Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Tallinnas 10. veebruaril 2022. a VAIDLUSTUS Riigihanke number: 238387 Riigihanke nimetus: Transporditraktorite ja haagiste ostmine Vaidlustaja: Aktsiaselts Stokker registrikood: 10165452 Peterburi tee 44/4, 11415 Tallinn e-post: [email protected] Vaidlustaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Lillo Advokaadibüroo Lillo & Partnerid Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus registrikood: 70009764 Järve tn 34a, 11314 Tallinn e-post: [email protected] Menetlustoiming: Vaidlustus (RHS § 185 lg 1) Vaidlustatav otsus: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 02.02.2022. a käskkiri nr 24H hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta Vaidlustaja taotlused: 1. AS Stokker palub Riigihangete Vaidlustuskomisjonil RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustus rahuldada ning tunnistada kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 02.02.2022. a käskkirja nr 24H p-s 1 sisalduv hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus. 2. AS Stokker palub Riigihangete Vaidlustuskomisjonil RHS § 198 lg 2 alusel jätta OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid Tallinn: Pärnu mnt 10, Tallinn 10148 Tel: +372 6 444 900, +372 6 449 530 Fax: +372 6 313 909 E-post: [email protected] Tartu: Turu 2 (Tasku keskus), Tartu 51014 Tel ja Fax +372 7 444 900 E-post: [email protected] Registrikood: 11643617, IBAN: EE362200221045633635 Swedbank, EE041010220103788015 SEB, www.advokaat.ee  menetluskulud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kanda ning mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt AS-i Stokker kasuks välja AS-i Stokker poolt tasutud riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja kulud vastavalt esitatavale nimekirjale. Austatud vaidlustuskomisjoni liikmed 1. Asja käik ja faktilised asjaolud 1.1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi hankija) korraldas piiratud hankemenetluse „Transporditraktorite ja haagiste ostmine“, eesmärgiga osta Kaitseväele nende tegevuseks vajalikke transporditraktoreid koos hüdrotõstuk-kallurhaagisega, mis oleksid kõik uued ja kasutamata, ning nendega seotud teenuseid (viitenumber 238387). Hanketeade avaldati riigihangete registris 01.09.2021. a. Hanke alusdokumendid on kättesaadavad riigihangete registris. 1.2. Hankija jaotas riigihanke kaheks osaks: osa 1 – transporditraktorid ja osa 2 – haagised. Osas 1 plaanis hankija osta kaks transporditraktorit ja osas 2 kaks hüdrotõstuk-kallurhaagist. Samas hindamiskriteeriumites nägi hankija pakkujatele ette, et pakkumuses peab pakkuja tooma välja ühe transporditraktori ja ühe haagise kogumaksumuse ilma käibemaksuta. Hanketeate kohaselt määras hankija hanke osa 1 eeldatavaks maksumuseks 1 120 000 eurot ja hanke osa 2 maksumuseks 280 000 eurot. 1.3. 15.09.2021. a esitas hankemenetluses pakkumuse ka AS Stokker (vaidlustaja). Pakkumuse kohaselt tegi vaidlusaja hanke osas 1 pakkumuse, milles pakkus transporditraktoreid hinnaga 330 500 eurot tükk (ilma käibemaksuta) ja hanke osas 2 pakkumuse, milles pakkus hüdrotõstuk-kallurhaagiseid hinnaga 42 426 eurot tükk (ilma käibemaksuta). 1.4. Hankija 16.12.2021. a käskkirjaga nr 365H tunnistas hankija hanke 1 osas vastavaks AS-i Stokker pakkumuse ning hanke 2 osas vastavaks AS-i Stokker ning INTRAC Eesti AS-i ja Auto Lüliti OÜ pakkumused. Sama otsusega tunnistas hankija nii hanke osas 1 kui ka hanke osas 2 edukaks vaidlustaja pakkumused kui majanduslikult soodsaimad pakkumused (vt 16.12.2021. a käskkiri nr 365H, lisa 1). 1.5. 