Vaidlustus

< OTSUS Vaidlustusasja number 7-22/242004 Otsuse kuupäev 11.02.2022 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Metos AS-i vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Suurköögiseadmete remont ja hooldustööd“ (viitenumber 242004) Haktek OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise, tema hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes Menetlusosalised Vaidlustaja, Metos AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, volitatud esindaja Liina Palmsaar Kolmas isik, Haktek OÜ, seaduslik esindaja Ringo Pals Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata Metos AS-i vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Suurköögiseadmete remont ja hooldustööd“ (viitenumber 242004). 2. Jätta Metos AS-i poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 15.11.2021. a avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „Suurköögiseadmete remont ja hooldustööd“ (viitenumber 242004; edaspidi Riigihange) hanketeate ning tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sealhulgas Tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) ja Raamlepingu projekti (edaspidi Raamleping). Riigihange on korraldatud raamlepingu sõlmimiseks ühe pakkujaga neljaks aastaks ning jagatud kolmeks osaks: osa 1 - Põhi (objektid Harjumaal ja Raplamaal; edaspidi Osa 1); osa 2 - Viru (objektid Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal; edaspidi Osa 2); osa 3 - Lõuna (objektid Tartumaal ja Võrumaal; edaspidi Osa 3). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 13.12.2021. a, esitasid pakkumused kõigis kolmes osas kaks pakkujat - Haktek OÜ ja Metos AS. 2. 13.01.2022 käskkirjaga nr 2-2/22/10H-1 „Otsused avatud hankemenetlusega riigihankes „Suurköögiseadmete remont ja hooldustööd“ (viitenumber 242004)“ tegi Hankija muuhulgas otsused tunnistada Haktek OÜ pakkumus edukaks Osades 1-3 ning kvalifitseerida Haktek OÜ ja jätta hankemenetlusest kõrvaldamata. 3. 21.01.2022. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Metos AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, milles paluti tunnistada kehtetuks Hankija otsused, millega tunnistati Haktek OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus edukaks ja kvalifitseerida Haktek OÜ ning jätta hankemenetlusest kõrvaldamata. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 28.01.2022 kirjaga nr 12.2-10/7 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 02.02.2022. a ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega kuni 07.02.2022. a. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Vaidlustaja ja Kolmas isik. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Hankija, Vaidlustaja ja Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Metos AS-i, vaidlustuses ja ning 02.02.2022 ja 07.02.2022 1 esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt. 5.1. TK p-i 1.5 kohaselt sõlmitakse raamleping igas hanke osas ühe kvalifitseerunud ja vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga, kes sai enim punkte. Hindamiskriteeriumide kohaselt saab maksimaalselt punkte (kokku 100) pakkumus, mille ühe korra hoolduse maksumus käibemaksuta on soodsaim (70 p) ning, mille avarii- ja remonttööde tunnihind käibemaksuta on soodsaim (30 p). TK p-i 2.1 kohaselt tuleb kõik hooldus- ja remonttööd teostada vastavalt kehtivatele õigusaktidele, normidele, seadmete tehnilisele dokumentatsioonile, hooldusjuhenditele, lähtudes heast tavast ning käesolevas dokumendis toodud kirjeldusele. TK p-i 2.20 kohaselt peab täitja teostama hooldatavate seadmete markide, tüüpide ja muude tehniliste andmete kaardistamist, täiendamist, ajakohastamist (peab sisalduma teenuse hinnas). TK lisade 1.1-1.3 (Hankija märkega „Asutusesiseseks kasutamiseks“), mis sisaldavad nimekirja hooldatavatest objektidest, suurköögiseadmete ülevaadet ja pakkumuse vormi, tabelite lõpus on selgelt sätestatud, et ristsubsideerimine on keelatud. 5.2. Vaidlustaja ja Kolmas isik esitasid Osades 1-3 järgmised maksumused (edaspidi Tabel): Piirkond Seadmete Korralise Maksumuste Remonttööde Hooldustööde arv hoolduse vahe % tunnihind tunnihind maksumus Metos Haktek Metos Haktek Metos Haktek2 Põhi (Osa 1) 236 3535,00 439,43 87,57 % 32,00 45,00 14,98 1,86 Viru (Osa 2) 117 2640,75 300,63 88,62 % 52,00 50,00 22,57 2,57 Lõuna (Osa 3) 84 1364,25 162,26 88,11 % 36,00 45,003 16,24 1,93 1 Vaidlustuskomisjon märgib, et Vaidlustaja poolt 07.02.2022. a esitatud täiendavad seisukohad on esitatud tähtaegselt ning tuleb võtta asja materjalide juurde. Vaidlustuskomisjoni 28.01.2022 kirja nr 12.2-10/7 kohaselt võisid teised menetlusosalised vastata kuni 07.02.2022. a neile seisukohtadele ja dokumentidele, mida menetlusosalised esitasid kuni 02.02.2022. a. Kuna Kolmas isik esitas enda täiendavad seisukohad juba 02.02.2022. a, võis Vaidlustaja neile seisukohtadele vastata kuni 07.02.2022. a. 2 Haktek OÜ hooldustööde tunnihinnad Tabelis on Vaidlustaja leidnud (enda kinnitusel) hinnanguliselt. Vaidlustusmenetluses selgitas Kolmas isik, et arvutas oma pakkumuses hoolduskordade maksumust 20 eurot/h baasil. Täiendavates seisukohtades möönis ka Vaidlustaja, et kuivõrd Kolmas isik on avaldanud, et lähtus pakkumuse maksumuses tunnihinnast 20 eurot/h, ei oma Tabeli viimases veerus toodud arvud enam tähendust. 3 Vaidlustuses esitatud Tabelis on Vaidlustaja märkinud Haktek OÜ remonttööde tunnihinnaks Osas 3 ekslikult 36,00. Tegelikult on see Kolmanda isiku pakkumuses 45,00, mida ka Vaidlustaja hilisemas menetluses möönis. 2 (13) Vaidlustaja hinnangul pidi Hankijal Kolmanda isiku pakkumuse puhul tekkima kahtlus alapakkumuse esitamises. Tabelist nähtub, et Vaidlustaja ja Kolmanda isiku maksumused korraliste hoolduste osas erinevad peaaegu 90%. Ilma hankesisese- või välise ristsubsideerimiseta (mis TK lisade 1.1-1.3 kohaselt on Riigihankes keelatud) pole Kolmandal isikul võimalik korraliste hooldustööde osas niivõrd madalaid maksumusi pakkuda. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas RHS § 115 lg 1 kohase kontrollmenetluse läbiviimisel oleks Hankija pidanud tuvastama alapakkumuse ning lükkama Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel tagasi. 5.3. Vaidlustaja hinnangul ei ole Kolmandal isikul võimalik pakkuda korralisi hooldustöid pakkumuses toodud maksumustega, võttes arvesse, et maksumuses peab sisalduma tehniku sõidukulu ning hooldatavate seadmete markide, tüüpide ja muude tehniliste andmete kaardistamine, täiendamine ja ajakohastamine (TK p 2.20). 