ASENDIPLAAN M1:50 000
kaardilehe nr 6344
N
N
TP
79.49 W E
78.
78.37
79.
77.69
75.89 76.29
75.84
72
53 Kr
75.88 75.76
76
75.86 TP
76.69
77.01
TP
75.56 75.57 75.62 78.32 2
I
75.83
76.49
V
TP 77.45 7
79
79.
77.07 75.79
78.
6
75.
75.66 76.22
TP
44
70
75.90
80
I
75.44 77.14
TP
I
77
2
I
S
76.76 78.38 78.30
1 76.02 75.71
76.55
75.83
76.63 75.89
6
7
75.66 76.22
77
76
Pa-5
pi
76.02
0,2
78
76.69
77.31 75.62
nn
1 Pa-4
76.21
0,2
78.
78,21 10,3
77.
75.98 Pa-3 0,2
25
75,84
56
76.18
Pa-1 Pa-2 0,3 76,71
76.43 75.56 3,8 75.96 75.68
67,71 0 76.95
4,5 8.
76.52 6
0,3 76.92
71,84 7
76,71 75,45 2,2 72,01
6
78
4,3 75.73
77
72,11 76.60 72,95 76.96
77.16
76.88
0
77
0
70.
.
77.88
71
75.76 75.63 76.14
75.57
7
76 75.69
7
75.87
76.82
77.
76.
76.31
76.
77
76.22
.0
76.65
10
9
50
45
76.46
6
76.97 75.99 76.38 75.80
76
76.68 76.53 76.26
76.35
3
77
76.47
75.96
76.86 75.66 75.79
76.81 77.42
76.19
76.
7
76.
6
0
75.67
.
75.
50
76.82 76.60 75.58
11
76.53
72
74
75.92
Valgejıe liivakarjr
75.95 77.34
76.33
76.13
76.31
Pa-242
77.16 76.18 76.14
7 77.29 75.86
76,39pi
77
6 77.55
75.32 nn75.58
77
00
.
75.96 7 7
78
7 75.
76.47 0,4
76.
76.83 77.44 1 8
nn 75.
75.35 76.57 pi Pa-10 75.71 4,1
39 Kr
77.48 759
.2
6
76.94
76.06
7
75.77 76.56 62
5.
7
75,07
75.
75.60
0,3
40
76.37 762
.3
77.51
1
.1 5,1 70,57
Pa-6 76 77.63
pi
Pa-7 70
.0 I’ 75.43
nn
7
76,03 0,2 Pa-8
76
4
76.
6
76.50
75.82 75,85 0,3 76.00 77.21
pn
in
77.
Pa-9 0,2
77,64 77.650,2
75.44
28
71,93 3,9
75.
77.68 76.46 75.88
I 72,85 2,7 76,53 76.74
4,3
98
771
.6
71,64 5,8 Valgejıe liivakarjri meeraldise
78
72
75.95
08 71,13
.
.
6
piiripunktide koordinaadid ja pindala
76
7
0
76.
76 0 78.27 76.23
.
759
.8 Pa-241 71 76.39
76.23
37
76.14
75.97
75.70 76.82
757
.8 76.12
77,64 0,4 Nr X Y
75.
76.19
2 pn
in
64
0
.
8 78
76 77.80
5,6
77.42
77.33 76.45
1 6 592 781,77 598 921,90
75. 76 75.93 76.52 76.07
1 76.11
756
. 76.76
2 6 592 801,96 599 467,41
71
77
75.
.
77.52
0
72
76.30 75.96
77.35
3 3 6 592 603,96 599 497,03
57
Plokk 2 aR
.
77
0
73
75.41 77.43
76 76.29
75.
4 6 592 536,37 599 436,12
.
0
0.
0
76.
77.32 76.95
7
77
Plokk 5 aT
96
76.97 77.29 75.24
70
4
49
5 6 592 524,38 599 471,56
.0
76.34 77.64
Plokk 6 aT 77.24 75.82 6 6 592 443,90 599 477,74
pi
75.73 77.69
nn
77.32 77.62
Koitjrve metskond 5 77.41 7 6 592 405,07 599 444,32
76.73 77.42 75.59
76
76.18
76 35301:001:1753 8 6 592 393,67 598 975,36
77
. 74.71
55
75.
75.
76.56 76.69 75.71
Pa-15
52
75.63
18
77.54
Pindala 20,70 ha
77
77.82
76.00 77.73 77.96
75,56
76.
76.19
77.60
0,2
48
0
Kr
76
.
76.66 76
Pa-14 -
72
.
49 77.36
0,3 4
76
-
78
pi Pa-12 77,11
Pa-11 nn
7
76.46
0,2 Pa-13 0,2 7,9 5
74.74
0,4
6.
03
76,70 68,91 5
76,01 4,4 77.78
77,91 9,0
75.
77.86
74.
76
3,1 .
32 72,10 75.82
Meeraldise piir, piiripunkt ja number
38
72,51 68,71 76.49 75.69
96
76.91 77.80
75
76.66
77.
77.03
75.20 1
77
77.25 77.34 77.48
0
77.93
.
11
71
77 78.11 77.73
.
31 77.81 76.81
Pa-22 0,5
0
70.
Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number
78
77.42
0
69.
pi
75.92
76,03 1,5
75.71
1
nn
76.32 74.86
0
2.
76.47 7
75.90
77.36
78.03
74,03 75.41
75.
77 78.32 76.96 76.52
Plokk 5 aT
40
.
14 77.76
77.55
77.67
77.36
Valgejıe liivamaardla varuploki piir ja nimetus
76.
76.61 75.55
77.38
49
75.85
77 77.88
76.20 .