02.02.2022. a käskkirjaga nr 24H tunnistas hankija hankemenetluse kehtetuks põhjusel, et ainus vastav pakkumus ei ole hankijale majanduslikult otstarbekas ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtete alusel peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt (vt 02.02.2022. a käskkiri nr 24H, lisa 2). Vaidlustaja sai käskkirja kätte samal päeval, st 02.02.2022. a. 1.6. Vaidlustaja leiab, et hankija poolt 02.02.2021. a hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on põhjendamatu ning vaidlustab käesolevaga 02.02.2022. a käskkirja nr 24H p-s 1 sisalduva hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse. 2  2. Vaidlustuse põhjendused 2.1. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija 02.02.2022. a käskkirja nr 24H p-s 1 sisalduv hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus ei ole õiguspärane. Oma sellekohast seisukohta põhjendab vaidlustaja alljärgnevalt. 2.2. 02.02.2022. a käskkirja nr 24H kohaselt tunnistas hankija hankemenetluse kehtetuks riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 73 lg 3 p-i 6 alusel. Viidatud sätte kohaselt lõpeb hankemenetlus selle kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. 2.3. Seoses hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega põhjendatud vajaduse korral hankija omal algatusel on erialakirjanduses öeldud, et tegemist on hankija kaalutlusotsusega, kuid hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kaalutlused ei tohi olla meelevaldsed ega ebareaalsed. Rõhutatud on, et: „Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus on õiguspärane, kui hankija põhjendused selleks on reaalsed, kontrollitavad ja võimaldavad mõista otsuse sisu. Põhjendus peab võimaldama nii huvitatud isikutel hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjuseid mõista kui ka VAKO-l või kohtul järelevalvet teostada.“ (vt M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 426-427). 2.4. Eelnevaga seonduvalt on ka Riigihangete Vaidlustuskomisjon 04.07.2018 otsuse nr 120-18/196662 punktis 8 leidnud: „Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 73 lg 3 p-s 6 sätestatud põhjendatud vajadus võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast tulenev, kuid ei tohi olla meelevaldne. Kui hankija vajadused on ajas muutunud ja hankija ei soovi enam riigihanke alusdokumentides kirjeldatud teenust tellida või ei soovi seda teha riigihanke hankedokumentides kirjeldatud mahus, siis ei kohusta RHS hankijat tellima midagi, mida hankija tegelikult ei vaja. Kuid RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ka siis, kui hankija soovid on muutunud, eeldab põhjendatud vajadust. 2.5. Samuti on Euroopa Üldkohus kohtuasjas T-4141/06 08.10.2008 tehtud otsuse p-des 118-120 selgitanud, et kohtupraktika kohaselt peab otsuse põhjendustest selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel võetud meetme põhjuseid mõista ja kohtul järelevalvet teostada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2012. a otsus haldusasjas nr 3-12-972 p 13). 2.6. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel pannud toime diskretsioonivea ning jätnud teostamata talle seadusest tuleneva põhjendamiskohustuse. Oma sellekohast seisukohta põhjendab vaidlustaja alljärgnevalt: 2.6.1. 02.02.2022. a käskkirja nr 24H kohaselt tunnistas hankija hankemenetluse kehtetuks RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel. Nagu eespool öeldud, siis on sel alusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamise puhul tegemist hankija kaalutlusotsusega. Käesoleval juhul puuduvad hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuses mistahes kaalutlused. Otsusest ei nähtu, kas ja milliseid asjaolusid kaaludes on hankija jõudnud järeldusele, et hankemenetlus tuleb kehtetuks 3 tunnistada. Ainsa põhjendusena on hankija tuginenud majanduslikule ebaotstarbekusele, kuid see ei ole käsitletav hankija poolt kaalutlusõiguse teostamisena. Lisaks juhib vaidlustaja tähelepanu, et kuivõrd hankija on jaganud hanke kaheks osaks, siis pidanuks hankija teostama oma kaalutlusõigust mõlema hanke osa suhtes eraldi. Seda hankija teinud ei ole, vaid on üksnes üldiselt märkinud, et tunnistab hankemenetluse kehtetuks. Kaalutluste puudumise tõttu leiab vaidlustaja, et hankija on käesoleval juhul pannud toime diskretsioonivea, st jätnud talle seadusest tuleneva diskretsiooni teostamata; 2.6.2. lisaks diskretsiooni teostamata jätmisele on vaidlustaja seisukohal, et hankija ei ole täitnud talle seadusest tulenevat põhjendamiskohustust. Vastavalt eespool selgitatule eeldab RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamine põhjendatud vajadust. 