Riigieelarve eraldise arvestamise alused, eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad ning andmete esitamise kord

EELNÕU 16 .1 1 .2017 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2017 nr Riigieelarve eraldise arvestamise alu sed, eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad ning andmete esitamise kord Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 51 lõike 4 alusel . § 1 . Riigieelarve eraldise arvestamise alused (1) Riigieelarve e raldise (edaspidi eraldis ) õiguse tekkimise kalendrikuuks loetakse igat kalendrikuud (edaspidi kalendrikuu ) , kui Sotsiaalkindlustusamet teeb riikliku pensioni saajatele rahaliste hüvitiste väljamakseid riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. (2) Sotsiaalkindlustusamet arvutab eraldise summa hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. (3) Eraldise arvutamisel võetakse aluseks iga kalendrikuu 10. kuupäevaks riikliku pensioni saajale arvestatud riiklik pension koos maksustamisele kuuluvate summadega. (4) Eraldise summa arvutamisel võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 3 arvestatud summa, mi s korrutatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 51 lõike 2 punkti s 2 sätestatud eraldise määra ga . § 2. Eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad (1) Eraldise arvestamise hulka kuuluvad riikliku pensioni saajad, kellel on õigus saada riiklikku pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse § 5 punkti 1 ja § 22 lõike 1 punkti 1 alusel. ( 2 ) Eraldise arvestamise hulka ei kuulu need riikliku pensioni saaja d, kelle kohta on töötamise registris tehtud kalendrikuu esimese 15 kalendripäeva jooksul töösuhet kinnitav kanne . ( 3 ) Töö suhet kinnitavat kannet ei arvestata riikliku pensioni saaja suhtes, kelle kohta on töötamise registris tehtud töötamise liigi kohta järgmi ne kanne: 1) töölepingu alusel töötav isik, kellel on tulumaksu kohustus Eestis, aga sotsiaalmaksu kohustus välisriigis; 2) tasuta töötamine; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu komisjoni liige, kes ei ole kohaliku omavalitsuse volikogu liige; 4) viisa alusel Eestis viibiv isik, kes töötab töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige . § 3 . Andmete esitamise kord Maksu- ja Tolliamet teeb käesoleva määruse § 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud töötamise registri andmed Sotsiaalkindlustusametile kättesaadav a ks riigi andmevahetuskih i kaudu hiljemalt iga kalendrikuu 20. kuupäevaks. § 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018. a. Jüri Ratas Peaminister Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Heiki Loot Riigisekretär Vabariigi Valitsuse määruse „ Riigieelarve eraldise arvestamise alused, eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad ning andmete esitamise kord “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrus, millega sätestatakse Eesti H aigekassale tehtava riigieelarve eraldise arvestamise alused , eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saaj ad ning andmete esitamise kord. Määruse eelnõu on seotud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (SE 512 ), millega kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine , kuna Eesti Haigekassa eelarve sõltumine täielikult sotsiaalmaksust ei ole jätkusuutlik, arvestades vananevat elanikkonda ja tööjõumaksude laekumise tundlikkust majanduskeskkonna muutuste suhtes. Praegu põhineb Eesti solidaarne ravikindlustussüsteem sellel, et töötava inimese tasudelt läheb 13% ravikindlustuse eelarvesse. Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamine mittetöötavate pensionäride eest makstava eraldisega muudab Eesti Haigekassa tulubaasi vähem sõltuvaks tööealise elanikkonna panusest. Pensionäride eest panustamine arvestab demograafiliste muudatuste mõju, sest pensionäride arvu suurenedes suureneb ka vastav eraldis Eesti Haigekassa eelarvesse. Pensionäride eest täiendavate vahendite suunamine ravikindlustusse on õigustatud ka sellest vaatenurgast, et pensionärid on suurima tervishoiuteenuste vajadus ega ja nende tervishoiukulud moodustavad suure osa Eesti Haigekassa eelarvest. Laiem tulubaas võiks suurendada ka tööealise elanikkonna rahulolu ravikindlustussüsteemiga, kuna süsteemi ülalpidamine ei oleks enam vaid nende panusest sõltuv. Muudatuse rakendumisel on Eesti Haigekassa tulubaas pikemas perspektiivis vastavuses vananeva elanikkonna kasvavate kuludega ja tulubaasi tekkimise alused on fikseeritud. Samuti on tulubaasi laiendamine mittetöötavate pensionäride eest panustamisega paremini prognoositav kui ilma selge al useta riigieelarveline eraldis. Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga sätestatakse tervishoiu rahastamise allikana sotsiaalmaksuseaduse § 7 lõikes 3 ja § 10 lõikes 2 sätestatud määrale vastav sotsiaalmaksu osa ja sellele lisanduv riigieelarve eraldis, mille arvestamise aluseks on mitte töötavate pensionäride riikliku pensioni summa , ja sellele kohaldatakse eraldise määra, mis on võrdne sotsiaalmaksu seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu määraga. Mittetöötavate vanaduspensionäride riikliku pensioni summa moodustub töötamise registri andmetel puuduva töösuhtega riikliku pensioni saajate le makstud riiklikust pensionist . Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu sätestab uue volitusnormi Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks. Seega kehtestatakse eelnõuga Vabariigi Valitsuse määrus , mis sätestab Eesti H aigekassale tehtava riigieelarve eraldise arvestamise alused , eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad ja andmete esitamise korra. Samuti kehtestatakse määrusega Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ning Maksu- ja T olliamet i (edaspidi MTA ) kohustused eraldise arvestamisel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaal ministeeriumi tervise süsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Kasekamp ( [email protected] , 626 9157 ) ja peaspetsialist Eleri Lapp ( [email protected] , 626 9137) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu ( [email protected] , 626 9334) ja sama osakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa ( [email protected] , 626 9328). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ( [email protected] , 626 9320). 1.3. Märkused Määruse e elnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevuse 11.10 „Tagame Eesti inimestele arstiabi parema kättesaadavuse ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse. Astume samme Eesti Haigekassa kulude tõhustamiseks ja tulude suurendamiseks muudest allikatest“ täitmisega. Tulubaasi laiendamise põhimõtted on kooskõlastatud riigi eelarvestrateegia 2018–2021 arutelu raames tehtu d Vabariigi Valitsuse otsustega ja selleks on koostatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu , mis on esitatud Riigikogule. SE 512 kohaselt kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 51 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrus „Eesti Haigekassale riigieelarve eraldise arvestamise alused, eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad ning andmete esitamise kord“ . Kuivõrd tegemist on mitme ministeeriumi valitsemisalasse puutuva küsimusega, tuleb regulatsioon kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valit s use 1. detsembri 2016. a määruse nr 137 „Sotsiaalkaitse i nfosüsteemi põhimäärus“ muutmise määrus e ga ja s otsiaalministri 19. augusti 2008. a määruse nr 43 „Sotsiaalkind lustusameti põhimäärus“ muutmise määrusega. 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse e elnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahviga 1 kehtestatakse riigieelarve eraldise arvestamise alused , §-ga 2 eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad, §-ga 3 andmete esitamise kord ja §-ga 4 määruse jõustumi ne. Eelnõu § - ga 1 kehtestatakse riigieelarve eraldise arvestamise alused . Paragrahvi 1 lõikes 1 sätestatakse, et riigieelarve eraldise õiguse tekkimise kalendrikuuks loetakse igat kalendrikuud, kui SKA teeb riikliku pensioni saajatele rahaliste hüvitiste väljamakseid riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Seega arvestatakse eraldist iga kalendrikuu kohta. Eraldise arvestamine iga kalendrikuu kohta on vajalik, kuna Eesti Haigekassale makstav eraldis lähtub analoogselt senise st Eesti Haigekassa eelarve kujunemise pro tsessist. Eesti Haigekassa tulud tekivad sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast iga l kalendrikuu l vastavalt laekunud sotsiaalmaksule ja riigieelarve eraldist arvestatakse analoogselt iga l kuu l vastavalt tegelikule pensionikulule. Paragrahvi 1 lõikes 2 sätestatakse, et S KA arvutab eraldise summa hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Kuna SKA-l on olemas nii riikliku pensioni kulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri a ndmetele, seega on põhjendatud eraldise arvestamine SKA poolt. Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohaselt antakse SKA-le õigus töödelda maksusaladuse andmeid va stava eraldise arvestamiseks. Paragrahvi 1 lõikes 3 sätestatakse, et e raldise arvutamisel võetakse aluseks iga kalendrikuu 10. kuupäevaks riikliku pensioni saajale arvestatud riiklik pensio n koos maksustamisele kuuluvate summadega. Määruses on vajalik kuupäev fik s eerida, kuna eraldise arvestamisel ei võeta arvesse tagant järele tehtud muudatusi . S amas võib tekkida olukord, kus SKA maksab pensioni pärast 10. kuupäeva . S ellised juhud on pigem erandlikud ja enamasti on pensionikulu SKA-le 10. kuupäevaks teada. Paragrahvi 1 lõikes 4 sätestatakse, et e raldise summa arvutamisel võetakse arvesse määruse § 1 lõikes 3 arvestatud summa, mi s korrutatakse TTKS § 51 lõike 2 punkti s 2 sätestatud eraldise määra ga . TTKS § 51 lõike 2 punktis 2 sätestatakse, et uue lisanduva riigieelarve eraldise arvestamise aluseks on mitte töötavate pensionäride riikliku pensioni summa ja sellele kohaldatakse eraldise määra, mis on võrdne sotsiaalmaksu seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu määraga. Seda sätet tuleb aga tõlgendada koos TTKS § -ga 66 8 , millega kehtestatakse riigieelarve eraldise etapiline kasv. Pensioni de kogusummale rakendatakse vastavalt aastale kehtestatud eraldise määra, mis on 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja alates 2022. aastast 13%. Riigieelarve eraldise etapiline kasv on kooskõlastatud riigi eelarvestrateegia 2018–2021 arutelu raames , arvestades riigieelarve võimalusi. Kokkuvõtvalt kehtesta takse määruse § -ga 1 eraldise arvestamise kord, mille kohaselt arvesta b SKA eraldist iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks . Eraldise arvestuse aluseks on 10. kuupäevaks arvestatud riiklike pensionide kogusumma . Eraldise arvutamisel võetakse aluseks riikliku pensioni saajatele arvestatud riiklik pension koos maksustamisele kuuluvate summadega ehk pensioni bruto summa. Pensioni de kogusummale rakendatakse vastavalt aastale kehtestatud eraldise määra, mis on 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11% ja 2021. aastal 12% . A lates aastast 2022 on see võrdne 13% -ga ehk sotsiaalmaksu seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu määraga. Eelnõu § -ga 2 kehtestatakse eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad . Paragrahvi 2 lõikes 1 kirjeldatakse riikliku pensioni saaja i d, kelle kohta eraldist arvestatakse. Eraldise arvestamise hulka kuuluvad riikliku pensioni saajad, kellel on õigus saada riiklik k u pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse § 5 punkti 1 ja § 22 lõike 1 punkti 1 alusel ehk riikliku vanaduspensioni ja vanaduse tõttu riikliku rahva pensioni saaja . Riikliku p ensionikindlustuse seaduse § 5 punkti 1 kohaselt kuuluvad vanaduspensionäride hulka ka ennetähtaegse vanaduspension i saajad. Kokku on SKA andmetel vanaduspensionäre Eestis 2017. aasta juuni kuu andmetel ligikaudu 300 tuhat ja vanuse tõttu rahva pensioni saajaid ligikaudu 1300. Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatakse, et eraldise arvestamise hulka ei kuulu need riikliku pensioni saajad , kelle kohta on töötamise registris tehtud kalendrikuu esimese 15 kalendripäeva jooksul töösuhet kinnitav kanne. R iikliku pensioni saajad , kelle kohta on töötamise registris tehtud kanne , eeldatavasti töötavad ja nende eest makstakse sotsiaalmaksu , st Eesti Haigekassale laekub tulu sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast. Seega ei ole töötavate riikliku pensioni saajate eest täiendavalt vajalik Eesti Haigekassa eelarvesse panustada. Kui pensionäril on töötamise registris kanne kas või ühe päeva kohta, arvestatakse pensionär töötavaks. Eraldise arvestamisel ei võeta arvesse tagant järele töötamise registris tehtud parandusi. 