61 76.75
74
pi
76
77
nn 75.47
77.43
I I’ Geoloogilise lbilıike joon
.
77.82
0
75.64 75.61
72.
76.52 77.68
69.
76.68 75.54
77.41
71
70.
73
0
7
0
7.
6
.
4
0
0
.
6 Koitjrve metskond 5
0
75.35
76.20 77.73 75.73
76.08
77.44 77.
9
77.14
Pa-21 n 35301:001:1753 Katastriksuse nimi ja tunnus
76.
1 75.65pn
i 75.51
75.
77.62 75.56
75.75 76.85
77.69 77.49
76,56 0,6 76.94 75.65
Pa-20
14
60
75.52 7
Pa-17 7.
4 77.18
76
77
5
0,3 68,66 7,3 0,4
76.54 758
.8 75.56
77,50 77.85 Pa-18 75,66
Pa-16 6,2 0,4 3,2 75.52
Nılvaterviku alumine joon
0,2 76.21
71,00 77,22 - II’ 23.66
8,8
pi
75.96 76,05
76.21
75.79
77.85
68,02
nn
71,05 4,8 76.23 77.74 77.35
77.15
pi 7
.8 75.64 0,2 75.52
nn 0,4 76
75.
I
I
77.76 Pa-249 Pa-19 7
-75.62 Gaasipaigaldise kaitsevnd
53 Kr
77.67
76
77.
19
77,02 65
.7 9,1 76,39
75.
7
75.58 75.65
75.97
95
76 77.31 77.10
75.67 8 76.12
77.56 77.45 77.45 72,79
77.56 75.45
6
76.48
Liinirajatise kaitsevnd
75.
I
75.83
I
43
I
I
76.63 75.41
7
77
V’
76.79 75.57 75.50
’
75.86 75.63
75.72
77.24
75.
77.53 77.32 77.01
77.42 77.02 77.84 Riigikaitselised kitsendused
47
76.68 77.34
75.38 75.63 76.04
77
Maapinna samakırgusjoon, abs m
Valgejıe liivakarjri meeraldise teenindusmaa 7 0
3. Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m
piiripunktide koordinaadid ja pindala
Nr X Y Pa-7 0,3 Puuraugu nr
1 6 592 798,39 598 899,43 75,85 2,7 Suudme abs kırgus, m Katendi paksus, m
2 6 592 820,45 599 476,79 72,85 Meeraldise lamami abs kırgus,m Kasuliku kihi paksus, m
3 6 592 729,03 599 488,93 M˜RKUSED:
4 6 592 594,27 599 509,55 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis.
1972. a rajatud puurauk (EGF 3305)
2. Ploki 5 aT lamam htib keskmise pıhjaveetasemega, mis on abs kırgusel 73,54 m.
5 6 592 520,97 599 517,20
3. Plaani koostamisel kasutatud :
6 6 592 386,83 599 537,24
- Maa-ameti ruumiandmekogude avaandmeid seisuga 13.08.2021;
7 6 592 373,28 598 959,61
- Maa-ameti vljastatud katastriksuste piiriandmeid 2021. a oktoobri seisuga.
8 6 592 617,34 598 926,02
4. Asendiplaan:Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
5. Kasutatud Valgejıe II uuringuruumi topo- ja varuarvutuse plaani, EMG Arendus O, 17.08.2021, t nr 21-EA24.
Pindala 24,87 ha
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil V8i.
Objekti asukoht ja nimetus:
EMG Karjrid O Harju maakond Kuusalu vald
Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik 74604 Valgejıe liivakarjr
599 000
599 200
599 400
E-post:
[email protected]
Telefon: 607 2732 Joonise nimetus:
Mııtkava: Meeraldise plaan
Koostas: Liina Ordlik /allkirjastatud digitaalselt/
1: 2 000
Joonise nr: Arendaja: T nr: 21-EK12
EMG Karjrid O
Gr lisa 1 Kuupev: 12.11.2021
1. Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi EMG Karjäärid OÜ
Kontaktisik Liina Ordlik
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud EMG Karjäärid OÜ taotleb Valgejõe liivakarjääri maavara kaevandamise
sisu keskkonnaluba Valgejõe liivamaardla aktiivse tarbevaru plokkide 5 ja 6 piires,
et kaevandada ettevõtte tegevuseks vajaminevat täiteliiva.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus on toodud taotluse
eesmärk ja põhjendus seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate Tegevusega kaasnede võivate keskkonnahäiringute kirjeldus on toodud
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, taotluse seletuskirjas.
vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Valgejõe liivakarjäär
Aadress Koitjärve metskond 5, Valgejõe küla, Kuusalu vald, Harju maakond
Territoriaalkood 8919
Katastritunnus 35301:001:1753
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6592592, Y: 599247
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Koitjärve metskond 5
(35301:001:1753), Valgejõe gaasikraanisõlm (42301:005:0500). Puudutatud
veekogud: Kemba oja (VEE1080900), Välgu oja (VEE1080800)
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 655
Maardla nimetus Valgejõe
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Valgejõe liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 20.70
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 24.87
(ha)
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 60
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 21
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve liiva kuivatustehase toodanguks vajaminev materjal, ehitus, teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 75
Plokid
2/4
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
5 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 598 tuh m³ 01.08.2021
6 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 488 tuh m³ 01.08.2021
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1207 - täiteliiv 1 039 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja EMG Arendus OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/509118
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 02.09.2023
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Valgejõe liivamaardla Valgejõe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2021)
Geoloogiafondi number 9521
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/2351
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 29.09.2021
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Graafiline_lisa_1.asice
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Graafiline_lisa_2.asice
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Graafiline_lisa_3.asice
3/4
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Valgejoe_liivakarjaar_.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Harju_maakonna_Valgejoe_liivamaardla_registrikande_muutmine.pdf
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: Valgejoe_II_GU_aruanne.asice
geoloogilise uuringu aruanne
GIS ja CAD failid Lisa 7: Maapinna_reljeefi_samakorgusjooned.dgn
Lisa 8: Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn
Lisa 9: Maeeraldise_ruumikuju.dgn
Lisa 10: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Andmed toodud taotluse seletuskirjas
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Kaitseministeeriumi kooskõlastus Lisa 11: 12_4_21_2975_2020030163_08092021.asice
Ida-Harjumaa metsaülema e-kiri Lisa 12: Ida_Harjumaa_metsaulema_04.11.2021._a_e_kiri.pdf
4/4
Valgejõe liivakarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa taotlus
Töö nr 21-EK12
Kiiu 2021
EMG Karjäärid OÜ Aadress: Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik
Reg. kood: 14273374 Tel: (+372) 607 2732 GSM: (+372) 5344 1048
KMKR: EE102089767 E-post:
[email protected]
www.emg.ee
Valgejõe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus
TAOTLUSE DOKUMENDID
1. Taotluse seletuskiri;
2. Ärakiri Maa-ameti korraldusest nr 1-17/21/2351, 29. september 2021. a „Harju maakonna
Valgejõe liivamaardla registrikande muutmine“;
3. Kaitseministeeriumi 08.09.2021. a kiri nr 12-4/21/2975
4. Ida-Harjumaa metsaülema 04.11.2021.a e-kiri.
5. Mäeeraldise plaan M 1:2 000;
6. Geoloogilised läbilõiked I-I´, II-II´ ja III-III´ Mh 1:2 000, Mv 1:100;
7. Korrastatud ala plaan M 1:2 000.
TAOTLUSE ELEKTROONILISED DOKUMENDID
1. Mäeeraldise ruumikuju;
2. Mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju;
3. Maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina;
4. Mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina;
5. Valgejõe liivamaardla Valgejõe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.08.2021);
Valgejõe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
EMG Karjäärid OÜ kuulub EMG (Eesti Maavarade Grupp) kontserni, mis tegeleb
ehitusmaavara kaevandamise ja töötlemisega ning omab muuhulgas pikaajalist kogemust liiva
valdkonnas (kontserni kuulub ka liiva kuivatamise, fraktsioneerimise, pakendamise ning
osaliselt ekspordiga tegelev ettevõte EMG Kuiv Liiv OÜ, foto 1.1). Ettevõtte mäetöid juhivad
erialase haridusega diplomeeritud mäeinseneri kutsetunnistustega insenerid. Taotletava
mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on ettevõtte tehasele sobiliku liiva kaevandamine.
Foto 1.1 EMG Kuiv Liiv OÜ liiva väärindamise tehas Kiiu alevikus.
Juba taotletava ala uuringuloa taotlus esitati eesmärgiga leida sobiva fraktsiooniga materjali
grupi liiva väärindamisega tegelevale tehasele. Võimalikule sobiva liiva esinemisele viitas alal
varasemalt juba osaliselt paiknenud reservvaru plokk, millele tehti täiendav detailne
geoloogiline uuring. Tehasel on nõudlus suureteralise materjali järele (mida muuhulgas
kasutavad elektrijaamad) ning vaatamata EMG OÜ-le kuuluvates suure liivamahuga
karjääridele, on suure terasuurusega liiv otsakorral, mistõttu tooteportfelli hoidmiseks ning
tehase täiemahulise töö jätkumiseks on vajalik avada uus sobiva liiva fraktsiooniga karjäär. Liiv
taotletaval alal on kohati jämeda- kuni ülijämedateraline, mis on vajadustele vastav. Tehases
leiavad kasutust ka peenemad liivad, kuid hetkel on puudus just jämedama liiva osas. Karjääri
asukoht on veel optimaalne tehase suhtes, mis asub Kiiu alevikus ning samuti asub see
logistiliselt väga hea asukohas. Liiva puuduseks on oodatust kõrgem peenosiste sisaldus, kuid
kõnealuse kaevandamisloa saamise järgselt on kavas teha investeerimisotsus mobiilse liiva
pesemisseadme soetamiseks. See võimaldab kasutusele võtta kehvema kvaliteediga liiva, aitab
täiendavalt laiendada tehase toodete hulka (nt spordiväljakute liivad eksportturgudele, kus
pesemine nõutud jne). Mobiilne seade võimaldab väärindada ka grupi teiste karjääride osaliselt
kehvemaid materjale. Nende materjalide kogus ei ole eraldiseisva suure investeeringu tegemise
1
Valgejõe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
mõttes täna põhjendatud, kuid taotletava karjääri kasutuselevõtt liiva lisandväärtuse
kasvatamise läbi aitab kaudselt kaasa ka ressurssisäästlikusele teistes karjäärides.
Kui lähtuda üksnes põhimõttest, et liiv on liiv, siis võib tänase varustuskindluse arvestamise
mudelile tuginedes jõuda järeldusele, et karjääri kasutuselevõtt ei ole riigi huvides põhjendatud.
Loodetavasti ei lähtuta siiski otsustusprotsessis formaalsetele alustele ning tuginetakse ka
käesoleva taotluse seletuskirjas toodud sisulistele argumentidele. Olukorras, kus kavandatava
tegevusega olulist keskkonnamõju ei teki, ei tohiks riik oma ettevõtlust piirata, eriti
olukordades, kus tegeletakse olemasolevale ressursile täiendava lisandväärtuse loomisega.
Selline tegutsemine peaks olema samuti riiklik prioriteet. Ilmselt on käesoleva taotluse
menetluses oluline küsida arvamust ka Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumist, kes
arvestab riigi huvi ka majanduselu toimimise seisukohast.
