeskondade moodustamisel); korraldanud kohalike omavalitsuste tervisemeeskondadele teabeüritusi; korraldanud tervisetähtpäevade - südamenädala tähistamise maakondades 2015. aasta HTM* Riiklike õppekavade läbiva teema Kasutusele on võetud läbiva 2016. aastaks tegevusi planeeritud ei ole. "Tervis ja ohutus" tervise alateema teema "Tervis ja ohutus" käsitlemise hindamise vahendite hindamise vahend II (välja töötatud HTM tellimusel Tartu kooliastmele (4.-6 klass). Ülikoolis) kasutuselevõtt Lisaks, toimusid üldhariduskoolides. läbirääkimised HTM-i, Tartu Ülikooli, Siseministeeriumi ja TLÜ vahel. Lepiti kokku töörühma moodustamises ja arendusseminari korraldamises 2016. aasta alguses. Lepiti kokku läbiva teema "Tervis ja ohutus" uuendamises ja hindamisvahendi koostamises III kooliastmele (7.-9. klass). SoM TAI 2015. aastal täpsustatakse Eesti Terviseuuringu andmed Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringuga seotud partneritega üle Terviseuuringu on täpsustatud, uuringu tegevused (TKU). avaldatavad väljundnäitajad ning tulemused avalikustatakse toimub andmete töötlemine 2016. aastal (andmed avaldatakse 2016. aastal) SoM TAI Terivsekäitumise uuringus 2014. TKU uuringut viiakse läbi aastal läbi viidud uuringu paaris aastatel (üle 2 aasta). tulemused avaldatakse 2015. aasta 2014 oli uuringuaasta. 2015 märtsis ning samal aastal koostati veebipõhiselt alustatakse 2016. a uuringu kogumikku standardtabelitest ettevalmistustega ja alustati aasta lõpu uue uuringu ettevalmistamisega. Järgmine TKU on 2016. aastal SoM TAI Tegevusi 2016. aastaks planeeritud ei ole . 0 0 2015. aasta andmetel oli suitsiidide suremuskordaja 100 000 elaniku kohta 14,8. Aasta varem oli antud näitaja 18,0. SoM ERSI Vaimse tervise ja heaolu Vaimse tervise ja Heaolu Vaimse tervise ja heaolu koalitsiooniga koostöö jätkumine koalitsiooni ( edaspidi VATEK) töö Koalitsioon tegutses 2015. vaimse tervise ja heaolu strateegiadokumendi koostamisel ja koordineerimine. Regulaarne aastal püsivalt ja dokumendist tulenevate poliitikasoovituste võimalikul koosolekute korraldamine. tulemuslikult. Aasta jooksul rakendamisel ministeeriumi tasandil. 2016.a I kvartalis toimub Rahvusvahelise vaimse tervise kogunes koalitsioon 9-le ümarlaud alusdokumendi üleandmiseks Sotsiaalministeeriumis, päeva tegevuste koordineerimine, koosolekule, mil käsitleti nii kus koostööarutelu tuleviku osas, kaasatud Riigikogu vaimse tervise messi korraldamine vaimse tervise sisulisi Sotsiaalkomisjon. Järgneb valminud strateegiadokumendi 10.oktoobril. VATEK alustab küsimusi kui valdkonna tutvustamine laiemalt. vaimse tervise poliitika ( VTP) arengus olulisi Koostöö jätkumine VATEK arendamise kui vaimse tervise alusdokumendi koostamist: organsiatoorseid muudatusi ja spetsialiste ja ekspertarvamust koondava 1. Aasta esimeses kvartalis toimub arenguid. Loodi ja täiendati katusorganisatsiooniga. Vaimse tervise ja heaolu koalitsiooniga vaimse tervise valdkonna VATEKi kodulehekülge. (edaspidi VATEK) ning selle liikmetega koostöö arendamine poliitikamonitooring projekti VATEK viis läbi Vaimse seoses vaimse tervise alaste teavitustegevuste planeerimise ja koostööpartneritest moodustatud Tervise Messi 10. oktoobril elluviimisega läbi aasta, kuid eriti vaimse tervise kuul ja töögruppides ning erinevaid koostöös Tallinna Ülikooliga. rahvusvahelisel päeval (10.okt). sihtgruppe arvestades (lapsed ja Messi külastas ligi 300 ERSI osalus jätkub EL Joint Actionis-Mental Health an noored; täisealised; eakad). inimest. VATEK alustas ka Wellbeing, projekt kestab kuni 31.01.2016 ning selle Planeeritakse kohtumised projektiga vaimse tervise eesmärgiks on toetada Euroopas vaimse tervise ja heaolu otsustajate ja poliitikakujundajatega strateegia loomiseks edendamist, vaimset häirete ennetamist ning vaimse häirega ning kutsutakse kokku (strateegia anti inimeste ravi ja sotsiaalse kaasatuse parandamist. Eesti on ekspertgrupp vaimse tervise Sotsiaalministeeriumile üle projektis esindatud kahes töölõigus: Depressiooni ja suitsiidide valdkonna ekspertidest, kes 17.03.2016) ennetamine ning e-tervis; Vaimne tervis koolides. Joint panevad paika Actionist tulenevaid poliitika soovitusi integreeritakse VATEK kontseptsioonidokumendi struktuuri koostatava vaimse tervise ja heaolu strateegia dokumenti. 2. Aasta II kvartalis toimub VTP alusdokumendi koostamine ja koostöökohtumised Sotsiaalministeeriumis ( arvestatakse ka paralleelselt koostatavat laste vaimse tervise kontseptsiooni, selles osas toimub koostöö) 3. III kvartalis toimub ümarlaud VTP alusdokumendi üleandmiseks Sotsiaalministeeriumis, kus koostööarutelu ka tuleviku osas, SoM*** Rahvatervise programmi projekti Kontseptsioon valmis 2015 Rahvatervise programmi projekti "Integreeritud teenuste "Integreeritud teenuste aasta lõpus, kuid 2016 I kontseptsiooni loomine laste vaimse tervise parandamiseks" kontseptsiooni loomine laste poolel on koostamisel raames on valminud laste vaimse tervise kontseptsioon, millele vaimse tervise parandamiseks" kontseptsioonile detailsem järgneb tegevuskava koostamine 2016.aastal, sh - 2 raames valmib laste vaimse tervise tegevuskava ja avalik hindamisvahendi kohandamine esmatasandil lastega kontseptsioon, sh tutvustamine toimub 2016 II töötavatele spetsialistidele. Hindamisevahendid: FFSS (family 1. analüüs olemasolevatest ja p/a functioning Style Scale) peretugevuste hindamiseks ja vajaminevatest teenustest ning KIDSCREEN-52 lapse heaolu hindamiseks. ettepanekud teenuste süsteemi ja õigusloome parandamiseks; SoM*** Koostatakse kontseptsioon Psühhiaatrilise abi seaduse Uue psühhiaatrilise abi seaduse eelnõu koostamine. tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande väljatöötamiskavatsus saadeti valdkondade üleselt, mis käsitleb minsiteeriumitevahelisele SoM ERSI isiku vabaduse piiramist ERSI osalus jätkub EL Jointerinevate kooskõlastusringile. Eesti Karskusliit viis ellu Rahvatervise programmi taotlusvooru – veebipõhiste vaimse ja- Actionis-Mental Health an „Passiivse joomise“ reproduktiivtervise alaste teenuste arendamine – projekte Wellbeing, projekt kestab kuni massimeedia kampaania, viiakse ellu vastavalt tegevus- ja ajakavale. 2016. aastal 31.01.2016 ning selle eesmärgiks sellega kaasnenud pikeneb projekt: Peaasjad "Peaasi.ee – Eesti noorte vaimse on toetada Euroopas vaimse kommunikatsiooniga tervise alane e-nõustamine, veebiplatvorm ja e-lahendused". tervise ja heaolu edendamist, õnnestus termin ja sellega Projekti tegevused lõppevad 28.02.2016. vaimset häirete ennetamist ning kaasnev sisuline pool tuua Rahvatervise programmi taotlusvooru "Tervist edendavad vaimse häirega inimeste ravi ja ühiskonna tähelepanu alla ja sotsiaalkampaaniad ja koolitused" Projektid on ellu viidud sotsiaalse kaasatuse parandamist. seeläbi mõjutada ka inimeste vastavalt ajakavale. 2016. aastal pikeneb Terve Eesti SA Eesti on projektis esindatud kahes hinnanguid ja suhtumisi. projekt „Sotsiaalne liikumine Joome poole vähem!“ tegevused töölõigus: Depressiooni ja Terve Eesti SA viis ellu toimuvad kuni 29.02.2016.Tervist edendavate töökohtade suitsiidide ennetamine ning e-tervis kampaania „Joome poole võrgustiku tegevused jätkuvad 2016. aasta riigieelarvest: ning Vaimne tervis koolides. vähem“, toimus massimeedia Rahvatervise programmi kampaania, koolitati taotlusvooru "Tervist edendavad kõneisikuid, noori ja SoM*** TAI koolitused TET võrgustikele vaimse tervise teemadel on sotsiaalkampaaniad ja koolitused" lapsevanemaid (kampaania korraldatud. KOV sotsiaaltöötajate teadlikkus on erinevate raames toetatakse projekte, mis on lõpp veebr. 2016) psüühikahäireteja nend emärkamise osas kasvanud. suunatud 1. sotsiaalkampaaniatele Koolitused SoM Vaimse tervise keskused Loodud regionaalsed laste Lastepsühhiaatria statsionaarsete ja ambulatoorsete teenuste keskenduvad sidusvaldkondade vaimse tervise keskused osutamise jätkumine regionaalsetes (Tallinnas, Tartus, Pärnus võrgustikutöö edendamisele (sh. Tallinnas, Tartus, Pärnu ja Ida- ja Ida- Virumaal) vaimse tervise keskustes ja maakondlikes sotsiaal- ja haridussektori Virus panustavad kabinettides. Regionaalse vaimse tervise keskuste arendamise spetsialistid). võrgustikutöö edendamisele projektide tegevused on 2016. aastal suunatud personali sotsiaal-, haridus- ja koolitamisele keskustes ja koostöö arendamisele siduserialade esmatasandi tervishoiu spetsialistidega sotsiaal- ja haridussektorist. Laste vaimse spetsialistide hulgas. tervise keskuste kontseptsiooni eestvedamiseks on Toimunud on erinevaid laste moodustatud juhtgrupp regionaalsete vaimse tervise keskuste vaimse tervise alaseid esindajatest. koolitusi ning pakutud Tallinna laste vaimse tervise keskuse loomise projekti jooksul supervisiooni laste vaimse piloteeritud mobiilse kriisiabi teenus on 2016. a Eesti tervise probleemide Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus. varajaseks märkamiseks ja Jätkub integreeritud pikaajalise rehabilitatsiooni- ja õigeaegseks sekkumiseks. erihoolekandeteenuse piloteerimine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, nii vabatahtlikkuse kui ka kohtumääruse alusel. Projekt viiakse ellu vastavalt ajakavale, sh toimub rehabilitatsiooniprogrammi koostamine I kvartalis 2016 ja piloteerimine 2016. aasta lõpuni ning teenuse hindamine projekti SoM Tallinna laste vaimse tervise Tallinna Laste Vaimse elluviija, Sotsiaalkindlusameti poolt. keskuse ehituse valmimine (2015 Tervise Keskus valmis III kvartalis). Lastepsühhiaatria augustis 2015, kuhu lisandus teenuseid osutavad regionaalsed täiendavalt 15 statsionaarset vaimse tervise keskused (VTK) voodikohta väikelastele ning Tallinnas, Tartus ja Pärnus noorukite söömishäiretele. (Tallinnas kuni aprill 2016, Tartus ja Kõik laste vaimse tervise Pärnus kuni dets. 2015). Ida-Viru keskused jätkasid VTK keskendub personali lastepsühhiaatria teenuste koolitamisele ja meeskondade osutamist, muuhulgas loodi arendamisele ambulatoorsete ambulatoorsete lastepsühhiaatria teenuste lastepsühhiaatria teenuste osutamiseks tulevikus (jooksvalt osutamiseks maakondlikud kuni projekti lõpuni dets. 2015). laste vaimse tervise kabinetid Integreeritud pikaajalise Lõuna-Eestis Valga, Põlva ja rehabilitatsiooni- ja Lõuna-Eesti haigla juurde erihoolekandeteenuse piloteerimine ning Ida-Virumaal Narva ning raske ja püsiva psüühikahäirega Ida-Viru Keskhaigla juurde. lastele, nii vabatahtlikkuse alusel 2015a lõpuks valmis laste SoM ERSI Kolme varem läbiviidud projekti Rutiinselt kogutud andmed on Suitsiidi sooritaja profiili uuringu ettevalmistamine. Tegevus (SEYLE, WE-STAY ja SUPREME) avaldatud TAI tervisestatistika tuleneb Riigikantselei vigastuste rakkerühma raportist. tulemuste põhjal laste ja noorte ja -uuringute andmebaasis: 2016. aasta keskpaigaks koostatakse uuringu lähteülesanne, vaimse tervise kaardistamine. 14.09.2016 Statistika töötatakse välja metoodika ja aasta II pooles koostatakse Projekt lõpeb 31.05.2015. 2015 avaldamine: psüühika- ja hankedokument. Uuring ise viiakse läbi 2017. Uuringu aastal on plaanis: kolme projekti käitumishäired (2015. aasta metoodika osa välja töötamisse kaasatakse Tervise Arengu andmete analüüsi põhjal raport andmed); Instituut ja Maailma Terviseorganisatsioon. (peatükid, andmetega, pigem 23.11.2016 Statistika polulaarteaduslikus keeles) avaldamine: Registreeritud kirjastatuna koostöös Tallinna esmashaigusjuhud (sh. Ülikooli Kirjastusega (sari Vita vigastused, mürgistused ja Salubris); üle-Eestiline konverents muud välispõhjuste toime projekti tulemuste tutvustamiseks; tagajärjed). raportide tutvustamine poliitikakujundajatele, teadlaskonnale, spetsialistidele ja huvigruppidele, sh projektides osalenud koolides (kirjalik/suuline); projekti tulemuste alusel meediatöö.  2016. aasta tulemused Andmed 2016. aasta kohta avaldatakse 2017. aasta lõpus. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses 21,3% elanikkonnast, mis on 0,3% vähem kui aasta varem. Naiste hulgas oli antud näitaja kõrgem, kui meestel olles 23,3%, samas kui meestel oli see 18,9%. Naistel jäi antud näitaja 2015. aastal samale tasemele kui aasta varem, meestel toimus aga olukorra paranemine (-0,7%). Aastate 2014/2015 keskmine maakondade vaheline näitaja erinevus oli 3,8 eluaastat – madalaim Ida-Virumaal (74,97 eluaastat) ja kõrgeim Tartumaal (78,77 eluaastat). Võrreldes aastate 2013/2014 (erinevus 4,05 eluaastat) ja 2012/2013 (erinevus 5,0 eluaastat) keskmise näitajaga on maakondlikud erinevused vähenenud. 2015/2016. aasta andmeid ei ole maakonniti veel avaldatud. Jätkus rahvatervise seaduse eelnõu väljatöötamine, lähtudes põhimõttest „tervis igas poliitikas“. Valmisid eelnõu ja seletuskirja, sh rakendusaktide kavandid. Seoses haldus- ja riigireformiga toimusid Rahandusministeeriumiga arutelud, et määrata kindlaks maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse ülesanded ja rahastamine. Norra grandi tegevuste jätkamine - viidi lbi 10 koolitust 181 osalejale (KOV juhtide motivatsioonikoolitused, tervis igas poliitikas koolitused KOVide spetsialistidele, kohalike elanike kaasamise ning huvikaitse koolitused, tõenduspõhiste sekkumiste koolitused ning tervise edendamise koolitused sotsiaaltöötajatele). 2. Tervisedenduse konverents 2016: Toitumine ja suutervis inimese elukaare vältel toimus 03.06.2016, osales 400 inimest. http://www.terviseinfo.ee/et/sundmused/event/1614-tervisedenduse-konverents-2016- toitumine-ja-suutervis-inimese-elukaare-valtel 3. Toimus terviseinfo.ee veebi jooksev täiendamine, anti välja 8 uudiskirja. 4. Südamenädala formaati uuendati ja see viidi läbi südamekuuna aprillikuu jooksul. TAI oli ürituse koordineerija ja ja jagas infot. Korraldati 772 liikumisüritust üle Eesti. 5. TEIP (Tervist Edendava Idee Projekti) konkursi ramaes viidi ellu 2015. aastal valitud projektid. 2016. aasta konkursil osales 45 projekti, mis viiakse ellu 2017. aastal. 1-2. Kõigis maakondades viidi läbi TAI kampaaniate toetavaid tegevusi (südamekuu, köögiviljakampaania, suitsuprii). 5 KOVis valmis terviseprofiil, 7 uuendas oma terviseprofiili ning 2 koostas profiilile uue tegevuskava. Koostööpartnerite võrgustikule viidi läbi seminare, aktiivkoolitusi, supervisioone ja suvekoole. Sihtrühmapõhiseid pikaajalisi tervisetegevusi pakuti lastele, lapsevanematele, eakatele ja puuetega inimestele. Maakonna tervisenõukogud viisid läbi oma tegevuse kohta sisehindamise ja koostööd tehti maakonna turvalisuse nõukoguga. 3. Terviseprofiili e-arendus sh keskkonnale eraldi kujunduslahenduse loomine ja sisse viimine, piloodi baasil indikaatorite sisestamis- ja esitluskeskkonna täiendamine ja parandamine; TAI-le keskkonna administreerimisvõimaluste loomine, kirjeldavate indikaatorite formaadi loomine ja lisamine. Koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonnaga laste ja perede heaoluprofiili indikaatorite väljatöötamine ja piloteerimine, indikaatorid integreeritakse e-profiili. Valimise tähtaeg on 2018 aasta. 4. TET võrgustikuga liitus 16 uut organisatsiooni. Töötati välja teemaleht ning koostati artklid 10 tervisekalendri teemakuuks. 5. Teabevahetus haiglate TEH koordinaatoritega toimus internetis, ettevalmistumaks rahvusvaheliseks HPH konverentsiks ja TEH suvekooliks 2016. Eesti TE haiglate delegatsiooni osales 24ndal Rahvusvahelisel HPH konverentsil juunis USA-s, viidi lbi Eesti TEH Võrgustiku suvekool 95 osalejale. 2016. aasta TEH võrgustiku põhiteemad olid: kliiniline tervisedendus (tervishoiuteenuse kvaliteet ja patsiendi ohutus); eakasõbralik haigla; tubakavaba tervishoiuteenus; terviseharitus tervishoiuorganisatsioonis jt. Alates 01.01.2017 on Eesti TEH Võrgustiku koordineerivaks keskuseks Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut ja rahvuslikuks koordinaatoriks Kaja Põlluste, MD, PhD (TÜ kliinilise meditsiini instituudi vanemteadur) Uuring on läbi viidud, standardtabelid avalikustatakse märtsis 2017 2016. aasta andmetel oli suitsiidide suremuskordaja 100 000 elaniku kohta 13,9. Aasta varem oli antud näitaja 14,8 ning 2014. aastal 18,0. VATEK poolt valmis vaimse tervise strateegia, mis lähtub elukaarepõhisest lähenemisest - lapsed/noored; tööealine elanikkond ja eakad ning kirjeldab soovitused edenduse; ennetuse ning ravi ja rehabilitatsiooni valdkonnas. Strateegia dokumenti tutvustati ka ministeeriumis. 2016. aasta lõpuks valmis integreeritud laste vaimse tervise teenuste kontseptsioon koos edasise tegevuskavaga. Lisaks kohaldati projekti raames 4 hindamisvahendit, mis on mõeldud spetsialistidele, kes oma töös puutuvad kokku vaimse tervise probleemidega laste ning noortega. Valmis ka täiendkoolitusprogramm esmatasandil töötavatele spetsialistidele laste vaimse tervise probleemide õigeaegseks märkamiseks ning sekkumiseks. Lisaks alustati laste tervisekontrolli juhendi kaasajastamisega, kus fookus on just laste vaimsel tervisel. Juhend valmib 2017. aasta lõpuks. Rahvatervise programmi raames valmis 2 vaimse tervise alast veebikeskkonda peaasi.ee ja enesetunne.ee. Veebikesskonnad on toimivad ka pärast projektide lõppemist. 2016 I kvartalis lõppes ka TESA poolt läbiviidud sotsiaalkampaania "Joome poole vähem". Vt TET tegevuste ülevaadet tegevuse 1.2.3 all Laste vaimse tervise kabinettide teenus on lisatud EHK tervishoiuteenuste loetellu alates 01.2017 nimega Raviplaani koostamine või muutmine ravimeeskonna poolt (meeskonnas kaks liiget) koodiga 7627. Projektide sisutegevused lõppesid 31.12.2016, v.a Tallinna Lastehaigla, mille projekti pikendati 31.03.2017. Toimusid läbirääkimised TAIga vaimse tervise keskuste/kabinettide arendustegevuste koordineerimiseks lähitulevikus. Lõppes SKA projekt, mille tulemusena kinnitati erihoolekandeteenuse reh.programm ja valmisid juhendid pikaajalise reh.teenuse osutamiseks raske psüühikahäiretega lastele. Uuring on planeeritud valmima 2018. aasta kevadel. II valdkond Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng AE 2. Laste ja noorte suremus ning psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest pos 2015. a planeeritud 2015. a tegelikud 2016. a planeeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus aastaks 2016 EA liik COFOG summa kulud summa AE 2 / eelarve kokku 29 436 493 28 691 513 31 395 486 M 1 Reproduktiiv- ja imikute tervise 3 311 193 2 617 497 2 848 986 edendamine Imikusuremuskordaja (alla 1- aastaste laste surmade arv aastas 1000 elussündinu kohta) Allikas: Statistikaamet 2.1.1. Imikute rinnaga toitmise edendamine Rinnaga toitmise edendamise Eesti 20 07 0 0 6000 komitee poolt planeeritud tegevused on läbi viidud. 2.1.2. BFHI (Beebisõbralike haiglate) põhimõtete Täiendõpet on võimaldatud 700 -le 56 07 0 0 0 rakendamiseks meditsiinitöötajate meditsiinitöötajale (sünnitusosakondade ettevalmistamine personal ja pereõed) 2.1.3. Viljatusravi kättesaadavuse tagamine Viljatusravi on sihtgrupile kättesaadav 20 07 1 630 193 1 519 497 1 611 986 2.1.4. Sünnituseelne- ja raseduskriisi Raseduskriisi nõustamis- teenus on 51 07 55 000 55 000 55 000 nõustamine riskirühmale kättesaadav 2.1.5. Noorte reproduktiivtervisealane Reproduktiivtervisealane nõustamine on 51 07 1 126 000 1 043 000 1 176 000 nõustamine ja seksuaalsel teel levivate tagatud igas maakonnas haiguste ennetamine 2.1.6. Rasedate sünnieelne diagnostika ja Toimub vastavalt vajadusele 51 07 500 000 0 vastsündinute skriiningud 2.1.7. Seirata ja hinnata regulaarselt rahvastiku Imikute tervisenäitajate ja mõjurite 20 07 0 0 0 reproduktiivtervise ja imikute regulaarne seire on teostatud ja tulemused tervisenäitajate ja mõjurite regulaarne hinnatud seire ja hindamine M 2 Eelkooliealiste laste tervise 21 719 500 21 657 361 23 682 500 edendamine Aasta jooksul tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga liitunud uute lasteaedade arv Allikas: Tervise Arengu Instituut 2.2.1. Ennetustöö tõhustamine laste hammaste DMF indeks 12 -aastastel lastel 51 07 21 704 000 21 581 000 23 667 000 tervise tagamisel 2.2.2. Koolieelsete lasteasutuste võimekuse Koolieelsete lasteasutuste võimekus laste 51 07 60 361 15 500 suurendamine laste tervise ja heaolu tervise ja heaolu edendamisel on edendamisel suurenenud. Võrgustikuga liitunud asutusi ei saa siin kasutada indikaatorina, kuivõrd võrgustikud on I valdkonna all  20 07 15 500 16 000 0 2.2.3. Väikelaste arengu- ja tervise-näitajate ning Väikelaste tervisenäitajate ja mõjurite 20 07 0 0 0 nende mõjurite regulaarne seire ja regulaarne seire on teostatud ja tulemused hindamine. hinnatud M 3 Kooliealiste laste ja noorte tervise edendamine 4 405 800 4 416 655 4 864 000  Aasta jooksul tervist edendavate koolide võrgustikuga liitunud uute koolide arv Allikas: Tervise Arengu Instituut 2.3.1. Õpilaste koolist väljalangemise Õpilastele on tagatud toetav süsteem 20 09 0 0 0 ennetamine: nõustamiskes-kuste nõustamiskeskus-te, huvikoolide toetamise, huvikoolide arendamise, noorte teenusteja noorte tervisekasvatusliku tervisekasvatuslike koolituste kaudu koolituste kaudu 2.3.2. Koolide võimekuse suurendamine laste ja Koolide võimekus laste ja noorte tervise 20 07 80 800 75 918 230 800 noorte tervise edendamisel ning heaolu edendamisel on suurenenud  51 07 0 0 0 2.3.3. Koolitervishoiuteenuse osutamine Teenus on kättesaadav kõigile õpilastele, 51 07 4 319 000 4 338 000 4 604 000 sh eri- vajadustega õpilaste koolis 2.3.4. Laste ja noorte terviseuuringute läbiviimine Koolilaste tervisekäitumise uuring ja uuring 20 07 6 000 2 737 6 000 laste varajase arengu hindamiseks on perioodiliselt läbi viidud 2.3.5. Laste ja noorte tervisenäitjate mõjurite Laste ja noorte tervisenäitajate ja mõjurite 20 07 0 0 23 200 regulaarne seire ja tulemuste hindamine regulaarne seire on teostatud ja tulemused hinnatud Lühendid EHK Eesti Haigekassa BFHI BabyFriendly Hospital Initiativ DMF Decay-missing-filled index HBSC Health Behaviour in School-aged Children HTM Haridus- ja Teadusministeerium SoM Sotsiaalministeerium TKU Tervisekäitumise Uuring TIS Terviseinfosüsteem THT Tervishoiuteenused Tähistuste mõisted * vahendid on kajastatud asutuse üldkuludes *** 2014-2016 toimub tegevus AE 5 tegevuse 5.2.6. osana. a tervisele järjest positiivsema hinnangu 2016. a tegelikud Vastutaja Kaas- 2016. aasta tegevused 2016. aasta tulemused kulud (org) vastutaja 32 441 527 2 785 212 2016. aastal oli imikusuremuskordaja 1000 elussünni kohta 2,3, mis on madalam kui aasta varem (2,5). 5805 SoM 1. Komitee töö toimib sihipäraselt ja eesmärgistatult, koosolekud Toimus 5 korralist koosolekut ning 2 kohtumist Terviseametiga, et arutada koostööd toimuvad vähemalt 4 korda aastas; sünnitusmajade BFHI tunnustamiseks 2017. aastal. Viidi läbi 14 sünnitusabi teenust 2. Teavitustöö on planeeritud ja elluviidud, sh rahvusvahelise osutava raviasutuse kaardistamine, et hinnata nende vastavust BFHI põhimõtetele. rinnaga toitmise nädala tegevused. Tulemusi esitati Perinatoloogia Seltsi aastakonverentsil. 0 SoM BFHI arendamiseks on moodustatud nõukoda ning kaardistatud 2016. aastal ühelegi haiglale sünnitusmajade BFHI tunnustust ei antud. haiglad on läbinud sertifitseerimisprotsessi. 1 548 407 SoM Viljatusravi on sihtgrupile kättesaadav. Viljatusravi on sihtgrupile tagatud. 2016. aastal teostati 1434 naisele (aasta varem 1428 naisele) kokku 3831 viljatusraviprotseduuri (aasta varem 3665 protseduuri).  55 000 EHK*** Teenuse sihtgrupp on saanud asjakohast nõustamist 2016. aastal oli projekti esmaseks eesmärgiks pakkuda raseduskriisi nõustamist läbi ämmaemanda, naiste- ja perearsti suunamisel. tervishoiutöötaja suunamise vähemalt 3500 korral. Saatekirja alusel sai projekti raames nõustatud 1597 erinevat isikut kokku 3630 korral. 1 176 000 EHK Eelarves planeeritud noored on nõustatud. Eelarve vahendeid noorte nõustamiseks kulus 1 110 tuhat eurot ning nõutatud sai 28 669 noort. Eesti Haigekassa poolt rahastatavad noorte seksuaaltervist edendavad teenused on aidanud parandada meie noorte seksuaaltervise näitajaid, mis väljenduvad 15–19- aastaste sündimuskordaja ja legaalselt indutseeritud abortide abortiivsuskordaja languses vanuses 15–24 eluaastat, samuti korduvabortide esinemissageduse ja seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse esmahaigestumuse languses ning ühtlasi lasknud meie riigil rahvusvaheliselt silma paista paljudes teemaga seotud valdkondades. 0 EHK Fenüülketonuuria ja hüpotüreoosi uuringud ja Vastsündinute Eestis on nimetatud haruldaste haiguste ekspertkeskusteks 2 haiglat - TÜK ja ITK, kuulmisuuringud toimuvad tegevuse AE 5 tegevuse 5.2.6. mis on saanud ka täisliikme staatused ERN võrgustikes. osana  0 SoM* Rahvastiku reproduktiivtervise, imikute tervisenäitajate ning Vastavad andmed on esitatud TAI andmebaasis - mõjurite seire ja hindamine on teostatud. http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__01Esma Andmed avaldatud. shaigestumus/EH20.px 24 797 820 2016. aastal liitus võrgustikuga 14 lasteaeda. 24 656 000 EHK Laste tervisliku arengu osas jätkame 2016. aastal laste Hambahaiguste ennetuse ja raviga oli 2016.aastal hõlmatud sihtrühma noortest 71,6 hammaste tervise kampaania ja teavitustegevustega. %. Haigekassa hambaravi eelarve sisaldab peamiselt alla 19- Kõigi 3-19 aastaste laste hõlmatus oli 2016.aastal oli 60%. aastaste isikute hambaravi ja hambahaiguste ennetamise Kõige kõrgem oli 2016. aastal hõlmatus Saaremaal (74%), Jõgevamaal (73%) ja kulusid. Prioriteediks on laste hambahaiguste ennetuse ja ravi Tartumaal (71%). Kõige madalam aga Ida-Virumaal (57%) ja Valgamaal (59%). teenuste vajadusele vastav kasutamine ja hõlmatuse Olulist mõju hõlmatuse tulemustele annab lepingumahtude täitumine ning suurendamine kõigis earühmades. Eesmärgiks on võetud, et lepingupartnerite olemasolu maakonnas. Esimesel juhul saavad mahud kiiresti täis iga laps käiks aastas vähemalt korra hambaarsti juures ning kõik soovijad arsti juurde ei pääse. Teisel juhul puudub võimalus hambaarsti sõltumata sellest, kas talle ostutatakse ennetuse või ravi valida, sest teenusepakkujaid on vähe või pole üldse. teenust. Selleks ei piira me ennetusteenuste osutamist ainult Eelarve täitmine 95%. õigusaktides ettenähtud vanusrühmadele (3, 6, 7, 9, 12, 14 ja 15) vaid toetame lisaks pere- ja kooliõdede poolt laste hambaarsti tervisekontrollidele suunamisele ka lapsevanemate algatusel laste hammaste kontrolli pöördumist. - Valmistatakse ette uusi juhend- ja koolitusmaterjale kooliõpetajatele; - Veebilehe kiku.hambaarst.ee kasutajasõbralikumaks muutmine. Jätkub koostöö Eesti Hambaarstide Liiduga. 15500 EHK TAI 1. Terviseõpetus ja -kasvatus lasetaias. Eesti Haigekassa„Tervise edendamine lasteaias ja koolis“ projekti eesmärk on 2. Psühhosotsiaalse keskkonna hindamise e-lahendus. arendada tervist toetavat keskkonda lasteaedades ja koolides ning tõsta laste 3. Koolitused lapse vaimse tervise valdkonnas. tervislikule arengule suunatud tegevuste elluviimise suutlikkust. Projekti raames viidi 4. Erivajadustega laste integreerimise toetamine lasteaias ja üle Eesti läbi eesti- ja venekeelsed koolituspäevad neljal erineval teemal. Valminud koolis. on esmaabi õppematerjalid ning tugivõrgu arendamise kaudu on suurendatud diabeeti põdevate laste toimetulekut haridusasutustes. Lisaks sellele hinnati ja analüüsiti haridusasutuste personali toimetulekut diabeediga lapse toetamisel. Tervise Arengu Instituut: 1. Viidi läbi 12 koolitust kokku 332 osalejale teemadel: - Tervisedendus ja -kasvatus lasteaias; - Laste sotsiaalsete oskuste kujundamine; - Lapse seksuaalne areng ja seksuaalkasvatus; - Kuressaares toimus laste vaimse tervise toetamise koolitused. 2. Toimiv koolieelsete lasteasutuste psühhosotsiaalse keskkonna (PSKK) hindamise töövahend http://www.terviseinfo.ee/et/toeoevahendid/toovahendid/lasteaia- psuhhosotsiaalse-keskkonna-hindamise-toovahend Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL) võrgustiku suvekool „Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustik – 15 tegusat aastat“ toimus 15.-16.juuni 2016 Nelijärvel vt http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/lasteaias/tervist-edendavate- lasteaedade-tel-vorgustik/vorgustiku-suvekoolid  3. Koolitused lapse vaimse tervise toetamiseks lasteaias 4 erineval teemal kokku 24 141 820 TAI SoM koolituspäeva toimusid Tallinnas, Tartus, Paides, Pärnus, Jõhvis vene keelse tõlkega ja Kuressaares: - Laste väärkohtlemine ja laste väärkäitumine - mis on mis? - Suhtlemine laste ja vanematega. - Arengulise erivajadusega lapse märkamine ja toetamine. - Psüühiline trauma ja kaotus lapse pilgu läbi. Kokku on koolitatud laste vaimse tervise toetamise teemal 606 koolieelse lasteasutuse töötajat. Kuressaare 4 koolitust rahastati riigieelarvelistest vahenditest. 4. Diabeeti põdevate laste toimetuleku suurendamine haridusasutustes tugivõrgustiku arendamise kaudu: • 5 diabeedi- ja kooliõe poolt on koolitatud ja nõustatud kokku 768 haridusasutuse töötajat, lapsevanemat ja last/noort 451 h ulatuses 18 erinevas lasteaias ja 17 koolis (Tallinn, Tartu, Pärnu, Harju-, Rapla-, Lääne-Viru-, Saaremaa). • Diabeedi- ja kooliõed on osutanud teenust 38 diabeediga lapsele vanuses 3-14 eluaastat sh 13 tüdrukule ja 25 poisile ning nõustanud 38 lapsevanemat. • 38 diabeeti põdevat last vanuses 3-14 eluaastat on toetatud lasteaias või koolis ja antud asutuse personal oskab kroonilise haigusega toime tulla. • 4 diabeedi- ja kooliõde ning 23 Terviseameti inspektorit osalesid koolitusel "Diabeediga lapse toitlustamine haridusasutuses. NutriData programmi kasutamise võimalused haridusasutuste juhendamisel". On olnud edukas koostöö Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühinguga, kes on toetanud 0 SoM* Rutiinselt kogutud andmed avaldatakse TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis: 04.10.2017 Statistika avaldamine: päeva- ja haiglaravi põhjused ja kestus (2016. aasta andmed); 25.10.2017 Statistika avaldamine: arsti ja õe ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid (2016 aasta andmed); 25.10.2017 Statistika avaldamine: registreeritud esmashaigusjuhud (2016. aasta andmed); 27.09.2017 Statistika avaldamine: Imikute rinnapiimaga toitmine (2016. aasta andmed). EHK ennetuse projektide tulemused avaldatakse HK kodulehel: https://www.haigekassa.ee/et/partnerile/raviasutusele/haiguste-ennetus-ja- koolitervishoid/ennetuse-projektide-tulemused. 4 858 495 0 HTM* SA Innove 1. Alates 1.09.2014 töötavad kõigis maakondades Rajaleidja Aasta jooksul on õppenõustamisteenust osutatud 8 629 juhtumil ning keskused, kus osutatakse lõimitult järgmisi nõustamisteenuseid: karjääriteenuseid 22 007 juhtumil. Nõustamisteenuseid on saanud 17 275 - eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja lapsevanemat, haridustöötajat ja kõrgharidustasemel hõivatud olnud noort. psühholoogiline nõustamine Rajaleidja keskuses (II tasand) ning 241 spordikoolis õpib spordi valdkonna õppekavadel kokku 38 810 7–26-aastast lisaks eripedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine alla 350 noort. Lisaks spordikoolidele pakuvad sportimisvõimalusi veel 57 huvikooli ning õpilasega kohalike omavalitsuse koolides (I tasand); nende huvikoolide spordi valdkonna õppekavadel õpib 4782 noort. Kokku õpib spordi - karjäärinõustamine ja karjääriinfo vahendamine Rajaleidja valdkonna õppekavadel 42 374 7–26-aastast noort, kelle hulgas on ka neid noori, kes keskuses (II tasand). õpivad rohkem kui ühel spordi valdkonna õppekaval ja/või mitmes erinevas Rajaleidjate keskuste tööd toetatakse ESF ja RE vahenditest. huvikoolis. Viide noortele, kes ei õpi ega tööta (2016. aasta oodatavate tulemuste 2. Viiakse ellu tegevusi Elukestva õppe strateegia Õppe- ja lahtris) ei ole antud tegevuse puhul asjakohane. karjäärinõustamise programmi 2016-2019 ja Noortevaldkonna programmi 2016-2019 raames. 233 541 TAI SoM 1. Koolituste ja teabepäevade läbiviimine haridusasutuste 1. Viidi läbi koolitus- ja teabepäevad haridusasutuste töötajatele järgmistel teemadel: töötajatele. 1) Juhendmaterjali "Soovitused uimastiennetuseks ja uimastitega seotud juhtumite 2. Käsiraamatute ja õppematerjalide koostamine. lahendamiseks koolis" teabepäevad koolidele, läbi viidud koostöös Politsei- ja 3. Toitumise ja liikumise õpetajaraamatu koolitused. Piirivalveametiga. Toimus 13 infopäeva kokku 194 inimesele. 4. Projekti "Tark vanem" tegevuste elluviimine. 2) 15 uimastiennetuse õpetajaraamatu koolitust kokku 249 inimesele. 3) Tervisedenduse baaskoolitus koolidele "Kuidas saada ja jääda tervist edendavaks kooliks" 54 inimesele. 4) "Esmase abi praktilise õppe läbiviimine I-III kooliastmes", koolitus kooliõdedele, kokku 16 inimesele. Osaliselt rahastatud EHK projekti "Tervise edendamine lasteaias ja koolis" vahenditest. 2.Toimus uimastiennetuse õpetajaraamatu vene keelse versiooni sisuline toimetamine, kujundus ja trükkimine. Materjali saab vaadata siit: https://intra.tai.ee/images/prints/documents/148231327790_uimastiennetus_vene_k.p df; Valmis "Esmase abi õpetamine I-III kooliastmes. Juhendmaterjal kooliõdedele", toimus toimetamine, kujundamine ja trükkimine. Rahastatud EHK projekti "Tervise edendamine lasteaias ja koolis" vahenditest. Materjali saab vaadata siit: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/148231298737_esmase_abi_opetamine. pdf 3. Toitumise ja liikumise õpetajaraamatu kasutamist tutvustavaid koolitusi (kestusega 6 akadeemilist tundi) viidi läbi 848 õpetajale 158 koolist. 533-st Eestis tegutsevast üldhariduskoolist on kahel aastal koolitustel osalenud õpetajaid 246 koolist. 4. 10.10-6.11 ja 5-18.12 toimus lastevanematele suunatud kampaania, mille eesmärk oli laste alkoholi alkoholitarvitamist ära hoida (TV-s, välimeedias, internetis ja raadios). Tarkvanem.ee lehele loodi õppevideod. Augustis toimus 2-päevane tervist edendavate koolide suvekool „Kuidas luua kooli, kus kõigil on hea olla?“. http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/koolis/tervist-edendavate-koolide- vorgustik/vorgustiku-suvekoolid/2016  0 TAI EHK 153 000 õpilase teenindamine. Vajaduse hindamisel lähtutakse Eesti Haigekassa "Lähema kolme aasta lõikes on haigekassa peamised tegevused Teadus- ja Haridusministeeriumi õpilaste arvu statistikast. seotud koolitervishoiu aruandluse arenduste rakendamisega, kasutades selleks e- Alates 2012. aastast jälgitakse hariduslike erivajadustega laste tervise võimalusi – väline partner selles protsessis on Sotsiaalministeerium. Lisaks (HEV) koolide õpilastele osutatud teenuseid ning antakse neile tegeleme vastavalt Riigikontrolli auditi ettepanekutele arendustegevuste sellekohast tagasisidet. Arendustegevusena kavandatakse realiseerimisega: teostame koolitervishoiuteenuse ostumudeli analüüsi, töötame välja jätkata esmaabi õpetamise ühtlustamist, krooniliste haigustega põhimõtted teenuste kättesaadavuse jälgimiseks läbi rahastamislepingute, teeme õpilaste abistamist ning hambahaiguste ennetavatele eeltööd uue vaktsiini (HPV, inimese papilloomviiruse vaktsiin) lisandumiseks teenuse kontrollidele suunamist ja suuhügieeniõpetust. kulumudelisse alates 2018. aastast) ja algatame ravijuhendi väljatöötamise rasvunud Koolitervishoiuteenuse rahastamine kõigile õpilastele sh ka laste ravimisel. Kuna laste tervisekontrollide korraldamine jaguneb esmatasandi hariduslike erivajadustega kooliõpilastele. Aruandluse (perearst, pereõde) ja koolitervishoiu vahel, siis teeme vajalikud muudatused arendamine kasutades e-tervise võimalusi aastaks 2017. vastavalt uuendatud kuni 18-aastaste laste tervisekontrollide juhendi sisenditele ning arendame laste tervise jälgimisel ja ravimisel integreeritud teenuste kontseptsiooni. 2016. aastal osutati koolitervishoiuteenust 536 koolis 173 teenuseosutaja poolt. 2016. aastal osutati erivajadustega õpilaste koolis teenuseid 3070 õpilasele. Planeeritud eelarve ületati 5% ulatuses." 4 604 000 EHK 153 000 õpilase teenindamine. Vajaduse hindamisel lähtutakse Lähema kolme aasta lõikes on haigekassa peamised tegevused seotud Teadus- ja Haridusministeeriumi õpilaste arvu statistikast. koolitervishoiu aruandluse arenduste rakendamisega, kasutades selleks e-tervise Alates 2012. aastast jälgitakse hariduslike erivajadustega laste võimalusi – väline partner selles protsessis on Sotsiaalministeerium. Lisaks tegeleme (HEV) koolide õpilastele osutatud teenuseid ning antakse neile vastavalt Riigikontrolli auditi ettepanekutele arendustegevuste realiseerimisega: sellekohast tagasisidet. Arendustegevusena kavandatakse teostame koolitervishoiuteenuse ostumudeli analüüsi, töötame välja põhimõtted jätkata esmaabi õpetamise ühtlustamist, krooniliste haigustega teenuste kättesaadavuse jälgimiseks läbi rahastamislepingute, teeme eeltööd uue õpilaste abistamist ning hambahaiguste ennetavatele vaktsiini (HPV, inimese papilloomviiruse vaktsiin) lisandumiseks teenuse kontrollidele suunamist ja suuhügieeniõpetust. kulumudelisse alates 2018. aastast) ja algatame ravijuhendi väljatöötamise rasvunud Koolitervishoiuteenuse rahastamine kõigile õpilastele sh ka laste ravimisel. Kuna laste tervisekontrollide korraldamine jaguneb esmatasandi hariduslike erivajadustega kooliõpilastele. Aruandluse (perearst, pereõde) ja koolitervishoiu vahel, siis teeme vajalikud muudatused arendamine kasutades e-tervise võimalusi aastaks 2017. vastavalt uuendatud kuni 18-aastaste laste tervisekontrollide juhendi sisenditele ning arendame laste tervise jälgimisel ja ravimisel integreeritud teenuste kontseptsiooni. 2016. aastal osutati koolitervishoiuteenust 536 koolis 173 teenuseosutaja poolt. 2016. aastal osutati erivajadustega õpilaste koolis teenuseid 3070 õpilasele.  4 714 TAI SoM Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringuga (HBSC) seotud HBSC uuringut tehakse üle 4 aasta. 2018 on järgmine uuringu aasta. 2016 kujundati tegevused. HBSC uuringut tehakse üle 4 aasta, järgmine ja trükiti Eesti raport 2014 a andmete põhjal. HBSC uuringut tehakse üle 4 aasta, uuringu aasta on 2018. 2016. aastal on plaanis kujundada ja järgmine uuringu aasta on 2018. trükkida Eesti raport 2014. aasta andmete põhjal, rahvusvahelisest konverentsist osavõtt ja fookusgruppides osalemine. 16 240 SoM* Laste ja noorte tervisenäitajate mõjurite regulaarse seire Rutiinselt kogutud andmed avaldatakse TAI tervisestatistika ja -uuringute teostamine ja tulemuste hindamine. Andmeid kogutakse a-veebi andmebaasis: kaudu haigestumuse kohta ning surmapõhjuste regsiter kogub 04.10.2017 Statistika avaldamine: päeva- ja haiglaravi põhjused ja kestus (2016. andmeid surmapõhjuste kohta. aasta andmed); Koostöös WHO ja TAI-ga viidi 2016. aasta sügisel läbi COSI 25.10.2017 Statistika avaldamine: arsti ja õe ambulatoorsed vastuvõtud ja uuring (Childhood obesity surveillance initiative), andmed koduvisiidid (2016 aasta andmed); avaldatakse 2017 sügisel. 25.10.2017 Statistika avaldamine: registreeritud esmashaigusjuhud (2016. aasta TIS-statistikamoodulisse on arendatud laste terviseandmete andmed); aruanne, mis põhineb TIS dokumentide (kasvamise ja 27.09.2017 Statistika avaldamine: Imikute rinnapiimaga toitmine (2016. aasta läbivaatuse teatise) andmetele. Loodud aruandest on võimalik andmed). saada seni EHK koolitervishoiuteenuse aruannetega saadav info. TAI imikute rinnapiimaga toitmise aruande asendamiseks EHK ennetuse projektide tulemused avaldatakse HK kodulehel: on välja töötamisel TIS dokumendile uus loend, kui tehniline https://www.haigekassa.ee/et/partnerile/raviasutusele/haiguste-ennetus-ja- lahendus aruande kasutusele võtuks on valmis. Rinnapiimal ei koolitervishoid/ennetuse-projektide-tulemused. ole õige loend aga tehniline lahendus on valmis. III valdkond Tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond AE 3. Elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud. 2015. a planeeritud 2015. a tegelikud 2016. a planeeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus aastaks 2016 EA liik COFOG summa kulud summa AE 3 / eelarve kokku 4 376 911 3 344 188 4 648 682 M 1 Tervist toetava elukeskkonna 865 741 899 965 746 978 arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine Joogiveest tingitud haiguspuhangid ei esine Allikas: Terviseamet Toidust tingitud haiguspuhangute arv Allikas: Veterinaar- ja toiduamet 3.1.1. Tervise säilimist ja parendamist Õiguslik alus müra, joogivee ilu- ja 20 07 0 0 0 soodustava elukeskkonna saavutamiseks isikuteenuste, toiduohutuse ja kemikaalide vajaliku õigusruumi tagamine valdkonna toimimiseks on loodud 20 05 0 3.1.2. Toiduga seotud riske ja toitumissoovitusi Teabematerjalid on avaldatud ning 20 07 3 000 3 000 0 käsitlevate teabematerjalide avaldamine toidukäitlejad on teavitatud ja koolitatud ning toidukäitlejate teavitamine ja koolitamine toiduohutusega seonduvatel teemadel (s.h toiduga seotud riskid) 3.1.3. Järelevalve tegevust toetava Kvaliteedijuhitimissüsteem joogi- ja 20 07 0 0 0 kvaliteedijuhtimissüsteemi loomine joogi- suplusvee, füüsikaliste tegurite ja toodete ja suplusvee, füüsikaliste tegurite ja turustamiseks esitatud nõuete täitmise üle toodete turustamiseks esitatud nõuete on loodud täitmise üle 3.1.3. Järelevalve tegevust toetava Kvaliteedijuhitimissüsteem joogi- ja 20 07 kvaliteedijuhtimissüsteemi loomine joogi- suplusvee, füüsikaliste tegurite ja toodete ja suplusvee, füüsikaliste tegurite ja turustamiseks esitatud nõuete täitmise üle toodete turustamiseks esitatud nõuete on loodud täitmise üle 0 0 3.1.4. Inimeste ja sihtgruppide teadlikkuse Sihtgruppide teadlikkus on tõusnud, läbi 20 07 0 0 0 tõstmine keskkonnatervise valdkonnas. on viidud infopäevi ja koostatud on Keskkonnast pärinevate saasteainete infomaterjalid (kemikaalid, tervisemõju kohta infomaterjali kosmeetikatooted, kliima, müra, vesi) ning koostamine. need sihtgruppidele kättesaadavaks Kemikaalivaldkonna riikliku kasutajatoe tehtud. Riiklik kasutajatugi tomib ülesannete täitmine. nõuetekohaselt. 20 05 0 3.1.5. Veeinfosüsteemi rakendamine. Joogiveest tingitud terviseriskid on 20 07 0 0 0 Terviseriskide hindamine ja teabe hinnatud ja teave on avalikustatud avalikustamine Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti Sotsiaalministeeriumi välisveebis ning välisveebis vajalike meetmete rakendamine riskide ohjamiseks ja maandamiseks 3.1.6. Veemajanduskavas 2010-2015 ettenähtud Veemajanduskavas ettenähtud tegevused 20 05 0 0 0 tegevuste elluviimine on elluviidud, puhta joogiveega varustatus ja heit- ning reovee asjakohane käitlemine tagatud 3.1.7. Terviseriskide hindamise ekspertide Terviseriskide hindamise eksperdid on 20 07 0 0 0 koolitamine. koolitatud. 3.1.8. Põlevkiviõli tootvates ettevõtetes puhastite Ohtlike ainete sisaldus on vähenenud 20 05 0 0 0 abil ohtlike ainete sisalduse vähendamine keskkonna komplekslubade nõuete sätestamisega 3.1.9. Põlevkivi kaevandmise ja kasutamisega Negatiivsed tervisemõjud on kaardistatud, 20 07 0 0 0 kaasnevate keskkonnast tingitud leevendusmeetmed leitud ja negatiivsete tervisemõjude kaardistamine rakendatavad. ja leevendusmeetmete väljapakkumine mõjude vähendamiseks (elluviimine 2012- 2015) 3.1.10. Toiduohutuse valdkonna laborite Laborid teostavad kvaliteetseid analüüse 20 07 116 476 90 776 144 476 analüütilise/diagnostilise ning teadusliku toiduohutuse tagamiseks vajalikus ekspertiisialase võimekuse tagamine ulatuses 3.1.11. Hajusallikatest välisõhku eralduvate Väikestest põletusseadmetest 20 05 0 0 0 peenosakeste heitkoguste eriheidete (pottsepaahjudest) pärinevate saaseainete täpsustamine ja heitkoguste arvutamine eriheidete määramine sõltuvalt ahju tüübist ja kütuse liigist. Tulemuste alusel elanike teavitamine, uute eriheidete rakendamine. 3.1.12. Seireandmete ja modelleerimistulemuste Saastekoormuse määramine, 20 05 0 0 0 alusel piirkondade ja linnastute välisõhu keskkonnalubade andmisel olemasolevate saastatuse taseme piirnormide ületamise saasteallikate toime arvestamine põhjuste analüüsimine, välisõhu kohalike probleemide lahendamine, sh saasteallikatest eralduvate saasteainete saastetasemete ja heitkoguste vähendamine ning AIRVIRO modelleerimistulemuste põhjal saastatuse taseme analüüs. 3.1.13. Toiduohutuse valdkonna (s.h looma- ja Järelevalve süsteem vastab EL määruse 20 47 937 53 346 40 952 taimetervis) järelevalvesüsteemi 882/2004 nõuetele ning on rajendatud tõhustamine ja selle vastavuse tagamine järelevalve kvaliteedijuhtimis EL määruse 882/2004 nõuetele. kontseptsioon Järelevalve kvaliteedijuhtimis- kontseptsiooni rakendamine ja riskipõhise järelevalve parendamine. 3.1.14. Riikliku järelevalve teostamine ja Riiklik järelevalve joogi- ja suplusvee, 20 07 0 0 0 korraldamine joogi- ja suplusvee, füüsikaliste tegurite ja toodete füüsikaliste tegurite ja toodete turustamiseks esitatud nõuete täitmise üle turustamiseks esitatud nõuete täitmise üle toimib 3.1.15. Aidata kaasa koostatud mürakaartide Müra vähendamise tegevuskava 20 07 0 0 0 alusel müra vähendamise tegevuskava rakendamiseks tegevused teostatud, rakendamisele (sh koolitamine, korraldatud koolitusi, aruanne EL-le nõustamine, aruannete koostamine ja koostatud ja esitatud esitamine EL-le) 3.1.16. Välisõhu kvaliteedi juhtimissüsteemi Välisõhu kvaliteedi juhtimissüsteem ja 20 05 0 0 0 ajakohastamine. Välisõhu komponentide välisõhu seire linnades ning mõju hindamise programmi rakendamine taustajaamades toimib 3.1.17. Riiklikku toiduohutuse seire läbiviimine. Seire on teostatud. Loodud on 20 07 460 675 499 886 463 075 Mitmeaastase seireprogrammi loomine, mitmeaastane seireprogramm. mis hõlmaks ka valdkondi, kus puuduvad õigusnormid või kus on kavas olemasolevaid norme muuta 3.1.18. Toidust teatud lisa- ja saasteainete Uuringud on teostatud 20 07 59 500 88 775 16 475 saadavuse uuringute teostamine 3.1.19. Teaduslike riskihinnangute ja neid Riskihindamine on korraldatud selliselt, et 20 07 178 153 164 182 82 000 toetavate uuringute korraldamine ja uuringuid teostatakse süsteemselt ja teostamine (sh vastavate ametikohtade regulaarselt. Läbi on viidud vajalikke loomine ning töötajate koolitamine ja uuringuid ning teostatud riskihinnanguid. toiduohutuse küsimustes eksperthinnanguid andva teaduskomitee moodustamine) 20 07 0 0 0 3.1.20. Erinevate keskkonnamõjurite sihtuuringute Sihtuuringud on läbiviidud ja TA 20 07 0 0 0 läbiviimine ning nende tulemuste välisveebis avalikustatud avalikustamine TA välisveebis M 2 Tervist toetava õpikeskkonna 0 0 0 arendamine ja õpikeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine Koolide valgustatavuse vastavus nõuetele Allikas: Terviseamet Süsihappegaasi sisaldus õpperuumides vastab nõuetele Allikas: Terviseamet 3.2.1. Tervise säilimist ja parendamist Tervise säilimise ja parendamise 20 07 0 0 0 soodustava õpikeskkonna saavutamiseks soodusatmises vajalik õigusruum tagatud vajaliku õigusruumi tagamine 3.2.2. Juhendmaterjalide väljatöötamine Juhendmaterjalid õpikeskkonna 20 07 0 0 0 õpikeskkonna terviseohutuse tervisohutuse suurendamiseks on suurendamiseks väljatöötatud 3.2.3. Laste teadlikkuse tõstmine Teavituskampaaniad laste teadlikkuse 20 07 0 0 0 terviseriskidest. Lastele tutvustatakse tõstmiseks on läbiviidud, laste teadlikkus mürgistuse ja nakkushaiguste ennetamise terviseriskidest on tõusnud, nõustatud põhimõtteid (viia läbi teavituskampaaniaid) õpetajad. Läbi viidud teavituskampaania "Pease käed" 3.2.4. Riikliku järelevalve teostamine ja Välja töötatud uus kooli järelevaleve 20 07 0 0 0 korraldamine õpikeskkonna nõuete kontrollakt. Läbi viidud siseõhu kvaliteedi täitmise üle koos laboratoorsete uuringud ja valgustatuse mõõtmised uuringutega. koolides. M 3 Tervist toetava töökeskkonna 491 400 617 549 713 934 arendamine ja töökeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine Aasta jooksul töötervishoiuarsti tervisekontrollis käinute osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut 3.3.1. Tervise säilimist ja parendamist Tervise säilimiseks ja parendamiseks on 40/31 04 147 800 126 344 57 000 soodustava töökeskkonna saavutamiseks tagatud ajakohane töötervishoiu ja vajaliku õigusruumi tagamine tööohutuse seadus 3.3.2. Töötervishoiuteenuste kvaliteedi oluline Kvaliteetne töötervishoiuteenus on 20 07 0 0 parandmine ning nende teenuste töötajatele kättesaadav. kättesaadavus kõikidele töötajatele. Töötervishoiu korralduse parandamine 3.3.3. Töökeskkonnaalaste infotehnoloogiliste Töökeskkonnaalane teadlikkus on tõusnud 40/31 04 107 000 182 849 111 600 lahenduste väljatöötamine ja arendamine tööelu portaali arendamise tulemusena. Ohutu tööelu tarkva on parandanud ettevõtete töökeskkonnaalast korraldust. 20 07 0 0 24 000 3.3.4. Töötervishoiu- ja tööohutusalaste 40/31 04 68 000 57 928 98 480 juhendmaterjalide väljatöötamine 3.3.5. Töötervishoiuspetsialistidele Töötervishoiuspetsialistidele on 40/31 07 0 0 17 000 täiendkoolituse korraldamine korraldatud täiendkoolitused uute tekkivate riskide teemal 3.3.6. Töötervishoiu- ja tööohutuse alaste Kogutud on töötervishoiu ja 40/31 04 167 000 249 000 280 850 teemakampaaniate korraldamine, tööohutusalased parimad praktikad ja neid valdkonna praimate praktikate kogumine edastatud avalikkusele. Teadlikkuse ja edastamine tõstmiseks on korraldatud kampaaniad ohutuks töötamiseks. 3.3.7. Töökeskkonnast tulenevate terviseriskide Terviseriskide hindamise kvaliteet on 20 07 0 0 125 004 hindamise kvaliteedi tõstmine paranenud. 3.3.8. Koostöö arendamine erinevate erialade Tagatud on tervisehäirete ja haiguste 40/31 04 1 600 1 428 tervishoiuteenuse osutajate vahel, et ennetamine ja efektiivne ravi tagada tervisehäirete ja haiguste ennetamine ja efektiivne ravi, arvestades negatiivsete tervisemõjude seotust elu-, töö- või õpikeskkonnaga 3.3.9. Töökeskkonna järelevalve tõhustamine Töökeskkonna järelevalve on süsteemne 20 07 0 0 0 tõstes süsteemsust ja tulemuslikkust ja tõhus. 3.3.10. Uuringute korraldamine töökeskkonnast Töötaja tervist mõjutavate ohutegurite 40/31 07 0 0 0 lähtuvate tervist mõjutavate töökeskkonna väljaselgitamise on uuringud korraldatud. ohutegurite mõju hindamiseks ning uuringute tulemuste avalikustamine M 4 Nakkushaiguste seire, 3 019 770 1 826 674 3 187 770 ennetamise ja tõrje korraldamine Puudub leetrite kohalik levik Allikas: Terviseamet Gripi sentinell-seire süsteem hõlmab vähemalt 10% elanikkonnast Allikas: Terviseamet  Läkaköha korduv- vaktsineerimistega hõlmatus 7- aastaste hulgas Allikas: Terviseamet 3.4.1. Nakkushaiguste seire-, ennetamise- ja Aasta jooksul registreeritud 20 07 0 0 122 000 tõrjesüsteemi tõhustamine ning nakkushaiguste trendid on määratud kaasajastamine maakonna ja riigi tasandil. Andmed nakkushaiguste kohta on avaldatud TA kodulehel ja teavitatud koostööparneritele. 3.4.2. Stabiilse nakkushaiguste epidemioloogilise Õigusaktid referentlaborite, 20 07 0 0 0 olukorra säilimiseks ja parendamiseks immuniseerimise korraldamise nõuete, vajaliku õigusruumi tagamine nakkushaiguste seire ja tõrje nõuete, tahest olenemata ravi ning haiglanakkuste osas on kaasajastatud. Sätestatud on rahastamise õigulikud alused epideemiate korral immuniseerimiste korraldamiseks. 3.4.3. Nakkushaiguste referentlaborite tegevuse Avaliku konkursi alusel tegutsevad riiklikul 20 07 0 0 0 korraldamine tellimusel referentlaborid tuberkuloosi ja mükobakteriooside tekitajate; HIV-viiruste; gripi- ja respiratoorsete viiruste; muude viiruste (polio-, leetrite ja punetiste viirus); antimikroobse resistentsuse ning bakteriaalsete haigustekitajate, sh seedetrakti nakkustekitajad, invasiivsete nakkushaiguste tekitajad (meningokokk, pneumokokk, listeeria), difteeria tekitaja, gonorröa tekitaja, valdkonnas. 3.4.4. TA nakkushaiguste laborite võimekuse Pneumokoki serotüüpide, lõtvade 20 07 0 0 24 000 arendamine havatuste (AFP), polio, leetrite, punetiste ja gripi laboratoorne seire on korraldatud. Nakkushaiguste molekulaardiagnostika uuringute spekter/skaala on laiendatud (sh väliskeskkonna uuringute tegemine). Loodud kohapealne valmisolek ja/või vajadusel sõlmitud kokkulepped teiste laboritega harva esinevate ja taas ilmunud nakkushaiguste laboratoorseks diagnoosimiseks (sh intensiivseire korraldamiseks). 3.4.5. Nakkushaiguste leviku andmete kogumine Nakkushaiguste infosüsteemi (NAKIS) 20 07 0 0 andmeid esitatakse läbi Tervise infosüsteemi (TIS) - TA osaleb pilootprojektides, TIS ja NAKIS liidestamine on täielikult rakendatud. 3.4.6. Elanikkonna teavitamine nakkushaiguste Nakkushaiguste kohta on infomaterjalid 20 07 0 0 ohtudest ja nende ennetamise koostatud ja avalikustatud TA kodulehel. võimalustest, sh immuniseerimise Tevituskampaaniaid on läbi viidud. TA vajalikkusest immuniseerimise veebileht on arendatud ning kaasaegne 0 3.4.7. Riikliku immuniseerimiskava rakendamine, Riikliku immuniseermiskava vaktsiinid on 30 07 2 969 770 1 773 066 2 969 770 sh hangete planeerimine ja läbiviimine, õigeaegselt hangitud, häireid vaktsiinidega külmahela korraldamine ning varustamises ei esine. tervishoiutöötajate varustamine Immuniseerimiskava on täiendatud immuunpreparaatidega rotaviiruse ja pneumokokk-infektsiooni vastase vaktsineerimisega 3.4.8. E-tervise baasil immuniseerimise mooduli Elektroonilised rakendused, sh 20 07 0 0 arendamine eletrooniline immuniseerimispass, on loodud ja toimivad. Immuniseerimise aruandlus, hõlmatuse analüüs, andmete kogumine immuniseerimise kõrvaltoimete esinemisel ning järelevalve immuniseerimiskava täitmise üle on lihtsustunud ning efektiivsem 3.4.9. Zoonooside ja mikroobide resistentsuse Zoonooside seire on läbi viidud ning 20 07 50 000 53 608 72 000 seire läbiviimine inimese tervise seisukohalt olulisemate mikroobide tundlikkus on uuritud, andmete analüüsimine ja edastamine koostööpartneritele on korraldatud 20 07 0 0 0 Lühendid CoRAP ühenduse aine hindamise plaan EL Euroopa Liit MeM Maaeluministeerium (endmine PõM - Põllumajandusministeerium) TA Terviseamet PBT püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline PAH polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud EFSA Euroopa Toiduohutusamet KIK Keskkonnainvesteeringute Keskus KKA Keskkonnaamet KKI Keskkonnainspektsioon RTVJ Raadio- ja TV-saatejaam TET Tervist edendav töökoht TTÜ Tallinna Tehnikaülikool TIS Tervise infosüsteemi KKM Keskkonnaministeerium Tähistuste mõisted * vahendid on kajastatud asutuse üldkuludes ** rakendusplaanis on kajastatud osalised vahendid 2016. a tegelikud Vastutaja Kaas- 2015. aasta tegevused 2015. aasta tulemused 2016. aasta tegevused kulud (org) vastutaja 4 032 489 894 349 2014. aastal ei esinenud ühtegi joogiveest tingitud haiguspuhangut (2013 ja 2012. aastal ei esinenud samuti ühtegi puhangut). 2015. aastal esines üks 5 või enama nakatunuga toidutekkelise nakkuse puhang (2014. aastal ei esinenud ühtegi, 2013. aastal esines 2 0 SoM, KKM* 1. Kemikaaliohutuse 1. Euroopa Komisjoni REACH- 1.Euroopa Nõukogu direktiivi 2015/1787, millega muudetakse valdkonna seadusandluse ja CLP-muudatusmääruste nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja III jõustumiseelsed tegevused eestikeelsed tõlked lisa, ülevõtmine Eesti seadusandlusesse. Euroopa Kemikaaliameti, läbivaadatud ja 2. Joogiveeproovivõtjate ja veeproovivõtjate ühise koolituse ja Euroopa Komisjoni ja teiste kommenteeritud. REACH-ja atesteerimise süsteemi kontseptsiooni põhjal õigusruumi liikmesriikidega, pädeva CLP-määruste kohaste pädeva muutmine ja uue süsteemi väljatöötamine. asutuse kohustuste täitmine. asutuse nimel 3. Osalemine ÜVVK seaduse eelnõu väljatöötamises. Osalemine Euroopa aruannete/teavitamiste/kommen 4. Kemikaaliohutuse valdkonna seadusandluse jõustumiseelsed Komisjoni ja Euroopa taaride koostamine ja saatmine tegevused koostöös Sotsiaalministeeriumi, Euroopa Kemikaaliameti töö- ning Euroopa Komisjonile ning Kemikaaliameti (ECHA), Euroopa Komisjoni ja teiste ekspertgruppide ja komiteede Euroopa Kemikaaliametile. liikmesriikidega. töös. 2. SoM 31.07.2001. a Osalemine MSC, CARACAL, 5. Osalemine Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kemikaaliameti töö- määruse nr 82 kooskõlla PBT ekspertgrupi, PetCo , ekspertgruppide ja komiteede töös. viimine Nõukogu direktiiviga koordineerimisgrupi, CMR 6. Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele 2013/51/Euratom, 22. koordineerimisgrupi, RIME, määruse eelnõu väljatöötamine. oktoober 2013, millega REEG, MSCA määratakse kindlaks nõuded kokkupuutevõrgustiku, HelpNet elanikkonna tervise võrgustiku töös. kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete 2. Alustati joogivee määruse nr ainete eest. Direktiivi 82 muutmise eelnõu ülevõtmisega lahendatakse koostamisega. Eelnõu saadeti olmevee radioaktiivsete enne ülevõtmist Komisjonile ainete seire. arvamuse avaldamiseks 3.Joogiveeproovivõtjate ja Komisjon aktsepteeris määruse veeproovivõtjate ühise nr 82 muutmise eelnõu. koolituse ja atesteerimise Määruse nr 82 muudatused viidi süsteemi kontseptsiooni sisse, direktiiv 2013/51/Euratom põhjal õigusruumi muutmine õigeaegselt ülevõetud. ja uue süsteemi väljatöötamine koostöös 3. Veeseaduse eelnõu joogivee Keskkonnaministeeriumiga. proovivõtmise osaga täiendatud. 4. Tervisekaitsenõuded ilu- ja Eelnõu on isikuteenuste osutamisele Keskkonnaministeeriumis määruse eelnõu menetluses. 0 KKM väljatöötamine. (RTS-ga Veeseaduse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõude ning nende alusel kehtestatud määruste koostamine 0 MeM Teabematerjali „Akrüülamiid 1. Teabematerjal „Akrüülamiid 1. “Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020” meetme toidus ning selle vältimise ja toidus ja selle vähendamise „Teadmussiire ja teavitus“ raames toiduohutuse vähendamise võimalused “ võimalused“. Valmis tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajalise programmi väljaandmine. elektroonne teabematerjal käivitamine. akrüülamiidi ja selle 2. Toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valdkonna vähendamise võimaluste kohta teabepäeva läbiviimine ja hea tootmistava juhendi (15 A4 lk). Eestikeelse väljatöötamine. teabematerjali annab teavet 3. Energiajookide turustamise hea tava ajakohastamine. millise saasteainega tegu, 4. Toidukäitlejatele suunatud akrüülamiidi käsitleva infolehe millised on akrüülamiidiga väljaandmine. kaasnevad terviseriskid. Töös kirjeldatakse akrüülamiidi tekkepõhjuseid, millised on kokkupuute võimalused, kuidas on võimalik akrüülamiidi sisaldusi toidus vähendada või vältida. Lisaks sisaldab ülevaadet proovivõtu- ja analüüsimeetodite kohta ning seniste tulemuste kohta. Täiendav tegevus: 2. WHO ja Maaeluministeeriumi koostöös viidi läbi Toiduohutuse päev, mille raames toimusid mitmed intervjuud/saatelõigud telesaadetes (5tk), teemat kajastati mitmes raadiosaates, kirjutati mitmeid temaatilisi blogi postitusi. Eraldi väärib väljatoomist toiduohutuse teema käsitlemine kahes televisiooni ja kolmes raadio lastesaates põhiteemana. Lisaks tõlgiti eesti keelde WHO poolt toodetud toiduohutuse teemaline multikas 0 TA* SoM* Kvaliteedikäsiraamatu (suunatud eelkõige lastele), Kosmeetikatoodete anti 1. Korrakaitseseaduse § 24 alusel ohuprognooside järelvalve juhendite kaasajastamine akti vorm ja juhend on välja koostamine. seoses uute EL õigusaktide töötatud. Kemikaalide akti vorm 2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL jõustumisega kem.- ja ja juhend on välja töötatud. (tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta) rakendamine. tooteohutuse valdkonnas. Vastavalt korrakaitseseadusele Järelevalve juhendi koostatud "Ohuprognoos koostamine määruse nr kemikaali- ja tooteohutuse SoM Hea laboritava Hea laboritava kontrollasutuse kontrollasutuse töö tagamine ülesanded täidetud, Eesti töögrupi töödes esindatud ja seisukohad kaitstud. OECD-sse esitatud EAK-ga koostöös valminud küsimustik hea laboritava rakendamise kohta Eestis. OECD hea laboritava töörühma kohtumisel tehtud Eesti monitoorimisprogrammist töörühmale ettekanne. Töörühma hinnang oli, et Eesti on OECD poolseks hindamiseks valmis ning meie hindamisvisiidi aeg kinnitati veebruariks 2016. 0 TA* SoM* 1. Seminari, teabepäeva, 1. ja 2. TA veebilehe uudised on 1. Kodulehel keskkonnatervise portaali täiustamine. teavituskampaania regulaarselt uuendatud. 2. Osalemine "Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava korraldamine Uuendatud TA veebilehte aastani 2030" väljatöötamisel. kemikaaliohutuse REACH-määruse ja sellega 3.Sisekliimat mõjutavate tegurite (nt ehitusmaterjal, välisõhk, valdkonnas. seonduvate määruste sisustus, inimtegevus) ülevaate koostamine ja teavitustegevus. 2. Valdkonna veebilehtede muudatustest tulenevalt. 4. Juhendi "Soovitused koolieelse lasteasutuse omanikule" sisulise osa haldus. Korraldatud kohtumised Eesti koostamine. 3. Ainete (k.a biotsiidide) Keemiatööstuse Liidu ja teiste 5. Sidusgruppide teadlikkuse tõstmine kemikaaliohutusest tootjate, importijate, keemiatööstuse ettevõtete (infomaterjalide levitamine, kemikaaliohutuse, biotsiidi ja allkasutajate ja teiste esindajatega (selgitatud REACH- kosmeetika valdkonna teabepäevadel esinemine). osapoolte nõustamine määruse 6. Riiklike kasutajatugede veebilehtede sisuosa haldamine. seadusandlusest tulenevate autoriseerimisprotsessi ja 7. Ainete (k.a biotsiidide) tootjate, importijate, allkasutajate ja ülesannete ja kohustuste ettevõtete kohustusi, tulenevalt teiste osapoolte nõustamine seadusandlusest tulenevate kohta. sellest, et neli pliiühendit on teel kohustuste kohta. 4. Liikmesriigi REACH, CLP kandidaatainete loetelust 8. Osalemine siseriiklike komisjonide ja ekspertgruppide töös ja biotsiidi kasutajatoe autoriseerimisele kuuluvate (Kemikaaliohutuse Komisjon, piiripealsete toodete ülesannete täitmine. ainete loetellu). Korraldatud ekspertgrupp, loomkatseprojektide loakomisjon). 5. Kodulehel telefonikonverents Werrowool keskkonnatervise portaali esindajaga seoses täiustamine. booriühendite prioritiseerimisega REACH- määruse XIV lisasse autoriseerimisele kuuluvate ainete loetelluga. Teavitatud ettevõtteid, kes on eelregistreerinud ained, mis lisati kandidaatainete loetellu 2014. aasta detsembris, nende võimalikest teavitamiskohustustest. Kohtumine ettevõttega, kelle luba oli jäätmekomisjonis arutluse all, et selgitada REACH- määrusest tulenevaid kohustusi ja võimalusi taaskasutava 0 KKM ettevõttena registreerimisest Veeseaduse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse nõuete tutvustamine erinevatele osapooltele 0 TA* SoM* 1. Ainete (k.a biotsiidide) 1. Biotsiidikomitee analüütiliste 1. VTI täienduste juurutamine, testimine ja ellu rakendamine füüsikalis-keemiliste, meetodite ja füüsiko-keemiliste (joogivee käitlemise ning ujulate ja supelrandade tervisekaitse toksikoloogiliste ja omaduste töörühma (IV-2015) nõuetele vastavuse kontrollimine), VTI haldamine. ökotoksikoloogiliste koosolekuks töötati läbi 28 2. Keskkonnatervise andmebaasi (KTA) indikaatorite sisu- ja omaduste hindamine, dokumenti kogumahuga 2.6 MB metoodika täiustamine ja andmebaasi edasiarendamine. otsuste ettepanekute ja (V-2015) koosolekuks töötati koostamine ja seisukohtade läbi 18 dokumenti kogumahuga esitamine. 2.6 MB. Sealhulgas 13 2. Toodetest tulenevate toimeainet kokku14 erinevas terviseriskide hindamine ja tooteliigis. Töörühma (IV-2015) teabe avalikustamine koosolekul lahendati kuue Terviseameti veebileheküljel. toimeaine ja töörühma (V-2015) 3.VTI täienduste juurutamine, koosolekul lahendati kümne testimine ja ellu rakendamine toimeaine identifitseerimisega (joogivee käitlemise ning ning analüütiliste meetoditega ujulate ja supelrandade seotud probleeme, et taotlejad tervisekaitse nõuetele saaks toimeained esitada edasi vastavuse kontrollimine) biotsiidikomitee koosolekule heakskiitmiseks. Käsitleti teisi laiemalt esinevaid toimeainete identifitseerimisega ja analüüsimisega seotud murekohti. Ühe dokumendi kommentaarid esitati Biotsiidikomitee analüütiliste meetodite ja füüsiko-keemiliste omaduste töörühma (V-2015) koosolekule. 0 KKM Kehtivates 2. Viidi läbi Eelmise 242 riskihindamist perioodi Uue perioodi (2016-2021) veemajanduskavade rakendamine, veemajanduskavades veemajanduskavades (2010- sh meetmeprogrammide vee kasutamise ja kaitse meetmete kavandatud meetmete 2015) ettenähtud tegevute elluviimine. elluviimine. elluviimine. Uue perioodi (2016- Veemajanduskavade 2021) veemajanduskavad ajakohastamine uueks valmis ja kinnitatud perioodiks (2015-2021) Osaletud komisjoni töös, hiljemalt 22. detsembriks koosoleku dokumendid läbi 0 TA* 1. Ainete ja biotsiidide 1. Ekspertide pädevust on 1. Keskkonnatervise riskide ja mõjude hindamise juhendi hindamisega tegelevate tõstetud ainete analüütiliste koostamine töö sisuliseks ja praktiliseks korraldamiseks ametis peaspetsialistide pädevuste meetodite ja füüsiko-keemiliste (sh metoodikate valik). tõstmine ja oskuste omaduste hindamisega, mida 2. Ühtses keskkonnatervise ekspertide võrgustikus arendamine. arutati teiste ekspertidega kemikaaliohutuse kompetentsuse tagamiseks vajaliku 2. Koostöö edendamine TA ECHA töörühmades. ekspertide võrgustiku arendamine väliste ekspertidega. 2. COST projekti raames 3. Keskkonnatervise (Tööstuslikult saastatud alad). uuringute keskuse töö , Osaletud ekspertvõrgustiku töös 0 KKM* ekspertide/töötajate ja konverentsil Tegevusi ei ole sellel aastal planeeritud. Tegevusi sellel tehtud aastal ettekanne Pidev tegevus. Komplekslubade nõuete määramine toimub ei planeeritud. kompleksloa väljaandmisel, kompleksloa nõuete läbivaatamisel (toimub põlevkiviõli tootvate ettevõtete puhul vähemalt üks kord aastas), kompleksloa muutmisel (suurte käitiste korral võib toimuda mitu korda aastas) ning õigusaktide (nt direktiivid, PVT- järeldused) muutmise tõttu. 0 TA* SoM* KIK-i poolt finantseeritud Tervisemõju uuring valminud, projekt" Põlevkivi tervisemõju aruanne avaldatud (sh on uuring" läbiviimine koostatud joogivee tervisemõjude kokkuvõte Ida- ning Lääne-Virumaal). Kokkuvõte projekti kohta avaldatud TA kodulehel http://www.terviseamet.ee/info/p rojektid/polevkivisektori- tervisemojude-uuring.html. 93 492 MeM** Riikliku referentlaboratooriumi 1. Teenust telliti Terviseametilt. Riikliku referentlaboratooriumi teenuse tellimine. teenuse tellimine. TA koosseisu kuuluvad laborid täitsid riikliku referentlaboratooriumi ülesandeid viies valdkonnas vastavalt esitatud tellimusele. Tellimuse raames tõsteti laborite analüütilist suutlikust (metoodikate täiendav valideerimine; arendamine; täiendamine; akrediteerimisulatuse laiendamine), osaleti EURL töökoosolekutel, võrdluskatsetel, 0 KKM 1. Lõhnaaine heitkoguse 1.Lõhnaaine heitkoguste teaduskonverentsidel, CCMAS Tegevusi ei ole planeeritud (tegevus elluviidud). arvutamise metoodika arvutamise metoodika on välja koostamine. Töö eesmärk on töötatud. 2.Koduahjudest ja mõõta lõhnaaine eraldumist tööstuslikest allikatest olulisematest tegevusaladest, eralduvate välisõhu määrata vastavad eriheited saasteainete heitkoguste ning koostada nende põhjal inventuurimetoodikad on Eesti oludega sobiv täiendatud. metoodika lõhnaheite arvutamiseks. 2. Tööstuslikest allikatest ja koduahjudest eralduvate välisõhu saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate 0 KKM Pidev välisõhu kvaliteedi Välisõhu seire toimib, AIRVIRO Pidev tegevus. Statsionaarsete seirejaamade tulemuste jälgimine. kodulehekülg on muudetud jälgimine ja vajadusel liikuvate seirejaamade rakendamine. kasutajale paremini mõistetavaks. 33 753 MeM** Asutuse koolituskava alusel Järelevalvesüsteemi Asutuse koolituskava alusel ametnikele täienduskoolituse ametnikele täienduskoolituse tõhustamise eesmärgil on korraldamine, vajadusel tööprotseduuride täiendamine. korraldamine, vajadusel järelevalveasutuste töötajad tööprotseduuride osalenud erinevatel koolitustelja täiendamine. ekspertkohtumistel. Järelevalve on nõuetekohaselt teostatud. Täiendav tegevus: Lisaks korraldas MeM 2015a mais välislektoriga seminari "Keemiliste riskide hindamine toidus", osalejateks valdkonna teadlased ja ametnikud. 0 TA* MTA* 1.Riikliku järelevalve 1. Järelevalve on korraldatud ja 1. Riikliku järelevalve teostamine ja korraldamine korraldamine toodete läbiviidud. Ohtlik kaup turult ohuprognooside alusel joogi- ja suplusvee, füüsikaliste tegurite turustamiseks esitatud kõrvaldatud. Koondaruanne ja toodete turustamiseks esitatud nõuete täitmise üle nõuete täitmise üle, sh esitatud ECHA-le. Vastatud 2. Riikliku järelevalve korraldamine ja teostamine toodete (sh tootjate ja importijate juures 27.05.2015 Euroopa Komisjoni kemikaali, detergendi, biotsiidi, kosmeetikatoodete, LOÜ-d kemikaali, detergendi, päringule CA-May15-Doc.9.1 sisaldavate viimistlusmaterjalide, mänguasjade, biotsiidi turustamiseks biotsiidi määruse 528/2012/EL lastehooldustoodete) turustamiseks esitatud nõuete täitmise üle esitatud nõuete täitmise üle järelevalve korraldamise kohta. vastavalt pädevusele k.a laboratoorsed uuringud. ning LOÜ (lenduvad Aruanded kosmeetika määruse CLEEN projekti raames osalemine projektis Eurobiocides IV. orgaanilised ühendid) 1223/2009/EÜ täitmise kohta on 3. ECHA Foorum projektis REF-4 osalemine. sisaldavate värvide, lakkide koostatud ja esitatud teistele 4. Ametkondadega koostöö arendamine toodete ja kemikaalide jne, kosmeetikatoodete ja liikmesriikidele ja Euroopa nõuetele vastavuse kontrollimiseks turujärelevalve programmi muude toodete, sh Komisjonile. raames. lastetoodete (mänguasjade, 2. CLEEN Eurobiocides III lasteluttide jne) nõuete projekti raames kontod täitmise üle koos aruandlus süsteemi avatud. laboratoorsete uuringutega. PEMSAC-ile esitatud riiklikud 2. CLEEN projekti raames seisukohad järelpärimistele osalemine Eurobiocides III kosmeetikamääruse art. 19 (1) projektis biotsiidiga töödeldud ja Blue Giude rakendamise toodete järelevalve üle. kohta. RIPE portaali 3. ECHA Foorum projekti haldustoimingud õigeaegselt raames osalemine läbi viidud. Audit läbi viidud. 3. autoriseerimisele kuuluvate 4. 5. Maksu- ja Tolliameti poolt ainete järelevalve üle. saadetud teatised on hinnatud 4. Kemikaalide üle järelevalve ja teadetele vastatud kolme koordineeritavuse tööpäeva jooksul. Määruse parendamine. 765/2008/EÜ (akrediteerimise ja 5. Maksu- ja Tolliametiga turujärelevalve nõuded seoses koostöö tõhustamine toodete toodete turustamisega) kohased ja kemikaalide nõuetele 2014 järelevalve koondandmed vastavuse kontrollimiseks on koostatud, analüüsitud ja turujärelevalve programmi nõudmisel esitamiseks valmis. raames vastavalt Euroopa Riigi REACH art 117 ja CLP art Parlamendi ja Nõukogu 46 ja määruse nr 655/2013/EL 0 TA* määrusele Sihtuuringu 765/2008/EÜ. „Müra ja nõuetekohane koondaruanne Uuring on läbi viidud ja aruande 1. Tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organite, õhusaaste tasemed avalikustamine toimus maantee omanike, raudtee omanike, lennuvälja omanike asulaväliste maanteede Keskkonnatervise Uuringute teavitamine „Välisõhu strateegilise mürakaartide“ ja sanitaarkaitsevööndis“ Keskuse lõpuseminaril ning „Keskkonnamüra vähendamise tegevuskavade koostamise“ läbiviimine. koopia aruandest on leitav ka vajadusest. Uued välisõhu strateegilised mürakaardid peavad Terviseameti kodulehel. valmima hiljemalt 30 juuni 2017. a. Uued keskkonnamüra vähendamise tegevuskavad peavad valmima hiljemalt 18 juuni 2018. a.  0 KKM*** TA AIRVIRO välisõhu Kajastatud punkti 3.1.12. all Välisõhu kvaliteedi juhtimissüteemi töös hoidmine saasteainete modeleerimissüsteemi avaliku kasutamise rakendamine. 