2017 . aasta juuni kuu andmetele tuginedes on Eestis töötamise registri and metel tehtud töötamise kanne 57 tuhande riikliku vanaduspensioni saaja kohta ja 60 rahva pensioni saaja kohta . Tabelis 1 on kirjeldatud 2016. aasta jaanuari kuni 2017. aasta juuni andmetel vanadus pens i oni ja vanuse tõttu rahva pensioni saajate seas töötavate pensionäride arv ja nende mitte töötavate pensionäride osakaal , kelle eest eraldist makstakse . Tabel 1. 2016. aasta jaanuari kuni 2017. aasta juuni andmetel riikliku vanaduspensioni ja vanuse tõttu riikliku rahvapensioni saajate seas töötavate pensionäride arv ja mittetöötavate pensionäride osakaal Vanadus - pensionäride arv Töötavate pensionäride arv Mitte-töötavate pensionäride osakaal Vanuse tõttu rahva pensioni saajate arv Töötavate vanuse tõttu rahva pensioni saajate arv Mitte töötavate pensionäride osakaal 2016 1 299 842 53 947 82,01% 1272 49 96,15% 2 299 918 54 314 81,89% 1277 53 95,85% 3 301 434 54 767 81,83% 1283 51 96,02% 4 300 626 55 305 81,60% 1287 54 95,80% 5 300 950 55 818 81,45% 1287 59 95,42% 6 302 654 55 889 81,53% 1290 60 95,35% 7 301 834 55 610 81,58% 1291 65 94,97% 8 302 152 55 847 81,52% 1294 65 94,98% 9 304 209 56 346 81,48% 1299 69 94,69% 10 303 003 56 676 81,30% 1298 66 94,92% 11 303 219 56 938 81,22% 1307 68 94,80% 12 305 045 57 264 81,23% 1305 68 94,79% 2017 1 303 447 56 313 81,44% 1303 66 94,93% 2 302 251 56 283 81,38% 1294 65 94,98% 3 303 125 56 193 81,46% 1284 62 95,17% 4 300 708 56 327 81,27% 1290 63 95,12% 5 300 858 56 875 81,10% 1291 62 95,20% 6 302 559 56 505 81,32% 1290 60 95,35% Allikas: SK A ja MTA andmed Paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatakse, et t öötamise kannet ei arvestata riikliku pensioni saajate suhtes, kelle kohta on töötamise registris tehtud töötamise liigi kohta järg mi ne kanne : 1) töölepingu alusel töötav isik, kellel on tulumaksu kohustus Eestis, aga sotsiaalmaksu kohustus välisriigis; 2) tasuta töötamine; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu komisjoni liige, kes ei ole kohaliku omavalitsuse volikogu liige; 4) viisa alusel Eestis viibiv isik, kes töötab töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige . Eraldise eesmärk on panustada Eesti H aigekassa eelarvesse nende pensionäride eest , kes ise ei tööta ja ravikindlustus se makse ei maksa. Sellest tulenevalt on välistatud : 1) töölepingu alusel töötavad isikud, kelle sotsiaalmaksu kohustus on välisriigis, 2) tasuta töötamine , 3) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu komisjoni liikmeks olemine, kes ei ole kohaliku omavalitsuse volikogu liige ja 4) viisa alusel Eestis viibiva isiku töötamine. Maksukorralduse seaduse alusel on tööandjal kohustus edastada vastavad andmed töötamise registrisse . Töötamise registrisse kantakse töötamise liik ja kui tegemist on viisa alusel töötamisega, edastatakse maksukorralduse seaduse § 25 4 kohaselt ka see info töötamise registrisse. Eelnõu § -ga 3 kehtestatakse andmete esitamise kord . MTA teeb SKA-le kättesaadav a ks käesoleva määruse § 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud töötamise registri andmed riigi andmevahetuskihi kaudu hiljemalt iga kalendrikuu 20. kuupäevaks. Selleks, et SKA-l oleks võim a lik töötamise registri andmeid eral dise arvestamisel arvesse võtta , antakse SKA-le Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 4 kohaselt õigus töödelda maksusaladuse andmeid vastava eraldise arvestamiseks. Eelnõu § -s 4 kehtestatakse m ääruse jõustumine 1. jaanuaril 2018. a. Esimene eraldise väljamakse Eesti H aigekassale tehakse 2018. aasta jaanuari kuu lõpuks. E raldise arvestamise protsess i on kirjeldatud määruse lisas 1. SKA saab teada arvestatud pensioni kulu eraldise õiguse tekkimise kalendrikuu 10. kuupäeval. MTA teeb SKA-le riigi andmevahetuskihi kaudu kättesaadavaks info, kas riikliku pensioni saajal on eraldise õiguse tekkimise kalendrikuus ajavahemikul 1.