02.02.2022. a otsuse nr 24H p-s 1 on hankija asunud seisukohale, et ainus vastav pakkumus (st vaidlustaja pakkumus) ei ole hankijale majanduslikult otstarbekas. Vastustaja leiab, et sellist põhjendust ei saa pidada hankija poolt oma põhjendamiskohustuse kohaseks täitmiseks. Hankija ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest nähtuks vaidlustaja pakkumuse väidetav majanduslik ebaotstarbekus. Seejuures juhib vaidlustaja tähelepanu, et hankija tunnistas vaidlustaja pakkumused edukaks just seetõttu, et need olid hankijale majanduslikult soodsaimad (vt 16.12.2021. a otsus nr 365H, p 4). Seega saanuks vastavad pakkumised muutuda hankijale majanduslikult ebaotstarbekaks alles pärast nende edukaks tunnistamist. Samas ei ole hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel tuginenud sellele, et pärast pakkumuste edukaks tunnistamist on ilmnenud mingi asjaolu, mistõttu on need pakkumused muutunud hankijale majanduslikult ebaotstarbekaks. Hankija poolt oma põhjendamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole käesoleval juhul isegi võimalik kontrollida, kas väidetav hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjus (st majanduslik ebaotstarbekus) üldsegi reaalselt esineb. 2.6.3. eelnevaga seonduvalt rõhutab vaidlustaja, et ebaõige on 02.02.2022. a otsuse nr 24H esitatud väide, nagu oleks vaidlustaja pakkumuse puhul olnud tegemist ainsa vastava pakkumusega. Hankija on 16.12.2021. a otsusega nr 365H p-s 3 tunnistanud hanke 2 osas vastavaks kolm pakkumust. Lisaks vaidlustaja pakkumusele luges hankija hanke osas 2 vastavaks ka INTRAC Eesti AS-i ja Auto Lüliti OÜ pakkumised; 2.6.4. muuhulgas on hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistamise alusena viidanud RHS § 3 p-le 5, mille kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija sellekohane viide käesoleval juhul asjakohane. RHS § 3 p-s 5 toodud üldpõhimõte kohaldub eelkõige hankemenetluse korraldamisele ja läbiviimisele, mitte hankemenetluse kehtetuks tunnistamisele pärast seda, kui hankemenetlus on juba läbi viidud. Erialakirjanduses on seoses RHS § 3 p-ga 5 selgitatud: „Hankija rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtte järgi tuleb riigihankeid korraldada majanduslikult otstarbekalt. Näiteks võib olla teatud juhtudel mastaabisäästu ja seeläbi hankijale sooda hankelepingu saamiseks otstarbekas korralda üks suuremahuline riigihange pikaajalise hankelepingu saamiseks mitme väiksemahulise riigihanke asemel. Samuti võib mõningatel juhtudel olla paremate hankelepingu tingimuste saamiseks otstarbekas hankida teatud kaupu ja teenuseid koos, teisi kaupu või teenuseid aga eraldi.“ (vt M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 66). 4 2.7. Isegi, kui peaks leitama, et hankija on hankemenetluse kehtetuks tunnistamist piisavalt põhjendanud, ei ole vaidlustaja hinnangul hankija põhjendused väidetava majandusliku ebaotstarbekuse kohta reaalsed ega usutavad. Hanketeatest nähtuvalt määras hankija hanke osa 1 eeldatavaks maksumuseks 1 120 000 eurot ja hanke osa 2 eeldatavaks maksumuseks 280 000 eurot. Vaidlustaja tegi hankijale hanke osas 1 pakkumuse maksumusega 330 500 eurot tükk (ilma käibemaksuta) ja hanke osas 2 pakkumuse maksumusega 42 426 eurot tükk (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hankija soovis esmase tellimusega osta kaks traktorit koos