5.4. Põhja piirkonnas (Osa 1) vajavad korrapärast hooldamist 236 seadet, Viru piirkonnas (Osa 2) 117 seadet ning Lõuna piirkonnas (Osa 3) 84 seadet. Vaidlustaja hinnangul kulub Osades 1-3 korrapärasele hooldusele aega järgmiselt: Osas 1 - ca 120 tundi; Osas 2 - ca 70 tundi; Osas 3 - ca 40 tundi. Arvestades hooldusjuhistes tehtavate toimingute hulka, näiteks Põhja piirkonnas (Osa 1) olevate seadmete arvu ning Kolmanda isiku poolt seal pakutud hooldustööde kogumaksumust - 439 eurot - tuleb tunnitasu hinnaks Põhja piirkonnas 3,66 eurot+km. Sama loogika alusel tuleb Ida regioonis tunnitasu hinnaks 4,29 eurot ja Lõuna regioonis 4,06 eurot. Minimaalne töötasu 2022. a on 3,86 eurot/tunnis, mille palgafond on 5,16 eurot/h. Korralise hoolduse maksumus, mida Kolmas isik pakub, ei kata isegi miinimum töötasu. Seejuures on ilmne, et korralist hooldust ei tee miinimum töötasu teenivad spetsialistid, vaid kõrgema töötasuga kvalifitseeritud spetsialistid. 5.5. Eeltoodust nähtub, et Kolmas isik soovib ilmselt hankelepingu siseselt korrapärase hooldusega tekkivaid kulusid ristsubsideerida remonttööde tuludega, mille tunnihind on kõrgem. Selleks, et selline ristsubsideerimine ära tasuks tuleks aga teostada korrapärased hooldustööd ebakvaliteetselt, et oleks võimalik pakkuda samade seadmete remonti piisavas mahus hooldustöödest tulevate kulude katmiseks. Samas ei ole Riigihanke üheski osas lubatud hankelepingu sisene- ega väline ristsubsideerimine (TK lisades 1.1-1.3 tabeli all olevad märkused) ehk teenuse osutamisega seotud kulude kandmine hankelepingu siseste või väliste tulude arvelt. Seda, et tegu on üldise ristsubsideerimise keeluga kinnitab keelu selge sõnastus, selle paiknemine vastava hankeosa TK-s üldsättena ja asjaolu, et keeld ei ole seotud ühegi TK tabelis toodud konkreetse kuluga. Samasugust lähenemist on kinnitanud ka kohtupraktika (TlnRnKo 3-21-1826, p 34). Järelikult ei õigustaks alapakkumuse esitamist ka võimalik ristsubsideerimine hankelepingu siseste või väliste tulude arvel. Viimase kohtupraktika kohaselt tuleb ristsubsideerimise keeldu ehk hinna kujunemise küsimust hinnata pakkumuse edukaks tunnistamise raames, mitte aga pakkumuse vastavuse hindamisel (TlnRKo 3-21-1979 p 15 ja 3-21-1826 p 31), mistõttu on praegusel juhul kohane vaidlustada pakkuja edukaks tunnistamist otsust. 5.6. Kohtupraktika kohaselt peab hankija pakkumuse maksumuse põhjendatust hinnates tegutsema objektiivselt ja mittediskrimineerivalt. Pakkumus tuleb tagasi lükata, kui tuvastatakse mõni RHS § 115 lg-s 9 nimetatud asjaolu. Pakkumuse tagasilükkamine on vajalik näiteks siis, kui esineb tõsine oht, et leping jääb täitmata; kui pakkuja suudab lepingut täita vaid õigusrikkumise teel saadud eelise tõttu; kui selle aluseks on ilmselge valekalkulatsioon või kohatu lootus, et lepingu hinda õnnestub tulevikus ebaseadusliku muutmise abil tõsta; kui tegu on ilmse konkurentsi kahjustamise katsega. Seejuures on kohtupraktikas rõhutatud, et isegi kui pakkumus mitmeaastase kestusega teenuse osutamise lepingu täitmiseks sisaldab paratamatult prognoose ja riske ning täpsed kulud ei ole täielikult ettenähtavad, peab pakkumus sellegipoolest põhinema konkreetsetel kalkulatsioonidel. Seejuures ainuüksi kolmanda isiku viide äririskile ei õigusta nende kalkulatsioonide kontrollimata jätmist hankija poolt kui vahe võimalike kulude ja teiste pakkujate pakkumuse vahel oli oluline. Seega ei piisaks pakkumuse maksumuse põhjendatuks lugemiseks sellest, et Kolmas isik esitas Hankijale üldsõnalised kinnitused vaid ta pidi esitama tegelikest ja tõenäolistest kuludest lähtuvad kalkulatsioonid, mida Hankija ka sisuliselt kontrollis. 5.7. Hankija vastusest vaidlustusele selgub, et Kolmas isik esitas seadmete osas, millele hetkel kehtib garantii, maksumuse null eurot ning Hankijal puudub alus väita, et see oli ebakorrektne. 3 (13) Vaidlustaja hinnangul puudus Kolmandal isikul õigus jätta maksumuse tabelites (TK lisad 1.1, 1.2 ja 1.3) ridu täitmata või esitada TK p-le 2.6 tuginedes 0-hinda. Tegemist on lubamatu argumendiga, millega õigustada põhjendamatult madalat maksumust. TK lisades 1.1-1.3 oli selgelt ette nähtud, et pakkujad peavad täitma kõik tabeli read ehk pakkuma igale tabelis olevale seadmele hoolduse maksumuse ning ristsubsideerimine oli keelatud. See, et osadel seadmetel võib lepingu alguses olla veel kehtiv müügigarantii, ei tähenda, et seadme hooldamisele ei tuleks hinda pakkuda. Kui garantii lõpeb lepingu kehtivuse ajal ning see lisatakse hoolduskavva, siis mis hinna alusel kavatseb Kolmas isik seda hooldada ning Hankija selle eest maksta? Kui tabelisse oli sisestatud 0 eurot, siis tulebki kogu lepinguperioodi jooksul hooldada selliseid seadmeid 0 euroga ning see kujutab endast ilmselgelt ristsubsideerimise keeldu. Kui Kolmas isik on lootnud lepingu täitmise käigus esitada uue hoolduskorra hinna sellistele seadmetele, siis selline lootus on alusetu ja Raamleping seda ei võimalda (vt Raamlepingu p 4.5). 5.8. TK lisade väljal „Garantii-kp“ on näha, millistel seadmetel garantii lepingu kehtivuse perioodil lõpeb. Põhja regioonis on selliseid seadmeid 17 (236-st), Viru regioonis 32 (117-st) ja Lõuna regioonis 23 (84-st). Garantiid lõpevad erinevatel aegadel, enamus seadmetel juba käesoleval aastal. Seega on märkimisväärne hulk seadmeid, millele ei ole hinda pakutudki. Töövõtja saab lepingu hinna tõstmist taotleda vaid kindlatel ette nähtud alustel, milleks on tarbijahinnaindeksi tõus (Raamlepingu p 4.5.1) või põhjendatud vajadus (Raamlepingu p 4.5.2). Hankemenetluses hinnapakkumuse tabelis 0 hinna esitamine ja hiljem müügigarantii lõppemine ei ole põhjendatud vajaduseks Raamlepingu p-i 4.5.2 mõttes. Vastupidine tõlgendus riivaks riigihanke olulisimaks põhimõtteks olevat pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. 5.9. Hankija on koostanud TK lisad, mis olid pakkumuse koostamise aluseks. Hankija poolt etteantud maksumustabelite ühesugune täitmine on vajalik selleks, et pakkumused oleksid võrreldavad, mida nõuab pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte. Hankija, jättes tagasi lükkamata Kolmanda isiku pakkumuse, kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel, on rikkunud seetõttu ka pakkujate võrdse kohtemise põhimõtet. 5.10. Kolmas isik on enda kalkulatsioonides arvestanud tehniku tunnihinnaga 20 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Selle alusel saab Haktek OÜ pakutud maksumuste kohta teha järgmised arvutuskäigud: Tundide arv ühele Minuteid ühele Piirkond Seadmeid Hoolduse maksumus hooldusele seadmele Põhi (Osa 1) 236 439,43 21,97 5,59 Viru (Osa 2) 117 300,63 15,03 7,71 Lõuna (Osa 3) 84 162,26 8,11 5,80 Vaidlustaja möönab, et RHAD ei määra kui palju aega kulub piirkonnas seadmete hooldamisele ning see on pakkujate enda äririsk, sõltudes teatud määral (aga mitte ainult) pakkuja kogemusest, võimekusest ja tehnilistest vahenditest. Praegusel juhul on Vaidlustaja ja Kolmanda isiku poolt välja toodud ajakulu vahed diametraalse erinevusega. Vaidlustaja hinnangul kulub Osades 1-3 korrapärasele hooldusele aega järgmiselt: ca 120 tundi Põhja regioonis, ca 70 tundi Viru regioonis ja ca 40 tundi Lõuna regioonis. Kolmas isik on märkinud ajakuluks vastavalt 22 tundi, 15,3 tundi ja 8,11 tundi. Sealjuures on tõenäoline, et ajakulu on arvestatud üksnes nende seadmete hooldusele, millel on praegusel hetkel kehtiv müügigarantii. 