676 972 MeM VTA, PMK, Toiduohutuse seire läbiviimine.Toiduohutuse seiret teostati Toiduohutuse seire läbiviimine. PMA, VTL järgmises mahus: taimekaitsevahendite jäägid (345 proovi/5 mittevastavat), muud saasteained (157 proovi/8 mittevastavat), saasteainete seire loomses toidus ja loomades (2064 proovi/4 mittevastavat), lisaained (26 proovi/ 1 mittevastav), GMO (15 proovi/ 0 mittevastavat), toiduga kokkupuutuvad materjalid (32 proovi/2 mittevastavat). 16 475 MeM 1. Uuringu "Toidu lisaainete 1. Uuringu "Toidu lisaainetena 1. Uuringu "Toidu lisaainete (nitritite) tarbimise hindamine" (nitritite, nitraatide) tarbimise kasutatavate nitritite (E249, jätkamine. hindamine" läbiviimine. E250) kvantitatiivne 2. Uuringu "Dioksiinid ja PCB jõesilmus ja nendest valmistatud 2. Uuringu "Perkloraadi riskihinnang" leping sõlmitud toodetes" jätkamine. sisaldus puu- ja köögiviljades EMÜ-ga. Uuringu eesmärk on 3. Uuringu "Ergotalkaloidide toidust saadavuse hindamine" I ning erinevate saada riskhinnang, kas etapi läbiviimine. elanikkonnarühmade nimetatud lisaainete tarbimine perkloraatide saadavuse eesti laste (12-35kuud, 36 kuud- hinnang" I etapi läbiviimine. 10a) poolt ületab ohutut kogust. 3. Uuringu „Akrüülamiidi Uuringu raport valmib 2. mai sisaldus toidus“ läbiviimine. 2016. 4. Uuringu "Ergotalkaloidide 2. Uuring „Perkloraadi sisaldus toidust saadavuse puu- ja köögiviljades ning hindamine" I etapi läbiviimine. erinevate elanikkonnarühmade perkloraatide saadavuse hinnang“ Uuringu läbiviimine lükati edasi. 3. Uuring „Akrüülamiid toidus“ Uuring läbi viidud. Lõpparuanne on kättesaadav http://www.pikk.ee/valdkonnad/t eadusinfo/rakendusuuringud/aru 73 657 MeM** 1. Lepingu sõlmimine pädeva 1. Leping teadusasutusega 1. 2015. a EMÜga sõlmitud lepingu alusel ekspertarvamuste teadusasutusega teadusliku sõlmitud ja see sõlmiti EMÜ-ga. saamine toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu nõuande saamiseks Riskihindamisüksuse loomise ja valdkondades ning toiduohutuse riskihindamise pädevuse toiduohutuse, loomatervise ja eksperthinnangud küsimine arendamine. loomade heaolu 2015 a kulud: 2. Uuringu "Veistelt isoleeritud Escherichia coli valdkondades ning 1) Eksperthinnangud: kokku 133 antibiootikumiresistentsus Eestis" jätkamine. toiduohutuse riskihindamise tundi (6384 EUR); 3. Uuringu "Väetistes sisalduvatest raskmetallidest tulenevate pädevuse arendamiseks. 2) Loodud on EMÜ juurde riskide hindamine tervisele ning keskkonnale " läbiviimine. 2. Saasteainete uuringu riskihindamisüksus ja 4. „Kofeiini riskihinnang Eesti laste ja noorte seas“ Läänemere kalast jätkamine. riskihindamisspetsialisti 3. Kalaparasiitide uuringu ametikoht ning alustatud on Läänemere kilus ja räimes riskihindamisalaste koolitustega. jätkamine. Välja on töötatud riskihindamisüksuse esialgne tegevuskava aastateks 2015- 2018. Kogumaksumus 16639,45 eurot. Kokku 23023,45 eurot. Riskihindamisüksus loodi käsunduslepingu alusel 1.08.2015 ning seetõttu jäävad 2015. aasta kulud alla planeeritud summa. 2. Uuringu „Saasteainete 0 TA Uuringute läbiviimine (KTUK) uuringu UuringudLäänemere kalast“ on läbi viidud. Joogivee riikliku terviseriski hinnangu koostamine direktiivi 1. Joogivee kvaliteedi ja Raportid on koostatud ja 2013/51/EURATOM (radioaktiivsed ained joogivees) paremaks terviseohutuse hindamine eksperthinnangud on saadud rakendamiseks salvkaevudes ja isiklikes (sõltumatutelt ekspertidelt). veevärkides Uuringuprojekti aruanne on 2. Soojustatud ja koostatud, tulemused soojustamata koolimajade avalikustatud nii siseõhu kvaliteedi uuring koostööpartneritele (KTUK-i Tallinnas lõpuseminaril) kui ka 3. Keskkonnast tulenevate avalikkusele (leitavad tervisemõjude tunnetus ja Terviseameti kodulehelt). valmisolek nende ära Muuga sadama tervisemõjude hoidmiseks uuringu lähteülesanne on 4. Siseõhu saasteainete koostatud ning Viimsi vallale ja 0 TA Sihtuuringute kokkuvõte Kokkuvõte koostatud, 1. Jätkub joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine koostamine: avalikustatud kodulehel. salvkaevudes ja isiklikes veevärkides. 1.Legionella Bakterite Täiendavad tegevused: 2. Sihtuuringute kokkuvõtete koostamine: esinemine majutusettevõtetes 1. Sihtuuring "Ujulate - ujulate terviseohutus; ja ujulates; terviseohutus" läbi viimine - mänguasjade terviseohutuse hindamine sõimerühmas; 2."Õpilaste tervis toetav Lõuna-, Ida- ja Lääne talituses - tervisekaitsenõuded elukeskkonnale ning toitlustamisele keskkonad koolis. Valgustuse lõpetatakse aasta lõpuks, Põhja hoolekandeasutuses; seisund koolides." talituses jätkub sihtuuringu läbi - piiripealsed iluteenused; viimine 2016. aastal. - Legionella bakterite esinemine lasteaedades. 2. Läbi viidud sihtuuringud: 3. Sihtuuringute ettevalmistamine ja läbiviimine: "Legionella bakterite esinemine - "Isikliku hügieeni tagamise tingimused koolides" lasteasutuste ujulates"; ettevalmistamine ja kokkuvõtte koostamine; "Koolieelse lasteasutuste - "Solaariumiteenusest tulenevad terviseriskid". mänguväljakute terviseohutuse seisund"; "Uute koolide ja lasteasutuste siseõhu kvaliteet"; 0 2014. aastal vastas 94% koolidest tehisvalguse osas nõuetele (2013. aastal oli vastav näitaja samuti 94%). Piisav venitlatsioon oli 2014. aastal 86% koolidest (2013. aastal oli vastav näitaja 85%). 0 SoM* 1. Lasteasutuste 1. Kaardistati lasteasutuste 1. Lasteasutuste tervisekaitseüldnõuete (kool, koolieelsed tervisekaitseüldnõuete (kool, nõuete muutmist vajavaid kohti. lasteasutused, noortelaager, asenduskodu, lapsehoid, koolieelsed lasteasutused, Määrus kehtestatakse uue RTS- hoolekandeasutus) määruse väljatöötamine. noortelaager, asenduskodu, i alusel. 2. Sotsiaalministri määruse "Tervisekaitsenõuded lapsehoids, 2. Eelnõu osas toimus toitlustamisele koolieelese lasteasutuses ja koolis" uuendamine hoolekandeasutus) määruse konsulteerimine TAI ja MeM-ga, väljatöötamine. kaardistati muutmist vajavad 2. Sotsiaalministri määruse kohad. Määrus kehtestatakse "Tervisekaitsenõuded uue RTS-i alusel. toitlustamisele koolieelese lasteasutuses ja koolis" uuendamine 0 TA* SoM SINPHONIE jätkutegevused: 1. Juhendmaterjali eelnõu on Teenusstandardi "Hinnangute väljastamine koolieelsetele 1. Koostatakse soovitused koostatud, avalikustatud 2016 lasteasutustele ja koolidele kasutatavate ruumide siseõhu kvaliteedi kohta 2. Konverentsi toimumine on tervisekaitsenõuetele vastavuse kohta" koostamine. koolipidajale, edasi lükatud 2016.aasta I kv, 2. korraldatakse konverents sest lisaks SINPHONIE projekti projekti tulemuste teemal. tutvustamisele on plaan tutvustada ka TA 2015.a lasteasutustes läbiviidud sihtuuringute ja järelevalve ning KTUK-i "Soojustatud ja 0 TA* 1. Märka ohtu! Eesti üldhariduskoolidele jagati Sihtuuringu "Isikliku hügieeni tagamise tingimused koolides" teavituskampaania Märka ohtu! kampaania läbiviimine (vaata tegevust nr 3.1.20). haridusasutustes teadlikkuse teavitusmaterjale – plakatid, tõstmiseks kemikaalide flaierid, kleebised. Sihtuuringud pakenditel muutuva on korraldatud ja läbiviidud. märgistuse osas. Andmed analüüsitud ning kokkuvõte koostatud. 0 TA* SoM 1. TA korraldab ja teeb riikliku 1. Plaanipärane järelevalve on TA korraldab ja teeb riikliku järelevalvet õpikeskkonna nõuete järelevalvet õpikeskkonna teostatud. täitmise üle. nõuete täitmise üle. 2. Tegevus lükkub edasi seoses 2. Lasteasutuste andmebaasi järelevalve Infosüsteemi loomine tõhusamaks arendamisega. riskihindamiseks. Täiendavad tegevused: teostatud järelevalve sotsiaalteenuse (igapäevaelu toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus) ning lapsehoiuteenuse osutamise keskkonna hindamine ning tõendite väljastamine teenuse osutajale tervisekaitsenõuetele vastavuse üle. 0 2014. aasta jooksul käis töötervishoiuarsti tervisekontrollis 21,4% hõivatutest (2013. aastal oli vastav osakaal 22,2% ja 2012. aastal 18,5%). SoM Töösuhtes oleva töötaja 2015. aastal jätkati Tegevused Heaolu arengukavas töövõime säilitamise sotisaalpartneritega kohtumisi regulatsiooni kaasajastamine töötaja töövõime jätkusuutlikkuse teemade arutamiseks. Olulisemad kohtumised: 1) 30.01.2015 toimunud kohtumisel kaasati riigiasutused; 2) 11.02.2015 toimunud kohtumisel sotsiaalpartnerid ja 3) 18.02.2015 Eesti Töötervishoiutöötajate Seltsi liikmed. Kohtumised olid vajalikud, et tagada kontseptsiooni parim rakendumine ning leida lahendusi probleemkohtadele, et tagada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja selle rakendusaktide muutmisele põhjalik sisend. Seoses probleemküsimustega tervisekontrolli ja kutsehaigestumisega, otsustati teema analüüsimiseks ja lahenduste leidmiseks kaasata TA* Õigusloome nimetatud Vastavad ettepanekud on Teenusstandardi "Hinnangute väljastamine koolieelsetele eesmärgiga kooskõlla edastatud SoM-le, toimunud on lasteasutustele ja koolidele kasutatavate ruumide viimiseks sisuliste arutelud tervisekaitsenõuetele vastavuse kohta" koostamine. ettepanekute tegemine (a la töötervishoiuspetsialistide spetsialistide haridusnõuded, haridusnõude osas. Osaletud töötervishoiuspetsialistide ja on kutsekomisjoni töös: töökeskkonnaspetsialistide ergonoomi, tööhügieeniku ja 0 SoM/TA SoM 1. Tööandjale suunatud 1. Töövahendi Tööbik Tegevus Heaolu arengukavas töökeskkonna haldamise teavituskampaania läbiviimiseks infotehnoloogilise töövahendi korraldati hankemenetlus, mille Tööbiku tutvustamine tulemusena sõlmiti 12.11.2014 avalikkusele. Töövahendi töövõtuleping Creatum OÜ-ga. edasiarendamine. Aktiivne teavituskampaania 2. Tööelu portaali algas 19.01.2015. Kampaania arendamine ajakohasena raames näidati Tööbiku klippe hoidmiseks. nii telemeedias kui ka raadios, avaldati bannereid internetis. Lisaks avaldati Tööbikuga seonduvalt töökeskkonnaalaseid artikleid. Tööbikut tutvustati erinevatel seminaridel ja konverentsidel Pärnus, Tallinnas, Rakveres, Jõhvis ja Tartus. Teavituskampaania hankeleping kehtis kuni 30.06.2015. Lisaks kampaania raames toimunud üritustel tutvustati 2015. aastal Tööbikut tervist edendavate töökohtade võrgustiku kohtumisel Sauel (19.05.2015) ja Kuressaares (5.03.2015), Eesti Ametiühingute Keskliidu korraldatud töökeskkonnavolinike koolitustel Tallinnas (26.02.2015) ja Tartus (25.03.2015), ISO klubi liikmetele Tallinnas (7.04.2015) ning Tööinspektsiooni suveseminaril (5.06.2015), Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkooli ettevõtlus 0 TA* Ohutuskaartide koostamise teemalisel Ohutuskaardi infopäeval koostamise vormi Tegevused Heaolu arengukavas vormi veebirakendus TA veebirakendust sellel perioodil veebilehel. ei koostatud. TI SoM Tööinspektsiooni poolt uute Uute trükistena ilmus 2015. Tegevused Heaolu arengukavas brošüüride väljatöötamine aastal: tirelbrošüür „Noore (noor töötaja, tööohutus töötaja meelespea: Mida puidutööstuses, paindlikud arvestada tööle minnes?/ töövõimalused, Tööandja meelespea: Mida kutsehaigestumine), lisaks arvestada noort töötajat tööle töökohal võimlemise plakatite võttes?“, „Tööohutus puidu- ja väljatöötamine, mille järgi on mööblitööstuses“, „Renditöö“ nõudlus. Lisaks ning voldikuna „Kutsehaigus: kordustrükiste andmine (nt teavitamine ja uurimine“. isikukaitsevahendid, eelist Populaarseteks osutunud töölepingut jne). seinaplakatitele tehti lisa ning juurde trükiti kolm uut plakatit: „Uue hooga! Võimlemisharjutused neile, kellel on istuv töö“, „Uue hooga! Võimlemisharjutused neile, kes töötavad seistes“, „Kuidas ohtlike kemikaalidega ohutult töötada?“. Infot ajakohastati järgnevates varem ilmunud brošüürides: „Rahalised nõuded töösuhtes“, „Töölähetus ja töötajate lähetamine“, „Isikukaitsevahend: investeering tulevikku“, „Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus: Käsiraamat“, „Eelista töölepingut“ ja „Töölepingu lõppemine“ ja Tööinspektsiooni tegevust tutvustavas voldikus „Tööinspektsioon – muudame tööelu paremaks!“ Kõik trükised on üleval nii Tööinspektsiooni kodulehel kui SoM Tegevus on lõpetatud Tegevus on lõpetatud Tegevused Heaolu arengukavas TI SoM 1. Tööinspektsioonil on kavas 1. TI viis 2015. aastal läbi Tegevused Heaolu arengukavas jätkata laiemat avalikkust sotsiaalkampaania „Tunne oma puudutava kampaania õigusi – noor töötaja“. „Tunne oma õigusi“ läbi Kampaania eesmärgiks oli viimist. 2015. aastal noorte (vanuses 18-25 aastat) keskendutakse noorele teadlikkuse suurendamine töötajale ehk neile noortele töökeskkonnast ja töösuhetest. (18+ vanusegrupile), kes Kampaania tunnuslauseks oli valdavalt lõpetavad õpingud „Tööta targalt“ ning keskenduti 2015. aastal teemadele nagu juhendamine ja kutseõppeasutustes ja väljaõpe, ohutu töötamine, sisenevad tööturule. proovipäev ja kirjalik tööleping. 2. Kavas on teha koostööd 2. 2015.a korraldati 29 „Tunne kutseõppeasutustega ning oma õigusi - noor töötaja“ korraldada kampaania teabepäeva, mille eesmärgiks raames 30 teabepäeva oli noorte teadlikkuse erinevates suurendamine töökeskkonnast kutseõppeasutustes ning ja töösuhetest, et anda laiaulatuslik esmaseid teadmisi tööellu meediakampaania. astujale. Teabepäevade 3. Töökeskkonna parimate sihtgrupiks olid noored vanuses praktikate kogumine, 2015 18+, kes õpivad aastal lisandub uus noorte kutseõppekoolides üle Eesti. töötamise teemaline Pooleteise tunni jooksul räägiti kategooria. nii töösuhete kui töökeskkonna 4. Täiendavalt korraldab teemadel, noored said esitada Tööinspektsioon 2015.a küsimusi juristile ja mitmeid avalikkusele konsultandile. Teabepäevadel suunatud üritusi osalejatele jagati brošüüre töötervishoius ja tööohutuses „Noore töötaja meelespea“. TA* SoM 1. Prioriteetsete ainete Eelnevalt valitud 5 Tegevused Heaolu arengukavas identifitseerimine ja potentsiaalselt probleemse aine prioriseerimine nende manual screening hindamiseks, regitreerimistoimikutes oleva vastavuskontrolliks, teabe põhjal. Töö tulemusel klassifikatsiooni ja märgistuse koostatud vastavasisulised harmoneerimiseks, põhjendusdokumendid ning autoriseerimiseks või edastatud ECHAle. 2 ainet on piirangute kehtestamiseks. soovitatud CoRAPi, 1 aine vastavusekontrolli (koostöös Saksamaa pädeva asutusega) ja 1 aine puhul ei ole edasised tegevused hetkel vajalikud. 1 aine osas on tehtud otsus klassifikatsiooni SoM TI, TA Eesti töötervishoiu ja harmoneerimise 2015. kasuks. olid aasta kohtumised Tegevused Heaolu arengukavas tööohutuse võrgustiku suunatud töötervishoiu ja arendamine. tööohutuse kontseptsiooni väljatöötamisele. Võrgustikuga toimus kohtumine 26.02.2015, kus analüüsiti tööohutuse ja - tervishoiu probleemkohti ja võimalikke lahendusi. Programmi raames jäi viimaseks kohtumiseks 17.12.2015 toimunud laiendatud võrgustiku kohumine, kus tutvustati 2015. aastal valminud töötervishoiu ja tööohutuse alaseid uuringuid ning koguti sisendit kontseptsiooni loomiseks. TA: On toimunud koostöö Sotsiaalministeeriumiga ja Tööinspektsiooniga kutsehaiguste ekspertrühma raames vajaliku teabe osas (kutsehaiguste nimekiri, edastatavate andmete koosseis Eurostati jm). Täiendavad tegevused: Korraldatud töötervishoiupäev  TI* 1. Erinevate sihtkontrollide 1. 2015.a sihtkontrollides Tegevused Heaolu arengukavas läbiviimine sektorites, kus keskenduti tööohutuse osas: esineb enam probleeme. metallitöödele, ehitussektorile; Seejuures sihtkontrollide töötervishoiu osas: temaatika ja suunitlus kaubanduskeskustele, pannakse paika koostöös hambaarstide kabinettidele; Tööandjate Keskliidu, töösuhete osas: öötööle, Ametiühingute Keskliidu ja alaealiste tööle. Sihtkontrolli teiste huvigruppide valdkonnad ja teemad arutati esindajatega. läbi Tööandjate Keskliidu ja 2. Ettevõtete üldkontrollide Ametiühingute Keskliidu laiendamine alla 5 töötajaga juhtidega. ettevõtetele. 2. Ettevõtete üldkontrolli 3. Tööinspektorite laiendati ettevõtetele mis on arenguprogrammi majanduselt aktiivsed ja SoM* Uuringud/analüüsid plaanitud Uuringud ja analüüs kajastatud Tegevused Heaolu arengukavas tegevuse "Töösuhtes oleva tegevuse 3.3.1 juures. Vt töötaja töövõime säilitamise selgitust järgmises veerus (L). regulatsiooni Kulud samuti kajastatud 3.3.1 kaasajastamine" raames (rida tegevuse juures. 3.3.1) 3 138 140 2015. aastal esines üks rühmaviisiline haigestumine kolme haigusjuhuga, neist kaks sissetoodud ja üks sekundaarne kohalik haigusjuht. 2014. aastal ei Hõlmatus gripi sentinell-seire süsteemiga oli 2015. aastal elanikkonnas 10,2% (2014. aasta näitaja oli 11,34%).  Läkaköha korduv- vaktsineerimisega hõlmatus 7- 10-aastaste hulgas oli 2015. aastal 89% (2014. aastal oli vastav näitaja 89,6% ja 2013. 122 000 TA SoM 1. Epideemia hädaolukorra aastal 1. 88,8%). lahendamise TA EpidHO 1. Regionaalsete epideemia hädaolukorra lahendamise riskianalüüsi (2013) tegevuskava on koostatud ja tegevuskavade koostamine ja testimine. Intersektoraalse ülevaatamine ja kinnitamine; kinnitatud peadirektori poolt. koostöö jätkamine valmisoleku tõhustamiseks epideemia 2. Nakkushaiguste alaste Koostatud regionaalne hädaolukorras; juhendite kaasajastamine või tegevuskava eelnõu. 2. nakkushaiguste alaste juhendite ja infomaterjalide koostamine vastavalt Korraldatud töökoosolek PPA kaasajastamine/koostamine vastavalt epidemioloogilisele epidemioloogilisele esindajatega, millel arutati olukorrale/vajadusele, sh saabuvate põgenike tervisekontrolli vajadusele; tahtest olenematu ravi korral osas; 3. TA epideemiatõrje politseile korralduse andmise 3. epidemioloogilise olukorra jälgimine Eestis ja maailmas; töörühmade korda. 4. TA epideemiatõrje töörühmade valmisoleku tagamine ning isikukaitsevahendite tagavara 2. Koostatud toidutekkeliste isikukaitsevahendite tagavara pidamine, täiendamine vastavalt pidamine, täiendamine puhangute juhend. Uuendatud epidemioloogilisele olukorrale; vastavalt epideemioloogilisele Ebola-alased juhendid 5. tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkuste (TTSN) olukorrale; häirekeskusele ja kiirabile, ennetamise ja tõrje riiklike juhendite kasutusele võtmine, 4. Tervishoiuteenuse tervishoiutöötajatele, testimine järelevalve käigus tervishoiuasutustes, sh osutamisega seotud perearstidele ning PPA-le esmatasandi ja eriarstiabi osutavates asutustes; nakkuste (TTSN) ennetamise seoses epidemioloogilise 6. gripi haigestumise iganädalane hindamine, intensiivsuse ja ja tõrje riiklike juhendite olukorra muutmisega. trendide määramine; koostamine, kasutusele Juhendmaterjalid ja 7. gripist tingitud hospitaliseerimiste seire toimimise tagamine; võtmine, testimine järelevalve teenusstandard on koostatud ja 8. gripi vastase vaktsineerimisega hõlmatuse andmete käigus tervishoiuasutustes, avaldatud. Laeva kogumine tervishoiutöötajate seas; sh esmatasandi ja eriarstiabi inspekteerimisega tegelevad 9. nakkushaiguste puhangute uurimise juhendite rakendamine; osutavates asutustes; ametnikud on koolitatud WHO ja 10. WHO ja ECDC leetrite ja punetiste elimineerimise 5. TTSN registreerimine SHIPSAN TRAINET programmi rakendamine. aktiivravihaiglates; õppeseminaridel. 2014.a 6. Gripist tingitud kontrolliti vastavalt IHR 2005 hospitaliseerimiste seire (ka nõuetele ja väljastati 236 SSC. raskekujuliste gripijuhtude 2015.a väljastatud SSC arv iseloomustusega) selgub 2016.a jaanuaris. rakendamine ning selle Koostatud juhendmaterjal toimimise korraldamine; "Isikukaitsevahendid" THTO-le. 7. Tervise infosüsteemi (TIS) 3. Koostatud IKV kasutusele ja nakkushaiguste võtmise protokoll ning läbiviidud infosüsteemi (NAKIS) koolitus TA epideemiatõrje liidestamine; rühmadele 20.11.2014 teemal 8. S. pneumoniae laboriseire IKV kasutamine Ebola 0 SoM* TA 1. Õigusaktide 1. Osaletud RTS Õigusloome kaasajastamine vastavalt IHR 2005 ja Euroopa kaasajastamine IHR 2005 ja muudatuseelnõu arutelus, Parlamendi ja Nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL nõuetele. Euroopa Parlamendi ja koostatud sisendid RTS Nõukogu otsuse nr eelnõusse piiriüleste 1082/2013/EL nõuetega terviseohtude ja vastavusse viimiseks; rahvatervisealase HO 2. Tervishoiuteenuse lahendamise kohta (sh osutamisega seotud piiripunktide määramisest). nakkushaiguste ennetamise, Antud arvamus SiM seire ja tõrje alase „Kriisireguleerimisõppuse regulatsiooni muutmine läbiviimisele ning regionaalse ja nakkushaiguste ennetamise kohaliku omavalitsuse õppuse ja tõrje seaduses (NETS); korraldamise sagedusele 3. Intersektoraalse koostöö esitavad nõuded“ määruse jätkamine valmisoleku eelnõule. Osaletud SoMi poolt tõhustamiseks epideemia korraldatud koosolekul SiM hädaolukorras; esindajatega võimalike 4. HIV-nakkuse lahenduste leidmiseks kehtiva seiresüsteemi muutmine seadusandluse muutmise osas. 5. NETS muutise seaduse 2., 4. ja 5. Edastatud SoM-le eelnõu väljatöötamine ning ettepanekud sotsiaalministri selle kooskõlla viimine määruse nr 116 muutmiseks. hädaolukorra seadusega Antud arvamus (2014. a. ületulev tegevus). Põllumajandusministri määruse „Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses SoM Tegevus on edasi lükatud Tegevus on edasi lükatud Tegevus on edasi lükatud finantseerimise puudumise tõttu. finantseerimise puudumise finantseerimise puudumise tõttu. tõttu. 24 000 TA* 1. Antiviraalide resistentsuse 1. Tegevus edasi lükatud 2017. 1. S. pneumoniae laboriseire laiendamine; määramine A-gripiviiruse aastasse ressursside 2. Salmonella molekulaartüpiseerimise teostamine; H1N1 Y275 genoomi suhtes; puudumise tõttu. 3. Poliomüeliidi seire toimub vastavalt WHO soovitustele; 2. B-gripiviiruse geneetiline 2. B-gripiviiruste geneetiline 4. Leetrite viiruse genotüpiseerimine; iseloomustamine; iseloomustamine on korraldatud 5. WHO Gripikeskuse ülesannete täitmise tagamine: rutiinse laboratoorse seire - A-ja B-gripiviiruse isolaatide antigeense ja geneetilise tulemusena. struktuuri määramine; - Neuramidaasi inhibiitorite tundlikkuse määramine (antiviraalse resistentsuse määramine). TA* 1. Epidemioloogilise olukorra Haigestumine zoonoosidesse 1. Tervise Infosüsteemi (TIS) ja nakkushaiguste infosüsteemi jälgimine Eestis ja maailmas; on analüüsitud, trendid on (NAKIS) liidestamine; 2. Epidemioloogilise uuringu määratud. Koostöö VTA-ga 2. TA-le laekunud gripi ja ägedate respiratoorsete haiguste küsitluse algoritmi toimib vastavalt teatiste võrdlemine tervise infosüsteemi (TIS) epikriiside koostamine zoonoosi koostöölepingule. andmetega. esinemise korral inimestel; Kvartaliaruanded on ECDC-le 3.Inimestel esinenud edastatud õigeaegselt. zoonooside alaste andmete Aruanded VTA-le, EFSA-le on uuendatud edastamise korra edastatud. VTA-le rakendamine; 4. Hinnangu teostamine on 4. Uuringu läbiviimine edasi lükatud väheste andmete hindamaks ägeda põhjusel. gastroenteriidi etioloogiat ja  TA* 1. SoMi immuniseerimisalase 1. Töörühma tegevus on 1. Ajalooliste nakkushaiguste statistiliste andmete avaldamine; teavitamise töörühma korraldatud ning 2. haiglankkuste ja -puhangute analüüs ja tulemuste operatiivne ja plaanipärane teavitustegevuse osas otsused avaldamine; tegutsemine; vastu võetud. 3. osalemine SoMi immuniseerimisalase teavitamise töörühma 2. Immuniseerimise 2. Immuniseerimisalased operatiivsetes ja plaanipärastes tegevustes; infopäeva korraldamine seminarid ämmaemandatele 4. vaktsineerimisalase kodulehe arendamine ja kaasajastamine, tervishoiutöötajatele Tallinnas ja Tartus koostöös koostöö TÜ arstiteaduskonna tudengitega immuniseerimisalaste 3. Gripi haigestumise RA, HK ja EAS-ga (november). loengute läbiviimise osas; iganädalane hindamine, Uue BCG vaktsiini materjalid on 5. gripiga seotud olukorra iganädalane hindamine koos intensiivsuse ja trendide avaldatud nii TA kui ka vastavate ennetusmeetmete väljatöötamisega; määramine; vaktsineerimise kodulehel. 6. 2015/2016 gripihooaja hinnangu koostamine. 4. Gripifoorumi korraldamine “Lapse tervisepäevik” (HK) on 5. Info avaldamine täiendatud vaktsineerimise nakkushaiguste infoga. Artikkel „Laste riskipiirkondadest ja vaktsineerimine“ (Arst.ee). soovitatud Artikkel „Täiskasvanute ennetusmeetmetest TA vaktsineerimine“ (Arst.ee) Uue kodulehel; rotaviirusvaktsiini (Rotarix) 6. Vaktsineerimisalase materjalid on avaldatud nii TA kodulehe arendamine ja kui ka vaktsineerimise kaasajastamine; kodulehel. 7. Statistilise kogumiku 3. Info gripi leviku kohta "Nakkushaiguste esinemine maailmas on avaldatud TA Eestis" 16. osa kodulehel, "Estepireportis" ja publitseerimine; edastatud koostööpartneritele. 8. Lepingu sõlmimine Eesti 4. Gripifoorumi asemel arstiteaduskonna Üliõpilaste käivitatud pilootprojekt seltsiga vanemaealistele. immuniseerimisalaste 5. Uuendatud Ebola loendute läbiviimiseks viirushaiguse riskipiirkonnad ja perekoolides; soovitused reisijatele rubriigis 9. Pilootküsitluse läbiviimine „Reisimine ja tervis“. Pidev madala immuniseerimise tegevus vastavalt epid. hõlmatuse näitajatega olukorrale. 0 perearstide hulgas. 6. www.vaktsineeri.ee koduleht 2 969 770 SoM TA* 1. Immuunpreparaatide 1. Koostatud ja avaldatud Hankeplaani koostamine sh koostöös nõustava ladustamise ja külmahela hanketaotlused seoses TA ekspertkomisjoniga, hangete läbiviimine, tarnete korraldamine tagamise korraldamine TA kesklao ajutise sulgemisega (sh vaktsiini/immuunglobuliini laenamine teisest riigist tarnehäire uue hoone ehitamise ajal; uue maja väljaehitamiseni 1) korral), kasutuse/kulu aruannete jälgimine hangete ja 2. Immuniseerimiskava ravimite ajutiseks ladustamiseks optimaalse laokasutuse planeerimiseks (SoM). alusdokumendi uuenduste ja 2) laoteenuseks. Immuunpreparaatide ladustamise ja külmahela tagamise koostamine. 2. Immuniseerimiskava täitmise korraldamine TA uue hoone ehitamise ajal ning TA Lääne, 3. HPV ja PCV kulutõhususe järelevalve tervishoiuteenust Lõuna ja Ida talituste varustamine külmkappide uuringute uuendamine osutavates asutustes toimub temperatuurimõõtjatega 24/7 monitooringu tagamiseks (TA). vastavalt talituste/esinduste tööplaanidele. Täiendavad tegevused: Läbi viidud TA ravimite kesklao sisekontroll ja täiendatud asjakohane dokumentatsioon. Ravimite ümberpaigutamine seoses TA uue hoone väljaehitamisega. Muudetud/täiendatud antiretroviirusravimite (ARV) lepingud. HPV ja PCV kulutõhususe raportite ning immuniseerimiskava alusdokumendi uuendus töösse võetud. SoM TA, ETSA 1. E-immuniseerimispassi 1. SoMi immuniseerimise 1. Järelevalve teostamine TTO-del immuniseerimiskava täitmise loomine; ekspertkomisjoni poolt kinnitati e- üle; 2. Õigusaktide muudatuste immuniseerimis-passi vorm. 2. Rotaviirusnakkuse esinemissageduse näitajate hindamine. läbianalüüsimine ning 2. Valmistati ette vajalikud väljatöötamine e- standardimuudatused. immuniseerimispassi 3. Alustati tervise infosüsteemi rakendmaiseks; kesksüsteemi arendustega. TA: E-tervise SA-le on esitatud arvamused e- immuniseerimispassi sisu ja kuva kohta. Osaletud kõikides 22 370 MeM VTA,VTL Zoonooside ja mikroobide Seire on läbi viidud. Zoonooside ja mikroobide resistentsuse seire läbiviimine. resistentsuse seire Resistentsuse täiendav seire. läbiviimine Olulisemad tulemused (proovid võetud loomadelt ja toidust) Salmonella seire (1045/18 positiivset), võrreldes eelnenute aastatega on muutunud serotüüpide jaotus, oluliselt on tõusnud Salmonella Infantis osakaal seire proovides; Campylobacter spp seire (12/0 positiivset); STEC lamba- ja veiserümbad (vastavalt tulemused 58/6positiivset ja 102/2 positiivset) Ravimresistentsuse seire: kokku uuriti 222 isolaati, millest 85 olid E.coli, 33 Campylobacter coli, 1 Campylobacter jejuni, 38 ESBL E.coli (sealiha), 6 karbapenemaasi tootev E.coli, 3 0 TA 1. Zoonoossete tekitajate Salmonella spp.(sea rümbad); 1-2 Uued metoodikat arendatud 1. Listeria tüpiseerimise rakendamine; tundlikkuse määramine MIC ja juurutatud. 2. VTEC molekulaartüpeerimise rakendamine. meetodiga; 2. Listeria serotüüpide määramine;  2016. aasta tulemused 2015. aastal ei esinenud ühtegi joogiveest tingitud haiguspuhangut (2014, 2013 ja 2012. aastal ei esinenud samuti ühtegi puhangut). 2016. aastal esines üks 5 või enama nakatunuga toidutekkelise nakkuse puhang (2015. aastal esines 1, 2014. a ei esinenud ühtegi, 2013. aastal 2 ning 2012. aastal 7). 1. Direktiivi ülevõtmiseks moodustatud töögrupp, toimunud mitmed töögrupi kohtumised, alustatud põhjavee kogumite riskianalüüsi koostamist. Muudetud veeseadust seoses direktiivi joogivee kontrollinõuetega. 2. lepiti KeM ja SoM vahel kokku proovivõtjate atesteerimise regulatsioon. Kokkulepitud sõnastus on uues veeseaduse eelnõus, mis on kavas valitsusele esitada 2017. a septembris. Uus regulatsioon näeb ette, et joogivee ja pinna, heit-, mere- ja põhjavee koolitamine ja atesteerimine muutuvad ühiseks ning korraldajaks jääb Keskkonnaministeerium. 3. ÜVVK seaduse eelnõu on koostatud ja mõjude hindamine läbi viidud. Osaletud töörühma töös, ettepanekud eelnõu täiendamise kohta edastatud KeM-le. 4-5.Osaletud komisjoni alalise biotsiidikomitee, biotsiidi liikmesriikide pädevate asutuste ning koordineerimisrühma koosolekutel, võeti vastu otsused 12 toimeaine osas. Osaleti komisjoni kosmeetikatoodete alalises komitees ja töörühmas. 6. Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele määruse eelnõu väljatöötamine jätkus 2016. aastal. Uuesti kutsuti kokku ilu- ja isikuteenuste määruse väljatöötamise töögrupp arutamaks lahtiseid teemasid eelnõus. Töögruppi kuuluvad erinevate riigiametite, erialaseltside ja eraettevõtete esindajad. Töögrupi liikmetelt saadud tagasiside alusel on määruse eelnõud täiendatud. Eelnõu väljatöötamise käigus koguti ka lisainfot külastades erinevaid teenusepakkujaid ja kaasates neid eelnõu väljatöötamisse. Eelnõu väljatöötamine jätkub 2017. aastal. KEM: Atmosfääriõhu kaitse seadus on koos alamaktidega vastu võetud ja jõustunud alates 1.01.2017. 1. “Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020” meetme „Teadmussiire ja teavitus“ raames toiduohutuse tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajalise programmi hankeleping sõlmitud 15.12.2016 neljaks aastaks. Programmi maht kuni 1,2 mln eurot, pakkumus 765 947 €. Tegevused kogutud esimesest hankest: infopäevad (50), koolitused (36), konverentsid (4), käsiraamatud (10), teabematerjalid (44), videoloengud (20), veebileht. Täitjad: Eesti Maaülikool, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus. 2. Toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esmete teemaline teabepäev lükkus edasi ja toimus 19.01.2017. 3. Energiajookide turustamise hea tava ajakohastamine on edasilükatud seoses kofeiini saadavuse riskihinnangu läbiviimisega 2016.a 4. Akrüülamiidi teemat põhjalikult käsitlev teabematerjal anti välja 2015.aastal. 1. Ohuprognoosid on koostatud ja kinnitatud ning 2016 a. järelevalve töö on korraldatud ohuprognoosist lähtuvalt. Ohuprognoosid on avalikustatud TA koduleheküljel (http://www.terviseamet.ee/info/oluline-info/ohuprognoosid.html). Järelevalve kvaliteedi tagamiseks on välja töötatud ühised protokollid järelevalvemenetluse teostamiseks valdusesse sisenemise ja vallasasja labivaatuse kemikaalide, kosmeetikatoodete, lasteluttide, mänguasjade, toodete, kahjurtõrjeteenuste osutamise osas. SoM tegevused puuduvad. 1. A-Ü infoportaal on loodud, sinna koostatakse jooksvalt uusi materjale, Kodulehel kajastamise osas on arutletud meedianõunikuga. Kuna loomisel on uus TA koduleht (avalik alates 2017 I-II kvartal), pole loodud materjale eraldi moodulina veel avaldatud. 2. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ ja selle rakendusplaan aastateks 2017–2020 on läbi töötatud. 3. Ülevaade on koostatud. Sisekeskkonna hindamise juhend (sh soovituslikud väärtused) on koostatud. 4. Juhendi "Soovitused koolieelse lasteasutuse omanikule" on koostatud, ootab kooskõlastamist ja sihtgruppidele edastamist talituste kaudu. 5-8. Korraldatud teabe ja infopäevad. Kõikidel teabepäevadel jagati osalejatele kemikaaliohutuse alaseid infomaterjale – flaiereid ja kleebiseid märgistamise kohta, ohutuskaartide teabelehti – mis võivad olla kasulikud nii ettevõtetele kui ka teistele huvitatud isikutele. sidusrühmadele. 8. Loomkatseprojekti loakomisjoni töö käigus vaadati läbi 42 loomkatseprojekti loataotlust ning esitati nende kohta seisukohad. Nõustati SoMi ja KKMi REACH-määruses taaskasutamise teemal. Selgitati narkoekspertrühmale Siseministeeriumis REACH-määrusest tulenevaid kohustusi ettevõtetele.Ohtlikest mänguasjadest elanikkond on teavitatud Tartu Mänguasjamuuseumi projekti käigus. Tooteohutuse valdkonnas vastati 440 selgitustaotlusele/järelepärimisele (ka teabenõuded). KEM: Keskkonnaamet korraldas 3 infopäeva veekaitseliste eesmärkide teadvustamiseks sihtgruppidele (KOV-d, ametnikud, põllumajandustootjad). Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle alamaktide tutvustamised on toimunud nii valdkonna allasutustele kui ka tööstuse ja põllumajanduse ettevõtete esindajatele. 1. Andmed veekvaliteedi kohta on avalikustatud jooksavalt TA kodulehel. 2015. aasta jooksul tehtud täiendused on rakendatud. VTI hallatud. 2016. aasta jooksul VTI täiendusi ei ole tehtud. 2. KTA indikaatorite metoodikad on kirjeldatud ja lõplik indikaatorite loend on koostatud. Indikaatorite andmed on kogutud ja uued andmed on sisestatud KTA-sse. Aastane kokkuvõte keskkonnatervise seisundist KTA andmete alusel on koostatud. KTA arendus sai VAK-st heakskiidu ja arendustöödega lubati alustada 2017. aasta märtsist Ühtekuuluvusfondi meetmest "Veemajandustaristu" arendamine investeeriti kvaliteedinõuetele vastava joogivee tagamiseks 4MEUR ning SA KIK keskkonnaprogrammist 1 MEUR. Investeeringute tulemusel on kvaliteedinõuetele vastav joogivesi tagatud 98% ühisveevärgiga ühendatud elanikest. 1. Juhend on koostamisel. 2. 6. juunil 2016 toimus Tallinnas teabepäev, mis oli suunatud HeiVäl OÜ uuringus (Euroopa Liidu õigusaktides ettenähtud nõuete täitmiseks vajaliku kemikaaliohutuse kompetentsuse tagamise võimalused Eestis) kaardistatud ekspertidele. Koostatud on ekspertide nimekiri, kes on huvitatud edasisest koostööst. Koostatud ja esitatud on ka TA ja Eesti Keemiatööstuse Liidu ühispöördumine toimikute hindamise ja koostamise alal. KEM: Põlevkiviõli tootvate ettevõtete komplekslubade nõuded on 2016. aasta jooksul kaks korda kontrollitud (KKI) ning läbi vaadatud (KeA), sh veeosas vastavusse viidud 2016. a muudetud keskkonnaministri määruse nr 99 kehtestatuga. VKG Oil AS ning Kiviõli Keemistööstuse OÜ ei oma reoveepuhastit, reovesi suunatakse OÜ Järve Biopuhastusse. Enefit Energiatootmise AS utmisel tekkiv reo(utte)vett põletatakse Eesti Elektrijaa kateldes, mis on vastavuses "PVT Eesti põlevkivi õlitootmise kohta" PVT-järeldusega nr 45. VKG Oil AS sadevee väljalask ei ole varustatud eelpuhastiga, kuid selle heitvesi vastab keskkonnaministri määrusega nr 99 kehtestatud reostusnäitajate piirmääradele. Käitaja omaseire tulemused sademevee osas näitavad, et ületamisi ei olnud. Kuna KIK taotlusvoor jäi ära, lükkusid tööd edasi. Uus taotlus esitati 2017. a veebruaris. 1. Teenust telliti Terviseametilt. TA koosseisu kuuluvad laborid täitsid riikliku referentlaboratooriumi ülesandeid viies valdkonnas vastavalt esitatud tellimusele. 2. Teenust riikliku referentlabori ülesannete täitmiseks GMO valdkonnas ei tellitud, puudub vastav labor Eestis. Kavas on sõlmida leping mõne teise EL liikmesriigis oleva laboriga. 3. Teenust veiste tuberkuloosi riikliku referentlabori ülesannete täitmiseks telliti Eesti Maaülikoolilt. KEM: Riiklik õhukvaliteedi juhtimise süsteem toimib, andmed on jooksvalt kättesaadavad. 2016 jätkati mõõtekampaaniaga Tartus, eesmärgiks kaardistada BaP probleemi ulatust, et planeerida vähendamismeetmete kavandamist. Lisaks tehti 2016 mõõtmiseid Tallinna reisisadamas hindamaks laevakütuste väävlisisalduse piiramise mõju. Järelevalvesüsteemi tõhustamise eesmärgil on järelevalveasutuste töötajad osalenud erinevatel koolitustelja ekspertkohtumistel. Täiendav tegevus: Lisaks korraldas MeM 15. detsember 2016.a seminari "Toitumisuuringu andmete kasutamine" järelevalveasutustele ja teadlastele. 8. detsembril 2016.a toimus järelevalveasutustele ja teadlastele järgmised üritused: "EFSA koostöövõrgustike Eesti esindajate kohtumine" ja "Improriski seminar" 1. Järelevalve on teostatud ohuprognoosi alusel. Tulemused avalikustatud TA kodulehel. Teostatud 21 raadiosageduste kasutamise tingimuste tervisekaitsealast uuringut ning väljastatud 360 raadiosageduste kasutamise tingimuste kooskõlastust. Tõsise soovimatu mõju juhtumiks klassifitseeriti kaks juhtumit, millest informeeriti komisjoni vastavalt kosmeetika määruse art 23. Mänguasjade valdkonnas osaleti tehnilise kommitee töös. Piiripealsete toodete ekspetrtöörühmas määratleti 22 toodet. 2. Osaletud ECHA Foorumi, BEGi, PEMSACi, CLEENi ja Euroopa Komsijoni tubakatoodete koostisainete töörühma töös. 2016. aastal kontrolliti turujärelevalve käigus kokku 1369 toodet nendest ei vastanud nõuetele 266 (19%). Aruanne 2016. aasta kohta on esitatud ning uus programm on avalikustatud TA kodulehel (http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/toodete-ohutus.html).Liikmesriikide vähese huvi tõttu CLEEN projekt jäi ära. 3. REF-4 projekti raames, mis keskendus REACH-määruse XVII lisa teatud piirangute kontrollimisele (ftalaadid, nikkel, kroom VI, asbetsikiud) katsetas TA laboratoorselt 42 toodet ning nendest ei vastanud nõuetele 5 (12%). 4.2016. aastal viidi läbi Tarbijakaitseameti pöördumiste alusel 43 tootele riskihindamine. TA vastas Maksu- ja Tolliameti 99 kontrollteatele ( 175027 toodet ei lubatud turule).Piiripealsete toodete rühmas määratleti 22 toodet. Andmebaaside (CPNP, ICSMS, RAPEX, EU-CEG ja PD-NEA) kasutamisega seoses info vahetus teiste järelevalveasutustega. 1. Koostatud ja edastatud märgukiri „Strateegiliste mürakaartide ja tegevuskavade koostamisest“ Tehnilise Järelevalve Ametile, Maanteeametile, Lennuametile, Veeteede Ametile, Tallinna Linnavalitsusele ja Tartu Linnavalitsusele . 1.2 Koosstatud ülevaade TA poolt menetletud mürakaebustest Tallinna strateegilise müra kaardi koostamiseks 2017. a. edastatud Tallinna LV-le. 1.3. Ülevaade TA poolt menetletud mürakaebustest tagasiulatuvalt alates 2016. a. edastatud OÜ-le „Elle“ (Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringu „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs“ jaoks). KEM: Välisõhu kvaliteedi juhtimissüsteem toimib. Automaatse andmeedastusmooduli loomine ja sidumine AQUII andmeedastusmooduliga. Sõlmiti leping AQUII arendajatega ja juurutati andmevahetus üle uuendatud AQUII mooduli. Geoalusel veebipõhise modelleerimissüsteemi ja avalikkusele suunatud modelleerimisteenuse tagamine, avaliku teenuse aluseks olevate andmebaaside täiendamine. Andmebaasidele lisati ehitisregistri põhjal saadud kohtkütte heitkoguste andmekogud. Toiduohutuse seiret teostati järgmises mahus: taimekaitsevahendite jäägid (333 proovi), muud saasteained (152 proovi), saasteainete seire loomses toidus ja loomades (2066 proovi), lisaained (73 proovi), GMO (7 proovi/ 0 mittevastavat), toiduga kokkupuutuvad materjalid (31 proovi), mikrobioloogilised ja keemilised analüüsid ( MB 1190 proovi, keemia 311 proovi). Rahaline maht on suurem võrreldes eelmise aastaga. Kokkuvõtet (va GMO valdkond) nõuetele mittevastavate proovide osas ei ole hetkeseisuga võimalik esitada, kuna vastavasisulised raportid on VTA-s koostamisel. 1.Uuringu "Toidu lisaainete tarbimise hindamine" eesmärk oli anda hinnang, kas nitritite tarbimine Eesti laste (vanusegruppides 12-35 kuud ning 36 kuud - 10 aastat) poolt ületab kehtestatud ADI piirväärtust. Võrreldes kolme erinevat laste nitritite saadavuse uurimisperioodi (alates 2000 kuni 2015) Eestis, võib järeldada, et nitritite tarbimisnäitajad (saadavus) on aastate lõikes langenud. Uuringu tulemusel soovitatakse, et väikelastele ei peaks andma vorste ja viinereid ning teisi nitrititega töödeldud lihatooteid rohkem kui paar korda nädalas. 2. Uuringu „Dioksiinid ja PCB jõesilmus ja nendest valmistatud toodetes (röstitud silmud, silmu konservid)“ lõpparuanne on esitatud . Analüüsiti dioksiinide ja PCBde sisaldust Soome ja Liivi lahe jõesilmus ning sellest valmistatud toodetes – röstitud silmudes ja silmu konservides (kokku 16 proovi). Dioksiinide ja PCB sisaldus jõesilmus ning sellest valmistatud toodetes oli reeglina kõrge. Kehtestatud PCDD/F piirnormi väärtusi ületasid nii looduslikud jõesilmud, eeskätt Narvas, kui ka töödeldud, eriti just röstitud jõesilmud. PCDD/F ja dlPCB summaarse sisalduse piirväärtusi ületasid aga just töödeldud, eeskätt röstitud jõesilmud. Kõigis jõesilmu proovides oli indPCB sisaldus madalam kehtestatud piirnormi väärtusest. Jõesilmude töötlemisel vähenes nendes vee sisaldus ning suurenes nii lipiidide kui ka ohtlike ainete kontsentratsioon. 3. Uuringu "Ergotalkaloidide saadavuse hindamine" perioodi märts-dets 2016 (23 proovi tungaltera alkaloidide esinemise kohta Tartu suuremate poekettide teraviljatoodete hulgast). 1. 2016. aasta anti Maaeluministeeriumile EMÜ poolt 10 toiduohutuse- ja loomatervisealast ekspertarvamust. Loodi valmisolek riskihinnangute teostamiseks, st töötati välja riskihindamisüksuse dokumentatsioon, osaleti riskihindamisalasel koolitusel, korraldati seminar ning moodustati ekspertide andmebaas. 2. Uuringu "Veistelt isoleeritud Escherichia coli antibiootikumiresistentsus Eestis" jätkamine.Uurimistöö käigus koguti kliiniliselt tervetelt veistelt 325 roojaproovi 65st farmist. Laiendatud spektriga beetalaktamaase (ESBL/ AmpC) tootvate Escherichia (E.) coli esinemus oli 9,5% (n= 31) ning ESBL tootvaid tüved pärinesid 16 st farmist. Kliiniliselt tervetelt vasikatelt isoleeritud E. coli tüved (n=45) oli uuritud antibiootikumide suhtes oluliselt tundlikumad võrreldes kõhulahtisusega vasikatelt pärinevate E. coli tüvedega (n=191). Kliinilisest materjalist pärinevad E. coli tüvedest olid 29,3% (n=63) fluorokinoloonide suhtes resistentsed ning ESBL tootvaid mikroobitüvesid tuvastati 3,6% juhtudest. 3. Uuringu "Väetistes sisalduvatest raskmetallidest tulenevate riskide hindamine tervisele ning keskkonnale " läbiviimine. 4. Kofeiini riskihinnangust laste ja noorte seas võib järeldada, et laste, noorukite ja täiskasvanute tavapäraseks kofeiini põhiliseks allikaks on kohv ja tee. Vanusega koos kasvavad tarbitavad energiajoogikogused ja sellega seoses ka saadav kofeiini kogus. Tarbimismustrid võrreldes varasemaga on muutunud ja tänapäeval puutuvad kofeiiniga kokku lapsed ja noored, kelle kokkupuude kofeiiniga varasematel aegadel on olnud väike. Kofeiini keskmine saadavus uuritud vanusegruppides mahub ohutu koguse piiresse. Samas on vanusegrupis 14-17 teatud hulk lapsi ja noori, kelle päevane kofeiini saadavus ületab ohutuid koguseid. Terviseamet osaleb oma andmetega KIK´i projektis “ „Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM- vaba veetöötluse teostatavuse uuringud“Koostöös TÜ Füüsikainstituudiga on koostatud projekti lähteülesanne, esitatud KIK-le ja saadud positiivne otsus. On alustatud koostööd TÜ Füüsikainstituudiga ning töökohtumised jätkuvad 2017. aastal. 1. Kokkuvõtted on koostatud ja avalikustatud TA kodulehel, edastatud koostööpartneritele: 1) Mänguasjade terviseohutuse hindamine sõimerühmas. 2) Tervisekaitsenõuded elukeskkonnale ning toitlustamisele hoolekandeasutuses . 3) Legionella bakterite esinemine lasteasutuste ujulates (2015-2016) . 5) Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides Järvamaal ja Jõgevamaal. 6) Looduslikud mineraalveed Eesti turul (2015-2016) 7) Uute koolide ja lasteasutuste siseõhu kvaliteet. 8) Koolieelse lasteasutuste mänguväljakute terviseohutuse seisund. 9) Piiripealsed iluteenused (2015-2016) . 2. Viidi läbi sihtuuring "isikliku hügieeni tagamise tingimused koolides" ja koostati selle kokkuvõte. 3. Viidi läbi sihtuuring "Solaariumiteenusest tulenevad terviseriskid". 4. Viidi läbi eraveevärkide sihtuuring koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkkooliga Raplamaal ja Põlvamaal Ülevaated on toimetamisel. 2015. aastal vastas 71% koolidest tehisvalguse osas nõuetele (2014. ja 2013. aastal oli vastav näitaja 94%). Antud näitaja on langenud. Piisav venitlatsioon oli 2015. aastal 65% koolidest (2014. aastal oli antud näitaja 86% koolidest ja 2013. aastal 85%). Antud näitaja on halvenenud. 1. Lasteasutuste TKN määruse eelnõu osas konsulteeritud partneritega, eelnõu vastavalt täiendatud. Eelnõu 2. Osaletud töörühma töös, koondatud ettepanekuid partneritelt eelnõu täiendamise kohta. 1. Teenusstandardi eelnõu "Hinnangute väljastamine koolieelsetele lasteasutustele ja koolidele kasutatavate ruumide tervisekaitsenõuetele vastavuse kohta" on koostatud. Lisategevus: SINPHONIE projekti raames korraldati Tartus 15. märtsil 2016 teabepäev „Siseõhu kvaliteet koolides ja koolieelsetes lasteasutustes“, kus tutvustati ja anti ülevaade viimastest TA osalusel toimunud uuringutest. Valminud materjalid (Uuringutest praktikasse. Soovitused tervislikuks kooli keskkonnaks Euroopas; Euroopa koolides tervisliku keskkonna saavutamise suunised) on avalikud TA kodulehel ja edastatud koolidele. Lisaks on avaldatud eestikeelne kokkuvõte SINPHONIE projektist TA kodulehel. Sihtuuring läbi viidud, probleemidest koole informeeritud. Järelevalve toimub ohuprognoosi alusel. 2015. aasta jooksul käis töötervishoiuarsti tervisekontrollis 22,3% hõivatutest (2014. aastal oli vastav osakaal 21,4%, 2013. aastal 22,2% ja 2012. aastal 18,5%). 2016. aastal esines 2 leetritesse haigestumise juhtu. 2015. aastal esines üks rühmaviisiline haigestumine kolme haigusjuhuga, neist kaks sissetoodud ja üks sekundaarne kohalik haigusjuht. 2014. aastal ei olnud Eestis ühtegi leetritesse nakatunut. Hõlmatus gripi sentinell-seire süsteemiga oli 2016. aastal elanikkonnas 10,4%  Läkaköha korduv-vaktsineerimisega hõlmatus 7-10-aastaste hulgas oli 2016. aastal 88,9% (2015. aastal oli vastav näitaja 89% 2014. a 89,6% ja 2013. aastal 88,8%). 1. Kavade eelnõud on talitustes koostatud. 2. Epidemioloogilistest vajadustest tulenevad juhendid ja infomaterjalid on õigeaegselt koostatud. Koostööpartnerid ja elanikkond teavitatud. 3. Aasta jooksul registreeritud nakkushaiguste trendid on määratud maakonna ja riigi tasandil. Andmed nakkushaiguste kohta on avaldatud TA kodulehel ja teavitatud koostööpartneritele. TA kodulehel avaldatud asjakohane informatsioon nakkushaiguste suhtes ebasoodsatest piirkondadest ja antud vastavasisulised ennetussoovitused. 4. Asutuse vaslmisolek epideemiaohuks on epideemiatõrje tööruhmade poolt tagatud. 5. Korraldatud hetlevimusuuring aktiivravihaiglates, uuringu tulemused on edastatud ECDC TESSy andmebaasile. Koosatud ja avaldatud TA kodulehel isolatsiooni abinõude juhend. 6. Täidetud täies mahus, andmed edastatakse iganädalaselt avaldatud TA kodulehel. 7. Täidetud täies mahus, andmed edastatakse iganädalaselt avaldatud TA kodulehel. 8. Täidetud täies mahus, analüüsitud, edastatud koostööpartneritele ja avaldatud TA kodulehel. 9. TA regionaalsed talitused tegutsevad ühtselt vastavalt juhenditele. Kõikide esinenud haigusuhangute korral on viidud läbi epidemioloogiline uuring ning korraldatud vajalike tõrjemeetmete rakendamine. Haigustekitaja levik on tõkestatud. 10. WHO ja ECDC leetrite ja punetiste elimineerimise programm on Eestis rakendatud. Leetrite ja punetiste elimineerimise põhiindikaatorid on saavutatud. WHO hinnangu järgi on Eestis leetrid ja punetised elimineeritud. Info on edastatud koostööpartneritele ja avaldatud TA kodulehel. 1. TA poolt koostatud ja edastatud SoM-le ettepanekud VV määruse nr 298 kaasajastamiseks. 2. TA poolt koostatud ja edastatud SoM-le ettepanekud Sotsiaalministri määruse nr 116 kaasajastamiseks. Määrus on kaasajastatud. HiV ja tuberkuloosi refteenuse osutamise osas 2017.a on lepingud sõlmitud. 1. S. pneumoniae tundlikkuse määramine kolme preparaadi suhtes on rakendatud; 2. PFGE uurimine on rutiinselt rakendatud, kasutatakse puhangu uurimisel 3. poliomüeliidi seire toimib, tulemused on analüüsitud 4. Leetrite seire on tõhustatud ja toimub vastavalt WHO nõuetele. WHO tegi otsuse, et leetrid ja punetised on Eestis elimineeritud. 5. Gripikeskuse ülesanded täidetud TA nh laboratoori võimekuse raames: geneetiline struktuur on määratud 39 viiruse suhtes; antiviraalne resistentsus määratud 57 viiruse suhtes. 1. NAKISe arendustööd on läbi viidud, on korraldatud testimine ning koolitus; osa töödest on edasi lükatud tehniliste põhjuste tõttu. 2. Tervise infosüsteemi (TIS) kaudu edastatud teatiste kvaliteet on hinnatud, info on korraldajatele edastatud. 1. Statistilised kogumikud nr 3, 4 ja 5 on digitaliseeritud ning avaldatud TA kodulehel. 2. Registreeritud haiguspuhangute ülevaade avaldatud TA kodulehel. Hetkelevimusuuringu tulemused on arutatud erialaseltside koosolekutel. 3. TA osales täies mahus kõikides SoMi immuniseerimisalase teavitamise töörühma tegevustes; 4. Vaktsineerimisalane info on kaasajastatud vastavalt vajadusele. Käsiraamat "Räägime laste kaitsmisest" on tõlgitud vene keelde. Pikendatud koostööleping TÜ arstiteaduskonna tudengitega, kelle poolt on peetud aasta jooksul 27 loegut. 5. Täidetud täies mahus, andmed iganädalaselt avaldatud TA kodulehel ja edastatud koostööpartneritele. 6. 2015/2015 gripihooaja hinnang on koostatud ning avaldatud TA kodulehel. Vaktsiinide ja immuunglobuliinide kogused riikliku immuniseermiskava täitmiseks on immuunprofülaktika ekspertkomisjonis määratud ja õigeaegselt hangitud. Häireid varustatuses ei esinenud. lepingud immuunpreparaatide ajutiseks ladustamiseks on sõlmitud. Külmahela nõuded on täidetud kõikide immuunpreparaatide suhtes. Immuunpreparaatide käitlemissüsteemi arendamise kava ning eelarve lisataotlus on koostatud ja edastatud SoM-le. 1. Järelevalve immuniseerimiskava täitmise üle on teostatud täies mahus vastavalt TA tööplaanile. 2. Rotaviirusenteriidi vastase vaktsineerimise sisseviimise mõju immuniseerimiskavasse: 2016. a vähenes võrreldes 2013.aastaga registreeritud rotaviirusenteriidi haigusjuhtude arv 72% võrra. Hõlmatus rotaviiruseenteriidi vastase vaktsineerimisega 1-aastastel lastel moodustas 86,8%. Zoonooside seire raames analüüsiti 925 proovi. Mikroobide ravimresistensuse seire raames analüüsiti 148 proovi. Välisabi seirele oli summas 10 607 EUR. Kokkuvõtet nõuetele mittevastavate proovide osas ei ole hetkeseisuga võimalik esitada, kuna vastavasisulised raportid on VTA-s koostamisel. Haiglalaboritest edastatud Listeria kultuurid on edastatud EL referentlaborise WGS (täisgenoomi sekveneerimine) teostamiseks ELiTE projekti raames. IV valdkond Tervislik eluviis AE 4. Rahvastiku kehaline aktiivsus on suurenenud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud 2015. a planeeritud 2015. a tegelikud 2016. a planeeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus aastaks 2016 EA liik COFOG summa kulud summa AE 4 / eelarve kokku 37 314 822 41 041 678 21 746 568 M 1 Rahvastiku kehalise aktiivsuse 2 485 063 3 394 752 2 554 233 suurendamine Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate 16–64-aastaste isikute osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 4.1.1. Erinevate liikumisharrastuse projektide Igal-aastal on viidud läbi kampaania 20 08 787 632 787 327 827 632 toetamine Eestimaa liigub, jooksu- ja käimissarjad, osavõtule ja liikumisrõõmule orienteeritud spordipäevad, internetipõhised programmid. On toetatud maakondlikke spordiinfokeskuseid, üleriigilisi liikumisharrastuse programm jne 4.1.2. Tervislike ja sportlike eluviiside On kasvanud regulaarselt ja 20 02 8 000 0 0 propageerimine ajateenijate ja Kaitseliidu eesmärgistatult kehaliste harjutustega eriorganisatsioonides (Kodutütred ja tegelevate ja tervisedenduslikult teadlike Noored Kotkad) inimeste hulk 4.1.3. Liikumisharrastustega tegelemiseks On koostatud ja rahastatud toetuslepingud 20 07 249 912 0 võimaluste loomine erivajadustega erivajadustega inimeste inimestele ja nende liikumisharrastuse liikumisharrastusega tegelevatele tegevuste toetamine organisatsioonidele 4.1.4. Liikumisharrastusega tegelevate Liikumisharrastusega tegelevatele 20 08 11 000 9 779 11 000 treenerite, õpetajate ja harrastajate treeneritele, õpetajatele ja harrastajatele koolitamine on viidud läbi koolitused. Osalejaid vähemalt 500 inimest aastas (a 8 tundi) 4.1.5. Liikumisharrastuse teemaliste Välja on töötatud metoodilised nõuanded 20 08 12 000 13 526 12 000 koolitusmaterjalide väljaandmine liikumisharrastusega tegelemiseks - brošüürid, ajakiri "Liikumine ja sport", raamatud 4.1.6. Eesti Koolispordi Liidu liikumisharrastuse Laste osalus/ kordade arv 20 08 188 437 188 437 188 437 toetamine, eesmärgiga koolides liikumisharrastus parandamine ja laiendamine 4.1.7. Ujumise algõpetuse läbiviimise toetamine On üle-eestiliselt toetatud ja viidud läbi 2. 20 08 230 082 335 082 230 082 koolides klassi (Tallinnas 3. klassi) õpilastele kohustusliku ujumise algõpetus (kursus 24h)  On üle-eestiliselt toetatud ja viidud läbi 2. klassi (Tallinnas 3. klassi) õpilastele kohustusliku ujumise algõpetus (kursus 24h) 4.1.7.1. Ujumise algõpetuse läbiviimise toetamine 20 0 0 230 082 koolides (lisavajadus) 4.1.8. Noorte püsi- ja projektlaagrite ning Noortele on tagatud tingimused 20 09 0 1 109 601 0 õppurspordi korraldamise toetamine tervistavaks puhkuseks ja tegele-miseks spordiga 4.1.9. Liikumise- ja spordiaasta korraldamine 2014 aastal on viidud läbi liikumise- ja 20 08 0 0 15 000 spordiaasta raames korraldatavad üritused 4.1.10. Sihtasutust Eesti Antidopingu toetamine Inimeste teadlikkus on tõusnud keelatud 20 08 30 000 30 000 60 000 ainete kasutamise tagajärgedest 4.1.11. Noorsportlaste tervisekontrolli EHK: Tervisekontrolli läbinud 10 000 51 07 758 000 706 000 760 000 korraldamine noorsportlast /aastas;KuM: On viidud läbi koostöös Spordimeditsiini SAga sportlaste tervisekontroll 4.1.11. Noorsportlaste tervisekontrolli EHK: Tervisekontrolli läbinud 10 000 korraldamine noorsportlast /aastas;KuM: On viidud läbi koostöös Spordimeditsiini SAga sportlaste tervisekontroll 20 08 90 000 95 000 100 000 4.1.12. Spordistatistika kogumise ja spordiregistri Regulaarselt on kogutud andmeid 20 08 120 000 120 000 120 000 arendamise jätkamise sh spordiobjektide spordiklubide, spordiklubides tegutsevate andmebaasi tööle rakendamine harrastajate ja treenerite ning spordiobjektide kohta 20 0 0 0 M 2 Rahvastiku toitumisharjumuste 15 956 579 16 689 982 1 412 248 parandamine  16–64-aastaste ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal püsib stabiilne Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 4.2.1. Programmi väljatöötamine, mis aitaks Programm ja roheline raamat on välja 20 07 0 0 0 vähendada toitumisest tingitud töötatud (2014) ja rohelises raamatus terviseprobleeme (roheline raamat) kavandatud meetmed on ellu viidud ja aruanne valitsusele esitatud 20 04 0 0 0 4.2.2. Inimeste teadlikkuse suurendamine On viidud läbi teavitusi meedias, 20 07 46 565 66 842 0 tasakaalustatud ja täisväärtuslikust paikkondlike projektide ning erinevatele toitumisest ning tervislike toitumisvalikute sihtgruppidele suunatud infomaterjalide soodustamine kaudu 31 07 17 714 32 250 164 565 41 07 100 382 182 750 0 4.2.3. Tervislikke toitumisvalikute soodustamine Tarbijaid ja käitlejaid on erinevate kanalite 20 04 80 000 0 0 tehes toidu märgistust käsitlevat kaudu teavitatud toidu märgistusest teavitustööd tarbijatele ja toidukäitlejatele 4.2.4. Toitu, toidutootmist ja -valmistamist Läbi on viidud vastavaid programme ning 20 04 105 335 0 käsitleva teabe levitamine tarbijatele (s.h teabepäevi lastele ja õpilastele) 4.2.5. Koolilõunaprogrammi toetamine On tagatud toetus 100% põhikooli 20 09 14 422 194 14 990 058 0 õpilastele 4.2.6. Koolipiimaprogrammi jätkamine Koolides ja lasteaedades jätkub piima- ja 31 04 880 000 879 900 897 915 piimatoodete pakkumine koolipiimatoetuse kava raames 4.2.7. Koolipuuviljaprogrammi jätkamine Koolides ja lasteaedades jätkub puu- ja 31 04 85 123 129 723 254 888 köögiviljade pakkumine koolipuuvilja ja - köögivilja kava raames 4.2.8. Toitumise andmekogu haldamine ja On tagatud toitumise andmekogu 20 07 35 730 58 739 62 700 arendamine; koolituste välja töötamine ja arendamine; on läbi viidud toitumisalased läbiviimine; nõustamisteenuste koolitused ning osutatud väljaarendamine ja osutamine nõustamisteenuseid 31 07 6 071  41 07 203 000 4.2.9. Järelevalve süsteemsuse ja Rahvatervise seaduse alusel kehtestatud 20 0 0 0 tulemuslikkuse tagamine Rahvatervise toitlustamist reguleerivate õigusaktide seaduse alusel kehtestatud toitlustamist vastavus on tagatud reguleerivate õigusaktidele vastavuse osas 4.2.10. Igaaastaste uuringute läbiviimine toidu Uuringud toidu tarbimisharjumuste ja 20 04 16 800 16 120 10 680 tarbimisharjumuste ja ostueelistuste ostueelistuste väljaselgitamiseks on läbi väljaselgitamiseks (sh. energiajookide viidud uuring) 4.2.11. Regulaarsete toitumisuuringute läbiviimine Regulaarsed toitumisuuringud on viidud 20 07 63 000 119 21 500 läbi, tulemuse analüüsitud ning esitletud 20 04 0 0 31 07 0 5 754 0 41 07 0 222 392  M 3 Alkoholist tingitud kahjude 866 996 628 672 807 675 vähendamine tervisele ja ühiskonnale Alkoholi tarbimine püsivalt alla 8 liitri absoluutset alkoholi elaniku kohta aastas Allikas: Konjunktuuriinstituut 4.3.1. Alkoholipoliitika kontseptsioonidokumendi Alkoholipoliitika rohelises raamatus 20 07 0 0 0 e rohelise raamatu elluviimise kavandatud meetmed on ellu viidud ja koordineerimine # aruanne valitsusele esitatud 20 04 0 0 0 4.3.2. Alkoholi reklaami ja kättesaadavust Õiguslik alus alkoholireklaami piiramiseks 10 04 0 reguleerivate õigusaktide muutmine # ja alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks on loodud 4.3.3. Tervisemõjudega arvestava alkoholi Alkoholi maksustamise pikaajaline kava on 20 07 0 0 0 maksustamise kava väljatöötamine # väljatöötatud 4.3.4. Alkoholiseaduse järelevalve tõhususe ja Alkoholiseaduse rikkumise 20 03 0 0 0 karistuspraktika analüüs ja vajadusel karistuspraktika analüüs on koostatud, analüüsist tulenevate õigusaktide analüüsist tulenevad ettepanekud esitatud muutmine ja rakendatud 20 0 0 0 4.3.5. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine Läbi on viidud alkoholi liigtarvitamist 20 07 20 000 24 331 27 000 alkoholikahjust, tarvitamise riskidest ja ennetavaid turunuskampaaniaid ja vähendamise võimalustest teavitustegevusi, toimib veebipõhine nõustamine ning info jagamine 31 07 50 475 58 854 44 250 41 07 286 025 333 504 250 750 4.3.6. Liiklusohutuskampaaniate ja neid Kampaania märgatavus on vähemalt 70% 20 04 90 000 68 000 0 toetavate ürituste läbiviimine alkoholi või avalikel üritustel on joobes tarvitamise tunnustega ja joobeseisundis sõidukijuhtimisega seonduvat infot jagatud sõiduki juhtimise vähendamiseks vähemalt 20000-le inimesele. 4.3.7. Alkoholi liigtarvitamise ennetamise, Alkoholi liigtarvitamise varase avastamise 20 07 0 0 0 varajase avastamise, nõustamise, ja nõustamise teenus on välja töötatud ja sõltuvusravi ja sõltuvusvastase taastusabi esmatasandi tervishoidu integreeritud, teenuste arendamine ja osutamine alkoholisõltuvuse ravi ja üldelanikkonnale, alkoholi sõltuvusvastase rehabilitatsioonisüsteemi alused on välja 31 07 53 699 14 054 67 871 taastusabi ja nõustamisteenuste töötatud ja piloteeritud. arendamine ja osutamine 41 07 304 297 79 637 384 604 Tagatud on taastusabi teenus 20 03 0 0 0 kinnipeetutele 4.3.8. Järelevalve alkoholiseaduse täitmise Järelevalve tõhustamiseks on meetmed 20 03 0 0 0 tõhustamine, s.h alaealistele alkoholimüügi välja töötatud ja ellu rakendatud kontrollimeetmete keelu täitmise rakendamise üle 4.3.9. Alkoholi salaturu vähendamine ning Salaturu osakaal on vähenenud 20 03 0 0 kontrolli- ja järelevalvemeetmete rakendamine selleks, et avastada võimalikult palju alkoholi ebaseadusliku käitlemise juhtumeid ja vähendada salaturu osakaalu 4.3.10. Alkoholi tarvitamisega, kahjude ja Alkoholi tarvitamise, kahjude ja 20 07 49 500 44 647 18 200 ennetustegevusega seotud uuringute ennetustegevuse kohta on perioodil 2013- läbiviimine 2016 kvaliteetsed, võrreldavad andmed 31 07 1 950 847 2 250 4.3.10. Alkoholi tarvitamisega, kahjude ja Alkoholi tarvitamise, kahjude ja ennetustegevusega seotud uuringute ennetustegevuse kohta on perioodil 2013- läbiviimine 2016 kvaliteetsed, võrreldavad andmed 41 07 11 050 4 798 12 750 M 4 Tubakast tingitud 426 872 428 012 175 935 tervisekahjude vähendamine tervisele ja ühiskonnale 16–64-aastaste igapäevasuitsetajate osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 4.4.1. Tubakapoliitika kontseptsioonidokumendi Tubakapoliitika rohelises raamatus 20 07 0 0 4000 e rohelise raamatu elluviimise kavandatud meetmed on ellu viidud ja koordineerimine # aruanne valitsusele esitatud 4.4.2. Tubakaseaduse muutmise seaduse Tubakaseaduse muutmise seaduse 20 07 0 0 0 eelnõu väljatöötamine ja rakendamine. eelnõu on välja töötatud ja rakendatud Uue tubakatoodete direktiivi aruteluprotsessis osalemine ja direktiivi ülevõtmine Eesti õigusruumi 4.4.3. Tubakatarvitamise ja inimeste Tubaka tarvitamine ja inimeste 20 07 9 700 12 436 134 780 tubakasuitsuga kokkupuute kokkupuude tubakasuitsuga on vähendamisele suunatud ennetus- ja vähenenud teavitustöö 4.4.3. Tubakatarvitamise ja inimeste Tubaka tarvitamine ja inimeste 134 780 tubakasuitsuga kokkupuute kokkupuude tubakasuitsuga on vähendamisele suunatud ennetus- ja vähenenud teavitustöö 31 07 52 316 55 354 41 07 296 456 313 671 4.4.4. Tubakast loobumise nõustamissüsteemi Teenuse kättesaadavus on paranenud 20 07 2 400 6 872 37 155 arendamine ning nõustamisteenuste tutvustamine ja pakkumine 31 07 7 500 5 952 41 07 42 500 33 726 4.4.5. Tubakatoodete salaturu vähendamine ning Tubakatoodete hulk salaturul on 20 0 0 0 läbi kontrollitegevuse ja muude meetmete vähenenud avastatud tubakatoodete ebaseadusliku käitlemise juhtumite arvu ja kinnipeetud koguste suurendamine 4.4.6. Tubakatarvitamise valdkonna uuringud Tubakatarvitamise valdkonna uuringud on 20 07 0 0 0 läbi viidud 4.4.7. Tubaka valdkonna aastaraamat Tubaka valdkonna aastaraamat on 20 07 16 000 0 koostatud 4.4.8. WHO tubaka tarbimise vähendamise WHO tubaka tarbimise vähendamise 20 0 0 0 raamkonventsiooni aruande koostamine raamkonvent- siooni aruanne on koostatud M 5 Narkootiliste ainete tarbimise 1 936 175 1 940 165 1 905 585 ennetamine, vähendamine ning kahjude vähendamine tervisele ja ühiskonnale Narkosurmade arv Allikas: Tervise Arengu Instituut 4.5.1. Koordineeritud tegevus narkomaania Aastas on läbi viidud 4 Vabariigi Valitsuse 20 09 5 000 0 0 ennetamisele ja narkootiliste ainete uimastiennetuskomisjoni kohtumist. käitlemise vähendamisele läbi Vabariigi Monitooritakse järjepidevalt RTAs ja VV Valitsuse uimastiennetuskomisjoni uimastiennetuskomisjonis seatud priortiieetide täitmist. 2013 koostatakse ja rakendatakse koostööpartnereid kaasates iga-aastane üleriigiline ennetustöö plaan ja regionaalsed ennetustöö plaanid, mis lähtuvad 2013. aastaks kehtestatud prioriteetsetest ennetussuundadest ja nende mahtudest, sh sõltuvusainete tarvitamise ennetamine 4.5.2. Erinevate haldusalade vahelise toimiva Kirjeldatud on süsteemi kontseptsioon 20 07 0 0 sõltuvusravi ja sõltuvusvastase taastusabi (2014) ja välja töötatud on vastavad süsteemi loomine, vastava õigusloome õigusaktid (2015). Süsteem rakendub arendamine 2016 4.5.3. Seadusandluse täiendamine ning selle Alaealiste sõltuvusvastase taastusabi 20 07 0 0 rakendamine narkomaania ravi-, regulatsioon rakendub 01.01.2014. taastusabi- ja järelteenuste ning nõustamis- Täiskasvanute sõltuvusvastase taastusabi (sh. kahjude vähendamise) teenuste regulatsiooni väljatöötamine. Ennetus-, väljaarendamisel ja pakkumisel ravi ja sõltuvusvastase taastusabi miinimumnõuded on välja töötatud, kehtestatud ja rakendatud 20 07 0 0 4.5.4. Siseriiklikult õiguslik aluse loomine Varajase hoiatuse süsteemile on loodud 20 07 0 0 varajase hoiatuse süsteemi jaoks vajalike õiguslik alus, mis reguleerib ametkondade andmete kogumiseks ja vahetamiseks vahelist informatsiooni vahetamist uutest erinevate ametkondade vahel psühhoaktiivsetest ainetest, selle informatsiooni kogumist varajase hoiatuse andmebaasi ning informatsioonile ligipääsetavuse õigusi. Siseriiklik varajase hoiatusüsteem rakendatakse hiljemalt 01.01.2014 4.5.5. Isikustatud narkomaaniaravi andmekogu Loodud on isikustatud narkomaaniaravi 20 07 0 0 loomine, mille andmeid on võimalik andmekogu, mille andmeid on võimalik kasutada adekvaatse ülevaate saamiseks kasutada adekvaatse ülevaate saamiseks narkomaania olukorrast riigis ja narkomaania olukorrast riigis ja sekkumiste planeerimisel sekkumiste planeerimisel. Isikustatud narkomaaniaravi andmekogu on valminud hiljemalt 2014 aastaks. 4.5.6. Järelevalvealase siseriikliku ja Politsei erinevad üksused on senisest 20 09 0 0 0 rahvusvahelise koostöö tõhustamine tõhusamalt kaasatud narkokuritegevuse vastasesse võitlusesse, mille tulemusel uimastite kättesaadavus väheneb. Sideohvitseride võrk on vajadustele vastav. PPA koostab iga aastase narkosüütegude vastase võitluse tõhustamise tegevuskava. PPA piirivalve ja MTA piiril toimiv koostöö on optimaalne. 1 kord aastas koostatakse organiseeritud ja muu tõsise kuritegevuse ohuhinnang. Euroopa Liidu organiseeritud ja muu tõsise kuritegevuse ohuhinnangusse antakse riiklik sisend (vastavalt Europoli kehtestatud intervallile, kuid mitte harvemini kui iga kahe aasta tagant). 0 0 0 4.5.7. Narkomaania ja narkootikumide alase Narkomaania ja narkootikumide alane 20 07 6 700 7 628 10 000 teadlikkuse tõstmine ühiskonnas tervikuna teadlikkus on tõusnud nii riskirühmades ja riskirühmades kui ühiskonnas tervikuna. 82% kooliõpilastest peab illegaalsete uimastite (kanep, ecstasy, amfetamiin) proovimist keskmiseks või suureks riskiks (2011. aastal oli vastav näitaja 78%). Valminud 20 09 40 000 0 0 on tõenduspõhistest programmidest koosnev kuluefektiivne ja terviklik ennetussüsteem, mis katab nii tavaelanikkonda kui riskirühmi 20 03 0 0 0 0 0 0 0 4.5.8. Kaardistada koolitusvajadus ja koolitada Valdkonna spetsialistide koolitusvajadus 20 07 6 000 0 35 000 narkomaania ennetamise, kahjude on kaardistatud (2014) ning on välja vähendamise, ravi ja sõltuvusvastase töötatud ja rakendatud valdkonna taastusabiga seotud spetsialiste sh. spetsialistide koolitussüsteem. Iga- vanglate ja arestiamajade personal aastaselt on lähtuvalt koolituskavast planeeritud ja läbiviidud koolitused 4.5.8. Kaardistada koolitusvajadus ja koolitada Valdkonna spetsialistide koolitusvajadus narkomaania ennetamise, kahjude on kaardistatud (2014) ning on välja vähendamise, ravi ja sõltuvusvastase töötatud ja rakendatud valdkonna taastusabiga seotud spetsialiste sh. spetsialistide koolitussüsteem. Iga- vanglate ja arestiamajade personal aastaselt on lähtuvalt koolituskavast planeeritud ja läbiviidud koolitused 20 03 0 74 875 0 0 0 0 4.5.9. Narkomaania ravi-, taastusabi- ja Abivajajatele pakutakse süsteemselt 20 07 1 589 000 1 536 792 1 792 000 järelteenuste (sh. kahjude vähendamise) miinimumnõuetele vastavaid teenuseid ning nõustamisteenuste väljaarendamine ja pakkumine 41 07 34 200 30 180 0 31 07 193 800 171 021 0 20 09 15 000 0 0 4.5.10. Ravi ja sõltuvusvastase taastusabi Uimastisõltlaste ravisüsteem toimib 20 03 0 99 257 45 000 (rehabilitatsiooni) korraldamine väljaspool vanglaid süüdimõistetud uimastiprobleemidega isikutele, kelle vangistus on asendatud ravi või rehabilitatsiooniga 4.5.11. Illegaalsete narkootiliste ja Vähendatakse kõige enam rahva tervist 20 0 0 0 psühhotroopsete ning ravimite turu ohustavate eriti sünteetiliste opiaatide vähendamine läbi kontrolltegevuse ja kättesaadavust. Konfiskeeritavate ainete muude meetmete, eesmärgiga tõsta sihttase määratakse kindlaks iga aastases avastatud narkojuhtumite arvu ja tegevuskavas. Narkokuritegudes kinnipeetud koguseid kriminaalasjade arv, mille käigus arestitakse kriminaaltulu on kasvanud 20%. Uimastite vastu võitlemise üksused on kaasaegsed ja tehniliselt hästi varustatud 4.5.12. Toimiva kontrollisüsteem tagamine SiM: PPA ja MTA vahel on tõhus koostöö 20 03 0 0 0 narkootikumide sisseveo tõkestamiseks piirpunktides. JuM: Kontrollon säilitatud riiki ja vanglatesse vähemalt 2012 aasta tasemel  0 4.5.13. Narkokuritegude väljaselgitamise On kasvanud lahendatud narkokuritegude 20 09 0 0 0 suurendamine ja lahendamine. hulk ja on tagatud analüüsipõhine Narkosüütegude käsitlemine nii, et narkosüütegude käsitlemine. 2013 aastal lahendamine on analüüsipõhine ja on narkokuritegudes süüdistatuna suunatud enamohtlike prokuratuuri saadetud kriminaalasjade arv (surmapõhjustavate) ainete avastamisele kasvanud 20%  4.5.14. Järelevalve tõhustamine ravi-, Narko- ja taastusravi toimib 20 07 1 000 1 000 2 860 sõltuvusvastase taastusabi tervishoiuteenuse osutamist reguleerivas teenusepakkujate üle Tervishoiuteenuste seadusandluses sätestatud nõuete korraldamise seaduses ja kohaselt Ravimiseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötaja poolt(sh ravimi väljakirjutamise nõuete rikkumine) 0 4.5.15. Ravimite käitlemise järelevalve teostamine Järelevalve on tagatud 20 07 15 475 0 15 475 sõltuvusravi (mh metadoonasendusravi) sõltuvusravis/asendusravis kasutatavate teenusepakkujate üle ravimite nõuetekohase säilitamise osas vältimaks nimetatud ravimite sattumist illegaalsesse ringlusesse 4.5.16. Narkomaania valdkonnas hindamise, seire Vastavalt seireplaanile on saadaval 20 07 20 000 19 412 5 250 ja teadusuuringute läbiviimine andmed narkomaania olukorrast ja narkomaania valdkonna sekkumistest ning nende mõjususest. 4.5.16. Narkomaania valdkonnas hindamise, seire Vastavalt seireplaanile on saadaval ja teadusuuringute läbiviimine andmed narkomaania olukorrast ja narkomaania valdkonna sekkumistest ning nende mõjususest. 