haagisega, siis oleks vaidlustajaga hanke osas 1 sõlmitava hankelepingu kogumaksumuseks olnud 661 000 (330 500*2) eurot (ilma käibemaksuta) ja hanke 2 osas sõlmitava hankelepingu kogumaksuseks 84 852 (42 426*2) eurot (ilma käibemaksuta). Seega osutusid vaidlustaja poolt tehtud pakkumused (st hanke 1 osas kokku 661 000 eurot ja hanke 2 osas kokku 84 852 eurot) poole odavamaks kui riigihanke osade eeldatavad maksumused (st hanke 1 osas 1 120 000 eurot ja hanke 2 osas 230 000 eurot)! Olukorras, kus parimaks tunnistatud pakkumuste alusel hankelepingute sõlmimisega kaasneksid hankijale poole väiksemad kulutused kui riigihanke osade eeldatavad maksumused, ei saa edukaks tunnistatud pakkumised kuidagi olla hankijale majanduslikult ebaotstarbekad. Just vastupidiselt on hanke eeldatavast maksumusest poole odavamad pakkumised hankijale majanduslikult väga soodsad ning seda on rõhutanud ka hankija ise (vt 16.12.2021. a käskkiri nr 365H, p 4). 2.8. Seega tuleneb eelnevast, et hankija poolt hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei ole õiguspärane, kuivõrd hankija on pannud toime diskretsioonivea ning jätnud teostamata talle seadusest tuleneva põhjendamiskohustuse. Muuhulgas ei ole hankija väited pakkumuse majandusliku ebaotstarbekuse kohta üldsegi usutavad. 2.9. Vaidlustaja selgitab, et tema seadusega kaitstud huviks käesoleval juhul on see, et temaga sõlmitaks hankeleping. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus rikub vaidlustaja õigusi ja huve, kuivõrd vaidlustaja kaotab võimaluse, et temaga sõlmitakse hankeleping. Seejuures on ka kohtupraktikas leitud, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine rikub kaebajate õigust osaleda RHAD-s sätestatud tingimustel väljakuulutatud hankemenetlusel ning pakkumuse parimaks osutumisel sõlmida hankeleping, mistõttu riigihankes osalemisest huvitatud isikul on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse osas kaebeõigus (vt ka M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 427, p 19). 2.10. Käesolevaga palub vaidlustaja Riigihangete Vaidlustuskomisjonil käesolev vaidlustus rahuldada ning tunnistada kehtetuks hankija 02.02.2022. a käskkirja nr 24H p-s 1 sisalduv hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus. 3. Protsessuaalset laadi teated 3.1. RHS § 185 lg 1 ja § 189 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Vaidlustaja sai hankija poolt 02.02.2022. a hankemenetluse kehtetuks tunnistamisest teada samal päeval, seega on käesolev vaidlustus tähtaegne. 5 3.2. RLS § 258 lg 1 p-i 2 kohaselt tuleb riigihangete vaidlustuse esitamisel tasuda riigilõivu 1 280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu summas 1 280 eurot ning esitab selle tõendamiseks maksekorralduse (vt maksekorraldus, lisa 3). 3.3. Vaidlustaja teatab, et ta on nõus vaidlustuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 3.4. Vaidlustaja esitab käesoleva vaidlustuse ning osaleb ka edaspidiselt menetluses oma esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo vahendusel. Vandeadvokaat Indrek Lillo kinnitab, et on vaidlustaja esindaja ning esitab selle tõendamiseks volikirja (vt volikiri, lisa 4). 3.5. Käesolev vaidlustus on esitatud vaidlustuskomisjonile elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega /digitaalallkiri/ Indrek Lillo vandeadvokaat Lisad: 1. 16.12.2021. a käskkiri nr 365H; 2. 02.02.2022. a käskkiri nr 24H; 3. riigilõivu maksekorraldus; 4. volikiri. 