5.11. Ebausutav on Kolmanda isiku vastuses vaidlustusele esitatud väide: Kuna hooldus on pikaajaline ja planeeritud töö, siis mõtestatud tegevuse tulemusena saab tehnik kohapeal teostada toiminguid selliselt, et kaasatud oleks palju erinevaid protsesse ja hooldatud saaks ühe ajaühiku sees korraga mitut seadet. See eeldab aga eelnevat eesmärgistatud tööde läbiviimise analüüsi ja tööde kulgemise aegset administreerivat korraldamist. Hankija suurköökides on suhteliselt vähe selliseid seadmeid, mille hooldust üks hooldustehnik saaks korraga teha (administreerivat korraldamist). Hooldamine eeldab üldjuhul tehniku kohalolu ja tegevust ühe seadmega korraga. 4 (13) 5.12. RHS § 115 lg 8 alusel tehtav otsus on hankija kaalutlusotsus, kuid seda üksnes küsimuses, kas pakkumus on põhjendamatult madal või mitte, mitte selles, kas hankijal on õigus pakkumus tagasi lükata või mitte (RKHKo 3-20-2362/63, p 25; 3-20-924/24, p 25). Kuna hankijal ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamisel kaalutlusõigust, ei piira kohtuliku kontrolli ulatust HKMS § 158 lg 3. Määratlemata õigusmõistet saab sisustada ka kohus, sekkumata seejuures halduse kaalutlusruumi (RKHKo 3-20-2362/63, p 25.2). Eeltoodu kehtib ka vaidlustuskomisjoni pädevuse kohta. Kuivõrd Hankija on tuvastanud ebaõigesti, et Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madal, on Hankija teinud olulise kaalutlusvea ja jätnud õigusvastaselt Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamata. 5.13. Kolmas isik tõi vastuses vaidlustusele välja, et Vaidlustaja on hooldustööde tunnihinnad valesti välja arvutanud. Vaidlustaja möönab, et hooldustööde tunnihind oli vaidlustuses esitatud hinnangulisena, teadmata, millise tunnihinnaga on Kolmas isik hooldustööde maksumust kalkuleerinud. Peale Kolmanda isiku ja Hankija vastustega tutvumist selgus Vaidlustajale, et see on 20 eurot, mistõttu esialgses vaidlustuses (Tabel) toodud Kolmanda isiku hooldustööde tunnihinnad ei omagi enam mingit tähtsust. 5.14. Kolmas isik ei ole aru saanud RHAD-ist, sh TK-st, Raamlepingust ning TK lisadest, mille kohaselt oli vaja täita kõik read tabelites ning milles oli märkus, et Hankija maksab vastavalt teostatud töödele. Just seepärast ei maksagi Hankija nende seadmete hoolduse eest, millel on hoolduse teostamise ajahetkel veel kehtiv garantii, kuid Kolmas isik ei ole aru saanud, et nendel seadmetel lõpeb garantii lepingu kehtivuse ajal ning seetõttu oli vaja neile seadmetele esitada tabelis hoolduse hind. Leping kehtib 4 aastat ning selle aja jooksul jõuavad kõik seadmed hoolduskavasse. Hankija on pakkumuste võrreldavuse tagamiseks küsinud hinda kõigile seadmetele. Ühtsel alusel võrdlemine on vajalik selleks, et Hankija saaks valida parima pakkumuse viisil, mis tagab pakkujate võrdse kohtlemise. See ei tähenda, et Hankija hakkab tasuma hoolduse eest, mida ei teostata. Seetõttu näebki leping ette tasumise tegelikult teostatud töö eest ehk hooldatud seadmete eest. Ka Hankija ei ole sellest aru saanud ja leidnud enda vastuses vaidlustusele, et 0 hindade esitamine seadmetele, millel on käesoleval hetkel kehtiv müügigarantii, on korrektne. 5.15. Hankija ja Kolmanda isiku argumendid, et ka juhul, kui Vaidlustaja oleks garantiilistele seadmetele samuti esitanud hinnaks 0 eurot, oleks Kolmanda isiku pakkumus olnud endiselt odavam kui Vaidlustaja oma, ei ole asjasse puutuvad ja viivad õigusvastase tulemini. Hankija ega pakkujad ei saa muuta enda esitatud pakkumust (eriti selle osaks olevat maksumustabelit) peale pakkumuste esitamise tähtaega. Selle teemaline arutluskäik ei toeta kuidagi Hankija otsuste õiguspärasust, pigem vastupidi. Samuti ei ole Kolmas isik vastanud küsimusele, mis hinnaga ta kavatseb hooldust teostada seadmetele, mille garantii saab läbi lepingu täitmise käigus. Näib, et Kolmas isik kas teadlikult väldib selle küsimuse adresseerimist või ei ole aru saanud, et tal puudub lepingu täitmise ajal (s.o kuni 2026) õigus küsida selliste seadmete hoolduse eest suuremat summat kui 0 eurot. 5.16. Asjaolule, et Kolmas isik ei ole võimeline pakutud hinnaga kõiki TK-s nimetatud seadmeid nõuetekohaselt hooldama, viitab ka Kolmanda isiku vastus vaidlustusele. Nimelt toob Kolmas isik enda kalulatsioonide ja hinna õigustamiseks esile asjaolu, et ta teostab Kaitseväe Paldiski köögis remonttöid hinnaga 45 eurot/h. Sellest 10,67 eurot kulub kütusele ja alles jääb 34,33 eurot tehniku töötasu katmiseks. Esiteks puuduvad siit arvutustest muud püsikulud nagu administratsiooni, kontori, lao ja teiste töötajate (taustajõudude) kulud. Teiseks on Kolmas isik ise väitnud, et hooldustööde jaoks on ta arvestanud 20 eurot/h, mitte 45 ega 50 eurot/h, seega on Paldiski köögil põhinev näide praeguses kontekstis asjakohatu. Kolmandaks, ka Riigihankes on ette nähtud, et hoolduse hind peab katma kõik kulud, sh transpordikulu objektidele sõitmiseks. Kolmanda isiku enda arvutuste järgi arvestab ta kütusekuluks 8 l/100 km peale ehk selline kulukomponent on selgelt olemas ja välja arvutatav ka käesolevas hankes (asukohad on täpselt teada), Näiteks on Põhja regioonis (Osa 1) kilometraaž kõikide asukohtade läbisõitmisel ühe ringiga ca 200 km. Arvestades keskmist kütusekulu 8 l/100km ning tänast hinda Alexela tanklas 1,62 eurot/l, saame kütusekuluks kokku ca 26 eurot. See tähendab, et Põhja regioonis pakutud hooldustasust 439,43 eurot kulub juba 26 eurot kütusele. Sealjuures ei oma kütusekulu arvestuses mingit tähendust see, et osasid seadmeid (kokku 17) ei pea hooldama, sest igas suurköögis on seadmeid, mis vajavad kogu hankelepingu perioodil hooldamist. Viru regioonis (Osa 2) on kilometraaž Tallinnast alustades 5 (13) ca 364 km ja kütusekulu ca 47 eurot. See tähendab, et Viru regioonis pakutud hooldustasust 300,63 eurost kulub juba 47 eurot kütusele. Lõuna regioonis on kilometraaž Tartust alustades ca 145 km ja kütusekulu ca 19 eurot. See tähendab, et Viru regioonis pakutud hooldustasust 162,26 eurost kulub 19 eurot kütusele. 