20* 07 10 000 0 0 20 03 0 0 0 20 09 15 000 0 0 M 6 Vigastuste ennetamine ja 1 008 820 239 000 0 vähendamine Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 4.6.1. Vigastuste ennetamise ja vähendamise Programm ja roheline raamat on välja 20 07 0 0 0 programmi ja rohelise raamatu töötatud väljatöötamine 4.6.2. Vigastuste ennetamise ja vähendamise Vigastuste alane statistika on kogutud ja 10 01 0 0 0 koordineerimine riiklikul tasandil riikliku regulaarselt ministeeriumitele edastatud, rakkerühma poolt vigastusalased tegevused on planeeritud ministeeriumite tegevustesse 4.6.3. Inimeste teadlikkuse tõstmine vigastuste Inimeste teadlikkus ja oskused vigastuste 51 07 60 000 50 790 0 riskiteguritest ning abi andmise ja ennetamisel on tõusnud vigastuste ennetamise oskuste parandamine parandamine Läbi meediakampaaniate on elanikkonda 20 09 193 800 0 0 teavitatud vähemalt 3 korda aastas (sealhulgas 1 kampaania suunatud venekeelsele elanikkonnale) kaudu kõige olulisematest ohutusalastest riskidest (tule- ja veeohutus); ohutusalase (täpsemalt tule- ja veeohutus) info on venekeelsele elanikkonnale kättesaadavaks tehtud, arvestades kultuuri- ja keele eripära, ennetustöö interneti lehekülgedel (www.veeohutus.ee, www.ohutusope.ee, www.kodutuleohutuks.ee, www.suitsuandurid.ee, www.tulekustuti.ee) Igas maakonnas on läbi viidud 20 09 61 610 0 0 ohutusalased infopäevad, kus sihtgrupi põhiselt teavitatakse elanikkonda lähtudes piirkonna riskidest. Iga-aastaselt on tule- ja veeohutuse 20 09 133 850 0 0 teemadel koolitatud 4% elanikkonnast (ca 50 000) Läbi on viidud liiklusohutuskampaania 20 04 137 880 0 turvavööde ja lapse turvavarustuse kasutamise suurendamiseks autosõidul, liiklusohutuskampaania propageerimaks lubatud piirkiirusest kinnipidamist ja ohutu sõidukiiruse valikut asulavälisel teel; liiklusohutuskampaania ohutu sõidukiiruse valikuks asulas ning reguleerimata ülekäigurajal jalakäijate ohutuse suurendamiseks; liiklusohutuskampaania jalakäijahelkuri kandmise suurendamiseks Isikutele ja asutustele antakse ohutusalast 20 10 137 880 0 0 nõustavat teavet, arvestades individuaalseid riske Läbi on viidud liiklusohutuskampaania 20 04 226 000 239 000 0 turvavööde ja lapse turvavarustuse kasutamise suurendamiseks autosõidul, liiklusohutuskampaania propageerimaks lubatud piirkiirusest kinnipidamist ja ohutu sõidukiiruse valikut asulavälisel teel; liiklusohutuskampaania ohutu sõidukiiruse valikuks asulas ning reguleerimata ülekäigurajal jalakäijate ohutuse suurendamiseks; liiklusohutuskampaania jalakäijahelkuri kandmise suurendamiseks Inimeste nõustamine ravimiohutuse 0 0 0 teemadel apteekrite poolt, eriline tähelepanu lapsevanemate teavitamisel laste mürgistuste vältimiseks. Inimeste nõustamine ravimiohutuse 0 0 0 teemadel apteekrite poolt, eriline tähelepanu lapsevanemate teavitamisel laste mürgistuste vältimiseks. Maakondlikel teabepäevadel osalemine (suuline ja kirjalik ennetustegevus).  Lapsevanemate teavitamine koduses 0 0 0 keskkonnas olevate kemikaalide turvalise hoiustamise vajadustest. 4.6.4. Vigastuste riskitegurite ennetuseks ja Riskianalüüsi toetavad jt vigastusi 20 07 0 0 0 kontrolliks teenuste arendamine, s.h. ennetavad teenused on välja arendatud. liikumisharrastuste ja vaba aja veetmisega Avalikel spordi ja liikumisharrastuste seotud vigastuste ennetamiseks teenuste ürituste tarbeks on valminud juhend arendamine osalejatele meditsiini turbe tagamise, meditsiiniteenuse osutamise ja - nõustamise kohta. 4.6.5. Vägivalla vähendamise teenuste Abitelefoniteenused vägivallaohvritele on 20 03 0 0 0 arendamine tagatud, tugiisikuteenus on välja arendatud 4.6.5. Vägivalla vähendamise teenuste arendamine Abitelefoniteenused vägivallaohvritele on 20 07 0 0 0 tagatud, tugiisikuteenus on välja arendatud 4.6.6. Vigastustega seotud statistika regulaarne Vigastuste kohta koostatakse 20 07 0 0 0 seire ja analüüs tervsestatistika ja -uuringute põhjal regulaarselt analüüse 4.6.7. Kord aastas viiakse läbi tule- ja Uuringud on läbi viidud ja tulemused 20 03 57 800 0 0 veeohutuse teadlikkuse uuring kogu avalikustatud elanikkonna seas M 7 Uute nakkusjuhtude 13 817 362 17 146 994 14 067 892 ennetamine ja püsiva langustendentsi saavutamine HIV/AIDSi levikus HIV-i vertikaalse leviku määr (kui suur osa HIV-nakatunud naistele sündinud lastest on emalt nakkuse saanud) Allikas: Terviseamet 4.7.1. Elanikkonna teadmiste suurendamine HIV Elanikkonna teadmised turvalisest 20 07 13 675 2 499 121 500 nakkusest ja selle levikuteedest, turvalist seksuaalkäitumisest on kasvanud ja HIV-i seksuaalkäitumist soodustavate nakatunud isikute arv on vähenenud teadmiste, eluoskuste ja hoiakute parandamine 41 07 17 714 24 731 0 31 07 100 381 140 142 0 20 09 0 0 0 20 02 8 000 0 0 4.7.2. HIV nakkuse leviku peatamiseks ohutuma Abivajajatele pakutakse süsteemselt 20 07 3 027 276 3 031 785 3 447 576 uimastitarvitamise ja turvalise miinimumnõuetele vastavaid teenuseid ja seksuaalkäitumise alane kahjude iga-aastaselt on ARV konsiiliumi poolt vähendamise, nõustamis- testimis- ja nõustatud viit ravikeskust ning raviteenuste pakkumine sh kinnipeetud nõustamiskordade arv aastas on 15. Kõik isikutele ravile allumatud patsiendid on konsulteeritud ning nende juhtumid üle vaadatud ka võimaliku ravimresistentsuse osas. 41 07 22 800 16 194 0 31 07 129 200 107 957 0 20 07 9 097 9 097 9 097 20 03 0 0 0 20 09 0 0 0  0 0 0 4.7.3. Kutsetöös ohustatutele ametialase Kutsetöö käigus HIV nakkuse saanute arv 20 03 0 4 210 0 väljaõppe, täiendkoolituse ja ohtusalase on vähenenud juhendamise tagamine 20 09 0 0 0 4.7.4. Antiretroviirusravimite kättesaadavuse ARV ravi on patsientidele kättesaadav 30 07 10 426 019 13 761 228 10 426 019 tagamine, sh riigihangete planeerimine ja korraldamine ning ravimite toimetamine ravikeskustesse 20* 07 1 500 335 1 500 20 09 0 0 0 4.7.5. HIV-positiivsete patsientide andmekogu HIV-positiivsete patsientide andmekogu 20 07 12 700 12 781 12 700 toetamine sisaldab kvaliteetseid ja ajakohaseid andmeid ARV ravi kohta Eestis 4.7.6. HIV nakkuse, kaasuvate infektsioonide ja On viidud läbi järgmised uuringud: 2013. a 20 07 49 000 36 037 49 500 riskikäitumise seire ja sekkumiste HIV levimuse uuring Tallinna süstivate hindamine narkomaanide seas; MSM-de seas HIV levimuse internetiuuring; HIV-i nakatunute tervisekäitumise uuring: 2014. a Üle- eestiline noorteuurimus 10-29 aastaste seas, HIV levimuse uuring Ida-Viru süstivate narkomaanide seas (Narvas), HIV levimuse uuring Tallinna prostitutsiooni kaasatud naiste seas. 2015. a HIV levimus uuring Tallinna süstivate narkomaanide seas 2016. a - HIV levimus uuring Ida-Viru süstivate narkomaanide seas (Kohtla-Järve), MSM-de seas HIV levimuse internetiuuring, HIV nakatunute tervisekäitumise uuring M 8 Elanikkonna kaitsmine 816 955 574 101 823 000 tuberkuloosi nakkuse eest  Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal esmastest bakerioloogiliselt (külvis) positiivsetest (BK+) kopsutuberkuloosi juhtudest Allikas: Tervise Arengu Instituut HIV-TB juhtude osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut 4.8.1. Ravist kõrvale hoiduvate (katkestajate) või Ravi katkestajate osakaal kõigist 20 07 0 0 0 ravirežiimi rikkuvate tuberkuloosihaigetest on alla 7% tuberkuloosipatsientide ravi jätkamiseks vajalike meetmete väljatöötamine 4.8.2. Elanikkonna ja spetsialistide teadlikkuse Elanikkonnale on erinevate 20 07 0 0 0 suurendamine välditavatest tuberkuloosi kommunikatsioonikanalite vahendusel riskidest kättesaadav tõenduspõhine info tuberkuloosi, selle ennetamise ja varajase avastamise kohta. Paranenud on tervisesüsteemi võimekus, sealhulgas on tõusnud erinevate erialade spetsialistide pädevus tuberkuloosi, selle ennetamise, varajase avastamise ja ravi valdkonnas. On tagatud regulaarne koostöö sotsiaalhoolekandesüsteemiga. 4.8.3. Tuberkuloosi (TB) varajane avastamine Profülaktiliselt avastatud tuberkuloosi 20 07 0 0 0 ning riskirühmadesse kuuluvatele isikutele juhtude arv on vähemalt 25%. Toimub (sh lähikontaktsed, HIV-positiivsed isikud, regulaarne riskirühmadesse kuuluvate sõltuvusainete kuritarvitajad, kodutud, isikute skriining tuberkuloosi suhtes. hooldekodude elanikud, immigrandid, Toimub regulaarne nakkusohtlike kinnipeetavad, immuunsust mõjutavat ravi tuberkuloosihaigete lähikontaktsete saavad isikud ja teised) tuberkuloosi skriining. nakatumist ennetavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamine 4.8.4. Tuberkuloosi mikrobioloogilise diagnostika Bakterioskoopia, külvide, samastamise ja 20 07 13 605 14 150 14 000 korraldamine tuberkuloosi referentlabori ravimiresistentsuse alaste testide funktsiooni täitva labori kvaliteedikontrolli riigivälise ja -sisese kvaliteedi kontrolli all näitajad vastavad rahvusvahelistele nõuetele, kokkulangevus on vähemalt 80%. Bakterioloogiliselt kinnitatud tuberkuloosijuhud moodustavad vähemalt 75% kopsutuberkuloosi põdevatest haigetest. Tuberkuloosi diagnostikaga tegelevad laborid vastavad rahvusvahelistele standarditele. 4.8.5. Otseselt kontrollitava ravisüsteemi (OKR) Tundliku haigustekitajaga haigusjuhtude 20 07 233 350 186 817 239 000 järjekindel rakendamine kõikide OKR ravi efektiivsus on vähemalt 85%. teenuseosutajate poolt Multiresistentse haigustekitajaga haigusjuhtude ravi efektiivsus on vähemalt 70%. Ravi katkestajate osakaal kõigist tuberkuloosihaigetest on alla 7%. Mitteefektiivse ravi osakaal kõigist tuberkulooshaigetest on alla 5%. Vanglast vabanenud TB-haigete hulgas ei ületa ravikatkestajate osakaal 10% 4.8.6. Kõikidele tuberkuloosi põdevatele Tundlike haigusjuhtude jaoks on lisaks 30 07 570 000 373 134 570 000 haigetele ravimite tagamine nende ravi aastasele vajadusele varu 6 kuuks. lõpuleviimiseni Multiresistentsete haigusjuhtude jaoks on lisaks aastasele vajadusele varu 12 kuuks. On tagatud kõrvaltoimete korrigeerimiseks ettenähtud ravimite olemasolu kõikidele MDR haigetele. Uute reservrea ravimitega varustamine on tagatud (vastavalt vajadusele, olenevalt haigete arvust, kellel diagnoositakse XDR-TB). 4.8.7. Kvaliteetsete andmete olemasolu Regulaarselt on väljastatud 20 07 0 0 0 tagamine tuberkuloosi haigestumise ja ravi usaldusväärsed andmed tuberkuloosi tulemuslikkuse jälgimiseks haigestumise ja ravi tulemuste kohta. Tuberkuloosiandmekogule esitatavate andmete koosseis ja nende edastamise kvaliteet vastavad Maailma Terviseorganisatsiooni nõuetele. 4.8.8. Nakkusohtlike patsientide ravi tagamine TB haigetega töötav personal ei haigestu 20 07 0 0 0 vastavalt rahvusvahelistele nakkuskontrolli tuberkuloosi. Puuduvad tõestatud nõuetele kõikides tuberkuloosi raviga haiglasisesed TB juhud (levik patsiendilt tegelevates tervishoiuasutustes, patsiendile). Kaasaegse ventilatsiooni haiglasisese nakkuse leviku vältimine olemasolu on tagatud. Väljatöötatud infektsioonikontrolli meetmed TB raviasutustes Lühendid EHK Eesti Haigekassa EKEI Eesti Kohtuarstlik Ekspertiis HTM Haridus-ja teadusministeerium JuM Justiitsministeerium KaM Kaitseministeerium KEAT Kaitse end ja aita teisi KuM Kultuuriministeerium WHO maailma terviseorganisatsioon MNT Maanteeamet MKM Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium MTA Maksu- ja Tolliamet MSM meestega seksivad mehed MI motiveeriv intervjueerimine MDR - TB multiresistentne tuberkuloos OKR otseseltkontrollitav ravisüsteem PPA Politsei- ja Piirivalveamet MeM Maaeluministeerium (endmine PõM - Põllumajandusministeerium) RaM Rahandusministeerium RTA Rahvastiku tervise arengukava SA Sihtasutus SiM Siseministeerium SoM Sotsiaalministeerium SLN suitsetamisest loobumise nõustamine TAI Tervise arengu Instituut TB tuberkuloos VV Vabariigi Valitsus VTK Väljatöötamiskavatsus Tähistuste mõisted * vahendid on kajastatud asutuse üldkuludes ** rakendusplaanis on kajastatud osalised vahendid Tberkuloosi tegevus 8.4.5. kajastatava summa sees on ka sama meetme 4.8.2, 4.8.3. tegevuste *** kulud v.a. referentlaborisumma. **** Täpsustatakse RES koostamise käigus rohelise raamatu tegevused, mis viiakse ellu vastava valitsuse otsuse korral pärast roheliste # raamatute arutelu valitsuses". 2016. a tegelikud Vastutaja Kaas- 2015. aasta tulemused 2016. aasta tegevused kulud (org) vastutaja 51 915 633 3 151 783 2 või enam korda nädalas harrastas 2014. aastal vabal ajal vähemalt poole tunni vältel tervisesporti 36,7% täiskasvanud elanikest (2012. aastal 35,5%) 827 632 KuM 1. Arendati edasi portaali www.liigume.ee, mis 1. Portaali www.liigume.ee edasiarendamine ja haldamine. sai uue kujunduse ja mida alates sügisest 2. Kampaania "Eestimaa liigub" korraldamine. haldab täiskohaga ajakirjanik; 3. Liikumisharrastuse infovoo tagamine eestimaalastele 2. Kampaania Eestimaa liigub nimetati ümber (Facebook "Eestimaa liigub"). kampaaniaks "Terve Eesti Eest". Viidi läbi 4. Rahvaspordiürituste kalendri koostamine. august-september. Oli seotud ka ELi 5. Euroopa Liidu spordinädala elluviimine. spordinädalaga. Välireklaamid tänavatel ja 6. Toetuste eraldamine liikumisharrastuse edendamist klipid televisioonis; toetavatele tegevustele. 3. Arendati edasi Facebooki gruppi "Eestimaa 7. Maakondade spordiliitude tegevuse toetamine. liigub", millel on praegu üle 12 000 liikme; 8. Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liidu toetamine 4. Koostati rahvaspordiürituste kalender enam eesmärgiga aidata kaasa aktiivsele vananemisele. kui 1700 üritusega, mis oli kättesaadav nii portaalis LIIGUME kui ka ajakirja "Jooksja" vahel trükisena; 5. 2015. a septembris tähistati esimest korda Eestis üleriigilist spordinädalat. Projekti raames kutsuti üles kõiki Eesti üldhariduskoole üle Eesti projektiga liituma ja spordinädalat tähistama. Kokku oli erinevaid sündmusi 467 ja korraldajaid 360 (sh ca 300 üldhariduskooli/lasteasutust) ning osalejaid kokku 121 308; 6. Kultuuriministeerium toetas taotlusvoorust üle-Eestilisi üritusi 158 000 euroga, Ühendus sport kõigile viis läbi konkurssi ”Eesti parim tervisespordirajatis 2015” ja projektikonkurssi, mille raames toetati keskkonnaalast teadlikkust suurendavaid ja naistele suunatud liikumisharrastuse üritusi; 7. Kultuuriministeerium eraldas maakonna spordiliitudele 587 600 eurot liikumisharrastuse ja harrastusspordi arendamiseks maakonna tasandil; 8. Toetati Eesti Spordiveteranide Liidu tegevusi 827 632 KaM* 2015.a asus ajateenistusse 3332 kutsealust ja 1. Portaali www.liigume.ee edasiarendamine ja haldamine. 17 naissoost isikut. Ajateenistuse kestus on 8- 2. Kampaania "Eestimaa liigub" korraldamine. 11 kuud ning kogu väljaõppetsükli (sõduri 3. Liikumisharrastuse infovoo tagamine eestimaalastele baaskursus, sõduri erialakursus, (Facebook "Eestimaa liigub"). nooremallohvitseri kursus, reservrühmaülema 4. Rahvaspordiürituste kalendri koostamine. kursus) kestel toimub ajateenijatele sihipärane, 5. Euroopa Liidu spordinädala elluviimine. eesmärgistatud füüsiline treening. 6. Toetuste eraldamine liikumisharrastuse edendamist Kaitseliidu noorteorganisatsioonide (Kodutütred toetavatele tegevustele. ja Noored Kotkad) eesmärk on kasvatada noori 7. Maakondade spordiliitude tegevuse toetamine. vaimselt ja kehaliselt terveks Eesti kodanikeks, 8. Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liidu toetamine seega on tervislike eluviiside ja spordi eesmärgiga aidata kaasa aktiivsele vananemisele. propageerimine lõimitud nende tegevustesse ja koolitustesse igal tasandil. Kodutütarde organisatsioonis oli 2015. a detsembri seisuga 3717 tüdrukut ja Noorte Kotkaste ridades 3380 poissi. Esile võib tõsta Kaitseliidu meistrivõistluse suusatamises, Kodutütarde võistlusmatka Ernake ja Noorte Kotkaste analoogset Mini-Ernat. Lisaks korraldati kabe- malevõistlus, üle-eestilised kodutütarde ja 0 SoM* KuM, HTM Eesti Paraolümpiakomiteele ja EO Eesti Eesti Paraolümpiakomitee ja EO Eesti Ühenduse kaudu Ühendusele eraldati 2015. aastal treenerite toetamine eesmärgiga edendada liikumispuudega toetuslepingutega kokku 259 424 eurot, mille inimeste liikumisharrastust. hulgas olid planeeritud tegevused ka treenerite koolituse ja tegevuse toetamiseks. 11 000 KuM 1. Ühendus Sport Kõigile viis 2015. aastal läbi 8 Liikumisharrastusega tegelevate treenerite, õpetajate ja liikumisharrastuse 8-tunnist koolitust enam kui harrastajate koolitamine Ühendus Sport Kõigile poolt. Aastas on 300 inimesele. Koolitused leidsid aset Tallinnas korraldatud vähemalt 25 koolitust koostöös Tallinna Ülikooliga ja Tartus. Eraldi prioriteet oli lasteaia harrastajatele ja treeneritele (nii 8 kui ka 1,5 tunni pikkused õpetajatele suunatud koolitused. koolitused). 2. Koostöös Tallinna Ülikooliga viidi läbi harrastussportlastele mõeldud koolitussarjad ja kokku toimus 1,5-tunniseid loenguid 28, millel oli ligikaudu 1000 osalemiskorda.  12 000 KuM 1. Anti välja liikumisharrastuse ajakirja Ühendust Sport Kõigile töötab välja metoodilised nõuanded ”Liikumine ja sport” kaks numbrit, mida levitati liikumisharrastusega tegelemiseks: brošüürid, ajakiri "Liikumine spordirahvale tasuta maakondlike spordiliitude ja sport", raamatud. kaudu ja otsepostitusega. Ajakiri oli täisvärviline 1. Välja on antud üleriigilise liikumisharrastuse ajakirja ja tiraažiks 2000 eksemplari. "Liikumine ja sport" 11. ja 12. number. Ajakiri on kõigile tasuta 2. Kirjastati käsiraamat kehalise kasvatuse kättesaadav ja sisaldab metoodilisi nõuandeid. õpetajatele, mis põhineb praktilistel harjutustel 2. Välja on antud raamat "Valik kehalisi harjutusi laste ja noorte ja mängudel. Käsiraamatut levitatakse tasuta liikumistundides kasutamiseks", mida jagatakse tasuta kõigisse koolidesse. üldhariduskoolidele. 188 437 KuM Eesti Koolispordi Liidu eestvedamisel on Eesti Koolispordi Liidu toetamine. koolides läbi viidud erinevaid võistlusi, Eesti Koolispordi Liit on korraldanud koolides erinevaid võistlusi, liikumisharrastuse üritusi ning liikumis- ja liikumisharrastuse üritusi ning liikumis- ja koolituspäevi. Näiteks koolituspäevi. Näiteks on toimunud on toimunud tervisepäevad "Reipalt koolipinki", "Looduse tervisepäevad "Reipalt koolipinki", "Looduse kilomeetrid" ja "Talvevõlud", suvemängud "Meri ja Päike" ning kilomeetrid" ja "Talvevõlud", suvemängud "Meri spordimärgi projekt "Noor Lõvisüda". ja Päike" spordimärgi projekt "Noor Lõvisüda". Mõned konkreetsed näited: - Noor Lõvisüda projektis osales 2015. aastal 14 maakonda (ainult Hiiumaa ei osalenud). Kokku oli meil 8615 normitäitjat 70 koolist. - Tervisepäev Looduse Kilomeetrid tehti koostöös Tartu Maratoni jooksudega. Osalejaid koole 30. - Suvemängud „Meri ja Päike“ on viimasel 10 aastal toonud alati Hiiumaale rohkem kui 300 koolinoort ja 50 õpetajat üle Eesti. Osalejate arv on olnud stabiilne. - Lisandunud on interaktiivne õppeprogramm, mille peamiseks eesmärgiks on iseseisev õppimine. Õppevideote abil on võimalik noortel 230 082 KuM 1. Kultuuriministeeriumi toetuse abil viidi Ujumise algõpetuse toetamine. kohalike omavalitsuste poolt läbi ujumise Põhikooli 2. klassi õpilased üle Eesti (umbes 14 000 last) on algõpetuse kursus enam kui 13 000 lapsele. läbinud 24-tunnise ujumise algõpetuse kursuse. 2. Siseministeeriumi algatusel moodustati 2015. aastal töögrupp, kuhu kuulusid Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Ujumisliidu ja Päästeameti esindajad. Olukorra muutmiseks töötati välja ettepanekud Vabariigi Valitsusele, ujumise algõpetuse uus programm, vastavad õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid. 3. Eesti Ujumisliidu ja Päästeameti koostöös koolitati ujumistreenereid, juhendajaid ja õpetajaid uuendatud metoodika kohaselt. 4. Samuti on Haridus- ja Teadusministeeriumile  1. Kultuuriministeeriumi toetuse abil viidi Ujumise algõpetuse toetamine. kohalike omavalitsuste poolt läbi ujumise Põhikooli 2. klassi õpilased üle Eesti (umbes 14 000 last) on algõpetuse kursus enam kui 13 000 lapsele. läbinud 24-tunnise ujumise algõpetuse kursuse. 2. Siseministeeriumi algatusel moodustati 2015. aastal töögrupp, kuhu kuulusid Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Ujumisliidu ja Päästeameti esindajad. 0 VV**** Olukorra muutmiseks töötati välja ettepanekud Vabariigi Valitsusele, ujumise algõpetuse uus programm, vastavad õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid. 3. Eesti Ujumisliidu ja Päästeameti koostöös koolitati ujumistreenereid, juhendajaid ja õpetajaid uuendatud metoodika kohaselt. 4. Samuti on Haridus- ja Teadusministeeriumile 0 HTM* 2015. aastal toetas HTM hasartmängumaksust Koolidele suunatud laste ja noorte liikumisprogrammi projekti "Noorte tervistav ja arendav väljaarendamine. puhkus", kus laagritegevuses osales 28 763 2016. aastal toimub Liikumisprogrammi arendus läbi noort, sh 2915 vähemate võimalustega noort tegevusuuringu, luues kümnest koolist koosneva võrgustiku (2014.a statistika 27 915 noort, sh 2377 ning piloteerides arendatavaid tegevusi võrgustikus. Projekti vähekindlustatud noort). Kokku toetati 24 tegevused on sisendiks programmi laiendamiseks ja edasiseks püsilaagrit, 56 projektlaagrit ning 2 hariduslike arendamiseks. erivajadustega laste kooli laagriprojekti. Tegevused: Noortelaagrite juhtidele ja kasvatajatele 1. Liikuma kutsuva kooli (LKK) pilootvõrgustiku loomine, mis korraldati 17 koolitust, laagrikorraldajatele 2 toetaks võrgustikus osalevaid koole õpilaste liikumisaktiivsuse 15 000 KuM * SoM* 2015 aastal tegevust ei toimunud võimaluste Euroopa loomisel Liidus koolipäeva spordinädala jooksul; elluviimine. 60 000 KuM 1. Kokku on viidud läbi 374 testi (võistlusvälised Sihtasutuse Eesti Antidopingu toetamine. testid 133, võistlussisesed testid 241) 2. 2015. aastal oli koolituste rõhuasetus sportlastel. Kokku osales erinevatel koolitustel 1595 inimest 3. Teavitustegevustes on edulood olnud haridustelk SEB Maijooksul, SEB Tallinna Sügisjooksul ning U23 EM kergejõustikuvõistlustel Tallinnas. Seda on võimaldanud puhta spordi saadikud prePLAY- projekti raames (rahastab Erasmus+). Teavitustöö toimus ka harrastussportlaste 760 000 EHK Üheks eesmärgiks oli tõhustada projekti 10 000 noorsportlase tervisekontroll. Noorsportlaste juhtimistegevusi partnerite võimestamisel ja tervisekontroll on suunatud 9–19-aastastele noortele, kes parandada koostööd perearstide ning spordivad regulaarselt lisaks kooli kehalise kasvatuse tunnile projektiteenust pakkuvate spordiarstide vahel. vähemalt 6 tundi nädalas. On tõhustunud tegevuse suunatus Arendustegevused planeerib haigekassa noorsportlastele, kelle tervisekontrolli vajadus on suurem. vastavalt 2015 II poolaastal läbi viidud projekti Tarvilik on läbi viia põhjalikum analüüs vanuspiiri (on tehtud tegevusauditi tulemustele. ettepanek kitsendada vanusepiiri 12–19 aastani) ja sihtrühma Noorsprortlaste terviskontrollil osales 9400 määratlemise osas, mis käsitleks teiste riikide praktikat ning  100 000 EHK KuM 1. Funktsionaalseid teste ja terviseuuringuid Sportlaste tervisekontrolli läbiviimisele kaasaaitamine koostöös teostati SA Spordimeditsiini poolt vastavalt: Spordimeditsiini SAga. noorsportlastele - 2 896, tippsportlastele - 176 Spordimeditsiini SA jätkab noorsportlaste tervisekontrolli ja harrastussportlastele - 300. teostamist Haigekassa poolt eraldatud vahenditega. 2. Koostöös Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooniga täiendati noorsportlaste terviseuuringute parameetreid, et muuta vastav teenus antud sihtgrupis suurema vajadusega noortele kättesaadavamaks. Vastavasisulised ettepanekud muudatusteks said esitatud ka 120 000 KuM** Eesti Haigekassale. KuM: Eesti spordiregistri arendamise toetamine. 1. Spordistatistika spordiorganisatsioonide 2014. aasta harrastajate, tegevuste ning tulude- kulude kohta on kogutud. Eesti spordiregistri andmetel on Eestis 01.01.2016 seisuga 3431 kutsetunnistusega treenerit ja 2415 spordiorganisatsiooni: 2211 spordiklubi, 120 spordiühendust, 64 spordialaliitu, 19 maakonna ja linna spordiliitu ning 1 rahvuslik olümpiakomitee. Harrastajate arv on viimastel aastatel Eestis kasvanud. Spordiklubidesse 0 KaM* HTM* kuulus 31.12.2014 . aasta seisuga 136 830 spordiharrastajat (ca 10% elanikkonnast), sh 81 565 kuni 19-aastast noort. 2. Spordiobjektide andmebaas on täiendatud. Eesti Spordiregistri andmetel on Eestis 2016. aasta alguses enam kui 2800 spordiobjekti ja liikumispaika; 3. Treenerite tööjõukulude katmise andmebaas on ellu rakendatud ja edasi arendatud. 2015. aastal eraldati treenerite tööjõukulu toetust - 24 377 440  Ülekaalulisi ja rasvunud täiskasvanuid oli 2014. aastal 52% (2012. aastal oli vastav näitaja 48,9%, 2010. aastal 48,6%). 0 SoM* TAI 2015. aastal toimus kokku viis töörühma Toitumise ja liikumise rohelise raamatu peatüki 5. meetmete koosolekut. Neist üks üldine ning neli rakendamine: teemavaldkonna koosolekut. Lisaks toimus 1. Toidu koostise muutmise töörühmade käivitamine ja kaks ministeeriumite vahelist kokkulepitud meetmete elluviimine koostöös TAI ja MeMiga teemavaldkondade koosolekut. 2. Toiduturnduse töörühma käivitamine ja kokkulepitud Jaanuaris ja märtsis jätkusid koosolekud teemal meetmete elluviimine koostöös TAI ja MeMiga. - elukestev ja institutsionaalne lähenemine tasakaalustatud toitumise ja liikumise edendamisel. Aprillis toimus monitooringu teemaline koosolek. Juunis toimus toidu koostise muutmise (soola, suhkru, transrasvhapete vähendamine) 0 MeM täiendav temaatiline koosolek. Osalemine toitumise ja liikumise rohelise raamatu lõppversiooni Oktoobris toimusid ministeeriumite vaheliste koostamisel ning planeeritavate töörühmade töögruppide koosolekud. (Üks koosolek toimus töös.Kavandatavate meetmete elluviimine on käivitamine RaM-ga ning teine TKA ja MKM-ga) Detsembris toimus töörühma koosolek, kus arutati täiendavate ja eelnevalt kokkulepitud meetmete ettepanekute osas. Peale detsembris toimunud koosolekut laekusid töörühma ettepanekud ja kommentaarid rohelise raamatu viimase versiooni kohta. 139 276 TAI SoM 25.11-10.12 viidi läbi noortele suunatud Fiidi Toitumise ja liikumise rohelise raamatu peatüki 6. 1 meetmete Karu tervisliku toitumise internetipõhine rakendamine: kampaania, sh kujundati ümber olemasolev 1. Toitumise teemalise teavituskampaania elluviimine, mis on veebileht suunatud nii täiskasvanud kui alaealisele elanikkonnale. http://www.toitumine.ee/kampaania/fiidikaru/. TAI tegevused: Töötati välja lastele suunatud toidupüramiidi 2. Toitumis- ja liikumissoovituste väljaandmine. plakat. 3. Parima koolisöökla konkursi läbiviimine ERR eetris Viidi läbi koolinoortele suunatud söögivahetunni saatesarja raames. konkurss "Disaini oma koolisöökla". Alustati koostööd Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) teleprojektiga "Üle Eesti koolikokk". 2015 aasta lõpuks valmis saate kontseptsioon ja koduleht. Võistlus stardib koos kooliaasta algusega septembris 2016. Koostati Eesti toitumis- ja toidusoovituste terviktekst. Uuenenud toitumis- ja toidusoovitusi tutvustati 27.11.15 toimunud toitumise 0 Kampaania "Köögiviljad kaalu ei kasvata" eesmärk oli näidata, et rohkelt köögivilju sisaldav toit aitab tervislikku kehakaalu hoida või seda alandada. Kampaania I etapp kevadel ja II etapp sügisel ellu viidud. Kampaania sisaldas nii massimeediat, kaasatud olid mitmeid partnereid (kauplused, maakonnad, toitlustusasutused jne). Kampaania käigus arendati ja uuendati toitumine.ee veebilehekülje kujundust ja tõsteti see uuele vabavaralisele platvormile. Toodeti ka täiskasvanute toidupüramiidi plakat. MeM* Toidumärgistuse teemalist veebilehte otsustati erakorralistest sündmustest tingitud ressursi puuduse tõttu hetkel eraldi mitteluua. Samas loodi eraldi alamkoduleht MEM-i kodulehele toidumärgistuse kohta: http://www.agri.ee/et/toidumargistusest- tarbijale. Toiduliidu korraldatud teabepäeval tutvustati eritoitude, toidulisandite, lisaainete, suitsutuspreparaatide ja märgistamise nõudeid. Toidumessil esineti toidu märgistamise teemalise ettekandega. MAK teadmussiirde ja  164 044 MeM 1. Eesti toidu kuu korraldamine. Eesti toidu kuu 1. Arengukava "Eesti Toit 2015-2020" raames planeeritavate raames toimunud üritustel hinnanguliselt osales tegevuste elluviimine. 65 000 inimest. 2. Mahetoidu ja selle kasutusvõimaluste tutvustamisele Hoidiste mess; Karksi-Nuia Meefestival; suunatud tegevuste elluviimine. Leivapäev; Aastaring talus, C. R. Jakobsoni 3. Kalatarbimise suurendamisele suunatud tegevuste Talumuuseumile lisatoetus 2016. aasta elluviimine. programmi ettevalmistavateks 4. Õpetajaraamatu "Toitumine ja liikumine" ajakohastamine. 2. Mahepõllumajanduse temaatiline päev – korraldati Eesti Vabaõhumuuseumi Eesti Leiva Päeva ja Sügislaada raames.(väljapanek 23 ettevõttelt, degusteerimine). Infotrükise "Mahepõllumajandus Eestis" (eesti-inglise keeles) – tutvustatakse Eesti mahepõllumajanduse viimaste aastate arengut ja hetkeolukorda. 22 801 668 HTM Tagatud toetus põhikooli 3. Kalatarbimise ja gümnaasiumi suurendamisele suunatud Koolilõunatoetuse kava rakendamise jätkamine. statsionaarse õppe õpilastele (0,78€ õpilase kohta). 861 600 MeM Koolipiimakava eesmärgiks on soodustada Koolipiimatoetuse kava rakendamise jätkamine. eelkooliealiste laste ning kooliõpilaste hulgas Jätkub piima- ja piimatoodete pakkumine lasteaialastele, I-XII piima ja piimatoodete tarbimist klassi õpilastele ning kutsekeskharidust omandavatele Koolipiimatooteid võib pakkuda lasteaialastele, I- õpilastele kutseõppeasutuses ja rakenduskõrgkoolis. XII klassi õpilastele ning kutsekeskharidust omandavate õpilastele. 2015. aasta lõpuks oli koolipiimatoetuse kavas osaleva 963 õppeasutuse kaudu potentsiaalsete koolipiima tarbivate õpilaste arv Eestis 209 546, ehk ligi 94% kogu 2015/2016 kooliaasta sihtrühmast. Hõlmatuse tase on jäänud samaks võrreldes eelmiste aastatega. Koolipiimakava raames tarbitud piimatoodete eest maksti 2015. aastal toetust kokku 1,52 mln eurot, millest EL toetuse osa oli 644,1 tuh eurot ning Eesti riigi eelarvest makstav täiendav toetus 879,9 tuh eurot. 320 405 MeM 2015. a oli Koolipuuvilja ja -köögiviljakava 1. Koolipuuvilja- ja köögiviljakava rakendamise jätkamine. eelarve kokku 895829 eurot. Eesti osa sellest 2. Uuringu "Koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamise oli 129 723 eurot ja EL osa 766 106 eurot. hindamine 2011/2012-2015/2016. õppeaastatel" läbiviimine (on 2014/15 õppeaastal oli heaks kiidetud 805 kooskõlas Toitumise ja liikumise rohelise raamatu meetmega). lasteaeda ja kooli ning kavas osales 110 186 last. 17 696 TAI SoM 2015. aasta alguses avalikustati toidu koostise 1. Toitumise kutseeksami keskkonna arendamine, mille raames andmebaasi andmete ekspordivõimalus toimub toitumisnõustajate kutseeksami teooria osa jaoks kodulehel. Toitumise infosüsteem on elektroonilise mooduli väljatöötamine. korrapäraselt hooldatud ja teostatud on kokku 2. Toitlustajate koolitamine. 1164,5 h mahus uusi arendusi vastavalt 3. Toidu ja toitumise andmebaasi arendamine (sisaldab tellimiskirjadele. toidukoostise andmebaasi, toitumisprogrammi, Loodi „Toitumist ja toitu käsitlev e-täiendusõppe toitumisuuringute andmebaasi). koolitus tervishoiutöötajatele“, mis on leitav https://sisu.ut.ee/toitumine/avaleht. Koolistust pakub Tartu Ülikool ja selle eesmärk on suurendada Eesti tervishoiutöötajate (arstid, õed, ämmaemandad) toitumis- ja toidusoovituste alast kompetentsust ja võimaldada neile 6 õppeaine õppematerjalide kättesaadavuse e-kursuse vormis. Toitumisnõustaja ja toitumisterapeudi kutse andmise õigus on omistatud Eesti Tervisedenduse Ühingule. Ühing moodustas Toitumisnõustamise ja toitumisterapeudi kutsekomisjoni, mille töös osales ka TAI. Töötati välja toitumisnõustaja ja  Loodi „Toitumist ja toitu käsitlev e-täiendusõppe toitumisuuringute andmebaasi). koolitus tervishoiutöötajatele“, mis on leitav https://sisu.ut.ee/toitumine/avaleht. Koolistust pakub Tartu Ülikool ja selle eesmärk on suurendada Eesti tervishoiutöötajate (arstid, õed, ämmaemandad) toitumis- ja toidusoovituste alast kompetentsust ja võimaldada neile 6 õppeaine õppematerjalide kättesaadavuse e-kursuse vormis. Toitumisnõustaja ja toitumisterapeudi kutse andmise õigus on omistatud Eesti Tervisedenduse Ühingule. Ühing moodustas Toitumisnõustamise ja toitumisterapeudi kutsekomisjoni, mille töös osales ka TAI. Töötati välja toitumisnõustaja ja 0 TA* SoM Teostatud järelevalve koolides (päevakava ja TA poolt riikliku järelevalve läbiviimine toitlustamist reguleerivate toitlustamise korraldamise üle). õigusaktide nõuete täitmise üle koolides, koolieelsetes lasteasutustes, sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates, laevadel ning kinnipidamisasutustes. 9 000 MeM 1. Uuringu läbiviimine toidu tarbimisharjumuste 1. Uuringu "Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja ja ostueelistuste väljaselgitamiseks viidi läbi hoiakud" läbiviimine. 2014. aastal, raport valmis 2015.a.Valimi 2. Kofeiini riskihinnang Eesti laste ja noorte seas. suurus oli 560 inimest. Maksumus : uuring moodustab ühe osa suurema lepingule töödest. Hinnanguliselt umbes 10 000EUR 2. MeM muutis algselt planeeritud uuringu sisu ja pealkirja. Uueks uuringu pealkirjaks on „Kofeiini riskihinnang Eesti laste ja noorte seas“. Uuringu eesmärk on saada riskihinnang kofeiini tarbimise kohta Eesti laste ja noorte poolt, võttes aluseks Euroopa 63 751 TAI SoM Toiduohutusameti 27. mail Üle-eestilise toitumise 2015 faktilise a avaldatud uuringu 1. Toitumise faktiline uuringu tegevustega lõpetamine. üldandmed ja 24 h toidutarbimise andmed on Toitumise ja liikumise rohelise raamatu peatüki 5.1 meetmete puhastatud ja kontrollitud. Jätkub toitude rakendamine: TAI MeM kodeerimine rahvusvahelise klassifikatsiooni 2. Toitumisvaldkonna uuringute läbiviimine. Rahvastiku FoodEx2 järgi. Esialgsed tulemused esitletud naatriumi (ja teiste mikrotoitainete) biomonitooringu pilootuuring 0 TAI MeM novembris toimunud konverentsidel "Söömine – ning põhiuuring 2017-2018. aastatel. tõenduspõhised soovitused ja nende TAI MeM rakendamine" ja "Uuemat teavet ja lahendusi terviseriskide käsitlemisel“. Toidu tarbimise sagedus küsimustikest on andmed sisestatud, 1 112 758 2015. aastal oli vastav näitaja 8,7 (2014. aastal 9,9 ja 2013. aastal 10). 0 SoM MeM, MkM, Aruanne alkoholipoliitika rohelise raamatu Alkoholipoliitika elluviimise seiretabeli koostamine ja SiM, JuM, täitmisest on koostatud ja tegevused 2016. kokkuleppimine ning vastavate sekkumiste, õigusaktide HTM, KuM aastaks planeeritud, 2015. aasta alkoholifoorum eelnõude jms arutelud ja ettevalmistused on läbiviidud. Samuti on rohelise raamatu ministeeriumtievahelises töörühmas, alkoholipoliitika elluviimsie töörühm arutanud jooksvalt alkoholipoliitika aruande koostamine, alkofoorumi ettevalmistus ja läbiviimine. aktuaalseid küsimusi ning andnud sisendi ja arutanud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu. 0 MeM 2015. aastal jõustus alkoholiseaduse Tegevused viiakse ellu vastavalt alkoholipoliitika rohelise muudatus, mille eesmärk on hõlbustada raamatu ministeeriumitevahelises töögrupis kokkulepitud ja denaturante sisaldavate jookide, s.h heakskiidetud seiretabelile. kosmeetikatoodete sildi all turustavate jookide käitlemise tõkestamist. 0 SoM MkM, MeM, Alkoholipoliitika rohelise raamatu töörühma SiM: Koostöös PPAga annab vajadusel jätkuvalt sisendi SiM, JuM, sisendeid, eriti MKM antud sisendeid kasutades alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlusse, mis RaM, HTM, on Sotsiaalminsiteerium koostanud puudutab muu hulgas kontrollostu regulatsiooni kehtestamist KuM alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise ehk õigusliku aluse loomist meetmeks, mille abil tõhustada seaduse eelnõu ja esitatud minsiteeriumitele järelevalvet. kooskõlastamiseks. Eelnõu on läbinud kooskõlastusringi ja esitatud Vabariigi Valitsusele.  0 SoM RaM RaM: Leppisime SoM-iga kokku, et kuna 1. juulil 2014 võttis Riigikogu vastu seaduse muudatuse, millega aktsiisimäärade tõus on aastateks 2016-2020 tõstetakse alkoholiaktsiisi plaanitud 5% asemel 2015 aastal kokku lepitud ja seaduses sätestatud, siis see 15% ning 2016, 2017 ja 2018 aastal 10%. tegevus aktuaalne pole. Küll aga tuleme selle juurde vajadusel tagasi. 0 JuM* SiM (PPA)* Tegevusi 2015. aastaks ei planeeritud Eesmärk täidetud ning rohkem tegevusi kavandatud ei ole. Justiitsministeeriumi osalusel valmisid alkoholiseaduse muutmise ettepanekud 2013. aastal, mille alusel Riigikogu muutis 19.06.2014 vastu võetud seadusega alkoholiseadust (jõustus 01.01.2015): §67 ja §69 puhul lisati võimaliku karistusena arest; §67 puhul suurendati ka juriidilise isiku 0 SoM 2014-2015. aasta jooksul andis NO99 trupp 60 1. Teavituskampaania elluviimine toimub ESF programmi etendust 7.klassi õpilastele, mille fookuses olid "Kainem ja Tervem Eesti" raames ja eelarvest. Riigieelarvesse alkoholitarvitamisega seotud teemad. on planeeritud noortele suunatud kampaaniategevustega Tagasiside lastelt annab tunnistust, et etendus seotud kulud. saavutas taotletud eesmärgi, pannes lapsi 2. Efekt programmi arendamine, ettevalmistused uute klasside tõsisemalt mõtlema alkoholi mõjude üle ning kaasamiseks programmi (teabepäevade korraldamisega) ning seadma kahtluse alla alkoholi domineerivat rolli sügisel lastevanemate koosolekute läbiviimine koos uudiskirja 40 458 TAI SoM Pilootprogrammi viimaste sisutegevustena 1. Teavituskampaaniate elluviimine. toimusid 2015 kevadel 6. koosolekud ja saadeti 2. Efekt programmi tegevuste elluviimine. välja 6. infokiri. Ülejäänud aasta toimunud pilootprogrammi uuringuandmete analüüs ja uue sekkumisperioodi ettevalmistused 2016/2017 õppeaastaks. 60 443 19.10-30.11 viidi läbi kampaania "Vähem ESF programmi "Kainem ja Tervem Eesti" teavitustegevuste alkoholi = rohkem elu". Kampaania hõlmas elluviimine (sh kampaaniategevus, veebi www.alkoinfo.ee massimeedia kanaleid - tele, internet, kaasajastamine ja täiendamine ning kampaaniatega seotud eel- välimeedia ja raadio. Lisaks PR ja ambient ja järeluuringute läbiviimine. tegevused ning kampaanialeht http://www.alkoinfo.ee/rohkemelu/. 342 511 Seminaril "Alkoholi liigtarvitamise vähendamisest Suurbritannia näitel", osales 63 inimest. Konverents "Alkoholitarvitamise häire ravi Eestis" viidi läbi 3.12.2015 kokku 153 osalejale. Konverents "Alkoholikonverents 2015: 342 511 MNT MkM, SiM Kampaania toimus perioodil 25.05-28.06.15, Vahemikus13.06-10.07 toimunud sotsiaalkampaania „Ka vähe (PPA)* märgatavus 80%. on liiga palju“ eesmärgiks oli liiklejatele teadvustada, kuivõrd palju mõjutab ka väike kogus alkoholi roolikeeraja sõiduvõtteid SiM: MNT ja PPA viisid läbi liiklusohutuse ning et tegeliku kainenemiseni kulub arvatust hoopis rohkem teemalisi koolitusi ja loenguid, mille kaudu jagati aega. „Ka vähe on palju“ sotsiaalmeediategevused vastavat infot ca 108 500 inimesele. Sealhulgas keskendusid alkomüütide murdmisele. 215 inimese pakutud koostöös MNT-ga viidi läbi 82 koolitust alkoholi soovitused, nagu oleks alkoholi lagundamisprotsessi võimalik tarbimisest tingitud riskikäitumise forsseerida magades, saunas või külma duši all käies, vähendamiseks; neis osales 1752 energiajooki ja kohvi juues või sportides, said Maanteeameti gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilast. ekspertide poolt ümber lükatud. PPA käivitas pilootprojekti "Lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhtide suunamine rehabilitatsiooniprogrammi", mille raames suunati järel koolitusele 293 alkoholi mõju all tabatud juhti. PPA viis läbi 889 701 alkoholijoobe kontrolli, mille käigus tuvastati 7999 alkoholi piirmäära 0 TAI* SoM* ületanudtarvitamise Alkoholi ja joobes mootorsõidukijuhti häirega patsiendi (s. o ravijuhend ja selle rakenduskava kiideti heaks ravijuhendite nõukoja poolt 08.12.2015. Koostati ravijuhendi juurde kuuluv 41 523 patsiendijuhend, mis esitatakse ravijuhendite PPA suunas 2016. aasta alkoholi mõju all tabatud nõukojale 2016 märtsis. Dokumendid mootorsõidukijuhid rehabilitatsiooni programmi KOJU 269 kujundatakse 2016 märtsis ja avaldatakse korral. 2017. aastaks on eesmärgiks võetud 400 juhi veebilehel www.ravijuhend.ee suunamine. 235 298 Järelkoolituses osalemisega pidid sõidukijuhid ise vabatahtlikult Teenuste – alkoholi liigtarvitamise varajane nõus olema ja sellega nõustumisel vähendas politseinik talle avastamine ja lühisekkumine üldarstiabis ning määratavat karistuse määra alkoholitarvitamise häire ravi teenuse 0 JuM* Kõik saabuvad kinnipeetavad on läbinud Alkoholi liigtarvitamise nõustamise, sõltuvusravi ja taastusabi esmase tervisekontrolli, kus muuhulgas teenuste osutamine kinnipeetavatele. selgitatakse välja, kas isikul on alkoholisõltuvus, kellele on tagatud ärajäämanähtude ja võõrutussümptomite ravi ning taastusabi teenused.  0 SiM (PPA)*, SiM, MeM, SiM on esitanud menetluses olevasse Alkoholi müügikohtade kontroll sisemaal riskianalüüsi alusel; VTA, TKA, MkM, RaM alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise alkoholi maksumärkide kontroll sisemaal; lahja alkoholi MTA seaduse eelnõusse muudatusettepanekud registrikannete kontroll (vein, vahetoode). alaealistele alkoholimüügi keelu täitmise SiM: tõhustamiseks. SiM-i hinnangul vajalik 1. PPA poolt tagatakse avaliku korra kaitse võimekus ja täiendada eelnõu sätetega, mille kohaselt võib võimekus lahendada kogukonnaga seotud süütegusid. kasutada alaealisele alkoholi müümise üle järelevalve teostamisel ja kontrollostu tegemisel avaliku korra eest mittevastutavat isikut, sealhulgas vajaduse korral 16-aastast isikut. Ettepanekut toetasid Vabariigi Valitsuse liikmed valitsuskabineti 25.02.2016 nõupidamisel. RaM: MTA uurimisosakonna ja tolliosakonna koostöös on antud RaM-i kaudu 2015.a SoM-ile sisend/ettepanek, et alkoholiseaduses oleks MTA* RaM, SiM sätestatud kontrollost kui MTA uurimisosakonna korrakaitseline initsiatiivil ja RaMi Jätktakse kõiki tavapäraseid tegevusi, lisaks viiakse läbi (PPA)* kaudu alates 01.07.2015 jõustunud riigihange 5 läbivalgustusseadme ostuks (Narva, Luhamaa, alkoholiseaduses vajalik muudatus, mille Koidula, Põhja sadamad ja Läti piir). Valmistatakse ette nüüdne sõnastus selge(ma)lt sätestab, et riigihanget ANTS tuvastuspunktide laiendamisele lõunapiiril ja denaturante sisaldava alkoholi puhul rakendub sadamates. alkoholiseadus - ja selles nüüd kehtestatud Tehakse ettevalmistusi Balti ANTS-ga Poola ANTS-u keeld käidelda - kui seda käideldakse liidestamise osas. alkoholina (joomise / joobe eesmärgil). Riskianalüüsi programm SELECT vahetatakse välja SAS KarS § 375 järgi alkoholi ebaseaduslik vahendi vastu. käitlemine registreeriti 14 kuritegu. Kokku avastati 2015. a. 4639 liitrit salaalkoholi absoluutalkoholina. 2013-2014 aastate võrdluses salaalkohol turu osa langenud ca 1% võrra (2013 a. 20-23%; 2014 a. 18-22%). 210 juhtumi raames peeti kinni kokku 4693 liitrit absoluutalkoholi. Puskarit avastati 2015.a 12 juhtumi käigus 268 ltr (ligi 130 ltr abs alkoholis), 46 967 TAI SoM Alkoholi teemaline aastaraamat valmis 1. Alkoholi teemalise aastaraamatu väljaandmine. novembris (500 tk) ning seda jagati 2. Testostlemise läbiviimine. alkoholiteemalisel konverentsil 27.11.2015 ning 3. Alkoholisõltuvusehäirega patsiendi ravijuhise väljaandmine. kohalikele omavalitsustele ja raamatukogudele. 457 Efekt programmi raames viidi veebruarist ESF programmi "Kainem ja Tervem Eesti" tegevuste seire ja märtsini läbi “Laste ja lastevanemate käitumine hindamine. ja hoiakud” 30 kuu järelküsitlus 7. klassis, kus osales 788 õpilast ja 470 lapsevanemat. Raport avaldatakse veebruaris 2016. Lisaks viidud läbi kvalitatiivuuring, sh individuaalintervjuud õpetajate ja lastevanematega (programmi lõpus) ning koolitajate fookusgrupi läbiviimine kogemuste  TAI SoM Alkoholi teemaline aastaraamat valmis novembris (500 tk) ning seda jagati alkoholiteemalisel konverentsil 27.11.2015 ning kohalikele omavalitsustele ja raamatukogudele. Efekt programmi raames viidi veebruarist ESF programmi "Kainem ja Tervem Eesti" tegevuste seire ja märtsini läbi “Laste ja lastevanemate käitumine hindamine. ja hoiakud” 30 kuu järelküsitlus 7. klassis, kus osales 788 õpilast ja 470 lapsevanemat. Raport avaldatakse veebruaris 2016. 2 591 Lisaks viidud läbi kvalitatiivuuring, sh individuaalintervjuud õpetajate ja lastevanematega (programmi lõpus) ning koolitajate fookusgrupi läbiviimine kogemuste 213 917 2014. aastal oli gapäeva suitsetajate osakaal rahavstikus 22,1% (2012. aastal oli vastav näitaja 26% ja 2010. aastal 26,2% 0 SoM Tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimine on Tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimise koordineerimine. teostatud plaanipäraselt. 2014.a elluviidud Tubakapoliitika rohelise raamatu elliviimise 2015 aasta aruande tegevuste aruanne on koostatud. 2016 aasta koostamine ja 2017 aasta tegevuste planeerimine. tegevused on planeeritud. 0 SoM* RaM*, MTA*, Tubakaseaduse esimene eelnõu, mis puudutab Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb MkM* peamiselt tubakatoodete pakendamist ja elektroonilise sigareti nõudeid, nõudeid tubakatoodete ja märgistamist, on koostatud ja vastu võetud. tubakatoodetega seonduvate toodete aruandluse kohta Tubakaseaduse teine eelnõu, mis sisaldab (direktiivi 2014/40/EL ülevõtmiseks Eesti õigusruumi), koostisosade aruandlust, piiriülese e- tubakatoodete müügikohas väljapaneku keelamine ja kaubanduse reguleerimst, e-sigareti müügiedenduse sätete ajakohastamine, esitamine Vabariigi märgistamist ja koostise nõudeid ning taimse Valitusele. suitsetatava toote märgistamise ja koostise nõudeid, on koostatud. MTA on andnud sisendi nii RaM-ile kui SoM-ile 176 762 TAI SoM Alates juunist kuni aasta lõpuni tubaka 1. Tubakatarvitamise vähendamisele suunatud kampaaniad. tarvitamise vastase kampaania tegevused 3 2. Veebikeskkonda tubakatarvitamise info levitamiseks. teemal (passiivse suitsetamise vastane, 3. Teabematerjalide väljaandmine. suitsetamisest loobumise motivatsiooni 4. "Suitsuprii klassi" võistluse korraldamine. suurendamine ning alternatiivsete tubakatoodete teavitus). Alternatiivsete tubakatoodete teavitus oli internetipõhine, teistes kampaanias kasutati telet, välimeediat, raadiot jm kanaleid. Välja arendati www.tubakainfo.ee veebileht. Loodud 6 erinevat trükist/uuendatud kordustrükist eesti ja vene keeles: Passiivne suitsetamine. Tubakast loobumise nõustamiskabinetid - mõlemad on trükitud ja jaotatud (2015). Samuti on loodud veebis kasutamiseks ja 2016 aastal planeeritud trükki 176 762 TAI SoM Alates juunist kuni aasta lõpuni tubaka 1. Tubakatarvitamise vähendamisele suunatud kampaaniad. tarvitamise vastase kampaania tegevused 3 2. Veebikeskkonda tubakatarvitamise info levitamiseks. teemal (passiivse suitsetamise vastane, 3. Teabematerjalide väljaandmine. suitsetamisest loobumise motivatsiooni 4. "Suitsuprii klassi" võistluse korraldamine. suurendamine ning alternatiivsete tubakatoodete teavitus). Alternatiivsete tubakatoodete teavitus oli internetipõhine, teistes kampaanias kasutati telet, välimeediat, raadiot jm kanaleid. Välja arendati www.tubakainfo.ee veebileht. Loodud 6 erinevat trükist/uuendatud kordustrükist eesti ja vene keeles: Passiivne suitsetamine. Tubakast loobumise nõustamiskabinetid - mõlemad on trükitud ja jaotatud (2015). Samuti on loodud veebis kasutamiseks ja 2016 aastal planeeritud trükki minevad 4 materjali: Tubakas. Nõuanded loobumiseks. Vesipiip, müüdid ja ohud. 37 155 TAI SoM Huuletubakas, 2015.aastal oli müüdid ja ohud. teenusele Tubaka pöördujaid mõju 2332 isikut 1. Tubakast loobumise teenuse toetamiseks koolituste 3557 visiidi käigus, sh rasedaid teenusele läbiviimine. pöördujaid oli 39 ja visiite neile kokku 118. 2. Tubakast loobumise nõustamise teenuse arendamine ja Teenuse rahastamine noorte sihtrühmas toimus osutamine. riigieelarvest. Tallinna Lastehaigla TLN kabinetti oli pöördujaid 2015.aastal 62 ja visiite 184. Neist lapsi ja noorukeid 26 ja visiite 47. ESF raames rahastati alla 15-aastaseid teenusele pöördujaid 6 (9 visiidi käigus). Kuna 2014. a lepingut pikendati 2015.aastaks, siis kuludes näidatud 2014-2015 kulud koos. 0 MTA* RAM* 1. 2015.a registreeriti KarS § 376 järgi tubakatoodete käitlemise korra rikkumistena 47 kuritegu. Kokku avastati 2015. aastal 14,5 milj salasigaretti. 2013–2014 aastate võrdluses salasigareti turu osa langenud ca 0,2% võrra (2013 a. 14,9 %; 2014 a. 14,7 %). 2. Jõustunud kriminaalkohtu otsused on saadetud maksumenetluse läbiviimiseks. 3. Tõkestati kahe kuritegeliku grupi tegevus ning jõustus kohtuotsus (1-15-4223), kus kuritegelik ühendus vedas sigarette üle rohelise piiri. 4. Kõik tubakakoerad on hangitud (7 tk) 2015.a avastas MTA 14 548 125 (v.e.a. -29%) ja PPA 0 TAI SoM Tegevusi ei ole planeeritud 2015. aastal. Tubakatarvitamise valdkonnas ei ole uuringuid 2016. aastaks planeeritud.  0 SoM TAI Tubaka valdkonna aastaraamat on koostatud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2016 läbiviimine. 0 SoM* 2015. aastal WHO tubaka tarbimise leviku 2014-2015 aruanne WHO tubaka tarbimise vähendamise vähendamise kohta aruannet ei koostatud, raamkonventsiooni aruande koostamine ja esitamine kuna aruanne esitatakse üle kahe aasta. konventsiooni sekretariaadile. MTA uurimisosakonna ja tolliosakonna koostöös kiri RaMile, et Eesti toetaks EL WHO 1 719 942 2015. aastal oli narkootiliste ainete kasutamisega otseselt tingitud surmajuhte 88 (2012. aastal 170 ja 2013. aastal 111). 0 SiM* SoM, HTM, 1. 2015. aastal toimus kaks uimastiennetuse 1. Uimastiennetuse valitsuskomisjoni kohtumiste läbiviimine. JuM, RaM valitsuskomisjoni nõupidamist. 2. Eksperttöörühma moodustamine ning kohtumiste läbiviimine. (MTA) 2. Kuna vajadus puudus, siis temaatiliste 3. Uimastipoliitika valge raamatu tegevuste elluviimise jälgimine töögruppide kohtumisi ei toimunud. ja toetamine ning aruandlus kavandatud tegevuste elluviimise Uimastiennetuse valitsuskomisjoni juurde osas. moodustati senise seitsme temaatilise töögrupi asemel eksperttöörühm. Eksperttöörühm alustab tööd 2016. aastal. 3. Uimastipoliitika valge raamatu tegevuste hetkeseisu kaardistamiseks koostati aruanne ning esitati see RTA aruandluse raames VV-le kinnitamiseks. 0 SoM* SiM, JuM* Eksperttöörühmade käigus otsustati kitsendada Kahjude vähendamise teenuste korraldusele ja sisule õigusliku kavandatava seaduse fookust tahtest aluse loomine rahvatervise seaduse raames olenematu ja sundravi temaatikaga. Otsustati, et sõltuvusravi korraldust peaksid käsitlema ravijuhendid. Alustati tervishoiu- ning rehabilitatsioonisüsteemi vaheliste üleminekute, teenuste kattuvuse ning teenuste vaheliste lünkade analüüsiga (sh sõltuvus). 0 SoM* TAI Abi vajavale lapsele (sh sõltuvusprobleemide 1. Eelnõu on ette valmistatud. korral), kes seab enda või teiste elu või tervise 2. Analüüsitulemustele toetudes on teenusdisaineri abil loodud ohtu või kelle üle on vaja kasvatusliku erinevate sihtgruppide lõikes teenuste vahel liikumise mudel järelevalvet sisse seada, tahtevastase ning vajadusel kaardistatud, milliseid muudatusi oleks rehabilitatsiooni teenuse reguleerimist täiendavalt vaja teha süsteemide sees. menetletakse koos alaealiste õigusrikkujate temaatikaga lastekaitseseaduses (õigust rikkuva teo toime pannud alaealiste kohtlemine) 0 SoM SiM (PPA), NPALS eelnõu esitati VV-le 03.12.2015 JuM (EKEI), RaM (MTA), RA, TAI 0 SoM* JuM (EKEI), Infovahetussüsteemile VAHIS on õiguslik alus Süsteem on rakendatud ja eraldiseisvad tegevusi 2016. aastal SiM *(PPA), loodud (jõustus 19.05.2014). Süsteem toimib. ei planeerita. TAI, RA 0 SoM* TAI Valmis väljatöötamiskavatsus. Seaduse eelnõu algatamine narkomaaniaravi andmekogu isikustamiseks. 0 SiM (PPA)* Regulaarselt on toimunud kohtumised Eestisse Tegevused viiakse ellu "Siseturvalisuse arengukava 2015-2020" akrediteeritud teiste riikide sideohvitseridega programmide "Sisejulgeoleku suurendamine" ja "Tõhusam (Soome, Saksa, USA FBI jt). piirihalduse" raames. Läänemeremaade organiseeritud kuritegevuse tõkestamise töörühma (Baltic Sea Task Force) eesistuja on 2015. aastast kuni 2016. aasta lõpuni Venemaa Föderatsioon. Eesistumise aja põhilisteks teemadeks on VF valinud sünteetilised narkootikumid, terrorismi ning äärmusluse. Soome-Eesti-Vene narkokuritegude tõkestamise töörühma FER kohtumisi oli 2015. aasta jooksul tavapärase kolme asemel kaks. Teabehaldusbüroo osales 2015. aastal aktiivselt nii EL Nõukogu töörühmade kui ka EL agentuuride töös. Peamiselt osaleti Europoli haldusnõukogu kohtumistel, Europoli riiklike üksuste juhtide ja Europoli EMPACT töörühmade ning SOCTA nõustajate 0 SiM (PPA)* kohtumistel Koostöö Haagis ning prefektuuride EL Nõukogu vahel DAPIX, toimib tõhusalt ja vastavalt kokkulepitud tegevuskavale. Tegevused on suunatud enim üledoose ja kahjusid põhjustavate uimastite turu vähendamisele, alaealistele pakkujate tabamisele ning kuritegelike organisatsioonide lõhkumisele. Aastaga registreeriti kokku 4 623 narkosüütegu (1 150 narkokuritegu ja 3 473 väärtegu). Võrreldes eelmise aastaga kasvasid narkokuriteod ligi kümnendiku ning narkootikumidega seotud väärtegusid avastati 12 802 TAI SoM Toimus veebi www.narko.ee jooksev 1. Noortele suunatud kanalites info levitamine (narko.ee jms). täiendamine. 2. Infomaterjalide koostamine. Koostati vene keelne trükis „Lastevanematele Kuni 2017. aastani tellib SiM autoriteetse vanemluspraktika uimastitest“. edendamise teavitusprogrammi „Tark vanem“ elluviimise ning Teostati kordustrükid nii eesti kui vene keeles: teostab järelevalvet partneri tegevuse üle. Alates 2016. aastast 1. Naloksoon. Elupäästja opioidi üledoosi SIM kaasvastutaja. Tegevuste elluviimine läheb üle TAI-le. korral; SIM rahastab: 150 000 eurot, sh. 0 SiM (PPA) 1. Projektis "Kaitse End ja Aita Teist" osales Läbi on viidud koolitusi või infopäevi õpetajatele 60% kõigist 6.klassi lastest sõltuvusainetega seotud juhtumitega lahendmaiseks. Viiakse 2. Narkootikumide tarbimise ennetusprojekti läbi projekt Kaitse end ja Aita Teist sõltuvusainete vastase "Puhas tulevik" raames viidi tegevusi läbi 109 hoiakute kujundamiseks. noorega. 3. Tegevuse käigus valmivad järgmised teavikud: Valemivihikud, haridusteatmik, puhkus Eestis. 4. Meediateavitus tehti peamiselt kohalike lehtede kaudu, aga ka punktis 3 nimetatud kanalite kaudu. 5. SIM jätkas teavitusprogrammi "Tark Vanem" elluviimist ja edendamist. Tegevused keskendusid vanemate rollile uimastite tarvitamise ja nende tagajärgede ärahoidmisel 0 JuM* 2015. aastaks ei olnud tegevusi planeeritud 2016. aastaks tegevusi ei planeerita 0 MTA RaM 2015. aastal toimusid ennetavad kohtumised koolides, lasteaedades, avalikel üritustel, kus MTA tutvustas oma tegevusi narkootiliste ainete otsimisel koos narkokoertega. 0 TAI SIM Kuni 2017. aastani tellib SiM autoriteetse vanemluspraktika edendamise teavitusprogrammi „Tark vanem“ elluviimise ning teostab järelevalvet partneri tegevuse üle. 0 SoM* TAI, SiM, JuM Tegevus jäi ellu viimata eelarveliste vahendite Koolituste ja supervisioonide läbiviimine spetsialistidele, kes vähendamise tõttu. töötavad narkosõltuvusprobleemidega isikutega. 0 JuM* Vanglate personali koolitusvajadused on - kaardistatud ning kokku on narkootikumidega seotud koolitustel osalenud vanglatest 85 töötajat (julgeolekutöötajad, meditsiinitöötajad, kriminaalhooldajad). Lisaks on Eesti-Šveitsi koostööprojekti raames toimunud 4 koolitust kontaktisikutele seoses uimastisõltuvuse ja ravi/rehabilitatsiooni teemaga (kokku koolitati 70 kontaktisikut). 81 järelevalveametnikku läbisid supervisiooni sõltlastest kurjategijate võrgustiku teemal. 16 vanglaametnikku said koolituse kunstiteraapia kasutamise osas sõltlastega töös, 15 vanglaametnikku koolitati kogemusnõustamise teemal. Lisaks toimus metoodikute koolitus uimastisõltuvuse ja sõltlaste resotsialiseerumise teemal, kus koolitati 20 metoodikut. 2015. aastal tehti 4 0 SIM 2016. aastal töötab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Sisekaitseakadeemiaga) välja narkopolitseinike kaasaegse koolitussüsteemi. 1 643 424 TAI SoM 1. Statsionaarse võõrutusravi lõpetas 1. Mitteopiaatse institutsionaalse sõltuvusravi osutamine plaanipäraselt 47 isikut. Peale statsionaarset täiskasvanutele. ravi (kestvusega keskmiselt 2-4 nädalat) on 2. Mitteopiaatse institutsionaalse sõltuvusravi osutamine patsiendil võimalik jätkata ambulatoorsel alaealistele. järelravil kuni 3 kuud, mis sisaldab psühholoogi 3. Institutsionaalse rehabilitatsiooniteenuse osutamine ja psühhiaatri vastuvõtte. täiskasvanutele. 2. SA Tallinna Lastehaiglaga sõlmitud lepingu 4. Institutsionaalse rehabilitatsiooniteenuse osutamine esemeks oli haigla Psühhiaatriakliinikus alaealistele. sõltuvushäiretega laste ja noorukite õppe- ja 5. Nõustamisteenuste osutamine alaealistele. kasvatustöö (sealhulgas personali koolituse ja 6. Kaksikdiagnoosiga patsientidele rehabilitatsiooni ja supervisiooni) teostamine, mis ei sisaldu Eesti nõustamisteenuse osutamine. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus vastava 7. Sõltuvusprobleemidega inimeste vaimset tervist ja tööhõivet teenuse maksumuses. Teenusel viibis kokku toetavate nõustamisteenuste osutamine. 133 noorukit. 3. Statsionaarset rehabilitatsiooniteenust osutasid SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus ja SA Viljandi Haigla, millest esimene osutas teenust meessoost patsientidele, teine nii meessoost kui ka naissoost patsientidele. Aasta jooksul pöördus teenusele 147 isikut, nendest 28 edukalt lõpetas teenuse. 4. Teenuse osutamiseks sõlmiti leping OÜ-ga Corrigo. Aasta jooksul oli rehabilitatsioonil 34 noorukit, teenuse lõpetas 16 noorukit. 5. Lepingud sõlmiti OÜ-ga Corrigo ja SA-ga Tallinna Lastehaigla. OÜ Corrigo teostas individuaalset psühholoogilist nõustamist ja pereteraapiat noorukitele ja lastevanematele. SA Tallinna Lastehaigla viis läbi teraapiagruppe sõltuvusprobleemidega ja riskigruppi 0 TAI SoM kuuluvatele Teenust sai alaealistele 1646 isikut, ning lastevanematele. nendest lähedasi 16%. Planeeritud klientide arv on ületatud, kuna nõudlus teenuse järgi on suur. Teenustele 0 pöörduvad ka HIV-positiivsed sõltlased ning Ida- Virumaa piirkonnas osutus klientide arv 0 SiM (PPA) planeeritust Arestimajadesmärgatavalt suuremaks. osutati tugiisiku teenust. Kokku Arestimajades osutatakse tugiisiku teenust. oli 2015. aastal 100 teenuse saajat. 45 000 JuM* Kriminaalhooldusele on soetatud Ambulatoorse teenuse mahuks planeeritud 2, statsionaarse sekkumisprogramm "Strength to change" – teenuse mahuks planeeritud 3 isikut 2015. aastal viidi programmiga seoses läbi 2-le grupile koolitus (2015. aasta rahalised kulud kokku 54684,47 EUR). Kokku on saanud projekti raames ravi/rehabilitatsiooni 26 isikut – 12 statsionaarset 40249,87 EUR kulu) ja 14 ambulatoorset (4323 EUR kulu). 0 SiM (PPA); SiM: Põhja Prefektuuris viidi 2015. aastal läbi 4 Tegevused viiakse ellu "Siseturvalisuse arengukava 2015-2020" RaM (MTA)* operatsiooni tänavakaubitsejate tabamiseks. programmide "Turvalisemad kogukonnad", "Sisejulgeoleku suurendamine" ja "Tõhusam piirihalduse" raames. MTA: 1. Sihtsuunitlusega operatsioonide läbiviimine narkootiliste ja psüh. ainete avastamiseks piiripunktides (sh postis) – 4 operatsiooni. Kokku 2015. a kinni peetud 1075 kg erinevaid narkootilisi aineid –peamiselt marihuaana/hašiš. 2. Narkotalitusse loodi kriminaaltulu ametikoht; Arestimisega kriminaalasjade arv tõusnud 50% (2014 - 4; 2015-8). 3. 2015. aastal eraldati täiendav raha tehnika ja tehniliste lahenduste soetamiseks, mis 0 JuM* PPA, MTA* JuM: 1. Regulaarsed läbiotsimised ja suuremad operatsioonid Relvastatud üksuse poolt on läbi viidud 6 keelatud ainete avastamiseks. läbiotsimist. Lisaks teostavad kõik vanglad 2. Regulaarne narkotestimine. iseseisvalt nii plaanilisi kui ka plaaniväliseid 3. Ametnikud on koolitatud ära tundma narkojoovet ning läbiotsimisi. Kokku tehti 2015. aastal kõikides kinnipeetavaid testitakse joobe kahtluse korral. vanglates narkootilise aine määramiseks kehavedelikest 3093 testi. MTA: 1. Postitollis on vähemalt 1 X nädalas kasutatud narkokoera. 2. Lisaks nimekirja ainetele avastati mitmeid narkootilise ja psühhotroopse mõjuga nimekirjas mitteolevaid aineid (analoogid). 2015 II poolaastal viis MTA läbi organisatsioonisisese süvendatud operatsiooni, 0 JuM*, PPA, SiM Ühiskoolituste ja ühisoperatsioonide korraldamine piiridel koos MTA PPA-ga; MTA narkokoerte reidid vanglatesse avastamaks illegaalseid narkoaineid; pakiautomaatide kontrollide osakaalu suurendamine narkokoerte töös. 0 SIM* JUM Võrreldes 2014. aastaga kasvas 2015. aastal Tegevused viiakse ellu "Siseturvalisuse arengukava 2015-2020" registreeritud ja prokuratuuri saadetud raskete programmide "Turvalisemad kogukonnad", "Sisejulgeoleku peitkuritegude arv vastavalt 20% ja 23%. suurendamine" ja "Tõhusam piirihalduse" raames. Sihttase oli 99 kriminaalasja, saavutatud tase 121 kriminaalasja. Rasketes narkokuritegudes prokuratuuri saadetud kriminaalasjade arvu sihttase oli 28 kriminaalasja ning saavutatud tase 51 kriminaalasja. Enim kasvasid võrreldes eelmise aastaga narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise juhtumid (karistusseadustiku §184): 111 kuriteo võrra. Kõigist prokuratuuri saadetud 176 kriminaalasjast, milles kriminaaltulu tuvastati, oli 83% ehk 147 kriminaalasja puhul tegemist narkokuritegudega (valdavalt aine suures  0 TA SoM Teostati järelevalvet metadoon-asendusravi osas 6 asutustes 0 SIM (PPA) SIM 2016. aastaks tegevusi ei planeerita 15 475 RA* TA*, SoM Ravimiamet viis läbi kolm Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete metadoonasendusravi teenusepakkuja ebaseaduslikku ringlusse sattumise tõkestamine; inspektsiooni koos TA-ga. Metadoon jaotuspunktide inspekteerimine. Metadooni käitlemise ja säilitamise nõudeid täidetakse varasemaga võrreldes paremini. Metadoon asendusraviga seotud probleeme arutati asutustevahelisel koostöökohtumisel (SoM, SiM, RA; TA; TAI; PPA, EKEI). 3 241 TAI SoM Eelarvesse planeeriti 2015.aastal läbiviidava Koolinoorte uuringuga ESPAD seotud tegevused. ESPAD-i ettevalmistamisega seotud kulud. Korraldati uuringu andmete kogumine (15-16 aastaste kooliõpilaste seas), andmete sisestamine, ning toimus andmete analüüs. Raport avaldatakse mais 2016. 0 SoM Sotsiaalministeeriumi kaasabil toimusid 2016. aastaks tegevusi ei planeerita. oktoobris 2015 2 seminari (Tallinnas ja Tartus) küsitlustulemuste rakendamiseks ja ennetustegevuste planeerimiseks. Seminaridel osalesid KOV esindajad ja spetsialistid, kes puutuvad kokku noorte riskikäitumise ennetamisega. 0 JuM* Regulaarset uimasiseiret teostatakse 2 korda Justiitsministeerium kogub vanglatelt informatsiooni uimastite aastas ja koostatakse selle kohta aruanne. leviku ja tarbimisega seotud juhtumite, sõltlaste, nende ravi ja 2015. aastal koostati poolaasta ja aasta rehabilitatsiooni ning narkotestimise kohta poole aastaste aruanne. perioodide lõikes. 0 SiM (PPA)* PPA riskikäitumise teadlikkuse uuring on läbi 2016. aastaks ei planeerita eraldiseisvat uuringut. viidud ning raport esitatud. 0 Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta oli 2015. aastal 65,7. 2014. aastal oli 71. ja 2013. aastal oli 73. Kolm juhtivat vigastussurmade põhjust 2014. aastal olid juhuslikud mürgistused, 0 SoM SiM, JuM, Vigastuste ennetamise rakkerühma töö lõpetati Tegevust ei viida sellisel kujul ellu. Rohelist raamatu asemel on MKM, RaM* lõpparuande esitamisega VV-le. Vigastuste koostatud vigastuste ennetamise ja vähendamise rakkerühma aruandes soovitatud tegevuste koordineerimise rakkerühma raport ja selle alusel tehtud elluviimisega on alustatud ning tegevused on ettepanekud tegevusteks. vajalikesse arengukavadesse ja strateegiatesse 0 Riigikantsele SoM, SiM, sisse viidud. Vigastuste rakkerühma lõpparuande alusel kavandatakse i* JuM, MKM, edasised meetmed vigastuste ennetuse valdkonna RaM* koordineerimiseks RTAsse jt arengukavadesse/strateegiatesse/ programmidesse, mis panustavad vigastuste ennetusse. Rakkrühma aruandes kokku lepitud tegevusi viiakse ellu. Vabariigi Valitsusele esitatakse vigastuste valdkonnast ülevaatlik aruanne. Valdkonna koordineerimiseks korraldatakse vastavalt vajadusele kohtumisi. 0 EHK Lastele suunatud projektid KEAT ohutusalased Tegevusi ei planeeritud. noortelaagrid toimusid kõigis 15 maakonnas ning laagrites osales kokku 2766 6–8. klasside õpilast. Projekti eesmärgiks on õpetada noortele eluks vajalikke ohutusalaseid teadmisi, kuidas ohtusid ette näha ning kuidas hakkama saada erinevates hädaolukordades. Projekti peamisteks koostööpartneriteks on: Maakondlikud tervisedendajad, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Punane Rist, Kaitseliit, Maanteeamet. KEAT laagri raames 0 SiM (PäA) 2015. aasta suvel toimus meediakampaania Tegevused kajastatakse Siseturvalise arengukavas 2015-2020 „Ära lase purjus sõpra vette“, mille sihtrühma programmis "Turvalisemad kogukonnad". kuulusid mehed vanuses 18–45 aastat. Kampaania käigus kutsuti vee ääres pidutsevaid seltskondi üles takistama oma sõpru pärast alkoholitarvitamist vette minemast. 15–74-aastaste seas märkas kampaaniat 90% elanikest ning 94% kampaania sihtrühmast (18–45-aastased mehed). 2015. aasta tuleohutuskampaania eesmärk oli kutsuda inimesi üles kontrollima kodust tuleohutust ja täitma vastavat testi veebilehel www.kodutuleohutuks.ee. Kampaania märgatavus 15–74-aastaste elanike seas oli 80%. Mõlemad kampaaniad hõlmasid ka venekeelset sihtrühma. 0 SiM (PäA) Nii vee- kui Eelmisel tuleohutuse aastal alast infot toimus kokku saavadja 298 Tegevused kajastatakse Siseturvalise arengukavas 2015-2020 35 ohutus- infopäeva, millest võttis osa ligi 91 000 inimest. programmis "Turvalisemad kogukonnad". 0 SiM (PäA) Tuleohutuse alaselt koolitati valdavalt eri Tegevused kajastatakse Siseturvalise arengukavas 2015-2020 vanuseastmes lapsi: programmis "Turvalisemad kogukonnad". - 5-6-aastased eelkooliealised ("Tulest targem"), - I kooliaste ("Tean tulest"), - II kooliaste ("Kaitse end ja aita teist"), - ohutusõpe laagrites (7-15-aastased). Kokku osales tuleohutuse alastel koolitustel 53831 inimest (sh nii lapsed kui ka täiskasvanud). Veeohutuse alaselt koolitati samuti valdavalt eri vanuseastmes lapsi ja noori: - II kooliaste ("Kaitse end ja aita teist"), - III kooliaste (10. klass ja kutsekoolide õpilased), - ajateenijad (noored vanuses üle 18 aasta) - ohutusõpe laagrites (7-15aastased). Kokku osales veeohutuse alastel koolitustel 25073 inimest (sh nii lapsed kui ka täiskasvanud ning 386 ujumise algõpetuse juhendajat). SiM (PäA) Liiklusohutuse alaseid kampaaniaid viib läbi Tegevused on kajastatud Transpordi arengukava Eesti Maanteeamet. Rahvuslikus liiklusohutusporgrammis aastateks 2016-2025. Tegevused on kajastatud punkti 4.6.3. maanteameti vastutusel oleva tegevuse all. 0 SiM (PäA) 2014. aastal alustatud kutseliste komandode Päästeamet tagab tuleohutuse alase nõustamise eraisikutele kaasamist inimeste tuleohutuse alasesse (sh viib läbi kodukülastused) ning asutustele. nõustamisse laiendati 2015. aastal veelgi. Kokku viidi läbi 16400 kodukülastust, sh 14876 kodukülastust päästjate poolt. 0 MkM (MNT) SiM (PPA)* Ohutu sõidukiiruse kampaania toimus perioodil Tegevused on kajastatud Transpordi arengukava Eesti 20.07–16.08.15 ning kampaania märgatavus oli Rahvuslikus liiklusohutusporgrammis aastateks 2016-2025. 65%, sh autojuhtide seas. Kampaania reguleerimata ülekäigurajal jalakäija ohutuse suurendamiseks toimus perioodil 21.09–11.10.15, kampaania märgatavuse uuringut ei olnud. Kampaania roolis kõrvaliste tegevuste ennetamiseks toimus 24.08–27.09.15 ja kampaania märgatavus oli 63%, sh autojuhtide seas 70%. Kampaania helkuri kasutamise suurendamiseks toimus perioodil 29.09-13.12.15, kampaania märgatavuse uuringut ei olnud. 0 RA RA on koostöös Mürgistusteabekeskusega Apteekritele on infopäeval meenutatud, et nõustamisel saatnud kõigile apteekritele teavituskirja pöörata lapsevanemate tähelepanu ravimite säilitamisele laste rõhutamaks milliste pealtnäha süütute toodete mürgistuste vältimiseks, inspektsioonidel kontrollitud väljastamisel on eriti oluline ostjat teavitada, et nõustamise praktikat need tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. Lisaks töötab RA järjepidevalt koostöös apteekrite erialaseltsidega Apteegiteenuse kvaliteedijuhise arendamise ning rakendamise juures, millest kõige suurem osa on patsientide nõustamine. See nõustamine peab muuhulgas kätkema ka informatsiooni ravimi õigest ja ohutust kasutamisest, et vältida üleannustamisest tekkivad mürgistusjuhte. 0 TA Koostöös Ravimiametiga koostati pöördumine 2016. a tegevused puudusid. apteekritele ravimiohutuse alase nõustamise spetsiifikast lastega peredele. 0 2015 mürgistusennetusteemalised trükiseid 2016. a tegevused puudusid. kokku kolm – Uuendasime ja trükkisime lisaks vanavanematele mõeldud mürgistuseteemalisest infovoldikust, kus kirjas peamised ohud ja kuidas neid ennetada. Lisaks noortele mõeldud mürgistusteemaline flaier ning uuendasime plakatit, kuidas käituda mürgistusjuhtude korral, mis mõeldud ennekõike koolides ja lasteasutustes jagamiseks. Terviseameti mürgistusteabekeskuse lehel on olemas info ja juhised lasteaia õpetajatele, alg- ja põhikooli õpetajatele ning ka lapsevanematele levinud mürgistuste ja nendest hoidumise kohta. Infot kevadiste ohtlike taimede kohta looduses jagatud infot TA Facebook-i lehe vahendusel – info koos mürgistuse infoliini telefoninumbriga jõudis rohkem kui 120 tuhande kontaktini. Osaletud kahel infopäeval, neist üks toimus kevadel Rakveres ja teine juunikuus Raplas. 0 SoM Koostatud on avaliku liikumis- ja spordiürituse Tegevusi ei planeeritud. meditsiinilise teeninduse juhend. 0 JuM* Valmis ja valitsuse poolt võeti vastu uus Tegevused on kajastatud "Vägivalla ennetamise strateegia Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015- aastateks 2015-2020" 2020, tegevused kajastatud vägivalla ennetamise strateegia aruandes. Abitelefoni puudutavad teenused on SOM vastutada. 0 SoM* Arendati naiste tugikeskuste teenuste süsteemi Tegevused on kajastatud "Vägivalla ennetamise strateegia ja samuti tagati ööpäevaringne tugitelefon aastateks 2015-2020" . vägivalla ohvritele. Naistevastase ja perevägivallaga kokkupuutuvatele spetsialistidele tagati võrgustikukoolitused. Uue tegevustena on lisandunud spetsialiseeritud teenus seksuaalvägivalla ohvritele 4 EMO juures Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Jõhvis (konventsioonis artikkel 25), mis sai võimalikuks tänu Eesti Seksuaaltervise Liidu projektile „Seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks laiapõhjalise koostöövõrgustiku loomine ja võimestamine“ (ja Norra toetusele). Tänaseks on loodud esmane ohvrite abistamise rehabilitatsioonisüsteem ja kokku on lepitud võrgustikutöö põhimõtetes. Käivitatud on internetinõustamine ja laiema avalikkuse ning riskirühmade teavitamine seksuaalvägivalla lubamatusest ning ohvritele kättesaadavatest teenustest. Koostatud on juhis meedikutele ja protokoll seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuseks, esmase kriisiabi pakkumiseks ja järelraviks; laiali on jagatud esimesed asitõendite kogumise karbid (examination kit); koolitatud on üle kolmesaja haiglates töötavat meediku, politseiniku, prokuröri ja kohtuniku. Tänu kõigele eelpool nimetatule on tõusnud tervishoiuteenuse osutajate valmisolek ning teadlikkus seksuaalvägivalla ohvritega tegelemisel vältimaks nende teisest ohvristumist. Osutati tugiteenuseid prostitutsiooni kaasatutele. Täiendavad tegevused on leitavad vägivalla 0 SoM ennetamise aruandes. 