Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastaja või arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus Eesti Arstide Liit Eesti Radioloogia Ühing Eesti Haiglate Liit Tervishoiu Kõrgkoolid (ühine) Tartu Ülikool meditsiini teaduste valdkond Eelnõu § 1 punkti 3 järgi tehakse registreerimisotsus pärast vastavuseksami sooritamist. Sellega on vastuolus eelnõu selle punkti selgitused seletuskirjas, kus öeldakse, et TA otsustab, kas saata isik vastavuseksamile või mitte. Seletuskiri on siin vastuolus ka iseendaga, kuna eespool räägitakse vastavuseksami kohustuslikkusest kõigile taotlejatele. Kvalifikatsiooni võrdlemise tingimuste ja korra määruse § 4 lg 2 järgi on vastavuseksami sooritamine registreerimiseks vajalik tingimus. Sellega on vastuolus sama määruse kavandi § 3 lg 1: „Terviseamet võrdleb taotleja kvalifikatsiooni ja käesolevas määruses sätestatud juhtudel õppekavasid Eestis nõutavaga ning otsustab, kas taotleja on pädev töötama Eestis tervishoiutöötajana,“ mis ei räägi kohustuslikust vastavuseksamist midagi, jättes mulje, nagu oleks TA-l õigus otsustada Eestis tervishoiutöötajana registreerimine ilma eksamit sooritamata, üksnes kvalifikatsiooni ja õppekavade võrdlemise alusel. Sama määruse § 3 lg 3 ütleb, et kahtluse korral kontrollib TA taotleja esitatud dokumentide autentsust. See ei vasta kokkuleppele, mille kohaselt saadab TA kõik arstikutse omandamist tõendavad kõrgkoolidiplomid ENIC/NARICule kontrollimiseks. Määruse „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise ning tööpraktika korraldamise ja hindamise kord“ kavandi § 4 lg 1 järgi peab taotleja enne tööpraktikale suunamist esitama eesti keele oskust tõendava dokumendi või tegevusluba omava eesti keele täienduskoolituse läbiviija juures õppimist tõendava dokumendi. Jääb arusaamatuks, kuidas toimub juhendamine, kui praktikant ja juhendaja ei oska ühtki ühist keelt. Samuti ei ole reguleeritud, kes peab sellisel juhul korraldama tõlkimise ja selle eest maksma? Meie hinnangul on eelnõu keeleseadusega vastuolus. Tööpraktikale ei tohi lubada isikuid, kes ei oska eesti keelt, sest see kahjustab arstiabi kvaliteeti ja võib ohustada patsiente. Ettepanek: Kehtestada nõue, et tööpraktikale lubatakse isikud, kes esitavad tõendi eesti keele oskuse kohta vähemalt B2 tasemel. Tervishoiutöötajate registrisse kandmiseks tuleb vastavalt keeleseadusele kehtestada C1 keeleoskuse taseme nõue (või vähemalt määrata tähtaeg nõutava keeleoskuse omandamiseks ja vastavalt sellele anda ka tähtajaline registreering). Eelnõu § 1 punkti 4 ja määruse „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise ning tööpraktika korraldamise ja hindamise kord“ kavandi järgi peavad registreerimist taotlejad sooritama vastavuseksami, mille üks osa on 2–6 kuud kestev tööpraktika, mille ajal töötatakse juhendaja juhendamisel ja vastutusel. On kaheldav, kas tööpraktika saab olla vastavuseksami osa. Vas tavalt TTKS § 4 3 lg 2 loetakse tervishoiuteenuse osutamisel osaleja (sh tööpraktika sooritaja) tegevus selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel nad tegutsevad. Seega tuleb välja, et eksami sooritamine loetakse juhendaja tegevuseks ja tema vastutab selle eest. Ettepanek: Mitte lugeda tööpraktikat vastavuseksami osaks, vaid sätestada selle sooritamine tervishoiutöötajana registreerimise kohustusliku tingimusena. Vastavuseksam on teoreetiliste teadmiste kontroll, eksamile pääseb pärast tööpraktika sooritamist positiivsele hindele. Praktika kohaks võib määrata ükskõik millise residentuuri baasasutuse ja seletuskirja järgi eeldatakse, et see on ka praktikandi tulevane tööandja. Leiame, et iga residentuuri baasasutus praktika kohaks alati ei sobi. Kui praktika üks eesmärke on õppida eesti keelt, siis peab töökeskkond olema täielikult eestikeelne. Tulevane tööandja, kes vajab tööjõudu, ei pruugi praktika läbiviimisel ja hindamisel objektiivne olla. Seletuskiri ütleb, et kui isik teeb tööpraktika ajal näiteks lisatööd valvetes, siis võib ka see olla tööpraktika osa, tingimusel, et on tagatud juhendamine nii nagu muu tööpraktika ajal. Ei ole arusaadav, millisel õiguslikul alusel saaks praktikant teha valveid lisatööna väljaspool praktikat, kui ta ei ole tervishoiutöötajana registreeritud? Kui valved on praktika osa, siis peab loomulikult nende ajal olema tagatud juhendamine. Seletuskirja järgi sõlmib isik tööpraktika ajal samamoodi töölepingu, nagu teised tervishoiuteenuse osutajad või tervishoiuteenuse osutamisel osalejad. Töötasu kohta öeldakse, et tasu suurus ja kas seda üldse makstakse, oleneb töötaja ja tööandja kokkuleppest. Eelnõus praktika ajaks sõlmitavast lepingust ei räägita. Kui sõlmitakse tööleping, eeldab see ka töötasu maksmist. Eelnõu sõnastuse järgi peab tööpraktika juhendajal olema taotlejaga sama kvalifikatsioon. Kui isik taotleb eriarstina registreerimist, siis tal ei ole veel eriarsti kvalifikatsiooni. Seega peaks eriarsti praktikat juhendama eriarsti kvalifikatsioonita arst (nn üldarst), mis on ebaloogiline. Residendi juhendajalt nõutakse vähemalt 5-aastast erialal töötamise kogemust, sama nõue peaks kehtima praktikandi juhendajale. Ettepanek: Tööpraktika juhendajal peab olema sama kvalifikatsioon, mida isik taotleb, ja vähemalt 5-aastane töökogemus sel erialal. Eelnõu järgi peab tööpraktikale suunatud isik olema kantud tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikkuse registrisse. Ei ole selge, millal isik registrisse kantakse ja millal sealt kustutatakse? Millisel alusel kantakse registrisse isik, kes on suunatud praktikale, kuid ei alusta seda? Ettepanek: Sätestada, et isik kantakse tegevuslubade registrisse alates tööpraktika alguse kuupäevast ja kustutatakse registrist kohe pärast praktika lõppemist. Seletuskiri ütleb vastavuseksami teooriatesti kohta: „Paragrahvi 30 lõikes 34 sätestatakse, et kui isik on tööpraktika positiivselt sooritanud, korraldab TÜ isikule teoreetiliste teadmiste testi. Teoreetiline test on eestikeelne ning jaguneb vastavalt isiku erialale. Tartu Ülikoolis sooritatakse kaks erinevat testi, millest üks on üldarsti lõpueksam, kui isik on lõpetanud põhiõppe, ning teine on eriarstide residentuuri lõpueksam, kui isik on lõpetanud eriarsti väljaõppe.“ Määruse kavandi järgi on vastavuseksam tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni hindamise alus, mis koosneb tööpraktikast ja sellele järgnevast teoreetiliste teadmiste testist, mille koostavad vastavalt isiku erialasele kvalifikatsioonile Tartu Ülikooli vastavuseksami komisjon. Komisjoni kuulub üks arstide erialaühenduse esindaja, üks hambaarstide erialaühenduse esindaja, kaks Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna esindajat ja üks Terviseameti esindaja. Ei ole arusaadav, millise eksami peab taotleja sooritama, kas see on nn üldarsti puhul arstiõppe lõpueksam ja eriarsti puhul residentuuri lõpueksam või koostatakse mingid uued testid. Residentuuri lõpueksam on igal erialal erinev, samuti tuleks siis moodustada vastavuseksami komisjonid ja koostada testid kõigi erialade jaoks, mis meie hinnangul ei ole mõistlik. Samuti ei ole selge terviseameti esindaja funktsioon eksamikomisjonis, kuna ametnikel ei ole vajalikku pädevust erialaste teadmiste hindamiseks. Ettepanek: Arstina registreerimise taotlejad sooritavad arstiõppe lõpueksami ja eriarstina registreerimise taotlejad residentuuri lõpueksami, mida hindavad vastavad eksamikomisjonid. Määruse kavandi kohaselt peab taotleja esitama kutse- või erialal töötamist tõendava dokumendi. Leiame, et ainult sellest ei piisa, töökogemuse hindamiseks on vaja ka senise töö kirjeldust. Ettepanek: Sätestada, et taotleja esitab kutse- või erialal töötamist tõendava dokumendi koos töö kirjeldusega. Eelnõu § 1 p 4 öeldakse, et kui isiku tööpraktika on hinnatud negatiivselt, peab isik esitama uue taotluse kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks. Samuti peab uue taotluse esitama teooriatesti teistkordsel mittesooritamisel. Leiame, et isikut ei saa kohustada uut taotlust esitama. Samuti jääb arusaamatuks, mis juhtudel tööpraktikat pikendatakse. Ettepanek: Sätestada, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui tööpraktika (ka pärast pikendamist) hinnatakse negatiivselt või teooriatesti ka teisel katsel ei sooritata. Oleme seisukohal, et uute tervishoiutöötajate saamiseks vajalikke kulusid peaks vähemalt osaliselt katma ka riik . Tööpraktika juhendaja tasuks arvestatud 153,6 eurot kuus on selgelt ebapiisav, eriti kui arvestada, et praktikandi tegelikud erialased oskused selguvad alles praktika käigus ja tal võib puududa eesti keele oskus, kuid juhendaja vastutab tema tegevuse eest. Sellist juhendamist ei saa pidada samaväärseks Tartu Ülikooli arstitudengite või arst-residentide juhendamisega. Samuti ei pea me reaalseks, et praktikant töötab pool aastat tasuta. Eriarsti praktikat sooritaval isikul on arsti kvalifikatsioon, kui temaga sõlmitakse tööleping, tuleb rakendada ka Eestis kehtivat kollektiivlepingut. Eelnõu alusel koosneb vastavuseksam 2-6 kuulisest tööpraktikast ning teoreetiliste teadmiste testist. Seejuures seletuskirjast lähtub, et keskmiselt läbitakse tööpraktika nelja kuuga. ERÜ hinnangul jääb ebaselgeks, mille alusel arvestatakse keskmiseks praktika kestuseks 4 kuud. ERÜ leiab, et taotleja tööle adekvaatse hinnangu andmiseks reaalselt vajalik praktika kestus võib osutuda pikemaks ja tööandjalt planeeritust enam ressurssi nõudvaks. Puudub õigusselgus, kes määrab tööpraktika kestuse taotlejale, kas selleks on taotleja isiklik juhendaja õppebaasis, vastava eriala residentuuri üldjuhendaja, Tartu Ülikooli moodustatud komisjon? ERÜ leiab, et vastav õigusselgus peab olema seadusega tagatud. Eelnõu alusel peavad tervishoiuteenuse osutajad maksma tööpraktika juhendajatele sama tasu, mida riik maksab arst-residentide juhendajatele ehk 153,6 eurot kuus ühe juhendatava kohta. Eeldatakse, et tööandjad hakkavad tööpraktikal olevatele isikutele maksma töötasu ning tööpraktika tegemise koht on isiku jaoks ka tulevane tööandja. ERÜ jagab siinkohal Eesti Arstide Liidu, TÜ arstiteaduskonna, arstlike erialaseltside, Eesti Hambaarstide Liidu ja Eesti Patsientide Nõukoja 20.11.2015 a. esitatud ühisarvamust välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arstide Eestis registreerimist reguleerivate õigusaktide muutmise eelnõude kohta: riik soovib küll suurendada tervishoiutöötajate arvu ja tagada patsientidele arstiabi paremat kättesaadavust, kuid ei soovi sellesse panustada rahalisi vahendeid. Eenõu alusel peavad tööpraktika kulud katma tööandjad ja/või taotleja. ERÜ hinnangul on selline lähenemine jätkusuutmatu ja ebaõiglane residentuuri baasasutuste suhtes, kes peavad tööpraktika läbiviimist finantseerima. Seejuures kõik tööpraktikasse panustavad tervishoiuteenuse osutajad ei saa protsessi tulemusena uut tööjõudu. Senisele kogemusele tuginedes on suur osa välisarstidest asunud tööle Ida-Viru Keskhaiglasse. Eelnõu alusel võib tööpraktika juhendaja taotlusel tööpraktikat pikendada kuni üheks aastaks. Taotlejale sätestatakse vastavuseksami läbimise tasu 600 eurot. Kui isik ei suuda 12 kuu jooksul tööpraktikat positiivselt läbida, siis on tal seaduse eelnõu alusel võimalik esitada uus taotlus registreerimiseks ja võimalus läbida tööpraktikat uuesti. ERÜ hinnangul rikutakse sellega võrdse kohtlemise head tava Eesti arst-residentide suhtes. Arst-resident, kes ei soorita residentuuri lõpueksamit positiivselt peab tasuma isiklikest vahenditest 