5.17. Osades 1-3 on sätestatud sarnane kvalifitseerimise tingimus (edaspidi Kvalifitseerimise tingimus): Pakkuja peab omama eelnevat kogemust hanke objektiga seotud valdkonnas (suurköögiseadmete hooldus ja/või remont). Piisavaks kogemuseks loetakse, kui pakkuja on riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kolm (3) eelpool nimetatud lepingut või tellimust mahuga kokku vähemalt 200 000 eurot ilma käibemaksuta väljendatuna. Lepingute arv kolm (3) on kogu hanke miinimumnõue, esitades pakkumust mitmes hanke osas ei pea täidetud lepingute kogust summeerima. Kui pakkuja esitab pakkumuse rohkem kui ühele hanke osale, peab olema täidetud lepingute summa vähemalt nii suur, kui on suurim nõue pakkumust esitatavas hanke osas (N: kui esitatakse pakkumus 1 osas ja 2 osas, peab täidetud lepinguid kokku olema vähemalt 3 ja rahalist mahtu vähemalt 200 000 eurot ilma km-ta). Pakkuja PEAB ESITAMA täidetud lepingu(te)/tellimuste andmed HANKEPASSIS. Pakkuja PEAB hankepassis nimetama kõiki lepinguid/tellimusi (eraldi) millele soovitakse tugineda ja täitma ära kõikide täidetud lepingute/tellimuste kohta (kõik) ettevõtjalt oodatavad vastused. [---] Kuivõrd Haktek OÜ esitas pakkumuse kõigis riigihanke osades, peab Haktek OÜ-l olema: 1) 3 varasemat lepingut, mis on nõuetekohaselt täidetud 36 kuu jooksul enne riigihanke algamist; ja 2) lepingute täidetud osa summaarne maksumus peab olema vähemalt 200 000 eurot ilma käibemaksuta (lepingu „täidetuse“ osas TlnRKo 3-21-1930, pd 14-15). 5.18. Riigihangete registrist nähtub, et Kolmandal isikul on nõutud ajaperioodi sees vaid 1 varasem leping - SA-ga Põhja-Eesti Regionaalhaigla sõlmitud hankeleping köögiseadmete remondiks ja hoolduseks, mis on sõlmitud riigihanke viitenumbriga 214306 tulemusel. See leping üksi ei vasta Kvalifitseerimise tingimusele, sest on vähe usutav, et seda on Riigihanke algamise hetke seisuga täidetud juba 200 000 euro ulatuses, kuivõrd leping on sõlmitud 19.05.2020. a summale 225 000 eurot. Riigihange koosnes kolmest osast, kuid kuna Kolmas isik on võitnud kõik kolm osa, siis on sõlmitud üks leping kolme osa peale. Vaidlustaja möönab, et Kvalifitseerimise tingimust on võimalik täita ka erasektoriga sõlmitud lepingute abil, kuid seda eeldusel, et need on hankepassis nõuetekohaselt kirjeldatud. 5.19. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-18-657 p-st 13, on õigusselguse huvides põhjendatud lähenemine, et kui kehtetuks tunnistatakse juba üks hankija otsus, mille tagajärjel ei saaks asjaomane pakkuja enam hankemenetluses osaleda, tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka sellele ajaliselt järgnevad hankija otsused vastava pakkuja või pakkumuse kohta. Kuna Kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud RHS § 115 lg 8 kohaselt tagasi lükata ning Vaidlustaja pakkumus on TK-le vastav ja majanduslikult soodsaim, siis on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine ning Kolmanda isiku kvalifitseerimine ja kõrvaldamata jätmine õigusvastane ning vastavad otsused tuleb kehtetuks tunnistada. 6. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 27.01.2022 kirjaga nr 7-1/21/290-2 ja 07.02.2022 kirjaga nr 7-1/22/290-6) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Lähtudes RHS § 115 lg-dest 1, 7 ja 8 viis Hankija läbi madala maksumuse kontrolli, küsides Kolmandalt isikult selgitusi tema pakkumuse maksumuse kohta ning peale selgituste saamist konsulteeris Kolmanda isikuga täiendavalt (kokku kolmel korral). Kolmanda isiku põhjendustest tulenevalt ei ole alust väitel, et Kolmas isik rikkus pakkumuse koostamisel ristsubsideerimise keeldu või esitas põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse. 6.2. Hankija möönab, et pakkumuste maksumuste vahe hooldustööde osas on märkimisväärne ja seetõttu küsiski Hankija Kolmandalt isikult selgitust. Kokkuvõtvalt tõi Kolmas isik põhjenduseks, et on pakkumuse maksumuse välja arvestanud tuginedes kiirusele, kuluefektiivsusele ning reaalsetele asjaoludele ning on arvestanud maksumuse kujundamisel vajaduspõhise hoolduse, reaalse ajakulu ja sellest tulenevalt säästlikkusega. 6 (13) 6.3. Muuhulgas arvestas Kolmas isik pakkumuse maksumuse kujundamisel TK p-ga 2.6, mille kohaselt ei tehta korralist hooldust seadmetele, millel on kehtiv müüjapoolne garantii ning Raamlepingu p-ga 4.2, mille kohaselt tasumine toimub vastavalt tegelikule seadmete mahule. TK p-st 2.4 tulenevalt lisab tellija seadmed, mille garantii lõpeb, hooldatavate seadmete nimekirja. Sellest tulenevalt märkis Kolmas isik seadmete osas, millele hetkel kehtib garantii, maksumuse vormile null eurot. Hankijal puudus alus väita, et selline lähenemine ei ole õige. Kolmas isik tugines RHAD-is sätestatule ega jätnud maksumuse vormi lahtreid täitmata ning arvestas pakkumuses vaid seadmetega, millele hetkel kehtib korralise hoolduse kohustus. Isegi juhul, kui ka Vaidlustaja oleks arvestanud garantiilistel seadmetel hoolduse maksumuseks null eurot, oleks Kolmanda isiku pakkumuse maksumus soodsam. Hankija tegi pakkumuste hindamisel vastavad arvutused ja võrdlused. 6.4. Hankija on seisukohal, et Vaidlustaja on arvestanud seadmete hoolduseks põhjendamatult suure ajakulu ja seetõttu ei ole tõsiseltvõetav ka vaidlustuses esitatud pakkumuste maksumuse võrdlus hooldustööde tunnihinna osas ning Vaidlustaja pakutud hooldustööde maksumus, mis on liiga kõrge. Kolmas isik on Hankijale esitanud detailsed selgitused ja arvestused, mille kohaselt on tema arvestanud hooldustööde keskmiseks tunnihinnaks 20 eurot. Arvestades, et eelmise riigihanke tulemusena sõlmitud lepingu alusel teeb Vaidlustaja samade seadmete hooldustöid keskmise tunnihinnaga 24,5 eurot (esimene töötund) ja 19,5 eurot (töötund alates teisest tunnist), saab nõustuda, et Kolmanda isiku pakutud 20 eurot/h on mõistlik ja vastuvõetav maksumus. Vaidlustaja soovib põhjendamatult palju teha hooldustöid tagades sellega endale kindla käibe, kuid tegelikkuses ei ole hooldus nii ajamahukas. Kolmas isik on vastustes Hankijale põhjendanud läbi oma töömeetodite, mil viisil kulub tal oluliselt vähem aega seadmete hooldusele. 6.5. Vaidlustaja esitatud hooldusjuhistest ei saa järeldada, et korraline hooldus oleks nii ajamahukas nagu Vaidlustaja püüab näidata ning pigem on see rutiinne töö koosnedes toimingutest, mida kogenud spetsialist teeb väga kiiresti. Lihtsamate seadmete puhul võib hoolduse ajakulu olla väiksem, mille jooksul spetsialist veendub, et seade ei vaja remonti. Iga seadet ei sõideta eraldi hooldama, kui hooldust teostatakse kogu tööpäeva jooksul ühes asukohas, siis hoitakse kokku ka sõiduaega. 