Sotsiaalministeerium Teie 03.10.2017 nr 1.2-3/3754-1
[email protected] Meie 20.10.2017 nr 1-6/420-2
Küberturvalisuse seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (TEHIK) edastati arvamuse andmiseks
küberturvalisuse seaduse eelnõu. TEHIK ei kooskõlastada eelnõud järgmistel põhjustel:
1. TEHIKu hinnangul ei ole eelnõu ettevalmistamisel käsitletud tervise sektorit tervikuna.
Eelnõu kehtestab küberturvalisusega seotud nõuded üksnes perearstidele ja teatud
haigla liikidele. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on tervishoiuteenuse osutajatest
tehtud osaline valik, kuigi kõikidel tervishoiuteenuse osutajatele on samalaadne
ligipääs riiklikele andmekogudele ning nad dokumenteerivad oma tööga seoses
samaväärset, inimese tervise kohta käivat delikaatset infot.
Lisaks tervishoiuteenuse osutajatele puutuvad delikaatsete andmete töötlemisega
kokku ka apteegi teenuse osutajad. Meie hinnangul tuleb küberturvalisuse nõuete
rakendamisel kõiki tervise valdkonna andmetega kokku puutuvaid institutsioonide
võrdselt kohelda.
2. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, millised kulud kaasnevad asutustele, kellel seadusest
tulenevate nõuete rakendamine (nt turvameetmete süsteem) on esmakordne. Meie
hinnangul on seletuskiri ebaselge, kuna jääb mulje nagu rakendamisega ei kaasneks
olulisi kulusid. Kohustused küberturbe nõuete täitmiseks ei saa haiglal või üksi
töötaval pere- või eriarstil olla samad, kuna asutuste suutlikkus on väga erinev.
Samas peame jälgima, et küberturvalisuse nõuete tagamine ei osutuks määravaks
arstiabi kättesaadavusel erinevates piirkondades ja arstiabi hindade kehtestamisel.
Tervisevaldkond koosneb erineva võimekuse ja ettevõtlus vormiga teenuse
osutajatest. Selleks, et nõudeid küberturvalisuse tagamiseks oleks võimalik ka
tervishoiu- ja apteegiteenuse osutajatel täita, tuleb need sätestada selliselt, et
asutused oleksid suutelised sellega iseseivalt hakkama saama. Tõdeme, et teatud
osas on väiksematel asutustel vajalik ka välisabi kasutamine, kuid siiski ei tohiks see
olla selliselt koormav, et asutus peaks kaasama olulist täiendavat välist abi. Sellised
kulutused tuleb ette näha ka seletuskirjas, kuna tervishoiu osas võtab
ravirahastamise kohustuse teatud juhul patsiendilt üle Eesti Haigekassa või tuleb
need täiendavad kulud kanda patsiendil teenuse eest makstes.
Teema kübertuvalisuse seaduse eelnõuga edasi minemise osas järgmised ettepanekud:
1. Koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga alustada tervisevaldkonna jaoks eraldi
turvameetmete süsteemi välja töötamist. Eesmärk on pakkuda tervisevaldkonnale
piisavalt lihtne, kuid samas kõiki nõudeid arvestav süsteem, et kõik vastavas
Uus-Tatari 25 / Veerenni 13/ 10134 Tallinn / 694 3900 /
[email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770
2
valdkonnas teenust osutavad asutused saaksid seda olulisi, täiendavaid kulusid
kandmata rakendada.
2. Kehtestada küberturvalisuse seadust tulenevad nõuded kõikidele tervishoiu- ja
apteegi teenuse pakkujatele võrdselt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Reinhold
Direktor
Mari Asser
[email protected]
Laine Mokrik
[email protected]