Taotletava mäeeraldise ala hõlmab Valgejõe liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 5
ja 6. Taotletava mäeeraldise toodang on peamiselt liiva kuivatamistehases vajaminev liiv ja
vajaduspõhiselt saab seda ka kasutada ka looduslikul või sõelutud kujul ehitusmaterjali
tootmises ning üld- ja teedeehituses.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus (maavaldused, maakasutus,
hoonestus, kommunikatsioonid ja piirangutega alad)
Taotletav Valgejõe liivakarjäär pindalaga 24,87 ha (mäeeraldise pindala 20,70 ha) asub Harju
maakonnas Kuusalu vallas Valgejõe külas Koitjärve metskond 5 (katastritunnus
35301:001:1753) kinnistul. Antud kinnistu on riigiomandis ning jääb Riigimetsa Majandamise
Keskuse valitsemisalasse. Ala keskosa geograafilised koordinaadid on 5927`34`` pl ja
2544`59`` ip ja ta jääb M 1:50 000 baaskaardi lehele nr 6344.
Taotletav mäeeraldis kattub Valgejõe liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 1 ja
2.
Valgejõe liivakarjäär kattub osaliselt riigikaitselise ehitise nr 48 piiranguvööndiga.
Kaitseministeerium andis 08.09.2021. a oma kirjas nr 12-4/21/2975 kooskõlastuse aktiivse
tarbevaru kinnitamiseks ja tõi välja, et edasise kaevandamistegevuse kooskõlastamise saab
otsustada keskkonnaloa menetluse käigus, kui loa andja ehk Keskkonnaamet, on kaalunud
kaevandamise ja Kaitseväe Keskpolügoonil toimuva riigikaitselise tegevuse koosmõju
hindamise vajalikkust. Taotletavast mäeeraldisest ~ 200 m kaugusel põhjas kulgeb Tallinn-
Narva maantee (tee nr 1), mille teekaitsevööndi laius on 50 m äärmise sõiduraja teljest.
Mäeeraldisel ega selle teenindusmaal teekaitsevööndiga kattumist ei ole. Mäeeraldise
teenindusmaast ~ 14 m põhjasuunas asuvad Tallinn-Jõhvi D38 maagaasi ülekandetorustik
(väline tunnus: 20100504751; D kategooria gaasitorustik alates 200 mm kuni 500 mm) ja
Tallinn-Jõhvi D38 maagaasi ülekandetorustik (väline tunnus: 20100504743; D kategooria
gaasitorustik alates 500 mm ja suurem), teenindusmaa ei kattu maagaasi jaotustorustikega ega
nende kaitsevöönditega. Taotletava mäeeraldise teenindusmaast ~ 3 - 4 m kaugusel põhjas asub
Kuusalu sideliin (väline tunnus: 230003986), mäeeraldis ega mäeeraldise teenindusmaa ei kattu
sideehitisega ega selle kaitsevööndiga. Taotletava mäeeraldise teenindusmaast ~ 16 m
kaugusele idasuunda jääb kruuskattega Karjääri tee (tee nr 3532712). Antud tee on avalikus
kasutuses olev metsatee, mis on RMK hallata ning Ida-Harju metsaülem on kooskõlastanud
04.11.2021. a e-kirjas mäeeraldise teenindusmaa paiknemise Karjääri tee teljest 16 m kaugusel.
Mäeeraldise teenindusmaal teekaitsevööndiga kattumist ei ole.
2
Valgejõe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
Taotletav mäeeraldis on valdavalt kaetud männimetsaga. Mäeeraldise põhjaosas on
lageraielank, kuhu on istutatud männiistikud. Maapinna reljeef on küllatki tasane, abs kõrgused
tõusevad mäeeraldise kirdeosas. Mäeeraldist läbivad kaks pinnasteed. Lähim majapidamine
asub mäeeraldisest ~ 630 m kaugusel idas Vesa kinnistul (katastritunnus: 42301:005:0459).
Taotletava karjääriala piires ja selle mõjualal puuduvad muinsuskaitse-, ajaloo-, kultuuri- või
arheoloogilise väärtusega alad. Taotletava Valgejõe liivakarjääri piiresse ei jää kaitstavaid
loodusobjekte ega tehnorajatisi ning nende kitsendusi.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Geoloogilisi uuringuid on Valgejõe liivamaardla tehtud kolmel korral:
- 1971 - 1974. a tegi Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus Harju rajoonis kruusliiva ja liiva
otsimistööde aruande (A. Einmann, 1974; EGF 3305). Rajatud puuraukudest jääb
Valgejõe liivakarjääri mäeeraldisele ja selle lähedusse kolm puurauku (Pa-241, Pa-242 ja
Pa-249);
- 1999. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Harju maakonna mahajäetud karjääride revisjoni
(Jõelähtme, Kuusalu, Loksa ja Rae vald) (R.Sinisalu, 1999; EGF 6282).
- 2021. a tegi Valgejõe liivamaardla Valgejõe II uuringuruumi geoloogilise uuringu (varu
seisuga 01.08.2021) EMG Arendus OÜ (Ordlik, 2021). Geoloogilise uuringu raames rajati
Valgejõe II uuringuruumi piires 22 puurauku, milledest võeti proovid laboratoorseteks
uuringuteks. Proovide tulemused näitasid, et valdavalt looduslik materjal ei vasta Valgejõe
uuringuruumis ehituskruusa ega ehitusliiva nõuetele ning materjal loeti täiteliivaks.