6.6. Tegemist ei ole olukorraga, kus Kolmas isik sooviks lepingu täitmisel üht osa ristsubsideerida teise osa arvelt, et saada sel viisil eelist teise pakkuja ees. Ka null-hinna märkimise eesmärk ja tulemus ei olnud antud juhul majanduslikult soodsaima pakkumuse esitamine. Uute seadmete lisandumine on RHAD-is ette nähtud ja puudub alus väita, et samal viisil ei saa lisada pakkumuse vormil toodud garantiilisi seadmeid. Lisanduva seadme hoolduskorra hinnastamine ei toimu Raamlepingu p-i 4.5 alusel nagu Vaidlustaja väidab, vaid Raamlepingu p-i 2.6 alusel võetakse aluseks sarnase seadme/objekti riigihanke pakkumuses esitatud baashind. 6.7. Kuna pakkumuse hoolduskorra maksumus kujuneb ajakulu põhjal, siis on Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste maksumused kujunenud vastavalt nende töömeetodite ja töökorralduse efektiivsusele. Puudub alus väita, et õiged on üksnes Vaidlustaja töömeetodid ja töökorraldus. Vaidlustuskomisjon on varasemas praktikas leidnud, et eeldus, et ühe pakkuja hinnakujundus on ainuvõimalik, ei ole tõsiseltvõetav ning Hankija hinnangul kehtib see ka antud olukorras. 6.8. Vaidlustaja on esitanud vaidlustuses eksitavat infot. Viru piirkonnas on garantiilisi seadmeid 19, mitte 32 nagu väidab Vaidlustaja ning Lõuna piirkonnas on garantiilisi seadmeid 14, mitte 23 nagu väidab Vaidlustaja. Põhja piirkonnas on seadmeid, mille garantii lõpeb käesoleval aastal 17-st seadmest 8, Viru piirkonnas 19-st seadmest 4 ning Lõuna piirkonnas 14-st seadmest 4. Seega ei saa väita, et enamuse garantiiliste seadmete garantii lõpeb käesoleval aastal. 6.9. Kolmas isik vastab Kvalifitseerimise tingimustele. Riigihanke Osadele 1-3 pakkumust esitades pidi täidetud lepingute summa kokku olema vähemalt 200 000 eurot ilma käibemaksuta. Andmed nõuetele vastavate lepingute kohta on Kolmas isik Hankijale hankepassis esitanud. 7 (13) 7. Vaidlustusmenetlusse kolmanda isikuna kaasatud Haktek OÜ vaidleb vaidlustusele vastu (Kolmanda isiku vastus esitati 26.01.2022, 02.02.2022, 04.02.20224 ja 07.02.2022 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. 7.1. Riigihankes saab iga ettevõtja esitada oma pakkumuse vastavalt enda kvalifikatsioonile, kogemusele ja kutseoskustele, lähtudes heast hooldustavast ja riigihanke alusdokumentide nõuetest. Kuna kaks ettevõtjat pakkusid Riigihankes oma hoolduskordade hindu nii suure erinevusega, esitas Hankija Kolmandale isikule pakutud hindade kohta selgitust nõudvad päringud ja Haktek OÜ põhjendas Hankijale oma hooldussüsteemi, mille baasil sellised hinnad hoolduskordadele on arvutatud. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on kalkuleeritud tuginedes oskustele ja välja töötatud hooldussüsteemi kolmele punktile - kiirusele, kuluefektiivsusele ning reaalsetele asjaoludele, mis sõltub seadmete tegelikust hooldusvajadustest. Haktek OÜ-l on piisavad kogemused, kuidas suurköökides seadmeid hooldada ja remontida ning Kolmas isik oskab seda teostada nii, et seadmete hooldus ei muutuks kliendile kurnavaks ja kulukaks protsessiks. Tõsiseltvõetavuse kahtluse võiks olla Vaidlustaja hoolduskordade maksumuste suuruste osas, mis on ebamõistlikult suured. Arusaamatuks jääb, kuidas ja mida Metos AS nendes köökides nii kaua ja nii kõrge hinnaga hooldaks. 7.2. Vaidlustuses esitatud Tabeli parempoolses tulbas on pealkirjaks „Hooldustööde tunnihind“, kuid lahtritesse on kirjutatud tegelikult „keskmine“ hoolduskorra hind ühele seadmeühikule. Sellel numbril aga puudub väärtus, kuna erinevate seadmete hooldused on erineva ajakuluga. Erinevatel hooldusperioodidel ei vaja kõik seadmed mehaanilist lähenemist, mis omakorda muudab oluliselt kogu protsessi aega ja arvutusi. Riigihankes oli tegelikult küsitud ühe hoolduskorra maksumust ja ühe remonttööde tunni maksumust Kaitseväe erinevates piirkondades, kuid Vaidlustaja käsitleb korduvalt „hooldustööde tunnihinna maksumust“, mida Riigihankes küsitud ei ole. Kui aluseks võtta Haktek OÜ hoolduskorra maksumus ja jagada see Haktek OÜ ajakuluga (mida Vaidlustaja vaidlustuse koostamise hetkel teada ei saanud), siis saab Haktek OÜ hooldustunni maksumuseks 20 eurot (Osa 1- 22h; Osa 2 - 15,3h; Osa 3 - 8,11h), mis sisaldab kõike RHAD-is nõutut. 7.3. Kuna seadmete hooldus on pikaajaline ja planeeritud töö, siis mõtestatud tegevuse tulemusena saab tehnik kohapeal teostada toiminguid selliselt, et kaasatud oleks palju erinevaid protsesse ja hooldatud saaks ühe ajaühiku sees korraga mitut seadet. See eeldab aga eelnevat eesmärgistatud tööde läbiviimise analüüsi ja tööde kulgemise aegset administreerivat korraldamist. Metos AS võitis 2018. a eelmise Kaitseväe riigihanke kõigile kolmele osale (nii hoolduse-, kui ka remondi koos kohaletulekutega) hindadega: esimene töötund 24,5 eurot ja alates teisest tunnist 19,5 eurot ja teostab seda Kaitseväele kuni praeguse lepingu lõppemiseni. 7.4. Kolmanda isiku pakkumuses ei ole ristsubsideerimist. Haktek OÜ suudab teha korralisi hooldustöid pakutud hindadega. Haktek OÜ kodulehel https://www.haktek.ee/hinnakiri/ olevast kehtivast hinnakirjast on näha, et tavakliendile on ühe töötunni maksumus 50 eurot+km, sellele lisandub visiiditasu 20 eurot Haktek OÜ hoolduspunktides linnades, või siis arvestades kaugust Haktek OÜ lähimast hoolduspunktist, alates 0,5 eurot kilomeeter. 7.5. Kaitseväele on Kolmas isik pakkunud remonttööde tunnihinnaks koos kohalesõitudega 45 eurot (Osa 2 - 50 eurot). Näitlik arvutus Kolmandale isikule tehtud Kaitseväe Paldiski köögi remontööde väljakutse põhjal, kui tehnikul läheb kohapeal seadme parandamiseks aega 1h: 45 eurost on kütusekulu (edasi tagasi 100 km) 8l kütust = 10,67 eurot, järgi jääb 34,33 eurot tehniku tööaja maksumuseks. See on rohkem kui -35% töötunni hinnaalandust meie kehtivast hinnakirjast. 34 euro juures ei saa olla kahtlusi subsideerimise osas. 7.6. Metose AS-i baashinnakirja järgi kodulehel https://www.metos.ee/metos-hooldus/ tuleb kehtiv remonditööde ühe tunni hind kokku arvestatult 52 eurot. Sellele lisandub tavaolukorras kohaletulek 29 eurot ja linnast välja kilomeetritasu 0,7 eurot. 4 Haktek OÜ 04.02.2022. a kiri sisaldab ettevõtja hooldusteenuse osutamise näitlikku kirjeldust, mida Kolmas isik käsitleb oma ärisaladusena, mistõttu vaidlustuskomisjon seda käesolevas otsuses ei refereeri. 8 (13) Hankes Kaitseväele on Metos AS pakkunud ühe tunni remonditööde hinda Paldiski köögile koos kohalesõitudega 32 eurot. Sellest umbes samamoodi 10,67 eurot (8 l) kulub edasi tagasi sõidu kütusele ja 21,33 eurot jääb tehniku tööaja maksumuseks. See tähendab, et Paldiski köögi puhul on Metos AS remonditööde allahindlus Kaitseväele koguni -58% nende hetkel kehtivast töötunni hinnast. 7.7. Kogemuste põhjal teab Kolmas isik, et üldjuhul on enamus remonditööde väljakutseid ca ühetunnised tööd, kuna lepingujärgselt tuleb üle 300 eurostele töödele teha hinnapakkumised ja oodata kinnitust. Peale Kaitseväe kinnitust saab tööga jätkata (mis võib olla nt järgmisel päeval vms), mis tehnikule tähendab mitmeid edasi-tagasi sõite ja vähe tööaega kohapeal. 