6 -864235 -144145 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Meie 11.02 .20 22 nr 12.2-10/ 21 Järve tn 34a, Tallinn e-post: [email protected] [email protected] Vaidlustuse teade Teatame, et AS Stokker on esitanud vaidlustuse riigi hanke s „ Transporditraktorite ja haagiste ostmine “ (viitenumber 238387 ) hankemenetl use kehtetuks tunnistamise otsusele (vaidlustus lisatud). RHS § 194 lõike 5 alusel palume Hankijal kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 16.02 .20 2 1 , esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahen damiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. L ugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk Riigihangete v aidlustuskomisjoni liige Lisa: vaidlustus lisadega Teadmiseks: vaidlustaja esindajale Indrek Lillo , [email protected] Tiina Loosaar 6113 713            !"# $%&' (  )*   +    ,- ./01. .23453 6 .7789 :;<=9;>?@A< 6 54BCC5DE0 3.C.            &'()**+   ,-. /01   '23&4 5*+   !!!"# $%  6678976: *;3* ;& <= > ?@AA3  B CDE <=   FE  55*A;3 *. <= ;+ 5A&&;54 %%G86G6GHHG6G9:IIG6J %K ..1. .23453 6 .7789 :F;GH<=9;I 6 525JBKB.DLE0 3.C.           LKMNM$%% KN *;3* ;& <=  B CDE <=  55*A;3 *. <= %%IO6G6GHHGG98:O7G66 M> P;' Q ; > +&22  Q R / S0TD E   0   1,C  ;U5&4V2 W;) Q ; ;+ ++&22 %%KL%%HX M M% # $ NY% H $!! 6JG6G %M$ N)2 2A <;AW&3 > 2Z;+'= > ?@AA3  [T S E\ <] ,   S,0SC^F=   FE  *A;3 *U P4;3 <; ;AW&2 ;+ _*&+2= ;+ 5A&&;54 6HIG.GG <`)2 3Aa3 ))22+ )a)2)`;+ .GG= %K M@'3A2  b0 C  3@2 *U P4;3 M M3*))& &'@Z? ?+@A23A2@3 &'a;)2 ;& H9I9I: 3;AW&  0 , CCc/  U&;5 *. HOGGGIH6H7 $;A232A  b E  0RCT\   Q*22*; U $;A232A)*;3* > ?@AA3  [DE 1 S Ec  0RCT\    FE  G.67 %K Q*22*; U 55*A;3 ;+ 5A&&;54 %%G86G6GHHG6G9:IIG6J %K ).2M. /B22BCN0 6 FO=P9QRO97@9 S<7A< 6 .2/E0 KT2JBD4.CBT2 A2;22 );@ @P;'A+ 9G:OO:G:97 6G.GH.HGHH 6:dH9d68 M M% #;) $*&;e H 6JG6G $@@;; %23 &'()**+ 6GGG8HJH H6H 9J9 VOLIKIRI Volitaja: Aktsiaselts Stokker, mida esindab juhatuse liige Priit Prints Registrikood: 10165452 Aadress: Peterburi tee 44/4, 11415 Tallinn Esindajad: vandeadvokaat Indrek Lillo Telefon: 6 444 900 Faks: 6 313 909 e-post: [email protected] Aadress: Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148, Tallinn Volituse sisu: Volitaja esindamine Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihanke nr 238387 (Transporditraktorite ja haagiste ostmine) vaidlustuses Käesolevaga volitab volitaja esindajat esindama ning vajadusel kaitsma volitajat volituse sisus märgitud õigusvaidluses või õigussuhtes. Volitus hõlmab muu hulgas ka väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud kaitsja volitust, samuti tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 222 lg-s 1 ette nähtud esindusõigust. Volitaja ei ole esindaja esindusõigust mingil viisil piiranud, kuid esindajal on õigus tugineda konkreetse asjaolu või otsustuse osas volituse puudumisele, kui see johtub volitaja ja esindaja vahelisest õigussuhetest või kui esindaja peab enne asjaolu avaldamist või otsustuse langetamist vajalikuks volitajalt täpsustatud juhise saamist. Lisaks hõlmab käesolevaga antav volitus õigust esindada volitajat kõigi isikute eest volituse sisust tulenevates küsimustes, st esindaja on muu hulgas õigustatud esitama hagiavaldusi, nõudeavaldusi, järelepärimisi, teabenõudeid ja nõudma välja dokumente, samuti on esindaja volitatud vastuseid ja dokumente volitaja nimel vastu võtma. Volituse sisust tulenevate eesmärkide saavutamiseks on esindajal õigus võtta tarvitusele ükskõik milliseid meetmeid ja teha toiminguid, mida ta peab vajalikuks. Käesolevaga antav volitus sisaldab edasivolitamise õigust ja volitus on tähtajatu. Volitus hõlmab volitaja esindamist kõigis kohtutes või teistes õigusvaidlusi lahendavates organites. Kui esindaja lõpetab volituse aluseks oleva õigussuhte esindaja ja volitaja vahel, siis lõppeb käesolev volitus pidades silmas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 225 lg 2 erisusi. Volikiri on koostatud ühes eksemplaris, mille originaal jääb esindajale. Kui volituse annavad mitu isikut, siis kehtib volitus iga volitaja suhtes eraldi ja ka kõigi volitajate koos esindamiseks. Kui volitus antakse mitmele esindajale, siis võib igaüks neist volitajat iseseisvalt esindada. Kuupäev: vt digitaalallkirja kuupäev Volitaja: /digitaalallkiri/ Priit Prints