Täiteliiva keskmine paksus moodustatud varuplokkide piires on 5,3 m ning kasulik kiht asub
nii ülalpool kui allpool veetaset. Ülalpool veetaset lasub keskmiselt 2,9 m paksune liivakiht
ja allpool veetaset 2,4 m paksune veekiht. Uuringu tulemusena kinnitati pindalal 20,70 ha
täiteliiva varu aktiivse tarbevaru plokis 5 varu kogusega 598 tuh m3 ja allpool veetaset
pindalal täiteliiva varu aktiivse tarbevaru plokis 6 varu kogusega 488 tuh m 3.
Valgejõe liivakarjäär paikneb glatsiofluviaalsel deltal, kus levivad Võrtsjärve alamkihistu
glatsiofluviaalsed setted (Q1jrVr_fg), milledeks on eriteralised liivad. Mäeeraldise maapinna
reljeef on küllaltki tasane, maapinna kõrgused tõusevad mäeeraldise kirdenurgas, kus need
ulatuvad üle 78,0 abs m. Maapinna abs kõrgused varieeruvad valdavalt vahemikus
75,5 - 78,0 abs m.
Taotletavas Valgejõe liivakarjääris moodustab katendi kasvukiht (muld) ja orgaanikarikas liiv.
Katendi paksus varieerub vahemikus 0,2 - 0,6 m, keskmine 0,3 m. Kasvukihi keskmine paksus
on 0,1 m. Katendi paksus on suurem mäeeraldise lõunapiiri keskosas.
Kasuliku kihi moodustab liiv. Liiv on valdavalt keskmise kuni ülijämedateraline, üksikutes
proovides esineb väga peeneteralist ja peeneteralist liiva. Mäeeraldisel esineb nii puhast liiva kui
peenosise rikast liiva. Liiv on polümiktilise koostisega. Kasuliku kihi paksus varieerub
1,5 - 10,3 m, keskmine 5,3 m. Kasulik kiht levib nii ülalpool kui allpool põhjaveetaset, keskmine
põhjaveetase on abs kõrgusel 73,54 m. Ülalpool põhjaveetaset levib peamiselt täiteliiv
paksusega 1,5 - 5,4 m (keskmine 2,9 m) ja allpool põhjaveetaset samuti põhiliselt täiteliiva
nõuetele vastav materjal paksusega 0,0 - 5,8 m (keskmine 2,4 m).
3
Valgejõe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
Kasuliku kihi lamami moodustab hall kuni beež ülipeeneteraline savikas kuni väga savikas liiv.
Kasuliku kihi lamam saadi kätte kõikides 2021. a aprillis puuritud puuraukudes. Kasuliku kihi
lamam langeb puurauk Pa-5 ja puuraukude Pa-18 ning Pa-21 suunas (Gr lisa 1). Kasuliku kihi
lamam tõuseb puurauk Pa-22 suunas. Põhilised lamami abs kõrguste muutused on mäeeraldise
idaservas, lääneservas on lamam ühtlane. Puuraukudes avatud kasuliku kihi lamami abs
kõrgused varieeruvad vahemikus 67,7 - 74,0 m.
2021. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus avati põhjavee ülemine kiht 22 puuraugus
maapinnast 1,5 - 5,6 m sügavusel, abs kõrgustel 72,61 - 74,05 m. Keskmine põhjaveetase
taotletava mäeeraldise piires on abs kõrgusel 73,54 m.
4. Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvalitatiivne ja kvantitatiivne
iseloomustus
Valgejõe II uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus moodustati lähtuvalt lasuvustingimustest
ja maavarakvaliteedist kaks maavara plokki – veepealne täiteliiva plokk 5 aT ja veealune
täiteliiva plokk 6 aT.
Maavara kvaliteet on määratud vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52
kehtestatud nõuetest “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ja
nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta
maavarana arvele võtmiseks“. Varu arvutuse ploki 5 aT looduslikus materjalis varieerub kruusa
fraktsiooni (≥4 mm osakesed) sisaldus vahemikus 0,0 - 33,0% (kaalutud keskmine 5,8%), liiva
fraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga varieerub vahemikus 67,0 - 100,0% (kaalutud
keskmine 94,2%) ning savi- ja tolmusisaldus vahemikus 2,4 - 16,7% (kaalutud keskmine 8,2%).
Looduslikust materjalist väljasõelutud liivas on savi- ja tolmusisaldus vahemikus 2,4 - 16,7%
(kaalutud keskmine 8,8%). Liiv on ülipeene- kuni ülijämedateraline, valdavalt
keskmiseteraline. Kaalutud keskmiste näitajate järgi ei vasta looduslik materjal ülalpool
põhjaveetaset plokis 5 aT ehitusliivale esitatavatele nõuetele ning materjal loetakse täiteliivaks
Tabel 4.1 Maavara kvaliteedi põhinäitajad
Looduslik materjal ploki 5 aT piires
≥31,5 mm osakeste sisaldus, % 0,0 2,0 0,1
Kruusa fraktsiooni sisaldus (≥4 mm), % 0,0 33,0 5,8
Liiva fraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 67,0 100,0 94,2
sh savi- ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 2,4 16,7 8,2
Looduslikust materjalist väljasõelutud liiv
Savi- ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 2,4 16,7 8,8
Looduslik materjal ploki 6 aT piires
≥31,5 mm osakeste sisaldus, % 0,0 2,0 0,1
Kruusa fraktsiooni sisaldus (≥4 mm), % 0,0 17,0 4,7
Liiva fraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 83,0 100,0 95,3
sh savi- ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 1,3 15,6 8,6
Looduslikust materjalist väljasõelutud liiv
Savi- ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 1,3 15,6 9,0
4
Valgejõe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
Aktiivse tarbevaru ploki 6 aT looduslikus materjalis varieerub kruusa fraktsiooni (≥4 mm
osakesed) sisaldus vahemikus 0,0 - 17,0% (kaalutud keskmine 4,7%), liiva fraktsiooni sisaldus
koos savi ja tolmuga varieerub vahemikus 83,0 - 100,0% (kaalutud keskmine 95,3%) ning savi-
ja tolmusisaldus vahemikus 1,3 - 15,6% (kaalutud keskmine 8,6%). Looduslikust materjalist
väljasõelutud liivas on savi- ja tolmusisaldus vahemikus 1,3 - 15,6% (kaalutud keskmine 9,0%).