7.8. Haktek OÜ rõhutab, et tema pakutavad hoolduste hinnad ei ole põhjendamatult madalad, vaid Metos AS-i hoolduskordade hinnad on põhjendamatult kõrged. Kui on erinevad töövõtted ja võib-olla ka tehnikute tasemed, tekib erinevus ka tulemustes. Hooldustoiming on pidev ja pikaajaline töö, kus tehnik teostab süsteemselt hooldust kohapeal korraga 8h või rohkem, ning Kolmas isik kinnitab, et tuleb pakutud hoolduskordade hindadega majanduslikult välja ning nendesse mahub ka transport ja kõik muu, mis tööks vajalik. Eelmise riigihanke võitjana osutab Vaidlustaja tänaseni Kaitseväe köökides hooldusteenust 24,5/19,5 euroste hindadega ja seda koos transpordiga ning tuleb ka välja. 7.9. Eksides lähtearvudega Tabelis on Vaidlustaja teinud oma jagamistehted Kolmanda isiku pakutud hoolduskordade maksumuste ja Vaidlustaja enda ebamõistlikult suurte ajakuludega, püüdes näidata sellega vale pilti Haktek OÜ tunnitasudest. Soovist välja selgitada Kolmanda isiku tegelikku hooldustööde tunni maksumust, pidanuks Vaidlustaja kalkuleerima Kolmanda isiku ajakuluga (Osa 1- 22h; Osa 2 -15,3h; Osa 3 - 8,11h) ja Kolmanda isiku hoolduskordade maksumustega. Kuna Vaidlustajal osa lähteandmetest puudus, siis Vaidlustaja improviseeris arvudega ja esitas Haktek OÜ kohta eksitavad andmed. Nt: Osas 1 on Kolmanda isiku üks hoolduskord 22h ja maksumus 439,43 eurot, seega 439,43 eurot : 22h= 20 eurot. Metos AS-i üks hoolduskord kestab Osas 1 väidetavalt 120h ja maksumus on 3535 eurot, seega 3535 eurot :120h= 29,46 eurot, mis on Vaidlustaja hooldustööde tunni maksumus Osas 1. 7.10. Kolmandal isikul on oma kogemuste ja erinevate hooldusjuhendite baasil välja kujunenud hooldustoimingutega hoolduskäitlus, mida vastavalt seadmete korrasolekule ja nende töökoormusele saab kliendi jaoks sobivaks kohendada ja ajatada, et seadmed püsiksid korras ja võimalikult palju rikkeid saaks ennetatud. Teadaolevalt lagunevad põhjendamatult „ülepingutatud hooldusega“ seadmed sagedamini, sest need kuluvad kiiremini, neid on liiga palju lahti võetud, kruvisid ja klemme üle pingutatud jms. Tekivad korpuste vibratsioonid, halvad elektrikontaktid, lülitusrikked, veelekked jne. See kõik toob lähemale järgmised remonditööd. Selles võib-olla ongi Haktek OÜ ja Vaidlustaja erinevus. 7.11. TK p 2.6 sätestab üheselt, et Korralist hooldust ei tehta seadmetele, millel on kehtiv müüjapoolne garantii. Muid märkusi seal ei ole. Kolmas isik lähtus ka Raamlepingu p-i 4.2 viimasest lausest Tasumine toimub vastavalt tegelikult teostatud sagedusele ja mahule (objektide, seadmete arvule). Kolmas isik ei nõustu, on teinud oma pakkumuses vea, kuna ei saa küsida tasu töö eest, mida tegelikult ei tehta. Vastuses vaidlustusele kinnitab ka Hankija Kolmanda isiku seisukoha õigsust. 7.12. Erinevatel seadmetel on erinev hoolduste aeg ja iga seade ei vaja kõikidel hoolduskordadel mehaanilist lähenemist. Haktek OÜ lähtub oma hooldusteostuses maksumusest 20 eurot tund. Vaidlustaja poolt seadmete kogust ja Haktek OÜ poolt ühe seadme hooldusele kuluvat keskmist aega arvestades tehtud arvutustel puudub väärtus, kuna viilutajale ja kombikatlale ei ole võimalik võrdse ajaga hooldust teostada. Nii on praktikas kõikide seadmegruppidega. 7.13. Kolmas isik on hankepassis välja toonud 5 lepingulist klienti, kellele ta on Kvalifitseerimise tingimuses nõutud perioodi jooksul kokku 1 194 903,86 euro eest köögiseadmete hooldus- ja remonditeenust osutanud. Seega vastab Kolmas isik Kvalifitseerimise tingimusele. 9 (13) VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Riigihankes on esitatud kaks pakkumust (Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumused), kusjuures Kolmanda isiku pakkumuse maksumused korraliste hoolduste osas on Riigihanke eri osades ligi 90% madalamad, kui Vaidlustaja pakkumuse vastavad maksumused (vt käesoleva otsuse p 5.2 Tabeli veerud „Korralise hoolduse maksumus“ ja „Maksumuste vahe %“). Vaidlust ei saa olla selles, et Hankijal tekkis kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumuse puhul on tegemist põhjendamatult madala maksumusega ning Hankija teostas Haktek OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle RHS §-s 115 sätestatud kontrolli. Seega ei ole käesoleva vaidluse sisuks see, kas Hankijal pidi tekkima kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega (selline kahtlus Hankijal tekkis), vaid see, kas Hankija jõudis kontrolli teostamise järel põhjendatult järeldusele, et Haktek OÜ pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Vaidlustuskomisjon märgib, et vaidluse all on üksnes Kolmanda isiku poolt Osades 1-3 pakutud korralise hoolduse maksumuse põhjendatus. Remonttööde tunnihinna üle vaidlus puudub. 9. Seoses pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisega on Riigikohus 04.11.2020. a otsuse nr 3-20-924 p-s 18 selgitanud järgmist: Pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse hindamisel peab hankijal esmalt tekkima põhjendatud kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-1825/50, p 14). Seejärel tuleb hankijal anda pakkujale võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes, sh näiteks ebaseadusliku riigiabi kahtluse korral näidata, et riigiabi anti kooskõlas õigusaktidega või et see ei saanud mõjutada pakkumuse maksumust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 21). Põhjendamatult madala maksumuse kindlakstegemine on keerukas majanduslik otsus, mille üle kohtulik kontroll on üldjuhul piiratud (samas, p 23). Eelviidatud otsuse p-s 25 märgib Riigikohus järgmist: [---] Küll aga on hankijal hindamisruum otsustamisel, kas pakkumuse madal maksumus on põhjendatud. “Põhjendamatult madal maksumus“ on määratlemata õigusmõiste. Kolleegium on asjas nr 3-3-1-50-15 tehtud otsuses (p 23) selgitanud, et hankedirektiivid ei sätesta täpselt, millal on pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, ega määratle meetodit selle kindlakstegemiseks. Seetõttu on selle määratlemine liikmesriigi ja täpsemalt hankija ülesanne, kuid see peab toimuma objektiivselt ja mittediskrimineerivalt (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99, p-d 67 ja 69). Hankijal tuleb pakkuja selgituse hindamisel arvestada kogumis kõiki asjassepuutuvaid fakte, silmas pidades, et lubatud põhjenduste loetelu seaduses on mitteammendav (RHS § 115 lg 7). 10. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks on Hankija pöördunud riigihangete registri kaudu Haktek OÜ poole selgituste saamiseks kolmel korral (14.12.2021, 17.12.2021 ning 21.12.2021). Kolmas isik vastas Hankija päringutele põhjalikult ning sisuliselt ja esitas Hankija nõutud dokumendid (15.12.2021, 17.12.2021 ja 21.12.2021. a). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Haktek OÜ pakkumuse maksumuse kontrollimisel RHS § 115 alusel on Hankija toiminud kohase hoolsusega, nõudes Kolmandalt isikult sisulisi selgitusi tema pakkumuse maksumuse kohta ning Kolmas isik on tähtaegselt ning Hankija nõutud vormis andnud sellised selgitused, mis võimaldasid Hankijal asuda seisukohale, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. 10.1. 14.12.2021. a teavitas Hankija Kolmandat isikut, et tal on kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse tõsiseltvõetavuses, kuna pakutud (ühe korra hoolduse) kogumaksumus on üle 8 korra madalam kui hinna poolest järgmise pakkuja kogumaksumus. Hankija palus selgitada, kuidas on kujunenud pakkumise hind, et veenduda, ega Kolmas isik pole jätnud arvestamata olulisi kulukomponente ning palus põhjendada, millised lahendused ning objektiivsed asjaolud võimaldavad pakkuda teenust hinnaga, mis Hankija arvates oli turuhinnast märkimisväärselt madalam. 15.12.2021. a vastas Kolmas isik põhjaliku selgitusega, milles märkis, et maksumus on välja arvutatud tuginedes kiirusele, kuluefektiivsusele ja seadmete tegelikule hooldusvajadusele. Kolmas isik näitas oma vastuses ära tema hinnangul Riigihanke eri osades vajaliku hooldustundide arvu, ning tunnihinna, millest ta lähtus (20 eurot). Kolmas isik kirjeldas samas dokumendis võrdlemisi üksikasjalikult enda poolt kasutatavaid meetodeid, mis võimaldavad hooldusaega lühendada. 10 (13) 10.2. 17.12.2021. a palus Hankija Kolmandal isikul esitada lisaks pdf vormingus esitatud pakkumuse vormidele ka xls vormingus pakkumuse vormid. 17.12.2021. a edastas Kolmas isik Hankija nõutud pakkumuse vormid xls vormingus, milles on näidatud ka ajakulu iga pakkumuse vormis välja toodud seadme hoolduseks. 10.3. 21.12.2021. a esitas Hankija Kolmandale isikule täiendavad küsimused, muuhulgas ka küsimuse selle kohta, kas esitatud maksumuses sisalduvad kõik Raamlepingu p-s 4.2 välja toodud kulud. Samuti küsis Hankija täiendavalt seadmete kohta, millel on garantiiaeg ning mille hoolduse maksumuseks on Kolmas isik märkinud 0 eurot. 21.12.2021. a vastuses kinnitas Kolmas isik muuhulgas, et hoolduse maksumuses on arvestatud kõikide Raamlepingu p-s 4.2 nimetatud kuludega. Samuti esitas Kolmas isik põhjendused, miks ta esitas seadmetele, millel on garantiiaeg, mis lõpeb tulevasel lepinguperioodil, hoolduse hinnaks 0 eurot (vt kokkuvõtlikult käesoleva otsuse p 6.6). 11. Lähtudes vaidlustuses esitatud Tabelis näidatud Vaidlustaja hooldustööde tunnihindadest Riigihanke erinevates osades (vt käesoleva otsuse p 5.2 Tabeli veerg „Hooldustööde tunnihind Metos“), mis on Osas 1 - 14,98 eurot; Osas 2 - 22,57 eurot; Osas 3 - 16,24 eurot, ning Kolmanda isiku hooldustööde tunnihinnast - 20 eurot (Osades 1-3)5 ilmneb, et erinevused Vaidlustaja ja Kolmanda isiku hooldustööde tunnihindade vahel ei ole väga suured ning Osades 1 ja 3 on Vaidlustaja (arvestuslik) tunnihind madalam kui Kolmanda isiku oma. Ühe korra hoolduse maksumuse drastilise erinevuse Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumustes (vt käesoleva otsuse p 5.2 Tabeli veerud „Korralise hoolduse maksumus“ ja „Maksumuste vahe %“) tingib kummagi pakkujate poolt seadmete hoolduseks planeeritud väga erinev aeg: 1) Vaidlustaja hinnangul kulub Osades 1-3 korrapärasele hooldusele aega järgmiselt: Osas 1 - ca 120 tundi; Osas 2 - ca 70 tundi; Osas 3 - ca 40 tundi (vt käesoleva otsuse p 5.4); 2) Kolmanda isiku väitel kulub Osades 1-3 korrapärasele hooldusele: Osas 1- 22 tundi; Osas 2 -15,3 tundi; Osas 3 - 8,11 tundi (vt käesoleva otsuse p 7.9). 12. Hankija ja Kolmas isik on seisukohal, et Vaidlustaja on näidanud hooldustööde ajalise mahu põhjendamatult suurena, kuna soovib teha palju hooldustöid, tagades sellega endale kindla käibe, kuid tegelikkuses ei ole hooldus nii ajamahukas. Seega leiavad nii Hankija kui Kolmas isik, et mitte Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega, vaid vastupidiselt, Vaidlustaja pakkumuse maksumus on ühe korra hoolduse osas põhjendamatult kõrge. 13. Riigikohus on 14.03.2011 otsuse 3-3-1-87-10 p-s 19 leidnud, et kaebuse esitanud isikul lasub tõendamiskoormis tõendamaks, et vaidlustatud pakkumises märgitud hind on liiga madal. Vaidlustaja ei ole vaidlustusmenetluses põhjendanud ega tõendanud seda, miks peaks seadmete korrapärasele hooldusele kuluma nimelt niipalju aega, nagu ta seda vaidlustuses on näidanud, millest ta eeldatavalt ka enda pakkumuse koostamisel juhindus ning millest tulenevalt on Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ühe korra hooldusele väidetavalt põhjendamatult madal. Hankija poolt hankemenetluses teostatud pakkumuse maksumuse kontrolli käigus on Kolmas isik selgitanud enda pakkumuse hinnakujundust ning seda, miks tema hinnangul on võimalik hooldusteenust osutada märkimisväärselt lühema ajaga, kui seda teeb Vaidlustaja. Vaidlustuskomisjon jääb oma varasemates otsustes väljendatud seisukoha juurde, et eeldus, et vaidlustaja hinnakujunduse tulemus on ainuvõimalik, ei ole tõsiseltvõetav ning leiab, et puudub alus asuda seisukohale, et põhimõtteliselt ei ole võimalik teha seadmete hooldust Vaidlustaja pakkumusest nähtuvast ajast oluliselt lühema ajaga, mille tõttu on mõistetavalt madalam ka korrapärase hoolduse maksumus. 14. Vaidlustusmenetluses 04.02.2022. a esitatud menetlusdokumendis, mida Kolmas isik käsitleb oma ärisaladusena, on Haktek OÜ kirjeldanud üksikasjalikult erinevate seadmete üheaegset hooldust kompleksteenusena (s.h konkreetsete seadmete hooldustegevusi ning hoolduse käiku), mis kokkuvõttes võimaldab osutada sama teenust 7-8 tunni asemel 1-2 tunnise ajakuluga. Vaidlustuskomisjoni arvates on kirjeldus loogiline ning tõendab Kolmanda isiku ja Hankija seisukohti, et hooldusteenust on võimalik osutada märgatavalt lühema ajaga, 5 Selle, et Haktek OÜ lähtus Riigihankes hooldustööde maksumuse pakkumisel tunnihinnast 20 eurot, avaldas Kolmas isik Hankijale vastuses Hankija 14.12.2022. a päringule maksumuse põhjendatuse kohta. 11 (13) kui seda planeerib Vaidlustaja, millest tulenevalt Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. 