3400 eurot, et saada täiendavalt võimalus lisapraktikaks residentuuri baasasutustes ning töötasu talle selle aja jooksul ei maksta. ERÜ leiab, et kolmandatest riikidest tulevate välisarstide ja Eesti arst-residentide kohtlemine sh. lisapraktika võimaluse tasustamisel peab kindlasti toimuma võrdsetel tingimustel. ERÜ hinnangul on vajalik nõuda registreerimisel välisarstidelt eesti keele oskust vähemalt B2 tasemel ja kehtestada tähtaeg, mille jooksul tuleb omandada keeleseadusele vastav keeleoskus. ERÜ hinnangul võiks tervishoiuasutus enne välisarstide sisse toomist pöörduda esmalt vastava erialaseltsi poole (nt. radioloogi leidmiseks ERÜ), et hinnata reaalset riikliku vajadus täiendavate erialaspetsialistide järele. Juhul kui vajadus täiendava personali järele on põhjendatud, peavad kandidaatile kehtima samad teoreetiliste ja praktiliste oskuste nõudmised kui Eesti residentuuriprogrammis ning kandidaat peab vajalikul nõutud tasemel valdama Eesti keelt nii kõnes kui ka kirjas. Kolmandate riikide arstide registreerimine Terviseametis on vajalik selleks, et tagada Eestis elutähtsa teenuse osutamise jätkusuutlikkus. Sellest tingituna peaks tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja asjasse puutuvad rakendusaktid tagama realistlikud võimalused kolmandate riikide arstide vastuvõtmiseks ning nende hariduse ja praktiliste oskuste vastavuse võrdlemiseks. Seetõttu peame põhimõtteliselt vajalikuks enne kolmandate riikide arstide lõplikku vastavuseksami sooritamist võrdsustada nende staatus nii tervishoiusüsteemis tegutsemise osas kui ka finantseerimise osas Eesti (Tartu Ülikooli) residentuuris eriarsti kvalifikatsiooni omandavate arstidega. Tulenevalt tervise- ja tööministri määruses „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise ning tööpraktika korraldamise ja hindamise kord“ toodud nõudest sooritada teoreetiliste teadmiste test kirjalikult, eesti keeles ja residentuuuri lõpueksami tasemel, peame oluliseks võimaldada vastavuseksami sooritamist mõistliku aja jooksul alates 6 kuust kuni ajavahemikuni, mis oleks võrdne vastava eriala residentuuri kestvusega. See aeg on oluline välisriigi arstile Eesti tervisesüsteemis kohanemiseks ja keeleõppeks. Selleks, et tagada tervishoiuteenuste regionaalne kättesaadavus, teeme ettepaneku võrdsustada kolmandate riikide arstid, kes asuvad tööle tervishoiuteenuste korraldami se seaduse (edaspidi TTKS) § 54 1 lg 3 nimetatud haiglas ja vastavad lähtetoetuse taotlemise nõuetele, Eesti arstidega, st võimaldada kolmandate riikide arstidel peale vastavuseksami sooritamist taotleda lähtetoetust võrdsetel alustel Eesti arstidega. Määrusega kehtestatakse vastavuseksami praktilise osa ehk tööpraktika korraldamise ja hindamise kord, et välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arst, eriarst, hambaarst, erihambaarst, õde, õde-spetsialist või ämmaemand saaks võimaluse enne tööle asumist praktiseerida Eesti tervishoiusüsteemis. Kõrgkool: kasutame mõistet "eriõde". Eriõe mõiste ja ettevalmistus on riigiti erinev, ka ei ole mõiste ja nende rakendamine praegu meil reguleeritud. Seega on nende kvalifikatsiooni hindamine tõenäoliselt kõige keerulisem, samas neid välja jätta ei ole samuti mõistlik. Määrusega kehtestatakse vastavuseksami teoreetilise osa koostamise, korraldamise ja hindamise kord, et teha kindlaks välisriigis omandatud arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe, õe-spetsialisti või ämmaemanda teoreetilised teadmised ja nende vastavus tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikele teadmistele Eestis. Kõrgkool: lisada ka rahastamise kord, hetkel ei tule kusagilt välja, kes tervishoiukõrgkoolide kulud katab, mis on seotud eksami tegemisega ja praktikaga . tööpraktika – välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku praktiline töö Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkooli poolt valitud tervishoiuteenuse osutaj a juures juhendaja juhendamisel. Kõrgkool: Ettepanek asendada sõna “Valitud” sõnaga “heaks kiidetud”, antud olukorras, kus õendusjuhid ei ole konsensusleppega nõus ei ole õiglane panna praktika koha otsing kõrgkoolide õlgadele. Kui praktikant võetaks haiglasse tööle ja tehakse tööleping, siis kõrgkool lihtsalt kiidab praktikabaasi heaks või seab tingimused mingi praktika eesmärgi osas. § 4. Tööpraktika korraldamine (2) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool valib taotlejale tööpraktikaks tervishoiuteenuse osutaja, mis on Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkooli õppebaasiks. Vastavuseksami komisjon koostab õe ja ämmaemanda testi programmi, milles kirjeldatakse testi korraldamist ja hindamist. Kõrgkool: Lisada täpsustus, et tööpraktika juhendamise tasu juhendajale maksab tööandja ja kõrgkoolile selle eest arvet ei esitata (nii nagu praegu on). Kui taotleja ei lähe sinna tööle, siis tekib ilmselt küsimus, miks peaks tööandja olema tööpraktika juhendamisest huvitatud . Kui inimene juba on tööl siis pole midagi valida, kas eeldame et ta ei ole veel oma töökohta leidnud ja kõrgkool peab hakkama otsima praktikabaasi? Vt eelmine kommentaar tööpraktika juures. Sõnastaksin pigem selle punkti “ tööpraktika baasiks on Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkooli õppebaasid. Kuidas ja kus reguleeritakse eksami ja praktika tasustamine? „(1 2 ) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 2 nimetatud tööpraktikale suunatud isik osaleb tervishoiuteenuse osutamisel temaga sama kvalifikatsiooni omava juhendaja juhendamisel ja vastutusel, eesmärgiga läbida Tartu Ülikooli ning Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi tervishoiukõrgkool ) korraldatud tööpraktika, mis on eelduseks tervishoiutöötajana registrisse kandmiseks.“ Kõrgkoolid: Kas see on üheselt arusaadav, kes võib olla juhendajaks? Selle sõnastuse järgi pole nõutav, et juhendaja oleks registreeritud tervishoiutöötajate registris. Samuti ei nõuta eriarsti tööpraktikale suunatud isiku juhendajalt viieaastast töökogemus, mis on aga nõutud arst-residendi juhendajalt. Või ongi nii mõeldud? „(2) Terviseamet võrdleb registreerimist taotleva isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga, kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb otsuse suunata isik vastavuseksamile kolme kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ning teeb registreerimisotsuse kolme kuu jooksul pärast vastavuseksami sooritamist. Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kõrgkoolid: Seletuskirja punktis 3 (lk 3) on märgitud, et Terviseamet võrdleb isiku õppe pikkust Eestis kehtestatud sama eriala õppe pikkusega ning teeb otsuse, kas isikut saata TÜ/tervishoiukõrgkooli juurde vastavuseksamile või mitte. Palun selgitada, mida selle lause all on mõeldud? Kas see tähendab, et kui isiku õppe pikkus ei vasta Eestis kehtestatud õppe pikkusele, siis Terviseamet isikut vastavuseksamile ei suuna ning jätab taotluse rahuldamata; kui õppe kestus vastab Eestis nõutavale, siis suunatakse alati vastavuseksamile? (3) Erialase kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks sooritab käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isik vastavuseksami, mille hindamise eest isik tasub vastavuseksami korraldajale 600 eurot.“; Kõrgkoolid: Kellele? (3 4 ) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool korraldab positiivselt hinnatud tööpraktika läbinud isikule teoreetiliste teadmiste testi mitte hiljem kui 12 kuu jooksul pärast tööpraktika lõppemist. Kui isiku tööpraktika on hinnatud negatiivselt või kui isik eelnimetatud perioodil teoreetiliste teadmiste testi tegema ei ilmu, peab isik esitama Terviseametile uue taotluse kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks. Kõrgkoolid: Praegune sõnastus eeldab individuaalsete eksamite korraldamist, kuid TÜ korraldab lõpueksameid üldjuhul üks kord aastas, kevadel. Ka kolmandate riikide arstid sooritavad eksami koos lõpueksamile tulevate üliõpilastega, st reeglina kevadel . Kõrgkoolid: Või peaks sõnastus olema „…tervishoiutöötajana registreerimiseks“? (3 5 ) Kui isiku teoreetiliste teadmiste testi tulemus on negatiivne, saab testi teist korda teha mitte varem kui kuus kuud ja mitte hiljem kui 12 kuud pärast esmakordset testi tegemist. Testi teistkordsel tegemisel negatiivsele tulemusele või kui isik eelnimetatud perioodil testi teist korda tegema ei ilmu, peab isik esitama Terviseametile uue taotluse kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks. Kõrgkoolid: Või peaks sõnastus olema „…tervishoiutöötajana registreerimiseks“? Ravikindlustuse seaduse paragrahvi 30 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „koolitamisele“ sõnadega „ning tööpraktika läbiviimisele“. Kõrgkoolid: Kas ja kes kannab tööpraktikal oleva isiku juhendamistasu. Vastavuseksam on kohustuslik kõigile. Seletuskirjas tehakse muudatus nendes kohtades, kus on, et TA otsustab kas saata isik vastavuseksamile või mitte. See koht oli seletuskirjas mõeldud just siis kui isiku dokumentides on nii suured puudused (näiteks puudub mõni tunnistus), et isik peab uuesti saatma oma dokumendid, et siis Terviseamet isegi ei saada dokumente edasi kuna puudused on kõrvaldamata. Seletuskirjas paremini sõnastatud ehk kommentaariga arvestatud. Me ei pidanud vajalikuks seda kahes kohas üle kirjutada, kuid lisasime ka § 3 lg 1 veelkord, et üks tingimus on vastavuseksami läbimine. Ettepanekuga arvestatud. Määruses on kirjas Terviseameti kohustus igal juhul kaasata ENIC/NARC keskust: „ Terviseamet kaasab taotleja kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga võrdlemisse Eesti ENIC/NARIC keskuse ning vastava kutse- või eriala asjatundjad. “ Ett epanekuga mittearvestatud. Eesti keele oskust peab taotleja omandama tööpraktika ajal kursustel käies, et ta suudaks teha ära eksami TÜ juures, mis on eesti keeles. Säte ei ole keeleseadusega vastusolus kuna isik ei tööta arstina vaid on praktikal ehk õpib. Eeldatavasti tõlkimisel kasutatakse teenuse osutaja personali abi. Kui isik hakkab tööle on tal kohustuslik eesti keele nõue C1 tasemel, mida kontrollib Keeleinspektsioon ja selle eest vastutab tööandja. Tööandja ei saa võtta tööle isikut, kes ei suuda eesti keeles suhelda. Ettepanekuga mittearvestatud. Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 2 nimetatud tööpraktikale suunatud isik osaleb tervishoiuteenuse osutamisel temaga sama kvalifikatsiooni omava juhendaja juhendamisel ja vastutusel, eesmärgiga läbida Tartu Ülikooli ning Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi tervishoiukõrgkool) korraldatud tööpraktika, mis on eelduseks tervishoiutöötajana registrisse kandmiseks , seega vaid tööpraktika ajal on juhendaja vastusel, mitte eksami ajal. Selleks on toodud erisus ja öeldud, et see kehtib tööpraktika ajal. TÜ soovis, et tööpraktika kuuluks vastavuseksami alla, et see oleks ühtne lahendus. Ettepanekuga mittearvestatud. Residentuuri baasasutused on kõik TÜ poolt heaks kiidetud baasid, seega ei ole põhjust, miks mõni residentuuribaas ei sobi. Kui haiglas on võimalik teha residentuuri, siis peaks olema võimalik seal läbi viia ka tööpraktikat. Eesti keelt peab suutma isik iseseisvalt ka lisaks töötamisele õppida keelte koolis. Ett epanekuga mittearvestatud . Kui isik teeb tööpraktika ajal näiteks lisatööd valvetes, siis võib ka see tööpraktika osa olla tingimusel, et on tagatud juhendamine nii nagu muu tööpraktika ajal. Valvete ajal peab olema juhendamine tagatud nii nagu ka tööpraktika ajal, see on lisatud seletuskirja. Selgitatud. Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 2 nimetatud tööpraktikale suunatud isik osaleb tervishoiuteenuse osutamisel temaga sama kvalifikatsiooni või kvalifikatsiooniga, mida isik taotleb ning 5 aastase töökogemusega juhendaja juhendamisel ja vastutusel, eesmärgiga läbida Tartu Ülikooli ning Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi tervishoiukõrgkool ) korraldatud tööpraktika, mis on eelduseks tervishoiutöötajana registrisse kandmiseks. Lisasime eelnõu teksti, et juhendajal peab olema taotletava kvalifikatsiooniga võrdne kvalifikatsioon ja 5-aastane töökogemus. Ettepanek arvestatud. Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool suunab isikud tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutuse või tervishoiukõrgkooli praktikabaasiks oleva tervishoiuteenuse osutaja juurde. Tööpraktikale suunatud isik peab olema kantud tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikkuse registrisse tööpraktika alguse kuupäevast ning kustutatakse tööpraktika lõppemisel. Muutsime eelnõu sõnastust n ing lisasime ettepaneku eelnõusse . Ettepanek arvestatud. Täpsemalt eksami sis u üle otsustab Tartu Ülikool, ehk missugune eksam välja näeb. Kuna Terviseamet on olnud üks komisjoni liige ning on eelnevalt läbi vaadanud dokumendid ning on riiklik pädev organ, si is leiame, et Terviseameti esindus peab olema komisjoni liige. Ett epanekuga mittearvestatud . Muudatus on määrusesse sisse viidud ning on lisatud, et ka töö kirjeldus tuleb esitada. Ettepanekuga arvestatud. Võtsime eelnõu sõnastusest ära kohustava lause ning lisasime: Kui isiku tööpraktika on hinnatud negatiivselt, võib isik esitada uue taotluse kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks. Ettepanekuga arvestatud. Tööpraktika juhendaja hakkab saama riigilt juhendaja tasu 170,7 eurot koos ühe juhendatava kohta. Sotsiaalministeerium hakkab maksma seda otse kõrgkoolidele, kes korraldavad tööpraktikat. Selle jaoks sõlmitakse leping ning lepitakse detailides kokku. Riik on nõus maksma sama palju nagu arst-residendi juhendamise eest makstakse. Ettepanekuga arvestatud. Selline pikkus sai otsustatud koostöös teiste osapooltega, kes olid aktiivselt kaasatud õigusloome protsessi. 2-6 kuud on keskmine kestvus kuid tööpraktikat saab taotluse alusel pikendada kuni aastaks, seega võib see aeg minna ka pikemaks. Ettepanekuga mittearvestatud. Vastavalt on määruses kirjeldatud, et selle otsustab TÜ hinnates isiku sobivust. Selgitatud. Vt vastus 13 üleval. Kuna tööpraktika kestus ei ole nii pikk nagu on residentuuri vaid väga palju lühem, siis ei ole need võrreldavad. Välisarstidele luuakse süsteem, et nad saaksid aru Eesti tervishoiusüsteemist ja õpiksid seda tundma ning näitaksid oma teadmisi. Nemad on juba oma riigis tunnustatud arstid, kellele on eriala omandatud. Eesti arst-residendid aga alles õpivad eriala. Ett epanekuga mittearvestatud . Vt EAL-ile vastus 4. TÜ loodavas komisjonis on e rialaühenduse esindaja, kes saab käesoleva info komisjonile edastada, seejärel tehakse otsus. Selgitatud. Rahastamise küsimusele on vastatud eelnevas tekstis. Selgitatud. Tööpraktika aega saab pikendada kuni aastani. Kui residentuur kestab mõnel erialal 5 aastat, siis leiame, et tööpraktika tegemine 5 aastat on ebamõistlikult pikk aeg selle isiku jaoks, kes on oma koduriigis juba kvalifikatsiooni omandanud ja piisavaltõppinud. Ta peab oma teadmisi suutma näidata ka kuni aasta kestval tööpraktikal, kui ta seda ei suuda, siis ta Eestisse tervishoiutöötajaks siiski ei sobi. Me ei näe põhjust pikendada tööpraktikat nii pikaks ajaks, see oleks lisakoormus kõigile. Ett epanekuga mittearvestatud . Käesolev muudatus vajab analüüsimist ja arutamist erinevate osapooltega. Ettepanek on mõeldav ning kaalume seda edaspidi. Sellesse paketti veel nii suurt muudatust me e i lisa, kuid k indlasti kaalume ja analüüsime. Ettepanek võetud arvesse kuid ei ole lisatud käesolevasse eelnõusse. Selgitatud. Muudame eelnõus ja määrustes õde-spetsialisti eriõeks, kuna ka direktiiv räägib eriõdedest. Õde-spetsialisti panek oli Terviseameti soov kuna nii nad kantakse registrisse. Ettepanekuga arvestatud. Kõrgkoolid peavad kehtiva seaduse kohaselt ka praegu välisarstidele tegema sobivusteste kui TA neid suunab sinna tegema. Kõrgkool saab taotlejalt 600 euri, mis peaks olema eksami kulude katmiseks. Samuti maksab riik juhendajale juhendamise tasu sama, mis arst-residentidele. Õdesid tuleb hetkel väga vähe Eestisse, eeld ame, et vaid paar tükki aastas kui sedagi. Rahastamise kord on lisatud seletusk irja. Ettepanekuga arvestatud. Kuna õdesid tuleb aastas nii vähe, siis ei tohiks olla Kõrgkooli jaoks suunamine suur ettevõtmine, sõnastus jääb samaks kuna see on sama, mis on ka arstide puhul, et kõrgkool ise suunab, seda saab teha koostöös taotlejaga. Ettepanekuga mittearvestatud. Juhendamise tasu maksab riik omalt poolt kas Kõrgkooli kaudu või otse tööandjale. Ettepanekuga arvestatud. Vt vastus 3. Selgitatud. Rahastamise vastus nr 2. Selgitatud. Muutsime selle ning lisasime, et peab olema sama kvalifikatsioon ning juhendajal 5-aastane töökogemus. Vt vastus 8 EAL-ile. Ettepanekuga arvestatud. S ee tähendab , et kui isiku õppe pikkus ei vasta Eestis kehtestatud õppe pikkusele, siis Terviseamet isikut vastavuseksamile ei suuna ning jätab taotluse rahuldamata ja kui õppe kestus vastab Eestis nõutavale, siis su unatakse alati vastavuseksamile. Selgitatud. Seletuskirjas on välja toodud, et isik maksab vastavuseksami korraldajale ehk TÜ-le /Kõrgkoolidele 600 eurot. Selle hinnangu andis Tartu Ülikool ministeeriumile. Selgitatud. Sellisel juhul läheb see nagunii aasta jooksul korraldamise alla, seega ei vaja muutmist. Terviseametile esitatakse tõend kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks seega jääb see sõnastus. Ett epanekuga mittearvestatud . Vt vastus 4. Selgitatud. Juhendamise tasu kannab riik ehk Sotsiaalministeerium oma eelarve kaudu. Selgitatud.
Tervishoiuteenus t e korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa KAVAND Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise ning tööpraktika korraldamise ja hindamise kord“ Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõike 3 6 alusel. § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kor d , et teha kindlaks välisriigis omandatud arsti, eriarsti, hambaarsti, er ihambaarsti, õe, eriõe või ämmaemanda kvalifikatsiooni vastavu s Ee stis omandat ud tervishoi u töötaja kvalifikatsioonile. (2) Määrusega kehtestatakse vastavuseksami praktilise osa ehk tööpraktika korraldamise ja hindamise kord, et välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arst, eriarst, hambaarst, erihambaarst, õde, eriõde või ämmaemand saaks võimaluse enne tööle asumist praktisee rida Eesti tervishoiusüsteemis ja omandada selle kohta teamisi. (3 ) Määrusega kehtestatakse vastavuseksami teoreetilise osa ehk teoreetiliste teadmiste testi koostamise, korraldamise ja hindamise kord, et teha kindlaks välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arsti, eriarsti, hambaarsti, er ihambaarsti, õe, eriõe või ämmaemanda teoreetilised teadmised ja vastavus tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikele teadmistele Eestis. (4 ) Määrust kohaldatakse välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku (edaspidi taotleja ) tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise taotluse menetlemisel Terviseametis , samuti vastavuseksami korraldamisel Tartu Ülikooli s ning Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ( edaspidi tervishoiukõrgkool ). § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tervishoiutöötaja kvalifikatsioon – dokumentaalselt tõendatud kõrg- või kutseharidus ja töökogemus, mida nõutakse Eestis arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe , eriõe või ämmaemandana töötamiseks; 2) välisriik – riik, mis ei kuulu Euroopa Liitu, Euroopa Majanduspiirkonda ega Šveitsi Konföderatsiooni; 3) vastavuseksam – tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni hindamise alus, mis koosneb tööpraktika st ja sellele järgnevast teoreetiliste teadmiste testist ja mida korraldavad vastavalt isiku erialasele kvalifikatsioonile Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool ; 4 ) tööpraktika – välisriigi s kvalifikatsiooni omandanud isiku ehk taotleja praktiline töö Tartu Ülikooli residentuuri baasasutus es või tervishoiukõrgkooli praktikabaasi s juhendaja juhendamisel; 5) teoreetiliste teadmiste test (edaspidi test ) – taotleja teoreetiliste teadmiste hindamise eksam, mida korral dab Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool ja millega hinnatakse õppekava õpiväljundite saavutatust. § 3 . Vastavuseksam ( 1) Terviseamet edastab taotleja dokumendid Tartu Ülikoolile või tervishoiukõrgkoolile vastavuseksami korraldamiseks, kui isik on esitanud eesti keele oskust tõendava dokumendi või tegevusluba omava eesti keele täienduskoolituse läbiviija juures eesti keel e õppimist tõendava dokumendi. (2) Vastavuseksam koosneb tööprakt ikast ja testist. (3) Vastavuseksam loetakse sooritatuks, kui taotleja tööpraktikale antud hinnang ja testi tulemus on positiivsed. (4) Arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti vastavuseksami korraldamiseks moodustab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan viieliikmelise vastavuseksami komisjoni, kuhu kuulub üks arstide erialaühenduse esindaja, üks hambaarstide erialaühenduse esindaja, kaks Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna esindajat ja üks Terviseameti esindaja. Vastavuseksami komisjoni esimehe nimetab dekaan vastavuseksami komisjoni liikmete hulgast. (5) Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami korraldamiseks moodustab tervishoiukõrgkooli rektor viieliikmelise vastavuseksami komisjoni, kuhu kuulub üks Eesti Õdede Liidu esindaja, üks Eesti Ämmaemandate Ühingu esindaja, kaks tervishoiukõrgkooli esindajat ja üks Terviseameti esindaja. Vastavuseksami komisjoni esimehe nimetab tervishoiukõrgkooli rektor vastavuseksami komisjoni liikmete hulgast. § 4 . Tööpraktika korraldamine (1) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool suunab taotleja tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutus s e või tervishoiukõrgkooli praktikabaasi . (2) Tööpraktika ajal peab taotlejal olema juhendaja, kellel on taotlejaga sama kvalifikatsioon ja viieaastane sam al erialal töötamise kogemus . Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool valib tööpraktika juhendaja tema nõusolekul vastavalt sellele, millises Tartu Ülikooli residentuuri baasasutuses või tervishoiukõrgkooli praktikabaasis taotleja tööpraktikat teeb. (3) Juhendajale makstakse Sotsiaalministeeriumi poolt ning tööpraktika korraldaja kaudu sama juhendaja tasu, mis makstakse arst-residendi või õe juhendamise eest. (4 ) Tööpraktikale suunatud taotleja dokumenteerib tööpraktika praktikapäevikus. § 5 . Tööpraktika kestus (1) V astavuseksami komisjon määrab t ööpraktika sisu ja kestuse lähtuvalt taotleja haridusest ja töökogemusest . (2) Tööpraktika kestus on kaks kuni kuus kuud . V astavuseksami komisjon võib tööpraktika juhendaja taotlusel tööpraktika k estust pikendada kuni 12 kuuni. § 6 . Tööpraktika hindamine (1) Tööpraktikale järgneb tööpraktika hindamine . Tööpraktikat hindab üks või mitu Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkooli õppejõudu või teadustöötajat, vajaduse korra l kaasatakse eksperte väljas tpoolt Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkooli . ( 2 ) Tööpraktikat hinnatakse praktikapäeviku ja juhendaja arvamuse alusel. Tööpraktika hindamine toimub vestlusena eesti keeles . P raktikapäevik esitatakse kahe nädala jooksul pärast tööpraktika lõppu. ( 3 ) Tööpraktika le antud hinnang vormistatakse kirjalikult ja edastatakse taotlejale kahe nädala jooksul pärast hindamisvestlust. § 7 . Arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti testi koostamine (1) Arsti, eriars ti, hambaarsti ja erihambaarsti testi koostab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond . (2 ) Test vastab Eesti riiklikult tunnustatud arsti- või hambaarstiõppe õppekava või residentuuri programmi alusel tehtavale lõpueksamile ja peab sisaldama küsimusi järgmiste st valdkondade st : 1) tervishoid; 2) Eesti tervishoiualased õigusaktid; 3 ) ravikindlustuse ja sotsiaalabi korraldus Eestis; 4 ) tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimine; 5 ) retseptiravimite väljakirjutamine. (3 ) Test võib sisaldada kutse- ja ametialase käitumise reegl ite tundmist . (4) Test korraldatakse eesti keeles. § 8 . Arsti, eriarsti, ham baarsti ja erihambaarsti testi korraldamine (1) Tartu Ülikool teatab tööpraktika eest positiivse hinnangu saanud taotlejale testi toimumise aja ja koha. ( 2 ) Taotleja kinnitab testi tegemis t registreerumisega vähemalt kaks nädalat enne testi toimumist Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas . § 9 . Arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti testi tulemuste hindamine (1) R egistreerunud taotleja lubatakse testi tegema isikut tõendava dokumendi esitamisel. (2) Testi hindab Tartu Ülikooli moodustatud komisjon, mis vastab arsti- või hambaarstiõppe õppekava või residentuuri programmi lõpueksamit vastu võtvale komisjonile. Komisjon hindab testi tulemusi haridus- ja teadusministri 27. oktoobri 2009. a määrusega nr 71 „Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega ( cum laude ) andmise tingimustega“ kehtestatud korras. (3) Otsus testi tulemuse kohta vormistatakse kirjalikult ja edastatakse taotlejale k ahe nädala jooksul pärast testi toimumist. (4) Kui taotleja tes ti tulemus on negatiivne, saab testi teist korda teha kõige varem kuus kuud ja kõige hiljem 12 kuud pärast esmakordset testi tegemist. (5) Kui testi tulemus on ka t esti teistkordsel tegemisel negatiiv ne, on taotlejal õigus esitada uus avaldus testi tegemiseks ühe aasta pärast. § 1 0 . Õe , eriõe ja ämmaemanda testi koostamine (1) Õe , eriõe ja ämmaemanda teoreetilis e testi koosta b tervishoiukõrgkool. (2 ) Test peab sisaldama küsimusi järgmistest valdkondadest: 1) tervishoid; 2) Eesti tervishoiualased õigusaktid; 3 ) ravikindlustuse ja sotsiaalabi korraldus Eestis; 4 ) tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimine. (3) Test võib sisaldada kutse- ja ametialase käitumise reeglite tundmist. § 1 1 . Õe , eriõe ja ämmaemanda testi korraldamine (1) Testi korraldamiseks moodustab tervishoiukõrgkooli rektor viieliikmelise vastavuseksami komisjoni, kuhu kuulub üks Eesti Õdede Liidu esindaja, üks Eesti Ämmaemandate Ühingu esindaja, kaks tervishoiukõrgkooli esindajat ja üks Terviseameti esindaja. Vastavuseksami komisjoni esimehe nimetab tervishoiukõrgkooli rektor vastavuseksami komisjoni liikmete hulgast. (2) Vastavuseksami komisjon koostab õe ja ämmaemanda testi programmi, milles kirjeldatakse testi korraldamist ja hindamist. (3 ) V astavuseksami komisjon kinnitab t esti toimumise aja kooskõlastatult Terviseametiga. (4 ) Terviseamet esitab dokumendid tervishoiu kõrgkooli vastavuseksami komisjonile. (5) Terviseamet lisab dokumentidele järgmiste dokumentide koopiad: 1) taotleja isikut tõendav dokument; 2) eesti keele oskuse tõend või tegevusluba omava eesti keele täienduskoolituse läbiviija juures õppimise tõend. (6 ) T ervishoiukõrgkooli rektor vormistab taotleja avalduse alusel korralduse, milles sisaldub taotleja registreerimine testile ja testi toimumise aeg. Korralduse koopia ja testi program m edastatakse taotlejale. (7 ) Taotleja kinnitab testi tegemis t registreerumisega vähemalt kaks nädalat enne testi toimumist tervishoiukõrgkoolis. § 1 2 . Õe , eriõe ja ämmaemanda testi tulemuste hindamine (1) Registreerunud taotleja lubatakse testi tegema isikut tõendava dokumendi esitamisel. (2) Vastavuseksami komisjon hindab testi tulemusi haridus - ja teadus ministri 27. oktoobri 2009. a määrusega nr 71 „ Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega ( cum laude ) andmise tingimustega “ kehtestatud korras. (3) Vastavuseksami komisjon teeb otsuse testi tulemuse kohta ja väljastab taotlejale testi sooritamist tõendava dokumendi hiljemalt kaks nädalat pärast testi toimumist. 4 . peatükk § 1 3 . Rakendussätted Sotsiaalministri 4. jaanuari 2002. a määrus nr 6 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku testi koostamise, korraldamise ja hindamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 1 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. j uulil 2018 . a. KAVAND Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ Määrus kehtestatakse tervishoiuteenus t e korraldamise seaduse § 30 lõike 2 alusel. § 1. Kohaldamisala Määrust kohaldatakse välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku (edaspidi taotleja ) kvalifikatsiooni võrdlemisel Eestis nõutava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise taotluse menetlemisel Terviseametis. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tervishoiutöötaja kvalifikatsioon – dokumentaalselt tõendatud kõrg- või kutseharidus ja töökogemus, mida nõutakse Eestis arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe , eriõe või ämmaemandana registreerimiseks; 2) välisriik – riik, mis ei kuulu Euroopa Liitu, Euroopa Majanduspiirkonda ega Šveitsi Konföderatsiooni . § 3. Kvalifikatsiooni võrdlemise üldine kord (1) Terviseamet võrdleb taotleja kvalifikatsiooni ja käesolevas määruses sätestatud juhtudel õppekavasid Eestis nõutavaga ning otsustab, kas taotleja on pädev töötama Eestis tervishoiutöötajana, võttes arvesse taotleja esitatud järgmisi dokumente: 1) kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide originaalid või nende notariaalselt, ametlikult või apostilliga kinnitatud ärakirjad; 2) akadeemilise õiendi ärakiri; 3) kutse- või eri alal töötamist tõendav dokument koos töökirjeldusega; 4) isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje väljavõte ja vajaduse korral nimemuu tust tõendava dokumendi ärakiri; 5) Tartu Ülikooli juures vastavuseksami sooritamist tõendav dokument . (2) Terviseametil on õigus taotlejalt nõuda, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud dokument esitatakse hiljemalt kolm kuud pärast selle väljaandmist. (3) Kahtluse korral kontrollib Terviseamet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide autentsust. (4) Terviseamet kaasab taotleja kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga võrdlemisse Eesti ENIC/NARIC k eskuse ning vastava kutse- või eriala asjatundjad. § 4 . Arsti ja eriarsti kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale (1) Arsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja registreeritakse arstina, kui ta: 1) on läbinud arstiõppe, mis vastab ülikooliseaduse § 29 1 lõike 5 ja rakenduskõrgkooli seaduse § 15 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud arstiõppele esitatavatele nõuetele; 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud arstina, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul arstikutse omandamisest; 3) on sooritanud vastavuseksami Tartu Ülikooli juures. ( 2 ) Eriarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja registreeritakse eriarstina, kui ta: 1) on läbinud arstiõppe, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 ; 2) on läbinud eriarstiõppe, mis vastab Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõigete 2 ja 5 alusel kehtestatud residentuuri nõutavale kestusele; 3) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud eriarstina, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul eriala omandamisest; 4) on sooritanud vastavuseksami Tartu Ülikooli juures. § 5 . Hambaarsti ja erihambaarsti kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale (1) Hambaarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja registreeritakse hambaarstina, kui ta: 1) on läbinud hambaarstiõppe, mis vastab ülikooliseaduse § 29 1 lõike 5 ja rakenduskõrgkooli seaduse § 15 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud hambaarstiõppele esitatavatele nõuetele ; 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul hambaarstikutse omandamisest; 4) on sooritanud vastavuseksami Tartu Ülikooli juures. ( 2 ) Erihambaarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja registreeritakse erihambaarstina, kui ta: 1) on läbinud hambaarstiõppe, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 ; 2) on läbinud erihambaarstiõppe, mis vastab Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõigete 2 ja 5 alusel kehtestatud residentuuri nõutavale kestusele; 3) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud erihambaarstina, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul erihambaarsti eriala omandamisest; 4) on sooritanud vastavuseksami Tartu Ülikooli juures. § 6 . Õe ja eriõe kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale (1) Õe kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja registreeritakse õena, kui ta: 1) on läbinud õeõppe, mis vastab ülikooliseaduse § 29 1 lõike 5 ja rakenduskõrgkooli seaduse § 15 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õeõppele esitatavatele nõuetele; 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud õena, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul õe kutse omandamisest; 3 ) on sooritanud vastavuseksami tervishoiukõrgkoolis. (2) Eriõe kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja registreeritakse eriõe na, kui ta: 1) on läbinud õeõppe, mis vastab ülikooliseaduse § 29 1 lõike 5 ja rakenduskõrgkooli seaduse § 15 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud eriõe õppele esitatavatele nõuetele; 2) on läbinud eriõe õppe, mis vastab tervishoiukõrgkoolis õe erialase koolituse õppekavale sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määruse nr 58 „ Õendusabi erialade loetelu “ §-s 2 loetletud erialal; 3) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust a astat töötanud eriõena ; 4 ) on sooritanud vastavuseksami tervishoiukõrgkoolis. § 7 . Ämmaemanda kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale Ämmaemanda kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja registreeritakse ämmaemandana, kui ta: 1) on läbinud ämmaemandaõppe, mis vastab ülikooliseaduse § 29 1 lõike 5 ja rakenduskõrgkooli seaduse § 15 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ämmaemandaõppele esitatavatele nõutele; 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul ämmaemanda kutse omandamisest; 3) on sooritanud vastavuseksami tervishoiukõrgkoolis. § 8 . Rakendussätted Sotsiaalministri 24. novembri 2008. a määrus nr 71 „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 9 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 201 8 . a. KAVAND Sotsiaalministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 146 „Tervishoiutöötaja registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 2 alusel. § 1. Sotsiaalministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 146 „Tervishoiutöötaja registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu“ muutmine Sotsiaalministri 21. detsembri 2001. a määruse „Tervishoiutöötaja registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu“ § 2 täiendatakse lõi gete ga 6 ja 6 1 järgmises sõnastuses: „(6) Registreerimistaotluses esitatakse keeleoskuse andmed , välja arvatud isik u puhul , kes on läbinud eestikeelse õppe . Keeleoskuse andmed on : 1) eesti keele oskuse tõend või 2) tegevusluba omava eesti keele täienduskoolituse läbiviija juures õppimise tõend. (6 1 ) Muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooni ga isiku puhul esitatakse keeleoskuse andmed registreerimis taotluse juurde. “. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2018 . a. KAVAND Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a määruse nr 149 „ Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus “ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50 1 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008 . a määruse nr 149 „ Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimääru s “ muutmine Vabariigi Valitsuse 9 . oktoobri 2008 . a määruse „ Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus “ § 7 lõike 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „ 7) tervishoiutöötajate, sealhulgas iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamisel ka konsulteeriva arsti ees- ja perekonnanimed, kutse- või erialad ja tervishoiutöötajale tervishoiutöötajate riiklikus registris registreerimisel antud registrikood, kiirabi tegevusloa korral ka kiirabitehnikute või erakorralise meditsiini tehnikute ees- ja perekonnanimed, t ervishoiutee nuste korraldamise seaduse § 4 3 lõigetes 1 ja 1 2 nimetatud isikute ees- ja perekonnanimed ning kõigi eelnimetatud töötajate tööletuleku ja töölt lahkumise kuupäev; “. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2018. a.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korra ldamise seadust (edaspidi TTKS) ja ravikindlustuse seadust (edaspidi RaKS) seoses kolmandatest riikidest tulevate tervishoiutöötajate registre erimise menetluse täiendamisega ning arst-residentide ravikindlustuse katkemisega. Kolmandatest riikidest tulevate tervishoiutöötajate all on mõeldud isikuid , kes on kvalifikatsiooni oman danud m uus välisriigis ehk kes ei ole kvalifikatsiooni omandanud Euroopa Liidu liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ega Šveitsis. Tervishoiutöötajad TTKS -i mõistes on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis. Seadusesse lisatakse kohustus kõikidel kolmandate s riikide s hariduse omandanud tervishoiutöötajatel sooritada vastavuseksam, mis koosneb tööpraktika st Eesti tervishoiuteenuse osutaja juures ning teoreetiliste teadmiste testist Tartu Ülikooli (edaspidi TÜ) juures või Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi tervishoiukõrgkool) juures . Tööpraktika kestuse ajaks registreeritakse kolmandatest rii kidest tervishoiutöötajate registrisse kanda soovijaid (edaspidi taotlejad) tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikku registrisse (edaspidi tegevuslubade register) ning nad praktiseerivad tervishoiuteenuse osutaja juures pädeva juhe ndaja juhendamisel ja vastutusel . Terviseamet registreerib taotlejad tegevuslubade registris , kui tööpraktika algab, ning kustutab registrist, kui tööpraktika on lõppenud. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta . K ui seadus ei sätesta teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Käesoleval juhul sätesta takse kolmandas riigis hariduse omandanud tervishoiutö ötajale Eesti kodanikust erinev kvalifikatsiooni registreerimise kor d . Seda lubab teha nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36 EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/55/EL , millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (edaspidi direktiiv) . Isikuid tuleb võrdselt kohelda , kuid võrdse kohtlemise seaduse § 10 lõige 1 sätestab, et diskrimineerimiseks ei peeta kutsetegevuse erilist reguleerimist, kui eesmärk on õiguspärane ja nõue proportsionaalne. Seega luba vad nii põhiseadus, direktiiv kui võrdse kohtlemise seadus sätestada kolmandast riigist pärit tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni registreerimise menetluse. Tööpraktika ja teoreetiliste teadmiste testi sooritamise nõu de kehtestamine on asjakohane meede , et tagada tervishoiutöötajana registreerimist taotleva isiku sobilikkus Eestis tööta da. Põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. T ööpraktika ja teoreetiliste teadmiste testi sooritamise nõue kehtestatakse s elleks, et teha kindlaks, kas tegemist on pädeva ja Eestisse sobiliku tervishoiutöötajaga. Tervishoiutöötajate kohustusliku tööpraktika sooritamise nõue on vajalik, et taotleja saaks enne tööle asumist tutvuda Eesti tervishoiusüsteemiga. Sel ajal näeb tööpraktika juhendaja seda , kas taotleja on võimeline pakkuma patsiendile vajalikku meditsiinilist abi ja kas ta õpib tundma Eesti tervishoiusüsteemi . Tegemist on mõõduka te meetmetega, sest isikute õigustesse ei sekkuta intensiivselt. On tavapärane ja põhiseaduse ga kooskõlas kehtestada kolmanda test riikidest pärit kodanikele erinev kutsealal registreerimis e menetlus . Meetme eesmärk on tagada tervisekaitse , mida riik peab põhiseaduse § 28 kohaselt tagama, sest vaid kvalifitseeritud tervishoiutöötaja saab osutada kvaliteetset tervishoiuteenust. Eesti riik peab veenduma, et registreeritav al tervishoiutöötaja l on piisavalt meditsiinialaseid oskus i ja teadmisi ning ta oska b eesti keelt või vähemalt õpi b seda. Seetõttu seatakse kolmanda s riigi s hariduse saanud tervishoiutöötajale tingimus, et ta peab esitama Terviseametile eesti keele oskus t tõendava dokumendi või tegevusluba omava eesti keele täienduskoolituse läbiviija juures õppimis t tõendava dokumendi enne tööpraktikale asumist ehk koos avaldusega. Eesti keele kursuste läbivii mise koht peab olema akrediteeritud õppeasutus keeleseaduse mõistes. Eelnõu on täiendatud RaKS-i sättega, mille kohaselt tekib arst-residendi kindlustuskaitse ka residentuuri baasasutusega sõlmitud kuni ühekuulise töölepingu puhul. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi terv isesüs teemi arendamise osakonna peaspetsialist id Maarja K erner (
[email protected] ; 626 9128) ja Ülle Jordan (
[email protected] ) ning tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste (
[email protected] ; 626 9127 ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Susanna Jurs (
[email protected] ; 626 9329 ). Eelnõu on keeleliselt toimetanud keele toimetaja Virge Tammaru (
[email protected] ; 626 93 20). Märkused Eelnõuga muudetakse TTKS RT I, 03.03.2017, 25 avaldatud redaktsiooni, s . o 01. 0 7 .2017 jõustu nud redaktsiooni ning RaKS RT I, 07.07.2017, 18 avaldatud redaktsiooni. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna Sotsiaalministeeriumis valmis 2015. aastal audit nr 7-2014 „Välisriigis eriarsti kvalifikatsiooni omandanud arstide kvalifikatsiooni tunnustamine“. Nimetatud auditiga tuvastati, et senine kolmandatest riikidest pärit tervishoiutöötajate Eestis registreerimise menetlus ei ole õigusselge, tekitab probleeme ja vajab muutmist. Kuna audit oli põhjalik, sellega tuvastati probleemid ning tehti soovitusi ja järeldusi, siis ei ole eraldi väljatöötamiskavatsuse koostamine vajalik. Arst-residentidele praktilise koolituse ajaks ravikindlustuskaitse tagamiseks on RaKS-i muudatus kiireloomuline ning selle reguleerimisvajadusele on 2017. a asta kevadel tähelepanu juhtinud ka õ iguskantsler. Samuti ei kaasne muudatusega olulist mõju. Selletõttu ei eelnenud ka sellele muudatusele väljatöötamiskavatsust. Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on kehtestada regulatsioon, et tervishoiutöötajad , kes on oma pädevuse omandanud kolmandates riikides, kuid soovivad töötada Eestis, saaksid teha Eestis erialast tööd. Uue regulatsiooni ko haselt suunatakse Eestis tervishoiutöötajana töötada soovivad kolmandatest riikidest pärit ja seal hariduse omandanud tervishoiutöötajad TÜ või tervishoiukõrgkooli juurde kohustuslikule vastavuseksamile, mis koosneb tööpraktikast ja teoreetiliste teadmiste testist. K olmandatest riikidest pärit tervishoiutöötajatele on ette nähtud kohustuslik tööpraktika, et lisaks teoreetiliste teadmiste kontrollile tagada nende võimalikult hea ettevalmistus Eestis töötamiseks . Teoreetiliste teadmiste testi tegemise kohustuse täpsustamine loob õigusselguse ning tagab isiku pädevuse Eestis tööta da. Samuti on seaduse eesmärk luua kindlustuskaitse nendele arst-residentidele, kes teevad residentuuri praktilise koolituse ühekuulisi tsükleid erinevates baasasutustes . P robleem e on olnud näiteks nen de arst-residentidega, kes on teinud ühekuulisi tsükleid perearstikeskustes. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TTKS § 4 3 ja täienda takse seda lõikega 1 2 . Sätte eesmärk on lisada tervishoiuteenuse osutamisel osalejate hulka tööpraktikal viibiv kolmandas riigis kvalifikatsiooni omandanud isik, kuna ta hakkab teenuse osutamisel osalema. Isikul peab olema juhendaja, ke llel on sama kvalifikatsioon, mille tööpraktikal osaleja on omandanud või soovib omandada . Samuti peab juhendajal olema vähemalt viis aastat erialast töökogemust . See tähendab, et kui kolmandas riigis kvalifikatsiooni omandanud isik soovib saada perearstiks, peab tema tööpraktika juhendajaks olema vähemalt 5-aastase töökogemusega perearst. Juhendaja juhendab isikut ning vastutab isiku tegevuse eest tööpraktika ajal . Tööpraktikal viibiv kolmandas riigis kvalifikatsiooni omandanud isik lisatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalejate hulka ka eesmärgiga, et ta saaks ligipääsu t ervise infosüsteemi le (edaspidi TIS). Seda on kõige mõistlikum lahendada nii, et isik on seaduse mõistes tervishoiuteenuse osutamisel osalejate hulgas ning selle alusel saab ta seadusliku ligipääsu TIS-i. I sik, kes osaleb tervishoiuteenuse osutamisel , peab saama ligipääsu patsiendi terviseandmetele seetõttu, et edaspidi , kui ta saab Eestis tervishoiuteenuse osutajaks, oleksid tal piisavad teadmised Eesti riikliku infosüsteemi kohta, et ta oskaks sinna kandeid teha ning seal hakkama saada. Eelnõu § 1 punktiga 2 muu detakse TTKS § 4 3 lõiget 2 , mida täiendatakse selliselt, et ka TTKS § 4 3 lõikes 1 2 nimetatud isikute tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. See on sama nagu arst-residentide ja k utse omandamise eesmärgil tervishoiuteenuse osutamisel osalejate puhul, et juhendaja vastutab nende tegevuse eest. Samuti peab juhendaja vastutama tööpraktikal viibiva isiku tegevuse eest, kuna tööpraktika aeg on mõeldud selleks, et isik õpiks tundma Eesti tervishoidu, õpiks ja näitaks, mida ta oskab ning kas ta on suuteline iseseisvalt tööd tegema. Seega peab tööpraktikal osalejate vastutus olema sätestatud sarnaselt Eesti riigis arst-residentide ja kutse omandamise eesmärgil tervishoiuteenuse osutamisel osalejate vastutusega. Juhendaja vastutab isiku eest vaid tööpraktikal oldud aja l. Juhendaja saab juhendamise eest töötasu riigilt. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TTKS § 30 lõikeid 2 ja 3 . Lõike 2 esimeses lauses sätestatakse registreerimisotsuse menetlemise kohustus. See tähendab, et Terviseamet peab kolme kuu jooksul ja kaalutletult tegema otsuse lähtuvalt isiku esitatud dokumentidest. Terviseamet võrdleb isiku õppe pikkust Eestis kehtestatud sama eriala õ ppe pikkusega ning teeb otsuse kas saata dokumendid kohe edasi TÜ-le või paluda isikult lisaandmeid . Kõik taotlejad lähevad vastavuseksamile. Kui isikul on dokumentides puudused, teeb Terviseamet otsuse puuduste kõrvaldamiseks. Kui TÜ või tervishoiukõrgkool annab Terviseame tile teada , et isik u vastavuseksami tulemus on positiivne, peab T erviseamet kandma isiku tervishoiutöötajate registrisse . Teine lause, mida muudetakse , sisaldab välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimuste ja korra määruse volitusnormi, kuhu on lisatud sõna „tingimused“. Kehtivas õiguses sisaldab volitusnorm vaid korra kehtestamist. Kvalifikatsiooni võrdlemise tingimused on määruse tasandil reguleeritud, mistõttu on vaja teha vastava volitusnormi muudatus seaduses. Määruse volitusnorm ja seadus peavad olem a kooskõlas, sest määrus ei saa minna kaugemale seaduses sätestatud piiridest ehk volitusnormi ulatusest. Muudatus tagab õiguspärasuse ja õigusselguse. Lõike 3 muudatuse eesmärk on suunata kõik taotlejad vastavuseksamile TÜ või tervishoiukõrgkooli juurde . Vastavuseksam koosneb 2–6-kuulisest tööpraktikast ning teoreetiliste teadmiste testist. Vastavuseksami sooritamisega hinnatakse nii isiku teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskus i ja sobivust Eesti riigi tervishoiusüsteemis töötada . Vastavuseksami sooritamine tagab, et isiku erialane kvalifikatsioon vastab ka praktikas isiku dokumentides välja toodud tasemele. Samuti kindlustab vastavuseksam kolmandate st riikide st tulnud arstide poolt Eesti riigi patsientidele osutatava teenuse kvaliteedi ja usaldatavuse. Summa, kui palju peab isik tasuma teoreetiliste teadmiste testi ja tööpraktika eest, sätestatakse seaduses, kuna põhiseaduse § 113 sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Samamoodi on seaduse tasandil reguleeritud tööpraktika hindamise tasu. Seega peab ka avalik-õiguslik tasu olema reguleeritud seadusega, mistõttu sätestatakse tööpraktika ja teoreetiliste teadmiste testi ehk vastavuseksami sooritamise tasu 600 eurot seaduses. Vastavuseksami tasu suurus 600 eurot tuleneb TÜ antud hinnangust. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse TTKS § 30 lõigetega 3 1 –3 6 . Paragrahvi 30 lõike s 3 1 sätestatakse vastavuseksami komponendid, milleks on tööpraktika ja teoreetiliste teadmiste test. Mõlema osa sooritamine annab isikule vastavuseksami positiivse tulemuse, mis tagab, et isikul on vastav erialane kvalifikatsioon ning ta on valmis Eesti tervishoiusüsteemis töötam a. Vastavuseksam koosneb kahest komponendist seetõttu, et oleks võimalik hinnata nii isiku praktilisi kui ka teoreetilisi oskusi ja teadmisi, vaadelda kuidas isik saab hakkama tervishoiuteenuse osutamisel Eesti tervishoiusüsteemis ning kuidas isik tuleb toime patsientidega suhtlemisel. A inult tööpraktikast isiku kvalifikatsiooni hindamisel antud juhul ei piisa , vaid vajalik on ka teoreetiliste teadmiste hindamine. Seda põhjusel, et vajalik on teada, kas isik teab erialaseid termineid ja mõiste i d ning saab aru erialasest eesti keelest ja kas tema teadmised vastavad Eestis omandatud teadmiste tasemele. Vastavuseksami korraldab vastavalt isiku erialale kas TÜ või tervishoiukõrgkool. Vastavuseksami teoreetiliste teadmiste testi osa koostab TÜ või tervishoiukõrgkooli vastav komisj on ning tööpraktika t teeb isik TÜ residentuuri baasasutuses või tervishoiukõrgkooli praktika baasis nii , nagu seaduses sätestatud. Vastav jaotus koolide vahel toimub isiku eriala alusel ehk arstid, eriarstid, hambaarstid ja erihambaarstid sooritavad teoreetiliste teadmiste testi ja tööpraktika TÜ juures ning õed, eriõed ja ämmaemandad sooritavad teoreetiliste teadmiste testi ja tööpraktika tervishoiukõrgkooli juures. Dokumentide alusel on TÜ-l või tervishoiukõrgkoolil võimalik määrat a tööpraktika kestus , tööpraktikal oleva isiku juhendaja ja tööpraktika tegemise koht. Vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord kehtestatakse uue m äärusega, mille volitusnorm on seaduse § 30 lõikes 3 6 . Paragrahvi 30 lõikes 3 2 sätestatakse, et TÜ või tervishoiukõrgkool suunab isiku kaks kuni kuus kuud kestvale tööpraktikale TÜ residentuuri baasasutus s e või tervishoiukõrgkooli praktika baasi . Seega ei saa isik, kes osaleb tööpraktikal , osutada teenust ükskõik millise tervishoiuteenuse osutaja juures. Tööpraktikale suunatud isik peab olema kantud tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikku registrisse . Isik kant akse registrisse, kui tööpraktika algab, ning kustutatakse registrist, kui tööpraktika on lõppenud. Et isik saaks tööpraktikale asuda , edastab tervishoiuteenuse osutaja, milleks on T Ü residentuuri baas asutus või te rvishoiukõrgkooli praktika baas, Terviseametile informatsiooni selle kohta, et isik asus tööpraktikale ning selle alusel teeb Terviseamet vastava kande tegevuslubade registrisse . Seejärel saab isik endale koodi, mille alusel ta saab vajaliku ligipääsu TIS- i le. Seega kantakse isik esmalt tervishoiuteenuse osutaja avalduse alusel tegevuslubade registrisse ning seejärel saab ta asuda tööpraktikale . Isik kantakse tegevuslubade registrisse selleks , et oleks olemas märge selle kohta millise tervishoiuteenuse osutaja juures isik tööpraktikal osaleb , samuti selleks, et Terviseametil oleks ülevaade kui palju on tööpraktikal osalejaid. Kui isik teeb tööpraktika ajal näiteks lisatööd valvetes, võib ka see olla tööpraktika osa , tingimusel et on tagatud juhendamine nii , nagu muu tööpraktika ajal. Tööpraktikat võib juhendaja taotlusel pikendada kuni üheks aastaks. Kui juhendaja saab aru, et isik ei ole veel valmis tegema teoreetiliste teadmiste testi ning tema praktilised oskused pole piisavad, teeb ta tööpraktika korraldajale ettepaneku tööpraktika t kuni üks aasta pikenda da. Kui isik ka aastaga ei suuda tööpraktika t positiivse tulemusega läbida, võib ta esitad a uue taotluse enda kvalifikatsiooni hindamiseks ning peab tegema tööpraktika uuesti. Praktiline õdede õpe toimub tervishoiu kõrgkooli praktika baasides. Peamised praktika baasid on tervishoiu-, sotsiaal- , hoolekande-, haridus- ja riigikaitseasutused ning statsionaarset või ambulatoorset õendusabi osutavad asutused, mis tagavad tööpraktika eesmärgi täitmise ja tulemuste saavutamise. Residentuuri baasasutuse definitsioon tuleb sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määrusest nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord“. Samuti sätestab Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõige 5, et residentuuri praktiline koolitus toimub residentuuri baasasutuses. Üheks baasasutuseks on näiteks Tartu Ülikooli Kliinikum. Tervishoiukõrgkoolide praktika baasid on näiteks Tallinna Lastehaigla, Viljandi Haigla jne. Paragrahvi 30 lõikes 3 3 sätestatakse, et t ööpraktika kestab kaks kuni kuus kuud ning juhendaja taotlusel võib tööpraktika kestust pikendada kuni üheks aastaks. See tähendab, et kui juhendaja teeb otsuse, et isik ei saa tööpraktikal ülesannetega hakkama , saab juhendaja esitada taotluse TÜ-le või tervishoiukõrgkoolile, et tööpraktika aega pikendatakse . Paragrahvi 30 lõikes 3 4 sätestatakse, et kui isik on tööpraktika sooritanud positiivse tulemusega , korraldab TÜ või tervishoiukõrgkool isikule teoreetiliste teadmiste te sti. Teoreetili ste teadmiste test on eesti keelne ning sõltub isiku eriala st. T Ü-s sooritatakse kaks testi : kui isik on lõpetanud põhiõppe, peab ta tegema üldarsti lõpueksami le sarnase eksami ; kui isik on saanud eriarsti väljaõppe, peab ta tegema eriarstide residentuuri lõpueksami le sarnase eksami . Tervishoiukõrgkoolis koostatakse teoreetiliste teadmiste test vastavalt isiku erialale. Kui tööpraktik a hinne on negatiivne, võib isik esitad a uue taotluse kvalifi katsiooni vastavuse hindamiseks ehk ta peab menetluse alustamiseks uuesti pöörduma Terviseameti poole. Paragrahvi 30 lõikes 3 5 sätestatakse , et t eoreetiliste teadmiste testi sooritamata jätmise korra l saab testi teist korda teha kuus kuud pärast esmakordset testi tegemist. Testi tei st korda sooritamata jätmise korral võib isik esitad a uue taotluse kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks. Kuna tervishoiutöötaja teoreetilised teadmised on väga tähtsad, antakse testi negatiivse tulemusega sooritanud isikule kuus kuud aega enese täiendamiseks ning alles siis lubatakse test uuesti teha. Paragrahvi 30 lõikes 3 6 sätestatakse uue määruse volitusnorm, mis reguleerib vastavuseksami ehk teoreetiliste teadmiste testi ja tööpraktika koostamise, k orraldamise ja hindamise korda . Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse TTKS § 59 3 lõiget 2 . Sätte muudatuse eesmärk on see, et tööpraktikal osaleja saaks ligipääsu TIS-ile. Käesoleva seletuskirja punktis 1 on täpsemalt selgit atud , miks tööpraktikal osaleja nimetatakse tervishoiuteenuse osutamise l osalejaks. Samuti on seal välja toodud, et kui isik õpib tundma Eesti tervishoiusüsteemi, peab tal olema õigus ka infot TIS-i sisestada ning sealt infot saada. Tööpraktika ajal sõlmib isik samamoodi töölepingu, nagu teised tervishoiuteenuse osutaja d või tervishoiuteenuse osutamisel osaleja d . Kuna seadusest peab tulema alus , et tööpraktikal osaleja saaks TIS-ile ligipääsu , siis lisatakse see käesolevasse punkti. Samuti sätestatakse tööpraktikal osaleja kui tervishoiuteenuse osutamisel osaleja. Eelnõu §- ga 2 muudetakse ravikindlustuse seadus t. Eelnõu § 2 p unktiga 1 lisatakse RaKS § -i 5 lõige 2 1 . Tartu Ülikooli seaduse kohaselt ei o le arst-residendid üliõpilased. Arst-residendid läbivad residentuuri praktilise koolituse residentuuri baasasutustega määratud ajaks sõlmitud töölepingu alusel (Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõige 5) ning RaKS-i alusel saavad nad ravikindlustuse kui töötajad , mitte kui õpilased . RaKS § 5 lõike 2 punkti 1 kohaselt saab isik tähtajalise töölepingu puhul kindlustuskaitse, kui selle tähtaeg ületab ühte kuud. On tekkinud probleem mõnede arst-residentidega, kelle kindlustuskaitse on katkenud, kuna nende praktilise koolituse töölepingud erinevates baasasutustes on vastavalt kehtestatud residentuuri programmidele ühekuulised (mitte üle ühe kuu) . Kui selliseid ühekuulisi töölepinguid erinevates baasasutuses on järjest nt kaks või rohkem, siis on arst-resident jäänud kindlustuskaitseta. Eriti võib see puudutada peremeditsiini eriala, kus on palju ühekuulisi praktilise koolituse tsükleid erinevates baasasutustes. Seega lisatakse seadusesse, et arst-residendi praktilise koolituse ajaks sõlmitud töölepingute puhul tähtaja piirangut ehk üle ühekuulist nõuet ei rakendata. Residentuur koosneb teoreetilisest ja praktilisest koolitusest, mistõttu on praktilise koolituse ajaks sõlmitava töölepingu puhul kindlustuskaitse tekkimiseks erisuse sätestamine põhjendatud. Riigieelarvest on vahendid arst-residentide tasudelt sotsiaalmaksu maksmiseks eraldatud, samas võib mõnedel juhtudel jääda arst-residentidel kindlustuskaitse saamata. Haigekassa saab andmed isiku kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks ja lõppemiseks töötamise registrist (edaspidi TÖR , alus maksukorralduse seadus ). Tööandjad ei märgi edaspidi arst-residendi ühekuulise lepingu korral TÖR-i kohe töötamise lõpukuupäeva, vaid seda tehakse nt töötamise lõppemise päeval või mõned päevad hiljem, kui töötamise alguskuupäev TÖR - i lisati ja nagu ka maksukorralduse seaduse § 25 2 lõige 4 lubab . See on praktiline lahendus sellele, et ei peaks TÖR -i aluspõhimõtteid ja IT -lahendusi muutma. Selline töölepinguga