2014. a vigastussuremuse- ja haigestumuse 2015. a vigastussuremuse- ja haigestumuse analüüsi analüüs on koostatud. koostamine.  0 SiM (PäA) 2015. aastal viis Päästeamet läbi 5 uuringut: Tegevused kajastatakse Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 tuleohutuse ja veeohutuse teadlikkuse indeksi programmis "Turvalisemad kogukonnad". uuringud; mõlema valdkondliku kampaania järeluuringud ning kodukülastuste kvaliteedi (rahulolu) uuring ennetustöö tulemuslikkuse 20 334 986 HIVi vertikaalse leviku määr oli Eestis 2014. aastal 1,7 ja 2013. aastal 0,6 137 433 TAI SoM 28.08–9.10.2015 toimus ESF vahenditest 1. Teavitustegevuseks vajalike infomaterjalide väljaandmine turvaseksi teemaline teavituskampaania. üldelanikkonnale. Kampaania jaoks valmis eesti- ja venekeelne 2. Infoportaali www.hiv.ee haldamine. lühifilm "Räägi välja", mis on mõeldud 3. Teavituskampaaniate korraldamine. vaatamiseks nii koolidele kui ka iseseisvalt internetis veebilehel www.hiv.ee. 0 Toimus www.hiv.ee jooksev arendamine. Anti välja HIV nõustamiskeskuste kontaktidega materjalid. 0 0 HTM** 2015. aastal alustati projekti "Noorte 2016. aastaks eraldi tegevusi ei planeerita. terviseriskide ennetamine" elluviimist. Projekti jooksul jõuti 233 noorsootöötaja ja nooreni. Kokku korraldati 13 koolitust, mille kestuseks oli kokku 27 koolituspäeva. Lisaks anti välja ajakirja MIHUS 17. number „Noorsootöö ja noorte tervis muutuvas maailmas“. 0 KaM 2015.a viidi läbi seksuaaltervise alased koolitused 2093 ajateenijale. Lisaks toimusid Jätkatakse HIV nakkuse ja teiste sugulisel teel levivate haiguste koolitused Kaitseväe meditsiinipersonalile. ennetamise ning riskikäitumise alaste koolituste läbiviimist ajateenijatele. Koolitus on läbi viidud 1600 ajateenijale. 3 278 921 TAI SoM 1. Teenust pakkus 9 organisatsiooni, külastuste 1. Süstlavahetusteenuse ja nõustamise pakkumine. arv kokku oli 129 719, uusi kliente 649, süstlaid 2. Üledoosidest tingitud surmade ennetamine. jagati 2136691. 3. Noorte veebipõhine seksuaalnõustamine. 2. Viidi läbi 187 individuaalset ja rühmakoolitust 4. Opiaatsõltlaste metadoon-asendusravi teenuse osutamine. uimastitest tingitud surmaga lõppevate 5. Ravikindlustuseta noorte seksuaalnõustamine. üledooside ennetamiseks ning naloksooni 6. Riskirühmadele seksuaalsel teel levivate infektsioonide kasutamiseks. 88 koolitust toimus Tallinnas ja diagnostika ja raviteenuse osutamine. 99 Ida-Virumaal, koolitustel osales 514 inimest 7. Imiku toitesegu soetamise toetamine. ning väljastati 513 naloksooni eeltäidetud 8. Vabatahtliku nõustamise ja HIV testimise teenuse osutamine süstlit. Naloksooni süstlite korduvväljastamisi oli ning testide verifitseerimine. 115. 9. Juhtumikorraldusteenuse osutamine HIV positiivsetele 3. STLI teenust süstivatele narkomaanidele ei isikutele. osutatud. 10. HIV-ga inimeste vaimset tervist ja tööhõivet toetavate 4. Opioidsõltuvuse asendusravi osutamiseks nõustamisteenuste osutamine. sõlmiti lepingud 7 teenusepakkujaga, teenust 11. Spetsialistide koolitamine. osutati kokku 9 erinevas asukohas 683 ravikohal. Lisaks rahastati opioidsõltuvuse asendusravi teostamist Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Jõhvi kambris. 5. Prostitutsiooni kaasatutele osutati nõustamisteenuseid kokku oli 852 korral, neist 33 olid esmased nõustamised. Väljatöö kontakte oli kokku 804, neist esmaseid 2. 6. Rinnapiimaasendajat väljastati HIV- positiivsetele emadele juhtumikorralduse teenuse osutamise käigus AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas, SA Ida-Viru Keskhaiglas ja SA Narva Haiglas kokku 207 kuni 12 kuu vanusele imikule. 7. Meestega seksivate meeste seas piloteeriti internetipõhise testimise teenust. 8. 2015. aasta jooksul nõustati 11 283 ning testiti 11 165 inimest. Kiirteste tehti sellest 5892 korral (53%). Avastati 59 HIV-nakatunut, mis moodustab 22% kõigist Eestis 2015. aastal 0 TAI SoM avastatud uutest HIV Nõustamisteenust juhtudest. osutati 474 isikule, nendest lähedasi 7%. Pooltel teenusele pöördunud HIV- ga klientidel on samal ajal sõltuvusprobleemid, mis on nende jaoks primaarseks probleemiks. Sellistele klientidele osutatud teenused on - kajastatud tegevuse Sõltuvusprobleemiga inimeste vaimset tervist ja tööhõivet toetavate nõustamisteenuste osutamineraames. Seetõttu on tegelik saavutustase jäänud kavandatud sihtmäärast mõnevõrra väiksemaks. Plaan on alatäidetud ka seoses ühe lepingu ennetähtaegse lõpetamisega lepingu korduvate  TAI SoM Nõustamisteenust osutati 474 isikule, nendest lähedasi 7%. Pooltel teenusele pöördunud HIV- ga klientidel on samal ajal sõltuvusprobleemid, mis on nende jaoks primaarseks probleemiks. Sellistele klientidele osutatud teenused on kajastatud tegevuse Sõltuvusprobleemiga 0 inimeste vaimset tervist ja tööhõivet toetavate nõustamisteenuste osutamineraames. Seetõttu on tegelik saavutustase jäänud kavandatud sihtmäärast mõnevõrra väiksemaks. Plaan on alatäidetud ka seoses ühe lepingu 9 097 SoM ennetähtaegse lõpetamisega 2015. aastal toimus lepingu korduvate ARV ravikonsiiliumi tegevuse toetamine. 20 antiretroviirus(ARV)ravi konsiiliumi, iga viie ravikeskusega 4 korda. Konsiilium töötas ARV raviga tegelevate arstidega (25) Tartu Ülikooli Kliinikumi Sisehaiguste Kliiniku nakkusosakonnast, Lääne- Tallinna Keskhaigla Nakkuskliinikust, Narva Haigla nakkusosakonnast, Narva Linda kliinikust, Ida-Viru Keskhaigla nakkusosakonnast ja Pärnu Haigla 0 JuM* Kõikides vanglates toimub HIV testimine ja 1. Kinnipeetavatele HIV testimine – esmane testimine vanglasse nõustamine ning olemasolev testimise süsteem tulles, edaspidi regulaarselt igal aastal. võimaldab tulemuslikult jälgida HIV levikut 2. Vanglas testitud positiivsete proovide puhul kinnipeetava vanglas. Testimist teostatakse vanglasse nõustamine ja selgitustöö. saabumisel, ühe aasta möödumisel viimasest 3. HI-viiruse kandjatele on tagatud vajalikud tervishoiuteenused testimisest ning meditsiinilise näidustuse korral ja ravi. sagedamini. 2015. aastal viidi kokku läbi 3112 HIV testi ja diagnoositi 28 esmapositiivset juhtu. HIV testimine vanglas on vabatahtlik ning testieelne ja -järgne nõustamine on olulise tähtsusega. ARV ravi saajaid oli 2015. aastal 334, moodustades 79% kõikidest HIV positiivsetest 0 SiM (PPA)* TAI PPA ei pakkunud 2015. aastal spetsiifilisi Arestimajades metadoon-asendusravi jätkamine võõrutusravi alaseid teenuseid arestimajades ja kinnipidamiskeskuses. Tagatud oli esmaabi.  0 SoM Koostöös Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ja Perearstikeskustes HIV-testimiste läbiviimise toetamine Eesti Perearstide Seltsiga töötati välja perearstidele suunatud HIV-testimise juhis ja koolitus. Koolitust piloteeriti ühe perearstikeskuse perearstide- ja õdede peal. Samas perearstikeskuse patsientide seas on läbi viidud HIV-testimised vastavalt HIV- testimise ja ravile suunamise tegevusjuhisele (Kokku HIV teste 634, mehi 36%, naisi 64%). 0 JuM* Ohutusalase koolituse saavad kõik uued 1. HIV alase teadlikkuse koolitused vanglaüksuste juhtidele ning töötajad, üksuse juhid on varasemalt läbinud baasinstrueerimise raames teema käsitlus ka uutele töötajatele, nakkushaiguste ennetuse alased koolitused kes puutuvad kokku kinnipeetavatega. ning on teadlikud nakkushaiguste ennetamise 2. HIV alase teadlikkuse koolitused meditsiinitöötajatele. teema osas. Meditsiinitöötajad täiendavad end iga aasta ettenähtud mahus (sh ka nakkushaiguste ennetamise teema). Viru, Tartu ja Tallinna vanglad said Norra hepatiidi projekti raames kokku 3-l koolitusel koolitatud 55 ametnikku teemadel nakkushaigused vanglas 0 SiM (PPA)* Väljaõpe oli tagatudning ja torkevigastused politseihariduse nakkushaigused, 2016. aastaks eraldi tegevusi ei planeerita omandamise käigus Sisekaitseakadeemias, spetsiifilist koolitust PPA 2015. aastal ei korraldanud. 2015. aastal ei registreeritud ühtegi juhtumit, kus töötaja oleks kutsetöö käigus saanud HIV nakkuse. 16 839 516 SoM Ravimid on hangitud vastavalt hankeplaanile ja Antiretroviirusravimite riigihangete planeerimine ja korraldamine, patsientidele on ravi tagatud millega hangitakse 25 nimetust ja kaetakse 2017. aasta ravivajadus 0 SoM* 2015. aastal tasustati kolme komisjoni liiget, Antiretroviirusravimite hankimist koordineeriva komisjoni kes osalesid kokku kahel ARV komisjonil. koosolekute planeerimine, läbiviimine ja liikmete tasustamine koosolekutel osalemise eest. 0 SiM (PPA)* PPA ei pakkunud ARV ravi arestimajades ja Vajalike ravimite tagamine haiglate kaasabil ning arestimajades kinnipidamiskeskuses. Tagati esmaabi. nende kätteandmise korraldamine patsiendile.  16 781 SoM Seisuga 31.12.2015 oli Eesti HIV-positiivsete HIV-positiivsete patsientide andmekogu toimimise toetamine. patsientide andmekogus 4307 patsienti. Uusi patsiente on sisestatud ajavahemikul 01.01.- 31.12.2014.a. 307, surnute andmed on kontrollitud 334 juhul, 6086 sisestatud patsiendi andmeid on täiendatud, kvaliteedikontrolli on läbinud 211 patsiendi andmed. 53 238 TAI, TA* SoM 1. Korraldati üle-Eestiline noorteuuring 14-29- TA tegevused: Järelevalve metadoonasendusravi aastaste seas. Andmed on kogutud ja teenuseosutajate üle. puhastatud ning teostatud esmane analüüs. TAI tegevused: Raport valmib märtsis 2016. 1. Seireandmete kogumine ja analüüs. 2. Valmistati ette 2016. aasta uuringuid: 1) 2. Tegevuste monitooring ja hindamine. Kohtla-Järve süstivate narkomaanide uuring (andmekogumine mai-juuni 2016), 2) Tallinna, Jõhvi ja Tartu prostitutsiooni kaasatute uuring (andmekogumine märts-juuni 2016), 3) Meestega seksivate meeste internetiuuring (andmekogumine märts-august 2016). 3. Valmistati ette 2017. aasta täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumise uuringut (valimi täpsustamine ja valimimahu arvutamine). Andmekogumine 2017. aasta I poolaastal. 4. Osalemine mitteametliku partnerina HIVERA programmi konsortsiumis "Hiv European Research on Mathematical Modelling & Experimentation of HIV Testing In hidden Communities" (Prantsusmaa, Belgia, Läti, Hispaania, Eesti). Plaanis HIV-modelleerimine aastal 2017, 2015ndal aastal alustati protokolli koostamist ja valmistuti andmete kogumiseks. 1 004 806  MDR juhtude osakaal esmastest bakterioskoopiliselt positiivsetest kopsutuberkuloosi juhtudest oli 2014. aastal 19,4% (2013. aastal 29,3% ja 2012. aastal 38,6%) HIV positiivsete tuberkuloosi haigete osakaal tuberkuloosi juhtudest oli 2014. aastal 9,2% (2013. aastal 12,1%). 0 SoM Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse Tegevusjuhiste kokkuleppime tuberkuloosiravi korraldavate (NETS) asjakohased sätted jõustunud. TTO-de ja politseiasutuse vahel ravist kõrvale hoiduvate ning Alustatud arutelusid politsei ning tuberkuloosi teadmata asukohaga tuberkuloosihaigetele tahtest olenemata ravi korraldavate tervishoiuteenuse ravi kohaldamiseks. osutajatega, et praktikas ellu rakendada koostöö politsei ja tervishoiuteenuse osutajate vahel nakkusohtlike ning ravirežiimi rikkuvate või ravist kõrvale hoiduvate isikute asukoha väljaselgitamiseks ning tahtest olenemata ravi rakendamiseks. 0 TAI SoM Erinevate valdkondade spetsialistide Tegevused kajastatud punkti 4.8.4 ja 4.8.5 all. koolitamine ning täiendkoolitamine läbi viidud vastavalt koolituskavale (punkt 4.8.5. all). Tuberkuloosialane kaasaegne info kättesaadav terviseinfo.ee lehel.  0 TAI SoM Erinevate valdkondade spetsialistide Tegevused kajastatud punkti 4.8.4 ja 4.8.5 all. koolitamine ning täiendkoolitamine läbi viidud vastavalt koolituskavale (punkt 4.8.5. all). 14 090 TAI SoM Referentlabor kinnitas esmauuringud teinud Tuberkuloosi diagnoosi kinnitamine ja ravi efektiivsuse labori diagnoosid. Olemasolev eelarve ei hindamine (referentlabori teenus). võimalda laboril MIRU VNTR meetodil fingerprintimist, mida nõuavad rahvusvaheluised standardid. 167 841 TAI SoM 2015. aastal toimus 17 743 ambulatoorset TB TUB otseselt kontrollitav raviteenuse pakkumine (sh kaasuvate OKR visiiti (neist 88 koos metadoon- haigusete ja sõltuvushäirete ravi, ravisoostumuse parandamine, asendusraviga), lisaks 1161 sotsiaaltöötaja konsiiliumitöö korraldamine, infektsioonikontroll, ravijuhiste nõustamist ja 1845 koduvisiiti. MDR-TB ja koostamine). kaksikdiagnoosiga (TB/HIV) patsientide ravijuhtude aruteluks toimus 9 konsiiliumit, millel arutati kokku ja anti ravisoovitusi 292 ravijuhu kohta. Alustati TB diagnostika ja ravi ravijuhendi koostamist (rahastab Eesti Haigekassa) ja TB kontaktsete väljaselgitamise ja terviskontrolli kutsumise korra koostamist (koostöös WHO-Eestiga). Toimus 7 üritust 179 spetsialistile. Koolitused toimusid teemal "ARV ravi alustamise põhimõtted, TB/ARV ravi kombineerimine ja IRIS sündroom". Lisaks viidi läbi õppepäev tuberkuloosiasutuste meditsiinitöötajatele 822 875 SoM Vajalikud TB ravimid ning kõrvaltoimeravimid Hankeplaani koostamine sh koostöös nõustava hangitud õigeaegselt vastavalt hankekomisjoni ekspertkomisjoniga, hangete läbiviimine, tarnete korraldamine poolt kinnitatule. (sh tuberkuloosivastase ravimi laenamine teisest riigist tarnehäire korral), kasutuse/kulu aruannete jälgimine hangete ja optimaalse laokasutuse planeerimiseks (SoM). Ettevalmistused ravimite nõuetekohase ladustamise/säilitamise tagamiseks, tarnimiseks ja aruandluse kogumiseks ravikeskustelt (TA). 0 TAI SoM Toimus rutiinne andmete kogumine ja analüüs, Tegevused kajastatud punkti 4.8.4 ja 4.8.5 all. avalikustamine ning edastamine siseriiklikele ning rahvusvahelistele koostööpartneritele. 0 TAI SoM Rutiinnne tegevus. Tegevused kajastatud punkti 4.8.4 ja 4.8.5 all.  2016. aasta tulemused 2 või enam korda nädalas harrastas 2016. aastal vabal ajal vähemalt poole tunni vältel tervisesporti 42% täiskasvanud elanikest (2014. a 36,7%, 2012. aastal 35,5%) 1. Ellu on viidud portaali www.liigume.ee edasiarendus ning portaali on täiendatud uute liikumisharrastuse materjalidega. Alates oktoobrist 2015 on portaalil täistööajaga tegevtoimetaja. 2. Läbi on viidud kampaania "Eestimaa liigub", kus iga kuu kevadest sügiseni on nimetatud spordiala teemakuuks. 3. Liikumisharrastuse infovoo tagamine eestimaalastele (näiteks Facebook "Eestimaa liigub"). 4. Rahvaspordiürituste kalender on koostatud ja kättesaadav kõigile www.liigume.ee keskkonnas. 5. Eestis on elluviidud Euroopa Liidu spordinädal (septembris 2016). 2016. aastal osales spordinädalal 370 kooli ja 243 spordiklubi, kes korraldasid kokku 750 erinevat sündmust. 6. Liikumisharrastuse edendamiseks on ministeeriumi eelarvest toetused eraldatud. 7. Üle Eesti on toimunud jooksu-, käimis- ja teised liikumist propageerivad sarjad, osavõtule ja liikumisrõõmule orienteeritud spordipäevad ja teised liikumisharrastuse üritused. 8. Toetatud on eakatele suunatud tegevusi. Ajateenistuse kestus on 8-11 kuud ning kogu väljaõppetsükli (sõduri baaskursus, sõduri erialakursus, nooremallohvitseri kursus, reservrühmaülema kursus) kestel toimub ajateenijatele sihipärane, eesmärgistatud füüsiline treening. Kaitseliidu Kodutütarde organisatsioonis oli 2016.a seisuga noorliikmeid 3544 ja koos juhtidega 3910. Noortes Kotkastes olid samad näitajad vastavalt 3196 ja 3549. Noorteorganisatsioonide olulisemad üritused 2016 olid üleriiklikud ettevõtmised, kus osalesid kõigi allstruktuuride esindajad. Tippsündmuseks oli spordiselts „Kalevi“ korraldatud võimlemispidu, kus noorkotkastel ja kodutütardel oli oma kava. 2016. a noorte suvekool toimus liidrikasvatusena, kus oluline osa oli sportlikul tegevusel. Toimusid iga-aastased suusatamise võistlused, noorte üle-eestiline esmaabi ja turvalisuse võistlus (osalesid NK ja KT). Traditsiooniliste üritustena korraldati Noorte Kotkaste Mini-Erna ja Kodutütarde Ernake. Rahvusvahelise koostöö raames osaleti Leedu sportmängudel, Baltic Guardi laagris, Lätis orienteerumises ja mitmevõistluses. Kodutütardel toimusid üle-eestilised olümpiamängud (toimub üle aasta), väikeste matkamäng. Koostööpartnerid olid traditsioonilised: Läti ja Leedu noorteorganisatsioonid, RMK, Päästeamet. HTMi toel toimus eestivene noorte kaasamine laagritesse. Toimus ka Kajaka-programmi koolitusüritus koos skautide, gaidide, Eesti-Ameerika Hea Tahte Seltsiga. KuM noorte treenerite tööjõukulude toetuse meetme kaudu ei ole toetatud Eesti Paralümpiakomiteed ega ka EO Eesti Ühendust, kuna kumbki organisatsioon ei kvalifitseeru taotluse esitamiseks - puuduvad harrastajad ja treenerid.Vastavat taotlust ei ole esitatud ega toetust eraldatud. Aastas on korraldatud 25 koolitust koostöös Tallinna Ülikooliga harrastajatele ja treeneritele (nii 8 kui ka 1,5 tunni pikkused koolitused). 1. Välja on antud üleriigilise liikumisharrastuse ajakirja "Liikumine ja sport" 12. number. Ajakiri on kõigile tasuta kättesaadav ja sisaldab metoodilisi nõuandeid. 2. Välja on antud raamat "Valik kehalisi harjutusi laste ja noorte liikumistundides kasutamiseks", mida jagatakse tasuta üldhariduskoolidele. See on saadaval väljaprindiks kehalise kasvatuse õpetajatele. Eesti Koolispordi Liit on korraldanud koolides erinevaid võistlusi, liikumisharrastuse üritusi ning liikumis- ja koolituspäevi. Näiteks on toimunud tervisepäevad "Reipalt koolipinki", "Looduse kilomeetrid" ja "Talvevõlud", suvemängud "Meri ja Päike" ning spordimärgi projekt "Noor Lõvisüda". Põhikooli 2. klassi õpilased üle Eesti (umbes 14 000 last) on läbinud ujumise algõpetuse kursuse. Tallinnas läbisid ujumise algõpetuse kursuse 3. klassi lapsed. Eesmärk on läbida 25 m ujudes. Kehalise kasvatuse ainekavas kirjeldatud esimese kooliastme õpitulemus on üleriigiliselt saavutatud keskmiselt 90% ulatuses. Põhikooli 2. klassi õpilased üle Eesti (umbes 14 000 last) on läbinud ujumise algõpetuse kursuse. Tallinnas läbisid ujumise algõpetuse kursuse 3. klassi lapsed. Eesmärk on läbida 25 m ujudes. Kehalise kasvatuse ainekavas kirjeldatud esimese kooliastme õpitulemus on üleriigiliselt saavutatud keskmiselt 90% ulatuses. 2016. aastal toetas HTM hasartmängumaksust projekti "Noorte tervistav ja arendav puhkus", mille raames osales laagritegevustes 29 423 noort (sh 2524 vähemate võimalustega noort). Toetati 23 püsilaagrit, 60 projektlaagrit ning 2 hariduslike erivajadustega laste kooli laagriprojekti. Noortelaagrite juhtidele ja kasvatajatele korraldati 22 koolitust, laagrikorraldajatele 2 koolitust ja koolitajatele 1 koolitus. Kokku osales koolitustel 620 inimest. Õppurspordi korraldamise toetamiseks sõlmiti lepingud Eesti Akadeemilise Spordiliidu ja Eesti Kutsekoolide Spordiliiduga. Spordinädala raames kavandatud tegevused on ellu viidud. Liikumise- ja spordiaasta projekt viidi ellu 2014. aastal. Spordinädala projekt toimub igal sügisel. 1. Korraldatud on sportlaste testimine võistlusvälisel ja võistluste ajal. 2. Läbi on viidud sportlase abipersonali ja arstide antidopingu alane ettevalmistus ja haridustöö. 3. Jätkatakse visiite koolidesse ning noorsportlastele ja harrastussportlastele suunatud teavitustegevusi. Planeeritud vahendid on sihipäraselt kasutatud ja tervisekontroll on teostatud. Spordimeditsiini SA jätkab noorsportlaste tervisekontrolli teostamist Haigekassa poolt eraldatud vahenditega. 1. Spordistatistika on kogutud spordiorganisatsioonide 2015. aasta harrastajate, tegevuste ning tulude-kulude kohta. 2. Spordiobjektide andmebaasi on pidevalt täiendatud. Ajateenistuse kestus on 8-11 kuud ning kogu väljaõppetsükli (sõduri baaskursus, sõduri erialakursus, nooremallohvitseri kursus, reservrühmaülema kursus) kestel toimub ajateenijatele sihipärane, eesmärgistatud füüsiline treening. Kaitseliidu Kodutütarde organisatsioonis oli 2016.a seisuga noorliikmeid 3544 ja koos juhtidega 3910. Noortes Kotkastes olid samad näitajad vastavalt 3196 ja 3549. Noorteorganisatsioonide olulisemad üritused 2016 olid üleriiklikud ettevõtmised, kus osalesid kõigi allstruktuuride esindajad. Tippsündmuseks oli spordiselts „Kalevi“ korraldatud võimlemispidu, kus noorkotkastel ja kodutütardel oli oma kava. 2016. a noorte suvekool toimus liidrikasvatusena, kus oluline osa oli sportlikul tegevusel. Toimusid iga-aastased suusatamise võistlused, noorte üle-eestiline esmaabi ja turvalisuse võistlus (osalesid NK ja KT). Traditsiooniliste üritustena korraldati Noorte Ülekaalulisi ja rasvunud täiskasvanuid oli 2016. aastal 51,7% (2014. aastal oli vastav näitaja 52%, 2012. a 48,9% ning 2010. a 48,6%). 2016. aastal jätkus rohelise raamatu väljatöötamine. Aasta esimesel poolel töötati läbi esimene tagasiside töörühmalt ning viidi sisse arvestatud ettepanekud. Ülevaadet olukorrast uuendati RTU ja COSI uuringu andmetega. Lisaks toimus teksti struktureerimine ning keeletoimetamine. Novembris toimus töörühma koosolek, kus anti ülevaade tulnud tagasisidest, arvestamisest ning edasistest plaanidest. Töörühm sai võimaluse anda veelkord tagasisidet uuendatud versioonile. Tagasiside töörühmalt laekus detsembris ning selle läbitöötamine jäi osaliselt 2017. a jaanuarisse. Toitumise ja liikumise rohelise Raamatu koosolekul osaletud ja ettepankud dokumenti tehtud. 1. Köögiviljade kampaania "Köögiviljad kaalu ei kasvata" toimus 12.09-02.10.2016 välimeedias, teles, internetis ja raadios. Koostööpartneriks olid kauplused ja toitlustuskohad. Lisaks toimusid toetavad tegevused maakondades. Kampaania käigus täiendati veebilehte www.toitumine.ee. Toimus noortele suunatud tervisliku kommunikatsioon noortele suunatud kanalites http://www.toitumine.ee/kampaania/fiidikaru/ ning https://www.facebook.com/fiidikaru/. 2. Uuendatud riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused olid avalikul arutelul augustis, mille järgselt toimetati tervikteksti. Soovituste tervikteksti koostamine võttis oodatust kauem aega ja lõplik, kujundatud „Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015“ väljaanne (täismahus 337 lk) avaldatakse www.terviseinfo.ee ja www.toitumine.ee veebilehel märtsis 2017. Üldelanikkonnale suunatud toitumissoovituste kokkuvõtliku raamatu (ca 150 lk) koostamine ja avaldamine lükkub 2017. aastasse. 3. Eesti parim koolikokk" saatesarja võitjad on Leelo Reha koos abilise Irina Gergaloga Palupera Põhikoolist. Sarja 12 saadet oli eetris ERR-i kanalis reede õhtuti. TV sarjaga kaasnesid raadiosaated ja Facebook`i lehekülg, mis juhatasid saatesarja veebilehele. Esimese hooaja vaatajanumbrid kujunesid heaks (keskmiselt 50 000 vaatajat saate kohta) ning saade oli vaadatavuselt ERR kanalis 20.kohal. 1. Arengukava "Eesti toit" raames tehti järgmisi tegevusi: Laste haridusprogrammid Eesti Põllumajandusmuuseumis (5 erinevat teemaprogrammi), osales 4349 last. C.R.Jakobsoni Talumuuseumi haridusprogramm,osales 2100 last. Eesti Piimandusmuuseumi piimapäev + õpitoas Eesti toidu kuu raames, osales 1800 inimest. Eesti toidu kuu, osales hinnanguliselt 75 000 inimest. Avatud tööstuste programm, osales kokku umbes 800 inimest. Eesti toidu piirkond. 2. 2016.a korraldati konkursid „Parim mahetootja 2016“ ning „Parim mahetoode 2016“, mille käigus selgitati välja aasta parimad mahetootja. Mahepõllumajanduse temaatilisel päeval tutvustati avalikkusele mahetooteid. 3. Kalanduse teabekeskus korralda 2016.a koolitusi erinevatele festivalidel " Kalaõpiköök" 9tk, lisaks muud kalatarbimist propageerivad üritused 3 tk (sh ka lastele suunatud üritused) ja anti välja trükis "Kalaelamuste teejuht". Tagatud on koolilõuna toetus põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele. Lisaks toetatakse kutsekoolides kuni 20-aastaseid põhihariduse baasil õpilasi. 2016.a. tegelike kulutuste summa sisaldab nii üldhariduskoolide kui ka kutsekoolide rahastust. Koolipiimakava eesmärgiks on soodustada eelkooliealiste laste ning kooliõpilaste hulgas piima ja piimatoodete tarbimist ning laste tervislikku toitumist ja toitumisharjumuste kujunemist. Samuti võimaldab koolipiimakava lasteaialastele ning õpilastele pakkuda abikava raames lubatavaid tooteid soodsama hinnaga. Koolipiimatooteid võib pakkuda lasteaialastele, I-XII klassi õpilastele ning kutsekeskharidust omandavate õpilastele. 1.Kavas osalenud koolide ja lasteaedade arv oli 2016.a 748 ning kaasatud laste arv ca 120 000. 2. Uuring "Koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamise hindamine 2011/2012- 2015/2016. õppeaastatel" viidi läbi Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt. Uuring läbiviimise perioodiks oli 1. 01. 2016 – 31.01.2017. Uuringu eesmärk oli anda hinnang viimase viie õppeaasta (2011/2012 – 2015/2016) koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamisele ja hinnata kava tõhusust. Uuringu tulemustest võib järeldada, et koolipuuvilja ja –köögivilja kava on koolides hästi vastuvõetud. Võrreldes eelmise 1. 2016. aastal vaadati üle kutseeksami kirjaliku testi küsimused eesmärgiga muuta sõnastusi selgemaks. Otsustati jääda paberkandjal testi läbiviimise juurde. Detsembris kuulutati välja järjekorras teine kutseksam. ETÜ-le laekus 13 taotlust toitumisnõustaja kutse saamiseks ja 7 taotlust toitumisterapeudi kutse saamiseks. Eksami tulemused selguvad veebruari 2017. Kulud seotud kutsekomisjoni koosolekute läbiviimisega. 2. Seminare koolitoitlustajatele ja Terviseameti esindajatele alustatakse pärast laste toitlustamise uuendatud määruse jõustumist (2018). 3. Nutridata platvormid (toitumise analüüsi programm ja küsitlusplatvorm) vajavad kiiret uuendamist, et vähendada uute arenduste kulusid. Personalikulu planeeritud Nutridatale vene keele toimetaja ja küsimustele vastaja tarvis. Töös on toidu koostise andmebaasi täiendamine ja vigaste toiduainete profiilide parandamine. Toimusid ettevalmistused uue hanke korraldamiseks ja uute arenduste nimekirja koostamine. Arendaja tegevusest tingitud tehnilise vea tõttu on viibinud toidukoostise andmebaasi uue versiooni avalikustamine. 2. Seminare koolitoitlustajatele ja Terviseameti esindajatele alustatakse pärast laste toitlustamise uuendatud määruse jõustumist (2018). 3. Nutridata platvormid (toitumise analüüsi programm ja küsitlusplatvorm) vajavad kiiret uuendamist, et vähendada uute arenduste kulusid. Personalikulu planeeritud Nutridatale vene keele toimetaja ja küsimustele vastaja tarvis. Töös on toidu koostise andmebaasi täiendamine ja vigaste toiduainete profiilide parandamine. Toimusid ettevalmistused uue hanke korraldamiseks ja uute arenduste nimekirja koostamine. Arendaja tegevusest tingitud tehnilise vea tõttu on viibinud toidukoostise andmebaasi uue versiooni avalikustamine. Riiklik järelevalve toitlustamist reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle on teostatud ohuprognoosi alusel 1. Uuring on läbiviidud. 2. Kofeiini riskihinnangu tulemused on kajastatud III valdkonna tegevuse 3.1.19 all. 1. Uuringu tulemused on standardtabelitena avalikustatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/en/05Uuringud/?rxid=856cf40b-8c6a-41e3- 876c-16d2f51a38f4 Jätkub raporti kirjutamine. 2. Rahvastiku toitumise uuringu järgselt viidi läbi rahvastiku naatriumi (ja teiste mikrotoitainete) biomonitooring katseuuringuna 2016. aasta lõpus. 2017. aastal toimub tulemuste analüüs ja ettevalmistused põhiuuringuks alates 2018. aastast. 2016. aastal oli vastav näitaja 8,3 (2015. aastal 8,7, 2014. aastal 9,9 ja 2013. aastal 10). Alkoholpoliitika rohelise raamatu 2015. aasta tegevuste aruanne ja 2016. aasta tegevusplaan on RTA aruande raames ministeeriumite töörühma poolt valitsusele esitatud, tegevusi viiakse ellu vastavalt kavadele, s.h on esitatud Riigikogule alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu. "Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 (STAK)" programmis "turvalisemad kogukonnad" on tegevus "toetatakse ja nõustatakse kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid joobetunnustega inimestele müügikeelu rakendamiseks". PPA viis antud tegevuspõhimõtet ellu igapäevatöö raames. Kokkulepitud tegevused on ellu viidud. Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu pn välja töötatud, kaasamisprotsess läbitud, 2017. aastal arutatud ja heaks kiidetud VV poolt ja RK-le esitatud. 2016. aasta lõpus võttis RK vastu seadusemuudatuse, millega lisaks iga-aastasele 10%-lisele alkoholiaktsiisi üldisele tõusule tõstetakse 01.07.2017 õlleaktsiisi 70% ning veini ja kääritatud jookdie aktsiisi 45%. Eesmärk täidetud ning rohkem tegevusi kavandatud ei ole. Justiitsministeeriumi osalusel valmisid alkoholiseaduse muutmise ettepanekud 2013. aastal, mille alusel Riigikogu muutis 19.06.2014 vastu võetud seadusega alkoholiseadust (jõustus 01.01.2015): §67 ja §69 puhul lisati võimaliku karistusena arest; §67 puhul suurendati ka juriidilise isiku vastutust; §72 tunnistati kehtetuks. 1. Riigieelarvest toimus alkoinfo.ee veebi uuendamine koos intreaktiivsete lahendustega. 2. Valminud ja avaldatud on raport: "Eesti lastevanemate roll alkoholiennetuses. Ülevaade ennetusprogrammi „Efekt" tulemustest." Langetatud otsus Efekt programmiga sarnasel kujul mitte jätkata, kuna planeeritud hoiakute muudatus saavutati vaid lastevanemate grupis. Jätkatakse lastevanematele suunatud alaealiste alkoholiennetussekkumiste kaardistamise ja väljatöötamisega Eesti oludele. Valminud ja avaldatud tarkvanem veebis joonmeedia animeeritud selgitav infovideo Toimus www.alkoinfo.ee veebi arendus - täielikult uuendati veebi sisu, loodi eneseabimaterjali ning uus kujunduse, lisati interaktiivseid lahendusi ja graafikuid. Teavitustegevused: "Vähem alkoholi = rohkem elu" 1.etapis (aprill-mai) loodi Tallinnas, Tartus ja Pärnus elamuspark atraktsioonide, kontserdi,loosimiste jms, sissepääsu eelduseks oli kainus, külastajaid ligi 3000 inimest. Kampaania viidi läbi teles, välimeedias, internetis ja raadios. "Vähem alkoholi = rohkem elu" II etapis (juuni-august) toimus Instagrami kampaania, mille eesmärk oli alkovabade suvetegevuste jagamine Instagramis. „Vähem on parem“ korduskampaania toimus novembrist detsembrini, mil oli uuesti eetris 2014 aasta „Vähem on parem“ kampaania. Alkoholi liigtarvitamise vastaste kampaaniate järeluuring viidi läbi detsembris. 23.11.2016 toimus alkoholikonverents "Piirid ja piirangud“ 173 osalejale. Vahemikus13.06-10.07 toimunud sotsiaalkampaania „Ka vähe on liiga palju“ eesmärgiks oli liiklejatele teadvustada, kuivõrd palju mõjutab ka väike kogus alkoholi roolikeeraja sõiduvõtteid ning et tegeliku kainenemiseni kulub arvatust hoopis rohkem aega. Kampaania märgatavus oli 58% kõigi üle 15-aastaste elanike seas ning 69% sõidukijuhtide seas. 1. Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühinõistamise teenust sai 1042 isikut (esmakordselt teenust saanute arv). 2. Alkoholisõltuvuse raviteenust sai 626 isikut (esmakordselt teenust saanute arv). Kõikidele vastava näidustusega kinnipeetavatele tagati alkoholi võõrutusravi. Vajadusel tagati ka sotsiaalse rehabilitatsiooniprogrammid. Vanglateenistuses on hetkel kasutusel kaks vastavat programmi "Jõud muutuda" ja "Eluviisitreening". Tegemist on jooksvate tegevustega, mida viiakse ellu vähemalt kuni aastani 2020. PPA pool on tagatud ja tagatakse avaliku korra kaitse võimekus ja võimekus lahendada kogukonnaga seotud süütegusid. Samuti lähtuvalt siseturvalisuse arengukavast toetatakse ja nõustatakse kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid joobetunnustega inimestele müügikeelu rakendamiseks ning tõstetakse võimekust takistada alaealistel tubaka- ja alkoholitooteid saada. Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamiseks on viidud läbi erinevaid ennetustegevusi (projekte, loenguid) ning nendest mõjutatud sihtrühmade suurus on jäänud eelmise aastaga võrreldavale tasemele (17%). Tegevustega jätkatakse. 2016 aastal oli idapiiril alkoholivedu vähese tähtsusega. Juhtumid olid seotud üksikisikute isiklikuks tarbimiseks mõeldud väikeste kogustega. Idapiiril avastatud alkohol kas konfikseerikti või maksustati (juhupiiriületajate puhul). MTA määras 2016. aastal konfiskeeritud salaalkoholi puhul makse 101 juhtumil koos KMiga kokku ligi 179 371.48 eurot. Selliseid isikuid, kes oleks suurt tulu saanud salaalkoholist, 2016 ei tuvastatud. Hinnangut salaturule uuendati MTA 2016. aasta analüüsis, märkimisväärset muutust salaalkoholiga kauplemisel ei täheldatud ning on pigem täheldada vähenemist salaalkoholi osas. 1. Aastaraamatut „Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis 2016“ trükiti ja levitati alkoholiteemalise aastakonverentsi toimumise ajaks, novembris 2016. 2. Juunis viidi läbi testostlemine äsja 18-aastaseks saanud noortega. Joobe tunnustega isikute testostlemine viidi läbi oktoobrist detsembrini Tallinnas ja Valga maakonnas. Seiretegevused on ette valmistatud ja on alustatud teenusepakkumsie seiramist. 2016. aastal oli igapäeva suitsetajate osakaal rahavstikus 21,3% (2014. aastal oli vastav näitaja 22,1%, 2012. a 26% ja 2010. aastal 26,2% Tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimine 2015. a aruanne on koostatud ning 2017. a tegevused planeeritud. Direktiiv 2014/40/EL on Eesti õigusruumi üle võetud. Tubakatoodete müügikohas väljapaneku keelamine, müügiedenduse sätete ajakohastamine ja täiendavad nõuded elektroonilistele sigarettidele on esitatud Vabariigi Valitsusele ning võetud Riigikogu menetlusse 19.12.2016. 1. Tubakapoliitika rohelises raamatus sätestatud teadlikkuse tõstmise tegevustega jätkamine. 30.05-30.06 toimus suitsetamisest loobumisele suunatud teavitus teles, välimeedias, internetis, veebis www.tubakainfo.ee; 04.07-28.08. toimus passiivse suitsetamise vastane kampaania teles, raadios, välimeedias, ambient meedias; 7.10- 04.12 toimus alternatiivsete tubakatoodete kampaania internetis. www.tubakainfo.ee- sse loodi noortele suunatud osa. 2. Toimus www.tubakainfo.ee veebi jooksev täiendamine 3. Uute teavikute väljaandmine eesti ja vene keeles: Brošüürid: 1) "Huuletubakas. Müüdid ja ohud" 2) "Tubaka mõju rasedatele ja lastele" 3) "Tubakas. Nõuandeid loobumiseks" 4) "Vesipiip. Müüdid ja ohud" 5) "Testi oma nikotiinsõltuvust"; Kordustrükid brošüürile "Passiivne suitsetamine" ja suitsetamisest loobumise nõustamise teenuse osutamiseks vajalike kordustrükiste väljaandmine "Tubakast loobuja kaart" ja "Kui tugev on minu nikotiinsõltuvus". 4. "Suitsuprii" ennetusprogrammi alustas sügisel 2016.aastal 843 klassi 189 koolist üle Eesti. Ennetusprogramm kestab aprillini 2017. Programmi raames läbi viidud vaheülesande tegemises esitasid oma tubakateemalised lühivideod kokku 100 klassi. 1. Tubakapoliitika rohelises raamatus sätestatud teadlikkuse tõstmise tegevustega jätkamine. 30.05-30.06 toimus suitsetamisest loobumisele suunatud teavitus teles, välimeedias, internetis, veebis www.tubakainfo.ee; 04.07-28.08. toimus passiivse suitsetamise vastane kampaania teles, raadios, välimeedias, ambient meedias; 7.10- 04.12 toimus alternatiivsete tubakatoodete kampaania internetis. www.tubakainfo.ee- sse loodi noortele suunatud osa. 2. Toimus www.tubakainfo.ee veebi jooksev täiendamine 3. Uute teavikute väljaandmine eesti ja vene keeles: Brošüürid: 1) "Huuletubakas. Müüdid ja ohud" 2) "Tubaka mõju rasedatele ja lastele" 3) "Tubakas. Nõuandeid loobumiseks" 4) "Vesipiip. Müüdid ja ohud" 5) "Testi oma nikotiinsõltuvust"; Kordustrükid brošüürile "Passiivne suitsetamine" ja suitsetamisest loobumise nõustamise teenuse osutamiseks vajalike kordustrükiste väljaandmine "Tubakast loobuja kaart" ja "Kui tugev on minu nikotiinsõltuvus". 4. "Suitsuprii" ennetusprogrammi alustas sügisel 2016.aastal 843 klassi 189 koolist üle Eesti. Ennetusprogramm kestab aprillini 2017. Programmi raames läbi viidud vaheülesande tegemises esitasid oma tubakateemalised lühivideod kokku 100 klassi. Programmi tulemused selguvad 2017.aasta aprillis. 1. Tubakast loobumise nõustamisvõimaluste tutvustamiseks viidi läbi 3 seminari kokku 84 osalejale Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengitele, Tallinna tervisekoalitsiooni liikmetele ja Saue Gümnaasiumi 5 kl.õpilastele /õpetajatele. Viidi läbi 2 tubakast loobumise nõustajate koolitust TAIs 78 osalejale (sihtgrupiks perearstid, pereõed, ämmaemandad, haiglate tervishoiutöötajad jt) 2. Tubakast loobumise nõustamise teenust osutati 2016.aastal 1422 patsiendile 2441 visiidi käigus. Nõustatutest oli kuni 24-aastaseid (k.a.) noori 225, sh. kuni 16- aastaseid lapsi (k.a.) 62. Nõustati 31 rasedat. Hange viidi läbi jaanuaris, lepingud sõlmiti 14 tervishoiuasutusega (aastateks 2016-2017). Tõkestati kahe kuritegeliku grupi tegevus ning jõustus kohtuotsus (1-15-4223), kus kuritegelik ühendus vedas sigarette üle rohelise piiri. 1. 2015.a registreeriti KarS § 376 järgi tubakatoodete käitlemise korra rikkumistena 47 kuritegu. Kokku avastati 2015. aastal 14,5 milj salasigaretti. 2013–2014 aastate võrdluses salasigareti turu osa langenud ca 0,2% võrra (2013 a. 14,9 %; 2014 a. 14,7 %). - Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2016 on läbi viidud. WHO tubaka tarbimise vähendamise raamkonventsiooni aruanne 2014-2015 on koostatud ning esitatud konventsiooni sekretariaadile. 2016. aastal oli narkootiliste ainete kasutamisega otseselt tingitud surmajuhte 114 (2015. aastal 88, 2014. aastal 98 ja 2013. aastal 111). Antud näitaja on veidi kasvanud. Toimus üks uimastiennetuse valitsuskomisjon. Moodustati komisjoni juurde kuuluv eksperttöörühm, mille kohtumised toimusid 2016. aastal neli korda. Valge raamatu 2015. aasta aruanne esitati valitsuskomisjonile 10.05.2016. Ülevaade asutuste tegevustest ja aruande kinnitamine toimus 24.05.2016 valitsuskomisjoni nõupidamisel, misjärel esitati aruanne RTA 2015. aasta aruande koosseisu. Alustati rahvatervise seaduse eelnõu koostamist. Eelnõu valmimise tähtaeg on 2017. 1. Menetletakse koos alaealiste õigusrikkujate temaatikaga lastekaitseseaduses (õigust rikkuva teo toime pannud alaealiste kohtlemine). 2, 2016. aastal alustati pilootprojektide läbiviimist skisofreeniasse esmahaigestunud inimestega (sisenevad süsteemi läbi akuutse psühhiaatrilise ravi), seljaajukahjustega inimestega (sisenevad taastusravist) ning stabiliseerunud liikumis- ja liitpuudega inimestega. Sõltlaste puhul vajab rehabilitatsiooni korraldus põhjalikumat analüüsi, sh tuleb vaadata, kas on õigsustatud, et sõltuvusrehabilitatsiooni pakutakse teistel alustel. Vastavad tegevused planeeritud 2017 II poolaastasse. Võib öelda, et VAHIS infosüsteem oma eesmärki ei täida, kuna puudub oluliste osapoolte panus infosüsteemi. Lähtuvalt infosüsteemi tehtud postitustest ning sisselogimise statistikast kasutavad ja täiendavad VAHIS foorumit aktiivselt vastavalt NPALS’iga seatud kohustustele järgmised asutused: 1.Tervise Arengu Instituut (Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusest saabuvad teated uute psühhoaktiivsete ainete tuvastamise ja ohusignaalide osas) 2. Justiitsministeeriumi hallatav Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) (Eestis tuvastatud ning asutuse ekspertiisiga kinnitatud uued psühhoaktiivsed ained) 3. Ravimiamet (uute psühhoaktiivsete ainetega seotud seadusandluse muudatused nii Eesti kui Euroopa tasandil) Uute psühhoaktiivsete ainete alane infovahetus teiste asutustega toimib jätkuvalt selliselt, et juhtumite üksikasjade täpsustamiseks võtab Ravimiamet ühendust konkreetse juhtumiga tegeleva MTA või PPA ametnikuga ning infovahetus toimub e- Planeerimistegevused koostöös SOMiga. 1) Narkosüütegude avastamine kasvas võrreldes 2015. aastaga veidi üle kümnendiku. Narkokuritegude talituse fookus on raskemate narkokuritegude avastamisel, mis 2016. aastal tõi endaga kaasa kohati üleriigilise haarde ja oodatust pikemaks kujunenud jälitustoimingud. Jätkuvalt on eesmärgiks narkokuritegudega seotud isikute võrgustiku kaardistamine ja seeläbi just organiseeritud gruppide kohtu alla saatmine. Suurenes narkoväärtegude registreerimine viiendiku võrra (kokku 4236 väärtegu), ent narkokuritegusid registreeriti ligi kümnendiku võrra vähem (kokku 1024 kuritegu). 2) Narkopolitsei võimekuse suurendamiseks on elluviidud Sisejulgeoleku fondi projektid Projekti lõpparuanne on koostatud. Projekti raames toimus kolm koolitust kogukestvusega 16,5 päeva (koolitused toimusid Hollandis, Poolas ja Eestis Sisekaitseakadeemias). Samuti toimus kolm tutvumisvisiiti, milles igal visiidil osales 6 ametnikku (Portugalis, Rootsis ja Tšehhis). 3) Koostati organiseeritud ja muu tõsise kuritegevuse ohuhinnang koostat ning riiklik sisend edastati Euroopa Liidu organiseeritud ja muu tõsise kuritegevuse ohuhinnangusse. 1. Toimusid ettevalmistused www.narko.ee veebi sisu ulatuslikumaks uuendamiseks, loodi uue veebilehe struktuur ja alustati sisutekstide loomist. Veebilehel tehti jooksvaid tehnilisi uuendusi tagamaks veebi toimimist. 2. Uusi trükiseid ei koostatud. Kuni 2017. aastani tellib SiM autoriteetse vanemluspraktika edendamise teavitusprogrammi „Tark vanem“ elluviimise ning teostab järelevalvet partneri tegevuse üle. Alates 2016. aastast SIM kaasvastutaja. Tegevuste elluviimine läheb Koolitusi ja infopäevi viidi läbi või osaleti nende läbiviimisel kokku 928 korral. Viidi läbi projekt Kaitse end ja Aita Teist sõltuvusainete vastaste hoiakute kujundamiseks. Projekti oli kaasatud kokku 7718 inimest. Tegevused viiakse ellu "Siseturvalisuse arengukava 2015-2020" programmi "turvalisemad kogukonnad" meetme "ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine" tegevuste 4 ja 9 raames. Alates 2015. aastast toimub Eesti vanglates Eesti – Šveitsi koostööprogrammi raames naloksooniprogramm. Programmi raames on naloksoonisüstlaid kasutama koolitatud 57 uimastisõltuvuse diagnoosiga kinnipeetavat ning väljastatud on 61 Koostöökokkuleppega anti üle teavitusprogrammi "Tark Vanem" elluviimine ja edendamine TAI-le. 2016. ja 2017. aastal kavandavad pooled tegevusi ühiselt ja SiM toetab tegevusi rahaliselt vastavalt võimalusele (kuni 150 000 eurot aasta kohta). Veebilehte tarkvanem.ee oli kasutusel lastevanematele suunatud teavituste kampaanialehena, mille tarbeks lisati lehele kampaania jaoks väljatöötatud sisu Toimus suvekool (augustis) ning talveseminar (detsembris) HIVi ja narkomaania valdkonnas töötavatele spetsialistidele ning nende koostööpartneritele; 2 siseriiklikku koolitust ("ARV ravi alustamise põhimõtted, TB/ARV ravi kombineerimine, IRIS sündroom" ja „Naloksooni kasutamine narkootikumide üledoosidest tingitud surmade ennetamiseks“); 6 juhtumiarutelu, 3 intervisiooni ja 6 ümarlauda. Lisaks piloteeriti - 1) PPA on jõudnud järeldusele, et SKA või mõnel muul baasil mingi spetsiifilise narkopolitseinike koolitussüsteemi loomine ei ole mõistlik. SKA peab andma laiapõhjalise ettevalmistuse, spetsialiseerumine spetsiifilistel töö alalõikudel toimub 1. Statsionaarse võõrutusravi osutamiseks sõlmiti leping AS Wismari Haiglaga. Peale statsionaarset ravi (kestvusega keskmiselt 2 kuni 4 nädalat) oli patsiendil võimalik jätkata ambulatoorsel järelravil kuni 3 kuud, mis sisaldab psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtte. Statsionaarse võõrutusravi lõpetas plaanipäraselt 41 isikut. 2. SA-ga Tallinna Lastehaiglaga sõlmitud lepingu esemeks oli haigla Vaimse Tervise Keskuse sõltuvushäiretega laste ja noorukite üksuses õppe- ja kasvatustöö (sealhulgas personali koolituse ja supervisiooni) teostamine. Tegevused ei sisaldu Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus vastava teenuse maksumuses. Teenusel viibis aasta jooksul 133 noorukit. 3. Teenuse osutamiseks sõlmiti lepingud SA-ga Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus (26 kohta ainult meessoost patsientidele) ning SA-ga Viljandi Haiglaga (kuni 23 kohta mees- ja naissoost patsientidele). Aasta jooksul pöördus teenusele 118 isikut, nendest 33 edukalt lõpetas teenuse. 4.Teenuse osutamiseks sõlmiti leping OÜ-ga Corrigo. Aasta jooksul oli rehabilitatsioonil 19 noorukit, teenuse lõpetas 16 noorukit. 5. Lepingud sõlmiti OÜ-ga Corrigo ja SA-ga Tallinna Lastehaigla. SA Tallinna Lastehaigla viis läbi 140 teraapiagruppi sõltuvusprobleemidega ja riskigruppi kuuluvatele alaealistele ning lastevanematele, 279 telefoninõustamist ning 239 perenõustamist. OÜ Corrigo viis läbi 32 interaktiivset uimastiennetusalast koolitust 470-le noorukile, 527 individuaalset nõustamist noorukitele ning 440 nõustamist lastevanematele. 6. Teenuse osutamiseks sõlmiti leping SA-ga Põhja-Eesti Regionaalhaigla. TAI jätkab ainult ravikindlustamata patsientidele osutatud teenuse rahastamist. I poolaastal oli 0 ravijuhtu, II poolaastal 1 ravijuht. 7. Teenus planeeriti korraldada selliselt, et tekiksid mitmekesised ambulatoorsed ravi ning psühhosotsiaalse nõustamise teenused, mis täidaksid patsiendi esmase hindamise-, suunamise- ning järelteenuse funktsiooni, sealhulgas tekiksid ravivõimalused amfetamiinisõltlastele ja kanepitarvitajatele. 2016.aastal teenuse osutamist ei toimunud. Teenuse osutamiseks Tallinnas ja Jõhvis alates 01.01.2017 sõlmitud leping SA-ga Viljandi Haigla. Ülesanne on PPA teenuste 2016. aasta tööplaanis (süüteo ja ohtu sattumise ennetamise teenus). Projekti rahalised vahendi (15 000 €) on planeeritud PPA 2016. a baaseelarves. PPA alustas 25.04.2013 tugiisikute projekti, mis on mõeldud arestialustele kes on seal narkosüüteo eest või süüteo eest mis toimus narkojoobes. 25.04.2013-31.12.2014 on tugiisiku teenust tutvustatud 191 arestialusele, teenusel oli 115 arestialust ja  Oodatav tulemus jäi saavutamata. Narkomaaniaravile 69 2 alusel suunati 3 isikut. Eesti-Sveitsi koostööprogrammi raames osutatavat ravi ja rehabilitatsiooni osutatati kuni 31.10.2016. Edaspidiseks teenuse jätkumiseks on läbi viidud hanked ja leitud teenusepakkujad, kellega sõlmitakse lepingud. Narkosüütegude avastamine kasvas võrreldes 2015. aastaga veidi üle kümnendiku. Narkokuritegude talituse fookus on raskemate narkokuritegude avastamisel, mis 2016. aastal tõi endaga kaasa kohati üleriigilise haarde ja oodatust pikemaks kujunenud jälitustoimingud. Jätkuvalt on eesmärgiks narkokuritegudega seotud isikute võrgustiku kaardistamine ja seeläbi just organiseeritud gruppide kohtu alla saatmine. Suurenes narkoväärtegude registreerimine viiendiku võrra (kokku 4236 väärtegu), ent narkokuritegusid registreeriti ligi kümnendiku võrra vähem (kokku 1024 kuritegu). Narkokuritegudes kriminaalasjade arv, mille käigus arestitakse kriminaaltulu on kasvanud 20%. Vanglates viiakse läbi regulaarseid isikulisi kui ka objektipõhiseid läbiotsimisi, läbiotsimistesse kaasatakse ka relvastatud üksust. Levinumateks viisideks, kuidas narkootikumid võivad sattuda vanglasse, võib pidada nn kullerit (kokkusaaja, ise karistust kandma tulev kinnipeetav või muu vanglasse saabuv isik), üleviskeid, saadetud pakke või kirju. Pakkide ja kirjade kontrollimisel on kaasatud narkokoerad. Ülevisete takistamiseks on paigutatud jalutusboksidesse võrgud. Kinnipeetavate suhtes tehakse ka põhjendatud kahtluse korral uriini- ning vereproove. Vanglaametnikele õpetatakse SKA-s narkootikumide ning nende tarvitamise nähtude äratundmist ja mida teha et narkootikumide sattumist vanglasse ära hoida. Lisaks on läbi viidud täiendkoolitusi, nt EKEI poolt „Toksikoloogiaekspertiisid ja uuringud. Narkootiliste ainete ekspertiis.“ Lisaks on täiendkoolituse raames viidud läbi „Narkootilised ained vanglas ja narkojoobe ära tundmine.“ Kokku tehti 2016 aastal kõikides vanglates narkootilise aine määramiseks kehavedelikest 3501 testi, millest esmaspositiivseks osutus 81. 79% esmaselt positiivseks osutunud testide puhul oli tulemi põhjuseks arsti poolt määratud ravimite Maksu- ja Tolliameti ametnike kahele grupile viidi läbi piirikontrolli koolitused. I grupi koolitused toimusid 05.10.-07.10.2015, 26.10.-30.10.2015, 09.11.-13.11.2015 (112 tundi). I grupi lõpueksam toimus 05.01.2016 II grupi koolitused toimusid 11.01.-13.01.2016, 18.01.-21.01.2016, 01.02.-05.02.2015 (112 tundi). Maksu- ja Tolliametnikud sooritasid praktika Narva-1 piiripunktis (40 tundi). II grupi lõpueksam toimus 30.03.2016. Korduseksam toimus 13.04.2016. Lisaks on käimas EMTA ja PPA vaheline pilootprojekt funktsioonide jaotamisega seoses. Projekti algus mai 2016. Funktsioonid on jätkuvalt jaotatud projekti põhiselt. Hetkel käib lõpparuande koostamine mis aluseks edasiste otsuste tegemiseks. JUM: 2016 algatati vanglates kokku 34 kriminaalmenetlust KarS § 331 tunnustel, neist 23 on tänaseks lõpetatud ning 11 kriminaalmenetlust on pooleli. Lisaks alustati 3 kriminaalmenetlust KarS § 183 lg 1 tunnustel, mis on tänaseks lõpetatud. Iga vanglast avastatud aine või joobe kahtlust menetletakse kriminaalkorras. Alustatud kriminaalmenetluste lõpetamiste suur arv tuleneb eelkõige sellest, et EKEI hinnangul ei ole olnud tegemist narkootilise või psühhotroopse aine või narkojoobega. SIM: 1) Rasketes narkokuritegudes prokuratuuri saadetud kriminaalasjade arv oli 51. Raskete narkokuritegudearvestusse lisati peale 2014. aastat narkootilise aine alaealisele edasiandmise või tarvitamisele kallutamise indikaator. 2016. aastal saavutatud tasemest moodustasid suurema osa nimetatud kriminaalasjad (38 kriminaalasja, teised 13). Raskes narkokuritegevuses prokuratuuri saadetud kriminaalasjade arv 2013. aastal oli 27. 2) Analüüsiti uimastitega seotud süütegude puhul kohaldatavat karistuspraktikat, sh Ida- ja Lääne-Virumaa näitel. lmnes trahvimise vähene efektiivsus ning vajadus oluliselt laiendada võimalusi uimastisõltlaste raviks ja sotsialiseerimiseks. Analüüsi tulemusi kasutatakse 2017. aasta tegevuste planeerimisel ja samuti uimastitarvitajate suhtes alternatiivsete mõjutusvahendite väljatöötamisel. Arestimajades ja kinnipidamiskeskuses narko- ja taastusravi ei osutata. Vajadusel saavad sõltlased esmaabi. Inspekteeriti 2 metadoonijaotuspunkti. http://www.ravimiamet.ee/ravimiameti- t%C3%B6%C3%B6plaan The European School Survey on Alcohol and Other Drugs (ESPAD) (15-16-aastaste kooliõpilaste alkoholi, tubaka ja illegaalsete uimasite tarvitamise uuring) 2015. aasta uuringu Eesti andmete analüüs. Valmis raport on saadaval trükiversioonis ja TAI kodulehel. Tulemusi on tutvustatud erinevatele sihtrühmadele. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/147211011552_ESPAD%20raport_2016. pdf - Oodatav tulemus on saavutatud. Uimastiseire on regulaarne ja aruanded on valminud. 2016. aastaks ei planeeritud eraldiseisvat uuringut. Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta oli 2015. aastal 65,3. 2015. aastal 65,7, 2014. aastal oli 71. ja 2013. aastal oli 73. Kolm juhtivat vigastussurmade põhjust 2016. aastal olid juhuslikud mürgistused (26%), enesetapud (21,3%) ja kukkumised (15,8%). Tegevused viiakse ellu "Siseturvalisuse arengukava 2015-2020" programmi "turvalisemad kogukonnad" meetme "ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine" ning programmi "tõhusam päästevõimekus" meetmete "päästevõimekuse tagamine maismaal ja siseveekogudel" ja "mere- ja lennupäästevõimekuse tagamine" kaudu. SiM: Tegevused viiakse ellu "Siseturvalisuse arengukava 2015-2020" programmi "turvalisemad kogukonnad" meetme "ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine" ning programmi "tõhusam päästevõimekus" meetmete "päästevõimekuse tagamine maismaal ja siseveekogudel" ja "mere- ja lennupäästevõimekuse tagamine" kaudu. 1) Veeohutuskampaania keskendus päästevestide kandmisele ja kampaania märgatavus oli 76 % Eesti täisealisest elanikkonnast. Kampaaniajärgselt peab paadisõidul päästevesti alati vajalikuks 89% (sh. 87% paadisõitjatest) ja kannab 45% elanikkonnast 2016. a. langes 10% nende inimeste arv, kes üldse veesõidukisse sattusid. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et päästevesti puudumisel sõidust loobuti. Veeohutuse „1- minuti loenguid“ vaadati Facebookis kokku 228 000 korda. Veeohutuse lehekülge külastas 2016. a. 15 281 inimest. 2) "Teeme ära 2016" raames kutsuses PäA kõiki üles üheks oma talguteemaks võtma veeohutuse, vaatama üle turvalisuse veekogude ääres ning valmistama ujumiskohtadesse talgukorras puidust veeohutusstendid. Talgulised varustati päästerõngaste ning infotahvlitega stendile kinnitamiseks. Kokku püstitati talgute raames üle Eesti 496 veeohutusstend koos päästevahendite ja infotahvlitega. 3)Tuleohutuskampaania keskendus tulekahjude tekkepõhjuste tutvustamisele ja suitsuanduri testimisele. Kampaania märgatavus oli 84% Eesti täisealisest elanikkonnast. Suitsuandur on paigaldatud eluruumi lakke 86%-l eesti peredest (arvestades uuringu vea piire jääb nende osakaal 83%-89%) vahele. Suitsuanduri vajalikkuses („väga vajalik“) on keskmisest Elanikkonna enam veendunud teavitamiseks naised viidi läbi tule-(76%), ja veeohutuse alased info- ja ohutuspäevad kõikides maakondades. Ennetustegevusega (projektid ja loengud) mõjutatavate sihtrühmade suurus oli 2016. aastal 4,6% SiM; 2016.aastal viidi läbi kokku 17 071 nõustamist, nendest vabatahtlikud päästjad tegid 1 525 nõustamist. Apteekritele on infopäeval meenutatud, et nõustamisel pöörata lapsevanemate tähelepanu ravimite säilitamisele laste mürgistuste vältimiseks, inspektsioonidel kontrollitud nõustamise praktikat 2016. aasta aruannet koostab TAI. 2017. aasta novembri seisuga tegeletakse veel andmete analüüsiga.  Viidi ellu päästekomando võrgustiku analüüs (piirkondlike sotsiaalmajanduslike muutujate väljaselgitamine, eluhoonete tulekahjude asukoha prognoosimiseks). Analüüsi põhijäreldused ja tulemused: 1) elanike sotsiaalmajandusliku iseloomuga teguritel (nt vaesusriski või perekonna stabiilsust iseloomustavad tegurid) on seosed eluhoonete tulekahjude tekkimisega 2016 ja 2015. aastal ei ole Eestis olnud ühtegi HIV vertikaalsel teel nakkuse leviku juhtu. 1. Valmisid trükiste "HIV ja AIDS", "Turvaline seksuaalkäitumine", "HIV ja testimine" ning "Seksuaalsel teel levivad infektsioonid" uusversioonid. 2. Toimus veebi jooksev täiendamine ja haldamine. Veebilehel tehti jooksvaid tehnilisi uuendusi tagamaks veebi toimimist. 3. 11.07-31.08 toimus noortele suunatud kampaania kondoomi kasutamise edendamiseks "Räägi asjast õigel hetkel". Kampaania toimus välimeedias, loodi klipid, mida näidati internetis, täiendati hiv.ee veebilehte. HTM panusas oma tegevustega "Riiklik HIV ja AIDS strateegia 2006-2015" elluviimisesse selle kehtivusaja lõpuni. Edasi panustab HTM tervise teema edendamisse "Noortevaldkonna arengukava 2014-2020" raames ning ei kajasta enam siiani toimunud tegevusi ja selleks määratud summasid "Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020". "Noortevaldkonna arengukava 2014-2020" määratleb läbivad põhimõtted, millega arvestamine on oluline kõikide meetmete raames, sh on üheks läbivaks põhimõtteks: noorsootöö toetab kõikide oma meetmetega noorte tervist ja tervislikku eluuviisi edendavaid väärtusi ja hoiakuid. Sellest tulenevalt on HTM nii eelarverea nimetust muutnud kui ka selle sisu ümber planeerinud. 2016. aastaks planeeritud ajateenijate koolitused on läbi viidud. 2016.a jätkub ajateenijatele suunatud koolituste läbiviimine USA poolt rahastatava DHAPP toetusprogrammi vahenditest. 1.Teenuse osutamiseks sõlmiti lepingud 9 organisatsiooniga: MTÜ Convictus Eesti, MTÜ AIDSi Tugikeskus, MTÜ Pealinna Abikeskus, MTÜ Me aitame sind, MTÜ Sind ei jäeta üksi, OÜ Corrigo, Tapa Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, Kohtla-Järve Linnavalitsus. Teenuste sai 649 esmaklienti ja 5608 kliendikoodiga korduvklienti. 2.Uimastitest tingitud surmaga lõppevate üledooside ennetamise ning naloksooni kasutamise koolitusi viivad läbi OÜ Tervisekeskus Elulootus, SA Ida-Viru Keskhaigla, OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus, OÜ Aasa Kliinik ning OÜ Corrigo. Kokku viidi läbi 131 individuaalset koolitust (88 Tallinnas ja 64 Ida-Virumaal) ja 57 rühmakoolitust (13 Tallinnas ning 44 Ida-Virumaal). Koolitustel osales 434 inimest ning väljastati 433 naloksooni eeltäidetud süstlit. Naloksooni süstlite korduvväljastamisi oli 167, nendest 128 kasutati elu päästmiseks. 3. Noorte seksuaalnõustamine Eesti Seksuaaltervise Liidu hallatavas veebis www.amor.ee - nõustamiste arv 1263 4. Opioidsõltuvuse asendusravi osutamiseks sõlmiti lepingud 7 teenusepakkujaga, teenust osutati kokku 9 erinevas asukohas: AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (teenust osutavad haigla Psühhiaatriakeskus ja Nakkuskliinik), AS Wismari Haigla, OÜ Tervisekeskus Elulootus, OÜ Aasa Kliinik, OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus, OÜ Corrigo (teenust osutatakse Jõhvis ja Kiviõlis), SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Lisaks rahastati opioidsõltuvuse asendusravi teostamist Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Jõhvi kambris. Vastavalt teenusepakkujate poolt esitatud tegevusaruannetele sai teenus 893 inimest, aasta jooksul kasutati metadooni 17 548 682,34 mg. Keskmine metadooni päevane annus oli 58,55 mg. 5.Ravikindlustuseta noorte seksuaalnõustamise teenusel oli 1401 ravijuhtu 6. Nõustamisteenuse osutamiseks sõlmiti leping MTÜ-ga Eluliin, kes osutas nõustamisteenuseid Tallinnas, Jõhvis ja Tartus, viis läbi väljatööd ning monitooris sihtgruppi kontakti saavutamiseks. Nõustamiste arv kokku oli 952, nendest esmaseid nõustamisi 38. Väljatöö kontakte oli kokku 846, neist esmaseid 17. Teenuse raames jagati kokku 1 885 süstalt. Tervishoiuteenuseid osutas prostitutsiooni kaasatud isikutele OÜ Seksuaaltervise Kliinik. Kokku oli seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STLI) suhtes testitud isikute arv 74, neist 8 osutus STLI suhtes positiivseks. Avastati 1 HIV-positiivne. 7. Imiku otitesegu sai 203 imikut. 8.HIV anonüümse ja vabatahtliku nõustamise ning testimise teenust pakkus kümme - Kõik ARV ravi pakkuvad ravikeskused on konsiiliumi poolt nõustatud. 1. Kõiki kinnipeetavaid on HIV suhtes testitud. 2. Selgitustöö on tehtud. 3. Kinnipeetavatele on nõustamine ja vajalik ravi kättesaadav. Tulemused on saavutatud. 2016 viidi kokku läbi 3117 HIV testi ning diagnoositi 18 esmaspositiivset HIV juhtu. Tegemist oli vanglasse saabunud isikutega ning vanglates juba viibivatel isikutel esmaspositiivseid juhte ei diagnoositud. HIV test on vabatahtlik, testist keeldus 2016. aasta jooksul 82 isikut. 2016 aastal oli vanglates kokku 370 HIV positiivset kinnipeetavat moodustades 13.9% kinnipeetavate koguarvust. Tallinna ja Jõhvi arestimajas oli tagatud asendus- või võõrutusravi jätkamine. Tegevuse kulud kajastuvad üldise metadoon-asendusravi pakkumise eelarves (TAI). 2016. aastal sõlmiti Eesti Higekassaga kokkulepe perearstide poolt teostatavate HIV testide rahastamiseks alates 2017. aasta algusest tegevusfondi põhiselt. _ Täiendkoolitused on tagatud ning ükski töötaja pole kutsetöö käigus saanud HIV nakkust. Ravimid on hangitud vastavalt hankeplaanile ja patsientidele on ravi tagatud 2016. aasta komisjoni koosolekud on läbi viidud ja liikmed tasustatud. PPA ei pakkunud ARV ravi arestimajades ja kinnipidamiskeskuses. Tagati esmaabi. Seisuga 31.12.2016 oli Eesti HIV-positiivsete patsientide andmekogus 4767 patsienti. Ajavahemikul 01.01.-31.12.2016.a. on sisestatud 460 uut patsienti, sisestatud patsientidele on andmeid on täiendatud 7402 korral. Leitud on patsiendid, kellele pole 1 aasta jooksul andmeid lisatud ja sotsiaaltöötajate abiga on nende hulgast välja selgitatud surnud isikud ning vastavad andmed andmekogusse sisestatud. Pidevalt on toimunud andmesisestajate nõustamised telefoni ja meili teel, toimus seminar Tartu vanglas andmekoguga töötajatele. Andmekogu kasutamist on Süstivate narkomaanide HIVi ja kaasuvate infektsioonide levimuse ning riskikäitumise uuring Kohtla-Järvel – andmete puhastamine ja analüüs 2016, raport valmib 2017 I kvartalis; Prostitutsiooni kaasatud naiste HIVi ja kaasuvate infektsioonide levimuse ning riskikäitumise uuring Tallinnas – andmete kogumine, puhastamine ja analüüs 2016, raport valmib 2017 I kvartalis; Meestega seksivate meeste internetipõhine HIVi ja kaasuvate infektsioonide riskikäitumise uuring - andmete kogumine ja analüüs, raport valmib raport valmib 2017 I kvartalis HIV-testimise erinevate mudelite kulutõhususe hindamiseks vajalike andmete kogumine ja esialgne analüüs. Raport valmib juunis 2017; „HIV/AIDSi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas, 2015“ – uuringu raporti avalikustamine mais 2016; Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumuse uuringu ettevalmistused – küsimustiku koostamine, valimi määramine aastal 2016; andmekogumine aastal 2017 Iga-aastane HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide trendide ülevaate koostamine (http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/download/363). ÜRO AIDSi programmile Eesti HIV olukorra ja ennetamisega seotud andmete esitamine ja ülevaate koostamine (http://www.unaids.org/sites/default/files/country/documents/EST_narrative_report_20 16.pdf) * Koostati protokoll ja alustati kvalitatiivse uuringuga HIV ravi katkestamise põhjuste väljaselgitamiseks. Raport valmib augustis 2017. MDR juhtude osakaal esmastest bakterioskoopiliselt positiivsetest kopsutuberkuloosi juhtudest oli 2016. aastal 21,5% (2015. aastal 21,4%, 2014. aastal 29,1%, 2013. a 29,3% ja 2012. aastal 38,6%). HIV positiivsete tuberkuloosi haigete osakaal tuberkuloosi juhtudest oli 2016. aastal 11,8% (2015. aastal 12,6%, 2014, aastal 10,2%, 2013. aastal 14,1%). Referentlabor kinnitab esmauuringu teinud labori diagnoosi (kinnitatud ja arhiveeritud 146 tüve, eraldatud 116 DNA-d, tüpiseeritud 46 tüve). Diagnostika-alased võrdlustestid aktsepteeritud 100% (15 kontrollpaneeli), 11 TB-diagnostikalast juhendamist-nõustamist. Alates 2017.aastast korraldab ja rahastab TB referentlabori teenust Terviseamet. TAI rahastab OKR rakendamist ja ravisoostumuse parandamist kõikide OKR teenuseosutajate poolt ja ravikonsiiliumide toimumist. TB OKR visiitide maht plaanitust väiksem, kuna TB haigestumus jätkuvalt langes. 2016 viidi läbi 17 438 TB OKR visiiti (sh 14 645 TB OKR1 ambulatoorset visiiti, 221 OKR3 visiiti koos metadoon asendusraviga, 934 sotsiaaltöötaja nõustamist (OKR2) ning 1638 koduvisiiti (OKR4). 2016 aastal toimus 7 MDR-TB ravikonsiiliumi (sh 2 konsiiliumi TB/HIV kaksikdiagnoosiga juhtude konsultatsiooniks koos infektsionistiga). Kokku arutati ja anti soovitusi 241 ravijuhu kohta. Statsionaarsel ravil katab kaasuvate haiguste ja sõltuvushäirete ravi EHK, infektsioonkontrolli - vastutavad raviasutused. Ravijuhiste koostamist rahastab Eesti Haigekassa, TAI poolt osales töörühma 7 töökoosolekul Piret Viiklepp. TAI koos Eesti WHO esindusega töötab välja TB kontaktsete väljaselgitamise ja ravile kutsumise korda, mille raames koostati ettepanekud ja küsimustikud TB haige kontaktsete väljaselgitamiseks ja tervisekontrolli kutsumiseks, koolitus planeeritud 2017 märtsis. Hanked on läbi viidud. - - V valdkond Tervishoiusüsteemi areng AE 5. Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu 2015. a planeeritud 2015. a tegelikud 2016. a planeeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus aastaks 2016 EA liik COFOG summa kulud summa AE 5 / eelarve kokku 995 638 779 1 054 678 115 1 031 322 631 M 1 Patsientide õiguste kaitse, 111 585 154 125 420 520 130 946 412 tervishoiuteenuste ohutuse ja kvaliteedi tagamine Arstiabi kvaliteediga üldiselt või väga rahul olijate osakaal tervishoiusüsteemiga kokkupuutunute hulgas Allikas: Sotsiaalministeerium, Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 5.1.1. Direktiivi "Patsiendi õigustest piiriüleses Direktiiv "Patsiendi õigustest piiriüleses 20 07 0 0 0 tervishoius" üle võtmine tervishoius" Eesti õigusruumi üle võetud ja rakendatud, patsientide õigused sh piiriülese tervishoiuteenuste saamisel kaitstud 5.1.2. Patsiendi õigusi riivavate tervishoiu Patsiendi õigused on kaitstud lähtuvalt 20 07 5 000 11 085 õigusaktide kaasajastamine sh bioeetika bioeetikast ja muudest rahvusvahelistest reegleid arvestavalt normidest 5.1.3. Tervishoiu kvaliteeti reguleerivate tervishoiu kvaliteeti reguleerivad 20 07 0 0 0 õigusaktide kaasajastamine õigusaktid on kaasajastatud 5.1.4. Ohutute ja kvaliteetsete ravimite Ravimialased direktiivid Eesti õigusruumi 20 07 0 0 0 tagamiseks ravimialaste õigusaktide on üle võetud, õigusaktide kaasajastamise kaasajastamine ja rakendamine läbi on efektiivsed ja ohutud ravimid elanikkonnale tagatud 5.1.5. Ohutute ja kvaliteetsete Meditsiniseadmete õigusaktid sh EL 20 07 0 0 0 meditsiniseadmete tagamiseks määrused on rakendatud, ohutud ja õigusaktide kaasajastamine ja efektiivsed seadmed on tagatud rakendamine sh EL määrused 5.1.6. Tervishoiutöötajate ning Tagatud ohutud ja kvaliteetsed teenused 20 07 0 0 0 tervishoiuteenuste osutamisse kaasatud pädevate teenuseosutajate poolt kutsete pädevuse ja vastutuse ning järelevalve täpsem reguleerimine 5.1.7. Elanikkonna ravikindlustusega hõlmamine Kindlustamata isikutele on tagatud 20 07 0 0 0 üldarstiabi ja ravimite kättesaadavus lisaks vältimatule abile 5.1.8. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine Elanikkonna teadlikus ja tervisekäitumine 20 07 0 0 0 tervisekäitumisest ja tervishoiuteenustest paranenud 20 07 0 0 0  56 10 330 000 435 000 545 000 5.1.9. Piiriüleste tervishoiuteenuste kontaktpunkti Piiriüleste tervishoiuteenuste kontaktpunkti 20 07 0 0 0 loomine ja tagamine kaudu on tagatud isikute igakülgne informeeritus tervishoiuteenustest 5.1.10. Patsiendikaebuste menetlemine ja arstiabi Patsiendikaebused on menetletud arstiabi 20 07 64 176 55 220 kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevuse kvaliteedi ekspertkomisjonis, sõltumatu ja korraldamine tasuta eksperthinnang on tagatud 5.1.11. Ravikindlustuseta isikutele vältimatu abi Ravikindlustuseta isikutele vältimatu abi 20 07 7 683 103 7 100 961 8 055 466 tagamine sh skriiningud, HIV ja on tagatud tuberkuloosi ravi 5.1.12. Ajutise töövõimetuse hüvitamine Isikute finantskaitse ajutise töövõimetuse 56 10 102 590 000 116 977 000 119 270 000 korral on tagatud 5.1.13. Riikliku järelevalve teostamine ja Ohutud ja kvaliteetset teenused on 20 07 309 283 289 279 0 tõhustamine tervishoiuteenuse osutajate tagatud üle tagamaks teenuste ohutust ja kvaliteeti 5.1.14. Kvaliteediauditite korraldamine Ettepanekud tervishoiuteenuse osutajatele 56 10 0 0 0 on tehtud ning tervishoiuteenuste kvaliteet on paranenud 5.1.15. Ravimite ohutuse ja kvaliteedi alase riikliku Ravimite ohutus ja kvaliteet on kontrollitud 20 07 575 592 604 880 576 107 järelevalve teostamine ja tagatud 40 07 0 13 401 2 410 652 5.1.16. Inimeste rahulolu jälgimine ja Inimeste rahulolu tervishoiusüsteemiga on 20 07 0 0 0 analüüsimine läbi regulaarsete uuuringute jälgitud ja analüüsitud 20 07 14 000 11 441 56 10 14 000 11 441 5.1.17. Teenuste kvaliteeti ja ohutust kajastavate Teenuste kvaliteet on jälgitud, hinnatud ja 20 07 0 0 0 indikaatorite arendamine ja seire võrreldud  56 10 0 0 0 5.1.18. Tervishoiuteenuste kvaliteedi arendamine Tervishoiuteenuste kvaliteet ja ohutus 20 07 0 0 0 ja kvaliteedikeskuse moodustamine paraneb (ravijuhendite nõukoja baasil) 56 10 0 0 0 5.1.19. Mittesüülise patsiendikahjude hüvitamise Mittesüülise patsiendikahjude hüvitamise 20 07 0 0 0 süsteemi loomiseks põhimõtete süsteemi loomiseks põhimõtted ettevalmistamine ja rakendamine ettevalmistatud ja eelnõud rakendamiseks koostatud 5.1.20. Järjekorraväliste tervishoiuteenuste Järjekorraväliste tervishoiuteenuste 20 07 0 0 0 rahaliste hüvitiste süsteemi põhimõtete rahaliste hüvitiste süsteemi põhimõtted välja töötamine välja töötatud ja õiguslik lahendus rakendamiseks koostatud  M 2 Ühiskonna ootustele ja 119 936 274 121 213 936 126 126 274 vajadustele vastava esmatasandi tervishoiu sh õendus- ja ämmaemandusabi tagamine Diabeedi tõttu hospitaliseeritute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 5.2.1. Õiguslike aluste uuendamine perearsti ja Kvaliteetse ja kättesaadava üldarstiabi 20 07 0 0 0 pereõe rolli tugevdamiseks, kvaliteetse ja osutamiseks on kaasajastatud õiguslikud kättesaadava ning enam ennetusele alused suunatud üldarstiabi tagamiseks 5.2.2.. Kaasaegsete ravi- ja tegevusjuhiste Esmatasandil sagedamini ravitavate ja 20 07 0 0 0 koostamise ja rakendamise toetamine jälgitavate haigusseisundite esmatasandil sagedamini ravitavate ja diagnoosimiseks, raviks ning jälgimiseks jälgitavate haigusseisundite lisandub kahe aasta jooksul vähemalt 3 diagnoosimiseks, raviks ning jälgimiseks ravijuhendit 2016 aasta lõpuks 5.2.3. Õendusabi korralduse ja nõuete Õigusliku reeglistikuga on tagatud 20 07 0 0 0 kaasajastamine ning teenuste valiku kättesaadavad ja kvaliteetsed õendusabi laiendamine teenused 5.2.4. Ämmaemandusabi korralduse Õigusliku reeglistikuga on tagatud 20 07 0 0 0 kaasajastamine sh ämmaemanda rolli kättesaadav ja kvaliteetne tugevdamine esmatasandli ämmaemandusabi 5.2.5. Kättesaadavate ja kvaliteetsete üldarstiabi Järjepideva üldarstiabi sh tervise 56 10 92 067 000 92 460 000 100 973 000 teenuste järjepidev osutamine, edendusele ja haiguste ennetamisele suurendades tervisedenduslike ja haiguste suunatud teenused on elanikkonnale ennetustegevuste osutamist ning kättesaadavad krooniliste haigete jälgimist esmatasandil 20 07 253 274 303 936 253 274 5.2.6. Õendusabi teenuste sh iseseisva Õendusabi teenuseid on osutatud 56 10 27 616 000 28 450 000 24 900 000 statsionaarse õendusabi osutamine vastavalt elanikkonna vajadustele elanikkonna vajadustele vastavalt ning õe rolli enam väärtustades 5.2.7. Ämmaemandusabi teenuste osutamine Ämmaemandusabi teenuste osutamine on 56 10 0 0 0 tagamaks reproduktiivtervise teenuste tagatud kättesaadavus esmatasandi põhimõtete järgi  M 3 Eriarstiabi ja haiglavõrgu 553 578 069 566 496 454 577 751 679 korraldamine tagamaks vajaduspõhised, kvaliteetsed ja kättesaadavad eriarstiabi teenused Aktiivravi voodite arv haiglavõrgu arengukava haiglates Allikas: Tervise Arengu Instituut Haiglavõrgu arengukava haiglate keskmine ravikestvus aktiivravis Allikas: Tervise Arengu Instituut Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive Allikas: Tervise Arengu Instituut 5.3.1. Eriarstiabi sh siirdamise teenuste Eriarstiabi sh siirdamise teenuste ja 20 07 0 0 0 optimaalseks kättesaadavuseks ja haiglavõrgu optimaalseks korraldamiseks kvaliteedi tagamiseks nõuete ja õiguslike õiguslikud alused on kaasajastatud aluste kaasajastamine 5.3.2. Haiglavõrgu optimeerimise jätkamine, Haiglavõrgu optimeerimiseks ümber- 20 07 0 0 0 luues restruktureerimiseks õiguslikud struktureerimisele suunatud õiguslikud eeldused ja toetavad rahastamismeetmed eeldused ja toetavad rahastamismeetmed välja töötatud 5.3.3. Haiglavõrgu ja esmatasandi tervishoiu Esmatasandi tervishoiuga hästi seostatud 20 07 0 0 0 arengusuunad aastani 2020 välja haiglavõrgu edasisde arengusuunad töötamine ja elluviimine aastani 2020 on välja töötatud 5.3.4. Uute skriiningumeetodite välja töötamine Tõenduspõhised skriiningmeetodid on 56 10 0 0 0 ja piloteerimine rakendatud 20 07 0 0 0 5.3.5. Eriarstiabi teenuste kättesaadavuse Eriarstiabi teenused on tagatud, 0 10 548 830 000 561 533 000 572 377 000 tagamine kokkulepitud ooteaegu tagavas ravijärjekorrad ei ületa lubatud pikkust mahus 5.3.5. Eriarstiabi teenuste kättesaadavuse Eriarstiabi teenused on tagatud, tagamine kokkulepitud ooteaegu tagavas ravijärjekorrad ei ületa lubatud pikkust mahus 20 07 3 041 028 3 085 489 3 377 358 5.3.6. Rahvusliku siirdamisasutuse (sh Siirdamine on hästi koordineeritud Eesti 20 07 183 629 183 629 199 969 siirdamiskoordinaatorite) rahastamine siseselt ja rahvusvahelise koostöö tagamiseks 5.3.7. Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine Kutsehaiguste ekspertiisi teenus on 20 07 57 352 57 352 57 352 kättesaadav 5.3.8. Vähi varajasele avastamisele suunatud Vähi varajasele avastamisele suunatud 56 10 1 345 000 1 351 000 1 644 000 skriiningute korraldamine ja rahastamine, skriiningud on sihtgrupile kättesaadavad skriininguregistri arendamine ja pidamine  20 07 121 060 73 984 96 000 5.3.9. Ennetusele suunatud teenuste Ennetusele suunatud teenused on 56 10 0 212 000 0 rahastamine kindlustatutele kättesaadavad  M 4 Piisavate ressursside 174 067 612 205 691 262 157 242 745 tagamine tervishoiusüsteemi toimimiseks (motiveeritud ja pädevaid töötajaid, optimaalne rahastamine ning kaasaegne infrastruktuur, ohutud, kvaliteetsed ja kättesaadavad ravimid veretooted ja meditsiiniseadmed) Avaliku sektori tervishoiu kogukulude osakaal avaliku sektori kuludest on püsivalt vähemalt 12,3% Allikas: Tervise Arengu Instituut Välisriiki tööle minemiseks tervishoiutöötajatele väljastatud tõendite arv on vähenenud Allikas: Terviseamet 5.4.1. Solidaarse jätkusuutliku ravikindlustuse Reeglistik solidaarse jätkusuutliku 20 07 0 0 0 õigusruumi kaasajastamine ravikindlustuse tagamiseks on kaasajastatud 5.4.2. Pikaajaliste patsiendi Põhimõtted on kokkulepitud ja rakendatud 20 07 0 0 0 omaosaluspõhimõtete välja töötamine 5.4.3. Ravikindlustuse jätkusuutlik rahastamine Kindlustatutele on rahalised ja 56 10 13 008 000 12 102 000 0 mitterahalised hüvitised tagatud 5.4.4. Ravimikulutuste hüvitamine ravimite Ravimid on kindlustatutele kättesaadavad 56 10 111 600 000 112 841 000 116 750 000 kättesaadavuse tagamiseks 5.4.5. Meditsiiniseadmete ja Euroopa Liidu Kindlustatutele on hüvitised tagatud 56 10 16 664 000 17 595 000 17 770 000 teistes liikmesriikides osutatud tervishoiuteenuse kulude hüvitamine 5.4.6. Kokkulepitud arvu pädevate Vajalik arv tervishoiutöötajaid ja 20 07 12 339 469 12 842 740 13 658 542 tervishoiutöötajate ja tervishoiu tervishoius vajalikke spetsialiste on spetsialistide koolitamine ja arendamine ettevalmistatud 5.4.6. Kokkulepitud arvu pädevate Vajalik arv tervishoiutöötajaid ja tervishoiutöötajate ja tervishoiu tervishoius vajalikke spetsialiste on spetsialistide koolitamine ja arendamine ettevalmistatud 20 07 13 407 344 13 368 302 0 5.4.7. Lähtetoetuste jm rahaliste motivaatorite Väljaspool keskusi on tagatud piisav 10 07 300 000 105 000 300 000 rakendamine personali tagamiseks personal väljaspool keskusi 5.4.8. Haiglate võrgustamine ja eriarstiabi Piirkondlik pädevuskeskus on omandanud 40 07 0 4 845 155 4 800 000 pädevuskeskuste tugevdamise jätkamine enamosaluse/otsustusõiguse vähemalt investeerides kaasaegse infrastruktuuri kahes üld- ja kohalikus haiglas loomisse ja õiguslikke eeldusi täpsustades 5.4.9. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi SA Tartu Ülikooli Kliinikumis on alustatud 40 07 0 8 702 344 0 osakondade/raviüksuste taristusse ja vähemalt 3 raviüksuse rekonstrueerimist. tehnoloogia arendamisse (lastekliinik, kõrvakliinik, päevakirurgia keskus, patoloogiateenistuse labor, kiiritus- keemiaravi keskuse ja sisekliiniku palatiosakonnad (6 üksust)) 5.4.10. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla on 40 07 0 16 195 812 0 osakondade/raviüksuste taristusse ja alustatud vähemalt 3 raviüksuse tehnoloogia arendamisse (palatikorpused rekonstrueerimist. (sise-, kirurgia- psühhiaatria jt arstilike erialade palatiosakonnad), psühhiaatria kliinik, patoloogia teenistus (min 6 üksust)) 5.4.11. E-riigi põhimõtete ja innovaatiliste E-tervis tagab koostöö ja infovahetuse 20 07 2 468 603 2 820 477 1 787 661 lahenduste rakendamine, teenuseosutajate koostöö ja infovahetuse tõhustamine 5.4.12. Investeeringud esmatasandi Kaasaegse infrastruktuuriga kvaliteetsete 20 07 0 0 1714106 tervisekeskuse taristusse, kus hakkavad esmatasandi teenuse osutamiseks on tööle kolm või enam perearsti koos neid alustatud vähemalt 15 tervisekeskuse toetavate tervishoiutöötajate ja ehitamist/rekonstrueerimist spetsialistidega. 5.4.13. Tervishoiualase teadus- ja Tervishoiualane teadus- ja 20 07 290 798 290 798 290 798 arendustegevuse koordineerimine, arendustegevus ning Innovaatilistele geeniproovide säilimise tagamine meetoditele suunatud geenivaramu tegevus tagatud 20 09 3 872 760 3 872 760 45 000 5.4.14. Piisavate verevarude ning Piisavad verevarud tagatud 20 07 116 638 109 873 126 638 referentskeskuste toimimise tagamine  M 5 Valmisoleku tagamine 36 471 670 35 855 943 39 255 521 tervishoiualasteks hädaolukordadeks ning kättesaadava kiirabi osutamiseks Kiirabi keskmine kohalejõudmise aeg kiirete kutsete korral linnapiirkondades jääb alla 12 minuti Allikas: Terviseamet Kiirabi keskmine kohalejõudmise aeg kiirete kutsete korral maapiirkondades jääb alla 21 minuti Allikas: Terviseamet 5.5.1. Kiirabi regulatsiooni kaasajastamine Kehtestatud on kaasaegsed nõuded 20 07 0 0 0 tagamaks kaasaegsed nõuded personali kiirabi personali pädevusele ja pädevusele ja varustusele, kiirabi poolt varustusele, kiirabi poolt osutatavate osutatavate teenuste sisule ning koostööle teenuste sisule ning koostööle häirekeskuse, päästeameti, politsei ja häirekeskuse, päästeameti, politsei ja haiglatega haiglatega 5.5.2. Tervishoiualaste hädaolukordade Tervishoiusüsteemi valmisolek 20 07 0 0 0 regulatsiooni kaasajastamine hädaolukordadeks on tagatud 5.5.3. Optimaalse standardiseeritud kiirabi ja Kiirabi ja vätlimatu abi alase 20 07 36 039 352 35 551 686 38 958 203 vältimatu abi alase raadiokonsultatsiooni raadiokonsultatsiooni teenus on teenuse kättesaadavuse tagamine kvaliteetne ja kättesaadav 5.5.4. Piisavate tegevusvarude tagamine Piisavad tegevusvarud on tagatud 20 07 432 318 304 257 297 318 tervishoiualasteks hädaolukordadeks 5.5.6. Õppuste ja koolituste korraldamine Tervishoiusüsteemi valmisolekuks 20 07 0 0 0 tagamaks tervishoiusüsteemi valmisolekut pädevus on tagatud hädaolukordadeks Lühendid EHK Eesti Haigekassa ETSA E-tervise SA HTM Haridus- ja Teadusministeerium SoM Sotsiaalministeerium TA Terviseamet TAI Tervise Arengu Insituut Tähistuste mõisted * vahendid on kajastatud asutuse üldkuludes ** rakendusplaanis on kajastatud osalised vahendid 2016. a tegelikud Vastutaja Kaas- 2015. aasta tegevused 2015. aasta tulemused kulud (org) vastutaja 1 082 018 441 141 691 796 2015. aastal oli arstiabi kvaliteediga oli üldiselt või väga rahul 73,2% viimasel 12 kuul teenuseid kasutanutest, 2014. aastal oli vastav näitaja 69,7%, 2013. aastal 73% ja 2012. aastal 77,6% 0 SoM* Direktiivi "Patsiendi õigustest 2015 aastal osutati direktiivi alusel tervishoiuteenuseid 54 patsiendile. Kokku esitati 2015. aastal 56 piiriüleses tervishoius" rakendamise taotlust, neist 2-le vastati keeldumisega. 2 taotlust jäid töösse 2016. aastaks (menetletud k.a. jälgimine ja õigusaktide täiendamine. jaanuaris). 2015 aastal hüvitas haigekassa direktiivi "Patsiendi õigustest piiriüleses tervishoius" alusel kokku 63 isikule 98 036,65 € sh on 9 isikut, kelle taotlused esitati 2014. aasta lõpus ja tasuti 2015. aasta alguses. 8 085 SoM Tahtest olenematu ravi põhimõtete Väljatöötamiskavatsus tahtest olenematu ravi põhimõtete uuendamiseks on koostatud ja uuendamine tervishous kooskõlastusringi läbinud 2016. aastal. Inimuuringute kontseptsiooni välja Inimuuringute uue regulatsiooni väljatöötamiskavatsus töötatakse välja 2016. aasta lõpuks. töötamine Bioeetika nõukogu analüüsis patsiendi tahteavalduste, informeeritud nõusoleku ja tervishoiutöötaja Eesti Bioeetika Nõukogu tegevuse vastutuse teemasid. tagamine ja toetamine 0 SoM* Mitteoodatavate välditavate Mitteoodatavate välditavate ravitulemuste ja ohujuhtumite raporteerimise põhimõtete teemat ravitulemuste ja ohujuhtumite käsitletakse koos vastutuskindlistuse teemaga samas VTK-s ning osaliselt kvaliteedistrateegia raporteerimise põhimõtete kokku raames. leppimine, VTK koostamine ja kooskõlastamine 0 SoM Ravimite hinnakujunduse Osaletud EL direktiivide ja määrustega seotud protsessides. Menetletud järgmiste siseriiklike läbipaistvuse tagamiseks direktiivi õigusaktide muutmist: Ravimiseadus ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (154SE) ning eelnõu menetluses osalemine. Eesti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (73 SE). Ravimipoliitika õigusruumi vastavusse viimine aluste dokumendi kaasajastamine ja ravimiseaduse VTK koostamine. Menetletud 1 apteekri kliiniliste katsete määrusega. lähtetoetuse taotlus. Sotsiaalministri, tervise- ja tööministri või VV määrused: „Apteegiteenuse osutamise kohustamise tingimused ja kord“; „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“; „Eesti Haigekassa ravimite loetelu“; „Haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75“; „Ravimiameti tegevuslubade registri põhimäärus“; „Ravimite hulgiostu õigust omavate isikute nimekiri“. 0 TA Meditsiiniseadmete ohujuhtumitest Ohujuhtumitest teavitamise tõhustamiseks läbi viidud pilootprojekt kahe haigla (SA Pärnu Haigla ja SA riigisisese ja liikmesriikide vahelise PERH) osalusel teavitamise korralduse kaasajastamine Piirhinnasüsteemi laialdasem rakendamine ravikindlustuse seaduse alusel hüvitatavate meditsiiniseadmete rühmadele 0 SOM Tervishoiutöötajate ning On toimunud ühisarutlused tervishoiutöötajate pädevuse teemal erialaseltside ja kutseliitudega. Kokku tervishoiuteenuste osutamisse on lepitud põhirintsiipides, välja on töötatud pädevushindamise hea tava töödokument. kaasatud kutsete pädevuse ja vastutuse reguleerimise rakendusaktide ettevalmistamine ja jõustamine. Tervishoiutöötajate pädevushindamise ta tegutsemisõiguste uuendatud põhimõõtete väljatöötamine. 0 SoM Kindlustamata isikutele üldarstiabi 2015. aastal otsustati antud teema lülitatada 2016. aastal töörühma analüüsitavasse ja VVl-e kättesaadavuse tagamise põhimõtete esitatavasse ravikindlustuse rahastamise jätkusuutlikkuse memorandumisse. reguleerimiseks 1.07.2015 jõustus RaKS-i muudatus, mille kohaselt on hoolduslehe alusel kindlustatud isikul õigus väljatöötamiskavatsuse koostamine ka saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise kooskõlastamine põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas. Teiste pikaajaliste haiguste osas on Hooldushüvitiste põhimõtete tegevus jätkub (2016. a tööplaanis). uuendamine lapse pikaajalise haiguse korral 0 TAI 0 TA Tööealise elanikkonna teadmise parandamine isikukaitsevahendite ja tervislike töövõtete kasutamise vajalikkusest läbi meedia ja konverentside 545 000 EHK Esmatasandi kampaania ja mõistliku Inimese teadlikkuse parandamiseks jõudis I ja II poolaastal elanikeni uuendatud sõnumi ja ravimikasutuse kampaania, EL visuaaliga „Mõistliku ravimikasutuse“ kampaania, mille eesmärgiks oli tõsta inimeste teadlikkust ravikindlustuse alane teavitus, retseptiravimite valikul ja suurendada riigiportaali eesti.ee retseptivaate teenust kasutavate inimeste haigekassa teataja "Tervise heaks" hulka ning seeläbi panna inimesi tegema mõistlikke valikuid, et vähendada inimeste kulutusi retseptiravimite ostmisel ja ühtlasi parandada ravisoostumust. Kampaania märgatavus elanikkonnas oli kokku 85% ning kampaania tulemusena kasvas retseptide vaatajate hulk riigiportaalis. Sõeluuringute teavitus emakakaelavähi varajase avastamise osas toimus jaanuaris ja oktoobris ning rinnavähi varajase avastamise teavitus mais ja oktoobris. Üldise teadlikkuse tõstmiseks avaldasime pressiteateid ja suuremates päevalehtedes ilmusid lood sõeluuringute olulisusest. Kuna uuringutega hõlmatus on madalam suuremates linnades, siis eksponeerisime kutsutute sünniaastatega plakateid välimeedias ja kasutasime sõeluuringute teavituses raadiokanaleid. Perearsti nõuandeliini võimalusi meeldetuletav ja tutvustav teavitus jõudis elanikkonnani raadio, välimeedia ja ajalehtede vahendusel II poolaastal. Euroopa ravikindlustuskaardist teavitasime elanikkonda nii I kui ka II poolaastal, mille tulemusena suurenes kaartide väljastamine 17 000 kaardi võrra. Haigekassa teemasid kajastavad terviseleheküljed ilmusid kuues suuremas päeva- ja nädalalehes, lisatähelepanu oli Ida-Virumaa piirkonna venekeelsel lugejal, koostöö toimub ajalehega Põhjarannik. 6 000 SoM* Piiriüleste tervishoiuteenuste Piiriüleste tervishoiuteenuste kontaktpunkti tegevus on kvaliteetselt tagatud. kontaktpunkti tegevuse tagamine ja Piiriüleste tervishoiuteenuste kontaktpunkti poole pöörduti 57 korral. arendamine 48 715 SoM Tervishoiuteenuse kvaliteedi Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon menetles 2015. aastal 106 ekspertiisitaotlust ning hindamine ja patsiendikaebuste tuvastas vajakajäämisi 23 korral, millest otseseid meditsiinilise tegevuse vigu oli 18. Ekspertkomisjon menetlemine ekspertkomisjonis. esitas tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi ja töökorralduse parandamiseks 17 ettepanekut ja Patsientide esindusühingu(te) soovitust. tegevuse toetamine  7 452 853 SoM Ravikindlustamata isikute vältimatu abi Ravikindlustamata isikutele tagati vältimatu abi ning tuberkuloosi ja HIV ravi. Ravikindlustamata isikuid sh tuberkuloosi ja HIV ravi tagamine. kellele osutati abi oli 2015. aastal 16 917 isikut. Tegevuskavassse on planeeritud 19200 eurot arvete menetlemisega seotud kulude katmiseks EHKile 130 000 000 EHK Töövõimetuslehe elektroonilisele Viimasel aastal on tõusnud nii hüvitatud töövõimetuslehtede kui töövõimetuspäevade arv koos ühe andmevahetusele ülemineku lõpule päeva keskmise hüvitise määraga. viimine Hüvitiste kasvu mõjutab ka alates 01.01.2015 kohustuslikuks muutunud elektroonilise töövõimetuslehe kasutusele võtmine – töövõimetuslehed jõuavad haigekassasse kohe pärast töövõimetuslehe lõpetamist ja ühtlasi on kiirenenud töövõimetuslehtede väljamaksmiseni jõudmise aeg. 0 TA 1. Probleemsete hambaravikabinettide 1. Probleemsete hambaravikabinettide sihtuuringu tulemuste põhjal algatati järelevalvemenetlus 15 täiendav kontroll. asutuse suhtes, neist kolmele koostati märgukirjad. 2. Hambaproteeside kasutamisjuhendi 2. Hambaproteeside kasutusjuhendid olid tootjate poolt koostatud ja kasutusele võetud. koostamine ja juurutamine. 3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljakirjutamise kohta edastati materjalid prokuratuuri 6 3. Narkootiliste ja psühhotroopsete juhtumi kohta, viidi läbi 2 väärteomenetlust ja tehti 3 ettekirjutust. ainete väljakirjutamise järelevalve. 4. Ravijärjekordade nõuetest kinnipidamise kohta tehti ühele raviasutusele hoiatus, probleemi püsimise 4. Eriarstiabi ravijärjekordade tõttu koostati SoM-le määruse nr 46 kohta muudatusettepanek. vajaduspõhine kontroll koostöös Eesti 5. Andmete edastamise parandamiseks E-tervisesse koostati 3 märgukirja perearstidele. Haigekassa ja Haiglate Liidu 6. Ravivigadest teavitamise süsteem kontrolliti 7 suuremas haiglas, tehti ettepanekud süsteemi esindajatega. edasiseks arendamiseks ja ühtse parima praktika kujundamiseks. 5. Tervishoiuteenuste 7. Iseseisva statsionaarse õendusabi sihtuuring viidi läbi sügisel 2015, kokkuvõte tulemustest valmib dokumenteerimise ja andmete 2016 aastal. elektroonilise sisestamise ning e- 8. Preparaadipõhiselt väljakirjutatud ravimite järelevalve käigus koostati 4 märgukirja. tervisesse edastamise järelevalve E- 9. Ohjeldusmeetmete rakendamist kontrollitud 6 haiglas, kokkuvõte valmib 2016. Vähempiiravate tervise Sihtasutuse andmete alusel. alternatiivide rakendamise koolitus korraldati tervishoiuteenuseosutajatel ameti poolt koostöös 6. Ravivigadest teavitamissüsteemide välisekspertidega, jätkuüritus toimub 2016. Hollandis olemasolu kaardistamine haiglates ja 10. Amet tegi ettepanekud SoM määrus nr 131 juhendi kaasajastamiseks ravimite, aparatuuri ja andmete analüüsimine. brigaadiliikmete oskusnõuete osas. 7. Iseseisvalt statsionaarse õendusabi 11. Vajaduspõhine perearstipraksise järelevalve käigus lahendati 98 kaebust, märgukirju tehti 20. osutajate kontrollimine eraldi Kättesaadavuse seisukohalt kontrolliti 50 perearstikeskust ja puuduste likvideerimiseks tehti 5 arvestuse pidamise suhtes märgukirja. tervishoiuteenuse osutamise käigus 12. Üldarstiabi ja tervisehoiuteenuse osutajate personali ja tegevuseandmete esitamist kontrolliti 38 tekkinud lamatiste, patsiendi raske üldarstiabi osutavas äriühingus/FIE-s, vajalikud andmed olid patsientidele internetis kättesaadavad. vigastuse või surmaga lõppenud 13 Iseseisva õendusabikabinettide järelevalve käigus uuriti SA PERH psühhiaatriakliiniku kukkumiste ja haiglasisese transpordi õendusabikabineti toimimise põhimõtteid. käigus juhtunud õnnetuste kohta. 14. Tervishoiuteenuse osutamist kontrolliti kahes hoolekandeasutuses, uuring jätkub 2016. 8. Järelkontrolli läbiviimine 15. Mittemeditsiiniliste töötervishoiuspetsialistide tegevuse mittevastavust seadusandlusega ei preparaadipõhiselt välja kirjutatud tuvastatud. ravimite üle. 16. Mootorsõidukijuhtide tervisekontrolliga seoses kontrolliti elektroonilise tervisetõendi edastamise 9. Ohjeldusmeetmete rakendamise juurutamist (selgitused anti 30 pere- ja töötervishoiuarstile). Amet esitas SoM määruse nr 80 kohta kontroll ja vähempiiravate muudatusettepanekud. alternatiivide teadvustamine ja Täiendavad tegevused: tutvustamine tervishoiuteenuse 1. Juhiti KOV tähelepanu tervishoiuteenuse osutamise nõuetele avalikel üritustel. osutajatele. 2. Erilise tähelepanu all oli ämmaemandusabi teenuse osutamine kodusünnitusel. 10. Sotsiaalministri 19.12.2001.a 3. Kontrolliti ARV-ravimite käitlemist kolmes suuremas haiglas, ettepanekud esitati SoM-le. EHK määruse 5 kliinilisenr 131 läbi auditi „Kiirabibrigaadi viimine 4. Osaleti 2015. eksperdina aastal AKI foorumi valmisid järgmised töös. auditid: sepsise ravi kvaliteet; virvendusarütmiaga patsiendi käsitlus Eesti haiglates; emakakaela- ja munasarjavähi patsientide diagnostika ja ravi kvaliteet; prostata kartsinoomi ravi; ägeda kõhu diagnostika ja ravi kvaliteet.  600 566 RA Eestis kasutatavate ravimite Eesmärgi saavutamiseks on Ravimiametis tehtud 21 peamist tegevust. Tulemused on välja toodud kvaliteedi, ohutuse ja toimivuse Ravimiameti 2015. aasta tegevuskava täitmise aruandes, mis on kättesaadav Ravimiameti kodulehel: tagamine; Ravimite optimaalse http://www.ravimiamet.ee/ravimiameti-t%C3%B6%C3%B6plaan kasutamise soodustamine; Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete 3 007 695 RA ebaseaduslikku ringlusse sattumise tõkestamine; Eesti tervishoius kasutatavate bioloogiliste materjalide kvaliteedi ja ohutuse tagamine; Tõhus osalemine EL otsustusprotsessides 0 TA Kiirabiteenusega ravimite, rakkude,rahulolu kudede jälgimise ja elundite 2015. aastal hindasid kõik kiirabibrigaadi pidajad patsientide rahulolu ning kodulehekülgedel on ühetaolise metoodika juurutamine kuvatud uuringute kokkuvõtted. 2015. aastal monitooris Terviseamet andmeid ning tegi tulemustest kõikide kiirabiteenuse osutajate poolt koondi. 11 441 SoM Rahulolu uuringu teostamine Uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ käigus küsitleti 1669 Eesti 15–74-aastast elanikku (üldkogum 983 826 inimest). Küsitlustöö viidi läbi ajavahemikus 7. oktoobrist 9. novembrini 2015. Selle tulemusena selgus, et Eesti elanike rahulolu arstiabi kvaliteedi ja kättesaadavusega ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Praegust arstiabi kvaliteeti on hinnanud heaks või pigem heaks 73% ja halvaks 21% 15–74 aastastest elanikest. Arstiabi kättesaadavust Eestis peab heaks 42% ja 11 441 EHK Rahulolu uuringu teostamine halvaks 53% elanikest. 0 SoM Indikaatorite Nõukoja kaudu 5 eriala Nelja eriala kvaliteediindikaatorite väärtuste mõõtmiseks on kaardistatud vajaminevate andmed ja indikaatorite kokku leppimine hinnanud nende täiendamiseks arendusvajadusi. Kiirabiteenuse kvaliteedi regulaarne Vähiravi kvaliteedi indikaatorite jälgimine Vähiravi kvaliteedi komisjoni poolt kokkulepitud formaadis hindamine ja võrdlemine võeti põhjalikule analüüsimisele, seniste raportite koond avalikustati kodulehel. sihtatasemega on juurutatud kõikide kiirabitenuse osutajate poolt 0 EHK Osalemine Ravikvaliteediindikatorite 2015. aastal panime rõhku kvaliteedinõuete jälgimise tugevdamisele – koostöös TÜ arstiteaduskonna nõukoja töös. ja erialaseltsidega alustasime ravikvaliteedi indikaatorite välja töötamist, mis on plaanis järgnevatel Indikaatorite väljatöötamise aastatel üleriigiliselt kasutusele võtta. Ravikvaliteedi indikaatorite alusel saavad tervishoiuteenuse toetamine. osutajad ennast omavahel võrrelda ning ühtlasi annab see võimaluse kvaliteedinäitajate võrdluseks ja PKS arendamine jälgimiseks igas raviasutuses. Samuti tekib võimalus võrrelda näitajaid teiste riikidega. 0 SoM* Patsienti vähempiiravate Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlusjuhend koostamisel, töö käsitlusvõtete kasutamise juhendi jätkub 2016. aastal. levitamine ja meetoditest teavitamine tervishoiupraktikas. Sügavalt enneaegsete vastsündinute käsitlusjuhendi koostamine 0 EHK Ravijuhendite käsiraamatu alusel 2015. aastal valiti uute teemadena Alzheimeri tõve, kodade virvendusarütmia ning tuberkuloosi ravijuhendite koostamine ja koostatud ravijuhendi koostamine. Juba koostamisel olevatele ravijuhenditele on planeeritud ka ravijuhendite rakendamine patsiendijuhendite valmimine. Erinevas staadiumis oli 2015. aastal töös 18 ravi- ja patsiendijuhendit. standardina Ravijuhendite Nõukojas said heakskiidu kõrgvererõhktõve patsiendijuhend, juhend kirurgilise ohutuse kontrollkaardi kasutamiseks operatsioonitubades, lamatiste käsitluse juhend ning alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitluse juhend. 0 SoM* EHK Mittesüülise patsiendikahjude Mittesüülise patsiendikahjude hüvitamise süsteemi loomiseks põhimõtete ettevalmistamiseks hüvitamise süsteemi loomiseks kontseptsioon koos põhjaliku rahvusvahelise kogemuse kaardistuse ja VTK draftiga ette valmistatud põhimõtete ettevalmistamine, VTK konsultatsioonideks huvgruppidega. kooskõlastamine ja eelnõu(de) koostamine 0 SoM* Järjekorraväliste tervishoiuteenuste Seaduse VTK eelnõu töötati välja, kuid lähtuvalt mõjude analüüsi tulemustest otsustati eelnõud antud rahaliste hüvitiste süsteemi teemal mitte koostada. põhimõtete välja töötamine, VTK menetlemine ja eelnõu(de) koostamine. 133 291 103 2015. aastal oli diabeedi tõttu haiglast lahkunuid 100 000 elaniku kohta 172,3, 2014. aastal oli vastav näitaja 185,7 ja 2013. aastal 193,9. 0 SoM TA Esmatasandi tervishoiuteenuste Pereõe retseptiõiguse regulatsioon vastu võetud, jõustus 2016. a märtsis. toimemudelite uuendamine Perearsti nimistute regulatsiooni täpsustamise ettepanekud on koondatud VTK koostamiseks. Perearsti ja -õe tööjuhendi Alustatud kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhendi kaasajastamist, jätkub 2016.aastal. uuendamine, pereõe retseptiõiguse rakendamine Perearsti nimistu ja konkursi põhimõtete uuendamine Perearsti ja -õe tegevusjuhendi koostamine vigastuste ja mürgistusriski ennetamise alaseks nõustamiseks. 0 EHK SoM Ravi- ja tegevusjuhiste koostamise ja 2015. aastal valiti uute teemadena Alzheimeri tõve, kodade virvendusarütmia ning tuberkuloosi rakendamise toetamine esmatasandil ravijuhendi koostamine. Juba koostamisel olevatele ravijuhenditele on planeeritud ka sagedamini ravitavate ja jälgitavate patsiendijuhendite valmimine. Erinevas staadiumis oli 2015. aastal töös 18 ravi- ja patsiendijuhendit. haigusseisundite diagnoosimiseks, Ravijuhendite Nõukojas said heakskiidu kõrgvererõhktõve patsiendijuhend, juhend kirurgilise ohutuse raviks ning jälgimiseks kontrollkaardi kasutamiseks operatsioonitubades, lamatiste käsitluse juhend ning alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitluse juhend. 0 SoM Ambulatoorse iseseisva õendusabi Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses oleva iseseisva õendusabi regulatsiooni sõnastus reguleerimine täpsustatud ning rakendusaktid dokumenteerimise nõuete ja õe vastuvõtu reguleerimiseks koostatud.  0 SoM Ämmaemanduse arengukava Eraldi arengukava koostamist ei peetud vajalikuks kuna on juba olemas Eesti õenduse ja rakendusplaani koostamise toetamine ämmaemanduse arengustrateegia 2011-2020. 103 000 000 EHK Üldarstiabi kättesaadavuse tagamine Üldarstiabi rahastuse 12% kasvu foonil näitavad indikaatorid ka kättesaadavuse paranemist. vastavalt õigusaktidele Perearstide vastuvõttude arv suurenes ~2% ja pereõdede vastuvõttude arv ~10% võrreldes eelneva aastaga. 99% inimestest pääses perearsti vastuvõtule nõutud aja jooksul - ägeda tervisehäirega samal päeval ning mitteägeda tervisehäirega 5 päeva jooksul. Suurenes perearsti juhtumikorraldaja roll - käivitus teraapia fond. Suurenes pereõdede hulk perearstide meeskondades - lisatasu teise pereõe eest on kasvanud 36%, sest lisatasu saavate perearsti nimistute arv on oluliselt kasvanud. Uuringufondi rahastamine on suurenenud võrreldes eelmise aastaga 19%, mis võimaldab senisest enam patsiente uuringutele suunata esmatasandil. 191 103 TA SoM Vajaduspõhiselt perearsti nimistute Kõikidel nimistutel on perearst või ajutine asendaja ja kõik selleks vajalikud konkursid on läbi viidud teenindamise tagamiseks konkursside korraldamine, vajadusel uute täiendavate nimistute loomine ning alla piirsuuruse nimistute liitmine 30 100 000 EHK Õendusabi kätteaadavuse Kogu õendusabis kokku kättesaadavus veidi paranes - ravijuhtude üldarv suurenes 4% ning seda parandamine. Koduõendusteenuse peamiselt koduõenduse arvelt, kus kasv oli 10% võrreldes eelneva aastaga. Koduõenduses osutati võimestamine 8060 isikule üle 262 tuhande visiidi, mis on 4% võrra enam visiite võimaldamaks isikuid jääda kodusele ravile. Statsionaarses õendusabis ravijuhtude arv langes 6%, kuigi rahastamine kasvas 3% . 0 EHK Ämmaemandusabi kättesaadavuse Ämmaemandusabi teenused vastavalt õigusaktidele tagatud. Iseseisvat ämmaemandusabi osutatakse tagamine eriarstiabi raames. (sisaldub eriarstiabis günekoloogia all, eraldi ei eelarvestata) 583 120 692 Aktiivravi voodite arv aasta lõpus oli 2015. aastal 4165, 2014. aastal oli vastav näitaja 4144 ja 2013. aastal 4124. Keskmine ravi kestvus HVA haiglate aktiivravis oli 2015. aastal 5,3, 2014. aastal oli vastav näitaja 5,3 ja 2013. aastal 5,3. Voodihõive HVA haiglates oli 2015. aastal 69,4%, 2014. aastal oli vastav näitaja 69,7% ja 2013. aastal 69,5% 0 SOM Siirdamise uue seaduse Siirdamise uu seadus jõustunud ning rakendamisl. Väljastatud on kaks tegevusluba elundite rakendusaktide jõustamine siirdamiseks (SA TÜK ja SA PERH). Eriarstiabi uuendatud nõuete Alustati eriarstiabi teenuste pikaajalise prognoosimudeli koostamist haiglate funktsionaalsete kehtestamine arengukavade koostamise alusena. Haiglate funktsionaalsete arengukavade koostamise põhimõtete uuendamine võrgustumise põhimõtete ellu viimiseks Töötervishoiuarsti osutatud teenuse sidustamiseks teiste eriarstide teenustega põhimõtete, regulatsiooni  0 SoM EHK Ühtsetel alustel eriarstiabi Ehkki võrgustumise sisuline mõiste on laiem, käsitletakse antud ülevaates võrgustumist kõrgema geograafilise kättesaadavuse etapi haigla poolset vähemalt 51%-lise osaluse omandamise ja/või otsustusõiguse omandamisena põhimõtete väljatöötamine ja maakonnahaigla (so üldhaigla või kohaliku haigla) nõukogus. 2015 aasta lõpuks on juriidiliselt SA rakendamine kõigile ravitüüpidele PERH-iga võrgustunud SA Raplamaa Haigla ja SA Läänemaa Haigla. Sisuline koostöö on Haiglavõrgu pädevuskeskuste ja arengujärgus – positiivsena võib välja tuua maakonnahaiglate võimaluse osaleda SA PERH-i maakondlike haiglate võrgustumise hangetes, koolitustes ja laboriarendustes. Paranenud on konsultatiivne koostöö ja SA PERH toetab toetamine sh funktsionaalsete maakonnahaiglaid erinevate erialaarstide poolt osutatavate kohapealsete vastuvõttude jm ravitööga. arengukavade koostamise toetamine Sama saame öelda SA TÜK-i ja AS Lõuna-Eesti haigla võrgustumise kohta, kes on lisaks eeltoodule teinud koostööd ka AS Lõuna-Eesti piirkonnas diagnostilise võimekuse parandamise osas. 0 SoM Haiglavõrgu ja esmatasandi tervishoiu arengusuundade aastani 2020 Haiglavõrgu ja esmatasandi tervishoiu arengusuundade aastani 2020 elluviimiseks ERF-st toetatavad elluviimiseks rakendusmääruste haiglavõrgu pädevuskeskuste investeeringute kava ministri poolt kinnitatud. koostamine ja toetatavate projektide Esmatasandi tervisekeskuse investeeringuteks taristusse on ERF toetuse andmise tingimused valimine kinnitatud tervise- ja tööministri 12.08.2015 määrusega nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine". Samuti on ette valmistatud taotluste hindamise juhend, mis on kinnitatud tervise- ja tööministri 06.01.2016 käskkirjaga nr 1. Taotluste esitamine investeeringute kava koostamisek skuulutati välja 2016. a 21. jaanuaril, mille tähtaeg oli 09.05.2016. 0 EHK Töörühma moodustamine ning Jämesoolevähi varajase avastamise skriiningu rakendamiseks vajalikud ettevalmistustööd lõpule rakendamise logistika väljatöötamine viidud rakendamiseks alates 01.07.2016. Koostöö on toimunud nii vähis sõeluuringute registri, ETSA kolorektaalvähi skriiningu kui ka Sotsiaalministeeriumi ja perearstide seltsiga. 0 SoM käivitamiseks 577 377 000 EHK Eriarstiabi kättesaadavuse tagamine Eriarstiabi teenuseid kasutas 2015.aastal kokku 799305 kindlustatut, mis on põhimõtteliselt sama vastavalt õigusaktidele, toetades tase võrreldes eelmise aastaga. Isiku kohta saadud ravijuhtude arv on kasvanud kokku 1% sh ambulatoorse ja päevaravi arengut. kõige enam päevaravis (2%). Samas vaid 57% plaanilisest eriarstiabist toimus ravijärjekorra Geograafilise kättesaadavuse maksimumpikkuse piires (statsionaarse eriarstiabi puhul oli see näitaja 88%, päevaravis 93% ja põhimõtete väljatöötamine kõigile ambulatoorses eriarstiabis 52%). ravitüüpidele 3 878 316 SoM Puuetega inimeste hambaraviga Puuetega inimeste hambaraviga kaasneva narkoosi rahastamisega parandatakse hambaravi kaasneva narkoosi rahastamine; kättesaadavust antud sihgrupile. Kohtu poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikutele on teenus sundravil olevate inimeste tagatud. Vastav leping on sõlmitud SA Viljandi Haiglaga. rahastamine Kohtute poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatutele teenuste tagamine 199 969 SoM Rahvusliku siirdamisasutuse (sh Leping siirdamisasutuse funktsioonide täitmiseks sõlmiti SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga. siirdamiskoordinaatorite) tegevuse tagamine 57 352 SoM TA Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine Kutsehaiguste ekspertiisi kättesaadavus on tagatud. Kutsehaiguste diagnoosimise põhimõtete ja korralduse ümbervaatamine 1 514 000 EHK Rinnavähi ja emakakaelavähi Rinna ja emakakaelavähi sõeluuringutega hõlmati ligi 54 tuhat naist. Ettevalmistusi tehti ka sõeluuringute rahastamine, skriiningu jämesoolevähi sõeluuringu ettevalmistamiseks, et rakendada uuringut 2016. aasta II poolaastast. logistika üleandmine TAI-le 94 055 TAI Emakakaela ja rinnavähi I kvartalis väljastatud EHK-iga sõlmitud lepingu alusel 50 365 kutset ja infolehte emakakaelavähi skriingukutsete saatmina, 2 sõeluuringuks ja kutset ja infolehte rinnavähi sõeluuringuks. Alates II kvartalist väljastab sihtrühmadele mammograafiabussi töös hoidmine, kutseid vähi sõeluuringute register (VSR). Kutsete arv, uuringul osalenute arv ja hõlmatus on esitatud skriiningute juhtimine ja koolituste VSR poolt kogutud andmetele toetudes. Emakakaela sõeluuringus osales 12 634 naist ning sihtrühma läbiviimine; vähihaigete hõlmatus oli 25,4%. Rinnavähi sõeluuringus osales 30157 naist, sihtrühma hõlmatus oli 49,5%. nõuandetelefoni ja 12 maakonnas skriiningud teostatud mammograafia bussis. Suurim osalus oli Viljandimaal - 73% ja vähiorganisatsioonide väikseim osalus Raplamaal - 47%. Jätkuvalt on madalamad osalusarvud suuremates keskustes, kus eneseabikoolituste toetamine; asuvad statsionaarsed mammograafia-kabinetid: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla- Järve. Vähiliidu kampaaniate toetamine Aasta jooksul helistas üle-eestilisele nõuandetelefonile 1089 inimest, internetifoorumisse tehti 9 914 postitust ja kodulehte www.cancer.ee külastusi registreeriti kuus keskmiselt 8 870. Toimus 10 eneseabi- ja toimetulekukoolitust ning 1 ülevabariigiline koolitus- ja terviselaager, kus osales kokku 435 vähipatsienti ja tugiisikut. Toetati järgmisi Vähiliidu teavitustegevusi: 1. Melanoomi esmaspäev ja nahavähi ennetuse nädal 4-10.05.2015 2. Rahvusvaheline rinnavähi vastu võitlemise kuu mai 3. Ülemaailmne tubakavaba päev 31.05.2015 4. Rahvusvaheline vähinädal 12.10-19.10.2015 5. Rinna tervise päev 15.10.2015 0 EHK Ennetusele suunatud teenuste Ennetusele suunatud teenused on rahastatud. rahastamine (sh noorsportlaste tervisekontrollid) 184 663 407 Avaliku sektori tervishoiu kogukulude osakaal avaliku sektori kuludest on olnud aastatel 2010-2011 12,3%. 2014. aastal oli vastav näitaja 13,5% ja 2013. aastal oli 13,1% (andmed ei ole varasemaga võrreldavad, sest metoodika muutus) 2015. aastal väljastas Terviseamet 144 tõendit välisriiki tööle minekuks (sh mitme erialaga isik saab välja võtta mitu tõendit ning tõendi välja võtmine ei ole võrdne riigist lahkunud tervishoiutöötajate arvuga). 2013. aastal väljastati 190 tõendit ja 2012. aastal 303 tõendit. 0 SoM* EHK Ravikindlustuse õigusruumi sh Uuendatud ja kaasaegsete tõhusate teenustega täiendatud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste tervishoiuteenuste loetelu, tasu loetelu kehtestatud 1.01.2016, kaasajastatud ka piirhindade arvestamise metoodikat. Koos ülevõtmise korra ja metoodika töövõimetoetuse seadusega võrdsustati kindlustatud isikuga töövõimetoetuse seaduse alusel osalise kaasajastamine või puuduva töövõimega isikud – jõustub 1.07.2016.  0 SoM* Pikaajalise patsiendi Tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamise töögrupp, mille tegevus jätkub 2016, omaosaluspõhimõtete välja töötamine koostab ettepanekud muuhulgas ka VV-le omaosaluse koormuse ühtlustamiseks sh omaosaluse koormuse edasist vähendamist ratsionaalse ravimikasutuse soodustamisega ning teha ettepanekud täiendava ravimihüvitise sihipärasemaks muutmiseks eesmärgiga kaitsta isikuid suurte ravimikulude eest. Sotsiaalministeeriumil alustas koostöös Eesti Haigekassaga täiskasvanute hambaravihüvitise paketi välja töötamist eesmärgiga vähendada omaosalust ja rakendada selleks hambaravi täiendav uus hambaravi hüvitis alates 2017. aasta II poolaastast. 0 EHK Hambaravi ja proteeside rahaline Moodustati Sotsiaalministeeriumi poolt töögrupp eesmärgiga töötada välja ettepanekud hüvitamine, EL kodanike tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Töögrupp jätkab tegevust 2016. ravikindlustuskulud, Hambaravi hüvitisi (sh proteesihüvitisi) osutati rahalise hüvitisena summas 9,3 miljoni ja seda 135712 sihtfinantseerimine avalduse alusel. EL kindlustatute eest tasuti 1,3 miljonit eurot. Sihtfinantseerimiseks kasutati 1,5 mijonit eurot 131 000 000 EHK Ravimite kättesaadavue tagamine Retseptide arv on võrreldes 2014.aasta kasvanud 2%, samuti ka retsepti keskmine maksumus vastavalt õigusaktidele haigekassale. Kindlustatu omaosalus on võrreldes 2014.aastaga kasvanud ning oli aasta lõpus 32,31%. Keskmiselt peab kindlustatu 1 retsepti eest tasuma omaosalust 6,69 eurot.  9 530 000 EHK SOM Meditsiiniseadmete kättesaadavue Meditsiiniseadmehüvitisi kasutas ligikaudu 87 tuhat isikut. tagamine vastavalt õigusaktidele Enim kasutati glükomeetri testiribasid ning esmaseid ortoose ja proteese. Euroopa Liidu teistes liikmesriikides EL tesites liikmesriikides osutati haigekassa vahenditest ravi 282 korral (nii ravi kui ka osutatud tervishoiuteenuse kulude uuringuteenuseid). hüvitamine Hüvitisi patsiendiõiguste direktiivi alusel maksti 54 taotluse alusel. 14 168 924 SoM Residentuuri rahastamine ja "Õed Koolitus "Õed tagasi tervishoidu" korraldati 2015 aastal ja jätkub ka 2016 aastal. 2015 aastal lisandus tagasi tervishoidu" kursuste selle kaudu 20 uut õde, kellel oli diplom, kuid mitte registreeringut riiklikus registris, tervishoiusüsteemi. korraldamine Uute õppekavade käivitamine tervishoiu spetsialistide koolitamiseks 27 575 710 HTM HTM eraldab tegevustoetust Tartu Iga aastaselt on nii õdede kui arstide koolituse tellimust suurendatud, nagu ka 2015 aastal. Telliti 372 Ülikoolile, Tartu Ülikooli Kliinikumile, õe ja ämmaemanda põhiõppe kohta ja 176 arstiteaduskonna põhiõppe kohta. Igal aastal planeeritakse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile ja õdede ja arstide vastuvõtu arvu suurendada vastavalt eelarve ja koolide võimalustele. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile 7 439 1. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 7 õppekavale võeti 2015/2016 õppeaastal vastu kokku 329 üliõpilast 332 euro ulatuses. Tartu Ülikool (2014/2015 – 256 üliõpilast). eraldab tegevustoetust 2. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 8 õppekavale võeti 2015/2016 õppeaastal vastu kokku 277 üliõpilast arstiteaduskonnale ja kehakultuuri (2014/2015 – 296 üliõpilast). teaduskonnale (füsioteraapia) 3. Tartu Ülikooli meditsiini õppekavagrupis võeti 2015/2016. õppeaastal integreeritud bakalaureuse- ja õppetööks. magistriõppe õppekavadele vastu 257 üliõpilast (2014/2015 – 243 üliõpilast) ning doktoriõpingutesse 27 üliõpilast (2014/2015 – 27 üliõpilast). Tartu Ülikooli tervishoiu õppekavagruppi võeti 2015/2016 õppeaastal vastu 96 üliõpilast (2014/2015 – 82). Tartu ülikooli vastuvõetute hulgas oli 2015/2016. õppeaastal arstitudengeid 168 (2014/2015 – 155). 84 000 SoM Lähtetoetuste maksmine noortele 2015. aastal maksti lähtetoetust 7-le arstile ning tegevust on jätkatud ka 2016 aastal. arstidele ja apteekritele piisava personaliressursi tagamiseks väljaspool suuri linnu 0 SoM** Investeerimine pädevuskeskuste Tervise- ja tööministri 27.03.2015 määrusega nr 18 kinnitati „Haiglavõrgu pädevuskeskuste taristusse võrgustamise toetamiseks kaasajastamise“ toetuse andmise tingimused. Projektidele antakse toetust investeeringute kava alusel ja haiglavõrgu pädevuskeskuste infrastruktuuri kaasajastamise investeeringute kava kinnitati tervise- ja tööministri 08.04.2015 käskkirjaga nr 76. 0 S0M*** Toetuse andmise tingimuste ette SA Tartu Ülikooli Kliinikum (SA TÜK) on ühe projekti toetuse taotluse esitanud ja projekt on lõpetatud, valmistamine ja esitamine toetus suurusega 5,26 mln eurot on väljamakstud ning projektiga on kaasajastatud 5 raviüksust. SA TÜK teise projekti toetuse taotluse esitamise tähtaeg on lükatud, seoses haigla arengukava planeeritust ajamahukama koostamisega, 1 aasta võrra edasi, uus taotluse esitamise tähtpäev on 31.03.207 (mis on kinnitatud ministri 02.03.2016 käskkirjaga nr 30), kuid see ei mõjuta projekti elluviimist toetuse abikõlblikkuse perioodil.  0 SoM*** Toetuse andmise tingimuste ette SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (SA PER) projektide toetuste taotluste esitamise tähtpäevad on valmistamine ja esitamine lükatud edasi seoses toetuste andmise eelduseks oleva haiglavõrgu pädevuskeskuste võrgustumise ja planeeritust protsessimahukama arengukavade koostamisega. Uued planeeritud projektide esitamise tähtpäevad on 31.12. 2016 ja 31.12.2017, kuid see ei mõjuta projektide eesmärkide saavutamist ja indikaatorite täitmist toetusperioodil. 1 897 367 SoM ETSA Prioriteediks on e-kiirabi, puude- ja Parendati e-kiirabi lahendust, terviklahenduse jõudsid võtta kasutusele kõik kiirabiasutused v.a töövõime määramise teenuse Tallinna Kiirabi (kümme 11-st). rakendamine. Ette valmistatakse e- Tervise infosüsteem (TIS) ja vähi sõeluuringute registri (VSR) teenus hakkasid toimima sõeluuringu saatekirjade, doonorite registri, e- läbiviimisel koos, vastavalt VSR-ist tulnud sõnumile genereerib TIS sõeluuringukutsed, kogub immuniseerimispassi ja soolevähi patsientide uuringute ja ravi kohta andmeid, mida edastab VSR-ile. sõeluuringu moodul vähi sõeluuringute Seoses vere, rakkude ja kudede keskregistri projektiga viidi läbi doonorite mooduli detailanalüüs. registrisse. Viidi läbi digisaatekirjade standardi ja kesksüsteemi teenuste täiendusvõimaluste analüüs ning Sõeluuringute register alustab soolevähi skriiningu registri analüüs. tegevust emakakaela vähi ja rinnavähi Analüüsiti ning kokku lepiti puude- ja töövõime määramisega seotud vajalikud muudatused TISis ja skriiningute läbiviimisel. selle rakendustes. Kõik kiirabibrigaadi pidajad on võtnud kasutusele kiirabi mobiilse töökoha lahenduse ja geograafilise positsioneerimise lahenduse  0 SoM Toetuse andmise tingimuste Toetuse andmise tingimused kinnitatud tervise- ja tööministri 12.08.2015 määrusega nr 36. Ette ettevalmistamine. valmistatud esitatavate projektide taotluste hindamise juhend, mis on kinnitatud tervise- ja tööministri Toetatavate tervisekeskuste projektide 06.01.2016 käskkirjaga nr 1. valimine 21. jaanuaril 2016 kuulutati välja taotluste esitamine investeeringute kava koostamiseks, tähtajaga 09.05.2016. 290 798 SoM Geeniproovide säilimise tagamine Kogutud geeniproovide nõuetekohane säilitamine on tagatud – vastavalt inimgeeniuuringute teadusuuringuteks ja innovaatiliste seadusele. meetodite välja töötamise eelduste loomine 0 HTM HTM, Eesti HTM toetab 2015 a tuumiktaristu Programmi "TerVe" 9 projekti raames valmis 2015. aastal kokku 22 uuringut ja raportit (raportitega on Teadusagen meetmest Geenivaramut lähemalt võimalik tutvuda lehel: http://www.etag.ee/teadusagentuur/publikatsioonid/terve-raames- tuur (Genoomikakeskus) summas 73 402 valminud/). Teemad hõlmasid meeste tervise seiret, Eesti naiste seksuaalset ja reproduktiivse ning Riikliku siirdemeditsiini ja riskikäitumist, eakat elanikkonda, laste internetisõltuvust, vigastuste ja riskeeriva käitumise ennetamist, kliiniliste teadusuuringute keskuse alkoholi ja toitumise mõju kroonilistele sisehaiguste mõjurina, krooniliste haiguste riskitegureid, tervise tuumiktaristut summas 85 600. Lisaks edendamist koolides ja keskkonnatervist. rahastab HTM tervishoiuga seotud tegevusi veel kahest programmist: “Teaduse rahvusvahelistumine” ja “TerVe”. 116 608 SoM Veredoonorluse propageerimise 2015. aasta märtsis sõlmiti immunohematoloogiliste uuringute referentlabori teenuse tagamiseks 2015. toetamine ja referentskeskuse aasta kohta leping summas 99 888 eurot. Sellega kaeti 2015. aastal ära järgmised vereteenistuse toimimise tagamine. seisukohalt hädavajalikud tegevused: 1. Referentlabori teenuse pakkumine verekeskustele ja verekabinettidele. 2. Ööpäevaringse referentlabori teenuse tagamine. 3. Rahvusvahelises kvaliteedikontrollis osalemine. 4. Erialase seminari korraldamine verekeskuste ja verekabinettide personalile. 5. Uue referentlabori metoodika (molekulaardiagnostika) juurutamine. 6. Haiglate immunohematoloogia laborite diagnostikameetodite kontrollimine. 39 251 443 Keskmine kiirabi kohalejõudmise aeg C (charlie) ja D (delta) prioriteediga kutsete korral linnapiirkonnas 2014. aastal oli 8,9 minutit ja A (alfa) ja B (bravo) prioriteediga kutsete korral 13,1 minutit. Keskmine kiirabi kohalejõudmise aeg C (charlie) ja D (delta) prioriteediga kutsete korral maapiirkonnas 2014. aastal oli 12,9 minutit ja A (alfa) ja B (bravo) prioriteediga kutsete korral 14,5 minutit. 0 SoM* Kiirabi varustute nõuete ja kiirabi 2015. aastal alustati kiirabi regulatsiooni kaasajastamisega (sh alustati Sotsiaalministri määruse nr 131 tööpõhimõttete kaasajastamine "Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend" muudatustega) ning alustati ka pääste Patsienditranspordi reguleerimine ja politsei koostöökoolituste planeerimisega. Samuti alustati patsiendi transporti puudutavate andmete kogumisega kiirabibrigaadi pidajatelt ning on tehtud eeltööd patsienditranspordi reguleerimise eelnõu osas. Valmistati ette ja kehtestati TTKS muudatus, mis reguleerib tervishoiuteenuse osutamisega seotud patsientide veo teostamist operatiivvalve välise auto või kiirabibrigaadiga. 0 SoM* Tervishoiualaste hädaolukordade Valmistati eelnõuna ette ja kooskõlastati SiM-ga TTKS hädaolukordi reguleeriv osa. Edasised regulatsiooni kaasajastamise tegevused toimuvad 2016. aastal. ettevalmistamine koostöös SiMga 38 939 948 TA SoM 7 uue kiirabibrigaadi ja 3 kiirabibaasi 2015. aastal lisandusid juurde 7 õebrigaadi: tööle rakendamine AS Valga Haigla – 1 õebrigaad Valga linnas; Eestikeelse raadiokonsultatsiooni AS Karell Kiirabi – 1 õebrigaad Tapa linnas; teenuse tagamine meremeestele Tallinna Kiirabi – 2 õebrigaadi Tallinnas (kesklinn ja Lasnamägi); SA Pärnu Haigla – 1 õebrigaad Häädemeestel; SA Tartu Kiirabi – 1 õebrigaad Tartus Annelinnas; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla – 1 õebrigaad Jüri alevikus. Uued baasid rajati Jürisse, Häädemeestele ja Valgasse. 311 495 TA Olemasolevate tegevusvarude Varud vastavad ettenähtule, toimub varude regulaarne uuendamine. korrastamine ja ümberstruktureerimine, sh antidoodid 0 TA* Osalemine üleriigilises Õppus on läbi viidud. Õppusel osalesid nii Terviseamet kui Sotsiaalministeerium. Tegemist oli kompleksõppuses CONNEX 2015. strateegilise tasandi lauaõppusega, mis koosnes mitmest osaõppusest ja tervishoiu osaõppuse (massiline mürgistus) korraldajaks oli samuti Terviseamet. Õppuse eesmärgiks oli anda hinnang õiguslike meetmete olemasolule ning teadvustada õigusruumis olevaid võimelünki. Kokku oli stsenaariumis 9 episoodi, millest läbi mängiti 7. Igale episoodile tegi Terviseamet koostöös teiste ametkondadega õigusliku analüüsi. Mängiti läbi järgmised teemad: tervishoiualane hädaolukord, kiirabi lisaressursi kasutuselevõtt, taktika valik ja eriolukorra meetmed, strateegiline kommunikatsioon, haigla töörežiimi muutmine, meditsiinipersonali puudus, välisabi kaasamine.  2016. aasta tegevused 2016. aasta tulemused 2016. aastal oli arstiabi kvaliteegiga rahul või pigem rahul 68,2% elanikest, 2015. a oli 73,3% ning 2013. a 73,6%. Direktiivi "Patsiendi õigustest piiriüleses tervishoius" rakendamise jälgimine ja mõjude seire. Vt ka 5.1.19. Arsti ja patsiendi suhte sh tahtest olenematu ravi ja 2016. aasta jaanuaris hakkas kehtima psühhiaatrilise abi seaduse muudatus, mille omandiõiguse piiramise põhimõtete uuendamine tervishoius, kohaselt sotsiaalhoolekande seaduse § 105 alusel hoolekandeasutusse paigutatud psühhiaatrilise abi seaduse ja haakuvate õigusaktide isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks teeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 täiendamine vastavalt. nimetatud otsuse kohaldada tahtest olenematut ravi kuni 48 tundi tahtest olenematu Eesti Bioeetika Nõukogu tegevuse tagamine ja toetamine haiglaravi algusest haigla psühhiaatriaosakonna psühhiaater isiku Tervise infosüsteemi (TIS) kontekstis patsiendi volituste, psühhiaatriaosakonda saabumisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust. nõusoleku ja tahteavalduste õigusliku analüüsi teostamine Kvaliteedistrateegia koostamine Tegevused jätkuvad 2017. aastal. Alustatud on tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse loomist. Vastav väljatöötamiskavatsus esitati kooslõlastamiseks 2017. aasta veebruaris. Muudatus on vajalik, kuna kehtiv süsteem kaitseb vabatahtliku kindlustuse olemasolu korral eelkõige tervishoiuteenuse osutajaid ning jätab ebasoodsamasse olukorda patsiendid, kellel on kohustus tõendada tervishoiutöötaja poolt kohustuste süülist rikkumist ja ravi või diagnoosivea tõttu saadud terviserikkest tulenevat kahju (sealhulgas põhjusliku seose tuvastamist. Eesti õigusruumi vastavusse viimine ravimite kliiniliste uuringute Ravimiseaduse muutmise seaduse VTK jõudis kooskõlastusele 2016. aasta lõpus. EL määrusega. Ravimiseaduse muutmise seaduse VTK ja Vastavad muudatused hõlmavad endas ravimijäätmete, ravimite kättesaadavuse, eelnõu menetlemine. Ravimisektori toimimise analüüsimine ja müügilubade regulatsiooni, ravimireklaami, apteegiteenuste ja ravimialase tegevuse ravimipoliitika aluste dokumendi (pikemaajalise arengu vaate) arendamise teemasid. kaasajastamine. Meditsiiniseadmete hüvitamise korralduse kaasajastamise Meditsiiniseadmete hüvitamise muutmise eelnõu esitati avalikuks kooskõlastamiseks vajaduse analüüsimine; VTK koostamine ja menetlemine, 2017. aastal - sotsiaalministri 4. detsembri 2006. a määruse nr 63 eelnõu koostamine. Kiirgusseaduse rakendusakti „Käibemaksumääraga 9% maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, kaasajastamine. Meditsiiniradioloogia standardprotseduuride sanitaar- ja hügieenitooted, referentsdooside väljatöötamise korraldamine (sh TA). meditsiiniseadmed ning abivahendid“ ning tervise- ja tööministri 17. detsembri 2015. a Sooduskäibemaksumääraga maksustatavate määruse nr 59 „Käibemaksuvabad inimorganid ja -koed, inimveri ja inimverest meditsiiniseadmete loetelu täiendamine. valmistatud veretooted ning rinnapiim“ muutmise määrus. Määruse alusel rakendatakse edaspidi käibemaksusoodustust 9% ka ortopeedilistele jalatsitele ja spetsiaalsetele sisetaldadele, lümfodeemi raviks mõeldud surverõivastele ja lamatiste vältimiseks Tervishoiutöötajate pädevuse tagamise süsteemi arendamine. 2016. aastal esitas SoM valitsusele memorandumi seoses tervishoiuteenuste Kolmandatest riikidest tervishoiutöötajate pädevuse hindamise korraldamise seaduse muutmisega. Muudatused käsitlesid muu hulgas kolmandate ja abiarstide tegutsemisõiguste uuendatud põhimõtete riikide tervishoiutöötajate registreerimise menetlust, Eelnõuga sooviti väljatöötamine. tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse lisada kohustus kõikidel kolmandatest riikidest pärit ja seal hariduse omandanud tervishoiutöötajatel läbida 2-6 kuune tööpraktika Eesti tervishoiuteenuse osutaja juures. Samutisooviti panna kolmandate riikide tervishoiutöötajatele kohustus asuda õppima eesti keelt. Vt ka 5.4.3. 2016. aastal oli ravikindlustusega kaetus ca 94% Eesti elanikkonnast. Vanusrühmas Kindlustamata isikutele kindlustuskaitse laiendamine, seni 20-59-aastased on ravikindlustusega hõlmatus püsinud kolme viimase aasta jooksul kindlustamata isikutele kindlustuskaitse laiendamine (viisaga püsivalt ca 84%. töötajad jt) ning täiskasvanute hambaravihüvitise lisamiseks kindlustuspaketti põhimõtete reguleerimiseks eelnõu koostamine Hooldushüvitiste põhimõtete uuendamine lapse pikaajalise haiguse korral. Ennetustegevused kajastatud punkti 5.3.8 all. - - - Kindlustatute teadlikkuse tõstmiseks avaldame terviselehtedes Haigekassa üks prioriteetidest on patsiendi teadlikkuse tõstmine ravimite ostmisel ja tervishoiusüsteemi ja ravikindlustuse põhimõtteid ning võimalusi seeläbi omaosaluse hoidmine stabiilsena. Mõistliku ravimikasutuse kampaania tutvustavaid artikleid. Koostame ja jagame elanikkonnale esmaseks sihtrühmaks on Eesti elanikud vanuses 50 aastat ja enam, teiseseks ravikindlustuse ja tervishoiusüsteemi võimalusi tutvustavaid sihtrühmaks on kõik Eesti elanikud. Kaudsed sihtrühmad on tervishoiutöötajad, trükiseid. apteekrid ja meedia. Kampaania perioodiks oli juuli-september. Märgatavuse uuringust selgus, et elanikkond on üha enam teadlikum mõistlikust ravimikasutusest. Jätkame kampaaniaga ka 2017. aastal. 2016. aasta I kvartalis postitasime Eesti elanikele uuendatud „Haigekassa infoteatmiku“, mille eesmärk on suurendada elanike teadlikkust ravikindlustuse poolt pakutavatest võimalustest Eestis. Septembri lõpus toimus iga-aastane ravijuhendi koolitus, mille eesmärgiks oli tulevastele juhendite koostajatele selgitada ravijuhendite väljatöötamise protsessi ning tutvustada tööks vajalikke e-keskkondi. Jätkasime perearsti nõuandetelefoni 1220 teavitusega kevadel ning sügisel, suuremate haigestumiste perioodil. Aasta lõpus jagasime perearstidele materjale, mida nad saavad kaasa anda oma nimistu inimestele, et neile meelde tuletada nõuandetelefonile helistamise võimalust. Alates 1. juunist 2016 täidab haigekassa riikliku kontaktpunkti ülesandeid. Piiriüleste tervishoiuteenuste kontaktpunkti tegevuse tagamine Kontaktpunkt on infovärav Eestis elavatele inimestele, kes soovivad saada ja arendamine informatsiooni arstiabi võimaluste kohta teistes Euroopa Liidu liikmesriikides või mujal, ning saada teavet piiriüleste tervishoiuteenuste kulude katmise kohta. Lisaks saavad kontaktpunkti kaudu infot ka teiste liikmesriikide kodanikud, kes tahavad tulla Eestisse plaanilist ravi saama või vajavad arstiabi ajutiselt Eestis viibides. Tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamine ja patsiendikaebuste 2016. aastal eraldati 19 176 eurot MTÜ Eesti Patsientide Esindusühing toetamiseks. menetlemine ekspertkomisjonis. Patsientide esindusühingu(te) tegevuse toetamine Ravikindlustamata isikute vältimatu abi sh tuberkuloosi ja HIV Ravikindlustamata isikutele tagati vältimatu abi ning tuberkuloosi ja HIV ravi. ravi tagamine. Ravikindlustamata isikuid kellele osutati abi oli 2016. aastal 15 731 isikut (2015. aastal 16 917 isikut). Vt ka 5.4.3. Eelarve ületati 10% ning ulatus 130 269 tuhande euroni. Kehtestatud õigusaktide rakendamine (2016.aasta keskpaigast Kokku saadi hüvitisi 391 749 lehe alusel, millega hüvitati 5 905 352 päeva saamata tulenevalt VÕS lepingute summeeritumise alusel tekkivale jäänud tulu. kindlustuskaitsele, tekib ka neil isikutel õigus ajutisele 2016.aastal oli keskmine 1 päeva hüvitise suurus 22,1 eurot. töövõimetushüvitisele) Enim lehti oli haigushüvitisel (251 266), suurim 1 päeva maksumus aga sünnituslehtedel (31,6 eurot). Järelevalve üldpõhimõtete üle vaatamine 1. Prokuratuurist laekunud andmete põhjal viidi läbi 4 väärteomenetlust ja tehti 1 1. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljakirjutamise ettekirjutus ja 5 hoiatust. 1 perearsti ja 1 eriarsti osas saadetud teade rikkumiste järelevalve. kohta prokuratuuri. Perearstidele ja psühhiaatritele saadeti asjakohane teavitus, 2. Tervishoiuteenuste dokumenteerimise ja andmete milles selgitati psühhotroopsete ravimite väljakirjutamise nõudeid. 2. Kontrolliti elektroonilise sisestamise ning e-terviseinfosüsteemi perearste, kellest 3-le koostati soovitus tegevuse parandamiseks ning ühele hoiatus, edastamise järelevalve E-tervise Sihtasutuse andmete alusel. ülejäänud olid asunud andmeid e-tervise infosüsteemi edastama. Tervishoiuteenuse 3. Eriarstiabi kvaliteedi ja ohutuse tagamine, sh ravijärjekordade dokumenteerimisnõuete rikkumisest tulenevalt koostatud teenuseosutajatele 3 vajaduspõhine kontroll, uuring TTKS § 4.3 sätestatud nõuete ettekirjutust. Andmete edastamise praktika on oluliselt paranenud. Projekt täitmise kohta; anesteesia töökoht ja patsiendi ohutuse „Äriprotsesside analüüs Terviseameti vastavuse osas haiglate liikide nõuete määrusele, järelevalve infosüsteemi ja järelevalveametniku töökoha loomiseks“ on lõppenud ja preparaadipõhiselt ravimite välja kirjutamise üle; esitatatud VAK-ile struktuurifondide rahastustaotluse eelnõu. ohjeldusmeetmete rakendamise kontroll ja vähempiiravate 3. TAJO viis läbi küsitluse 12 üldhaiglas vigade ja tüsistuste registreerimise osas ja alternatiivide teadvustamine ja tutvustamine tervishoiuteenuse tuvastas, et iga haigla tegeleb vigade/tüsistuste registreerimisega omal moel. PPA osutajatele; verevalvsuse nõuete täitmine teenuseosutajate pöördus TA poole kahtlusega, et toimub hangeldamine ravijärjekorra aegadega. TA poolt, partnerlaborite järelevalve. esitas asjakohase päringu/lühiküsimustiku 18 haiglavõrgu arengukava haiglatele, 4. Üldarstiabi kättesaadavuse ja nõuetele vastavuse kontroll: ravijärjekorda registreerimisel kuritarvitusi ei täheldanud. Tuvastasime et järelkontroll; üldarstiabi osutajate tegevuskoha ja perearsti psühhiaatriahaiglad ohjeldasid 2016 24 tundi järjest vähem kui 2015. Läbiviidud 12 nimistuga seotud andmete õigsuse kontroll; tegevusloa verekabineti kontroll, laboriteenuste kaardistamine ja väljastatud 16 nakkusohtliku kontrolleseme nõuetele vastavuse eelkontroll vastavalt registrite materjali käitlemise luba. Koostatud ettekirjutus AS-le Wismar Haigla, millega keelati osakonna poolt esitatud andmetele. intensiivravi vajavatele patsientidele teenuste osutamine. Järelevalve käigus 5. Koduõendus üld- ja erihoolekandeasutustes ja tuvastatud puuduste kohta psühhiaatrilise ravi osas koostati õendushaiglate teenuse kontroll. ettekirjutus Tartu Ülikooli Kliinikumile. 6. Järelevalve kodusünnituste vastuvõtmise nõuetele vastavuse üle. Koostatud ettekirjutused Järvamaa Haiglale ja IVKH-le määruses nr 128 sätestatud 7. Töötervishoiuspetsialistide tegevuse vastavuse kontrollimine nõuete täitmata jätmise eest. seadusandlusele. 4. Osalesime esmatasandi jätkusuutlikkuse töörühmas. Samuti võeti osa EPS-i, 8. Mootorsõidukijuhtide ja juhtimisõiguse taotlejate EHK ja TA ühisprojektist perearstikeskuste auditeerimisel. Osalesime 12 tervisekontrollide läbiviimise ja väljastavate tõendite järelevalve. perearstikeskuse kvaliteedikategooria määramisel. 5. Läbi viidud uuring 157 9. Kiirabi teenuse ja ohutuse tagamine. väljaspool kodu osutatava üldhoolekandeteenuse osas arstiabi kättesaadavuse, 10. Meditsiiniseadmete levitajate (ennekõike hulgimüügi tasandil tervisekaitse/nakkusohutuse nõuete täitmise ja ravimite käitlemise osas. uuringu nt maaletoojate ehk need kellel on teavitamiskohustus) alusel tehakse ettepanekud SOM-ile olukorra parandamiseks. Läbi viidud kontroll 8 plaaniline inspekteerimine. statsionaarset õendushoolduse teenust pakkuvas asutuses, mis ei vastanud 2015 läbi viidud küsitlusele. Uuringu tulemusi tutvustati teenuseosutajatele EHK-ga ühisel teabepäeval.6. Kontrollitud 5 kodusünnituse juhtumit. 3 juhtumi puhul tuvastatud rikkumisi -ämmaemandale koostatud ettekirjutus.Koostöös Rinnaga toitimise Eesti Kavandatakse 5 kliinilist autit, mille viivad läbi kliiniliste erialade Komiteega 2016.aastalkülastatud 14 sünnitusabi viidi läbi järgmised teenust kliinilised osutavat haiglat ning kontrollitud TTKS auditid: eksperdid. 1. Alaseljavaluga patsiendi diagnostika ja ravi kvaliteet esmatasandil 2. Iseseisva statsionaarse õendusabi põhjendatus ja kvaliteet 3. Depressiooni diagnostika ja ravi kvaliteet esmatasandil 4.Iseseisva antenataalse ämmaemandusabi kvaliteet 5. II tüübi diabeedi diagnostika ja ravi Nimetatud auditite raames auditeeriti kokku 1337 juhtu erinevates raviasutustes. Koostatud on plaanid järeltegevusteks. Eestis kasutatavate ravimite kvaliteedi, ohutuse ja toimivuse Ravimiameti 2016. aasta tegevuskava täitmise aruandes, mis on kättesaadav tagamine. Ravimiameti kodulehel, aadressil: http://www.ravimiamet.ee/ravimiameti- Ravimite optimaalse kasutamise soodustamine. t%C3%B6%C3%B6plaan Eestis läbiviidavate ravimite kliiniliste uuringute puhul uuringus osalejate ohutuse ja nende õiguste kaitse tagamine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete eesmärgipärase ja rahvusvahelistele konventsioonidele vastava kasutamise tagamine. Eestis inimeste ravis kasutatavate rakkude, kudede ja elundite kvaliteedi ja ohutuse tagamine. Aktiivne osalemine Euroopa Liidu otsustusprotsessides ja teabevahetuses - ravimite, rakkude, kudede ja elundite ning - 3-aastase koostööleppega iga-aastane rahuolu uuringu Uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ käigus küsitleti 1829 Eesti 15–74- läbiviimine. aastast elanikku (üldkogum 980 821 inimest). 51% Eesti elanikest vanuses 15–74 EHK poolt viiakse läbi kord kvartalis ka maineuuringuid. hindab tervishoiukorraldust Eestis heaks. 2015. aastal hindas tervishoiukorraldust Eestis heaks 59%: hinnang tervishoiukorraldusele Eestis on seega angenud. 68% Eesti elanikest vanuses 15–74 hindab arstiabi kvaliteeti Eestis heaks. Varem on tulemused jäänud 70–78% vahemikku, olles 2015. aastal 73%. Hinnang arstiabi kvaliteedile Eestis ei ole võrreldes 2015. aastaga oluliselt muutunud. 38% Eesti elanikest vanuses 15–74 hindab arstiabi kättesaadavust Eestis heaks. Varasemalt on tulemused jäänud 42–55% vahemikku, olles 2015. aastal 42%. Elanike hinnang arstiabi kättesaadavusele Eestis ei ole võrreldes 2015. aastaga Indikaatorite Nõukoja kaudu 5 eriala indikaatorite kokku vt 5.1.17 leppimine. Vähiravi kvaliteedi indikaatorite täpsustamine ja seire Kiirabiteenuse kvaliteedi regulaarne hindamine ja võrdlemine sihtatasemega on juurutatud kõikide kiirabitenuse osutajate poolt. Koostöös TAIga OECD ravikvaliteedi indikaatorite andmete saamise võimaluste ülevaatamine ja andmeanalüüsi võimakuse tõstmine. Kvaliteediindikaatorite nõukoja poolt kinnitatud erialade Avaldati kliiniliste indikaatorite raport (erialade poolt esitatud ja Indikaatorite Nõukojas kvaliteediindikaatorite kogumise arendamine. heaks kiidetud indikaatorite alusel), mida tutvustati ka Kliinik 2017 raames. Perearstide kvaliteedisüsteemi arendamine. Ravijuhendite Nõukoja töös osalemine 2016. aastal valmisid uuringud "Hulgimüeloomi raviskeemide efektiivsus ja Tervisetehnoloogia hindamiste tagamine sh eesnäärmevähi kulutõhusus", "Antikoagulandid virvendusarütmia tüsistuste ennetamisel Eestis - varase avastamise sekkumiste tõenuspõhisuse hindamine kulutõhusus ja maksumus". 2017. aastal avaldati ravijuhend "Enneaegse sünnituse ja Sügavalt enneaegsete vastsündinute käsitlusjuhendi enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus" koostamine - - Mittesüülise patsiendikahjude hüvitamise süsteemi loomiseks EHK on osalenud aktiivselt vastutuskindlustuse väljatöötamise töörühma töös. põhimõtete ettevalmistamine, VTK kooskõlastamine ja eelnõu(de) koostamine . Hõlmatud punktide 5.4.2.ja 5.4.3 all. -  2015. aastal oli diabeedi tõttu haiglast lahkunuid 100 000 elaniku kohta 172,3, 2014. aastal oli vastav näitaja 185,7 ja 2013. aastal 193,9. Esmatasandi tervishoiuteenuste toimemudelite uuendamine, TTKS muudatused väikelaste nimistusse automaatse määramise kohta jõustus esmatasandi arengu suundade kokku leppimine (sh nimistute ja 3.03.2017 aastal, Pereõdede retseptiõigus jõustus 01.03.2016.aastal. konkursi põhimõtete uuendamine) Vastsündinu nimistusse määramise ja koduvisiidi korralduse uuendamine. Määruse „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendi“ muutmine ennetava koduvisiidi osas. Vastsündinute perearsti nimistusse registreerimiseks elektroonilise teenuse arendamine lõppkasutajate süsteemis ja kesküsteemis ning juurutamine (seotud punktiga 5.4.11). Pereõe retseptiõiguse rakendamine. Koduste riskide hindamiseks ühtse metoodika loomine, mida saaksid kasutada nii maakondlikud traumameeskonnad, sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad kui ka patronaaži(pere)õed. Ravijuhendite koostamine vastavalt käsiraamatule. 2016.aastal avaldati järgmised ravi-ja patsiendijuhendid: Viide ravijuhend.ee. Lamatiste käsitlus – ennetamine ja konservatiivne ravi, RJ Bariaatrilise patsiendi käsitlus enne ja pärast kirurgilist sekkumist, RJ + PJ Perioperatiivse ägeda valu käsitlus, RJ Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire käsitlus perearstiabis, PJ Lamatiste ennetamine, PJ Operatsiooniga seotud valu ravi, PJ Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil, PJ Töös oli kokku 12 erinevat juhendit. Uued 2016.aastal algatatud teemad: - Insuldi ravi, kuid töö peatatud Ambulatoorse iseseisva õendusabi reguleerimine. Koduõenduse integreerimine esmatasandile toimub esmatasandi tervisekeskuste Õendusabi vajaduse hindamisinstrumendi arendamine. abil. Koduõenduse integreerimine esmatasandile. Esmatasandi ämmaemandusabi rakendamine muude Esmatasandi ämmaemandusabi integreerimine toimub esmatasandi tervisekeskuste esmatasandi teenustega integreeritult. abil. Haigekassa peab oluliseks tugevdada ja laiendada perearstide Eelarve täideti 103 192 tuhande euro ulatuses. ravi koordineerija ja tervisenõustaja rolli. 2016. aasta eelarve Nimistute üldarv oli 2016.aastal 802, mis on kasvanud ühe nimistu võrra võrreldes planeerimisel on kestliku esmatasandisüsteemi tagamiseks eelmise aasta sama perioodiga. kaasajastatud üldarstiabi teenuste piirhindu ning laiendatud 2016. aastal oli haigekassal leping 458 üldarstiabi teenuseosutajaga. esmatasandi teenuste paketti. Esmatasandil osutatavate Ühes perearsti nimistus on keskmiselt 1541 inimest. Alla normsuurusega teenuste laienemist on soodustatud 2015. aastal teraapia fondi perearsti nimistuid (teeninduspiirkonnas elab alla 1200 inimese, kuid haigekassa loomisega ning uuringufondi piirmäära kasvuga. tasub pearaha 1200 isiku eest) oli 2016 aastal 17 . 2016. aastaks prognoosime II pereõde 300 nimistule. Isikute arv, kelle eest on alla 1200 isikuga nimistutes tasutud täiendavalt pearaha, on Perearsti kvaliteeditasu paketti on lisatud täiendaid 9767. indikaatoreid. Pearaha 10% rahastamise kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tuleneb Teraapia fondiga laiendatakse 2016. aastal füsioteraapia pearaha piirhinna muutusest seoses meditsiinitöötajate palgakokkuleppega. teenusega. Tegevusfondi teenuseid (pisikirurgia ja günekoloogia) on 2016. aastal osutanud 391 üldarstiabi teenuseosutajat, e-konsultatsiooni teenust kasutasid 603 perearsti, 1. Optimaalse suurusega teeninduspiirkondade ja nimistute Tegevused on ellu viidud. loomine (sh . alla perearsti nimistu piirsuurusest väiksemate nimistute liitmise regulatsiooni välja töötamine). 2. Esmatasandi personali strateegia välja töötamine ja sidumine esmatasandi organisatoorse mudeli põhimõtetega (sh Õendusabi teenuste kättesaadavuse tagamine 2016. aastal osutati statsionaarse õendusabi teenust 9388 isikule Seoses kaasajastamisega ei eristata enam ka geriaatrilist 2016. aastal osutati koduõendusteenust 6804 isikule hindamist õendusabi eelarve planeerimisel, kuna sisuliselt 01.01.2017.a. seisuga on õendusabi ravijärjekordadesse registreeritud ligi 2100 toimub meeskondlik geriaatriline hindamine eeskätt eriarstiabis vastuvõttu. Õendusabi ravijärjekordadesse registreeritud vastuvõttudest 95% eesmärgiga selgitada välja patsiendi vajadus ja sobivus toimub ravijärjekorra lubatud maksimumpikkuse piires. õendusabi teenusele. Vastavalt õigusaktidele teenuse kättesaadavus tagatud. Eraldi tegevusi ei planeeritud.  Aktiivravi voodite arv aasta lõpus oli 2015. aastal 4165, 2014. aastal oli vastav näitaja 4144 ja 2013. aastal 4124. Keskmine ravi kestvus HVA haiglate aktiivravis oli 2015. aastal 5,3, 2014. aastal oli vastav näitaja 5,3 ja 2013. aastal 5,3. Voodihõive HVA haiglates oli 2015. aastal 69,4%, 2014. aastal oli vastav näitaja 69,7% ja 2013. aastal 69,5% RKE siirdamise seadusesse EL direktiivide 2015/565 ja Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse 2015/566 üle võtmine. muudatused hakkasid kehtima 2017. aasta märtsis. Eriarstiabi uuendatud nõuete koostamine. Haiglate funktsionaalsete arengukavade koostamise põhimõtete uuendamine võrgustumise põhimõtete ellu viimiseks. Eriarstiabi teenuste prognoosi koostamine EHK: Koostatud on pikajaline tervishoiuteenuste prognoos, samuti on haigekassa Haiglavõrgu pädevuskeskuste ja maakondlike haiglate poolt toimunud järgmise perioodi nõudluse hindamine, mille rahastatav osa jagatakse võrgustumise toetamine sh funktsionaalsete arengukavade välja ravi rahastamise lepingutesse. koostamise toetamine. Haiglavõrgu ja esmatasandi tervishoiu arengusuundade aastani Haiglate võrgustumise käigus 2020 elluviimine, sh investeeringute juhtimine. peavad piirkondlikud haiglad ja pädevuskeskused PERH ja TÜK tagama üld- ja kohalike haiglate vastutuspiirkonnas reaalse võimekuse osutada vajalikke eriarstiabi teenuseid.Haiglate võrgustumine jätkub. 2017. aastal. Hetkel on käimas Hiiumaa haigla võrgustamine PERHi poolt. Valitsus kiitis selle heaks 2017. aasta mais. Esmatasandi tervisekeskuste ivesteeringute plaan „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused” investeeringute kava kinnitamine" kiideti valitsuses heaks 2016. aasta augustis. Praeguseks hetkeks on rahastamisotsus tehtud 54 tervisekeskuse projekti kohta. Kajastatud punktis 5.3.8. 2016.aastal laiendati vähi skriiningut ka jämesoolevähile, mis ühtlasi on esimene esmatasandi poolt juhitud sõeluuring. Ostetakse 3 180 631 ravijuhtu. 2016.aasta eriarstiabi eelarve ületati 2%, millega kaeti 3 303 220 ravijuhu osutamine. Jätkame kaasaegsete diagnostika- ja ravimeetodite ning Lepingumahtu ületavate raviteenuste osakaal eriarstiabi rahastamises oli 2016. aastal ravimite kasutuselevõtu toetamist nii uute tervishoiuteenuste ravijuhtude osas 3,7%, summa osas 2,3%. loetellu lisamisega (s.o kaasaegse ravi kättesaadavuse tagamine) kui ka juba varasematel aastatel lisatud teenuste ja 01.01.2017 seisuga on kõikides haigekassa eriarstiabi lepingupartnerite ravimite laiema kasutuselevõtu võimaldamisel (s.o ravi ravijärjekordadesse registreeritud kokku ca 168 500 vastuvõttu. Info eelmisel kuul struktuurne kallinemine). Planeeritavalt kallineb selle tulemusel toimunud esmaste plaaniliste ambulatoorsete vastuvõttude tegeliku ooteaja kohta. ravi eriarstiabis, kuid jätkub statsionaarse aktiivravi osakaalu 2016. aasta 12 kuu jooksul toimus 70% haiglavõrgu arengukava haiglate langus, päevaravi osakaalu tõus ning suureneb ka suhteliselt Puuetega inimeste hambaraviga kaasneva narkoosi 2016. aastal eraldati 14 061 eurot puuetega inimeste hambaravi narkoosi rahastamine; sundravil olevate inimeste rahastamine toetamiseks. Kohtute poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatutele teenuste tagamine. Rahvusliku siirdamisasutuse (sh siirdamiskoordinaatorite) Jätkus TÜKi rahastamine siirdamisasutusena. tegevuse tagamine. Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine jätkub. Kutsehaiguste diagnoosimise põhimõtete ja korralduse ümbervaatamine. Planeeritud ca 55 tuhande naise skriinimine emakakaela ja Emakakaelavähi varajase avastamise sõeluuringu teavituskampaania jõudis rinnavähi sõeluuringutega. 