15. Puudub vaidlus, et seadmete puhul, millele kehtib garantii, on Kolmas isik oma pakkumuses märkinud korralise hoolduse ühe korra maksumuseks 0 eurot. Vaidlustuskomisjoni hinnangul puudub RHAD-is keeld pakkuda konkreetse seadme korralist hooldust 0 euroga, mistõttu vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et sellise hinna esitamine oli lubamatu. TK lisade 1.1-1.3 all on märkus: [---] pakkuja täidab kõik kollased lahtrid ning kannab rohelised väärtused RHRi maksumuse vormile. Selle nõude on Kolmas isik täitnud. Järelikult on Kolmanda isiku pakkumus selle nõude osas RHAD-ile vastav (Vaidlustaja ei ole ka vaidlustanud Hankija otsust Haktek OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamiseks). Pakkumuste hindamise raames on Hankija teinud ka arvutused selle kohta, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oleks Vaidlustaja pakkumuse maksumusest soodsam ka juhul, kui Vaidlustaja oleks garantiiliste seadmete hoolduse maksumuseks arvestanud 0 eurot. Mööndes, et arvutus on põhimõtteliselt õige leiab vaidlustuskomisjon siiski, et kuivõrd käesoleval juhul ei ole vaidlus selles, kas Haktek OÜ pakkumus on saanud põhjendatult rohkem hindepunkte kui Metos AS-i pakkumus ning tunnistatud seejärel põhjendatult edukaks, vaid selles, kas Kolmanda isiku pakkumuse puhul võib olla tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, ei ole Hankija vastav arvutus asjasse puutuv. Selle osas, kas Kolmandal isikul on õigus garantiiaja lõppemisel nõuda Hankijalt 0 euroga pakutud seadmete hoolduse tasustamist, vaidlustuskomisjon käesoleva vaidluse raames seisukohta ei võta. 16. Vaidlus puudub, et Osas 1 on seadmeid, millel on garantiiaeg, mis lõpeb tulevasel lepinguperioodil 17 (236-st). 02.02.2022. a esitatud täiendavates seisukohtades on Vaidlustaja eksinud, esitades andmed seadmete kohta Osades 2 ja 3, millel on garantiiaeg, mis lõpeb tulevasel lepinguperioodil. Vaidlustaja hinnangul on selliseid seadmeid: Osas 2 - 32 (117-st); Osas 3 - 23 (84-st). TK lisadest 1.2-1.3 nähtub, et tegelikult on seadmeid, millel on garantiiaeg, mis lõpeb tulevasel lepinguperioodil järgmiselt: Osas 2 - 19 (117-st); Osas 3 - 14 (84-st). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuigi seadmete osakaal, millel on garantiiaeg, mis lõpeb tulevasel lepinguperioodil (erinevatel seadmetel lõpeb garantiiaeg erinevatel aegadel aastatel 2022-2024), kõikidest hooldatavatest seadmetest, on Osades 1-3 erinev (Osas 1 - 7,2%; Osas 2 - 16,2%; Osas 3 - 16,6%), ei ole see nii suur, et seaks kahtluse alla Kolmanda isiku võime osutada hooldusteenust pakkumuses näidatud kogumaksumuses. 17. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga selles, et Riigihankes on ristsubsideerimine keelatud. Kuna pole aga mingeid tõendeid selle kohta, et Kolmas isik kavatseks ristsubsideerida hooldusteenuse osutamist remonditööde arvelt, nagu kahtlustab Vaidlustaja (vt käesoleva otsuse p 5.5), puudub käesolevas otsuses vajadus käsitleda ristsubsideerimisega seonduvat. 18. Käesoleva otsuse p-des 10-17 esitatud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on kontrollinud Haktek OÜ pakkumuse maksumust RHS § 115 alusel kohase hoolsusega, ei ole teinud olulisi kaalutlusvigu ning on kontrollimise tulemusel põhjendatult leidnud, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. 19. Vaidlustuses on Vaidlustaja seadnud kahtluse alla ka Haktek OÜ vastavuse Kvalifitseerimise tingimusele. Kuigi Vaidlustaja täiendavates seisukohtades (02.02.2022 ja 07.02.2022. a), mis on esitatud pärast seda, kui vaidlustuskomisjon rahuldas osaliselt Vaidlustaja taotluse talle Haktek OÜ hankepassi väljastamiseks, Kolmanda isiku Kvalifitseerimise tingimusele vastavust puudutavas osas, ei ole Vaidlustaja Haktek OÜ vastavust Kvalifitseerimise tingimusele käsitlenud, kontrollis vaidlustuskomisjon siiski Haktek OÜ vastavust Kvalifitseerimise tingimusele ning tuvastas, et Kolmas isik sellele vastab. 19.1. Kvalifitseerimise tingimuse rakendamist olukorras, kus pakkumus esitatakse enam kui ühes Riigihanke osas, on Hankija selgitanud hankepassis järgmiselt: [---] Pakkuja peab omama eelnevat kogemust hanke objektiga seotud valdkonnas (suurköögiseadmete hooldus ja/või remont). Piisavaks kogemuseks loetakse, kui pakkuja on riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kolm (3) 12 (13) eelpool nimetatud lepingut või tellimust mahuga kokku vähemalt 100 000 eurot ilma käibemaksuta väljendatuna. Lepingute arv kolm (3) on kogu hanke miinimumnõue, esitades pakkumust mitmes hanke osas ei pea täidetud lepingute kogust summeerima. Kui pakkuja esitab pakkumuse rohkem kui ühele hanke osale, peab olema täidetud lepingute summa vähemalt nii suur, kui on suurim nõue pakkumust esitatavas hanke osas (N: kui esitatakse pakkumus 1 osas ja 2 osas, peab täidetud lepinguid kokku olema vähemalt 3 ja rahalist mahtu vähemalt 200 000 eurot ilma km-ta). [---]. Kuna Kolmas isik esitas pakkumuse Osades 1-3, pidi ta Kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamiseks näitama hankepassis vähemalt 3 varasemat lepingut, mis on nõuetekohaselt täidetud 36 kuu jooksul enne riigihanke algamist, mille täidetud osa summaarne maksumus peab olema vähemalt 200 000 eurot ilma käibemaksuta. 19.2. Tõendamaks enda vastavust Kvalifitseerimise tingimusele esitas Haktek OÜ hankepassis andmed kokku 5 lepingu kohta (s.h vaidlustuses märgitud hankeleping SA-ga Põhja-Eesti Regionaalhaigla)6, mis vastavad Kvalifitseerimise tingimusele, kogusummas ligi 1,2 miljonit eurot. Hankemenetluses pöördus Hankija päringutega Haktek OÜ-ga sõlmitud lepingute kohta kolme tellija poole, kellega sõlmitud lepingud Haktek OÜ on hankepassis esitanud. Kõik tellijad vastasid Hankijale, et Kolmanda isiku poolt hankepassis toodud andmed lepingute maksumuse kohta Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul on õiged ning Haktek OÜ on täitnud lepingud nõuetekohaselt.7 20. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Haktek OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks ei ole, Vaidlustaja poolt esitatud põhjustel, õigusvastane ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. Kuna Haktek OÜ vastab Kvalifitseerimise tingimusele, ei ole alust tunnistada Hankija otsust Haktek OÜ kvalifitseerimise kohta kehtetuks sisulistel põhjustel, s.o mittevastavuse tõttu Kvalifitseerimise tingimusele. Kuna vaidlustuskomisjon ei tunnista kehtetuks Hankija otsust Haktek OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks, puudub alus tunnistada kehtetuks Hankija otsused Haktek OÜ kvalifitseerimiseks ning hankemenetlusest kõrvaldamata jätmiseks õigusselguse huvides, kui kehtetuks tunnistatud otsusele ajaliselt järgnevad otsused. Vaidlustusmenetluse kulud 21. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad kohaldamisele RHS § 198 lg 3 ning RHS § 198 lg 8. 21.1. Hankija ja Kolmas isik ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 21.2. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik 6 Haktek OÜ käsitleb lepinguid, mis ei ole sõlmitud riigihangete tulemusel oma ärisaladusena, mistõttu nende väljatoomine käesolevas otsuses ei ole võimalik. 7 Hankija päringud ja tellijate kinnitused on esitatud vaidlustuskomisjonile tõenditena vaidlustusmenetluses. 13 (13)