–15. kuupäev töösuhet kinnitav kanne kas või ühe kalendripäeva kohta. SKA kasutab mittetöötavate pensionäride kohta info saamiseks olemasolevat masspäringut. SKA võtab eraldise arvestamisel aluseks 20. kuupäeva seisuga töötamise registri andmed , kuna eraldise arvestamisel ei võeta arvesse tagant järele töötamise registris tehtavaid parandusi. SKA kannab eraldise Eesti Haigekassale hiljemalt eraldise õiguse tekkimise kuu viimaseks kuupäevaks. SKA arvestab ja maksab eraldise välja täpsusega 1000 eurot. SKA on pensionide väljamakse tegijaks ning kuna SKA eelarvelt tehtav eraldis on panus ravikindlustuse eelarvesse mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest, tehakse ka SKA eelarvesse vastav riigieelarveline muudatus. Täiendava kohustuse tekkimine SKA-le eeldab ka põhimääruse muutmist. SKA säilitab eraldise arvutamise aluseks olevad andmed sotsiaalkaitse infosüsteemis ja annab teavet arvestuse aluseks olevate andmete kohta. SKA peab lähtuma andmete säilitamisel ja edastamisel sotsiaalk a itse infosüsteemi põhimäärusest, mis kehtestab andmete edastamise korra. See eeldab ka sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse muutmist, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub otsene puutumus Euroopa Liidu õigusega. 4 . Määruse mõjud Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju , mõju riigiasutuste töökorraldusele ja majandusele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatustel puudub seos ja need ei mõjuta regionaalarengut , riigi julgeolekut, kohalike omavalitsuste korraldust ega elu- ja looduskeskkonda, mistõttu ei ole nendes valdkondades mõju olulisust hinnatud . Määruse e elnõu muudatuste mõjuanalüüsi aluseks on võetud Sotsiaalministeerium koostatud mõjuanalüüs seoses Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud SKA, MTA, Terviseameti ja Eesti Haigekassa andmeid. 4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm hõlmab kogu Eesti rahvastikku (1 315 635 ), sest erinevate tervishoiuteenuste kasutamise vajadus võib ilmneda kõigil Eesti elanikel. Kuna suureneb tervishoiuteenuste rahastamine, võib eeldada, et paraneb tervishoiuteenuste kättesaadavus ja elanikkonna tervis. Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 koostamise raames tehtud otsusega kinnitati Eesti H aigekassa tulubaasi laiendamine 2018. aastal 89 mln, 2019. aastal 133 mln, 2020. aastal 153 mln ja 2021. aastal 176 mln euro ulatuses. Riigieelarve strateegia raames tehtud Vabariigi Valitsuse otsuse aluseks oli Rahandusministeeriumi pensionäride arvu prognoos. Analoogselt praegusele Eesti H aigekassa eelarve kujunemise protsessile, mille raames uuendatakse sotsiaalmaksu laekumise andmeid sügisel, vaadati üle ka uue riigieelarve eraldise prognoos. Arvestades 2017 . aasta esimese poolaasta pensionäride andmeid ning rahandusministeeriumi pensionäride arvu prognoosi aluseks olevat pensionäride arvu muutus t järgneval neljal aas tal, on eraldise prognoos 2018. aastal 2,72 miljoni euro, 2019. aastal 4,17 miljoni euro, 2019. aastal 5,03 miljoni euro ja 2021. aastal 2,28 miljoni euro võrra suurem ehk Eesti H aigekassa tulubaas suureneb prognoositavalt kokku 2018. aastal 91 mln, 2019. aastal 138 mln, 2020. aastal 158 mln ja 2021. aastal 178 mln euro ulatuses . Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Eesti H aigekassa on hinnanud Eesti H aigekassa rahastatavate tervishoiuteenuste (ehk teenused, mis on Eesti H aigekassa tervishoiuteenuste loetelus) nõudlust ning ravijärjekordade analüüsimisel on aluseks võetud tervishoiuteenuse osutajate esitatud ravijärjekordade info. Samas tuleb arvestada, et hindamise aluseks on võetud mineviku teenusekasutus, kuid puudub info, kui palju jäävad teenused kasutamata erinevate barjääride (omaosalus, ooteajad, kindlustusstaatus jms) tõttu. Tehtud analüüsi põhjal on 2017. aasta hinna tud nõudluse ja eelarve vahe 67 mln eurot, mistõttu jäävad Eesti H aigekassa rahastatavad tervishoiutee nused elanikele kättesaamatuks. Lisavahenditega on sihtrühma seisukohalt võimalik saavutada parem tulemuslikkus ja tervis. 