2016.aasta II poolaastaks on sõeluuringule kutsutud naisteni raadio, välimeedia ja sotsiaalmeedia vahendusel kavandatud ka jämesoolevähi skriininguga alustamine (5000 veebruaris. Rinnavähikuul mais kutsusime sihtrühma naisi artiklite, raadioreklaamide, isikut) välimeediaplakatite ja sotsiaalmeedia vahendusel üles teadvustama sõeluuringul Emakakaelavähi varajane avastamine: Planeeritud on osalemise olulisusest. Aasta lõpus oktoobrist detsembrini tegime kordusteavitust, et tõhustada perearstide osalust hõlmatuse suurendamisel – jõuda nende naisteni, kes ei ole veel sõeluuringul käinud. Teavituskanalitena perearstidele edastatakse jooksva aasta 8 kuu nimistupõhised kasutasime linnaliinibusse üle Eesti, siseraadiot, sotsialameediat ning ajalehti ja osalemise andmed, mille põhjal on perearstidel võimalik raadiot nii riigi kui ka kohalikul tasandi. Aasta teisel poolel tutvustasime sihtrühmale, kontrollida oma nimistu patsientide osalemist ja vajadusel meediale ning elanikkonnale uut jämesoolevähi sõeluuringut. motiveerida oma nimistu patisente sõeluuringutel osalema. Rinnavähi avastamine: Haigekassa on tellinud Tartu Ülikooli tervishoiu instituudilt tervisetehnoloogia hindamise jätkuraporti (Mammograafia rinnavähi sõeluuringus), mille tulemused 1. Vähiliidu toetamine rinnavähi vastu võitlemise kuu, 1) MTÜ Eesti Vähiliidu toetamine emakakaelavähi ennetamise nädala (25-30.01), rinnatervise päeva, melanoomi ja nahavähi ennetuse nädala ja rahvusvahelise rinnavähi vastu võitlemise kuu (mai), melanoomi esmaspäeva ja vähinädala raames teavitustegevuste elluviimiseks. nahavähi vastu võitlemise nädala (2-8.05), vähinädala (10-14.10) ja Rinna Tervise 2. saadetakse välja 56 600 kutset rinnavähi ja 54 600 kutset Päeva (15.10) teavituste läbiviimiseks. emakakaelavähi sõeluuringule. 2) Emamakaelavähi sõeluuringuks saadeti kutsed 59 095 naisele (korduskutseid 3. Toetatakse 2 mammograafiabussi tegevust maakondades. saadeti 14222); osalenute arv oli registri andmetel 13 021 ning registri ja EHK 4. Nõuandetelefoni aastaringne töös hoidmine. andmetel kokku 24 885; hõlmatus registri andmeteloli 23% ja registri ja EHK andmetel 5. Toetatakse 10 eneseabi ja toimetulekukoolituse läbiviimist kokku 44%. 350 osalejale üle riigi. Rinnavähi sõeluuringu kutse saadeti 72 901, korduskutrseid 23 999; osalenute arv oli registri andmetel 30 284 ning registri ja EHK andmetel kokku 31 292; hõlmatus (Rinnavähi ja emakakaelavähi kutsed saadetakse ainult registri andmetel oli 53,6% ja registri ja EHK andmetel kokku 55,4%. ravikindlustatud isikutele.) Jämesoolevähi sõeluuring ei käivitunud planeeritu kohaselt, mistõttu kutseid saadeti välja ainult neile, kelle perearstidega või perearsti keskustega oli kokku lepitud. Kutseid saadeti 605 ja uuringu tulemusi 49. Osaluse ja hõlmatuse andmed registri ja Haigekassa andmetel kokku - 15,11%. 3) Mammograafiabussides teostati aasta jooksul kokku 14 692 uuringut. 4) Nõuandetelefonile tehakse keskmiselt 85 kõnet kuus, 2016.a tehti 1020 kõnet. Internetifoorumisse on postitatud aasta jooksul 10 092 teadet ja foorumiga liitunuid on 1147. Kodulehte on külastatud aasta jooksul ca 37 000 korda. 5) Eneseabi ja toimetulekualaseid koolitusi on erinevates patsientide organisatsioonides korraldatud üle vabariigi 11, lisaks koolituslaager Nelijärvel. Teemadeks olid vähipatsientide vaimne ja füüsiline kohanemine haigusega, toitumine ravi ajal ja selle järgselt, füsioteraapia ja loovteraapia seansid, vaimse ja füüsilise tasakaalu hoidmise õpetused, psühholoogia. Ennetusele suunatud teenuste rahastamine. Eraldi ennetustegevusi rohkemal määral kui erinevates tegevustes kajastatud, EHK ei rahasta.  Avaliku sektori tervishoiu kogukulude osakaal avaliku sektori kuludest on olnud aastatel 2010-2011 12,3%. 2014. aastal oli vastav näitaja 13,5% ja 2013. aastal oli 13,1% (andmed ei ole varasemaga võrreldavad, sest metoodika muutus) 2016. aastal väljastas Terviseamet 79 tõendit välisriiki tööle minekuks (sh mitme erialaga isik saab välja võtta mitu tõendit ning tõendi välja võtmine ei ole võrdne riigist lahkunud tervishoiutöötajate arvuga). 2015. aastal väljastati 144 ja 2014. a 190 tõendit ja 2012. aastal 303 tõendit. Ravikindlustuse õigusruumi sh tervishoiuteenuste loetelu, tasu EHK on osalenud aktiivselt ravikindlustuse jätkusuutlikkuse väljaarendamise ülevõtmise korra ja metoodika kaasajastamine. töörühmas. Hambaravihüvitise lisamiseks kindllustuspaketti põhimõtete Alates 1. juulist 2017 hakkas EHK ravikindlustatud täiskasvanutele hüvitama reguleerimine, eelnõu koostamine. hambaravi kuni 30 eurot aastas. Hüvitist saab kasutada ainult EHKga lepingu sõlminud hambaarstide juures. Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Alates 1.juulist 2017 ei pea enam patsient hambaraviteenuse hüvitist ise tagantjärele taotlema ja dokumente haigekassale esitama. Arveldus täiskasvanute hambaravihüvitise piires toimub hambaarsti ja haigekassa vahel elektroonselt. Ravikindlustuse jätkusuutlikuks rahastamiseks ettepanekute Ravikindlustuse eelarve planeeritavat suurust ei saa kasutada koondtabelis olevate koostamine VV-le. summade sees (sest teised kirjeldavad tegevused mahuvad eelarvesse). Planeeritud ravikindlustushüvitiste eelarve 2016. aastaks oli 1 004 448 000. EHK lõplik tegelik ravikindlustushüvitiste eelarve tätimine on 2016.aastal 1 049 430 000 eurot SoM: Ravimite hüvitamise taotluste läbivaatamine ja Ravimihüvitiste rahastus kasvas võrreldes 2015. aastaga 16,6% ehk 18,7 miljoni hüvitamisega seotud muudatuste algatamine sh koostöös euro võrra.Üldist eelarve kasvu mõjutab ühelt poolt välja ostetud soodusretseptide ravimikomisjoniga, uute ravimite lisamine Eesti Haigekassa arv ja teisalt soodusretsepti keskmine maksumus. Soodusretsepti keskmise ravimite ja tervishoiuteenuste loetellu, hinnakokkulepete maksumuse hüppeline tõus haigekassa jaoks ning sellega seotud ravimite eelarve sõlmimine ravimitootjatega, piirhindade kehtestamine. ületamine on peamiselt tingitud 2016. aasta jaanuarist 100% soodusmääraga EHK: Hüvitiste kasv peab arvestama varem võetud kohustuste kompenseeritavate ravimite hulka lisandunud uue C-hepatiidi ravimi kasutajate jätkuvat täitmist ja arvestama rahvastiku vananemise, EHK: Eelarve prognoosimisel on lisaks juba kompenseeritavate EHK: Meditsiiniseadmehüvitis on haigekassale avatud kohustus. Planeeritud meditsiiniseadmete kasutuse kasvule arvestatud, et eelarve (9 302 tuhat eurot) ületati 2%, meditsiiniseadme hüvitist sai 70 458 märkimisväärselt kasvavad erinevate stoomidega patsientidele kindlustatut. hüvitatavate stoomihooldusvahendite kogused ning laieneb 2016. aasta alguses lisati meditsiiniseadmete loetellu mitmeid uusi hüvitatavate toodete valik. Alates 1. jaanuarist lisanduvad meditsiiniseadmeid – kompressioontooted lümfitursetega, nahahooldustooted hüvitatavate meditsiiniseadmete hulka kompressioontooted ihtüoosiga ja kaelaortoosid kaelatraumadega patsientide raviks. lümfitursetega patsientide raviks ning nahahooldusvahendid 2016. aastal esitati haigekassa meditsiiniseadmete loetelu täiendamiseks või rasket ihtüoosi põdevatele patsientidele.. Samuti laieneb muutmiseks 108 ettepanekut, neist positiivse lahenduse sai 60. kompenseeritavate glükomeetri testribade, lantsettide, trauma- Teistes riikides osutatud teenuste kulud.Planeeritud eelarve (8 269 tuhat eurot) ja operatsioonijärgsete ortooside, CPAP seadmete ja nende ületati 10%-ga. Ravi välisriigis saadi 244 korral. maskide ning haavasidemete valik. Eelarve planeerimisel on 2016. aastal laekus teistest riikidest raviarveid 258 isiku kohta. Nendest 92 arvestatud 1. jaanuarist 2016 erinevates meditsiiniseadmete kindlustatut käisid välisriigis ravil, 118 uuringutel ning 48 isikul olid luuüdidoonori rühmades rakenduvate piirhindadega. otsinguga seotud kulud. Eelmisel aastal laekus teistest riikidest raviarveid 283 isiku Kindlustatu ravi välisriigis koosneb plaanilisest ravist välisriigis kohta. ning hüvitistest seoses Euroopa Liidu õigusaktidega, kus hüvitise saajaks on Eesti Haigekassa kindlustatu. Tervishoiuteenuste osutamist ning selle eest tasumist reguleerib EL riikide sotsiaalkindlustussüsteeme koordineeriv Euroopa Nõukogu määrus, millest tulenevad tervishoiuteenuste hüvitised on haigekassale avatud kohustus. 25. oktoobril 2013 Residentuuri hakkas ja rahastamine Eesti "Õedrakendama direktiivi „Euroopa tagasi tervishoidu" kursuste Projektiga toodi 2016. aastal tööturule tagasi 21 õde. korraldamine Uute õppekavade käivitamine tervishoiu spetsialistide koolitamiseks koostöös koolide, HTM ja tööandjatega Tartu Ülikoolis arstiteaduskonnas ja Tartu ning Tallinna Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 7 õppekavale võeti 2016/2017 õppeaastal vastu kokku tervishoiu kõrgkoolides õenduse eralal koolitatakse kokkulepitud 326 üliõpilast (2015/2016 - vastuvõtt 352 üliõpilast, lõpetajaid 266). arv tervishoiutöötajaid. * Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 8 õppekavale võeti 2016/2017 õppeaastal vastu kokku Tervishoiu tööjõuvajaduse uuringu läbiviimine. 420 üliõpilast (2015/2016 - vastuvõtt 349 üliõpilast, lõpetajaid 334). * Tartu Ülikooli meditsiini õppekavagrupis võeti 2016/2017 õppeaastal integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadele vastu 260 üliõpilast (2015/2016 - vastuvõtt 257 üliõpilast, lõpetajaid 203) ning doktoriõpingutesse 27 üliõpilast (2015/2016 - 27) üliõpilast). Laekunud taotluste läbivaatamine ja lähtetoetuste maksmine Apteekrid ei ole toetust taotlenud. Eriarsti toetust maksti 2016. aastal 7 inimesele. noortele arstidele ja apteekritele. Investeerimine pädevuskeskuste taristusse võrgustamise vt 5.4.8 ja 5.4.9 toetamiseks Toetuse andmine pädevuskeskuste ehitamiseks. Tegevused jätkuvad 2017. aastal Toetuse andmine pädevuskeskuste ehitamiseks. Tegevused jätkuvad 2017. aastal E-tervise strateegia 2020 rakenduskava koostamine aastateks 1. Digiregistratuuri prototüüp on valminud. 2017. aasta kevadel esitati 2017-2020. rahastustaotluse arenduseks, positiivse otsuse korral algatame juba ette valmistatud 2016. aasta tegevused: hanked ning arendus algab 2017 sügisel. 1. Digiregistratuuri ja digisaatekirjade teenuste arenduste 2. Jämesoolevähi skriiningu moodul on valmis. Koliskoopia protokollid on veel valmimine 2017. aastal. 2016. aastal täpsustatakse arendamisel. Teenus ise on kasutusel. digiregistratuuri ja digisaatekirjade skoop ning arendatakse TIS 3. E-kiirabi tarkvaras on parandatud kasutusmugavust. Testimisel on kiirabi mobiilse keskteenus. töökoha liides pildipangaga. 2. Vähi sõeluuringute registri (VSR) jämesoolevähi skriiningu 4. Raviarved avalikustatud alates aprill 2016, teenus on suure kasutajate arvuga. mooduli arendamine. 5. RA menetlusinfosüsteemi arenduseks tehti analüüs ning rahastust taotlesime 2017 3. E-kiirabi juurutamine. aasta kevadel struktuurfondidest. TA menetlussüsteemi rahastustaotlust valmistame 4. Raviarvete avalikustamine patsientidele – patsiendiportaalis ette 2017 sügiseks. ravijuhtude maksumuse kuvamise arendamine. 6. Analüüs ja kontseptsioon koostatud, taotleme rahastust arenduseks 2017 SF 5. TA ja RA menetlusinfosüsteemide uuendamine. sügisel 6. Tervise infosüsteemi (TIS) sündmuspõhisteks 7. Keskne TIS teenus valmis kasutamiseks alates juuli 2016, TTOd arendavad veel andmevahetusteks uue arhitektuuri analüüsi ja kontseptsiooni oma infosüsteeme andmete edastamiseks koostamine. 8. - 7. E-immuniseerimispass – kajastatud III valdkonna punktis 9. Vastusündinute automaatne registreerimine toimib 3.4.9. 10. - 8. Doonoriregister – kajastatud punktis 5.4.14. 9. Vastsündinute perearsti nimistusse registreerimine – kajastatud punktis 5.2.1. 10. Patsiendi volituste, nõusoleku ja tahteavalduste õigusliku analüüs – kajastatud punktis 5.1.2. Toetatavate tervisekeskuste projektide valimine, investeeringute Investeeringute kava kinnitati valitsuses 207. aastal - esmatasandi tervisekeskuste kava koostamine. rajamise 59 projekti ning esimesed 15 tervisekeskust peavad tööd alustama juba 2018. aastal. Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning Sotsiaalministeerium jätkas rahastamist geeniproovide säilitamiseks. innovatsiooni strateegia 2015–2020 „Teadus ja innovatsioon tervise teenistusse”: 2016. a alguses alustab tööd Terviseala teaduse ja innovatsiooni nõukogu, kes hakkab ministeeriumi seoses HTM toetab institutsionaalse uurimistoetuse Eesti Genoomikakeskust toetas 2016.aastal HTM tuumiktaristu toetusmeetmest 73 tuumiktaristutoetuse meetmest Eesti Genoomikakeskust (Eesti 402 euroga. Genoomikakeskus hõlmab Eesti Biokeskuse tuumiklaborit ja TÜ Eesti Geenivaramu infrastruktuuri). Oktoobris 2016 kinnitas Vabariigi Valitsus riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava. Kavasse kanti ka kaks tervisevaldkonnaga seotud objekti: 1) Eesti Genoomikakeskus - toetus 1 817 148 eurot (taotleja TÜ, partner Eesti Biokeskus). 2) Kliiniliste teadusuuringute üksuse väljaarendamine - toetus 2 137 126 eurot (taotleja TÜ, partnerid SA Tartu Ülikooli Kliinikum, EMÜ). Doonorluse edendamiseks tehtavate tegevuste kokkuleppimine 2016. a jätkus immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse rahastamine. vereteenistuse ekspertkomisjonis ja nende tegevuste rahaline Referentlaboris analüüsiti kokku 1788 isiku vereproove, millele tehti kokku 14 600 toetamine. Lepingu sõlmimine referentlaboriga ning teenuse uuringut. Teenuse maht kasvas võrreldes varasemate aastatega umbes 20%. osutamise järelevalve. Teenuse kogumaksumus oli 99 888 eurot. 2016. a toetati doonorluse edendamist 16 Standarditakse sõnumid andmevahetuseks doonorite 720 euroga, millega toetati teenekatele doonoritele teenetemärgi kujundamist ja mooduliga, alustatakse kesksüsteemi arendustega. tellimist, kooliõpilastele suunatud õppematerjali kaasajastamist ja doonoripäevadel Valmistatakse ette vajalikud õigusruumi muudatused (seotud telkide paigaldamise ja hooldusteenuse ostmist. punktiga 5.4.11).  Keskmine kiirabi kohalejõudmise aeg C (charlie) ja D (delta) prioriteediga kutsete korral linnapiirkonnas 2014. aastal oli 8,9 minutit ja A (alfa) ja B (bravo) prioriteediga kutsete korral 13,1 minutit. Keskmine kiirabi kohalejõudmise aeg C (charlie) ja D (delta) prioriteediga kutsete korral maapiirkonnas 2014. aastal oli 12,9 minutit ja A (alfa) ja B (bravo) prioriteediga kutsete korral 14,5 minutit. Kiirabi varustuse nõuete ja kiirabi tööpõhimõttete 2016. aastal koostati TTKS muutmise seaduse välja töötamise kavatsus (VTK), mis kaasajastamine. läbis aasta lõpus majasisese kooskõlastusringi ning 2017. a liikus EIS-i. VTK eesmärgiks on reguleerida kiirabi välijuhtimine pääste- ja teistel suursündmustel. Eelnõu rakendusaktide raames kaasajastatakse mh ka kiirabi personali pädevuse ja varustuse nõudeid ning koostööd häirekeskuse, päästeameti, politsei ja haiglatega. Eelnõude väljatöötamisega jätkatakse 2017. aastal Tervishoiualaste hädaolukordade regulatsiooni kaasajastamise 2017. aasta veebruaris saatis SoM kooskõlastusele TTKS muutmise seaduse VTK, menetlemine koostöös SiMga. milles käsitletakse tervishoiusüsteemi juhtimist paljude kannatanutega suurõnnetuse korral. 1. Halduslepingu Lisa 3 on sõlmitud ja igakuine rahastamine Igakuine kiirabi rahastamine on korraldatud, kiirabi halduslepingute täitmine on korraldatud. jälgitud, olulise püsiasustusega väikesaartel kiirabiteenuse korraldamine on täidetud, 2. Kiirabi halduslepingute täitmise jälgimine. telemeditsiinilse arstliku konsultatsiooni tagamine on korraldatud, e-kiirabi osas 3. Kiirabiteenuse kättesaadavuse analüüsimine. jätkuvad arendustegevused. Kiirabiteenuse kättasaadavust on analüüsitud. 4. Olulise püsiasustusega väikesaartel kiirabiteenust toetavate teenuste korraldamine. 5. Telemeditsiinilise kiirabiteenuse arendamine. 6. E-kiirabi lahenduse korraldamine. 1. Varu hoidja(te)ga on sõlmitud lepingud. Varu hoidja(te)ga on kehtivad lepingud, varude hoidmine ja uuendamine käib 2. Tegevusvarude vajaduspõhised planeerimispõhimõtted on vastavalt lepingule. Tegevusvaru seisust on olemas ülevaade. Tegevuvarude kirjeldatud ja vajadusel uuendatud. vajaduspõhised planeerimisvõtted on kirjeldatud. 3. Varude vajaduspõhine nomenklatuur ja kogused on kindlaks määratud ja vajadusel uuendatud. Koostöös teenuseosutajatega ühisõppuste korraldamine (sh Ühisõppus Railex on edukalt läbi viidud (lauaõppusel osalesid SA Ida-Viru stsenaariumide kirjutamises osalemine). Planeeritud 1 Keskhaigla, SA Narva Haigla ja kiirabi, AS Rakvere Haigla, AS Karell Kiirabi, Politsei- regionaalne õppus koos Päästeameti ja Ida-Viru Keskhaiglaga. ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Terviseamet). Õppuse protokoll ja hindamisraportid on esitatud, kokkuvõtted on tehtud.  2015. a planeeritud 2015. a tegelikud Eesmärgid / Indikaatorid / Valitsemisalad Baastase (2011) Täitmine summa kulud rak.plaanis AE 1 Sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises /eelarve kokku, sh valitsemisalad 5 656 655 4 286 188 sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 5 656 655 4 286 188 sh Rahandusministeerium valitsemisala 0 0 Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikust. Allikas: Statistikaamet ja Haigekassa 93,0% 94% (2015) Suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid (isikute osakaal, kelle ekvivalentsissetulek on madalam kui 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaan). Allikas: Statistikaamet 17,5% (2010) 21,6% (2014) Laste vaesusrisk (allpool vaesuspiiri elavate kuni 15-aastaste laste osakaal) Allikas: Statistikaamet 19,4% (2010) 19,2% (2014) Pikaajaliste (üle 12 kuu) töötute osatähtsus tööjõus Allikas: Statistikaamet 7,1% 2,4% (2015) Suitsiidide suremuskordaja 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet ja Tervise Arengu Instituut 16,3 14,8 (2015) AE 2 Laste ja noorte suremus ning psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu /eelarve kokku, sh valitsemisalad 29 436 493 28 691 513 sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 1 732 493 1 674 513 sh Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 0 0 sh Eesti Haigekassa 27 704 000 27 017 000 Imikusuremuskordaja (alla 1-aastaste laste surmade arv aastas 1000 elussündinu kohta). Allikas: Statistikaamet 2,5 2,5 (2015) 0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja 100 000 elaniku kohta. Allikas: Statistikaamet 37,0 36,2 (2015) 0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja vigastuste, mürgistuste, õnnetusjuhtumite tõttu 100 000 elaniku kohta. Allikas: Statistikaamet 15,8 13,3 (2015) 1–19-aastaste laste ja noorte psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumuskordaja 100 000 elaniku kohta. Allikas: Tervise Arengu Instituut 1987 2092 (2014) Oma tervist väga heaks hindavate 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut, HBSC 29,3% (2009/2010) 33,2% (2013/2014)  Osaliselt või täielikult rinnapiimatoidul olevate 6 kuu vanuste imikute osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut 55,3% 68,0% (2014) AE 3. Elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud /eelarve kokku, sh valitsemisalad 4 376 911 3 344 188 sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 3 461 170 2 390 615 sh Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 0 0 sh Maaeluministeeriumi valitsemisala 915 741 953 573 Suremus hingamiselundite haigustesse 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet ja Tervise Arengu Instituut 31 40,5 (2015) Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta Allikas: Tööinspektsioon ja Statistikaamet 3,1 2,5 (2015) Tööõnnetuste tagajärjel kaotatud tööpäevade arv 100 hõivatu kohta Allikas: Haigekassa ja Statistikaamet 16,7 21,4 (2015) Töö mõju tervisele – hõivatute osakaal, kes arvavad, et nende töö halvendab nende tervist Allikas: European Working Conditions Survey 43,5% (2009) 43,5% (2010) Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Terviseamet 340 194,8 (2015) Nõuetele vastava joogiveega varustatud elanikkonna osakaal Allikas: Terviseamet 72% 98% (2015) Astma diagnoosi/ravi saanute osakaal 16–64-aastaste hulgas Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisekäitumise uuring 2,7% (2010) 3,0% (2014) Peenosakeste (PM10) aastakeskmine kontsentratsioon Eesti linnade välisõhus (μg/m³) Allikas: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus 14,6 17,9 (2015) 2-aastaste laste hõlmatus leetrid-mumps-punetised (MMR) immuniseerimisega Allikas: Terviseamet 93,9% 93,2% (2015) AE 4. Rahvastiku kehaline aktiivsus on suurenenud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud /eelarve kokku, sh valitsemisalad 37 314 822 41 041 678 sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 18 428 734 21 040 447 sh Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 14 422 194 16 099 659 sh Justiitsministeeriumi valitsemisala 0 178 342 sh Kaitseministeeriumi valitsemisala 16 000 0 sh Kultuuriministeeriumi valitsemisala 1 469 151 1 579 151 sh Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 316 000 307 000 sh Maaeluministeeriumi valitsemisala 1 061 923 1 131 078 sh Siseministeeriumi valitsemisala 782 820 0 sh Eesti Haigekassa 818 000 706 000 16–64-aastaste ülekaaluliste inimeste osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 31,7% (2010) 32,5% (2014)  16–64-aastaste rasvunud inimeste osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 16,9% 19,5% (2014) Ülekaaluliste kooliõpilaste osakaal. Allikas: Haigekassa koolitervishoiu aruanded 10,5% 11,7% (2015) Uute HIV-nakkuse juhtude arv 100 000 elaniku kohta. Allikas: Terviseamet 27,6 20,5 (2015) HIV-sse nakatunud rasedate osakaal kõigist rasedatest. Allikas: Terviseamet, Tervise Arengu Instituut 0,5% 0,8% (2014) Illegaalseid narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut, ESPAD uuring 32% 32% (2011) Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 85 65,7 (2015) Joobes juhtide osalusel toimunud õnnetustes hukkunute arv. Allikas: Maanteeamet 14 14 (2015) Südame-veresoonkonnahaigustesse surnud alla 65-aastaste arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 94 82,3 (2015) Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate 16–64-aastaste isikute osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 36,3% 36,7% (2014) Absoluutalkoholi tarvitamine liitrites elaniku kohta aastas Allikas: Konjunktuuriinstituut 10,2 8,7 (2015) 16–64-aastaste igapäevasuitsetajate osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 26,2% 22,1% (2014) Tuberkuloosi esmashaigestunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tuberkuloosiregister 19,8 12,8 (2015) AE 5 Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu /eelarve kokku, sh valitsemisalad 995 638 779 1 054 678 115 sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 64 294 675 93 481 053 sh Eesti Haigekassa 914 064 000 943 956 000 sh Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 17 280 104 17 241 062 Arstide arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 323 349 (2015) Õendusala töötajate arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 640 699 (2015) Arstiabi kvaliteediga üldiselt või väga rahul olijate osakaal Allikas: Sotsiaalministeerium, „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile” 72,4% 73,2% (2015) Arstiabi kättesaadavust heaks või väga heaks pidanute osakaal Allikas: Sotsiaalministeerium, „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile” 51,4% 42,5% (2015) Leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu kogukuludes Allikas: Tervise Arengu Instituut 17,6% 23,8% (2014) Rakendusplaani eelarve / kulud kokku 1 072 423 660 1 132 041 681  2015. a. planeeritav 2015. a. tegelik Eesmärgid / Meetmed summa kulu rak.plaanis AE 1 Sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises / eelarve kokku, sh meetmed 5 656 655 4 286 188 M 1 Ebavõrdsuse vähendamine tervises läbi sotsiaal-majanduslike mõjurite 0 0 M 2 Rahvatervise valdkonna arendamine ja kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel 549 200 548 088 M 3 Inimeste vaimse tervise toetamine 5 107 455 3 738 099 AE 2 Laste ja noorte suremus ning psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu / eelarve kokku, sh meetmed 29 436 493 28 691 513 M 1 Reproduktiiv- ja imikute tervise edendamine 3 311 193 2 617 497 M 2 Eelkooliealiste laste tervise edendamine 21 719 500 21 657 361 M 3 Kooliealiste laste ja noorte tervise edendamine 4 405 800 4 416 655 AE 3. Elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud / eelarve kokku, sh meetmed 4 376 911 3 344 188 M 1 Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine 865 741 899 965 M 2 Tervist toetava õpikeskkonna arendamine ja õpikeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine 0 0 M 3 Tervist toetava töökeskkonna arendamine ja töökeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine 491 400 617 549 M 4 Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje korraldamine 3 019 770 1 826 674 AE 4. Rahvastiku kehaline aktiivsus on suurenenud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud / eelarve kokku, sh meetmed 37 314 822 41 041 678 M 1 Rahvastiku kehalise aktiivsuse suurendamine 2 485 063 3 394 752 M 2 Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine 15 956 579 16 689 982 M 3 Alkoholist tingitud kahjude vähendamine tervisele ja ühiskonnale 866 996 628 672 M 4 Tubakast tingitud tervisekahjude vähendamine tervisele ja ühiskonnale 426 872 428 012 M 5 Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine, vähendamine ning kahjude vähendamine tervisele ja ühiskonnale 1 936 175 1 940 165 M 6 Vigastuste ennetamine ja vähendamine 1 008 820 239 000 M 7 Uute nakkusjuhtude ennetamine ja püsiva langustendentsi saavutamine HIV/AIDSi levikus 13 817 362 17 146 994 M 8 Elanikkonna kaitsmine tuberkuloosi nakkuse eest 816 955 574 101 AE 5 Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu / eelarve kokku, sh meetmed 995 638 779 1 054 678 115 M 1 Patsientide õiguste kaitse, tervishoiuteenuste ohutuse ja kvaliteedi tagamine 111 585 154 125 420 520 M 2 Ühiskonna ootustele ja vajadustele vastava esmatasandi tervishoiu sh õendus- ja ämmaemandusabi tagamine 119 936 274 121 213 936 M 3 Eriarstiabi ja haiglavõrgu korraldamine tagamaks vajaduspõhised, kvaliteetsed ja kättesaadavad eriarstiabi teenused 553 578 069 566 496 454 M 4 Piisavate ressursside tagamine tervishoiusüsteemi toimimiseks (motiveeritud ja pädevaid töötajaid, optimaalne rahastamine ning kaasaegne infrastruktuur, ohutud, kvaliteetsed ja kättesaadavad ravimid veretooted ja meditsiiniseadmed) 174 067 612 205 691 262 M 5 Valmisoleku tagamine tervishoiualasteks hädaolukordadeks ning kättesaadava kiirabi osutamiseks 36 471 670 35 855 943 Rakendusplaani eelarve / kulud kokku 1 072 423 660 1 132 041 681 Eesmärgid / Indikaatorid / Valitsemisalad Baastase (2011) AE 1 Sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sh Rahandusministeerium valitsemisala Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikust. Allikas: Statistikaamet ja Haigekassa 93,0% Suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid (isikute osakaal, kelle ekvivalentsissetulek on madalam kui 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaan). Allikas: Statistikaamet 17,5% (2010) Laste vaesusrisk (allpool vaesuspiiri elavate kuni 15-aastaste laste osakaal) Allikas: Statistikaamet 19,4% (2010) Pikaajaliste (üle 12 kuu) töötute osatähtsus tööjõus Allikas: Statistikaamet 7,1% Suitsiidide suremuskordaja 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet ja Tervise Arengu Instituut 16,3 AE 2 Laste ja noorte suremus ning psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sh Eesti Haigekassa Imikusuremuskordaja (alla 1-aastaste laste surmade arv aastas 1000 elussündinu kohta). Allikas: Statistikaamet 2,5 0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja 100 000 elaniku kohta. Allikas: Statistikaamet 37,0 0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja vigastuste, mürgistuste, õnnetusjuhtumite tõttu 100 000 elaniku kohta. Allikas: Statistikaamet 15,8 1–19-aastaste laste ja noorte psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumuskordaja 100 000 elaniku kohta. Allikas: Tervise Arengu Instituut 1987  Oma tervist väga heaks hindavate 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut, HBSC 29,3% (2009/2010) Osaliselt või täielikult rinnapiimatoidul olevate 6 kuu vanuste imikute osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut 55,3% AE 3. Elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sh Keskkonnaministeeriumi valitsemisala sh Maaeluministeeriumi valitsemisala Suremus hingamiselundite haigustesse 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet ja Tervise Arengu Instituut 31 Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta Allikas: Tööinspektsioon ja Statistikaamet 3,1 Tööõnnetuste tagajärjel kaotatud tööpäevade arv 100 hõivatu kohta Allikas: Haigekassa ja Statistikaamet 16,7 Töö mõju tervisele – hõivatute osakaal, kes arvavad, et nende töö halvendab nende tervist Allikas: European Working Conditions Survey 43,5% (2009) Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Terviseamet 340 Nõuetele vastava joogiveega varustatud elanikkonna osakaal Allikas: Terviseamet 72% Astma diagnoosi/ravi saanute osakaal 16–64-aastaste hulgas Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisekäitumise uuring 2,7% (2010) Peenosakeste (PM10) aastakeskmine kontsentratsioon Eesti linnade välisõhus (μg/m³) Allikas: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus 14,6 2-aastaste laste hõlmatus leetrid-mumps- punetised (MMR) immuniseerimisega Allikas: Terviseamet 93,9% AE 4. Rahvastiku kehaline aktiivsus on suurenenud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisala  sh Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala sh Justiitsministeeriumi valitsemisala sh Kaitseministeeriumi valitsemisala sh Kultuuriministeeriumi valitsemisala sh Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala sh Maaeluministeeriumi valitsemisala sh Siseministeeriumi valitsemisala sh Eesti Haigekassa sh VV 16–64-aastaste ülekaaluliste inimeste osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 31,7% (2010) 16–64-aastaste rasvunud inimeste osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 16,9% Ülekaaluliste kooliõpilaste osakaal. Allikas: Haigekassa koolitervishoiu aruanded 10,5% Uute HIV-nakkuse juhtude arv 100 000 elaniku kohta. Allikas: Terviseamet 27,6 HIV-sse nakatunud rasedate osakaal kõigist rasedatest. Allikas: Terviseamet, Tervise Arengu Instituut 0,5% Illegaalseid narkootikume proovinud 15–16- aastaste osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut, ESPAD uuring 32% Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 85 Joobes juhtide osalusel toimunud õnnetustes hukkunute arv. Allikas: Maanteeamet 14 Südame- ja veresoonkonna-haigustesse surnud alla 65-aastaste arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 94 Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate 16–64-aastaste isikute osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 36,3% Absoluutalkoholi tarvitamine liitrites elaniku kohta aastas Allikas: Konjunktuuriinstituut 10,2 16–64-aastaste igapäevasuitsetajate osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 26,2%  Tuberkuloosi esmashaigestunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tuberkuloosiregister 19,8 AE 5 Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sh Eesti Haigekassa sh Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Arstide arv 100 000 elaniku kohta. Allikas: Tervise Arengu Instituut 323 Õendusala töötajate arv 100 000 elaniku kohta. Allikas: Tervise Arengu Instituut 640 Arstiabi kvaliteediga üldiselt või väga rahul olijate osakaal. Allikas: Sotsiaalministeerium, „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile” 72,4% Arstiabi kättesaadavust heaks või väga heaks pidanute osakaal. Allikas: Sotsiaalministeerium, „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile” 51,4% Leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu kogukuludest. Allikas: Tervise Arengu Instituut 17,6% Tegevuskava eelarve kokku Eesmärgid / Meetmed 2016. a. planeeritav summa rak.plaanis AE 1 Sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises / eelarve kokku, sh meetmed 1 683 413 M 1 Ebavõrdsuse vähendamine tervises läbi sotsiaal-majanduslike mõjurite 0 M 2 Rahvatervise valdkonna arendamine ja kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel 523 000 M 3 Inimeste vaimse tervise toetamine 1 160 413 AE 2 Laste ja noorte suremus ning psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu / eelarve kokku, sh meetmed 31 395 486  M 1 Reproduktiiv- ja imikute tervise edendamine 2 848 986 M 2 Eelkooliealiste laste tervise edendamine 23 682 500 M 3 Kooliealiste laste ja noorte tervise edendamine 4 864 000 AE 3. Elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud / eelarve kokku, sh meetmed 4 648 682 M 1 Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine 746 978 M 2 Tervist toetava õpikeskkonna arendamine ja õpikeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine 0 M 3 Tervist toetava töökeskkonna arendamine ja töökeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine 713 934 M 4 Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje korraldamine 3 187 770 AE 4. Rahvastiku kehaline aktiivsus on suurenenud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud / eelarve kokku, sh meetmed 21 746 568 M 1 Rahvastiku kehalise aktiivsuse suurendamine 2 554 233 M 2 Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine 1 412 248 M 3 Alkoholist tingitud kahjude vähendamine tervisele ja ühiskonnale 807 675 M 4 Tubakast tingitud tervisekahjude vähendamine tervisele ja ühiskonnale 175 935 M 5 Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine, vähendamine ning kahjude vähendamine tervisele ja ühiskonnale 1 905 585 M 6 Vigastuste ennetamine ja vähendamine 0 M 7 Uute nakkusjuhtude ennetamine ja püsiva langustendentsi saavutamine HIV/AIDSi levikus 14 067 892 M 8 Elanikkonna kaitsmine tuberkuloosi nakkuse eest 823 000 AE 5 Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu / eelarve kokku, sh meetmed 1 031 322 631 M 1 Patsientide õiguste kaitse, tervishoiuteenuste ohutuse ja kvaliteedi tagamine 130 946 412  M 2 Ühiskonna ootustele ja vajadustele vastava esmatasandi tervishoiu sh õendus- ja ämmaemandusabi tagamine 126 126 274 M 3 Eriarstiabi ja haiglavõrgu korraldamine tagamaks vajaduspõhised, kvaliteetsed ja kättesaadavad eriarstiabi teenused 577 751 679 M 4 Piisavate ressursside tagamine tervishoiusüsteemi toimimiseks (motiveeritud ja pädevaid töötajaid, optimaalne rahastamine ning kaasaegne infrastruktuur, ohutud, kvaliteetsed ja kättesaadavad ravimid veretooted ja meditsiiniseadmed) 157 242 745 M 5 Valmisoleku tagamine tervishoiualasteks hädaolukordadeks ning kättesaadava kiirabi osutamiseks 39 255 521 Tegevuskava eelarve kokku 1 090 796 780 2016. a. planeeritav summa rak.plaanis 2016. a. tegelik planeeritav summa 1 683 413 1 706 457 1 683 413 1 706 457 0 0 31 395 486 32 441 527 1 877 986 1 950 527 29 517 500 30 491 000  4 648 682 4 032 489 3 829 704 3 115 770 0 0 818 978 916 719 21 746 568 51 915 633 17 983 852 24 219 622  0 22 801 668 45 000 45 000 0 827 632 1 464 151 1 464 151 0 342 511 1 163 483 1 355 049 0 0 860 000 860 000 230 082 0  1 031 322 631 1 082 018 441 77 037 190 71 365 290 954 240 441 983 077 441 45 000 27 575 710 1 090 796 780 1 172 114 546 2016. a. tegelik planeeritav summa 1 706 457 0 546 044 1 160 413 32 441 527  2 785 212 24 797 820 4 858 495 4 032 489 894 349 0 0 3 138 140 51 915 633 3 151 783 24 377 440 1 112 758 213 917 1 719 942 0 20 334 986 1 004 806 1 082 018 441 141 691 796  133 291 103 583 120 692 184 663 407 39 251 443 1 172 114 546  NR Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus Vastutaja (org) 1.Suitsuvaba keskkonna tagamine Inimeste kokkupuude tubakasuitsuga on vähenenud. Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 1.1 Riigi elanikkonna kaitsmiseks On kehtestatud nõuded suitsuvabade SoM üldkasutatavate hoonete kaitsevööndite rajamiseks üldkasutatavate ukseavauste ette suitsuvabade hoonete ukseavavuste ette kaitsevööndite rajamine vähemalt 3 meetrit uksest 1.2 Suitsetamine avalikes KOV-le on antud õigused suitsetamise SoM üldkasutatavates keelamiseks avalikel üritustel paikades/kohtades, nt avalikud rannad, kontserdi- ja peopaigad ning vabaõhuüritused on KOV-i reguleerida 1.3 Riigi- ja kohalike Riigi- ja kohalikud omavalitsusasutused on SoM omavalitsusasutuste muutmine suitsuvabad suitsuvabaks 1.4 Hoonetes asuvate suitsetamisalade Hoonetes asuvad suitsetamisalad on SoM kaotamine keelatud 1.5 Spetsiaalsete suitsetamisruumide Hoonetes asuvad spetsiaalsed SoM kaotamine suitsetamisruumid on kaotatud 1.6 Kodus suitsetamise vähendamiseks Inimeste teadlikkus tubakasuitsu TAI elanike teadlikkuse tõstmine tervistkahjustavats mõjust on tõusnud ja tubakasuitsu tervistkahjustavast inimeste kokkupuude tubakasuitsuga on mõjust vähenenud 1.7 Riigi poolt tagatakse korteriühistute Koolitusprogramm ja juhemdaterjalid on SoM koolitamine tulenevalt kortermajade välja töötatud sisekorraeeskirjas suitsetamisele kehtestatud piirangute kinnipidamise ja sellega seonduvate kaebuste menetlemise osas. 2.Tubakatoodete atraktiivsuse vähendamine 2.1 Tubakatoodete märgistamisel Pilthoiatused tubakatoodete märgistamisel SoM pilthoiatuste kasutusele võtmine on kasutuselevõetud 2.2 Laste ja noorte kaitsmiseks Maitsestatud tubakatoodete turustamine on SoM maitsestatud tubakatoodete, näiteks piiratud mentooli-, vanilje-, maasika- ja šokolaadimaitseliste toodete müügi piiramine 2.3 Tubakatoodete müügiedenduse Müügiedenduse keeld on tubakaseaduses SoM keelu täpsustamine: keelata täosustatud tarbijatele mistahes toodete, teenuste või kingituste jagamine 2.4 Tubakatoodete müügikohas Tubakatoodete müügikohas väljapanek on SoM väljapaneku piiramine reguleeritud 2.5 Eesti Kaupmeeste Liidu ja Juhendmaterjal on koostatud EKL, SoM Sotsiaalministeeriumi koostöös jaemüüjatele juhendi koostamine tubakatoodete müügiks. Tubakatoodete ostmisel dokumendi küsimise laiendamine kuni 30- aastastele ostjatele 3.Tubakatoodetele alternatiivtoodete turustamise reguleerimine 3.1 Teadlikkuse tõstmine vesipiibu ja Sihtgruppide teadlikkus alternatiivtoodete TAI huuletubaka kahjulikkusest eelkõige terviseohtudest on tõusnud sihtgrupiks lapsevanemad ja noored 3.2 Suitsuvabade tubakatoodete Suitsuvabdae tubakatoodete turustamine on SoM turustamise keelustamine keelustatud 3.3 Kõikide suitsetatavate tubakat Suitsetatavate tubakat mittesisaldavad SoM mittesisaldavate toodete tooted on võrdsustatud tubakatoodetega võrdsustamine tubakatoodetega (terviseohu hoiatused, maksustamine) 3.4 Suitsetamisvahendite ostmisel Suitsetamisvahendite ostmisel on SoM vanusepiirangu kehtestamine kehtestutud vanusepiirang 3.5 Tubakatoodetega sarnanevate Tubakatoodetega sarnanevate SoM alternatiivtoodete alaealistele alternatiivtoodete alaealistele turustamine ja turustamise keelamine ja tubakatoodetega sarnanevate toodete tubakatoodetega sarnanevate raklaam on keelustatud toodete reklaami keelamine  4.Tubakatarvitamise ennetamine, teavitustöö, tubakasõltuvuse ravi ja tubakast loobumise nõustamisteenused 16–64-aastaste igapäevasuitsetajate osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 4.1 Tubakatarvitamisest ja Tubakatarvitamisest ja suitsetamisest TAI suitsetamisest loobumise loobumise nõustamisteenus on ajakohane ja nõustamisteenuse arendamine ja kättesaadav parema kättesaadavuse tagamine. Teenuse parem reklaam ja teavitustöö potentsiaalsete patsientide hulgas 4.2 Nõustamisteenuse parem sidumine SoM esmatasandi tervishoiuteenustega. Perearstisüsteemi koolitused tuleb parema kättesaadavuse tagamiseks korraldada internetipõhiselt, et võimaldada ühtlustada tööd tubaka kasutamise ennetamise vallas ning siduda seda nõustamiskabinettidega 4.3 Patsientidelt tagasiside kogumise TAI süsteemi parandamine 4.4 Internetipõhise nõustamisteenuse Internetipõhine nõusatmisteenud on välja TAI väljaarendamine arendatud ja toimib nõuetekohaselt 4.5 Ühtse suitsetamisest loobumise SoM nõustamise infotelefoni loomine 4.6 Ettevalmistuse andmine ka TAI mittetervishoiutöötajatele, eriti noored noortele süsteemis, et mõjutada noori mitte hakkama suitsetama 4.7 Kooliõpilaste tubakatarvitamisega ja TAI suitsetamisega alustamise ennetamisele suunatud nõustamistöö edendamine haridusasutustes 5.Salaturu piiramine ja maksupoliitika kujundamine 5.1 Tubakatoodete aktsiisi tõstmisel tubakatoodete aktsiis tõstmisel on RaM võtta arvesse ka rahvatervise arvestatud ka rahvatervise eesmärke, eesmärke ning tubakatoodete hind tubakatoodete kättesaadavus ei ole peaks tõusma vähemalt suurenenud tarbijahinnaindeksiga samas tempos selliselt, et tubakatoodete kättesaadavus ei suureneks 5.2 Mõjutada tarbijat salasigarettidest MTA loobuma 5.3 Teavitada salakaubavedaja MTA vahelejäämisest tema tööandjat, omavalitsusüksust ja teisi isikuga seotud asutusi 5.4 Tubakatoodete hinda tõstvate RaM meetmete korral analüüsida lisavahendite vajadust ja koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga kavandada täiendavad majanduslikult põhjendatud meetmed salaturu piiramiseks 5.5 Karmistada karistusi korduvalt salakaubaga vahele jäänute suhtes, taotleda aresti kohaldamise võimalust korduvrikkujatele 5.6 Võtta süvakontrolli MTA salakaubavedamisega tegelevad isikud, et maksustada ebaseaduslikult saadud tulu 5.7 Taotleda salakaubaveoga MTA vahelejäänud ettevõtjate ettevõtluseks vajalike lubade kehtetuks tunnistamist 5.8 Taotleda salakaubaveoga MTA vahelejäänud liiduväliste riikide elanikele Schengeni alale sissesõidukeeldu 5.9 Hankida täiendavalt sõidukite ja MTA rongide läbivalgustusseadmeid salakaubaveo avastamiseks 5.10 Õpetada välja nn tubakakoerad MTA salasigarettide avastamiseks 5.11 Sätestada käitlemiseks keelatud SoM tubakatoodete suur kogus ja karistus keelatud tubakatoote suures koguses käitlemise eest 5.12 Anda Maksu- ja Tolliametile MTA järelevalvelise kontrollostu õigus 5.13 Hõlbustada süüteo vahendite MTA konfiskeerimist 6.Alaealistele tubakatoodete kättesaadavaks tegemise vähendamine 6.1 Alaealistele tubakatoodete JuM kättesaadavaks tegemise keelu täitmise järelevalve tõhustamine 6.2 Tubakatoote käitlemisel SoM vanusepiirangu rikkumise eest tõsta karistuse määra 6.3 Tubakatoote tarvitamisel, Juhendmaterjal loengu läbiviimiseks on SoM/TAI omandamisel ja omamisel alaealise koostatud poolt lisada olemasolevale karistusele loeng suitsetamise kahjulikkuse kohta 7.Monitooring 7.1 Tubaka turu, tarbimise ja kahjude Tubaka valkonna aastaraamat on koostatud TAI kohta Eestis aastaraamatu koostamine 7.2 Tubakatarvitamise valdkonna Tubakatarvitamise valdkonna uuringud on TAI uuringud läbi viidud  Kaasvastutaja 2015. aastal läbiviidud tegevused 2012. aastal ühiskondlikes ruumides ei puutunud tubakasuitsuga kokku 82,1% 16-64. aastastest elanikest, 2014. aastal 83,7% 6-64. aastastest elanikest 2012. aastal kodus ruumides ei puutunud tubakasuitsuga kokku 77,4% 16-64. aastastest elanikest ja 2014. aastal 80,5%6-64. aastastest elanikest EKL, ELL, EMOL SiM,ELL, EMOL TAI, TA Tubakavabade töökohtade loomise nõustamine (TAI pidev tegevus) TAI, TA Tubakavabade töökohade loomise nõustamine (TAI), Tubakaseaduse eelnõu koostamine (SoM) TAI, TA Tubakavabade töökohtade loomise nõustamine (TAI) SoM, SiM Viiakse läbi tubaka tarvitamise ennetamisele ja vähendamisele suunatud laiaulatuslik teavituskampaania. SiM, TA, TAI, Korteriühistute Liit Tubakaseaduse eelnõu koostamine Tubakaseaduse eelnõu koostamine MKM Tubakaseaduse eelnõu koostamine EKL, MKM, TAI Juhendmaterjali koostamise ettevalmistamine, töögrupi kokkukutsumine EKL, TAI Juhendmaterjali koostamine SoM Tubakateemalise veebilehe koostamine www.tubakainfo.ee RaM, MTA RaM, MTA Tubakaseaduse eelnõu toodete märgistamse nõuete kohta (SoM). E-sigareti maksustamise väljatöötamiskavatsus on valminud. MKM  2014. aastal oli gapäeva suitsetajate osakaal rahavstikus 22,1% (2012. aastal oli vastav näitaja 26% ja 2010. aastal 26,2% Antakse välja tubakateemaliste teavikute kordustrükid. Viiakse läbi tubaka tarvitamise ennetamisele ja vähendamisele suunatud laiaulatuslik teavituskampaania. EHK, TAI, EPS  Toimus 1 infopäev teenuse osutajatele ja 2 TLN koolitust Viiakse läbi Suitsuprii klassi konkurss. SoM, TAI Teavituskampaaniad mõjutamaks tarbijat salasigarettidest loobuma  Pidev teavitustöö MTA, PPA Laialdasem kasutamine peale ametnike väljakoolitamist PPA Vastavalt vajadusele teostatakse Narva raudtee röntgeni paigaldamine Täiendavalt soetatud tubakakoerad võetakse laialdasemalt kasutusse RaM, MTA JuM SiM, SoM, EKL Järelevalve töögrupi kokkukutsumine JuM JuM, SiM, PPA SoM Aastaraamatu koostamine (SoM) 2016 läbiviidud tegevused Kommentaarid Tegevusi ei planeeritud. Tegevusi ei planeeritud Tegevusi ei planeeritud. Tegevusi ei planeeritud Tegevusi ei planeeritud. Tubakavabade töökohtade loomise nõustamine (TAI pidev tegevus) Tubakaseaduse eelnõu koostatud ja esitatud Vabariigi Valitsusele. TAI poolt tervist edendavate töökohtade koolitused ja Tubakavabade töökohtade tervisekuu kalender teemale tähelepanu pööramiseks, loomise nõustamine (Ericsson planeeritavatest arengusuundadest informeerimiseks ning tehas, Elektrilevi, ABB tehas) tööandjate juhendamiseks. Kampaania läbiviimine kodus ja autos suitsetamise 1. Viidi läbi tubakatarvitamise vähendamiseks. vastane kampaania kolmes 30.05-30.06 toimus teavitus, mis oli suunatud suitsetamisest etapis: passiivse suitsetamise loobumisele. Kasutatud kanalid olid tele, välimeedia, internet, vastane etapp; suitsetamisest veebileht tubakainfo.ee. loobumise motivatsiooni 04.07-28.08. toimus passiivse suitsetamise vastane suurendamise etapp; kampaania (kanalid tele, raadio, välimeedia, ambient meedia), alternatiivsete tubakatoodete Kortermajades suitsetamise probleemi ja võimalike lahenduste tarvitamise vastane etapp. kajastamine (meedias ajaleheartiklid, kirjavahetused Kasutati tele- ja pöördujatega). meediareklaame, interneti- ja välismeediat. Loodud 6 trükist ja veebileht www.tubakainfo.ee. Osaletud tervist edendavate töökohtade võrgustikus töötajatele suunatud teavituspäevadel. 2.Päästeameti ennetustegevused (koolitused, kampaaniad, tuleohutuse alased kodukülastused jt) hõlmavad erinevaid tuleohutuse aspekte, sh siseruumides suitsetamise ohtlikkust. Näiteks avalikult kättesaadavas veebirakenduses www.kodutuleohutuks.ee juhitakse testi täitmisel ühe ohuallikana tähelepanu siseruumides suitsetamisele. Tegevusi ei planeeritud. Tubakaseaduse eelnõu koostatud ja esitatud Vabariigi Valitsusele. Tubakaseaduse eelnõu koostatud ja esitatud läbi EIS-i kooskõlastamisele. Tubakaseaduse eelnõu kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks Tubakaseaduse eelnõu 15.12.2016 ning võeti Riigikogu menetlusse 19.12.2016 (357 koostatud ja esitatud läbi EIS-i SE). kooskõlastamisele. Tubakaseaduse eelnõu kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks Tegevus lükkus 2016. aastasse. 15.12.2016 ning võeti Riigikogu menetlusse 19.12.2016 (357 SE). Juhendmaterjali koostamine planeeritud 2017. aastaks. Juhendmaterjali täiendamine planeeritud 2017. aastaks. Juhendmaterjali esialgne versioon on valmis, kuid edasine sõltub tubakaseaduse eelnõude vastuvõtmisest. Infomaterjalide jagamine maakondadesse: teavik 1.Koostatud tubakateemaline "Huuletubakas. Müüdid ja ohud" 18000 (E) ja 4650 (V) ja veebileht www.tubakainfo.ee. 5- "Vesipiip. Müüdid ja ohud" 15830 (E) ja 3930 (V). kuni 11-aastaste laste 7.10-04.12 toimus alternatiivsete tubakatoodete vastane vanematele suunatud kampaania (kanaliks internet). kampaania Tark Vanem Veebilehtede www.tubakainfo.ee ja www.tarkvanem.ee kodulehekülg tarkvanem.ee täiendamine. tubakatoodete mõjust lastele ja suitsetamise ennetamisest teavitusprogramm. Tubakaseaduse muutmise eelnõu, millega laiendatakse 1.Tubakaseaduse eelnõu tubakatoodetele kehtivaid nõudeid, keelde ja piiranguid ka koostatud ja esitatud Vabariigi tubakatootega seonduvatele toodetele, on kiidetud heaks Valitsusele. 2. E-sigareti Vabariigi Valitsuse istungil 15.12.2016 ning võetud Riigikogu aktsiisgiga maksutsamiseks menetlusse 19.12.2016 (357 SE)(SoM). väljatöötatud RaM on esitanud Vabariigi Valitsusele eelnõu elektrooniliste kontseptsioonidokument. sigarettide ja muude tubakaasendajate maksustamiseks aktsiisiga, mis on heaks kiidetud 07.02.2017 istungil ning võetud 07.02.2016 Riigikogu menetlusse (380 SE).  Loodud 6 erinevat trükist/kordustrükist eesti ja vene keeles: Passiivne suitsetamine, Tubakast loobumise nõustamiskabinetid on trükitud. Samuti on loodud veebis kasutamiseks ja 2016 aastal planeeritavalt trükki minevad Tubakas. Nõuanded loobumiseks, Vesipiip. Müüdid ja ohud, Huuletubakas. Müüdid ja ohud, Tubaka mõju rasedatele ja lastele. Välja antud ja levitatud kaks uut tubakateemalist teavikut : "Passiivne suitsetamine ehk viibimine tubakasuitsuga saastatud keskkonnas" ja "Loobu tubakast täna". Kordustrükiste sisu on kaasajastatud. Teavituskampaania on läbi viidud ja avatud veebileht tubakainfo.ee. Läbiviidud hankemenetluse tulemusena sõlmiti lepingud 17 tervishoiuteenuse osutajaga, kes osutavad suitsetamisest loobumise nõustamise teenust kokku 12 maakonnas üle Eesti. Kampaaniate kaudu suunatakse inimesi tubakast loobumise Perearstid ja-õed osalesid TAI kabinettidesse nõustamisele. 30.05-30.06 toimus teavitus, mis tubakast loobumise nõustajate oli suunatud suitsetamisest loobumisele. Kasutatud kanalid koolitustel. olid tele, välimeedia, internet, veebileht tubakainfo.ee. Info jagamine nõustamiskabinettide kohta www.tubakainfo.ee. Nõustamise teenust tutvustava animatsioonilisamine www.tubakainfo.ee lehele. Paberil Fagerströmi testi ja digitaalse TLN infolehe levitamine apteekidele. TAI poolt TLN teenuse protsessi ja tulemuslikkuse Tegevusi ei planeeritud hindamiseks uuringu ning patsiendi tagasiside ankeedi väljatöötamine (koolituse uuendamise ja uute teenuste planeerimiseks). Läbi viidud 2 tubakast loobumise nõustajate (TLN) kooitust (sihtgrupis perearstid, pereõed, ämmaemandad jt haiglate tervishoiutöötajad). TAI ja apteekide vaheline koostöö. Patsientide tagasiside ankeedi väljatöötamine ning uuringu Tegevusi ei planeeritud planeerimine. Uuring käivitub 01.03.2017 Alustati võimalike Eestile kohandamiseks sobivate välismaiste Vajaduse analüüs veebinõustamise programmide kaardistamisega Lisaks veebipõhise teenuse nõudluse ja sihtgrupi kaardistamise integreerimine TLN tagasiside küsitlusse. TAI poolt vajaduse ja sihtgrupi kaardistamise integreerimine Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis TLN tagasiside küsitlusse. on moodustatud tudengite tubakaennetuse aktiivgrupp. TTK tudengid osalesid tubakavastase teavituskampaania raames kolmes tervist edendavas ettevõttes (Ericsson tehas, Elektrilevi, ABB tehas) CO testimisel väljahingatavas õhus ja lühinõustamisel. Tegevusi ei planeeritud 2015 sügis alustas "Suitsuprii klass 2015-2016" ennetusprogrammi 906 klassi. Programm hetkel kestab ning lõpeb 12.03.2016. 890-st klassist lõpetas sel aastal suitsuvabana kokku 745 klassi ehk 84% kõikidest alustanud klassidest. Põhikoolide, gümnaasiumite ja kutsekoolide meeskondadele (3-7 inimest igast koolist) suunatud infopäevad teemal: uimastiennetus ja uimastitega seotud juhtumite lahendamine koolis. Tegevusi ei planeeritud Alates 01.06.2016 8% sigarettidel ja suitsetamistubakal. Toimusid avalikud kohtumised Maardu ja Lasnamäe korteriühistu juhtidega. Teavituskampaaniad kohalikus kogukonnas ja omavalitsustes: Kokku 27 teavitust. 1)printkampaania 2 päevalehes 2) süsteemne salaturu kajastus infoportaalides 3) salaturu kajastus sotsiaalmeedias. 2016. a kokku 12 teavitust. Pidev tegevus. Tegevusi ei planeeritud Riigi eelarvest eraldatud lisavahendite hangete teostamine ja planeerimine. Korduvrikkujad, kellelt trahve sisse nõuda ei saa, Tõkestati kahe kuritegeliku grupi asendatakse karistus üldjuhul arestiga. 2016. a määrati 38 tegevus ning jõustus kohtuotsus isikule aresti. (1-15-4223), kus kuritegelik ühendus vedas sigarette üle rohelise piiri. 1. 2015.a registreeriti KarS § 376 järgi tubakatoodete käitlemise korra rikkumistena 47 kuritegu. Kokku avastati 2015. aastal 14,5 milj salasigaretti. 2013–2014 aastate võrdluses salasigareti turu osa langenud ca 0,2% võrra (2013 a. 14,9 %; 2014 a. 14,7 %). Ei teostatud. Vastavalt vajadusele teostatakse. 29 juhtumit. 2016. a 8 tk. Hanked Narva röntgeniks on lõpetatud, kuid projekti lõpptähtaeg on tõenäoliselt 2017. Maantee röntgenite hange korraldatud, 2017. a jõuavad Kõik tubakakoerad on hangitud esimesed masinad. (7 tk) 2015.a avastas MTA 14 548 125 (v.e.a. -29%) ja PPA 2 049 97176 (v.e.a. -2,7%) sigaretti ning salasigareti osakaal Nielseni uuringute andmetel 15%. 4 tubakakoera atesteeriti ning lisati teenistusse. Läbirääkimised JuM-ga kontrollostu lisamiseks tubakaseadusesse. Maksu- ja Tolliametile kontrolltehingu sooritamise õiguse andmine on lisatud Vabariigi Valitsuse poolt 15.12.2016 heaks kiidetud ning 19.12.2016 Riigikogu menetlusse võetud tubakaseaduse eelnõusse (357 SE). Läbirääkimised alaealistele müügi kontrollimiseks dokumendi küsimise kohustuslikuks muutmise ja kontrollostu võimaldamise teemal. Politseiametnikele kontrollostu õiguse andmine ühes Tegevusi ei planeeritud võimalusega vajadusel kaasata vähemalt 16-aastaseid isikuid on lisatud Vabariigi Valitsuse poolt 15.12.2016 heaks kiidetud ning 19.12.2016 Riigikogu menetlusse võetud tubakaseaduse muutmise eelnõusse (357 SE). Tegevusi ei planeeritud. Toimusid arutelud rahatrahvi tühistamise ning suitsetamisest loobumise nõustamisele suunamise teemal. Analüüsitud on TubS § 47 rikkumiste praktikat ning koostöös politseiga soovitatud alaealiste tubakanõustamisele saatmist kui sotsiaalprogrammi väärteomenetluse lõpetamise alternatiivi (JuM). Aastaraamat on koostatud. Tegevusi ei planeeritud. Tegevusi ei planeeritud. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2016 läbiviimine.  Süsteem / vajalikud Jrk Baastase 2013 valdkonna tegevused 1 Pakkumise vähendamine Pakkumise vähendamisega Infovahetus oluliste partneriga on 1.1 A seotud institutsioonide operatiivne. Käivad läbirääkimised uute omavaheline riigisisene koostöö partneritega.  Infovahetus partneritega toimib. 1.2 A Rahvusvaheline koostöö Moodustatakse ja osaletakse rahvusvaheliste uurimisrühmade töös. Praegu ei ole piisavalt kaasaegseid töövahendeid ( narkootikumide Narkootikumide avastamiseks avastamiseks ja narkootikumide vajaliku tehnika olemasolu ja tarvitamise tuvastamiseks vajalikud 1.3 B töövahendite tagamine seadmed). Vahendite hankimise (röntgeniseadmed, süsteem vajab samuti muutmist. Kalleid numbrituvastussüsteemid jne) vahendeid planeerib iga amet eraldiseisvalt, mitte koostöös ja ühiste vajaduste kirjeldamisel.  Toimib regulaarne koostöö erinevate õiguskaitseasutuste vahel. Oluliselt suuremat tähelepanu pööratakse Jälitustegevus, kuritegude 1.4 B ohuhinnangus sedastatud ja enim avastamine ühiskonnaohtlikke narkokuritegusid toime panevatele üksikisikutele ja kuritegelikele ühendustele. Hetkel on narkovastase võitlusega Narkovastase võitluse personali 1.5 B tegelevat personali vähe ja erinevate tagamine vajalikus mahus ametite panus ei ole kooskõlastatud. Siseministeeriumi, Iga amet teeb eraldi täiendkoolitusi, tihe Justiitsministeeriumi ja koostöö Rahandusministeeriumi ning Sisekaitseakadeemiaga.Sisekaitseakade 1.6 C nende allaustuste ametnike emia narkoväljaõppe maht/kvaliteet ei kvalifikatsiooni tõstmise rahulda vajadusi EMTAs, Politseis, ühiskoolitused Piirivalves.  Õiguskaitseorganite koostöö ennetus-, haridus ja sotsiaalvaldkonnaga Koostöö pisteline, sõltub piirkonnast, 1.7 B vähendamaks noorte ametnike võimekusest, KOV toetusest. narkotarbijate ja narkokurjategijate riske kuritegelikuks trajektooriks Infovahetussüsteemile VAHIS on Uute psühhoaktiivsete ainete loodud õiguslik alus. Süsteem on varajase hoiatuse ja kontrolli 1.8 A aastaid informaalselt toiminud, kuid uus alla panemise infosüsteemi VAHIS teeb informatsiooni vahetamise regulaarne töö. efektiivsemaks. 1.9 C Kriminaalpoliitika mõju hindamine. Vajalik hinnata kriminaalpoliitika (narkokaristused ja kriminaalpoliitika meetmed laiemalt) viimase 15 aasta Kriminaalpoliitika mõju suundade mõju narkokaubandusele ja narkootikumide narkokaubandusele ja tarvitamisele pole käesoleva hetkeni narkootikumide tarvitamisele. süstemaatiliselt hinnatud. (2002 dekriminaliseeriti tarvitamine ja väikestes kogustes omamine, hiljem karmistati karistusi narkokaubanduses osalemise eest) 2. Universaalne ennetus Hetkel ei moodusta universaalse ennetuse tegevused ühtset Universaalse ennetuse süsteemi ennetussüsteemi. Tegemist on paljude 2.1 C kontseptsiooni väljatöötamine eraldiseisvate tegevustega, mis võivad osaliselt dubleerida üksteist ja ei saavuta soovitud mõju.  Hetkel puuduvad ülevaade ja Turvalist psühhosotsiaalset põhimõtted üldharidussüsteemi põhiste keskkonda loovate ja sekkumiste valimiseks, kohandamiseks, sotsiaalseid oskusi arendavate hindamiseks ja rakendamiseks üldharidussüsteemi põhiste (kontseptsioon). Sekkumiste eesmärgiks 2.2 C sekkumis-instrumentide on luua toetav ja turvaline kokkuleppimine, psühhosotsiaalne õpikeskkond, koordineerimine ja süsteemne kujundada riskikäitumise suhtes rakendamine taunivaid hoiakuid ning õpetada lastele sotsiaalseid oskusi. Läbi haridusasutuste pole enamusel lapsevanematel võimalust ennetusliku teave saamiseks ja vanemlike oskuste arendamiseks. Alates 2012. aastast on TAI 33 Eesti koolis viinud läbi Tõenduspõhised programmid pilootprojekti lapsevanemate teadmiste 2.3 B lapsevanematele vanemlike ja oskuste/hoiakute mõjutamiseks oskuste arendamiseks. uimastite valdkonnas. On ka mõned MTÜd (nt Perekeskus Sina ja Mina), kes projektipõhiselt ja eraklientidele vanemaharidusprogramme pakuvad. Tegevuse kaetus on praegu piiratud.  Koolieelse lasteasutuse õppekava kehtestab neli üldoskuste rühma, milles on eraldi kirjeldatud sotsiaalsed oskused ja enesekohased oskused (õpitulemused leiab nimetatud õppekava §-dest 14 ja 15). Lisaks Koolieelsetes lasteasutustes on õppekava olemasolule on TAI viinud tõenduspõhised sotsiaalsete ja läbi lasteaedade õpetajate 2.4 B emotsionaalsete oskuste täienduskoolitusi psühho-sotsiaalse programmid keskkonna kujundamiseks ja sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamiseks. Olemas on ka metoodilised materjalid. Ligi pooltes lasteaedades on rakendunud programm „Kiusamisest vaba lasteaed“ (viide http://kiusamisestvabaks.ee/) Praegu puuduvad koolisüsteemis üleriiklikult toimivad tõenduspõhised Kooli- ja klassiruumipõhised programmid. 2013/2014 õppeaastal tõenduspõhised piloteeritakse kõikides maakondades ennetusprogrammid, mis aitavad ühes koolis programmi „Kiusamisest 2.5 B lastel kooliga kohaneda alates vaba kool“, mille tõhusust hindab kooli minekust ning toimivad TLÜ. Samuti rakendub 2013. aastal sotsiaalse ja füüsilise keskkonna pilootprojektina tõenduspõhise kujundamise kaudu. kiusamisvaba kooli ehk KiVa programm.  Alates 2011. a on RÕK inimeseõpetuse ainena kohustuslik igas kooliastmes. Tegelik rakendamine pole täielikult toiminud. Aastatel 2001-2004 töötati Üldhariduskoolides pakutav välja ka nii eesti- kui venekeelsed riikliku õppekava põhine 2.6 B tavakoolide õpetajatele sotsiaalsete uimastiennetusõpe sotsiaalsete toimetulekuoskuste põhised eluoskuste kujundamiseks uimastiennetuse õpetajaraamatud. Koolidel on olemas ka 2012. aastal välja antud narkootikumide teemaline õppefilm „Mõtteaine“. Peamiselt pakuvad noorsootöö teenuseid noortekeskused (227), huvikoolid (527), noorteühingud, noortemalevad, püsi- ja projektlaagrid, noorsootööühingud, noorte osaluskogud. Noorsootöö loob palju võimalusi vajalike sotsiaalsete Võimaluste suurendamine pädevuste omandamiseks ning noore noorte loovuse arendamiseks, 2.7 B huvi ja loovuse avastamiseks, huviala omaalgatuseks ja süvitsi õppimiseks. Võimalused ühistegevuseks. mitmekülgseks arenguks ja ühistegevuseks ei ole Eestis noorte jaoks võrdsed. Vajalik on järjepidevalt pöörata tähelepanu takistustele, mis noorte ees seisavad ning kasutada rohkem noorsootöö ja noortepoliitika võimekust nende eemaldamisel.  HIVi ennetuslikud noortelt noortele metoodikal koolitused on 2013. a suunatud eelkõige väiksemate võimalustega piirkondades elavatele noortele (Lõuna-, Lääne-, Kesk-Eesti Noortelt noortele koolitus (HIV ning Lääne- ja Ida-Virumaa). Erilise ja uimastid), ja teised tähelepanu all on kutsekoolides ja HEV- 2.8 B noortevaldkonna koolides õppivad noored ja selliste ennetustegevused koolide personal. Arendatakse koolituse metoodikat ja töötatakse välja täiendatud käsiraamatut. Koolitus hõlmab uimastiennetust, sest HIV ja uimastitarbimine on üks tervik. Koolitused toetavad kooli õppekava. Olemas on veebileht narko.ee ja Uimastialase info kättesaadavus mitmed teised terviseinfot jagavad tavaelanikkonnale, 2.9 B infoportaalid. Info uuendamine on normikujundus uimastamise episoodiline, mitte regulaarne. Lugejal vastu on tihti keeruline leida uusimat infot.  Ühtse visiooni loomine ja koolitustegevus uimastiennetuse Hetkel ühtne visiooni püstitus ja 2.10 C teemadel laste ja noortega kokku koolitustegevus puudub. puutuvatele professionaalidele Varajane märkamine ja 3. sekkumisele suunamine  Vastavalt õigusaktidele peavad kõikidele eelkooliealistele lastele ja õpilastele olema vajaduse korral kättesaadavad tugispetsialistide – psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, eripedagoogi ning karjäärinõustaja ja karjäärinfospetsialisti – teenused. Erinevatele õpilasgruppidele rakendatavate tugispetsialistide teenuste sisu ja maht on erinev. Samas on teenuste vajadus ja kättesaadavus kooli Varajase märkamise tüübiti, suuruseti ja piirkondlike 3.1 B tugistruktuuri kindlustamine paiknevuste eripärast tulenevalt erinev. laste elu- ja õppekeskkondades Koolieelse lasteasutuse seaduse §-s 14 ja koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava §-s 8 on sätestatud varajase märkamise põhimõtted ja erivajadustega laste toetamine koolieelsetes lasteasutustes, välja on töötatud juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele lapse arengu hindamisest ja toetamisest, kus varajane märkamine on põhjalikult lahti kirjutatud. Toimunud on piirkondlikud koolitused sellel teemal. Laste ja noortega Praegu on mõnel ametikohal laste kokkupuutuvate spetsialistide hindamis- ja testimisjuhised ning - 3.2 B koolitamine laste ja noorte vahendid. Puudub terviklik ülevaade probleemide tuvastamiseks ning hindamisvahendite kasutamisest ja vajaduste hindamiseks. vajadusest nende järele.  Väljalangevus on Eestis kõikidel haridustasemetel ja -liikides kõrge. Kooli tasandi ja kooliväliste tugispetsialistide teenuse ebapiisav Õppenõustamise ja teiste kättesaadavus ei aita kaasa haridusliku tugiteenuste standardite ja sotsiaalse kaasatuse põhimõtete 3.3 B väljatöötamine ning koolitatud rakendamisele haridusasutustes ning ei spetsialistide võrgustiku taga kõikide õpiaste osalemist kindlustamine. võimetekohases õppes. Õppuri probleemide liiga hiline märkamine ning nende kuhjumine suurendab koolist väljalangemise tõenäosust ning hilisemaid toimetulekuraskusi. Hetkel puuduvad ühtsed standardid juhtumi korraldamiseks ja alaealiste Juhtumikorraldus alaealiste probleemide hindamiseks (k.a 3.4 B probleemidega tegelemiseks uimastiprobleemid). Samuti ei ole piisavalt personali, kes tegeleks juhtumikorraldusega.  Täiskasvanutele ambulatoorsete nõustamisteenuste, sh Praegu on teenuste kättesaadavus 3.5 B grupipõhiste nõustamisteenuste regionaalselt piiratud. olemasolu Ambulatoorsete nõustamisteenuste olemasolu Teenuse kättesaadavus on praegu väga 3.6 C lastele ja noorukitele (sh piiratud. tugigrupid) 4. Kahjude vähendamine  Kahjude vähendamise töötajatele ja spetsialistidele (sotsiaaltöötajad, süstlavahetajad jne) toimuvad Kahjude vähendamise personali koolitused. Teadmiste ja motiveerituse 4.1 B tööalane juhendamine, tase on ebaühtlane. Paljud kahjude motiveerimine ja koolitamine vähendamise süsteemi töötajad on ilma erialase hariduseta või nad on läbinud ainult lühiajalise täienduskoolituse. Eestis on 37 erinevat süstlavahetuse ja Sihtgrupi vajadustele vastava nõustamise asukohta (statsionaarsed 4.2 B süstlavahetuse ja keskused ja välitöö meeskonnad). nõustamisteenuse olemasolu Teenuse kvaliteet on ebaühtlane. Olemasolevate teenuste puhul on Uute kahjude vähendamise 4.3 C tegemist ainult süstalde ja nõelte teenuste arendamine vahetamisega.  Alates 2013.aasta septembrist käivitati Üledoosidest tingitud surmade 4.4 B üledooside ennetamise programmi ennetamise programm pilootprojekt. Sõltuvusravi ja 5. sõltuvusvastane taastusabi Vajalike õiguslike aluste Kõigil sõltuvusprobleemidega isikutele loomine ja õigusaktide suunatud narkomaaniaravi ja 5.1 B täiendamine narkomaaniaravi ja sõltuvusvastase taastusabi teenustel ei sõltuvusvastase taastusabi ole õiguslikku raamistikku. valdkonnas  Erinevate ravi, sõltuvusvastase Praegu on ravi- ja taastusabi teenused taastusabi ja 5.2 C eraldiseisvad ning ei moodusta ühtset taasühiskonnastamise teenuste süsteemi. liitmine üheks süsteemiks Opioidsõltuvuse asendusravi kättesaadavus on regiooniti erinev ja ei vasta vajadustele. Eestis on praegu tagatud ligi 700 opioidsõltuvuse Ambulatoorse asendus- ja asendusravi kohta (Tallinn, Ida- 5.3 B säilitusravi olemasolu Virumaa). Ravi kvaliteet on vahel opioidsõltlastele ebaühtlane. Antiretroviirusravi pakutakse opioidsõltuvuse asendusraviga integreeritult vaid Tallinnas.  Statsionaarse narkootikumide Teenus pakkumise maht ei vasta 5.4 B võõrutusravi olemasolu nii vajadusele. Osa olulisi teenuseid lastele kui täiskasvanutele puuduvad (nt amfetamiinisõltlaste ravi). Sõltuvusvastase taastusabi Teenuse maht ja kvaliteet ei ole 5.5 B teenuste olemasolu nii lastele piisavad. kui täiskasvanutele Psühhiaatrite, teiste erialade arstide, psühholoogide, sotsiaaltöötajate 5.6 B Praegu ei ole piisavalt personali. (täiendus)koolitamine ja motiveerimine tööks sõltuvusprobleemidega isikutega Uimastite kahjude vähendamine vanglas 5.7 A Toimuvad regulaarsed läbiotsimised ning ka suuremad operatsioonid keelatud ainete avastamiseks, toimib ulatuslik videojärelevalve, igas vanglas Narkootikumide avastamine ja on väljaõpetatud narkokoerad koos tõkestamine vanglas koerajuhtidega, kasutatakse kehaskannereid. Kontrollitakse postipakke, tõhustatud on julgeolekutööd jne. Vanglas toimib regulaarne ja põhjuslik narkotestimine. 5.8 A Praegu ei ole kondoomid, süstlad ja süstimisvarustus vanglates kättesaadavad. Kahjude vähendamise meetmetena on vanglates kasutusel info jagamine, metadoonasendusravi, HIVi, Kahjude vähendamise teenused B- ja C-hepatiidi testimine ja vanglas nõustamine ning B-hepatiidi vastu riskigruppide vaktsineerimine. Kondoomid on kättesaadavad pikaajaliste kokkusaamiste ruumides. Viimane süstimise teel vanglasisene nakatumine toimus aastal 2007. 5.9 B Sõltuvusrehabilitatsiooni osakond kinnises vanglas on mõeldud vangidele, kes tunnistavad oma sõltuvusprobleemi ning on motiveeritud sellega tegelema. See on isoleeritud vangistusüksus, kus kinnipeetavatele korraldatakse erinevaid sekkumisprogramme, mis enamasti põhinevad käitumisteoorial, rühmateraapial ja individuaalsel tööl. Praegu asub Tartus tulemusüksus, kus Sõltuvusvastase taastusabi on 174 kohta, ning see on jaotatud nelja osakonnad sõltlaste sektsiooni. Samuti on taasühiskonnastamiseks sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnad vanglates Viru Vanglas (16 noorte ja 20 täiskasvanute kohta) ning Harku ja Murru Vanglas (8 kohta). Praegu on probleem selles, et lühiajaliste karistusega vangidel ning vahistatutel on võimalused oma sõltuvusprobleemiga tegelemiseks piiratumad, sest neid sõltuvusrehabilitatsiooni osakondadesse ei paigutata. 5.10 A Vanglates toimub uimastite kuritarvitamise esmane võõrutusseisundi ravi tavaliselt mitteopiaatsete ravimitega meditsiiniosakonnas, kuid on võimalik viia läbi ka metadoonvõõrutusravi. Metadooniga asendusravi alustamine Asendus- ja võõrutusravi toimub ainult Tartu Vangla võimalus vanglates meditsiiniosakonnas ning seal või vabaduses alustatud ravi jätkatakse vajaduse korral teiste vanglate meditsiiniosakondade juures. Praegu on kõikidele isikutele, kellele võõrutus- või asendusravi on meditsiiniliselt näidustatud, see tagatud. 5.11 B 2011. aasta teisel poolel sai Justiitsministeeriumi algatusel alguse Eesti-Šveitsi koostööprogramm „Uimastisõltlastest süüdimõistetute ravi ja rehabilitatsioon“, mille abil leiti rahalised vahendid narkomaaniaravi rakendamiseks alternatiivkaristusena. Alternatiivkaristuse võimaldamine ja Narkomaaniaravi rakendamine soodustamine on oluline meede alternatiiv-karistusena kinnipeetavate arvu vähendamise seisukohalt. Projekti neljal tegevusaastal (2011–2014) rakendatakse ravi kuni 90 isikule. 2012. a kohaldati ravi ühele isikule. Alternatiivkaristuse toimimiseks on vajalik narkomaaniaravi ulatuse ja kvaliteedi tõus. 5.12 B Vangla tegeleb peamiselt pakkumise vähendamise meetmetega. Vangistusaeg pole sageli täidetud mõtteka tegevusega, ligipääs tööle ning vaba aja sisustamisele on piiratud. Nõudluse vähendamine Positiivsete sotsiaalsete suhete uimastite järgi vanglas hoidmine ja arendamine nii vanglas sees kui suhtluses pere ja teiste vanglaväliste isikutega, on piiratud, kuna personali suhtarv vangide arvu võimaldab tegeleda eelkõige korra tagamisega. Taasühiskonnastamise 6. teenused Hetkel ei moodusta sõltuvusravi- ja taastusabi teenusel viibivatele isikutele ja teenuse läbinutele isikutele või Taasühiskonnastamise teenuste vanglas viibivatele ja vanglast süsteemi kontseptsiooni 6.1 C vabanenud isikutele suunatud väljaarendamine ja selle taasühiskonnastamise teenused ühtset koordineerimine süsteemi. Osad teenused puuduvad või on olemasolevate teenuste vaheline koostöö nõrk.  Euroopa Sotsiaalfondist rahastatakse Sõltuvusravi ja/või taastusabi TAI poolt teenust, kuid seda vaid 2016. läbinud sõltlastele on tagatud a lõpuni (maht praegu kuni 900 isikut 6.2 B nõustamisteenused, vältimaks aastas) ning selle kättesaadavus ja tagasilangust (grupipõhine ja kvaliteet on piirkonniti erinev. Lisaks individuaalne nõustamine) on mõned MTÜ-d saanud erinevatest meetmetest selleks vahendeid. On olemas mõned projektipõhised Tööturule sisenemise võrdsed lähenemised. Pidevat spetsiaalset 6.3 B võimalused narkosõltlastele toetussüsteemi narkosõltlastele tööturule sisenemiseks ei ole. Praegu on mõned projektipõhised Juhtumikorralduse ja tugiisiku 6.4 C algatused, süsteemne lähenemine teenuste olemasolu puudub.  