Liiv on väga peene- kuni ülijämedateraline, vastavalt keskmiseteraline. Kaalutud keskmiste
näitajate järgi ei vasta looduslik materjal allpool põhjaveetaset plokis 6 aT ehitusliivale
esitatavatele nõuetele ning materjal loetakse täiteliivaks.
Kasuliku kihi paksus ja kogus aktiivse tarbevaru plokkides on toodud alljärgnevas tabelis.
Kasuliku kihi paksus ja maavara kogus tarbevaru plokis on arvutatud arvutiprogrammi Bentley
PowerCivil for Baltics 3D mudelitega.
Tabel 4.2 Kasuliku kihi paksus ja kogus mäeeraldise piires
Mäeeraldise Kasulik kiht, m Aktiivne tarbevaru, tuh m3
pindala,
kokku plokk 5 plokk 6 kokku plokk 5 plokk 6
ha
20,70 5,3 2,9 2,4 1 086 598 488
5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Karjääri avamine algab ettevalmistustöödega. Tulevane karjääriala on valdavalt kaetud
männimetsaga. Tulevase karjääri põhjaosas on lageraielank, kuhu on istutatud männiistikuid.
Seega tuleb esmalt mets raadata, kännud ja männiistikud eemaldada. Peale metsa ja kändude
eemaldamist järgneb katendi eemaldamine. Katend lükatakse valli valitud alale, kasvukiht
ladustatakse eraldi. Katendi keskmine paksus taotletaval mäeeraldisel on 0,3 m ning selle
moodustab kasvukiht (muld) ja orgaanikarikas liiv. Kasvukihi keskmine paksus on 0,1 m.
Katendi kogumaht on 60 tuh m3, millest 21 tuh m3 moodustab kasvukiht. Eemaldatud katend
ladustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires valitud alale. Mulla omaduste säilitamiseks ei
ladustata mulda kõrgemates kui 3 m puistangutes ja vallides. Põhiline osa katendist
turustatakse ning väike osa katendist kasutatakse karjääriala korrastamisel. Korrastamiseks jääv
katend ladustatakse vallidesse, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Korrastamisega
alustatakse esimesel võimalusel ning seda on võimalik teha paralleelselt teiste mäetöödega.
Kasuliku kihi keskmine paksus mäeeraldisel on 5,3 m, millest keskmiselt 2,9 m lasub ülalpool
põhjaveetaset ning allpool põhjaveetaset on 2,4 m paksune liivakiht. Maavaravaru väljatakse
veetaset alandamata pöördkopp-ekskavaatoriga nii ülalpool kui allpool veetaset. Väljavedu
karjäärist toimub autotranspordiga.
Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik
energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistinguste
alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalikud mulla ja
katendi mahud.
Juurdepääs karjäärile kavandatakse taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaservast, kus
Karjääri tee (tee nr 3532712) jääb 16 m kaugusele. Karjääri tee ühendab tulevast liivakarjääri
Tallinn-Narva maanteega (tee nr 1), mis jääb taotletavast karjäärist 200 m kaugusele.
5
Valgejõe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
6. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Mäeeraldise teenindusmaad taotletakse 24,87 ha suurusel pindalal, millest mäeeraldis
moodustab 20,70 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Valgejõe liivamaardla aktiivse tarbevaru
plokke 5 ja 6. Mäeeraldise piir kattub nii pindalaliselt kui ka sügavuti aktiivse tarbevaru piiriga.
Mäeeraldise teenindusmaa igast küljest jätkub Koitjärve metskond 5 kinnistu. Teenindusmaa
idapiir on moodustatud 16 m kaugusele Karjääri tee teljest.
Taotletava mäeeraldise piiresse jääva aktiivse tarbevaru maht on 1 086 tuh m 3, mida ei saa
kogumahus kaevandada. Kaevandamise käigus kujundatakse mäeeraldise nõlvadele ohutud
kalded. Ohutud nõlvakalded sõltuvad nõlvu moodustavast materjalist ja veetasemest ehk
ülalpool veetaset on keskmiseteralise liiva ohutu püsinurk 30˚ (nõlvus 1:1,7) ja allpool veetaset
on keskmiseteralise liiva ohutu püsinurk 18˚ (nõlvus 1:3). Mäeeraldise piirile rajatakse tulevast
karjääri teenindav tee, mis peale varu ammendumist korrastatakse. Kaevandatava varu maht
väheneb nõlvatervikutesse jääva varu võrra. Nõlvatervikutesse jääva liiva maht on võimalik
arvutada järgmise valemi abil:
×
𝐿× = 𝑉 õ , kus:
Vnõlv – nõlva tervikusse jääva varu maht, m3;
L – nõlva terviku perimeeter, m;
a – nõlva kõrgus, m;
h – nõlva laius, m.