2016. aastal oli 1 236 012 isikut, kelle eest tasuti perearstile pearaha, ning perearsti külastati 6 274 611 korral, mis teeb keskmiselt 5,1 perearsti visiiti ühe isiku kohta. Ravikindlustatud isikutest kasutas eriarstiabi 738 582 isikut, kokku 3 302 944 ravijuhtu, keskmiselt 4,5 ravijuhtu ühe isiku kohta. Võttes arvesse vaid üldarstiabi ja eriarstiabi kasutamise andmeid, on mõju avaldumise ulatus ja sagedus suur ed . Mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, sest kui paraneb elanike tervis, on nende võime käia tööl ja tarbida teenuseid suurem. Tervishoiuteenuseid tarbib igal aastal hinnanguliselt 70% elanikkonnast. Samas ei pruugi kõigile neile isikutele muudatuse mõju avalduda, mistõttu võib avalduva mõju sagedust majandusele lugeda pigem keskmiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on muudatus ja selle mõju sihtrühmale olulised, sest mõju avaldumise ulatus ja selle sagedus on suur . Samas kaasneb muudatusega aastate jooksul sihtrühmale ja rahvatervisele positiivne mõju, kuna tervishoiusektorisse lisanduvate täiendavate vahenditega on võimalik parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja saavutada elanikkonna parem tervis. 4.2. Mõju riigiasutuste töö korraldusele ja majandusele 4.2.1. Eesti Haigekassa Sihtrühm: Eesti H aigekassas on 208 töötajat . T eenuste rahastamise üleviimisest ja tulubaasi laienemisega kaasnevate kohustustega , sh Eesti H aigekassa eelarve koostamise, lepingute sõlmimise jne hakkab tegelema maksimaalselt kuni 20 täiskohaga töötavat isikut (s.o 9,6% Eesti H aigekassa töötajaskonnast) . S eega võib sihtrühma pidada suureks. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatuse rakendamisel laiendatakse Eesti H aigekassa tulubaasi etapiti ja tervishoiusektorisse lisanduvad täiendavad vahendid. Lisanduvate vahenditega on võimalik tagada tervisesüsteemi jätkusuutlikkus ja elanike parem tervis. Arvestades, et Eesti H aigekassale lisandub ligikaudu 200 mln euro t tulusid (aastaks 2022), siis võrreldes seda Eesti H aigekassa praeguse eelarvega (1 114 077 tuhat eurot ) ning eelarvest personalikulude osakaalu (1%) ja arvu (208 ), on kohustuste lisandumisega kaasnev aastane personalikulu eeldatavasti ligikaudu 2 miljonit eurot aastaks 2022 . Lisarahaga kaasnevad Eesti H aigekassale ka riskid seoses lisaraha kasutusega. Seega tulubaasi laiendamise mõju hakkab hindama Eesti H aigekassa, tehes seda läbi oma põhiülesannete. Haigekassa hindab juba praegu regulaarselt tervishoiuteenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja põhjendatust ning jälgib ravijärjekorra pidamise nõudeid, et ooteajad tervishoiuteenuse saamiseks jääksid kehtestatud piiridesse . Eesti Haigekassa hindab iga aasta koondatuna tervishoiuteenuste nõudlust, mis annab sisendi ravi rahastamise lepingute planeerimiseks ja Eesti H aigekassa eelarve koostamiseks. Nõudluse hindamine viiakse läbi kõikidel erialadel ja teenuse tüüpides maakondlikul tasemel , lähtudes kindlustatu elukohast. Hindamisel arvestatakse seda , kui suur on kümneaastases vanus e rühmas maakonnas elavate kindlustatute oodatav vajadus tervishoiuteenuste järele järgmiseks aastaks. Kuna võimalused on vajadusest väiksemad, piiratakse hinnatud nõudlust eelarveliste võimalustega. Eesti H aigekassale kui organisatsioonile on avalduv mõju suur, arvestades et lisanduvate kohustustega suureneb töökoormus , sest Eesti H aigekassa eelarve kasvab ligikaudu 20 % . Mõju avaldumise sagedus on hinnatud keskmis e ks , kuna tulubaasi laienemine toimub etapiti , et Eesti H aigekassal oleks aega lisanduvate kohustuste üle võtmiseks ette valmistada . Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on muudatuse mõju oluline, kuna muudatuse mõju ulatus sihtrühmale on suur, kuigi mõju sagedus on keskmine. Muudatusega ei kaasne olulisi riske tervishoidu suunatava lisaraha planeerimise l ja kasutamise l, kuid ravikindlustuse vahendite kasutamise seire on ka praegu Eesti H aigekassa põhiülesan ne. Eesti Haigekassale on muudatuse mõju pigem positiivne eelarve suurenemise tõttu , mis annab võimaluse Eesti H aigekassal senisest paremini tagada te rvishoiuteenuste kättesaadavus . 4.2.2 . Sotsiaalkindlustusamet ning Maksu- ja Tolliamet SKA ja MTA korraldust mõjutab kavandatud muudatustest Eesti H aigekassa tulubaasi laiendamine, mille mõju on hinnatud järgmiselt: SKA-s töötab 423 ja MTA-s 1158 ametnikku . Eelduslikult puudutab muudatus kuni 0,6% ametnikest, mistõttu võib sihtrühma lugeda väikseks. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: SKA teeb Eesti H aigekassale makstava riigieelarve eraldise arvestuse ja maksab riigieelarve eraldise Eesti H aigekassale. SKA kasutab selleks MTA andmeid. Mõju ulatus SKA-le on väike, kuna arvestuse aluseks olevad pensionikulu andmed on SKA-l olemas ja arvestuse tegemiseks on vajalik täiendavalt koguda vaid töötamise andmeid MTA-lt . Täiendavalt on vajalik SKA-l teha IT -arendus, et siduda pensioni andmed MTA-lt saadavate töötamise registri andmetega. IT- arendus on vajalik ka selleks , et igakuised väljamaksed Eesti H aigekassale toimuksid automaatselt. Eeldades, et eraldise arvestuse tegemine ja väljamaksmine hakkab toimuma automatiseeritult, ei kaasne muudatusega ei SKA-le ega MTA-le suurt lisanduvat töökoormust. Hinnanguliselt on IT-arenduste kulud 60 tuhat eurot, mis kaetakse Eesti H aigekassa eelarvest. Seega on avalduva mõju ulatus ja sagedus väikesed. SKA-le jääb ka eraldise arvestamise aluseks olevate andmete säilitami se ja vajaduse korra l väljastami se kohustus, mis sätestatakse s otsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse s . Kuna aga andmete väljastamine on ka praegu SKA kohustuseks, siis eeldatavasti ei mõjuta uue eraldise kohta andmete väljastamine oluliselt SKA töökoormust. Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes ei ole muudatuse mõju oluline, kuna muudatuse mõju ulatus ja sagedus on pigem väik e sed ning IT -arenduste tegemise järel toimub eraldise arvestuse ja väljamakse tegemine automatiseeritult. 4.3. Mõju majandusele Sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad . 2015. aasta andmetele tuginedes oli Eestis 1378 tervishoiuteenuse osutajat, kellest 472 (2016. aastal 387 ja 2017. aastal 460) olid Eesti H aigekassa lepingupartnerid, mis moodustab kõigist tervishoiuteenuse osutajatest 34,3%, seega võib sihtrühma hinnata suureks. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: mõju ulatust tervishoiuteenuse osutajatele võib hinnata keskmiseks. Lisanduvast tulust on Eesti H aigekassal võimalik tasuda enamate tervishoiuteenuste eest, aga muudatus ei pruugi puudutada kõiki tervishoiuteenuse osutajaid ja nende eelarvet. Mõju sagedust ja ulatust võib hinnata samuti keskmisteks, kuna Eesti H aigekassa tulubaas laieneb etapiti ning ei teki probleemi, et kohe ei oleks võimalik kohaneda tulubaasi laienemisega. Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on muudatuse mõju oluline, kuna muudatuse mõju ulatus ning sagedus on keskmised, kuid sihtrühm on suur. Samas ei kaasne muudatusega olulisi riske ega negatiivseid kõrval mõjusid, sest tervishoiuteenuse osutajate vaates on mõju positiivne. 5 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 koostamise raames tehtud otsusega kinnitati Eesti H aigekassa tulubaasi laiendamine 2018. aastal 91 mln, 2019. aastal 138 mln, 2020. aastal 158 mln ja 2021. aastal 178 mln euro ulatuses. Eelnõuga kaasneb täiendav kulu Eesti H aigekassale kohustuste lisandumise tõttu. Eesti Haigekassa on hinnanud, et 2018. aastast lisanduvate funktsioonide halduskulu on ligikaudu 500 tuhat eurot. Vastavalt lisanduvatele tuludele kasvavad ka Eesti H aigekassa halduskulud, kuid eesmärk on mitte ületada 2 miljonit e urot aastaks 2022. Sellisel juhul jääb Eesti H aigekassa halduskulude osakaal praegusele tasemele ehk ligikaudu 1% Eesti H aigekassa eelarvest. Eelnõuga kaasnev täiendav IT-arenduste kulu SKA-le on hinnanguliselt 60 000 eurot. Kulud kaetakse Eesti H aigekassa eelarvest. 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuar il 2018 . 7 . Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita takse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale , Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Sotsiaalkindlustusametile ja M aksu- ja T olliametile. Lisa 1. Eraldise arvestamise protsess 4650133 6739393 Rmp kanded, klassifikaatorid ja RTIP kasutamine kooskõlastatud riigi pearaamatupidajaga 0 0 Rmp kanded, klassifikaatorid ja RTIP kasutamine kooskõlastatud riigi pearaamatupidajaga 4011599 7230386 1112769 6751955 Väljamakse Haigekassale teostatakse RTIP majanduskulude portaali kaudu – maksekorralduse moodulis (sealt kaudu jõuavad rmp kanded SAPi) 0 20000 Väljamakse Haigekassale teostatakse RTIP majanduskulude portaali kaudu – maksekorralduse moodulis (sealt kaudu jõuavad rmp kanded SAPi ) 1090129 5436263 Kande alusel arvutatakse summa (mitte töötanud pensionäridele makstud pensionide brutosummalt), mis tuleb üle kanda Haigekassale kalendrikuu viimasel tööpäeval 0 20000 Kande alusel arvutatakse summa (mitte töötanud pensionäridele makstud pensionide brutosummalt), mis tuleb üle kanda Haigekassale kalendrikuu viimasel tööpäeval 1090101 3468701 TORIKust saame 20.kuupäeval vastu info selle kohta, kas pensionär töötas või ei töötanud jooksva kuu 1-15.kuupäevani (sh arvestatakse teatud töötamise liike) . SKAIS1-te tehakse vastava väljamakse kuu kohta pensionäri andmetesse kanne töötamise/mittetöötamise kohta. 