töötamise kanne kuuluks TÖR -i mõttes tähtajatu töötamise reegli alla, mitte ühekuulise tähtajaga töötamise alla, mis tagab töötajale ravikindlustuse töötamise ajaks ja säilib kahekuuline kindlustuskaitse ka pärast tähtajalise töölepingu lõppemist. Eelnõu § 2 p unktiga 2 muudetakse RaKS § 30 lõiget 4. T ervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind hõlmab kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele, õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele ning taotleja tööpraktika korraldamisele , sest eelnõu kohaselt peavad kõik kolmandates riikides hariduse omandanud tervishoiutöötajad läbima edaspidi Eestis tööpraktika ning Sotsiaalministeerium maksab tööpraktika juhendajale juhendamistasu. Ra KS § 30 lõikes 4 on sätestatud, et tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind hõlmab kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele. T ulenevalt eelnõust tekib üliõpilaste kõrvale uus grupp isikuid, kes peavad kohustuslikus korras läbima enne Eestis iseseisvalt tervishoiutöötajana tööle asumist teatud mõttes koolituse ehk tööpraktika . Seetõttu tuleb muuta ka seaduse sõnastust ja välistada tervishoiuteenuste piirh inda arvestatavatest kuludest tööpraktika ga seotud kulud, sest tegemist on õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele sarnase kuluga. Eelnõu §-s 3 sät estatakse eelnõu jõustumine 2018 . aasta 1 . juulil. Eelnõu terminoloogia Eelnõus on kasutusele võetud vastavuseksami, tööpraktika ja teoreetiliste teadmiste testi mõiste. Need on defineeritud vastavates määrus t es. Tööpraktika tähendab kahe kuni kuue kuu pikkust tööpraktikat tervishoiuteenuse osutaja juures ehk taotleja peab tegema praktilist tööd juhendaja juhendamisel ja vastutusel . Vastavuseksam sisaldab tööpraktikat ning teoreetiliste teadmiste testi. Vastavuseksami korraldavad vastavalt erialale TÜ või tervishoiukõ rgkool. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/55/EL, mis reguleerib Euroopa Liidu kodanike kvalifikatsiooni tunnustamist ning annab riigisisese otsustamise õiguse kolmandate riikide tervishoiutöötajate registreerimise menetl emise l. Üldised nõuded, mida on järgitud, tulenevad direktiivist. D irektiiv annab võimaluse rakendada kohanemisaega, mida käesolevas eelnõus nimetatakse tööpraktikaks. Kohanemisaja nõuded peavad olema direkt iivi kohaselt kindlaks määratud, mistõttu nimetame kohanemisaja Eestis tööpraktikaks ning sätestame selle kohta riigisisesed nõuded. Seaduse mõjud Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 46 nõuetele vastavalt on oluliste mõjude hindamisel vajalik lisada põhjalikum mõjuanalüüsi aruanne. Nimetatud muudatuste mõjuanalüüsi on koostanud Sotsiaalministeerium ning see sisaldub seletuskirja mõjude osas. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti ja teiste asjaomaste asutuste andmeid. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju , ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Seaduse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, majandust, elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid ning seetõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud . Mõjude tuvastamise eesmär k on selgitada välja poliitikainstrumentide eeldatavad mõjud. Need on järgmised: Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatuse sihtrühm ja selle suurus: kõik kolmandate s riikide s kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajad (edaspidi kolmandate riikide tervishoiutöötajad) , kes soovivad Eestis ter vishoiutöötajaks registreeruda. Seoses arst-residentide ravikindlustuse muudatusega on muudatuse sihtrühm arst-residendid. Aastas on end kolmandatest riikidest Eesti tervishoiu töötajate re gistrisse kanda soovijaid (edas pidi taotlejad) umbes 40. Taotlejate arv võib aja jooksul muutuda. Eesti tervishoiutöötajate arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 1% ning seetõttu võib muudatusest mõjutatud siht rühma suurust hinnata väikeseks. N imetatud 40 taotlejast on igal aastal tõendi järgmisesse riiki minemiseks võtnud Terviseameti andmetel vaid neli inimest, kes on esialgu töötanud Eestis, kuid siis soovinud minna mõnda muusse Euroopa riiki. Arst-residente on kokku umbes 450 . R avikindlustuse probleem võib tekkida neist umbes 60 peremeditsiini arst-residen dil, kes teevad residentuuri praktilise koolituse ühekuulisi tsükleid erinevates baasasutustes. Avalduv mõju : taotlejad peavad läbima tööpraktika ehk enne tööle asumist peab taotleja tegema tööd Eesti tervishoiusüsteemis. Tööpra ktika kohaks on praktika baasid ja residentuuri baas asutused. Taotlejad peavad sooritama ka eksami TÜ või tervishoiukõrgkooli juures. See mõjutab isikuid , kuid riigi poolne reaalne ootus on kontrollida nende teoreetilisi ja praktilisi teadmisi. Mõju hindamise metoodikale tuginedes võib hinnata mõju ulatust keskmiseks (sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid ei kaasne kohanemisraskusi). Seejuures arvestatakse, et muudatuse sihtrühm on väike. Mõju avaldumise sagedust hinnatakse väikeseks, kuna kolmandatest riikidest pärit tervishoiutöötajate kokkupuude muudatusega on ühekordne. See ilmneb siis, kui taotleja soovib end Eesti tervishoiutöötajate registris registreerida ehk Eestisse tervishoiutöötajana tööle asuda . Muudatusega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid. Muudatus omab positiivset mõju, võimaldades kolmandatest riikid est tulnutel Eestis tööle asuda . Arst-residentide jaoks on seaduse muudatuse mõju positiivne , kuna seaduse jõustumisel ei saa katkeda ühelgi arst-residendil ravikindlustuse kaitse. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuste mõju väheoluline – mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus on väike, mõju ulatus keskmine ning muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Muudatuse sihtrühm : juhendajad ehk tervishoiutöötajad Tervishoiuteenuse osutajad peavad tööpraktika l osalejatele määrama juhendajad. Riik (Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu) maksab juhendajatele sama tasu, mida riik maksab arst- residentide juhendajatele ehk alates 2018. aprillist on see 204,9 eurot kuus ühe juhendatava kohta . Arvestades võimalikku tööpraktika l osalejate arvu (aastas on umbes 40 kolmandate riikide tervishoiutöötajat, kes soovivad end Eestis tervishoiutöötajate registrisse kanda), puudutab tööpraktika juhendamine ka väga väikest osa Eesti tervishoiutöötajatest. Mõju ulatus on keskmine, kuna arstid juhendavad residente pidevalt (muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi). Kuna taotlejad on õiguslikus mõttes valmis töötama ning neil on olemas vastav kvalifikatsioon, et töötada, ei oma see juhendaja jaoks suurt mõju. Eeldatavasti on taotlejad tööl oma tulevase tööandja juures. Juhendajad tegelevad arst-residentidega samade põhimõtete alusel ehk juhendavad neid, mistõttu ei saa neil ka kohanemisraskusi olla. Mõju avaldumise sag edus on väike , arvestades võimalikku tööpraktika l o s alejate arvu ning nende võim alikku jaotumist haiglate vahel . Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski, sest tööpraktika toimub kogenenud juhendaja käe all ja juhendamisel. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju väheoluline (mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus väike, mõju ulatus keskmine ning muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski). Muudatuse sihtrühm : tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid Muudatus omab kaudset mõju kogu elanikkonnale, kuna tervishoiutöötajaid, kes soovivad Eestis tööle asuda, hakatakse uue süsteemi kohaselt rangelt kontrollima enne tööle asumist, mis annab patsientidele kindluse ravi kvaliteedi osas. Arvestades võimalikku kolmandatest riikidest Eestisse saabuvate arstide arvu, on mõju ula tus ja avaldumise sagedus väike. Muudatuse sihtrühm : tööandjad Tööandjad hakkavad tööpraktikal osalejatele andma tööd ning maksma selle eest neile töö tasu. Tööpraktika rahastus on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe. Riik maksab tööpraktika juhendajale juhendaja tasu. Tööandja maksab töötasu vastavalt kokkuleppele lepingu alusel töötajale ehk isikule, kes tööpraktikat sooritab. See on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe, kui suur on tasu ja kas üldse tasu makstakse. Eeldame, et tööpraktika tegemise koht on võimaluse korra l ka isiku tulevane tööandja . Muudatuse mõju tööandjatele on väike võrreldes sellega, et nad saavad endale tööjõudu, kes on olnud nende juures eelnevalt tööpraktikal ning nad ei pea muretsema juhendaja tasu maksmise eest, kuna selle korraldab riik . Ühte haiglat eraldiseisvana vaadates on kulu ja muudatuse mõju väike, kun a ühte haiglasse tööpraktikale minejate arv on väike. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju väheoluline – mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus on väike, mõju ulatus on keskmine ning muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Muudatuse sihtrühm : Terviseamet Terviseamet annab taotlejale esmase hinnangu ehk võrdleb taotleja esitatud dokumente. Terviseamet kontrollib, kas isik on lõpetanud oma riigis kõrgkooli, mis vastab Eestis kõrgkooli tasemele. Selleks saadab ta dokumendid kontrolliks ka ENIC/NARIC keskusele, mis on Terviseameti kohustus. Kuna Terviseamet teeb seda ka praeguse seaduse kohaselt, on mõju Terviseameti jaoks väike. Tervisameti halduskulu suureneb selles osas, et ta peab tegevuslubade registrisse kandma taotlejaid . M idagi uut seoses muudatusega ei tule, kuna ka praegu kannab Terviseamet isikuid tegevuslubade registrisse. Samuti on registrisse kantavate isikute arv (umbes 40 aastas) üldise registrisse kantavate isikute arvuga võrreldes väike. Terviseameti jaoks on halduskulu pigem väiksem , kuna T Ü jätkab menetlust peale dokumentide kontrolli. Kokkuvõttes on mõju ulatus keskmine, kuna kaasnevad teatud muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus ei ole igapäevane, vaid on harv või ebaregulaarne (olenevalt taotlejate arvust, kuid protsess tuleb läbida umbes 40 korda aastas) ning seetõttu võib mõju avaldumise sagedust hinnata väikeseks. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna puudutab riigiasu tustest ainult Terviseametit. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel mõju ebaoluline. Muudatuse sihtrühm : Tartu Ülikool ja tervishoiukõrgkoolid (kõik koos kõrgkoolid) Kui Terviseamet on teinud esmase dokumentide kontrolli, suunab ta isiku TÜ v õi tervishoiukõrgkooli juurde vastavuseksamile. Kehtiva seaduse kohaselt korraldavad TÜ ja tervishoiukõrgkoolid sobivusteste, mida tegema suunab taotlejad Terviseamet . Seega on kõrgkoolide poolt välja töötatud testid kehtiva õiguse järgi juba praegu olemas. Juurde tuleb see, et Terviseamet hakkab isikuid suunama tööpraktikale. Kui varem oli Terviseameti otsustada, kes läheb sobivustesti tegema ja kes mitte, siis nüüd lähevad vastavuseksamile kõik taotlejad, mistõttu suurusjärk tervishoiu kõrgkoolide jaoks muutub. Kindlasti on uue korra kohaselt taotlejaid rohkem ning halduskulu kasvab. T Ü ja tervishoiukõrgkoolid on välja töötanud kehtiva õiguse kohase sobivustesti , kuid uue seaduse jõustumisel tehakse uutmoodi eksam ehk residentuuri lõpueksam või üldõppe lõpueksam, mis tähendab, et need eksamid peaksid TÜ-l ja tervishoiukõrgkoolidel samuti olema juba varem välja töötatud. Seetõttu TÜ ja tervishoiukõrgkoolide halduskoormus oluliselt ei kasva. Taotleja maksab TÜ-le ja tervishoiu kõrgkoolidele menetluse eest 600 eurot , mis katab ka testi koostamise tasu . Kokk u võttes on mõju kõrgkoolidele olemas. Nad peavad teatud menetlustes muudatusi tegema , kuid mõju ei saa hinnata suureks. Kuna kõrgkoolid teevad taotlejatele teste ka praegu, siis on mõju pigem väike. Tööpraktikale suunamine ei ole samuti suur lisakoormus. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju puudub. 6.3. Mõju majandusele Muudatuse sihtrühm : Eesti elanikkond Kolmandatest riikidest pärit ja Eesti tervishoiusüsteemis töötada soovivaid välisarste lisandub aastas umbes 40, seega on mõju majandusele väike. A rst-residentide kindlustuskaitse erisuse sätest ami se mõju majandusele puudub, kuna vahendid kõigi residentide eest sotsiaalmaksu maksmiseks eraldatakse riigieelarvest juba praegu. 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju puudub. 6.5. Mõju regionaalarengule Mõju puudub. 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatuse sihtrühm : Terviseamet Terviseametil on edaspidi vähem tegevusi , kuna nende tegevus on dokumentide esmane kontroll ja edasi saatmine. Kehtiva seaduse kohaselt peavad nad ise kvalifikatsiooni hindama , kuid edaspidi mitte . S eega mõju on olemas , kuid tööko ormus muutub vä iksemaks. Kokk u võttes on mõju Terviseametile olemas , sest teatud menetlustes tuleb teha muudatusi , kuid mõju ei saa hinnata suureks. Muudatuse sihtrühm : k õrgkoolid Kõrgkoolide jaoks on mõju suurem , kuigi nad peavad sobivustesti koostama ka kehtiva korra alusel . Kõrgkoolide jaoks on edaspidi tegevusi rohkem, kuna nad peavad hakkama isikuid suunama tööpraktikale ning kontrollima dokumente enne tööpraktikat ja ette valmistama eksameid. Kokk u võttes on mõju kõrgkoolidele olemas. Nad peavad teatu d m enetlustes muudatusi tegema ning seda mõju võib hinnata keskmiseks , kuna ka kehtiva õiguse kohaselt peavad nad paljusid toiminguid seoses välisarstidega tegema. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Sotsiaalministeerium maksab tööpraktika juhendajatele tasu, mis on sama nagu arst-residentide juhendajatele makstav tasu ehk 2018. aastal 204,9 eurot ühes kuus ühe arst-residendi kohta. Kui aastas on umbes 40 tööpraktikal osalejat ning keskmiselt ollakse tööpraktikal neli kuud, on mõju riigieelarvele aastas 32 784 eurot. Kuna aga seadus jõustub poole aasta pealt , on 2018 . aasta kulu riigieelarvele pool sellest ehk 16 392 eurot. Arvestuse aluseks on võetud 2018. aasta 1. aprilli seisuga arst-residentide juhendamise tasu, mis on 204,9 eurot . Arvestusel on aluseks võetud vaid arstide tööpraktika juhendajate kulu , kuna õdesid on aastas tulnud vaid 1 –2. Juhendaja tasu makstakse TÜ või tervishoiu kõrgkoolide kaudu lepingu alusel , kuna neil on ülevaade juhendajatest ning sellest, mitu kuud keegi juhendab. TÜ ja tervishoiukõrgkoolid esitavad juhendaja tasu maksmise eest arve otse Sotsiaalministeeriumile. Täpsemates maksmise detailides lepitakse kokku kõrg koolide ja Sotsiaalmi nisteeriumi vahelises lepingus selliselt, nagu toimub praegu arst-residentide juhendamise tasustamine. Rakendusaktid Eelnõuga kehtestatakse: 1) t ervise- ja tööministri määrus „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise ning tööpraktika korraldamise ja hindamise kord“; 2) t ervise- ja tööministri määrus „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“. Eelnõuga muudetakse: 1) Vabariigi Valit suse 9. oktoobri 2008. a määrus t nr 149 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ ; 2) s otsiaalminist ri 21. detsembri 2001. a määrus t nr 146 „Tervishoiutöötaja registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu “. Eelnõuga muutuvad kehtetuks: 1) sotsiaalministri 24. novembri 2008. a määrus nr 71 „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“; 2) sotsiaalministri 4. jaanuari 2002. a määrus nr 6 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise kord“. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2018 . aasta 1. juulil, et jätta kõrgkoolidele aega planeerida eksame id ja tööpraktika töökorraldust , ning selleks , et osapooled saaksid uue korraga tutvuda. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati (juuni 2016) kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks T erviseametile, Eesti Haiglate Liidule , Eesti Õdede Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Patsientide E sindusühingule, Tartu Ülikooli meditsiini teaduste valdkonnale , Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ning e riarstide ja erihambaarstide erialakomisjon ide põhirühmade koosseisuvälistele nõunikele : Toomas Sillakivi le, Vallo Volkele, Sergei Nazarenko le, Taavo Seedre le, Andres Lehtm etsale. 2017. aasta kevadel on kohtutud kõikide osapooltega ning sellest tulenevalt on eelnõu muudetud. Se etõttu saadeti eelnõu uuesti kõikidele osapooltele mitteametliku ks kooskõlastamise ks juuni s 2017. Väga paljusid ettepanekuid võeti arvesse ning eelnõus tehti asjakohased muudatused . K ooskõlastustabel (juuni 2017) koos kommentaaridega on lisatud seletuskirjale. Koos Justiitsministeeriumile esitamisega saadetakse eelnõu samadele osapooltele veelkord arvamuse avaldamiseks . Samuti saadetakse eelnõu seoses RaKS -i muudatusega kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Algatab Vabar iigi Valitsus „…“ „…………………“ 2017 . a
EELNÕU 11 .2017 Tervishoiuteenuste korraldamise seadus e ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadus § 1 . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seadu ses tehakse järgmis e d muudatus ed : 1) paragrahvi 4 3 täiendatakse lõikega 1 2 järgmises sõnastuses: „ (1 2 ) K äesoleva seaduse § 30 lõikes 3 2 nimetatud tööpraktikale suunatud isik osaleb te rvishoiuteenuse osutamisel sell e juhendaja juhendamisel ja vastutusel , kellel on sama kvalifikatsioon, mi lle tööpraktikal osaleja on omandanud või soovib omandada , ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus . “; 2) paragrahvi 4 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1 ja 1 1 “ tekstiosaga „1 – 1 2 “; 3 ) paragrahvi 30 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Terviseamet võrdleb registreerimist taotleva isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga, kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust kolme kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ning teeb registreerimis otsuse kolme kuu jooksul pärast seda, kui registreerimist taotlev isik on sooritanud vastavuseksami . Tartu Ül ikooli ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi tervishoiukõrgkool ) korraldatud tööpraktika l osalemine on tervishoiutöötajana registr eerimise eelduseks . Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . (3) Erialase k valifikatsiooni vastavuse hindamiseks sooritab käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni o mandanud isik vastavuseksami, mille hindamise eest tasub isik Tartu Ülikoolile või tervishoiukõrgkoolile 600 eurot .“; 4 ) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 3 1 –3 6 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Vastavuseksam i korraldab Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool ning see koosneb tööpraktikast ja teoreetiliste teadmiste testist. ( 3 2 ) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool s uunab isiku tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutus s e või tervishoiukõrgkooli praktika baasi . Tööpraktikale suunatud isik peab tööpraktika kestuse ajal olema registreeritud tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik us registris . (3 3 ) Tööpraktika kestab kaks kuni kuus kuud . J uhendaja taotlusel võib tööpraktika kestust pikendada kuni üheks aastaks . ( 3 4 ) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool korraldab tööpraktika läbinud isiku le teoreetiliste teadmiste testi vähemalt kahe kuu jooksul pärast tööpraktika lõppemist . Kui isik tööpraktik a t ei läbinud, võib ta esitad a uue taotluse kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks. (3 5 ) Teoreetiliste teadmiste testi sooritamata jätmise korra l saab testi teist korda teha kuus kuud pärast esmakordset testi tegemist. Kui isik ul jäi test ka teisel korral sooritamata, võib ta esitad a uue taotluse kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks. (3 6 ) Vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “; 5 ) paragrahvi 59 3 lõige t 2 täiendatakse pärast arvu „2“ tekstiosaga „ning lõikes 1 2 “. § 2. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 l õiget 2 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1 sätestatud tähtajalise töölepingu tähtaega ei rakendata kindlustuskaitse tekkimiseks arst-residendi praktilise koolituse aj aks sõlmitud töölepingu puhul.“; 2) paragrahvi 30 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „ koolitamisele “ sõnadega „ ning tööpraktika läbiviimisele “ . § 3 . Seaduse jõustumine Käesole v seadus jõustub 2018 . aasta 1. juulil. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn “....”.....................” 201 7 _________________________________________________________________________ Algata b Vabariigi Valitsus “....”......................” 201 7 allkirjastatud digitaalselt
Saatja: Maarja Kerner <
[email protected]>
Saaja: TEHIK info, Tõnis Jaagus
Teema: Kolmandate riikide arstide eelnõud
Tere!
Saadame välisarstide eelnõud kommenteerimiseks ja arvamuse
avaldamiseks.
Kommentaare ootame hiljemalt 17.12.2017.
Lugupidamisega
Maarja Kerner
Sotsiaalministeerium
Tervisesüsteemi arendamise osakond
Peaspetsialist
Tel: 6 269 128
[email protected] <mailto:
[email protected]>
________________________________
-----Original Message-----
From: Maarja Kerner
Sent: Friday, June 30, 2017 4:05 PM
To: arstideliitarstideliit-ee <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ; Üllar Kaljumäe
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected]
<mailto:
[email protected]>
Cc: Maris Jesse <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Agris
Koppel <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Ülle Ernits
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Lembi Aug -
Tervishoiu KN (
[email protected] <mailto:
[email protected]> )
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Halja Suss
(
[email protected] <mailto:
[email protected]> ) <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Subject: Kolmandate riikide arstid
Tere!
Nagu viimasel koosolekul kokku leppisime, siis saadame Teile
mitteametlikult kommenteerimiseks välisarstide eelnõu ja seletuskirja
ning rakendusaktide kavandid. Rakendusaktide kavanditele ootame eelkõige
tagasisidet Tartu Ülikoolilt/kõrgkoolidelt, et saada nende nägemust, mis
on puudu ja mida võiksime muuta.
Seletuskiri on keeletoimetamata kuna meie toimetaja ei saanud sellega
hetkel tegeleda, see kindlasti keeletoimetatakse enne kui lähme
ametlikult eelnõuga majast välja.
Rakendusaktide kavandite seletuskiri tuleb samuti alles siis kui need
on lõplikult korrektsed ja arvestavad Teie poolseid muudatusi ja
kommentaare. Rakendusaktide seletuskirjad peavad minema aktidega kaasa
alles seaduse jõustumisel, seega kindlasti saadame hiljem ka need Teile.
Ootame Teie poolseid kommentaare ja tagasisidet hiljemalt 4. august
2017.
Lugupidamisega
Maarja Kerner
Sotsiaalministeerium
Tervisesüsteemi arendamise osakond
Peaspetsialist
Tel: 6 269 128
[email protected] <mailto:
[email protected]>
<https://www.eu2017.ee/> <https://www.facebook.com/EU2017EE>
<https://twitter.com/EU2017EE>
<https://www.flickr.com/photos/eu2017ee/albums>