Eelpool toodud valemi abil on veepealse täiteliiva nõlvatervikkuse jääv varu järgmine:
2,9 × 4,93
1 867,0 × = 13 346,2 𝑚 ≈ 13 𝑡𝑢ℎ 𝑚
2
Veealuse täiteliiva ploki nõlvatervikkuse jääv varu kogus on järgmine:
2,4 × 7,2
1 656,0 × + 2,4 × 4,93 × 1 656,0 = 33 901,6 𝑚 ≈ 34 𝑡𝑢ℎ 𝑚
2
Seega veepealne kaevandatav täiteliiva varu kogus on 598 – 13 = 585 tuh m 3 ja veealuse
täiteliiva varu kogus on 488 – 34 = 454 tuh m3. Kogu kaevandatav varu kogus on
1 039 tuh m3.
7. Kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõud võimalike muutuste
ennetamiseks ja vähendamiseks
Maavara kaevandamisega kaasneb alati rohkemal või vähemal määral mõju ümbritsevale
keskkonnale, kuid liiva kaevandamisega olulist negatiivset keskkonnamõju ei esine. Liiva
kaevandamisel on põhilisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastiku
visuaalne muutumine.
Müra tekitavad karjääris töötavad mäetööde masinad: ekskavaatorid, kopplaadurid ja
kallurautod. Lisaks kasutatakse mobiilset sõelumiskompleksi. Müra suhtes kõige tundlikum
objekt on lähim elamu, mis asub ~ 630 m kaugusel idas Vesa kinnistul (katastritunnus:
6
Valgejõe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
42301:005:0459). Mäetööde masinate müratase on vahemikus 80 - 90 dB, mõõdetuna 10 m
kaugusel. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruses nr 71 „Müra normtasemed elu-
ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ on
tööstusliku müra normväärtus päevasel ajal olemasolevatel rohe- ja elamualadel 60 dB ning
vastav öine normväärtus 45 dB. Öisel ajal ei ole planeeritud taotletavas karjääris kaevandada.
Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning mürataseme alanemist on võimalik arvutada
järgneva valemi abil :
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus :
Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast
Tabel 7.1 Karjääris töötavate masinate tekitatavad müratasemed
Müratase mõõdetud 10 m
Masin
kaugusel, dB
Ekskavaator 80
Pesemis- ja sõelumiskompleks 90
Kopplaadur 83
Kallur 83
Kõige suurimateks müraallikateks on mobiilne pesemis- ja sõelumiskompleks, mille müratase
on maksimaalselt 90 dB (mõõdetud 10 m kauguselt). Eespool oleva valemi abil arvutades on
630 m kaugusel asuva elamu juures müratase:
Lp1 = 90 + 20log10(10) – 20log10(630) = 54 dB
Mitme müraallika koostöötamisel kasutatakse mürataseme leidmiseks alljärgnevat graafikut :
Suurimale helirõhutasemele lisatav dB
Müraallikate erinevus, dB
Karjäärimasinate üheaegsel töötamisel on müratase lähima elamu juures pesemis- ja
sõelumiskompleksi puhul 54 dB, kopplaaduri või kalluri puhul 47 dB ning ekskavaatori
töötamisel 44 dB. Seega on masinate poolt tekitatav müratasemete erinevused järgnevad:
Pesemis- ja sõelumiskompleksi ja kalluri või kopplaaduri erinevus on 7 dB ning pesemis- ja
sõelumiskompleksi ja ekskavaatori erinevus on 10 dB. Ülalpool toodud graafiku järgi on lähima
majapidamise juures kombineeritud müratase 54 + 0,8 + 0,8 + 0,4 = 56 dB. Seega jääb
arvutuslik kombineeritud maksimaalne müratase elamu juures alla seadusega lubatud päevast
piirnormi. Mürataseme 54 dB arvutamisel on aluseks võetud, et müraallikas asub mäeeraldise
7
Valgejõe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
piiril lähima elamu suunal. Tegelikkuses liiguvad müraallikad koos mäetööde aja ning suunaga
ja on karjääri planeeritava töötamise perioodil lühikest aega lähimas punktis. Näiteks kui
kaevandamistegevus toimub mäeeraldise keskosas ehk 910 m kaugusel elamust, on
kombineeritud müratase lähima elamu juures 53 dB. Arvestada tuleb ka faktoriga, et pesemis-
ja sõelumiskompleks, ekskavaator, kallur ja kopplaadur ei tööta korraga ühes kohas, seega
alaneb müratase lähima elamu juures veelgi.
Peamiseks tolmuallikaks taotletavas karjääris on liiva kaevandamisel karjäärisisesed- ja
väljaveoteed ja kaevandatud materjali laadimisprotsess. Tolmu võib eralduda vähesel määral
ülalpool veetaset toimuval maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske
ehk ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik
kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks. Karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao
platse tuleb kuiva ilmaga niisutada. Karjääris on plaanis kasutada mobiilset sõelumiskompleksi.
Tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne ning keskkonnaministri 14.12.2016
määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest
alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid
kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Tahkete osakeste summaarne heitkogus on kavandatava
tegevuse juures 0,293 tonni aastas, mis on väiksem kui kehtestatud künniskogus (1 tonn aastas).
Arvutustes on arvestatud materjali laadimise eriheiteks 0,0022 kg/t kohta ja sõelumise puhul
0,0011 kg/t. Keskmiselt kaevandatakse aastas 105 000 tuh t/a. Kaevandamisega kaasneb
karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NO x,
SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja
nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme.
Mürataseme ja tolmu tekke ning leviku vähendamisel saab leevendava meetmena
karjäärisisestel teedel transpordivahendite liikumise kiirust vähendada.
Üks karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid on maastiku visuaalne muutumine. Viimane on
aga maavara kaevandamise juures paratamatu ning mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse
korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik.
Mäeeraldise varu ammendumisel korrastatakse ala tehisveekoguks ja metsamaaks.