Sõltlaste taasühiskonnastamise Nõrgema konkurentsivõimega toetamiseks on vajalik tagada, et nad 6.5 C inimestele õppes osalemiseks saaksid omandada kvalifikatsiooni ning tingimuste loomine hiljem end parimal võimalikul viisil tööelus teostada.  Kuhu tuleb liikuda Vastutaja Tegevuse seotus valdkondlike aastaks 2018 /d arengukavadega SIM Jätkuv koostöö hoidmine ja arendamine. Suurim tähelepanu on suunatud enim surmavaid üledoose „Rahvastiku tervise arengukava ja muid probleeme (RTA) 2009-2020“, tulevikus STAK põhjustavatele ainetele. Oluliselt on tõhustunud ka alaealistega seotud infovahetus. Jätkuv koostöö hoidmine ja arendamine. Tagatud on paindlik ja SIM RTA 2009-2020, tulevikus STAK probleemipõhine bilateraalne ja multilateraalne koostöö. Olemas on optimaalne kogus narkootikumide avastamiseks ja narkojoobe tuvastamiseks vajalikku seadmeid. Pakkumise vähendamise süsteem on SIM RTA 2009-2020, Tulevikus STAK koondanud tehnoloogilised vajadused ja teinud ühishankeid, toimub vajaliku tehnika ristkasutamine. Ohuhinnangust lähtuvalt toimuvad sihtsuunitlusega jälitusoperatsioonid enim üledoose põhjustavate narkootikumidega RTA 2009-2020, tulevikus STAK, kauplemise tõkestamiseks. Eesti Turvalisuspoliitika põhisuunad Jälitusoperatsioonide mahu SIM aastani 2015 (TPPS), suurenemine peab olema Kriminaalpoliitika arengusuunad vastavuses pakkumise aastani 2018. vähendamise süsteemi teiste teeuste valmisolekuga selle probleemiga tegelemisel. Ametnike arv ja kvalifikatsioonid on ametite vahel SIM*, horisontaalselt JUM, RTA 2009-2020, tulevikus STAK kooskõlastatud ja ametnike RAM töötundide arv vastab optimaalseks tunnistatud mahtudele. Iga-aastased süsteemiülesed teabevahetuse ja koostöö efektiivsemaks muutmise täiendkoolitused SIM*, Sisekaitseakadeemias (osa Lähenemine puudub senistes JUM, võtavad PPA, EMTA, RA, arengukavades, tulevikus STAK RAM EKEI)Sisekaitseakadeemia narkoväljaõppe maht/kvaliteet rahuldab vajadusi EMTAs, Politseis, Piirivalves. Koostöö on süsteemne ja üleriiklik, SIM* / õiguskaitseorganitel on SOM / ühtsed ja tõhusad RTA 2009-2020, tulevikus ka STAK. HTM / protseduurireeglid JUM võrgustikutööks sotsiaalvaldkonnaga. Varajase hoiatuse süsteemile on loodud õiguslik alus, mis reguleerib ametkondadevahelise informatsiooni vahetamist uutest psühhoaktiivsetest ainetest, selle informatsiooni kogumist SOM RTA 2009-2020 varajase hoiatuse andmebaasi ning informatsioonile ligipääsetavuse õigusi. Riigisisene varajase hoiatuse süsteem rakendatakse hiljemalt 01.01.2014. On läbi viidud põhjalik mõjude hindamine. Tulemuste põhjal on täpsustatud kriminaalpoliitikat.Vastava Kriminaalpoliitika arengusuunad lt vajadusele toimub JUM/ SIM aastani 2018, tuleviks STAK kriminaalpoliitika mõjude hindamine. Esimene hindamine viikase läbi 2014. aastal. Ohuhinnangu koostamine iga-aastaselt. SIM, Universaalse ennetuse JUM, tegevused moodustavad SOM, Laste ja perede arengukava 2012-2020 ühtse ja koordineeritud HTM süsteemi läbi valitsusalade. ühisvastut us. Eesti üldharidussüsteemi integreeritakse tõenduspõhised sekkumised. Sekkumiste tulemusel on haridusasutuste psühhosotsiaalne keskkond toetav ja turvaline, laste hoiakud on riskikäitumise HTM Eesti elukestva õppe strateegia 2020 suhtes taunivad ning lapsed oskavad oma tervise eest hoolt kanda, riske hinnata ning läbimõeldud otsuseid vastu võtta. Toimub ka tõenduspõhiste programmide rakendamise seire ja hindamine. Lapsevanematel on erinevate teenuste ja meetodite kaudu ligipääs eestikeelsele ja venekeelsele kvaliteetsele, tõenduspõhisele vanemlike SOM* Laste ja perede arengukava 2012-2020 oskuste koolitusele. Haridusasutuste (lasteaiad ja põhikool) kaudu saavad lapsevanemad regulaarselt vajalikku ennetusalast teavet. Kõigis koolieelsetes lasteasutustes on rakendatud RTA 2009-2020, Eesti elukestva õppe tõenduspõhiseid HTM strateegia 2020 programme sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamiseks. Eesti koolisüsteemis on rakendatud vähemalt üks üleriiklikult toimiv kulutulus tõenduspõhine HTM Eesti elukestva õppe strateegia 2020 programm, mis on koolide tavapraktika osa (nt KIVA, „Kiusamisest vaba kool“ lasteaia jätkuprogramm). RÕKi on rakendatud täies mahus koos uuendatud õppematerjaliga. 2013- 2014 uuendatakse planeeritud sotsiaalsete toimetulekuoskuste HTM Eesti elukestva õppe strateegia 2020 õpetajaraamatut. Inimeseõpetuse õpetajatele on läbi viidud baaskoolitus/täiendkoolitus . Noorsootöö teenuste kättesaadavust on vaja suurendada ning Noortevaldkonna arengukava 2014- HTM noorsootöö peab aitama 2020 kaasa noorte sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel. Tõusnud on noorte ja avalikkuse teadlikkus olemasolevatest nõustamisteenustest. Noortelt noortele metoodikal HIVi ennetuslike koolituste HTM*/ RTA 2009-2020, Riiklik HIVi ja jätkumine ning metoodika SOM AIDSi strateegia aastateks 2006-2015 kasutamine laiemas, integreeritud ennetustöös (sh kõrvalejäämise ennetamine, uimasti-, alkoholi- ja tubakatarbimise ennetamine). Infoportaalid on interaktiivsed ja pidevalt uuendatavad. Kord aastas tehakse suurem norme kujundav kampaania, millega kaasnevad toetavad informeerivad tegevused, sealhulgas püsiv sotsiaalmeedia strateegia. SOM, Universaalse ennetuse RTA 2009-2020 SiM tasandil ei eristu alkoholi-, tubaka- ja uimastiennetuse programmid, keskendutakse laste üldisele kohanemisvõimele ning koostööle ja koosmõjule vanemaharidusprogrammid ega. Välja on töötatud kontseptsioon, kuidas kõik laste ja noortega töötavad organisatsioonid hakkaks nägema ja täitma enda rolli ennetuses. Erinevad laste ja noortega töötavad SIM, organisatsioonid ja JUM, RTA 2009-2020 professionaalid jagavad SOM, ühtset visiooni ennetuse HTM vajalikkusest ja teavad, kuidas nende töö ennetusse panustab. Parimate praktikate õpe ja juhendmaterjalid kaetakse baaskoolitustes. Norra finantsmeetmete programmis ja ESFi vahendite kaasabil on kavas pakkuda RTA 2009-2020, Laste ja perede tugispetsialistidele arengukava 2012-2020. Eesti SOM, täiendkoolitusi ja välja elukestva õppe strateegia 2020. HTM töötada juhendmaterjale. Seaduses mainitud: KLS, PGS §-d 37 Loodud on regionaalsed ja 47 vaimse tervise keskused (juhtumipõhine lähenemine). Praktikute, ülikoolide ja poliitikakujundajate töögrupp on välja selgitanud hindamis- ja testvahendite vajaduse. Välja on töötatud või adapteeritud hindamis- ja testvahendid vajadustest RTA 2009-2020, Laste ja perede lähtuvalt. Koolitatakse SOM*, arengukava 2012-2020 laste ja noortega kokkupuutuvaid spetsialiste ja noorsootöötajaid tuvastamaks sekkumisvajadust ja kasutama hindamis- ja testvahendeid. Õpingute katkestamise vähendamiseks, noorte haridustaseme tõstmiseks ja sobivate karjäärivalikute tegemiseks tagatakse kvaliteetne Eesti elukestva õppe strateegia õppenõustamise ja HTM 2020 eelnõu karjääriteenuste kättesaadavus lastele, noortele ja üldhariduses osalevatele täiskasvanutele piirkondlike keskuste kaudu.) On välja töötatud ühtsed standardid juhtumi korraldamiseks, kliendi SOM Laste ja perede arengukava 2012-2020 vajaduste hindamiseks KOV lastekaitsetöötajale ja kooli tugipersonalile. Läbi uute teenuste loomise ja olemasolevate laiendamise on sõltuvusprobleemidega isikutele ja nende lähedastele tagatud SOM RTA 2009-2020 mitmekülgsete individuaalsete ja grupipõhiste ambulatoorsete nõustamisteenuste kättesaadavus. Tihe koostöö laste vaimse tervise ja käitumishäiretega tegelemise struktuuriga on saavutatud. Vaimse tervise häirega laste pered saavad nõustamist ja abi, et õppida RTA 2009-2020, Laste ja Perede perekonda juhtima ning SOM arengukava 2012-2020 ennetama kõrgenenud riskiga lapse uimastisõltuvust. Käitumishäiretega lastele pakutakse rehabilitatsiooniteenuseid. On loodud tööalase juhendamise ja täiendusõppe süsteem ning see süsteem toimib. Kompetentsid on kirjeldatud ning tagatud on vastavad koolitused, stažeerimisvõimalused, intervisioonid ja muu vastavasse süsteemi SOM RTA 2009-2020 kuuluv.On kirjeldatud miinimumnõuded erineva taseme kahjude vähendamise töötaja kompetentsidele. Kahjude vähendamise teenuste töötajad on võimelised sihtgruppi nõustama ja vajalike teenusteni suunama. Kahjude vähendamise teenuste kvaliteet vastab riiklikele miinimumnõuetele. Kahjude vähendamise keskustes pakutavate teenuste valik on laienenud – kõikides keskustes SOM RTA 2009-2020 pakutakse nõustamist, sotsiaalset abi, suunatakse terviseteenuste juurde. Kahjude vähendamise teenus hõlmab ka nõustamist üledooside ennetamiseks. Lisaks süstaldele jagatakse muud süstimisvarustust: filter, vedelik, SOM RTA 2009-2020 kuumutusanum, desinfitseerimisvahend. Üledooside ja narkootikumidega seotud mürgistussurmade ennetamise programm on sihtgrupile kättesaadav (inglise keeles take home Naloxone ). Toimuvad regulaarsed sihtrühma koolitused naloksooni kasutamiseks üledoosidest tingitud surmade SOM RTA 2009-2020 ennetamiseks. Ohutu süstimise ruumide loomise vajaduse ja võimaluste analüüsi läbiviimine. Ohutu süstimise ruumide eesmärgiks on vähendada narkootikumide tarbimisest tingitud ohtu inimeste tervisele ja süstimisega seotud avaliku korra rikkumisi. Sõltuvusprobleemidega isikutele suunatud narkomaaniaravi ja SOM RTA 2009-2020 sõltuvusvastase taastusabi teenustel on kõigil õiguslik alus. Erinevate haldusalade vahelise sõltuvusravi ja sõltuvusvastase taastusabi toimimiseks on loodud ühtne kontseptsioon ja SOM RTA 2009-2020 sellele vastav õigusloome. Tagatud on narkosõltlase sujuv liikumine erinevate ravi- ja taastusabi teenuste vahel. Opioidsõltuvuse asendusravi võimalusi pakutakse regionaalselt vastavalt piirkonna vajadustele (eeldusel, et haiglavõrgu arengukava haiglatel tekib kohustus osutada rahvatervise seisukohalt olulisi teenuseid). Teenus on loodud Maardus, Pärnus ja SOM RTA 2009-2020 Rakveres. Kehtestatud on miinimumnõuded, teenuse kvaliteet vastab nõuetele. Asendusravi pakutakse integreeritult antiretroviirusraviga ja/või tuberkuloosiraviga. Neile, kellele metadoon asendusravimina ei sobi, võimaldatakse asendusravi ka buprenorfiiniga. Loodud on mitmekülgsed ja kvaliteetseid statsionaarse narkomaaniaravi võimalusi nii lastele kui täiskasvanutele (prioriteetne piirkond on Ida-Virumaa). Võõrutusravi võimalusi SOM RTA 2009-2020 peab laiendama ka Tallinnas ja Lõuna-Eestis. Tagatud on vähemalt 18 statsionaarset kohta sõltuvushäiretega laste raviks. Ka alaealiste taastusabiteenuste mahtu tuleb suurendada vähemalt 20 koha võrra. Kehtestatud on kvaliteedinõuded, teenuse kvaliteet vastab nõuetele. Alaealistele ja SOM RTA 2009-2020 täiskasvanutele pakutavate teenuste maht on suurenenud. On loodud motiveerimise ja täiendusõppe/-hariduse võimalusi õdedele, arstidele, sotsiaaltöötajatele ning psühholoogidele. SOM RTA 2009-2020 Narkomaaniaravis on psühhiaatrite kõrval rakendatud selleks eriettevalmistuse saanud teiste erialade arste. Narkootikumid ei jõua kinnipeetavate valdusesse (eeldusel, et vanad JUM RTA 2009-2020 laagertüüpi vanglad on kõik suletud). Vanglasisest HIVi nakatumist ei ole aset leidnud. HIVi testimisest JUM RTA 2009-2020 (sh kordustestimisest) keeldunute arv on alla ühe protsendi. Tagada intensiivse rehabilitatsiooniprogrammi ga hõivatus sõltuvusdiagnoosiga süüdimõistetutele, kes on motiveeritud oma sõltuvusprobleemiga JUM RTA 2009-2020 tegelema. Tagada sõltlaste rehabilitatsioon ka nendele lühiajaliste karistusega vangidele ja vahistatutele, kes on motiveeritud oma sõltuvusprobleemiga tegelema. Kõikidele isikutele, kellele võõrutus- või asendusravi on meditsiiniliselt JUM RTA 2009-2020 näidustatud, on see jätkuvalt tagatud. Tagatud on toimiv sõltuvusravi- ja taastusabi JUM / süsteem süüdimõistetud Eesti- uimastiprobleemidega Šveitsi RTA 2009-2020 isikutele, kelle vangistus koostööpr on asendatud ravi või ogramm rehabilitatsiooniga. Nõudluse vähendamiseks pakutakse kinnipeetavatele mõtestatud tegevust nii töö, õppimise kui ka vaba aja sisustamise mõttes. Vangla soosib ligipääsu legaalsetele rekreatiivsetele tegevustele ja vahenditele, et vähendada vangistusest tulenevat stressi. Vägivalla tase vanglas on JUM arengukava, Kriminaalpoliitika JUM minimaalne. Vangla arengusuunad aastani 2018 panustab kinnipeetava positiivsete sotsiaalsete suhete hoidmisesse nii vanglas sees kui väljaspool vanglat. Kinnipeetavate ja vangla personali suhted on head ning kinnipeetavate prosotsiaalne mõjutamine toimub läbi vangla personali. SOM*, Vajalikud JUM, taasühiskonnastamise SIM, teenused on sihtgrupile Hetkel ei kajastu üheski arengukavas/ KOV, kättesaadavad ja strateegias. Tulevikus RTA 2009-2020 HTM, moodustavad ühtse Töötukass süsteemi. a Sõltuvusravi ja/või taastusabi läbinud sõltlaste toetus toimib omavahel seotud teenuste SOM RTA süsteemina. Loodud on sõltlaste grupipõhised ja individuaalsed nõustamisvõimalused. Sõltlastele on vajaduspõhiselt tagatud SOM Tööhõiveprogramm 2012-2013 võrdsed võimalused tööturuteenuste saamiseks Narkosõltlastel on vajadusel tagatud SOM,* Hetkel ei kajastu üheski arengukavas/ juurdepääs JUM, SIM strateegias. Tulevikus RTA 2009-2020 juhtumiskorralduse ja tugiisiku teenusele Riigi ja kohaliku omavalitsuste koostöös: (1)pakutakse erinevaid paindlikke koolituskursusi ja aktiivset karjäärinõustamist kindlatele sihtrühmadele; (2)korraldatakse ümber täiskasvanute gümnaasiumide süsteem elukestva õppe süsteemile Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kohaselt (sh VÕTA HTM eelnõu. rakendamine keskhariduse tasemel); (3)populariseeritakse õpipoisiõppe skeemi (4) tööandjate ning sihtrühma hulgas; (5) muud sotsiaalteenused ja - toetused sidustatakse karjääri- ja tööturule naasmise õpet toetavate teenustega.  Planeeritud tegevuse Tegelik tegevuse sisaldumine sisaldumine valdkondlike valdkondlike arengukavade arengukavade rakendusplaanides rakendusplaanides Tegevused kajastuvad STAK alaeesmärgi 1 "Turvalisemad kogukonnad" poliitikainstrument nr 3: "Avaliku korra tagamine" ja Tegevus RTA rakendusplaanis alaeesmmärgi 5 "Sisejulgeoleku aastateks 2013-2016 (IV suurendamine" valdkond, meede 5, tegevus 4.5.6) poliitikainstrument 3 "Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus" all ning RTA 2013-2016 rakendusplaanis ( IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.6)  Tegevused kajastuvad STAK alaeesmärgi 1 "Turvalisemad kogukonnad" poliitikainstrument nr 3: "Avaliku korra tagamine" ja Tegevus RTA rakendusplaanis alaeesmmärgi 5 "Sisejulgeoleku aastateks 2013-2016 (IV suurendamine" valdkond, meede 5, tegevus 4.5.6) poliitikainstrument 3 "Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus" all ning RTA 2013-2016 rakendusplaanis ( IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.6) Tegevused kajastuvad STAK Tegevus RTA rakendusplaanis alaeesmmärgi 5 "Sisejulgeoleku aastateks 2013-2016 (IV suurendamine" valdkond , meede 5, tegevus poliitikainstrument 3 "Raske ja 4.5.13) organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus" all Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus STAK 4.5.13), tulevikus STAKi rakendusplaan Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV STAK valdkond, meede 5, tegevus 4.5.13) Hetkel ei kajastu üheski rakendusplaanis, tulevikus STAK i rakendusplaan Tegevus sisaldub RTA rakendusplaanis aastateks 2013- 2016 (valdkond I, meede 2, tegevus 1.2.3), tulevikus STAKi rakendusplaan Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.4) Hetkel ei kajastu üheski rakendusplaanis. Tulevikus STAK STAKi rakendusplaan Tulevikus Laste ja perede arengukava rakendusplaan 2014–2017, meede 1.1 Tulevikus Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendusplaan/õppija individuaalset ja sotsiaalset Elukestva õppe strateegia 2020 arengut toetava, õpioskusi, üldharidusprogramm. loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsitluse rakendamine kõigil haridustasemetel ja –liikides. Tulevikus Laste ja perede Laste ja perede arengukava arengukava rakendusplaan rakendusplaan 2014–2017 meede 2014–2017 meede 2.1. ja 2.2 2.2 Tulevikus Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendusplaan/õppija individuaalset ja sotsiaalset Eesti elukestva õppe strateegia 2020 arengut toetava, õpioskusi, üldharidusprogramm. loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsitluse rakendamine kõigil haridustasemetel ja –liikides. Tulevikus Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendusplaan/õppija individuaalset ja sotsiaalset Elukestva õppe strateegia 2020 arengut toetava, õpioskusi, üldharidusprogrammi. loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsitluse rakendamine kõigil haridustasemetel ja –liikides. Tulevikus Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendusplaan/õppija individuaalset ja sotsiaalset Elukestva õppe strateegia 2014- arengut toetava, õpioskusi, 2020 üldharidusprogrammi. loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsitluse rakendamine kõigil haridustasemetel ja –liikides. Tegu on Noortevaldkonna Noortevaldkonna arengukava arengukava 2014-2020 alaeesmärgi 2014-2020 rakendusplaan 1 meetme 1 tegevustega.  HTM vastutada olevad noortelt noortele koolitused riskikäitumise, sh HIV ja AIDS nakatumise, ennetamiseks kuuluvad noortevaldkonna arengukava 2014- 2020 rakendusplaani aastateks 2014- 2017 tegevuste hulka (alaeesmärk/meede 2). RTAs on viide eelnimetatud dokumendile. RTA rakendusplaan 2013- Kui kuni aastani 2014 olid noortelt 2015 noortele koolitused suunatud ainult Noortevaldkona arengukava HIV/AIDS alase teadlikkuse 2014-2020 suurendamiseks ja nakatumise ennetamiseks, siis alates 2014. aastast on need laiema eesmärgiga noorte tõrjutusriski ennetamiseks, sh turvalist seksuaalkäitumist soodustavate teadmiste, eluoskuste ja hoiakute parandamiseks. Tervis on noortevaldkonna arengukava 2014-2020 läbiv teema. Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.7) Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.8, II valdkond, meede 3, tegevus 2.3.3) Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (II valdkond, meede 3, tegevus 3.3.2), tulevikus LPA rakendusplaan 2014-2017, meede 3.2 . Tulevikus Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendusplaan Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (I valdkond, meede 3, 1.3.3 ja 1.3.4, II valdkond, meede 3, tegevus 3.3.2), Tulevikus LPA rakendusplaan 2014-2017, meede 3.2  Eesti elukestva õppe strateegia 2020 Eesti elukestva õppe strateegia õppe- ja karjäärinõustamise 2020 rakendusplaan programm. Tulevikus Laste ja perede arengukava rakendusplaan 2014- 2017 Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.9) Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (I valdkond, meede 3, tegevus 1.3.4) Laste vaimse tervise keskuse ja regionaalsete vaimse tervise keskuste loomine on Laste ja Perede arengukavas 2012-2020 (meede 3.3.) Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.8) Tegevus RTA rakendusplaanis Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV aastateks 2013-2016 (IV valdkond, valdkond, meede 5, tegevus 4.5.9) meede 5, tegevus 4.7.2) Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.9) Tegevus RTA rakendusplaanis Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV aastateks 2013-2016 (IV valdkond, valdkond, meede 5, tegevus meede 5, tegevus 4.7.2) 4.5.9) Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.2) Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.2) Tegevus RTA rakendusplaanis Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV aastateks 2013-2016 (IV valdkond, valdkond, meede 5, tegevus 4.5.9) meede 5, tegevus 4.7.2) Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.9) Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.9) Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.8) Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.12) Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.9) Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.9) Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.9) Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.10) Hetkel ei kajastu üheski rakendusplaanis, tulevikus RTA Rakendusplaan. Tegevus RTA rakendusplaanis aastateks 2013-2016 (IV valdkond, meede 5, tegevus 4.5.9) Hetkel ei kajastu üheski rakendusplaanis, tulevikus RTA rakendusplaan.  Eesti elukestva õppe strateegia 2020 Eesti elukestva õppe strateegia kutsehariduse programm ja 2020 rakendusplaan täiskasvanuhariduse programm.  Planeeritud tegevused aastal Tegevused aastal 2014 2015 PPA ja MTA narkotalituste juhtide vahel toimusid korrapärased Jätkuvad koostöökohtumised kohtumised info ja praktikate vahetamiseks ning tegevuste PPA narko- ja organiseeritud planeerimiseks. 2014 liideti PPA-s KKP ja Põhja prefektuuri kuritegevuse talituste ja MTA narkotalitused organiseeritud kuritegevuse talitustega. narkotalituse juhtide vahel. Toimib rahvusvaheline operatiivkoostöö (INTERPOL, EUROPOL, FRONTEX), töörühmades osalemine ning tagatud Tegevused jätkuvad on infovahetus ning ühisoperatsioonides osalemine, samuti on osaletud kahes rahvusvahelises uurimisrühmas (JIT). PPA-l planeeritud mitmete tehniliste vahendite PPA ja MTA narkotalituste vahel toimub tehniliste vahendite väljavahetamine. Tegevused ristkasutus. Tagatud on vajalik tehnika ja töövahendid. jätkuvad vastavalt vajadusele ja võimalustele  Operatsioonid jätkuvad. Tähelepanu on suunatud enim PPA-s toimus 14 sihtsuunitlusega operatsiooni kõigis üledoose ning kahjusid prefektuurides põhjustavatele narkootikumide leviku tõkestamisele. PPA-s KKP ja Põhja prefektuuri narkotalitused ühendatud organiseeritud kuritegevuse talitustega. Kõik üksused 100% mehitatud. Kaardistasime ametite 2013 ja 2014 aasta narkokoolitused Ametite koolituste teema arutelu SIM: Tegevuste kavandamine ESF 2014-2020 vahenditest. Eesmärgi seadmine: andme- ja teabevahetuse lahenduse loomine riskiperede ja noorte hindamiseks: politsei infosüsteemide arendamine ja ühildumisvõimaluste loomine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistriga STAR. Projekti SiM: Projekti jätkuv planeerimine tulemusena valmib andme- ja teabevahetuse lahendus, mis võimaldab eelkõige politsei ning kohaliku omavalitsuse ametnikel ja töötajatel vahetada riskiisikute informatsiooni senisest kiiremini ning tõhusamalt ning korraldada selle pinnalt efektiivsemalt juhtumit võrgustikutöös. Infovahetussüsteemile VAHIS on õiguslik alus loodud. Süsteem toimib, PPA kõigist narkoüksustest on süsteemiga Infovahetussüsteemile VAHIS on liitutud. Süsteemi paremaks toimimiseks on vaja kõigi õiguslik alus loodud. Süsteem VAHISEga seotud ametkondade suuremat panust info toimib. sisestamisel.  Hinnatakse narkokuritegude menetlus- ja karistuspraktika tulemuslikkust ning ning pakutakse välja meetmed nende efektiivsuse suurendamiseks; selgitatakse võimalusi karistamise Analüüsiti menetlus- ja karistuspraktikat narkootikumide alternatiivide kohaldamiseks. vahendamisega seotud kuritegudes, analüüs valmib 2015 Koostöös SiM-ga analüüsitakse lõpuks. narkoväärtegude menetlus- ja karistuspraktikat, et leida võimalusi nende efektiivsuse tõstmiseks. Mh analüüsitakse võimalusi karistamise alternatiivide kohaldamiseks (nt sõltuvusravile suunamine). Ettepaneku tegemine Arutelud ministeeriumitega eestvedaja leidmiseks, universaalse ministeeriumitele Riigikantselei ennetuse töörühma moodustamine ning kohtumise eestvedamiseks konseptsiooni korraldamine. Universaalse ennetuse konseptsiooni väljatöötamisel. Lähteülesande lähteülesande koostamine. Arutelud Riigikantseleiga läbitöötamine. Eestvedajas konseptsooni koostamise eestvedamiseks. kokkuleppimine. Tegevuskava koostamine.  Tallinna Ülikooli üldpädevuste hindamise uuringu põhjal luuakse koolide välishindamismudel, mille abil hinnatakse õpilaste üldpädevuste kujundamist 2014. aastal valmis Tallinna Ülikooli poolt riikliku õppekava õppeprotsessis. Hindamisvahend üldpädevuste hindamise uuring, mille eesmärgiks on riiklikus annab tagasisidet üldpädevuste õppekavas kirjeldatud üldpädevuste (sh turvalise käitumisega (sh. enesemääratluspädevus) seotud enesemääratluspädevuste) saavutamine õppetöös. saavutamise tulemuslikkuse kohta riikliku õppekava rakendamise raames ning tõstab üldpädevuste kui hariduseesmärgi olulisust õppeprotsessis tervikuna õpetaja ja koolijuhi silmis Sotsiaalministeerium koostöös Tervise Arengu Instituudiga viib Incredible Years pilootprojekti Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste raames jätkuvad lapsevanemate programmi „Riskilapsed ja noored“ raames läbi Incredible koolitused vene keelt Years vanemlusprogrammi pilootprojekti (ajavahemik 2013- kõnelevatele vanematele. 2015 2016). 2014 koolitati Incredible Years mentori poolt 15 aasta sügisel saavad koolituse grupijuhti, kellest 12 alustasid novembris veel 12-15 grupijuhti ja seejärel vanemlusprogrammide süsteemi Incredible Years on võimalik koolitustest osa eelkooliealiste laste vanematele mõeldud programmi saada eesti keelt kõnelevatel koolitustega Tallinnas, Narvas ja Tapal vene keelt kõnelevatele lapsevanematel. Paralleelselt lapsevanematele, kokku 6 lapsevanemate gruppi. Piloodi ajal viiakse läbi piloodi uuringutega on planeeritud piloteerida programmi erinevates Eesti seotud tegevused. piirkondades. 2014. aasta lõpu seisuga oli "Kiusamisest vaba lasteaed" programmiga liitunud 394 lasteaeda, mis moodustab ligikaudu 61% kõigist koolieelsetest lasteasutustest. Kiusamisest vaba lasteaed ja on ennetav metoodika, mille eesmärk on luua lasteaia ja algklasside laste vahel üksteist Programmi on plaanis laiendada arvestav ja kaasav suhe, luua kiusamist ennetav 70%-le koolieelsetesse käitumiskultuur, kus suhtutakse üksteisesse sallivalt ning lasteasutustesse. austavalt. Kus lapsed hoolivad üksteisest, kiusamise korral sekkuvad ja kaitsevad kaaslast, kes seda ise ei suuda. Lasteaias loodud head suhted on kooli minevatele lastele vajalik pagas, mis aitab toime tulla sotsiaalsete suhetega koolis. HTM osalusel moodustati "Kiusamisvastane koalitsioon", kuhu kuuluvad SA Kisamise Vastu (KiVa), MTÜ Lastekaitse Liit, Jätkub "Kiusamisvastase Tartu Ülikooli eetikakeskus ja MTÜ Noorteühing TORE. koalitisiooni" arendustöö, mille Koalitsiooni eesmärgiks on koordineerida tõenduspõhiste eesmärgiks on saavutada kiusamisvastaste programmide arendust ja levikut riigi süsteemne koordinatsioon tasandilt. erinevate kiusamisvastaste programmide vahel. Ühtlasi on 2014. aastal toetas HTM KiVa, Lastekaitse Liidu, MTÜ kavas laiendada kiusamisvastaste Noorteühing TORE, Tartu Ülikooli Eetikakeskuse programmide levikut 35%-le kiusamisvastaseid programme ja algatusi. 2014. aasta seisuga üldhariduskoolidele. on kiusamisvastased programmid 24%-s üldhariduskoolides.  Jätkub õppeprotsesside SA Innove koordineerimisel on kutsutud kokku töörühmad, nüüdisajastamise töörühmade kelle ülesandeks on nüüdisajastada õppeprotsesside kirjeldusi tegevus, korrastatakse ja muuta nad rakenduskõlblikuks, et need hõlbustaksid riikliku oppekava.ee lehel saadaval õppekava üldosas kirjeldatud pädevuste saavutamist. olevaid materjale (sh ka sotsiaalainevaldkonnas) Detailne ülevaade tegevuste tulemustest 2014. aastal on kajastatud arengukava rakendusplaani 2014-2017 aruandes 2014. aasta kohta. Olulisemad tulemused noorte loovuse arendamisel olid: 1) Programmi Erasmus+ käivitumine, mille kaudu toetati kokku 120 noorteprojekti. Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest HTM kaudu rahastatud noorteprojektid olid: 1) „Noorte tervistav ja arendav puhkus“ - Toetati 25 noorte- ja 62 projektlaagrit, milles osales 27 915 noort, sh 2377 vähemate võimalustega noort; 2) „Noortemalevad 2014“ - Eraldati toetust 41-le malevakorraldajale. Kokku osales malevates 4391 noort; 3) „Varaait vol.10“, mille eesmärgiks oli huvihariduse kaasajastamine ja mitmekesistamine - toetust said 95 huvikooli; 4) Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine“ investeeringute kava 2007–2015 täitmiseks valmis 4 objekti: 3 avatud noortekeskust (Kose, Orissaare, Suure-Jaani) ja huvikool (Tallinn); 5) Noorsootöö tugevdamiseks koolikeskkonnas viis ENTK läbi 2014. aastal läbi pilootprojekti „Hooliv klass“, mille eesmärgiks on õpetada oskusi ja pakkuda kogemusi, mis aitavad luua klassist hoolivat meeskonda, tõsta noorte õpimotivatsiooni, koolirõõmu, ennetada koolikiusamist ja koolist väljalangevust jpm. Detailne ülevaade tegevuste tulemustest 2014. aastal on kajastatud noortevaldkonna arengukava rakendusplaani 2014- 2017 aruandes 2014. aasta kohta. 2014. aastal algatati noortelt noortele koolituste kontseptsiooni Vähemate võimalustega noortele, väljatöötamine koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse ja SA eriti NEET noortele üle-Eestilise Archimedes Euroopa Noored Eesti bürooga. Koolituste tugisüsteemi väljatöötamine sihtgrupiks on kuni 26-aastased noored ning noorsootöötajad/noortejuhid. Kavandatavad koolitused toetavad kooli õppekava. www.narko.ee veebi täiendamine ning infomaterjalide kordustrükkide väljaandmine. Valmis eestikeelne trükis "Lastevanematele uimastitest". Vene keeles trükise www.narko.ee infot täiendati jooksvalt. Lastevanematele "Lastevanematele uimastitest" suunatud teavitus programm Tark Vanem vanemlike oskuste väljaandmine. Tark Vanem arendamiseks lastega uimastitest ja sõltuvusest rääkimisel. kampaania jätkuv läbiviimine, keskendudes alkoholi ja tubaka suunale. EMP programmi „Riskilapsed ja –noored“ raames valmisid Laste ja noorte valdkondadeülese tugisüsteemi väljaarendamise lähtealused. Valmis juhendmaterjal "Soovitused uimastiennetuseks ja uimastitega seotud juhtumite lahendamiseks koolis". Valmis "Laste vaimse tervise integreeritud teenuste kontseptsiooni alusanalüüs".Tegevus osaliselt seotud punkti 2.1 elluviimisega.  2015. aasta esimeses kvartalis valmis Laste vaimse tervise integreeritud teenuste kontseptsiooni alusanalüüs Programmi "Rahvatervis" raames loodud 4 vaimse tervise (http://www.sm.ee/sites/default/fi keskust (SA Tallinna Lastehaigla (Harjumaa), SA Tartu les/content- Ülikooli Kliinikum (Lõuna-Eesti), SA Pärnu Haigla editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_o (Pärnumaa), SA Tartu Ülikooli Kliinikum (Ida-Virumaa) igused_ja_heaolu/laste_vaimse_t ervise_alusanaluus_lopparuanne_ pwc_13.03.2015_loplike_parand ustega.pdf) ning 2015. valmib kontseptsioon. Standardiseeritud Viidi läbi laste heaolu ja vaimse tervise hindamisvahendite hindamisvahendi kohandamine kaardistamine. lastega töötavatele spetsialistidele vanemlike oskuste hindamiseks 1. septembril 2014 alustasid kõigis maakondades tööd sihtasutuse Innove juhitavad Rajaleidja keskused, kus pakutakse lõimituna järgmisi karjääri- ja õppenõustamisteenuseid: - eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine Rajaleidja keskuses (II tasand) Jätkatakse Rajaleidjate keskuste ning lisaks eripedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine alla töö tõhustamist. 350 õpilasega kohalike omavalitsuse koolides (I tasand); - karjäärinõustamine ja karjääriinfo vahendamine Rajaleidja keskuses (II tasand). Ühtlasi korraldavad Rajaleidja keskused vastavate maakondade nõustamiskomisjonide tööd. LPA rakendusplaanis sisaldub tegevus 3.2.6.4. „Lastekaitsetöötajatele juhendmaterjalide koostamine“, mille tulemuseks on „2015.a lõpuks on koostatud lapse abivajaduse hindamise tööjuhised, mis põhinevad rahvusvahelist tunnustust leidnud materjalidel ning on kohandatud Eesti oludele. Alates 2015.a jätkatakse erinevate juhendmaterjalide koostamist.“  1) Kaksikdiagnoosiga Nõustamisteenuseid osutati 1272 isikule (neist 199 lähedased), patsientidele päevaravi ja sh individuaalset ja grupipõhist psühholoogilist nõustamist, nõustamisteenuste pakkumine individuaalset ja grupipõhist kogemusnõustamist, ravikindlustamata isikutele individuaalset sotsiaalnõustamist. 2) Sõltuvusprobleemiga inimeste Alates juulist 2014 võttis kaksikdiagnoosiga patsientide vaimset tervist ja tööhõivet päevaravi teenuse rahastamise üle Eesti Haigekassa. TAI jätkab toetavate nõustamisteenuste ainult ravikindlustamata patsientidele osutatud teenuse osutamine (Teenust saab rahastamist. I poolaastal oli teenusega haaratud 34 patsienti, vähemalt 900 inimest (nendest ravikindlustamata patsiente II poolaastal ei olnud. 20% sõltlaste lähedased)) Nõustamisteenuste pakkumine alaealistele (nõustamisteenust Osutati nii ambulatoorseid kui ka statsionaarseid teenuseid saab vähemalt 120 isikut). vaimse tervise probleemidega lastele ja noorukitele (vaimse Jätkub nii ambulatoorsete kui tervise keskused) statsionaarsete teenuste osutamine vaimse tervise keskustes.  Viiakse läbi koolitused vastavalt Viidi läbi kahjude vähendamise valdkonna spetsialistide 2014. a läbiviidud koolitusvajaduse kaardistus ning koostatud on kahjude koolitusvajaduse analüüsis tehtud vähendamise spetsialisti kompetentsiraamistik soovitustele Teenuse osutamiseks sõlmiti lepingud 10 organisatsiooniga. Aasta jooksul külastati teenuseid 133 583 korral, sealhulgas Süstlavahetusteenus ja 583 uut külastajat ning 6 305 korduvkliendi koodiga külastajat. nõustamine (teenuse külastuste Kokku jagati 2 102 427 puhast süstalt ja nõela. arv vähemalt 150 000) Täiendava süstimisvarustuse Täiendavat süstimisvarustust ei jagata, kuna hetkel on jagamine ei ole kavas eelarveliste prioriteediks olemasoleva teenuse regionaalne laiendamine võimaluste puudumise tõttu.  Üledoosidest tingitud surmade ennetamise teenuse osutamine jätkub. Koostöös Justiitsministeeriumiga laieneb Telliti ja teostati üledoosidest tingitud surmade ennetamise tegevus vanglatesse ning teenuse (naloksoon) kulutõhususe analüüs. naloksooni kasutamise koolitusi 2014. aastal viidi läbi 131 koolitust, milles oli kokku 733 hakatakse korraldama vanglast osalejat. Välja jagati 729 naloksoonikomplekti. Kokku oli 169 vabanevatele isikutele, kelle korduvväljastamist. anamneesis on opioidide tarvitamine. Ostetakse kuni 1200 ravimikomplekti, sellest hinnanguliselt 200 vanglatele. Jätkatakse töörühma Alustati sõltuvusravi- ja rehabilitatsiooni reguleerimist kohtumistega ning eelnõu Psühhiaatrilise abi seaduse muutmise raames. Toimus 1 väljatöötamisega sõltuvusravi- ja töörühma kohtumine. rehabilitatsiooni reguleerimiseks  Teenuste kontseptsiooni väljatöötamine RTS raames ning Alustati teenuste kontseptsiooni välja töötamist Rahva tervise Viljandi haigla jätkuteenuse seaduse (RTS) raames. Tegevus jätkub 2015. aastal. Viljandi arendamine jätkuvad. Balti haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus alustas Kriminaalpreventsiooni Instituut rehabilitatsiooniprogrammi läbinutele jätkuteenuse arendamist on HMN rahastusel alustanud Tallinnas projekti sõltlaste tugiisiku teenuse väljatöötamiseks ning piloteerimiseks. Opioidsõltuvuse asendusravi osutamiseks sõlmiti lepingud 7 teenusepakkujaga, teenust osutati kokku 9 erinevas asukohas. Aasta jooksul osutati teenust 919 isikule. Opioidsõltuvuse asendusravi teenuse pakkumise jätkamine Lisaks rahastas TAI opioidsõltuvuse asendusravi teostamist Ida (750 ravikohta). Kavas on Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Jõhvi kambris. arutelud ARV- ja asendusravi ühendatud teenuse pakkumise Vastavalt teenusepakkujate poolt esitatud tegevusaruannetele laiendamiseks teistesse Eesti kasutati aasta jooksul metadooni 10 383 185,90 mg. Keskmine piirkondadesse (eelkõige Ida- metadooni annus ühe patsiendi kohta päevas oli 55,5 mg Virumaa ja Narva). (vastavalt WHO soovitustele peaks keskmine annus olema 60 - 100 mg). Statsionaarse võõrutusravi osutamiseks sõlmiti leping AS Wismari Haiglaga. Peale statsionaarset ravi (kestvusega keskmiselt 2 kuni 4 nädalat) on patsiendil võimalik jätkata ambulatoorsel järelravil kuni 3 kuud, mis sisaldab psühholoogi 1) Mitteopiaatne institutsionaalne ja psühhiaatri vastuvõtte. Võõrutusravi osutati kokku 62 sõltuvusravi täiskasvanutele isikule, kellest 63% lõpetas teenuse vastavalt raviplaanile. (teenus osutatakse 5 ravikohal). 2) Mitteopiaatne institutsionaalne SA-ga Tallinna Lastehaigla sõlmitud lepingu esemeks oli haigla ravi alaealistele (teenust Psühhiaatriakliinikus sõltuvushäiretega laste ja noorukite õppe- osutatakse 4 ravikohal). ja kasvatustöö (sealhulgas personali koolituse ja supervisiooni) teostamine, mis ei sisaldu Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus vastava teenuse maksumuses. Teenusel viibis kokku 136 noorukit. Statsionaarset rehabilitatsiooniteenust osutasid SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus ja SA Viljandi Haigla, millest esimene osutas teenust meessoost ja teine nii meessoost kui ka naissoost sõltlastele. Teenust osutati kokku 120 meessoost ning 1) Institutsionaalne 44 naissoost isikule. Teenuse osutamiseks on 46 voodikohta. rehabilitatsioon täiskasvanutele (teenust pakutakse 46 kohal). Teenuse osutamiseks sõlmiti leping OÜ-ga Corrigo. Aasta 2) Institutsionaalne jooksul oli rehabilitatsioonil 27 poissi ja 13 tüdrukut. rehabilitatsioon alaealistele Õiguskantsleri ettekirjutusest tulenevalt vähendati septembrist (teenust pakutakse 16 kohal). rehabilitatsiooni kohti 24-lt 16-le, tagamaks noorukitele paremad elamistingimused. Teenuse osutamiseks on 16 voodikohta. Jätkatakse sõltuvusvaldkonna Läbi on viidud sõltuvusvaldkonna koolitusvajaduse kaardistuse koolitusvajaduse kaardistuse I etapp läbiviimisega ning kõrgkoolidele koostatakse koolitusettepanekud. Vanglates toimuvad keelatud ainete omamise ja tarvitamise tuvastamiseks regulaarsed läbiotsimised, toimib ulatuslik Jätkame samade tegevustega, et videojärelevalve, kasutatakse kehaskännered, kontrollitakse uutes vanglates narkootilised postipakke ja tehakse narkoteste - 2014 tehti kõikides vanglates aineid ei jõuaks kinnipeetavateni - kokku narkootilise aine määramiseks kehavedelikest 3398 testi, selleks teostatakse regulaarseid millest esmaspositiivseks osutus 167. 148 (89%) esmaselt läbiotsimisi, videojärelvalvte, positiivseks osutunud testide puhul olid põhjuseks arsti poolt kehaskännerite kasutamine, määratud ravimid. 2014. aastal algatati vanglates kriminaalasju postipakkide kontroll, karistusseadustiku § 183 alusel uimastite või uimastikahtlusega narkotestide tegemine ainete avastamise tõttu kokku 7-l korral. Karistusseadustiku § kehavedelikest. 331 alusel algatati 26 kriminaalasja. Vanglates toimub jätkuvalt teavitustöö, ravi, testimine ja nõustamine. Toimub metadoonasendusravi, kinnipeetavaid testitakse HIVi, B- ja C-hepatiidi osas, B-hepatiidi vastu vaktsineerimine, B- ja C- Kahjude vähendamise meetmetena on vanglates kasutusel info hepatiidi ravi. Vanglasisest jagamine, ravi, testimine ja nõustamine. 2014 sai nakatumist HIVi pole toimunud metadoonasendusravi 68 kinnipeetavat, tehti 3290 HIV testi süstimise teel, kuid on olnud ning diagnoositi 29 esmaspositiivset HIV juhtu, millest ühe üksikjuhtumeid aastate jooksul, puhul oli nakkus saadud vangistuse ajal pikaajalise kus pikaajalisel kokkusaamisel on kokkusaamise käigus. B-hepatiidi teste viidi Eesti vanglates saadud HIV - pikaajalistel läbi kokku 703 korral ja avastati 40 positiivse tulemusega kokkusaamistel on kondoomid kinnipeetavat. 2014 tehti vanglates kokku 2407 C-hepatiidi kättesaadavad, kuid lisaks proovi, millest 1061 osutusid positiivseteks. B-hepatiidi vastu pöörame suuremat tähelepanu vaktsineeriti 350 riskigruppi kuuluvat kinnipeetavat ja 157 pikaajalistele kokkusaamistele vanglatöötajat. C-hepatiidi vastast ravi sai I kvartalis 18, II eelnevale teavitustööle, kvartalis 24, III kvartalis 21 ja IV kvartalis 16 kinnipeetavat. ennetamaks HIV nakatumisi. Lisaks Norra rahvatervise projekti raames koolitus vanglate meditsiinipersonalile nakkushaiguste teemal, mis toimub USA-s (Norra projekti raames)  Jätkuvalt on tagatud sõltuvusdiagnoosiga süüdimõistetule rehabilitatsioon. Ostame sisse uue 2014 osales sõltuvusrehabilitatsioonis 13 Harku ja Murru sotsiaalprogrammi sõltlaste vangla, 111 Tartu vangla, 40 Viru vangla täiskasvanud ja 39 rehabilitatsioonitööks ja Viru vangla noort kinnipeetavat. koolitame vanglaametnikke sõltuvusrehabilitatsiooni alal. Koolitused toimuvad Eesti- Šveitsi koostööprogrammi raames. Kõikidele isikutele, kellele võõrutus- või asendusravi on meditsiiniliselt näidustatud, on Mitteopiaatset võõrutusravi viidi 2014. aasta jooksul kõikides see jätkuvalt tagatud. Lisaks vanglates kokku läbi 31 korral, metadooniga võõrutusravi 68 koostöö parendamine ning asendusravi 133 juhul. metadoonikeskustega väljaspool vanglat, et tagada asendusravi jätkusuutlikkus seoses vanglast vabanevate kinnipeetavatega.  Korrastatakse karistuse raviga asendamise regulatsioon (puudutab ka alkoholisõltaste ja seksuaalkurjategijate ravi). Seadusemuudatused (KarS) on vajalikud ravi kohaldamise 2014 rakendati Eesti-Šveitsi koostööprogrammi tõhustamiseks (sh narko- ja "Uimastisõltlastest süüdimõistetute ravi ja rehabilitatsioon" alkoravi kohaldamisvõimaluse alusel alternatiivkaristusena narkomaaniaravi 6 isikule, kellest 1 kaalumine karistuste liitmise katkestas ravi ning 1 jätkab ravi projekti väliselt. korral). Jätkub uimastisõltlastele ravi pakkumine Eesti-Šveitsi koostööprogrammi alusel. Tehakse ettevalmistused niisuguse ravi jätkamiseks alates 2016. aastast riigieelarvest. Kinnipeetavatel on võimalus osaleda tööhõives, õppetegevuses, sh riigikeele õppes ja huvitegevuses, samuti on neil võimalik Sama mis eelmisel aastal. kasutada raamatukoguteenust. vaata 5.2 C vaata 5.2 C  1) Kaksikdiagnoosiga Nõustamisteenuseid osutati 1272 isikule (neist 199 lähedased), patsientidele rehabilitatsiooni ja sh individuaalset ja grupipõhist psühholoogilist nõustamist, nõustamisteenuste pakkumine individuaalset ja grupipõhist kogemusnõustamist, ravikindlustamata isikutele individuaalset sotsiaalnõustamist. 2) Sõltuvusprobleemiga inimeste Alates juulist 2014 võttis kaksikdiagnoosiga patsientide vaimset tervist ja tööhõivet päevaravi teenuse rahastamise üle Eesti Haigekassa. TAI jätkab toetavate nõustamisteenuste ainult ravikindlustamata patsientidele osutatud teenuse osutamine (Teenust saab rahastamist. I poolaastal oli teenusega haaratud 34 patsienti, vähemalt 900 inimest (nendest ravikindlustamata patsiente II poolaastal ei olnud. 20% sõltlaste lähedased)) Teenuseid arendatakse Teenuseid arendati vajaduspõhiselt. 2016. II poolaastast vajaduspõhiselt. 2016. II rakendub uus tööhõivereform poolaastast rakendub uus tööhõivereform HMN aastaprojektina on rahastatud sõltlaste tugiisiku teenuse väljatöötamise projekt. Projekti viib ellu Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut koostöös Viljandi haigla ning Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusega  2015. aastast pakub Eesti Töötukassa tasuta karjäärinõustamist töötavatele täiskasvanutele. Võimalus oli seni olemas töötuna ETKA (Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon) Andras registreeritutele. Lisaks pakub projekti kaudu võimaldati 2014. aastal kuues Eesti maakonnas tasuta tööalaseid koolitusi 2015. karjäärinõustamist seni elukestvast õppest kõrvalejäänud aastal ka HTM, kuhu lisanduvad madala haridusega täiskasvanutele. 2015. a teisel poolaastal ka Erialaoskuste arendamiseks oli 7700. täiskasvanul kõigis teavitus- ja toetustegevused, maakondades võimalus õppida 2014. aastal HTM (ESF) toomaks keskhariduseta inimesi programmi raames tasuta tööalastel kursustel. Koolitused olid tagasi täiskasvanute suunatud eelkõige madala haridustasemega sihtrühmale. gümnaasiumi. Töökohapõhises õppes ehk õpipoisiõppes osalenud õpilaste 2015. aastal kujundatakse SA määr on viimaste aastate jooksul teinud kerge tõusu. 2012/2013 Innove koosseisus välja üksused, õppeaastal osales õpipoisiõppes 551 kutseõppes osalevat mis aitavad õpipoisiõppe õpilast (2,1% kõikidest kutseõppes osalenutest), 2013/2014 asjaosalisi - koolitust vajavaid õppeaastal 583 õpilast (2,3% kõikidest kutseõppes osalevatest inimesi, ettevõtteid ja õpilastest). 2014/2015 õppeaastal alustas töökohapõhist õpet kutseõppeasutusi - kokku viia. 617 õpilast, moodustades 2,4% kõikidest kutseõppes Arendatakse välja vajalikud osalenutest. infosüsteemid. Õpilastena nähakse nii noori kui ka täiskasvanuid, kes soovivad ümber õppida, et alustada oma teist või kolmandat tööalast karjääri.  Planeeritud tegevused Tegevused aastal 2015 aastal 2016 Nõupidamised toimusid planeeritud mahus. PPA erinevate prefektuuride narko- ja organiseeritud kuritegevuse üksused teevad aktiivset koostööd, sh toimuvad regulaarsed kohtumised info ja praktikate vahetamiseks (vähemalt kuus korda Koostöö jätkub aastas) ning stažeerimised. Kurjategijate tõhusamaks tabamiseks ning tegevuste dubleerimise vältimiseks koostatakse üksustevaheline tegevusplaan ning jaotatakse tegevused ja sihtmärgid. PPA: Regulaarselt on toimunud kohtumised Eestisse akrediteeritud teiste riikide sideohvitseridega (Soome, Saksa, USA FBI jt). Läänemeremaade organiseeritud kuritegevuse tõkestamise töörühma (Baltic Sea Task Force) eesistumise kord jõudis käesoleval aastal Venemaa Föderatsioonini ja kestab kuni 2016 aasta lõpuni. Eesistumise aja põhilisteks teemadeks on VF valinud sünteetilised narkootikumid, terrorismi ning äärmusluse. Esimesel operatiivkomitee kohtumisel Moskvas veebruarikuus Eestis osales. Ülejäänud kohtumistel (maikuus Murmanskis ja septembris Kaliningradis) PPA enam juhtkonna otsusel ei osalenud. Soome- Eesti-Vene narkokuritegude tõkestamise töörühma FER kohtumisi oli 2015. aasta jooksul tavapärase kolme asemel kaks. Teabehaldusbüroo osales 2015. aastal aktiivselt nii EL Nõukogu Tegevused jätkuvad töörühmade kui ka EL agentuuride töös. Peamiselt osaleti Europoli haldusnõukogu kohtumistel, Europoli riiklike üksuste juhtide ja Europoli EMPACT töörühmade ning SOCTA nõustajate kohtumistel Haagis ning EL Nõukogu DAPIX, SIS/SIRENE, SCHEVAL töörühmade kohtumistel Brüsselis. 2015 aastal alustati uust ühine uurimisgruppi "Eesti-Soomei" ja pikendati 2014 alustatud uurimisgrupi "Soome-Eesti-Läti (kaasatud hiljem)" tööd. MTA: 2015. aastal loodud rahvusvaheline koostöö (Eurojust, Europol) Hispaania politsei ja Poola Piirivalvega (piiriülene narkokuritegude pädevus), mille raames toimub nii op/info vahetus ja ka ühistegevused. PPA: Tegevused jätkuvad PPA:2015 aasta vahendite uuendamist ei toimunud vastavalt vajadusele ja võimalustele Toimub töö sihtmärgi, riikliku narkopoliitika ja probleemi põhiselt Operatsioonid jätkuvad. – tegevused on suunatud enim üledoose ja kahjusid põhjustavate Tähelepanu on suunatud uimastite turu vähendamisele, alaealistele pakkujate tabamisele enim üledoose ning kahjusid ning kuritegelike organisatsioonide lõhkumisele põhjustavatele Ka edaspidi suunatakse ressursse tänavamüügi ohjamiseks ning narkootikumide leviku samuti pööratakse rohkem tähelepanu peopaikadesse tõkestamisele. PPA: võimekus ei vähene PPA: eesmärk on täidetud. MTA: Olemasolevate MTA: narkotalituse ametkohad 100% täidetud ja lisaks loodud narkotalituse ametikohtade talituse koosseisu kriminaaltulu ametikoht. arvu mittevähendamine. PPA: Projekti „Haldussuutlikkuse PPA: Planeeritud koolitused on läbiviidud. On alustatud uue tõstmine narkosüütegude projektiga mille käigus töötatakse välja ja rakendatakse menetlemises” (ISFP-7) narkopolitseinike koolitusprogramm projekt „Haldussuutlikkuse läbiviimine tõstmine narkosüütegude menetlemises” (ISFP-7) MTA: Osalemine Cepoli ja MTA: Osalemine Cepoli ja Europoli poolt korraldavatel Europoli poolt korraldavatel koolitustel. koolitustel. Täiendkoolituste läbiviimine tolliosakonna üksustele.  PPA projektid jätkuvad samas mahus. SiM: Viiakse läbi hange, et leida politsei infosüsteemi, PPA poolt viidi 2015.a narkootikumide tarvitamise ennetamiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste läbi 418 koolitust/loengut, 21 üritust ja osaleti/viidi läbi 409 andmeregistri ja projekti, läbi mille jõuti 14 854 inimeseni sh 13 041 alaealiseni. Sotsiaalkindlustusameti Peamiselt jõuti alaealisteni läbi projekti KEAT, kus osales 11544 infosüsteemi (vastavalt inimest ehk 60% kõigist 6.klassi lastest. Läbi narkootikumide POLIS, STAR ja SKAIS) tarbimise ennetusprojekti "Puhas tulevik" viidi tegevusi läbi 109 vahelise andme- ja noorega. Politsei toetas Terve Arengu Instituudi poolt läbi viidud teabevahetuslahenduse uimastiennetuse alaseid infopäevi koolides, mida viidi 2015.a läbi loomise kontseptsiooni 8, neis osales 48 meeskonda erinevatest koolidest, kus osales 206 koostaja inimest. ning kujundatakse seisukoht kontseptsioonist tulenevalt SiM: Ettevalmistused, sh ESF dokumentatsiooni koostamine ja loodavast andme- ja kinnitamine tegevuse „„Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine teabevahetuslahendusest. võrgustikutöö tõhustamiseks“ elluviimiseks . ESF-i rahastusel läbiviidav tegevus viiakse ellu SIM-i poolt 01.01.2016- 31.12.2016 ning selleks on planeeritud 20 000 eurot Infovahetussüsteemile Infovahetussüsteemile VAHIS on õiguslik alus loodud. Süsteem VAHIS on õiguslik alus toimib. loodud. Süsteem toimib.  Võetakse meetmed menetlus- ja karistuspraktika Eesti-Šveitsi koostööprogrammist rahastati TÜ RAKE läbi viidud efektiivsuse uuringut "Narkosõltlastest õigusrikkujate sõltuvusravi ja suurendamiseks, lähtudes rehabilitatsioon Eestis", milles analüüsiti olukorda sõltuvusravi mõjude hindamise kohaldamisel karistuse alternatiivina; analüüs valmib aprillis 2016. tulemustest (nt koostatakse Jätkus analüüs narkoalaste süütegude karistuspraktikast. ja esitatakse eelnõud õigusaktide muutmiseks). Tegevused vastavalt 2015. aasta detsembris tellis Siseministeeriumi universaalse tegevuskavale. ennetuse kontseptsiooni koostamise. Kontseptsioon valmib 2016. a Kontseptsiooni valmimise juuliks. eeldatav aeg 2016 aasta juuli.  Üldpädevuste hindamine Välishindamismudel tervikuna on veel töös.. Uuringu põhjal on üleriiklikes tasemetöödes. täiustatud üleriiklike tasemetööde ülesandeid, nii, et need Välishindamismudeli võimaldavad hinnata ka üldpdäevusi. täiustamine 2016. aastal jätkub eelkooliealiste laste lapsevanemtele suunatud programmi piloot errinevates Eesti "Imelised aastad" eelkooliealiste (inglise k Preschool Basic) piirkondades. Lisaks lapsevanemate vanemlusporgrammi piloteeritakse koostöös alustatakse jätkuprogrammi Tervise Arengu Instituudiga. Sügis 2015 koolitati 17 eesti keelset (inglise k Advance program) grupijuhti, sõlmiti lepingud KOVidega, kes vanemluspogrammi piloteerimist. Paralleelselt pakkumist lapsevanematele korraldasid. Lapsevanemate koolitustega viiakse läbi koolitustega paralleelselt viidi läbi programmi mõju-uuringud. mõju-uuringutega seotud tegevused, programmi kulu- tulu analüüs, positiivse vanemluse teavituskampaania.  Programmide leviku laiendamine (vähemalt 75% Programmid oli olemas 67% lasteaedades lasteaedades) ja kvaliteedi tõhustamine Programmide laiendamine, eeskätt vene õppekeelega koolides (kokku kõikides koolides programme Programmid olid olemas 35% üldhariduskoolides vähemalt 45%). Kvaliteedi tõhustamine. Kiusamisennetuskontseptsio oni väljatöötamine Õppeprotsesside nüüdisajastamise töörühmade tegevuse tulemusi Tegevused jätkuvad saab näha uuel õppekavaleheküljel: http://oppekava.innove.ee/ 2015. aastal toetas HTM hasartmängumaksust projekti "Noorte tervistav ja arendav puhkus", kus laagritegevustes osales 28 763 noort, sh 2915 vähemate võimalustega noort. Kokku toetati 24 püsilaagrit, 56 projektilaagrit ja 2 hariduslike erivajadustega laste kooli laagriprojekti. Noortelaagrite juhtidele ja kasvatajatele korraldati 17 koolitust, laagrikorraldajatele 2 koolitust ja koolitajatele 1 koolitus. Kokku osales koolitustel 610 inimest Novembris 2015 äivitus vähemate võirmalustega noortele, eriti NEET noortele tugisüsteem "Tugila". Aastalõpu seisuga sai tuge ja nõustamist üle kahesaja vähemate võimalustega noore. 2015. aastal alustati projekti "Noorte terviseriskide ennetamine" elluviimist. Projekti jooksul jõuti 233 noorsootöötaja ja nooreni. Kokku korraldati 13 koolitust, mille kestuseks oli kokku 27 koolituspäeva. Lisaks anti välja ajakirja MIHUS 17. number "Noorsootöö ja noorte tervis muutuvas maailmas Toimus veebi www.narko.ee jooksev täiendamine. www.narko.ee Koostati vene keelne trükis „Lastevanematele uimastitest“. veebikeskkonna sisu Teostati kordustrükid nii eesti kui vene keeles: uuendamine ja täiendamine. 1. Naloksoon. Elupäästja opioidi üledoosi korral; Uue materjali koostamine 2. Kuidas tegutseda üledoosi korral? narkootikumidest ning põhjalikumalt kanepi PPA andis sõltuvusainete teemalisi teavitusi läbi erinevate tarvitamisest. meediakanalite, neist suurimad olid Valemivihikud, aga ka haridusteatmik, Puhkus Eestis jt. Peamine teavitus toimub läbi PPA eraldi teavitustööd ei KOV ajalehtede ning FB. kavanda, tegemist igapäevase SIM jätkas teavitusprogrammi Tark Vanem elluviimist ja kommunikatsiooniga. edendamist. Tegevused keskendusid vanemate rollile uimastite Tark Vanem kampaania tarvitamise ja nende tagajärgede ärahoidmisel kui ka üldisemalt jätkuv läbiviimine. positiivsele vanemlusele. Näiteks teavituse keskmes olevat veebilehte tarkvanem.ee külastas 2015. a üle 80 000 inimese. Tark Vanem Samuti jagati infot, viiteid lisalugemisele ja nõuandeid mitmel teavitusprogrammi interaktiivsel moel. Näiteks üle 40 000 inimese täitis alkoholi- ja elluviimine ja edendamine tubakateemalist testi, saades sealtkaudu infot oma arusaamade ning jätkub TAI juhtimisel ja teadmiste ja oskuste arendamise vajaduse kohta. koostöölepingu alusel SIM- iga ning SIM rahastusel. TAI: 11-17-aastastele noortele valmis veebileht noored.alkoinfo.ee 15 infopäeva läbiviimine koolide meeskondadele (meeskonnad 60st koolist), suurendamaks koolimeeskondade võimekust üheskoos koostööpartneritega planeerida ja ellu viia uimastiennetustegevusi ning lahendada uimastitega seotud juhtumeid. 12 koolitust põhikooli õpetajatele (põhikooli inimeseõpetuse õpetajad, klassijuhatajad, koolis töötavad tugispetsialistid, aineõpetajad) uimastiennetuse õpetajaraamatu rakendamise toetamiseks õppekava raames.  2016. a. valmib kontseptsioonile rakenduskava, mille üheks tegevuseks on tugiteenuste 2015. aastal valmis kontseptsioon: Integreeritud teenused laste kättesaadavuse parendamine vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja vajaduspõhiselt ja teiseks õigeagne abi. Dokument nähtav siin: https://www.sm.ee/et/lapse- lastega töötavate oigused-ja-heaolu spetsialistide teadlikkuse tõus laste vaimse tervise toetamisest ja varajasest märkamisest ühtse täienduskoolituse kaudu. Kohandada veel kaks hindamisvahendit: FFSS peretugevuste hindamiseks ja KIDSCREEN-52 laste Kohandatud kaks hindamisvahendit varajaseks märkamiseks: heaolu hindamiseks. PSOC vanemliku rahulolu hindamiseks ja M- CHAT Täiendkoolitusprogrammi autismispektrihäire varajaseks avastamiseks piloteerimine lastega töötavate spetsialistide pädevuse tõstmiseks vaimse tervise ja integreeritud teenuste osutamiseks. Tegevused jätkuvad Tegevused jätkuvad Jätkub lapse abivajaduse hindamise tööjuhiste, mis põhinevad rahvusvahelist Tegevust ei toimunud eelarveliste vahendite puuduse tõttu ja see tunnustust leidnud lükkus 2016. aastasse materjalidel ning on kohandatud Eesti oludele, koostamine.  1) Kaksikdiagnoosiga 1) Teenuse osutamiseks sõlmiti leping SA-ga Põhja-Eesti patsientidele Regionaalhaigla. TAI jätkab ainult ravikindlustamata patsientidele rehabilitatsiooni ja osutatud teenuse rahastamist. I poolaastal oli ravijuhte 3, II nõustamisteenuse osutamine poolaastal 2. ravikindlustamata isikutele. 2) Teenust sai 1646 isikut, nendest lähedasi 16%. Planeeritud 2) Kuni 500 klientide arv on ületatud, kuna nõudlus teenuse järgi on suur. sõltuvusprobleemidega Teenustele pöörduvad ka HIV-positiivsed sõltlased ning Ida- inimesele vaimset tervist ja Virumaa piirkonnas osutus klientide arv planeeritust märgatavalt tööhõivet toetavate suuremaks. nõustamisteenuste osutamine. Nõustamisteenuste pakkumine alaealistele. Osutati nii ambulatoorseid kui ka statsionaarseid teenuseid vaimse Jätkub nii ambulatoorsete tervise probleemidega lastele ja noorukitele (vaimse tervise kui statsionaarsete teenuste keskused) osutamine vaimse tervise keskustes. Osalejate arv kokku aasta peale 300. Toimusid HIVi ja narkomaania ennetamise valdkonna töötajate suvekool 24-25.08 (183 osalejaga) ja 4 kahjude vähendamise teenuse koordinaatorite Koolituste ja ümarlauda. Indikaatorisse on arvestatud ka 2 väliskoolitust supervisioonide läbiviimine teemadel "Seksuaaltervis riskirühmadele" ja "Mentaliseerimisel spetsialistidele, kes töötavad põhinev ravi-jätkukoolitus" ning 2 koolitust kahjude vähendamise narkosõltuvusprobleemideg teenuse töötajatele ("Loovteraapiate kasutamine töös sõltlastega" ja a isikutega. "Grupitöö metoodika kogemusnõustamisel"), mis rahastati ESF vahenditest. Süstlavahetusteenuse ja nõustamise pakkumine 150 Teenust pakkus 9 organisatsiooni, külastuste arv kokku oli 129 000 külastuse käigus (1200 719, uusi kliente 649, süstlaid jagati 2136691. uuele ning 7000 korduvkliendile). Täiendava süstimisvarustuse Täiendavat süstimisvarustust ei jagatud eelarveliste võimaluste jagamine ei ole kavas puudumise tõttu. eelarveliste võimaluste puudumise tõttu. Viidi läbi 187 individuaalset ja rühmakoolitust uimastitest tingitud Üledoosidest tingitud surmaga lõppevate üledooside ennetamiseks ning naloksooni surmade ennetamiseks kuni kasutamiseks. 88 koolitust toimus Tallinnas ja 99 Ida-Virumaal, 1000 ravimikomplekti koolitustel osales 514 inimest ning väljastati 513 naloksooni soetamine ning nende eeltäidetud süstalt. Naloksooni süstalde korduvväljastamisi oli 115. väljastamine. Tervishoiu- ning rehabilitatsioonisüsteemi vaheliste üleminekute, teenuste kattuvuse ning teenuste vaheliste lünkade analüüs. Pilootprojekti raames teenuste vahel liikumiseks välja töötatud Alustati tervishoiu- ning rehabilitatsioonisüsteemi vaheliste lahenduste testimine. üleminekute, teenuste kattuvuse ning teenuste vaheliste lünkade Analüüsitulemustele analüüsiprojektiga, mille üeks osaks on ka sõltuvusrehabilitatsioon. toetudes on teenusdisaineri abil kavas luua erinevate sihtgruppide lõikes teenuste vahel liikumise mudel ning vajadusel kaardistada, milliseid muudatusi oleks täiendavalt vaja teha süsteemide sees.  Jätkatakse Sillamäe Narkorehabilitatsioonikesku Alustati Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse liitmist SA se liitmist SA Viljandi Viljandi Haiglaga. Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut pakkus Haiglaga. HMN HMN rahastusel sõltlaste tugiisiku teenust. 7 tugiisiku toel sai aastaprojektina jätkab Balti teenust 40 sõltlast ning 15 sõltlaste lähedast või pereliiget. Kriminaalpreventsiooni Instituut tugiisiku teenuse osutamist sõltlastele. Opiaatsõltlaste metadoon- asendusravi teenuse osutamine 760 ravikohal kuni 1000 patsiendile. Opioidsõltuvuse asendusravi osutamiseks sõlmiti lepingud 7 WHO HIV valdkonna teenusepakkujaga, teenust osutati kokku 9 erinevas asukohas 683 hindamismissiooni ravikohal. Lisaks rahastati opioidsõltuvuse asendusravi teostamist soovitustest tulenevalt Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Jõhvi kambris. kombineeritud ARV- metadoon-asendusravi teenuse pakkumise alustamine Ida-Viru keskhaiglas. 1) Statsionaarse võõrutusravi lõpetas plaanipäraselt 47 isikut. Peale statsionaarset ravi (kestvusega keskmiselt 2-4 nädalat) on patsiendil 1) Mitteopiaatse võimalik jätkata ambulatoorsel järelravil kuni 3 kuud, mis sisaldab institutsionaalse psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtte. sõltuvusravi osutamine 2) SA Tallinna Lastehaiglaga sõlmitud lepingu esemeks oli haigla täiskasvanutele 5 ravikohal. Psühhiaatriakliinikus sõltuvushäiretega laste ja noorukite õppe- ja 2) Mitteopiaatse kasvatustöö (sealhulgas personali koolituse ja supervisiooni) institutsionaalse teostamine, mis ei sisaldu Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste sõltuvusravi osutamine loetelus vastava teenuse maksumuses. Teenusel viibis kokku 133 alaealistele 4 ravikohal. noorukit. 1) Statsionaarset rehabilitatsiooniteenust osutasid SA Sillamäe 1) Institutsionaalse Narkorehabilitatsioonikeskus ja SA Viljandi Haigla, millest rehabilitatsiooniteenuse esimene osutas teenust meessoost patsientidele, teine nii meessoost osutamine täiskasvanutele kui ka naissoost patsientidele. Aasta jooksul pöördus teenusele 49 ravikohal. 147 isikut, nendest 28 edukalt lõpetas teenuse. 2) Institutsionaalse 2) Teenuse osutamiseks sõlmiti leping OÜ-ga Corrigo. Aasta rehabilitatsiooniteenuse jooksul oli rehabilitatsioonil 34 noorukit, teenuse lõpetas 16 osutamine alaealistele 16 noorukit. ravikohal. Sõltuvusvaldkonna koolitusvajaduse kaardistuse läbiviimine jäi Tegevusi ei ole planeeritud lõpule viimata eelarveliste vahendite puuduse tõttu. Relvastatud üksuse poolt on läbi viidud 6 läbiotsimist. Lisaks teostavad kõik vanglad iseseisvalt nii plaanilisi kui ka plaaniväliseid läbiotsimisi, toimib videovalve, kasutatakse Sama mis eelmisel aastal. narkokoeri, kontrollitakse postipakke jne. Kokku tehti 2015. aastal kõikides vanglates narkootilise aine määramiseks kehavedelikest 3093 testi. Vanglates toimub jätkuvalt teavitustöö, ravi, testimine Kondoomid on kättesaadavad pikaajaliste kokkusaamiste ruumis. ja nõustamine. Toimub Mitteopiaatset võõrutusravi viidi 2015. aastal läbi kokku 31 korral metadoonasendusravi, ja samapalju viidi läbi ka kinnipeetavaid testitakse asendusravimiga võõrutusravi ning asendusravimina metadooni HIVi, B- ja C-hepatiidi kasutavat ravi 118. Kõiki kinnipeetavaid testitakse HIVi osas osas, B-hepatiidi vastu vanglasse saabumisel ning kordusanalüüs tehakse kord aastas. vaktsineerimine, B- ja C- Vanglasisest nakatumist HIVi ei ole toimunud. 2015. aastal viidi hepatiidi ravi. Vanglasisest läbi 3112 HIV testi ning diagnoositi 28 esmaspositiivset HIV juhtu nakatumist HIVi pole (Tegemist oli vanglasse saabunud isikutega). HIV testist toimunud süstimise teel, keeldumise tase võrreldes 2014.aastaga on langenud 101-lt 86-le. kuid on olnud ARV ravi saajaid oli 2015. aastal üksikjuhtumeid aastate 334 moodustades 79% kõikidest HIV positiivsetest jooksul, kus pikaajalisel kinnipeetavatest. Toimub nõustamine nii nakkushaiguste osas kui kokkusaamisel on saadud ka sõltuvuste teemal. 2015. aastal teostati 2314 C-hepatiidi proovi, HIV - pikaajalistel millest kokkusaamistel on 951 osutusid positiivseteks, kinnitatud diagnoose oli 569 ning ravi kondoomid kättesaadavad, sai kokku 42 kinnipeetavat. kuid lisaks pöörame B-hepatiidi teste viidi 2015. aastal läbi 711 ja 23 testi andsid suuremat tähelepanu positiivse tulemuse. Toimub riskigrupis olevate isikute pikaajalistele vaktsineerimine B-hepatiidi vastu. kokkusaamistele eelnevale teavitustööle, ennetamaks HIV nakatumisi. Sõltuvusdiagnoosiga süüdimõistetutele on jätkuvalt tagatud rehabilitatsioon: Tartus eraldi üksus 174 kohaga, kus 2015. a olid kõik kohad täidetud. Uimastipreventsiooni kontseptsiooni ajakohastatakse igal aastal. Lisaks tegevused sõltuvusdiagnoosiga isikutele teistes vanglates: sotsiaalprogrammid, nõustamine jm. Kriminaalhooldusele on soetatud sekkumisprogramm "Strenght to change": 2015. a viidi läbi 2 grupi koolitus. Lisaks osales Jätkuvalt on tagatud narkootikumidega seotud koolitustel vanglatest 85 töötajat sõltuvusdiagnoosiga (julgeoleku- ja meditsiinitöötajad, kriminaalhooldajad). Eesti- süüdimõistetule Šveitsi koostööprojekti raames toimus 4 koolitust kontaktisikutele rehabilitatsioon. Ostame uimastisõltuvuse ja ravi/rehabilitatsiooni teemal (koolitati 70 sisse uue sotsiaalprogrammi kontaktisikut). 81 järelevalveametnikku läbisid supervisiooni sõltlaste sõltlastest kurjategijate võrgustiku teemal. 16 vanglaametnikku rehabilitatsioonitööks koolitati kunstiteraapia kasutamise osas töös sõltlastega, 15 vanglaametnikku koolitati kogemusnõustamise teemal. Lisaks koolitati 20 metoodikut uimastisõltuvuse ja sõltlaste resotsialiseerumise teemal. 2015. a tehti 4 erinevat õppereisi, et tutvuda erinevate riikide uimastiennetuse, ravi ja rehabilitatsiooni süsteemidega (Portugali, Itaaliasse, Šveitsi ja Hollandisse); neis osales JuM ja vanglate poolt kokku 31 ametnikku. Kõikidele isikutele, kellele võõrutus- või asendusravi Kõikidele isikutele, kellele võõrutus- või asendusravi on on meditsiiniliselt meditsiiniliselt näidustatud, on see jätkuvalt tagatud. näidustatud, on see jätkuvalt tagatud.  Uimastisõltlastele pakutakse karistuse asemel ravi, mida Jätkati isikute ambulatoorset ja statsionaarset ravi/rehabilitatsiooni rahastakse riigieelarvest. (sh psühhiaatriline hindamine ja vajadusel patsientide Ravi maht eeldatavalt transpordikulude hüvitamine). Kokku on saanud projekti raames suureneb (selle eelduseks on ravi/rehabilitatsiooni 26 isikut - 12 statsionaarset ja 14 ravikeskuste võrgustiku ambulatoorset. laienemine ning süüdimõistetute motiveerimise paranemine). Kinnipeetavatel on võimalus osaleda tööhõives, õppetegevuses, sh riigikeele õppes ja huvitegevuses, samuti on neil võimalik kasutada Sama mis eelmisel aastal. raamatukoguteenust. vaata 5.2 C vaata 5.2 C  1) Kaksikdiagnoosiga pravikindlustamata 1) Teenuse osutamiseks sõlmiti leping SA-ga Põhja-Eesti patsientidele Regionaalhaigla. TAI jätkab ainult ravikindlustamata patsientidele rehabilitatsiooni ja osutatud teenuse rahastamist. I poolaastal oli ravijuhte 3, II nõustamisteenuse poolaastal 2. osutamine. 2) Teenust sai 1646 isikut, nendest lähedasi 16%. Planeeritud 2) Kuni 500 klientide arv on ületatud, kuna nõudlus teenuse järgi on suur. sõltuvusprobleemidega Teenustele pöörduvad ka HIV-positiivsed sõltlased ning Ida- inimesele vaimset tervist ja Virumaa piirkonnas osutus klientide arv planeeritust märgatavalt tööhõivet toetavate suuremaks. nõustamisteenuste osutamine. Teenuseid arendatakse Teenuseid arendatakse vajaduspõhiselt. 2016. II poolaastast vajaduspõhiselt. 2016. II rakendub uus tööhõivereform poolaastast rakendub uus tööhõivereform PPA: Tegevused jätkuvad PPA tugiisikute projekti raames, mis on mõeldud isikutele, kes on samas mahus ning lõppeb toimetatud arestimajja narkosüüteo eest või süüteo eest, mis toimus 31.12.2016 narkojoobes, tutvustasime teenust 91-le inimesele. Teenusel oli/on 78 inimest, kellest 13 suutsime saata ravile. Lisaks nendele SoM:Balti numbritele on tegeletud väga palju vanade klientidega. Kriminaalpreventsiooni Instituut jätkab sõltlaste SoM: HMN aastaprojektina rahastati sõltlaste tugiisiku teenust. 7 tugiisiku teenuse tugiisiku abil sai teenust 40 sõltlast ja nende 15 lähedast või rahastamist HMN pereliiget aastaprojektina.  Jätkuv tasuta Viidi läbi plaanipärased tasuta koolitused täiskasvanutele, samuti karjäärinõustamine võimaldati täiskasvanutel tasuta karjäärinõustamist Töötukassa Töötukassa ja Rajaleidja kaudu. SA Innove alluvusse loodi sihteesmärgipärane üksus regionaalsete keskuste PRÕM (PRaktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh kaudu täiskasvanutele. õpetaja koolituse koolituspraktika" ja "Kutsehariduse Maine Teabetöö Õpipoisiõppe tõstmine, Õpipoisiõppe laiendamine) 2014/2015. õppeaastal oli populaarsuse tõstmiseks õpipoisiõppes 612 osalejat, mis on 2% kõigist kutseõppuritest ning õppekohtade juurdeloomine  Planeeritud tegevused aastal Tegevused 2016 aastal 2017 Nõupidamised toimusid planeeritud mahus. PPA erinevate prefektuuride narko- ja organiseeritud kuritegevuse üksused teevad aktiivset koostööd, sh toimuvad regulaarsed kohtumised info ja praktikate vahetamiseks. Kurjategijate tõhusamaks Koostöö jätkub tabamiseks ning tegevuste dubleerimise vältimiseks koostatakse üksustevaheline tegevusplaan ning jaotatakse tegevused ja sihtmärgid. Läänemeremaade organiseeritud kuritegevuse tõkestamise töörühma (Baltic Sea Task Force) eesistumise kord jõudis käesoleval aastal Lätini. Teabehaldusbüroo osales 2016. aastal aktiivselt nii EL Nõukogu töörühmade kui ka EL agentuuride töös. Peamiselt osaleti Europoli haldusnõukogu kohtumistel, Europoli riiklike üksuste juhtide ja Tegevused jätkuvad Europoli EMPACT töörühmade ning SOCTA nõustajate kohtumistel Haagis ning EL Nõukogu DAPIX, SIS/SIRENE, SCHEVAL töörühmade kohtumistel Brüsselis. Osaleti aktiivselt 3-s rahvusvahelises töörühmas narkokuritegude tõkestamiseks. 2016. aastal moodustati ja osaleti neljas JIT'is. PPA: Tegevused jätkuvad vastavalt vajadusele ja võimalustele. PPA: 1) Investeeriti 650 000.- eurot tehnilise võimekuse MTA: planeeritud uued kaasajastamisse kuritegude, sh narkokuritegude röntgenseadmed tollipunkidesse ja avastamiseks; tolliosakonna liikuvrühmadele 2)Arendati valdkondlikku kriminaaltulu analüüsi ning samuti mobiilsed võimekust; numbrituvastussüsteemid. 2017. a 3) Koos TTÜ-ga töötati välja tõendusliku liidestatakse Poola narkomeetri prototüüp. tuvastuspunktide kaamerad 4) Rakendati lisaressurss nn postinarko Baltiriikide omaga ja veel aastaks avastamiseks ja menetlemiseks. 2017 paigutatakse Eesti-Läti piirile 12 uut tuvastuspunkti kaamerat. Narkosüütegude avastamine kasvas võrreldes 2015. aastaga veidi üle kümnendiku. Narkokuritegude talituse fookus on raskemate narkokuritegude avastamisel, mis 2016. aastal tõi endaga kaasa kohati üleriigilise haarde ja oodatust Operatsioonid jätkuvad. pikemaks kujunenud jälitustoimingud. Tähelepanu on suunatud enim Jätkuvalt on eesmärgiks narkokuritegudega seotud üledoose ning kahjusid isikute võrgustiku kaardistamine ja seeläbi just põhjustavatele narkootikumide organiseeritud gruppide kohtu alla saatmine. leviku tõkestamisele. Suurenes narkoväärtegude registreerimine viiendiku võrra (kokku 4236 väärtegu), ent narkokuritegusid registreeriti ligi kümnendiku võrra vähem (kokku 1024 kuritegu). PPA: võimekus ei vähene PPA: eesmärk on täidetud. MTA: Olemasolevate narkotalituse ametikohtade arvu MTA: narkotalituse ametkohad 100% täidetud mittevähendamine. PPA: 2016. aastaks planeeritud tegevused said täidetud. 1) PPA on jõudnud järeldusele, et SKA või mõnel muul baasil mingi spestiifilise narkopolitseinike koolitussüsteemi loomine ei ole mõistlik. SKA peab andma laiapõhjalise ettevalmistuse, spetsialiseerumine spetsiifilistel töö alalõikudel toimub juba põhitöö käigus PPA-s. MTA: Osalemine Cepoli ja 2) Narkopolitsei võimekuse suurendamiseks on Europoli poolt korraldavatel elluviidud Sisejulgeoleku fondi projektid Projekti koolitustel. Täiendkoolituste lõpparuanne on koostatud. Projekti raames toimus läbiviimine tolliosakonna kolm koolitust kogukestvusega 16,5 päeva üksustele. (koolitused toimusid Hollandis, Poolas ja Sisekaitseakadeemias). Samuti toimus kolm tutvumisvisiiti, milles igal visiidil osales 6 ametnikku (Portukalis, Rootis ja Tsehhis). MTA: Osalemine Cepoli ja Europoli poolt korraldavatel koolitustel. 