0 20000 TORIKust saame 20.kuupäeval vastu info selle kohta, kas pensionär töötas või ei töötanud jooksva kuu 1-15.kuupäevani (sh arvestatakse teatud töötamise liike) . SKAIS1-te tehakse vastava väljamakse kuu kohta pensionäri andmetesse kanne töötamise/mittetöötamise kohta. 2262229 3119810 2285641 5142975 0 4025928 5679302 2314658 6522471 4586605 2002430 Eeldab MKS muudatust – menetluses – OK tarbime juba praegu TORIKu kaudu infot, MTA avab meile juba olemas oleva teenuse, mis kontrollib TÖR-i vastu töötamise liike ning annab vastu info töötamise info jah/ei vormis 0 0 Eeldab MKS muudatust – menetluses – OK tarbime juba praegu TORIKu kaudu infot, MTA avab meile juba olemas oleva teenuse, mis kontrollib TÖR-i vastu töötamise liike ning annab vastu info töötamise info jah/ei vormis 5305744 -357824 0 0 2199957 -1447482 0 0 -90170 7853680 Täiendavad selgitused : analüüsitud ka võimalust, kui väljamakse teeksime SKAIS1 pangaliidese kaudu, see eeldaks laiemat arendust ja arendustöö tellimist kahelt firmalt (SKAIS1 ja SKAIS1 finantsliides). Kuna RTIP-is (Riigitöötaja iseteenindus portaalis) on rakendus olemas, siis selle kasutamine oleks kõige ratsionaalsem antud toetuse väljamaksmiseks Risk : a) arendus ei pruugi õigeaegselt valmis saada või b) ei arvuta summat korrektselt välja. Probleem on lahendatav. Oleme MTAga läbi teinud manuaalselt eraldise summa välja arvutamise. 0 0 Täiendavad selgitused : analüüsitud ka võimalust, kui väljamakse teeksime SKAIS1 pangaliidese kaudu, see eeldaks laiemat arendust ja arendustöö tellimist kahelt firmalt (SKAIS1 ja SKAIS1 finantsliides). Kuna RTIP-is (Riigitöötaja iseteenindus portaalis) on rakendus olemas, siis selle kasutamine oleks kõige ratsionaalsem antud toetuse väljamaksmiseks Risk : a) arendus ei pruugi õigeaegselt valmis saada või b) ei arvuta summat korrektselt välja. Probleem on lahendatav. Oleme MTAga läbi teinud manuaalselt eraldise summa välja arvutamise. 4634230 3834130 valem : pensionäridele (kes ei ole töötanud 1-15. kp) makstud pensionite brutosumma x seadusest tulenev määr = Haigekassale makstav summa PS! määrad erinevad 2018 – 7% 2019 – 10% 2020 – 11% 2021 – 12% 2022 jne - 13% 0 0 valem : pensionäridele (kes ei ole töötanud 1-15. kp ) makstud pensionite brutosumma x seadusest tulenev määr = Haigekassale makstav summa PS! määrad erinevad 2018 – 7% 2019 – 10% 2020 – 11% 2021 – 12% 2022 jne - 13% 3972243 2605405 1057275 2341245 SKAIS1 andmed edastatakse TORIK -teenuse sse 0 20000 SKAIS1 andmed edastatakse TORIK -teenuse sse 2233930 2024380 995680 888365 SKAIS1-st moodustatakse valim jooksva kuu väljamakstud pensionid est 10.kuupäeva seisuga (oluline: isikukoodide lõikes, kindlad pensioni liigid ja pensioni brutosummad) 0 20000 SKAIS1-st moodustatakse valim jooksva kuu väljamakstud pensionid est 10.kuupäeva seisuga (oluline: isikukoodide lõikes, kindlad pensioni liigid ja pensioni brutosummad) PROTSESSI LÜHIKIR JE LDUS TÄPSUSTUSED Ministeeriumid Meie 25.11.2017 nr 1.2-2/114-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (512 SE) seotud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu. Palume kooskõlastada Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Riigieelarve eraldise arvestamise alused, eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad ning andmete esitamise kord“ hiljemalt 6. detsembriks 2017. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Lisad: 1. määruse eelnõu 2. määruse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Haigekassa Sotsiaalkindlustusamet Maksu- ja Tolliamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Kaija Kasekamp 6269 157 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952