2016. aastal PPA poolt uimasti (alkohol, tubakas, narkootikumid) teemal läbi viidud 574 loengut/koolitust, osaletud 34 üritusel (nt infopäev, mess). Nende tegevustega jõuti kokku 16241 inimesini, sh 13533 alaealiseni ja 2708 täisealiseni. 2016. aastal osales programmis "Puhas tulevik" 68 alaealist. Programmi vahendusel suunati 2016. PPA projektid jätkuvad samas aastal kogemusnõustamisele 8 alaealist. 2016. mahus. aastalõpu seisuga jättis programmi pooleli 9 alaealist. Põhjusteks elukoha muutus ja programmi SiM: Arendatakse andme- ja kestel tehtud positiivne narkotest. teabevahetuslahendust ning koolitatakse tarkvara kasutajaid. Ülesanne luua PPA infosüsteemide ja teiste asjasse ESF-i rahastusel läbiviidav puutuvate ametkondade infosüsteemide vahel tegevus viiakse ellu SIM-i liikus 2016. aasta teises poole hanke partnerite SMIT-i ja SOM-i poolt ebaõnnestumise tõttu PPAsse. 2017. aasta ellu 01.01.2017-31.12.2018 esimeses pooles valmib PPAs kontseptsioon, mis määrab ära, milliste ametkondade infosüsteemide vahel ja millist infot tuleks vahetada. 2016. aasta teisel poolaastal valmib lähteülesanne SMITile ning 2018.-2019 luuakse kontseptsiooni najal lahendus. Infovahetussüsteemile VAHIS on Infovahetussüsteemile VAHIS on õiguslik alus õiguslik alus loodud. Süsteem loodud. Süsteem toimib toimib. PPA: Analüüsiti uimastitega seotud süütegude puhul kohaldatavat karistuspraktikat, sh Ida- ja Lääne- Virumaa näitel (PPA analüüs, avaldamata). Ilmnes trahvimise vähene efektiivsus ning vajadus oluliselt laiendada võimalusi uimastisõltlaste raviks ja sotsialiseerimiseks. Analüüsi tulemusi kasutatakse 2017. aasta tegevuste planeerimisel ja samuti uimastitarvitajate suhtes alternatiivsete mõjutusvahendite väljatöötamisel. Viiakse ellu kavandatud meetmed JUM/SIM: menetlus- ja karistuspraktika Valmis Eesti-Šveitsi koostööprogrammist efektiivsuse suurendamiseks. rahastatud ja TÜ RAKE läbi viidud uuringu aruanne "Narkosõltlastest õigusrikkujate sõltuvusravi ja rehabilitatsioon Eestis", milles analüüsiti olukorda sõltuvusravi kohaldamisel karistuse alternatiivina. Jätkus analüüs narkoalaste süütegude karistuspraktikast, sh arutati SiM ekspertkomisjonis võimalusi uimastisõltlaste suhtes kohaldada ravile suunamist ning selles esinevaid õiguslikke takistusi SIM tellimusel valmis esmane versioon universaalse ennetuse kontseptsioonist ning seda on arutatud SEN(süüteoennetuse nõukogu) KOV ennetuse töörühmas. Universaalne ennetus keskendub elanikkonna teadmisi, hoiakuid ja käitumist suunavate faktorite komplekssele mõjutamisele. Universaalne ennetus tähendab iga Toimuvad läbirääkimised lapse ja pere heaks teadlikult loodavate tingimuste kontseptsiooni lõpliku versiooni ja pakutavate tegevuste kombinatsiooni, et toetada valmimiseks ning rakendamise nii nende endi kui ka järgnevate põlvkondade mehhanismide kokkuleppimiseks heaolu. Universaalne ennetus hõlmab endas konkreetseid, mõtestatud, valdkondadeüleselt omavahel seostatud tegevusi nii sotsiaal, haridus-, rahvatervise- kui sisejulgeolekuvaldkonnas. Kontseptsiooni lõplik versioon ning rakendamise mehhanismid lepitakse kokku 2017. aastal.  Jätkuvad üldpädevuste hindamise a) Üldpädevuste hindamise arendused (riiklikes arendused riiklikes tasemetöödes. tasemetöödes üldpädevusi mõõtvad küsimused) Kiusamist ennetavad tegevused b) Kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni jätkuvad vastavalt väljatöötamine (kinnitatud 2017. a jaanuaris). konseptsioonile. Sõlmiti lepingud programmi omanikega Advance programmi rakendamiseks Eestis. Viidi läbi nii eesti kui vene keelsete koolitajate koolitused ja supervisioonid koolitajatele. Toimusid koolitused 21-le lapsevanemate grupile (15 eesti ja 6 vene gruppi). Oktoobris alustati lisaks 17 grupiga (12 eesti ja 5 vene keelset), kes lõpetasid jaanuaris 2017. Koostööd tehti kokku 21 KOViga. Paralleelselt lapsevanemate koolitusgruppide läbiviimisega toimusid koolitusgruppide tulemuste eel- ja järelhindamised. Valmis „Vanemlusprogrammi mõjuvaldkondade ning Programmi jätkuv rakendamine kulude ja tulude analüüs“ https://intra.tai.ee/images/prints/documents/146582 41416_Imelised_Aastad_kulu- tulu_analyysi_raport_2016.pdf Viidi läbi positiivse vanemluse teemaline sotsiaalkampaania. Olulisimaks kampaania osaks olid veebilehel tarkvanem.ee asuvad õppevideod (12 tk) http://tarkvanem.ee/nouandla/oppevideod/ Õppevideosid toetasid tarkvanem.ee lehel avaldatud artiklid erinevatel lastekasvatamist käsitlevatel teemadel, mida jagasid ka muud online- meedia väljaanded. Ca 80% lasteaedades on rakendatud turvalisuse ja väärtusarenduse programme. Tegevused jätkuvad vastavalt konseptsioonile. Kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni väljatöötamine (kinnitatud 2017. a jaanuaris). Tegevused jätkuvad vastavalt konseptsioonile. Kiusamisvaba kooli mudeli laiendamine kutseõppeasutustele. Ca 40% koolides on rakendatud turvalisuse ja Aastal 2020 rakendavad vähemalt väärtusarenduse programme. 30% kutsekeskharidusõpet pakkuvatest koolidest mõnda kiusamist ennetavat meedet. Uimastiennetuse alast teadlikkus tuleb saavutada inimeseõpetuse tundides. Inimeseõpetuse aine õpitulemused on: II kooliaste - kirjeldab uimastite tarbimisega kaasnevaid riske ja väärtustab tervislikku elu uimastiteta; demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennast ja teisi kahjustavast tegevusest; kirjeldab tubaka, alkoholi ja teiste uimastite tarbimise kahjulikku mõju tervisele; Jätkub õppeprotsesside III kooliaste - eristab legaalseid ja illegaalseid nüüdisajastamise töörühmade uimasteid ning tähtsustab seaduste rolli laste tegevus. Tulemus lehel tervise kaitsel; kirjeldab, mis on vaimne ja http://oppekava.innove.ee füüsiline uimastisõltuvus ning kuidas see kujuneb;kirjeldab ja demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas käituda uimastitega seotud olukordades. TAI: 2015 valmis eesti keelne ja 2016 a vene keelne uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile. Täiendkoolitusi viib läbi TAI 2016. aastal toetas HTM hasartmängumaksust projekti "Noorte tervistav ja arendav puhkus", kus laagritegevustes osales 29 423 noort (sh 2524 Jätkatakse noorte loovuse vähemate võimalustega noort). Toetati 23 arendamise, omaalgatuste ja püsilaagrit, 60 projektilaagrit ning 2 hariduslike ühistegevuste toetamist vastavalt erivajadustega laste laagriprojekti. Noortelaagrite Noortevaldkonna programmile. juhtidele ja kasvatajatele korraldati 22 koolitust, laagrikorraldajatele 2 koolitust ja koolitajatele 1 koolitus. Kokku osales koolitustel 620 inimest.  Noortevaldkonna arengukava Toimus arenguprogramm "Tervis fookuses", mille 2014–2020“ määratleb noorte raames toimus ka inspiratsiooniseminar "Vaimne tervise ja tervislikke eluviise tervis". Lisaks toimus motiveeriva intervjueerimise edendavate väärtuste ja hoiakute konverents teemal "Motiveeriv intervjueerimine: arvestamise läbiva põhimõttena noort toetavad valikud" (kokku 173 osalejat). Veel ning selle põhimõtte arvestamine toimus mobiilse noorsootöö seminar, milles osales on oluline kõikide 60 noorsootöö tudengit ja praktikut ning noortevaldkonna meetmete õppejõudu üle Eesti. Anti välja noorteajakirja raames. Sellest tulenevalt ei ole MIHUS 20. number "Noorte elu", mis muuhulgas tegevuse sisu piiritletud üksnes andis ülevaate noorte riskikäitumise uuringust ning HIV alaste teadmiste 2015. aastal korraldatud uuringust, milles vaadati suurendamisega ning konkreetset kooliõpilaste kogemusi ja hoiakuid alkoholi, tegevust/konkreetseid tegevusi ei sigarettide ja narkootikumide tarvitamise suhtes. ole 2017. aastal võimalik välja tuua. PPA eraldi teavitustööd ei TAI: Toimusid ettevalmistused www.narko.ee kavanda, tegemist igapäevase veebi sisu ulatuslikumaks uuendamiseks, loodi uue kommunikatsiooniga. veebilehe struktuur ja alustati sisutekstide loomist. Veebilehel tehti jooksvaid tehnilisi uuendusi Tark Vanem teavitusprogrammi tagamaks veebi toimimist. Uusi trükiseid ei elluviimine ja edendamine jätkub koostatud. TAI ja SIM koostöös. 2016. aastal loob PPA politsei ennetustöö Infopäevad ja õpetajakoolitused kontseptsiooni, mille eesmärgiks on määratleda jätkuvad. ennetuse mõiste, teemavaldkonnad ja roll politseis, ennetuse Ennetuskoolituse "Universal sihid, eesmärgid ning organisatsioonilised prevention curricula (UPC)" eeldused ning määratleda politsei rollid erinevate kohandamine ja piloteerimine valdkondade ennetuses. Eestis  2017 valmib laste ennetavate Ühe tegevusena integreeritud teenuste projekti tervise visiitide juhend riskide tegevuste raames algatati laste ennetavate varajaseks avastamiseks. Algatati tervisevisiitide juhendi uuendamine, mille integreeritud teenuste mudeli eesmärgiks on tõhustada varajast märkamist ja rakendamine kohalikul tasandil universaalset skriiningut erinevate lapse tervisega laste ja perede heaolu seotud terviseriskide osas, sh ka uimastite suurendamiseks pereteenuste tarvitamine ja vaimne tervis. kättesaadavuse suurendamiseks. Hindamisvahandid KIDSCREEN-52 ja FFSS on Tehti ettepanek testikeskuse kohandatud eesti ja vene keelde. Lastega loomiseks, nt TAI juurde, mis tootavatele spetsialistidele viidi läbi pilootkoolitus muudaks võimalikuks kahes piirkonnas, mille tulemuseks tõsusis lastega hindamisvahendite kasutamise töötavate spetsialistide teadlikkus laste vaimse kõigi lastega töötavate tervisega seotud riskidest ning tekkisid spetsialistide poolt. interdistsiplinaarsed koostöövõrgustikud Individuaalseid õppenõustamis- ja karjääriteenuseid said ca 29 000 last, õppurit ja noort. Karjäärinõustamist said ka ca 1 300 varakult Jätkuvad vajaduspõhised haridussüsteemist lahkunud 18-24.aastast nõustamistegevused Rajaleidja põhihariduse või madalama haridustasemega keskustes. mitteõppivat noort. Nõustamisteenuseid pakuti ka ligi 18 500 täiskasvanutele (lapsevanematele, haritustöötajatele jt). Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet koostavad Rootsi materjalidele tuginedes lastekaitsetöötajatele tervikliku, ajakohase ja parimal olemasoleval teadmisel põhineva juhtumikorralduse käsiraamatu ja Eesti keelde tõlgiti Rootsi terviklik abivajava lapse lapse abivajaduse hindamise juhtumikorralduse ning abivajaduse hindamise raamistiku, mida täiendatakse aja raamistik, et kohandada see Eesti oludele. jooksul standariseeritud hindamisvahenditega. Lisaks töötatakse eri spetsialistide poolt lapse abivajaduse hindamise raamistiku ja sellealaste koolitustega Lastekaitse Liidu rahvusvahelise projekti Mapchipp raames. 1) Teenuse osutamiseks sõlmiti leping SA-ga Põhja-Eesti Regionaalhaigla. TAI jätkab ainult ravikindlustamata patsientidele osutatud teenuse rahastamist. I poolaastal oli 0 ravijuhtu, II poolaastal 1 ravijuht. Ravikindlustatud 1) Kaksikdiagnoosiga patsientidele on teenus tagatud Eesti Haigekassa patsientidele rehabilitatsiooni ja eelarvest. nõustamisteenuse osutamine 2) Teenus planeeriti korraldada selliselt, et tekiksid ravikindlustamata isikutele. mitmekesised ambulatoorsed ravi ning 2) Sõltuvusprobleemidega psühhosotsiaalse nõustamise teenused, mis inimesele vaimset tervist ja täidaksid patsiendi esmase hindamise-, suunamise- tööhõivet toetavate ning järelteenuse funktsiooni, sealhulgas tekiksid nõustamisteenuste osutamine. ravivõimalused amfetamiinisõltlastele ja kanepitarvitajatele. Sellest tulenevalt 2016. aastal teenuse osutamist ei toimunud. Teenuse osutamiseks Tallinnas ja Jõhvis alates 01.01.2017 sõlmitud leping SA-ga Viljandi Haigla. Lepingud sõlmiti OÜ-ga Corrigo ja SA-ga Tallinna Lastehaigla. SA Tallinna Lastehaigla viis läbi 140 teraapiagruppi sõltuvusprobleemidega ja Nõustamisteenuste pakkumine riskigruppi kuuluvatele alaealistele ning alaealistele. lastevanematele, 279 telefoninõustamist ning 239 Jätkub nii ambulatoorsete kui perenõustamist. OÜ Corrigo viis läbi 32 statsionaarsete teenuste osutamine interaktiivset uimastiennetusalast koolitust 470-le vaimse tervise keskustes. noorukile, 527 individuaalset nõustamist noorukitele ning 440 nõustamist lastevanematele. Toimus suvekool (augustis) ning talveseminar (detsembris) HIVi ja narkomaania valdkonnas töötavatele spetsialistidele ning nende koostööpartneritele; 2 siseriiklikku koolitust Koolituste ja supervisioonide ("ARV ravi alustamise põhimõtted, TB/ARV ravi läbiviimine spetsialistidele, kes kombineerimine, IRIS sündroom" ja „Naloksooni töötavad kasutamine narkootikumide üledoosidest tingitud narkosõltuvusprobleemidega surmade ennetamiseks“); 6 juhtumiarutelu, 3 isikutega. intervisiooni ja 6 ümarlauda. Lisaks piloteeriti kahjude vähendamise õppekava nelja esimest moodulit 3-le grupile (kokku koolitustel osalejaid 390) Teenuse osutamiseks sõlmiti lepingud 9 Ettevalmistused organisatsiooniga: MTÜ Convictus Eesti, MTÜ süstlavahetusteenuse AIDSi Tugikeskus, MTÜ Pealinna Abikeskus, kättesaadavuse laiendamiseks ning MTÜ Me aitame sind, MTÜ Sind ei jäeta üksi, OÜ apteekide kaasamiseks teenuse Corrigo, Tapa Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, osutamisel. Mobiilse teenuse Kohtla-Järve Linnavalitsus. Teenuste sai 649 käivitamine. esmaklienti ja 5608 kliendikoodiga korduvklienti. Täiendavate süstimistarvikute Täiendavat süstimisvarustust ei jagatud eelarveliste (filter, vedelik, kuumutusanum, võimaluste puudumise tõttu. desinfitseerimisvahend) jagamise alustamine. Uimastitest tingitud surmaga lõppevate üledooside ennetamise ning naloksooni kasutamise koolitusi viivad läbi OÜ Tervisekeskus Elulootus, SA Ida- Viru Keskhaigla, OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus, OÜ Aasa Kliinik ning OÜ Corrigo. Teenuse osutamisega jätkamine. Kokku viidi läbi 131 individuaalset koolitust (88 Vanglate ja apteekide kaasamine Tallinnas ja 64 Ida-Virumaal) ja 57 teenuse osutamisse. rühmakoolitust (13 Tallinnas ning 44 Ida- Virumaal). Koolitustel osales 434 inimest ning väljastati 433 naloksooni eeltäidetud süstlit. Naloksooni süstlite korduvväljastamisi oli 167, nendest 128 kasutati elu päästmiseks. Alustati pilootprojektide läbiviimist skisofreeniasse esmahaigestunud inimestega (sisenevad süsteemi läbi akuutse psühhiaatrilise Sõltlaste rehabilitatsiooni ravi), seljaajukahjustega inimestega (sisenevad korralduse põhjalikum analüüsi, taastusravist) ning stabiliseerunud liikumis- ja sh kas on õigsustatud, et liitpuudega inimestega. Sõltlaste puhul vajab sõltuvusrehabilitatsiooni rehabilitatsiooni korraldus põhjalikumat analüüsi, pakutakse teistel alustel kui muud sh tuleb vaadata, kas on õigsustatud, et rehabilitatsiooni. sõltuvusrehabilitatsiooni pakutakse teistel alustel. Vastavad tegevused planeeritud 2017 II poolaastasse Kinnitati otsus statsionaarset rehabilitatsiooni teenust pakkunud Sillamäe Rehabilitatsiooniteenuse Narkorehabilitatsioonikeskuse tegevuste jätkamine SA Viljandi Haigla üleandmiseks Viljandi haiglale. Keskus jätkas vahendusel. teenuse osutamist. Rehabilitatsiooniprogrammilõpeta Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut jätkas HMN nutele jätkuteenuse arendamine. rahastusel sõltlaste tugiisiku teenuse osutamist. Opioidsõltuvuse asendusravi osutamiseks sõlmiti lepingud 7 teenusepakkujaga, teenust osutati Teenuse osutamise jätkamine. kokku 9 erinevas asukohas: AS Lääne-Tallinna Opioidsõltuvuse asendusravi Keskhaigla (teenust osutavad haigla kliinilise protokolli Psühhiaatriakeskus ja Nakkuskliinik), AS Wismari uuendamine..Teenuse Haigla, OÜ Tervisekeskus Elulootus, OÜ Aasa geograafilise kättesaadavuse Kliinik, OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus, OÜ parandamine (sh ravivõimaluste Corrigo (teenust osutatakse Jõhvis ja Kiviõlis), SA loomine Pärnus, Maardus). Lisaks Tartu Ülikooli Kliinikum. Lisaks rahastati metadoonile muude ravimite (nt opioidsõltuvuse asendusravi teostamist Ida buprenorfiin, buprenorfiin Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Jõhvi kombineerituna naloksooniga) kambris. kasutuselevõtt riiklikult rahastatud Vastavalt teenusepakkujate poolt esitatud teenuste raames, vastavalt tegevusaruannetele sai teenus 893 inimest, aasta täiendatud opioidsõltuvuse jooksul kasutati metadooni 17 548 682,34 mg. kliinilisele protokollile. Keskmine metadooni päevane annus oli 58,55 mg. Toimusid ettevalmistused integreeritud teenuse osutamisega alustamiseks Ida-Viru Keskhaiglas. 1. Täiskasvanutele statsionaarse võõrutusravi osutamiseks sõlmiti leping AS Wismari Haiglaga. Peale statsionaarset ravi (kestvusega keskmiselt 2 kuni 4 nädalat) oli patsiendil võimalik jätkata ambulatoorsel järelravil kuni 3 kuud, mis sisaldab psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtte. Teenuse osutamise jätkamine. Statsionaarse võõrutusravi lõpetas plaanipäraselt Täiskasvanutele mitteopiaatse 41 isikut. institutsionaalse sõltuvusravi 2. SA-ga Tallinna Lastehaiglaga sõlmitud lepingu osutamise alustamine Ida- esemeks oli haigla Vaimse Tervise Keskuse Virumaal. sõltuvushäiretega laste ja noorukite üksuses õppe- ja kasvatustöö (sealhulgas personali koolituse ja supervisiooni) teostamine. Tegevused ei sisaldu Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus vastava teenuse maksumuses. Teenusel viibis aasta jooksul 133 noorukit. 1. Teenuse osutamiseks sõlmiti lepingud SA-ga Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus (26 kohta ainult meessoost patsientidele) ning SA-ga Viljandi Haiglaga (kuni 23 kohta mees- ja naissoost patsientidele). Aasta jooksul pöördus Teenuse osutamise jätkamine. teenusele 118 isikut, nendest 33 edukalt lõpetas teenuse. 2.Teenuse osutamiseks sõlmiti leping OÜ-ga Corrigo. Aasta jooksul oli rehabilitatsioonil 19 noorukit, teenuse lõpetas 16 noorukit. Tegevusi ei olnud planeeritud. Tegevusi ei ole planeeritud Vanglates viiakse läbi regulaarseid isikulisi kui ka objektipõhiseid läbiotsimisi, läbiotsimistesse kaasatakse ka relvastatud üksust. Pakkide ja kirjade kontrollimisel on kaasatud narkokoerad. Ülevisete takistamiseks on paigutatud jalutusboksidesse võrgud. Kinnipeetavate suhtes tehakse ka põhjendatud kahtluse korral uriini- ning Sama mis eelmisel aastal. vereproove. Kokku tehti 2016. aastal kõikides vanglates narkootilise aine määramiseks kehavedelikest 3501 testi, millest esmaspositiivseks osutus 81. 79% esmaselt positiivseks osutunud testide puhul oli tulemi põhjuseks arsti poolt määratud ravimite tõttu positiivne näit. Alates 2015. aastast toimub Eesti vanglates Eesti–Šveitsi koostööprogrammi raames naloksooniprogramm. Programmi raames on naloksoonisüstlaid kasutama koolitatud 57 uimastisõltuvuse diagnoosiga kinnipeetavat ning väljastatud on 61 naloksoonisüstalt. 2016 viidi kokku läbi 3117 HIV testi ning Sama mis eelmisel aastal. diagnoositi 18 esmaspositiivset HIV juhtu. Tegemist oli vanglasse saabunud isikutega ning vanglates juba viibivatel isikutel esmaspositiivseid juhte ei diagnoositud. HIV test on vabatahtlik, testist keeldus 2016. aasta jooksul 82 isikut. 2016. aastal oli vanglates kokku 370 HIV positiivset kinnipeetavat, moodustades 13,9% kinnipeetavate koguarvust. Sõltuvusdiagnoosiga süüdimõistetutele on jätkuvalt tagatud rehabilitatsioon: Tartus eraldi üksus 174 kohaga (44 kohta aktiivse rehabilitatsiooni jaoks), kus 2016. a olid kõik kohad täidetud. Lisaks on Viru Vanglas vastav üksus noortele (10 kohta) ja täiskasvanutele (19 kohta) ning Tallinna vanglas naistele (8 kohta). Kõikides vanglates on tagatud sotsiaalprogrammid, nõustamine jm. Eesti-Šveitsi koostööprojekti raames soetati vanglale ja kriminaalhooldusele uus Sama mis eelmisel aastal. sekkumisprogramm Jõud muutuda. Programm keskendub sõltuvusainete kasutamisest hoidumise võimalustele, tegeleb viha ja muutusi toetava tänulikkusega ning aitab osalejal kujundada uut minapilti. Eesti-Šveitsi koostööprojekti raames sisustati ka kõikides vanglates sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioone, et tagada seal viibivatele kinnipeetavatele paremad võimalused iseseisvamaks hakkama saamiseks. Kõikidele isikutele, kellele võõrutus- või asendusravi on meditsiiniliselt näidustatud, on see Sama mis eelmisel aastal. jätkuvalt tagatud. Narkomaaniaravile suunati KarS § 69.2 alusel 3 isikut. Eesti-Sveitsi koostööprogrammi raames Uimastisõltlastele pakutakse osutatavat ravi ja rehabilitatsiooni osutatati kuni karistuse asemel ravi, mida 31.10.2016. Edaspidiseks teenuse jätkumiseks on rahastakse riigieelarvest. läbi viidud hanked ja leitud teenusepakkujad, Ravi maht eeldatavalt suureneb. kellega sõlmitakse lepingud. Kinnipeetavatel on võimalus osaleda tööhõives, õppetegevuses, sh riigikeele õppes ja Sama mis eelmisel aastal. huvitegevuses, samuti on neil võimalik kasutada raamatukoguteenust. vaata 5.2 C Kajastub tegevuse 3.5 B all Kajastub tegevuse 3.5 B all Teenuseid arendati ja pakuti vajaduspõhiselt, mitte Teenuseid arendatakse ja sihtgrupi põhiselt. 2016. aastast rakendus pakutakse vajaduspõhiselt. töövõimereform PPA: Politsei- ja Piirivalveamet on alates 2013. aastast teinud koostööd MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituudiga, kelle eestvedamisel osutatakse arestimajades tugiisiku teenust inimestele, keda on kinni peetud narkootikumidega seotud süüteo eest või süüteo eest, mis on toime pandud narkojoobes. 2016. aasta lõpus sai läbi kaheaastane lepinguperiood, mille jooksul suudeti rehabilitatsioonikeskustesse saata 18 inimest ja PPA on valmis projektiga jätkama teenusel oli kokku olnud 155 klienti. juhul, kui asutuste vaheliselt ei Rehabilitatsioonikeskustesse saaks suunata rohkem lepita kokku teisiti. inimesi kuid populaarseimas Viljandi keskuses, kuhu eelistatakse ravile minna, on pikad järjekorrad. 2016. aasta lõpus sõlmiti MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituudiga uus kaheaastane leping, Esimene aruanne peaks tulema aprillis. SOM: Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut jätkas sõltlaste tugiisiku teenuse pakkumist HMN aastaprojektina.  Jätkuvad projektid täiskasvanute gümnaasiumides, lisaks viiakse avatud taotlusvooru raames läbi Haridus-ja teadusministri määruse täienduskoolituskursusi "Struktuuritoetuse andmise tingimused täiskasvanute võtmepädevuste keskhariduseta täiskasvanute tagasitoomiseks arendamiseks (õppimisoskus, tasemeõppesse" raames toetati avatud taotlusvooru sotsiaalsed oskused, digipädevus, raames 16 täiskasvanute gümnaasiumi projekte, algatusvõime, ettevõtlikkus ja mille elluviimist alustati 2016. aasta augustis ja võõrkeelte oskus) kõikides Eesti septembris ning mille eesmärgiks on põhi- ja maakondades. Täiskasvanutele keskhariduseta inimeste tasemekoolitusse jätkuvad tasuta tööalased tagasitoomine. täienduskoolituskursused. ESF programmi raames omandas 2016. aastal tasuta erialastel täienduskoolituskursustel uusi Üheks eesmärgiks on oskusi 11947 täiskasvanut. töökohapõhise õppes õppijate arvu tõstmine. Piloteerida 2016. a. jooksul on töökohapõhise õppes õppijate õpipoisiõpet kutsekeskhariduse ja arv on kahekordistunud ja lisandunud on 334 kõrghariduse õppekavadel. Parima tööandjat, kes pakuvad koostöös kutseõppe praktikandi konkursile lisandub asutustega töökohapõhist õpet. 2016 aastal võeti õpipoisi kategooria. Teavitada õppesse 1269 õpipoissi (5% kõigist kutseõppes potentsiaalseid õppijaid ja õppijatest), kellest 140 on lõpetanud. tööandjaid õpipoisiõppe võimalustest. Tegevused jätkuvad samas mahus.  Planeeritud tegevused Planeeritud tegevused aastal 2018 Kitsaskohad aastal 2019 Koostöö jätkub Koostöö jätkub Puuduvad Tegevused jätkuvad Tegevused jätkuvad PPA: Tehniliste vahaendite PPA: Tegevused jätkuvad uuendamiseks ei ole PPA: Tegevused jätkuvad vastavalt vastavalt vajadusele ja piisavalt ressurssi. vajadusele ja võimalustele võimalustele Seega on tagatud eesmärgi üks pool …. vastavalt võimalustele  Operatsioonid jätkuvad. 2015, 2016 eelarvesse Operatsioonid jätkuvad. Tähelepanu on Tähelepanu on suunatud ei ole planeeritud suunatud enim üledoose ning kahjusid enim üledoose ning "politseioperatsioonide põhjustavatele narkootikumide leviku kahjusid põhjustavatele " läbiviimiseks tõkestamisele. narkootikumide leviku vahendeid tõkestamisele. PPA: võimekus ei vähene PPA: võimekus ei vähene MTA: 2017 eelarvesse MTA: Olemasolevate ei ole planeeritud MTA: Olemasolevate narkotalituse narkotalituse tööjõukulude kasvu; ametikohtade arvu mittevähendamine. ametikohtade arvu mittevähendamine. MTA: Osalemine Cepoli MTA: Osalemine Cepoli ja Europoli ja Europoli poolt MTA: 2017 aasta poolt korraldavatel koolitustel. korraldavatel koolitustel. koolituste eelarve on Täiendkoolituste läbiviimine Täiendkoolituste piiratud. tolliosakonna üksustele. läbiviimine tolliosakonna üksustele. PPA projektid jätkuvad samas mahus. SiM: Arendatakse andme- ja PPA projektid jätkuvad teabevahetuslahendust ning koolitatakse samas mahus. tarkvara kasutajaid. ESF-i rahastusel läbiviidav tegevus viiakse ellu SIM-i partnerite SMIT-i ja SOM-i poolt ellu 01.01.2017-31.12.2018 Kuigi õiguslik alus VAHISE jaoks on loodud ning süsteem tehniliselt toimub, siis Infovahetussüsteemile Infovahetussüsteemile VAHIS on ei toimu VAHISes VAHIS on õiguslik alus õiguslik alus loodud. Süsteem toimib. regulaarset loodud. Süsteem toimib. andmevahetust. St, et kõik seaduses nimetatud osapooled ei esita süsteemi andmeid. Sama mis eelmisel aastal. Sama mis eelmisel aastal. Tegevused selguvad Tegevused selguvad 2017. aastal 2017. aastal  Üldpädevuste hindamisel ei ole universaalselt ideaalset Jätkuvad üldpädevuste praktikat, mistõttu Jätkuvad üldpädevuste hindamise hindamise arendused tervikmudeli lõplik arendused riiklikes tasemetöödes. riiklikes tasemetöödes. valmimine nõuab rakenduspraktikat Kiusamist ennetavad tegevused jätkuvad Kiusamist ennetavad (nt.reaalselt vastavalt konseptsioonile. tegevused jätkuvad läbiviidavad vastavalt konseptsioonile. tasemetööd) ja nende analüüsi Tegevust rahastatakse kuni 2017. aasta aprilli lõpuni EMP toetuste programmi "Riskilapsed ja noored" raames. Pärast programmi perioodi lõppu on oluline rahastuse jätkamine Programmi jätkuv Programmi jätkuv rakendamine riigieelarvest. Oluline rakendamine on info jagamine lapsevanemate hulgas, samuti KOVide seas kes tulevikus on teenuse otsesed rahastajad. Vajalik on teenuse laiendus kõikidesse Eesti piirkondadesse.  Tegevused jätkuvad vastavalt Tegevused jätkuvad konseptsioonile. vastavalt konseptsioonile. Tegevused jätkuvad vastavalt konseptsioonile. Tegevused jätkuvad vastavalt konseptsioonile. Kiusamisvaba kooli mudeli laiendamine Kiusamisvaba kooli mudeli laiendamine kutseõppeasutustele. kutseõppeasutustele. Aastal 2020 Aastal 2020 rakendavad rakendavad vähemalt 30% vähemalt 30% kutsekeskharidusõpet pakkuvatest kutsekeskharidusõpet koolidest mõnda kiusamist ennetavat pakkuvatest koolidest meedet. mõnda kiusamist ennetavat meedet.  Jätkub õppeprotsesside Jätkub õppeprotsesside nüüdisajastamise nüüdisajastamise töörühmade tegevus. Tulemus lehel töörühmade tegevus. http://oppekava.innove.ee Tulemus lehel http://oppekava.innove.ee Jätkatakse noorte loovuse arendamise, omaalgatuste Jätkatakse noorte loovuse arendamise, ja ühistegevuste toetamist omaalgatuste ja ühistegevuste toetamist vastavalt vastavalt Noortevaldkonna programmile. Noortevaldkonna programmile. PPA eraldi teavitustööd ei kavanda, tegemist igapäevase kommunikatsiooniga. PPA eraldi teavitustööd ei kavanda, tegemist Vajalikud täiendavad SiM: Tark Vanem teavitusprogrammi igapäevase rahalised ressursid elluviimine ja edendamine jätkub TAI kommunikatsiooniga. juhtimisel, millesse SIM on kaasatud tavapärase koostöö raames.  Jätkuvad vajaduspõhised Jätkuvad vajaduspõhised nõustamistegevused Rajaleidja nõustamistegevused keskustes. Rajaleidja keskustes. Oluline on vaimse tervise keskuste jätkusuutlikkuse tagamine pärast Norra programmi rahastuse lõppu. Teenuse kättesaadavus on ebaühtlane. Vajalik on teenuse laiendamine näiteks Pärnusse ning teistesse piirkondadesse, kuid selleks puuduvad rahalised vahendid. Vajalik on ka kahjude vähendamise spetsialistide täiendav koolitamine nõustamisoskuste jmt osas. Puudub täiendav rahaline ressurss Sõltlaste tugiisiku teenuse jätkusuutlikkus ning rahastamise jätkamine HMN projekti lõppedes Vajalik on integreeritud ravi pakkumise laiendamine teistesse Eesti piirkondadesse peale Tallinna, kuid selleks puuduvad rahalised vahendid. Samuti peab geograafiliselt laiendama asendusravi kättesaadavust ning looma võimalused ravi elukohajärgseks osutamiseks kohtades, kus ei ole psühhiaatria tegevusloaga tervishoiuasutusi. puuduvad rahalised ressursid teenuse laiendamiseks puuduvad rahalised ressursid teenuse laiendamiseks Sama mis eelmisel aastal. Sama mis eelmisel aastal. Sama mis eelmisel aastal. Sama mis eelmisel aastal. Sama mis eelmisel aastal. Sama mis eelmisel aastal. Sama mis eelmisel aastal. Sama mis eelmisel aastal.  Vajalik varakult planeerida ressurss riigieelarvest, et saaks ravile suunata kõik selleks motiveeritud isikud vähemalt 2015. aasta mahus, kuid eesmärgiks on ravi mahu aasta-aastalt Uimastisõltlastele suurendamine. Ravi pakutakse karistuse Uimastisõltlastele pakutakse karistuse pakkumist võib piirata asemel ravi, mida asemel ravi, mida rahastakse sobivate ravikeskuste rahastakse riigieelarvest. riigieelarvest. Ravi maht püsib vähemalt olemasolu vaid Ravi maht püsib eelmise aasta tasemel. Tallinnas ja Ida- vähemalt eelmise aasta Virumaal. Raviks on tasemel. olnud motiveeritud vähesed süüdimõistetud; seega tuleb parandada spetsialistide teadlikkust ning enam pöörata tähelepanu narkosõltlaste motiveerimisele. Sama mis eelmisel aastal. Sama mis eelmisel aastal. vaata 5.2 C  Nõustamisteenuse rahastamine on tagatud ESF-ist kuni aastani 2016. Pärast seda on oluline rahastuse ületoomine riigieelarvesse vähemalt olemasoleval tasemel. PPA: Tugiisiku teenust rahastavad kolm erinevate asutust - Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium ja PPA. Oleks aga mõistlik, et kogu rahastus tuleks ühest kohast, et tagada teenuse süsteemsus ka PPA on valmis projektiga PPA on valmis projektiga jätkama juhul, kvaliteet. jätkama juhul, kui kui asutuste vaheliselt ei lepita kokku asutuste vaheliselt ei teisiti. SOM: lepita kokku teisiti. Juhtumikorraldusteenus tuleks arendada KOV- ide juures (nt KOV sotsiaaltöötajad). Kitsaskohaks on HMN- ist rahastatava tugiisiku teenuse projekti jätkusuutlikkus ning edasise rahastuse leidmine.  Vastavalt strateegiliste dokumentide Tegevustega jätkatakse väljatöötamise vastavalt Eesti elukestva reeglitele näidatakse Tegevustega jätkatakse vastavalt Eesti õppe strateegia 2020 tegevuste rahaline kate elukestva õppe strateegia 2020 kutsehariduse ainult ühes kutsehariduse programmile ja programmile ja strateegilises täiskasvanuhariduse programmile. täiskasvanuhariduse dokumendis, milleks programmile. antud juhul on Eesti elukestva õppe strateegia 2020  Vajadused Kuna ca 80% kriminaaltulu tuvastatakse narkokuritegude menetlemisel, siis võib tekkida vajadus suurendada kriminaaltulu tuvastamise võimekust. Võimalik arengusuund on, et mõlema asutuse kriminaaltulu tuvastamise kompentents koondatakse ühte kohta, s.o KKP ja on vaja leida võimalused selle üksuse võimekuse suurendamiseks. PPA: Lisavajaduskaarti ei ole esitatud Kuna "politseioperatsioone " viiakse läbi üldjuhul suurendatud isikkooseisuga ja töövälisel ajal, siis ületundide tasutamiseks on vaja täiendavaid vahendeid. MTA: personali suurendamine tulenevalt narkokuritegude kasvavast trendist; MTA: tolliosakonna allüksuste ametnike kvalifikatsiooni tõstmine läbi koolituste 2017: 329 460 € 2018: 329 460 € 2017: 132 000 € 2018: 139 000 € 2019: 146 000 € 2017: 1 475 000 € 2018: 1 475 000 € 2019: 1 475 000 € 2017: 100 000 € 2018: 150 000 € 2019: 200 000 € 2017: 1 280 000 € 2018: 1 350 000 € 2019: 1 415 000 € 2017: 361 000 € 2018: 525 000 € 2019: 550 000 € 2017: 1 878 000 € 2018: 2 370 000 € 2019: 2 770 000 € Summa 3.5B all Summa 3.5B all  LISA 1. TEGEVUSED VIGASTUSTE ENNETAMISEKS 2016. AASTAL Vastutusvaldkond Tegevus/soovitus aruandest Sõidukijuhi tervisekontrollidega seotud liiklusmeditsiini valdkonna probleemide kaardistamine ja ulatuse analüüsimine. Oluliste probleemide tuvastamise korral lahenduste leidmine, et oluliselt vähenenud sõiduvõimekusega mootorsõidukijuhid liikluses ei osaleks.  Vanemaealiste, noorte (16–25-aastaste) ja muukeelsete liiklejate riskikäitumise Liiklusvigastused mõjutamine (sisend RLOP-i koostamise aruteluks). Kontrolli tõhustamine autokoolide õppekvaliteedi üle (sisend RLOP-i koostamise aruteluks). Varakahjudega liiklusõnnetuste info kasutamine ennetustegevuste planeerimisel (sisend RLOP-i koostamise aruteluks). Riigi ja KOV tasandi vahelise infovahetuse ja ennetusalase koostöö parendamine (sisend RLOP-i koostamise aruteluks). Raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjoni tegevuse laiendamine üle Eesti (sisend RLOP-i koostamise aruteluks). Liiklusjärelvalve tõhustamine (sisend RLOP-i koostamise aruteluks).  Autokoolide õppe kvaliteedikontroll. Liiklusjärelvalve tõhustamine (teema on üheks STAK-i fookuseks). Surmaga päädinud kukkumiste asjaolude väljaselgitamine. Surmaga päädinud kukkumiste asjaolude analüüsile tuginedes tegevuste planeerimine nende ennetamiseks ja vähendamiseks. Jalakäijaliikluseks kasutatava taristu talvise hoolduse täiendavate nõuete Kukkumised kehtestamiseks otstarbekuse analüüs. Vajadusel määruse "Tee seisundinõuded" täiendamine ja muudatustega kaasneva mõju hindamine.  Hoonete ohutuse rolli analüüsimine kukkumiste puhul ning eelkõige avalikes hoonetes kukkumiste ennetamine. Veeohutuse alane ennetustöö Inimeste teadlikkuse parandamine talviste veeohtude osas - sisend SiM-i poolt Uppumised koordineeritavale uppumissurmade ennetamise ümarlaua aruteluks. Mitteametlike ujumiskohtade riskide kaardistamine kaasates KOV-e ja regionaalseid kriisikomisjone. Vastava info edastamine PäA-le (suurendades seeläbi reageerimiskiirust) - sisend SiM-i poolt koordineeritavale uppumissurmade ennetamise ümarlaua aruteluks. Lapsevanematele sõnumi saatmine ujumisõppe olulisuse osas - lapsevanemateni peab jõudma info, et kohustusliku ujumisõppe käigus omandab laps parimal juhul algtasemel ujumisoskuse ja lapse ohutuse eest vastutab siiski lapsevanem - aruteluks pärast ujumisõppe kvaliteedi kohta käiva uuringu valmimist.  Õpilaste ujumisoskuse (ujumine ehk vees liikumine, sukeldumine, veepinnal püsimine jt) saavutamiseks põhikooli riiklikus õppekavas kaasajastatud õpitulemuste ja ujumise algõpetuse programmi elluviimine. Külmumised Juhtumianalüüs ennetusettepanekute väljatöötamiseks. Esmatasandi võimestamine, et oleks võimekus psüühilisi probleeme ära tunda, teatud seisundeid ravida (vaimse tervise õde) ning esmatasandi töötajad oleksid teadlikud inimeste edasi suunamise võimalustest. Enesetapud Perearstide, hooldajate, õdede ja sotsiaaltöötajate kompetentsi parandamine depressiooni ja suitsidiaalsuse märkamisel kõigis vanusrühmades. Enesetappude põhjuste väljaselgitamine ja analüüsimine ning selle põhjal ennetustegevuste kavandamine.  Laste surmaga lõppenud vägivallajuhtumite analüüs kõigi asjasse puutuvate osapoolte osalusel - sisend laste ja perede arengukavasse, SoMis on vastav komisjon moodustatud. Kui laps pöördub üksi EMOsse, siis peaks teavitatama nii lapsevanemaid kui ka lastekaitsespetsialisti/ sotsiaaltöötajat. Kui arst tuvastab väärkohtlemise või selle kahtluse, siis teavitada sellest ka politseid. Tuleb tagada, et haigla teavitaks lapsevanemaid lapse haiglas viibimisest. Vägivald Õpetajate toetamine vägivalla märkamiseks-toimetulekuks (kajastub VES-i rakendusplaanis). Psühhosotsiaalse kriisinõustamisteenuse vajaduse kaardistamine ja teenuse sisu täpsustamine, sh tugiteenuste arendamine seksuaalvägivalla ohvritele. Kasutatud lühendid: AKI – Andmekaitse Inspektsioon EHK – Eesti Haigekassa EIS – Eelnõude infosüsteem EKEI – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut EMOVL – Eesti Maaomavalitsuste Liit ELL – Eesti Linnade Liit ESPAD - European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs ESF – Euroopa Sotsiaalfond HTM – Haridus- ja Teadusministeerium IKS – isikuandmete kaitse seadus JUM - Justiitsministeerium KOV – kohalik omavalitsus LOP – Liiklusohutusprogramm KUM – Kultuuriministeerium MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MNT – Maanteeamet MV - Maavalitsus PPA – Politsei- ja Piirivalveamet PÄA - Päästeamet RTA – Rahvastiku tervise arengukava SOM - Sotsiaalministeerium PPA – Politsei- ja Piirivalveamet RA – Ravimiamet RAM - Rahandusministeerium RHK-10 – rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, 10. Versioon SEN – Süüteoennetuse nõukogu SIM - Siseministeerium TA - Terviseamet VVTP - Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm  Strateegia Tegevuse seis 2016 Täitja Pole alustatud. Mootorsõidukijuhi erakorralisse ja täiendavasse tervisekontrolli suunamiseks rakendusaktide loomine ja olemasolevate täiendamine. Ette nähtud Liiklusohutusprogramm 2016-2025 elluviimiskava aastateks 2016-2019 https://www.mkm.ee/et/tegevused- SOM eesmargid/transport/maanteetransport aastate 2017-2018 tegevusena nr 1.7.3.2 "Mootorsõidukijuhi erakorralisse ja täiendavasse tervisekontrolli suunamiseks rakendusaktide loomine ja olemasolevate täiendamine" Liiklusohutusprog Alustatud. Õiguslike aluste loomine mootorsõidukijuhi erakorralisse ja ramm 2016-2025 täiendavasse tervisekontrolli suunamiseks. Ette nähtud Liiklusohutusprogramm 2016-2025 elluviimiskava aastateks 2016-2019 https://www.mkm.ee/et/tegevused- MNT eesmargid/transport/maanteetransport aastate 2017-2018 tegevusena nr 1.7.3.1 "Õiguslike aluste loomine mootorsõidukijuhi erakorralisse ja täiendavasse tervisekontrolli suunamiseks". Tegevustega alustati 2016 detsembris.  Vt rida 3 MKM Alustatud. Liiklusohutusprogramm 2016-2025 elluviimiskavas aastateks 2016-2019 https://www.mkm.ee/et/tegevused- eesmargid/transport/maanteetransport on kogu perioodi (2016-2019) läbivana planeeritud tegevused 1.3.1 "Eakale jalakäijale suunatud Liiklusohutusprog teavitustöö fookusega suurlinnadele (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva) ja ramm 2016-2025 eakale jalgratturile suunatud teavitustöö fookusega maapiirkonnale" ja tegevus 1.3.3 "Eakale mootorsõidukijuhile suunatud täiendkoolitus/sekkumine". Tegevus 1.6.10 "Vene- ja ingliskeelsete liiklusohutusalaste infovoldikute ettevalmistamine ja kättesaadavaks tegemine piiripunktides ja riigiasutustes, kus on esmane kokkupuutekoht uusimmigrantidega". Alustatud. Liiklusohutusprogramm 2016-2025 elluviimiskavas aastateks 2016-2019 https://www.mkm.ee/et/tegevused- Liiklusohutusprog eesmargid/transport/maanteetransport on kogu perioodi (2016-2019) MKM ramm 2016-2025 läbivana planeeritud tegevus 1.5.2 "Järelevalvevõimekuse tõstmine (autokoolide õppeprotsessi jälgimine ja eksamineerijate tegevuse seire) " 2016. a tegevused puudusid. 2016. a tegevused puudusid. Lõpetatud. LOP 2016-2025 elluviimiskava aastateks 2016-2019 https://www.mkm.ee/et/tegevused- Liiklusohutusprog eesmargid/transport/maanteetransport tegevus nr 4.1.3 ramm 2016-2025 "Liiklusõnnetuste uurimise komisjoni tegevuse laiendamine kõikidesse maakondadesse". 01.12.2016 laienes liiklusõnnetuste uurimise komisjoni tegevus üle-Eestiliseks. Tegevust ei viida sellisel kujul ellu. Liiklusohutusprogrammi 2016-2019 elluviimiskavast Siseministeeriumi ettepanekul välja jäetud. Käsitletakse STAK-is.  Alustatud. Liiklusohutusprogramm 2016-2025 elluviimiskavas aastateks 2016-2019 https://www.mkm.ee/et/tegevused- eesmargid/transport/maanteetransport on kogu perioodi läbivana Liiklusohutusprog planeeritud tegevus 1.5.2 "Järelevalvevõimekuse tõstmine (autokoolide ramm 2016-2025. õppeprotsessi jälgimine ja eksamineerijate tegevuse seire) ". 2016 Elluviimiskava valmistati ette Maanteeameti eksamioskonna struktuurimuudatus ja MNT 2016-2019 läbiv 02.01.2017 alustas iseseiva talitusena eksamioskonna juurde tegevus moodustatud eksamikeskus. Seoses sellega muutus täielikult senine riiklike sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamineerijad alustavad tööd uutel alustel. Esitatud on taotlus ühe täiendava järelevalve töötaja ametikohalisamiseks. Alustatud. 2016 alustas PPA liiklusjärelevalveliste tegevuste mõju analüüsi, mille tulemusena selgitatakse välja, kuidas erinevad liiklusjärelevalve alased tegevused mõjutavad liiklusohutust. Ülesande STAK lõpptähtaeg siseturvalisuse arengukava programmis "turvalisemad SIM kogukonnad" meetmes "avaliku korra tagamine" on 2019. aasta (täpne sõnastus: "analüüsitakse liiklusjärelevalve mõju liiklusohutusele ja uuendatakse liiklusjärelevalve metoodikat"). Alustatud. 2015. a vigastuste raporti jaoks on võetud välja senisest RTA, 2016 täpsemad surmaga päädinud kukkumiste andmed. TAI Pole alustatud. Eeldab surmaga päädinud kukkumiste analüüsi RTA, 2020 SOM valmimist. Vt rida 18 MKM Liiklusohutusprog ramm 2016-2025 Pole alustatud. Tegevus 1.1.4.1 "Jalakäijaliikluseks kasutatava taristu talvise hoolduse täiendavate nõuete kehtestamiseks otstarbekuse analüüs ja määruse "Tee seisundinõuded" täiendamisega kaasneva MNT mõju hindamine" ette nähtud liiklusohutusprogrammi elluviimiskava 2016-2019 aasta 2017 tegevusena. RTA, 2020 2016. a tegevused puudusid. TJA Alustatud. Pandi paika ühised õhutussõnumid päästevesti kandmisel ja selles osas väikelaevade juhi vastuse suurendamisel. SIM Alustatud. 1) Veeohutuskampaania keskendus päästevestide kandmisele ja kampaania märgatavus oli 76 % Eesti täisealisest elanikkonnast. Kampaaniajärgselt peab paadisõidul päästevesti alati vajalikuks 89% (sh. 87% paadisõitjatest) ja kannab 45% elanikkonnast 2016. a. langes 10% nende inimeste arv, kes üldse veesõidukisse PäA sattusid. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et päästevesti puudumisel sõidust loobuti. Veeohutuse „1- minuti loenguid“ vaadati Facebookis kokku 228 000 korda. Veeohutuse lehekülge külastas 2016. a. 15 281 inimest. Lisaks viidi läbi kampaania "Kui jood, ära uju". Alustatud. PPA poole pealt oli ennetustegevusega (projektid ja loengud) mõjutatavate sihtrühmade suurus 2016. aastal 4,6%. Veeohutuskampaania keskendus päästevestide kandmisele ja kampaania märgatavus oli 76 % Eesti täisealisest elanikkonnast. PPA Veeohutuse „1- minuti loenguid“ vaadati Facebookis kokku 228 000 korda. Veeohutuse lehekülge külastas 2016. a. 15 281 inimest. Alustatud. PäA, talvised teemad on käsitletud veebis veeohtus.ee. Samuti on tehtud 15 liuvälja ohtuse tagamsieks ning räägitud talvisest SIM veeohutusest. Alustatud. Teeme ära 2016 raames kutsuses PäA kõiki üles üheks oma talguteemaks võtma veeohutuse, vaatama üle turvalisuse veekogude ääres ning valmistama ujumiskohtadesse talgukorras puidust SIM veeohutusstendid. Talgulised varustati päästerõngaste ning infotahvlitega stendile kinnitamiseks. Kokku püstitati talgute raames üle Eesti 496 veeohutusstend koos päästevahendite ja infotahvlitega. Alustatud. Lapsevanemate teavitamisega tegeleb Ujumisliit. HTM tegeleb avalikkuse, sh lapsevanemate teavitamisega kehalise kasvatuse HTM ainekava, sh ujumisoskuse nüüdisajastamist puudutavates küsimustes.  Vt rida 27 KUM STAK 2017. aastal täiendatakse ujumise algõpetuse metoodikat liikumisõpetuse ainekava koosseisus, millega kaasnevad kohalikele HTM omavalitsustele ka täiendavad rahalised vahendid ujumistundide arvu suurendamiseks (õpilaste transpordikulude, juhendajate tasu, õpilaste transport ja ujulate kasutuse tasu katmiseks). Pole alustatud. TAI 2016. a lõpuks valmis integreeritud laste vaimse tervise teenuste kontseptsioon koos edasise tegevuskavaga. Lisaks kohaldati projekti raames 4 hindamisvahendit, mis on mõeldud spetsialistidele, kes oma töös puutuvad kokku vaimse tervise probleemidega laste ning RTA noortega. Valmis ka täiendkoolitusprogramm esmatasandil töötavatele SOM spetsialistidele laste vaimse tervise probleemide õigeaegseks märkamiseks ning sekkumiseks. Lisaks alustati laste tervisekontrolli juhendi kaasajastamisega, kus fookus on just laste vaimsel tervisel. Juhend valmib 2017. a lõpuks. Pole alustatud. SOM SoM on alustanud antud uuringu läbiviimist. Hange on korraldatud ja SOM hanke võitja on alustanud uuringu ettevalmistavat etappi. RTA Vt rida 31 TAI  Osalt tegeleb selliste juhtudega Sotsiaalkindlustusamet. SOM _ SOM Vt rida 36 SOM Töö jätkub kiusamisennetuse programmide tegevuste raames. HTM VES JUM Vt punkti 36. Alustatud. Ellu on viidud ettevalmistavaid tegevusi ning kohtumisi psühhosotsiaalse kriisinõustamisteenuse arendamiseks. Alates 2016. novembrist toimub seksuaalvägivalla ohvritele suunatud SOM kompleksteenuse arendamine. Teenuse koordineerimine, meeskondade juhendamine, teenuse kvaliteedi arendamine, tööjuhenduse- ja koolitusvajaduste väljaselgitamine ning juhendamine toimub SKA juhtimisel. Eesmärk on laieneda nelja Eesti piirkonda, praegu on tegevus käimas kahes ja ettevalmistused veel kahes. Vastutav Märkused täitja Tegevus asendatud VV memorandumi tekstiga. SoM Täpsemalt on tegevus kokku lepitud LOP-i raames ja vastutus SoM-i ja MKM-i vahel jagatud. MKM MKM SIM SOM SOM VV memorandumist lisandunud tegevus MKM Tegevus asendatud VV memorandumi tekstiga. MKM Tegevus asendatud VV memorandumi tekstiga. Tegevuse sõnastus laiendatud, varasemalt seotud kitsalt alkoholi teemaga. SIM SIM HTM HTM Asendatud VV memorandumi tekstiga. SOM SOM SOM Tegevus asendatud VV memorandumi tekstiga. SOM Tegevus asendatud VV memorandumi tekstiga.  2017. aasta veebruaris moodustas valitsus lastekaitse nõukogu. Nõukogu ülesanne on riigi lastekaitsepoliitika eesmärkide seadmine ja elluviimine, lapse heaolu SOM tagamist ja õiguste kaitset puudutavate ettepanekute esitamine ning lastekaitsealaseks ennetustegevuseks soovituste andmine. SOM JUM SOM Uus tegevus, VV memorandumist Vastutusvaldkond Tegevus/soovitus aruandest Strateegia Koduste vigastusriskide ennetamiseks ja vähendamiseks koduste riskide VVTP 2017- hindamise metoodika loomine ja kodusid külastavate spetsialistide 2019 koolitamine Virtuaalse keskkonna loomine, kus inimestel oleks võimalik oma koduseid riske hinnata välja töötatud metoodika alusel. Meh. vigastused, kukkumised jm Eakate kehalise aktiivsuse tõstmise vajaduse teadvustamine, sh RTA abivahendite kasutamise propageerimine. Perearstide ja –õdede teavitamine vanemate nõustamise vajalikkusest vigastuste vältimisel ning esmaabi andmisel. Sünnitushaigla personali ja rasedust jälgivate tervishoiutöötajate kaasamine vanemate harimisel laste vigastuste vältimiseks.  Perearstide ja –õdede teavitamine vanemate nõustamise vajalikkusest vigastuste vältimisel ning esmaabi andmisel. Sünnitushaigla personali ja rasedust jälgivate tervishoiutöötajate kaasamine vanemate harimisel laste vigastuste vältimiseks. Laste ennetava tervisekontrolli juhendi uuendamine ning tervishoiutöötaja ennetava koduvisiidi rakendamine vastsündinu juurde universaalse RTA ennetusmeetmena. Vastsündinute registreerimine perearsti nimistusse juba sünnitusmajas. RTA Inimeste nõustamine ravimiohutuse teemadel apteekrite poolt, eriline tähelepanu lapsevanemate teavitamisel laste mürgistuste vältimiseks. Mürgistused Lapsevanemate teavitamine koduses keskkonnas olevate kemikaalide turvalise hoiustamise vajadustest. Tegevuse seis 2016 Pole alustatud. Otsustati, et tervishoiutöötajate tervisekontrollide juhend ning universaalne koduste vigastusriskide hindamise metoodika saavad olema eraldiseisvad ning üksteist täiendavad. Tegevus on kajastatud VVTP-is tähtajaga 2018. a juuli. Pole alustatud. Pole alustatud. PäA aitab välja koolitada võtmeisikud, kuid koolitusi ise läbi ei vii. 2017. aastal koostab PäA koduohutuse hetkeolukorra/probleemkohtade mõttepaberi, mis annab ülevaate: a) kes –mida kodude ohutuse vaates teeb; b) kes-mida kontrollib; c) kes-mida peaks tegema või kontrollima. Pole alustatud. Tegevust ei ole alustatud, sest selle eelduseks on metoodika valmimine. Vt rida 5 Toitumise ja liikumise rohelise raamatu tööversioon on valminud, kus pööratakse tähelepanu ka eakate liikumisharrastusele. Vt rida 9 Trükis "Vigastuste vältimine lastel" on 2017. aasta esimesel poolel ülevaatamisel, misjärel kaardistatakse selle trükise vajadus perearstide seas. Seejärel täiendame trükist mürgistuste ja koduohutuse teemadel. 1220 meeskond on läbinud mürgistuse alase koolituse 2015 aastal Alustatud. Alustati laste tervisekontrolli juhendi kaasajastamisega. Juhend valmib 2017. a lõpuks. Toimunud on arutelud koduvisiidi rakendamise võimalustest. Lõpetatud. TTKS muudatused väikelaste nimistusse automaatse määramise kohta jõustus 3.03.2017. a Vt rida 13 Apteekritele on infopäeval meenutatud, et nõustamisel pöörata lapsevanemate tähelepanu ravimite säilitamisele laste mürgistuste vältimiseks, inspektsioonidel kontrollitud nõustamise praktikat 2016. a tegevused puudusid  Vastutav Täitja Märkused/arutelupunktid täitja SOM Tegevus asendatud VVTP tekstiga SOM TAI SIM SOM SOM SIM SOM SOM SOM SOM EHK SOM Tegevus asendatud VV memorandumi SOM SOM tekstiga Tegevus asendatud VV memorandumi SOM SOM tekstiga TA SOM RA TA SOM Vastutusvaldkond Tegevus/soovitus aruandest Strateegia Alkoholireklaami piirangute sätestamine. RTA Kontrollostu võimaldamine alkoholi puhul - Alkoholipoliitika rohelise raamatu meetmete rakendamise aruteluks. Alkoholikahjude vähendamine joobes inimese õnnetusohtu sattumise takistamisega. Joobes inimesest teatamise propageerimine (eriti külmal perioodil, et vältida inimese surnuks külmumist, või vältimaks inimese kukkumist), rohkem propageerida joobes isiku sõiduki juhtimise takistamist, müügikeelu rakendamine joobetunnustega inimesele müümisel. Teenindajate koolituste läbiviimine. Alkohol Alkoholisõltuvuse ravi arendamine nii kinnipidamisasutustes kui ka vanglast vabanemisel - Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamatu rakendamise aruteludeks.  KOV-ide alkoholipoliitika toetamine, sh müügipiirangute kehtestamisel Alkoholisõltuvuse ravisüsteemi piloteerimine 2015 a ja ravisüsteemi üles ehitamine. Alkoholitarvitamise häirega isikutele suunatud tugiteenuste (juhtumikorraldus, rehabilitatsioon, võlanõustamine jt sotsiaalteenuste) arendamine. Inhalantide kasutamise uurimine sihtrühmiti, meetmete väljatöötamine teadlikkuse suurendamiseks seotud ohtudest, tervisemõjudest Narkosõltuvuse ravi mahu suurendamine - Uimastitarvitamise RTA vähendamise poliitika valge raamatu rakendamise aruteludeks. Narkosõltuvuse ravi arendamine nii kinnipidamisasutustes kui ka vanglast vabanemisel - Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamatu rakendamine. Narko Tegevuse seis 2016 Memorandum alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmisest oli 2016. aastal valitsuskabineti päevakorras kolmel korral: 25. veebruaril, 31. märtsil ja 1. detsembril. Eelnõu kiideti heaks Vabariigi Valitsuses 2017. aasta jaanuaris. Vt rida 2 Memorandum alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmisest oli 2016. aastal valitsuskabineti päevakorras kolmel korral: 25. veebruaril, 31. märtsil ja 1. detsembril. Eelnõu kiideti heaks Vabariigi Valitsuses 2017. aasta jaanuaris. Vt rida 4 Vt rida 4 Vt rida 8 Kolmes sekkumises osalenud omavalitsuses suurenes kogukonna teadlikkus ja valmisolek alkoholipoliitika valdkonna süsteemseks arendamiseks. Kuna suhtumine alkoholi ja sellest tulenevalt ka tarbimine on tugevalt normidel ja väärtustel tuginev, ei ole võimalik hetkel hinnata, kuivõrd teostatud tegevused on sekkumist saanud kogukondades vastavaid hoiakuid muutnud, kuna hoiakute muutmine vajab oluliselt pikemat aega järjepidevate tegevuste taustal. Küll aga suudeti kahes omavalitsuses üle aasta kestnud tegevuste käigus testostlemise näitajaid oluliselt alandada (baasuuringu käigus 75% tõenäosus alkoholi kätte saada langes aastase tegevuse tulemusena 25%le). Alkoholimüügi teenindajate koolitused on välja töötatud (projektipartneri TESA poolt). 2016. a tegevused puudusid Alustatud. Noortele suunatud ennetustegevuste raames viidi 2016 läbi alkoholist tingitud riskikäitumise koolitusi gümnaasiumi klassides. Koolituste üheks eesmärgiks oli õpilast hoiakute kujundamine joobes juhtimisele. Aasta jooksul viidi läbi koolitusi kokku 3974 õpilasele. 2016 viidi läbi projekti Kaitse End ja Aita Teist raames tegevusi küõigis prefektuurides. Aasta jooksul oli projekti kaasatud kokku 7718 õpilast. 2016 ei viinud PPA arestiamajdes läbi spetsiifilisi tegevusi alkoholisõltuvuse ravi arendamiseks. Alkoholisõltuvuse ravi justiitssüsteemis ei arendata ega kavatseta pakkuda eraldiseisvalt üldisest alkoholismiravi süsteemist. Projektis kaasatud omavalitsustes (sekkumises osalenud Kuressaare, Põlva ja Põltsamaa ning lisaks ka Pärnu, Jõgeva, Võhma ja Tartu) on tõusnud teadlikkus ning osades ka valmisolek alkoholipoliitika valdkonnas tegevusi planeerida ning ellu viia. Kasvas koostöö erinevate osapoolte vahel alkoholipoliitika valdkonna süsteemseks arendamiseks – omandati on head praktikad, jõuti laiemate sihtrühmadeni ning nähti ja tajuti ise valdkonna arendamise vajalikkust. 2016 ei viinud PPA läbi spetsiifilisi üleriigilisi tegevusi. Kohalikke omavalitsusi toetati ja nõustati vajaduspõhiselt sh maakondlike turvalisuse nõukogude kaudu. Koostatud ravijuhend alkoholitarvitamise häire kaasaegseks raviks. Välja töötatud alkoholitarvitamise häire ravi teenuse kirjeldus. Toimub alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutamine TAIga sõlmitud lepingu alusel (PERH, TÜK, Pärnu, LEH, Viljandi). Välja töötatud teenus alkoholisõltuvuse sõelumiseks ja sekkumiseks üldarstiabis. Perearstide ja –õdede teadlikkuse tõstmiseks infopäevad piirkondades. Toimub teenuseosutajate ja TAI võrgustikutöö teenuse arendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks Pole alustatud. 05.01. kokku lepitud, et sel teemal toimub eraldi kohtumine (SoM kutsub kokku), kus vaadatakse olemasolevaid andmeid (ESPAD, PPA, EHK) inhalantide kasutamise kohta ning otsustatakse edasine tegevuskäik. 2015.aasta ESPADi raport on saadaval trükiversioonis ja TAI kodulehel. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/147211011552_ESPAD%20raport_2016.pdf Lisataotlus 2017. a on esitatud ja rahuldatud. PPA tagab Põhja prefektuuri ja Ida prefektuuri arestimajades kinnipeetutele, kellele on juba eelnevalt määratud metadoon asendusravi, ravi jätkamist. Perioodil 10.03.2015.31.12.2016 osutati arestimajas kinnipeetavatele ja arestimajast vabanenutele tugiisiku teenust toetamaks nimetatud isikute sõltuvusest vabanemist ja kriminogeense käitumise vähendamist läbi nende resotsialiseerimise ühiskonda. Projekti vältel tutvustati teenust 176-le arestialusele. Teenusel oli 155 arestialust. Ravile saadeti kokku 18 arestialust. Sõltuvusdiagnoosiga süüdimõistetutele on jätkuvalt tagatud rehabilitatsioon: Tartus eraldi üksus 174 kohaga (44 kohta aktiivse rehabilitatsiooni jaoks), kus 2016. a olid kõik kohad täidetud. Lisaks on Viru Vanglas vastav üksus noortele (10 kohta) ja täiskasvanutele (19 kohta) ning Tallinna vanglas naistele (8 kohta). Kõikdes vanglates on tagatud sotsiaalprogrammid, nõustamine jm. (vt ka uimastipoliitika valge raamatu aruanne).  Vastutav Täitja Märkused täitja SIM SOM MKM SOM SOM SIM JUM SOM SOM TAI MNT SIM PPA SIM 05.01. arutatud ning lepitud kokku, et asjakohasem oleks tegevusena kajastada ravi "tagamist", mitte "arendamist". JUM SOM (TAI) SOM SIM SOM (TAI) SOM SOM SOM Uus tegevus, VV memorandumist SOM SOM TAI SOM SOM SiM JUM 05.01. arutatud ning lepitud kokku, et asjakohasem oleks tegevusena kajastada ravi "tagamist", mitte "arendamist". JUM Vastutusvaldkond Tegevus/soovitus aruandest Strateegia Liiklusvigastuste raskusastme määramine ja sellekohase andmevahetuse alustamine. Vigastatutega liiklusõnnetuste kohta kogutavate andmete kvaliteedi tõstmine. Tagada laste raviandmete kvaliteetsus, nende liikumine tervise infosüsteemi ja lastega kokkupuutuvate spetsialistide ligipääs andmetele. E-tervise Planeerida RHK-10 koolitus tervishoiutöötajatele. strateegia Surmateatise elektrooniliseks muutmine. Seeläbi on võimalik E-tervise vigastussurmade andmeid oluliselt kiiremini näha ja ennetustegevustes strateegia Kaardistada erinevate vigastustega tegelevate ametkondade ennetustegevuste planeerimiseks vajalikud infovajadused tervise infosüsteemist ja arendada välja vastavad infoliikumise skeemid (oluline on E-tervise ära kirjeldada tervise infosüsteemi funktsioon erinevate ametkondade strateegia vajadustest lähtuvalt ning seejärel otsustada kas andmeid saab edastada korra aastas ühekordse päringuna või on vaja teha arendus) Andmed Tervishoiuasutustes koguneva vigastuste info operatiivne kasutamine (koostöö tervishoiuasutustega). Erinevate ametkondade poolt avalikkusele eksponeeritavate vigastusi puudutavate andmete ühtlustamine.  Vastutav Tegevuse seis 2016 Täitja täitja SOM SOM Vt rida 2 MKM Vt rida 2 MNT 2016. a tegevusi ellu ei viidud. MNT MNT 2016. a tegevusi ellu ei viidud. PPA 2016. a tegevusi ellu ei viidud. SOM SOM Pole alustatud. Osa e-tervise strateegia elluviimisest. SOM SOM Vt rida 10 SOM SOM Planeerimistööd tegevuse elluviimiseks jätkusid 2016.aastal TAI Jätkutegevus SOM SOM Pole alustatud. RTO SOM Jätkutegevus SOM (TAI) 2016. a tegevusi ellu ei viidud. MKM 1. Täna puudub infovahetus PPA, MNT ning SoMi andmekogude vahel, samuti puudub PPAl ning MNTl täna juriidiline õigus saada ligipääs tervise infosüsteemis kajastuvatele delikaatsetele isikuandmetele, mistõttu ei ole võimalik vigastuste raskusastmega seonduvaid andmeid töödelda. 01.11.2016 SiM ja SOM kohtumisel otsustati liikuda teemaga edasi. SiM selgitab välja projekti maksumuse, TAI ja SIM kooskõlastab Andmekaitse Inspektsiooniga skeemi andmete liikumise, järelevalve, SIM andmeid töötlevate osapoolte osas. 2. PÄA kodulehekülejel (https://www.rescue.ee/et/paasteamet/statistika/tulekahjude-ja-nende-asjaolude- kokkuvote.html) on olemas vajalik statistika kohalikule omavalitsusele kasutamiseks. 3. SIMis on koostatud on mõõdikukaardid, kus on määratletud, kust ja millise metoodika alusel siseturvalsisuse arengukava ja nende programmide andmed pärinevad (sh vigastatud ja surmad). Alustame, kui tegevuste eestvedajalt tuleb vastav initsiatiiv. JUM Märkused Tegevus tuleb ümber sõnastada ning plaani võtta laste vigastuste täpsem analüüs. Vastutusvaldkond Tegevus/soovitus aruandest Koolitöötajate teadlikkuse analüüsimine laste nõustamisvõimalustest ning lapsega seotud tugivõrgustikust ning plaanida vastavalt tulemustele teavitustegevust/koolitusi - sisend elukestva õppe strateegia üldharidusprogrammi. Tugispetsialistide toetuse suurendamine kohalikele omavalitsustele, et tõsta lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavust. - Tugispetsialistide toetamise põhimõtted (koos õigusaktide eelnõude kavanditega) Üldhariduskooli kehalise kasvatuse ainekava sisu analüüsimine vigastuste ennetamisest lähtuvalt. Üldhariduskoolile suunatud toetavate ennetustegevuste süstematiseerimine. HTM-i partnerid näevad vajadust perioodiliste kokkusaamiste järgi, et arutada läbi lasteaedades/koolides läbi viidavad ennetustegevused, vältimaks võimalikke dubleerimisi, leida katmata valdkondi ja leida nt võimalusi ka koostööks. Üheks oluliseks koopereerumise kohaks võiks olla koolides läbiviidavad küsitlused/uuringud, et koolide/õpetajate koormust vähendada. Moodustada töörühm, mis kaardistaks ära, mis ulatuses ohutusteemasid kooli erinevates astmetes peaks käsitlema ning leida võimalused, kuidas vastavat programmi praktikas ellu viia. Luua süsteem, kus terviseteemade puhul annaksid teoreetilise osa edasi õpetajad, kuid partnerid toetaksid praktiliste tegevustega. Analüüsida võimalusi üldhariduskoolis üldiste pädevuste tõhusamaks hindamiseks ning terviseteemade lõimimiseks erinevate ainete õppesse (välismaise praktika kaasamine).  Analüüsida võimalusi üldhariduskoolis üldiste pädevuste tõhusamaks hindamiseks ning terviseteemade lõimimiseks erinevate ainete õppesse (välismaise praktika kaasamine). Õpetajad peaksid oma baaskoolituses saama võimalikult palju teadmisi/oskusi, et koolis/lasteaias terviseteemasid käsitleda (sotsiaalseid oskusi kujundada). Selleks oleks mõistlik kaasata õpetajakoolituse sisu planeerimisse ja võimalusel ka õppe läbi viimisesse erinevaid asjasse puutuvaid ametkondi (TAI, PPA, PäA, MNT). Ohutusõppe süvendamine ja integreerimine põhiharidusse, et lapsed omandaksid ohututuks käitumiseks ja õnnetuse korral toimetulekuks (sh tule-, vee-, liiklus-, raudtee jt ohud) vajalikud teadmised ja oskused põhihariduse saamise käigus. Õpetajate koolitamine vaimse tervise probleemide märkamiseks. Esmaabi Elanike esmaabialaste oskuste ja teadmiste parandamine.  Tegevuse seis 2015. Strateegia aastal Alustatud. Tegevus on seotud üldise kiusamisennetustegevu stega Elukestva Õppe Strateegia üldharidusprogrammi raames. VVTP Pole alustatud. Üldhariduskooli riikliku õppekava (sh. ainekavade) korrigeerimise plaanipärane töö algab 2017. aastal. RTA 2020  Vastutav Tegevuse seis 2016. aastal Täitja täitja Alustatud. Tegevus on seotud üldise kiusamisennetustegevustega Elukestva Õppe HTM HTM Strateegia üldharidusprogrammi raames. Riik on võimaldanud alates 2014. aastast koolidel vajadusel tellida tugispetsialisti teenust SA Innove kaudu. Väikevaldadele (alla 350 õpilasega) on teenust võimaldatud soodustingimustel (riik on katnud 30% teenuse hinnast). HTM HTM Üldhariduskoolide kehalise kasvatuse ainekava nüüdisajastamine on alanud. HTM HTM Õppetöös juhindutakse ohutusalaste teadmiste, oskuste, hoiakute kujundamisel õppekava läbivast teemast "Tervis ja ohutus". Haridusasutuse turvalisuse eest tuleohutuse, tervisakaitse vm seisukohalt vastutavad koolipidajad. HTM HTM Ohutusõppe kvaliteediga tegeleb inimeseõpetuse aineühendus HTM HTM Vajalikud teadmised-oskused-hoiakud on kirjeldatud riiklikus õppekavas. Õpetajad on HTM HTM autonoomsed õpimeetodite valimisel. HTM 2016. a tegevused puudusid HTM  HTM 2016. aastal koostati päästevaldkonna ennetuspoliitika mõttepaber, mis kirjeldab SiMi huvisid ja eesmärke ennetustöö korraldamisel viie aasta perspektiivis. 2017. aastal SIM SiM analüüsib ja teeb ettepanekud ohutusõppe teemade käsitlemiseks Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õpetajate täienduskoolituse õppekavas. Samuti SiM nõustab Tartu Ülikooli õpetajaraamatu koostamisel ohutusõppe teemade käsitlemisel üldhariduses. HTM arvestab selle ettepanekuga, kui algab õpetajate kutsestandardi uuendamise protsess. Õpetaja kutsestandard kehtib 26. novembrini 2018. aastal. HTM HTM Ohutusõppe kvaliteediga tegeleb inimeseõpetuse aineühendus HTM 1) Tuleohutusalaselt koolitatud 42 072 õpilkast (I, II, III kooliaste). 2) Veeohutusalaselt HTM 28625 (I, II, III, IV kooliaste) (sellest samast mahust on saanud talvist ehk siis SIM jääohutust I kooliastmest 9369, III astmes 9991 ja IV astmes 4292). 3) Ohutusõpe laagrites 7486 last ja noort vanuses 7-15. Vastavalt kokkuleppele määratles HTM koos partneritega õpetajate täiendusõppe üheks prioriteediks 2017. ja 2018. aastal põhikooli ja gümnaasiumi õppekava läbiva HTM teema "Tervis ja ohutus". Prioriteetide alusel tellitakse kahe järgneva aasta jooksul õpetajatele vastavaid koolitusi. Toimusid koolitused koolieelsete haridusasututste võimekuse suurendamiseks HTM järgmistel teemadel: - Laste väärkohtlemine ja laste väärkäitumine - mis on mis? - Suhtlemine laste ja vanematega. SOM (TAI) - Arengulise erivajadusega lapse märkamine ja toetamine. - Psüühiline trauma ja kaotus lapse pilgu läbi. Koolitustel osales kokku 606 töötajat SOM Pole alustatud. Pole alustatud. TAI SOM HTM Teemaga on tegeletud läbiva teema "tervis ja ohutus" arendamise raames. Üldiseid esmaabioskuseid on jagatud ennetustöö käigus, kuid nendele ei ole SIM spetsiifilselt tähelepanu pööratud. Märkused/arutelupunktid Sõnastus muudetud vastavalt VVTP sõnastusele: "4.4 Suurendame tugispetsialistide toetust kohalikele omavalitsustele, et tõsta lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavust. - Tugispetsialistide toetamise põhimõtted (koos õigusaktide eelnõude kavanditega)". Uus tegevus, VV memorandumist Uus tegevus, VV memorandumist Uus tegevus, VV memorandumist Uus tegevus, VV memorandumist Uus tegevus, VV memorandumist Eraldi tähelepanu tuleks pöörata lapsevanematele. Vastutusvaldkond Tegevus/soovitus aruandest Strateegia Koordineerimise lihtsustamiseks ja rahastamise korrastamiseks tuleb lähiajal maakondlikul tasandil ühendada tervise- ja traumanõukogud. Selle protsessi „katuseks“ võiks kasutada SiM-i koordineeritavat siseturvalisuse arengukava. Maakondade juures töötavate tervisedendajate positsioon on olnud alati ebakindel ja seda ka rahastamise osas. Tuleb kaaluda võimalust, et maakondliku tervisedendaja palgaraha tuleks maavalitsuse eelarvest nii nagu ka teiste maavalitsuse spetsialistide oma. Eeldab lisarahastust. Paikkondlik TE Lahendada probleem, et tervisedendajate ettepanekuid maakondlike arengukavade juures arvesse ei võeta. Selle probleemi leevendamiseks RTA 2020 tuleb kaaluda ka maakondliku terviseprofiili muutmist arengukava osaks. Maakondades läbi viidavate tõenduspõhiste ennetustegevuste jaoks võiks raha eraldada riigieelarvest eraldi realt ning selle raha jagamise eest võiks otsustada SEN - aruteluks SEN-i KOV-teemalise alatöörühma tööks. Tegevuse seis 2016. aastal Täitja Alustatud. Jätkus rahvatervise seaduse eelnõu ettevalmistus, millega on plaanis täpsustada maakondlikul tasandil rahvatervisega seotud ülesandeid. Toimub koostöö SiM-i ja RaM-iga, et SOM leppida kokku, kuidas hakkab pärast riigireformi toimuma maakonna tasandil turvalisuse ja rahvatervise alane tegevus. Moodustati maakondlikud turvalisusnõukogud (osalejad SiM; PPA, PäA; RaM (maavalitsused) ja SoM (s Tervise Arengu Instituut), mis arvestavad senist praktikat (territoriaalsed SIM kriisikomisjonid, tervisenõukogud, liikluskomisjonid, traumanõukogud). Koostöömudeli väljatöötamine jätkub 2017.aasta 1 kvartalis TAI Alustatud. Riigieelarvest toetatakse maakondlike tervisedenduse tegevuste elluviimist (siirdena maavalitsustele) ning maavanematele on tehtud ettepanek neid vahendeid 2016. a kasutada töötasude maksmiseks maksimaalselt 50% ulatuses ja 2017. a 25% ulatuses. "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud SOM (TAI) seaduste muutmise seaduse" eelnõule on tehtud ettepanek igasse maakonda ette näha ennetusvaldkonna töötaja palkamiseks vajaminevad vahendid, juhul kui KOV-id hakkavad ühiselt maakonna arendustegevusega tegelema. Vt rida 5 RAM Alustatud. Rahvatervise seaduse eelnõu on ettevalmistamisel, kus on plaanis sätestada ka tervise ja heaoluprofiiliga seonduv. Plaanis on teha kohustuslikuks tervise ja heaoluprofiil ning seda kasutada maakondliku arengu planeerimisel (olenemata, kelle ülesandeks see riigireformiga seoses saab). "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud SOM seaduste muutmise seaduse" eelnõule on tehtud ettepanek eelnõud täiendada selliselt, et omavalitsusüksustel oleks kohustus ühiselt korraldada mh maakonna tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna arendamist. Samuti tehti ettepanek täiendada KOKS-i ja eelnimetatud eelnõu selliselt, et nii KOV-i kui ka tulevikus maakonna arengustrateegias oleks kohustuslik esitada mh rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused. Vt rida 7 RAM SEN-i KOV-teemaline töögrupp jätkas tööd. SiM-is jätkus universaalse ennetuse lähtekohtade JUM väljatöötamine. Vastutav Märkused/arutelupunktid täitja Ühendada järgmise tegevusega ning SIM tulevikus ümber sõnastada seoses riigireformiga. Tegevus tulevikus ümber sõnastada ning siduda riigireformiga. Vaja on tagada maakonna tasandil tervise ja SOM turvalisuse valdkondade alane tegevus ka peale maavalitsuste sulgemist. Tuleb ümber sõnastada ja täiendada SOM tegevust ka KOV-ide vajadustega. SOM JUM  Ministeeriumid Meie 08.12.2017 nr 1.2-2/127-2 "Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ rakendusplaani 2013–2016 perioodi 2015–2016 täitmise aruanne täiendatud Esitame kooskõlastamiseks aruande „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020” rakendusplaani 2013–2016 perioodi 2015–2016 täitmisest ja selle lisad: alkoholipoliitika rohelise raamatu, tubakapoliitika rohelise raamatu, uimastipoliitika valge raamatu perioodi 2015–2016 ja vigastuste tegevuskava 2016. aasta aruanded. Lisatud on ka ülevaade HIVnakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast Eestis ning 2015. aasta vigastussurmade ja –haigestumuse analüüs. Aruanne ja selle lisad esitatakse teistkordselt EISi kooskõlastamiseks, kuna koostöös Eesti Haigekassaga täiendati 2016. aasta kulude andmeid. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 juhtkomitee koosseisu ajakohastamiseks palume esitada juhtkomitee põhiliikme ja asendusliikme ametikoha nimetused ning kontaktid. Juhtkomitee ülesanneteks on juhtida arengukava koostamist ja selle elluviimist, kinnitades sh arengukava eesmärgid, meetmed ja rakendusplaan ning iga-aastased aruanded. Lisaks täidab juhtkomitee ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–20201 prioriteetse suuna nr 2 “Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” järgmiste meetmete valdkondliku komisjoni ülesandeid: - alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse loomine ja rakendamine; - kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski tervise- ja tööminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Lisa: 1. „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ aruanne 2015-2016 täiendatud 2016. aasta kulud 2. „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ täitmise aruanne perioodil 2015–2016 tekstiversioon 3. Rahvastiku tervise arengukava 2015–2016 seletuskiri 4. Protokolli märgitava otsuse eelnõu RTA 2015-2016 aruanne 5. „Alkoholipoliitika rohelise raamatu“ täitmise aruanne perioodil 2015–2016. 6. „Tubakapoliitika rohelise raamatu“ täitmise aruanne perioodil 2015–2016. 7. „Uimastipoliitika valge raamatu“ täitmise aruanne perioodil 2015–2016. 8. „Vigastuste ennetamise tegevuskava“ 2016. aasta täitmise aruanne. 9. „2015. aasta vigastushaigestumuse ja –surmade analüüs“. 10. „HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis, 2000– 2016“. /*Lisaadressaadid: Tööinspektsioon Terviseamet Tervise Arengu Instituut Ravimiamet Eesti Haigekassa WHO Eesti esindus Riigikantselei Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Riigikogu sotsiaalkomisjon Eesti Haiglate Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Psühhiaatrite Selts Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Eesti Perearstide Selts Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Maris Uuetoa 6269 164 [email protected]