Taotletava mäeeraldise kasulikust kihist lasub kuni 2,4 m allpool keskmist pinnasevee taset
(73,54 m abs). Keskmine pinnasevee tase fikseeriti alal tehtud geoloogilise uuringu käigus.
Karjääris kavandatakse maavara kaevandamist nii veepealt kui ka -alt ning ala korrastatakse
tulevikus enamjaolt tehisveekoguks. Kaevandamise käigus põhjavett (pinnasevett) ei alandata
ega juhita karjäärialalt välja.
Pinnaseveeks nimetatakse maapinnalt arvates esimese põhjaveekihi või -horisondi vett, mille
põhjaks on vettpidav kiht. Vaadeldavas asukohas on liivalasundi lamamiks valdavalt hall kuni
beež ülipeeneteraline savikas kuni väga savikas liiv. Pinnaseveed ei ole ülevalt poolt kaetud
vettpidava kihiga ning vesi ei täida vett kandvat kihti täielikult. Seepärast on pinnasevesi vaba
pealispinnaga ning vesi on survevaba. Pinnaseveed on tundlikud meteoroloogilistele
muutustele, mistõttu kuivadel aastaaegadel või aastatel pinnasevee tase mõnevõrra alaneb,
vihmarikastel aastaaegadel või aastatel aga tõuseb. Pinnasevee vaba pealmist pinda
nimetatakse pinnasevee tasemeks ning harilikult on sel laineline iseloom ning pinnasevee tase
jäljendab enamasti maapinna reljeefi. Taotletava ala geoloogilise uuringu andmetel on
pinnaseveetase taotletaval alal ühtlane, kogu ala piires jääb kõrguste vahe 1,44 m piiresse, mis
8
Valgejõe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
jääb pinnaseveetaseme loodusliku kõikumise piiresse. Veetase on mõnevõrra kõrgem
taotletava ala keskosas, kus maapinna reljeef kõrgem.
Pinnasevete peamiseks toitumise viisiks on sademete pinnasesse infiltratsioon. Infiltreeruva vee
hulk sõltub sademete iseloomust ja aeratsioonivöö läbilaskvusest. Lühiajalised nõrgad vihmad
suurendavad vähe põhjavete varusid, kuna suurem osa selliste sademete vett ei imbu pinnasesse
kuigi sügavale ja pärast vihma maapinna kuivamisel aurustub. Tugevad lühiajalised vihmad ei
etenda samuti pinnasevete toitumisel olulist osa, kuna niisuguste sademete veed voolavad
enamikus lähematesse orgudesse või veejuhtmetesse. Kõige suurema tähtsusega on nõrgemad
pikemaajalised vihmad. Need annavad enamasti maksimaalse hulga vett pinnasevete varude
täiendamisel, seoses millega tõuseb ka pinnasevee tase. Talvised sademed saavad pinnasevete
toiteallikaks olla alles kevadel pärast sulamist. Sulamisvete infiltratsioon oleneb pinnase
sulamise kestusest, maapinna reljeefist, taimestikust, pinnase veeläbilaskvusest jms teguritest.
Näiteks on tasase reljeefi korral infiltratsiooni tingimused märksa paremad kui järskudel
nõlvadel. Taimestikuga kaetud aladel on infiltratsioon samuti intensiivsem, sest taimestik
aeglustab lume sulamist ja vähendab pindmisi äravoolusid. Samuti on infiltratsioon
intensiivsem avatud karjäärialal. Kuna taotletavalt alalt pinnasevett ära ei juhita ja veetase on
kogu alal suhteliselt tasane ei mõjutata piirkondlikku põhjavee toitumist ja sellest tulenevalt ka
veetaset. Piirkonnas säilib tänane veetase ka kaevandamise ajal ja pärast seda, veetaset jäävad
endiselt mõjutama erinevate aastaaegade sademete hulk.
Peamine saasteaine, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus tekib, on kaevandatavast
keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed (liiva-, tolmu- ja saviosakesed). Sette aga ka
teiste saasteainete kaasakanne eesvooludesse puudub, kuna vett kaevandamise eesmärgil
eesvoolu ei juhita. Samuti ei toimu peenosakeste infiltreerumist põhjavette, sest kasuliku kihi
lamamiks on väikese veejuhtivusega setted, mis ühtlasi toimivad ka filtrina ning kaitsevad
alumisi põhjaveekihte võimaliku avarii ja reostuse korral. Seetõttu puudub kaevandamisel mõju
0,75 km kaugusel idasse jääva Valgejõe veekvaliteedile. Eeltoodust tulenevalt puudub mõju ka
Valgejõe hoiualale.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras rasketehnikat, mis
on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine tagab ka
normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. Karjäärimasinate remontimine toimub selleks
ettenähtud kohtades. Kuid ikkagi on oht, et mäetööde masinate tehnilisel avariil satub nafta- ja
õliprodukte pinnasele või karjäärivette, siis on kaevandaja kohustatud viivitamatult
keskkonnareostuse likvideerima ning tagama ettenähtud kaitsevahendite olemusolu ja
korrashoiu. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide ohtu.
8. Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Taotletava Valgejõe liivakarjääri katendi kogumaht on 60 tuh m3, millest 21 tuh m3 moodustab
kasvukiht (muld). Kasvukihi omaduste säilitamiseks ei ladustata materjali kõrgemates kui 3 m
puistangutes. Põhiline osa katendist turustatakse, ülejääk kasutatakse karjääri ala korrastamisel.
Korrastamiseks jääv katend ladustatakse vallidesse, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning seda on
võimalik teha paralleelselt kaevandamisega. Korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel
võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki.
9
Valgejõe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
9. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine, korrastamistööde eeldatav maksumus
Pärast varu ammendamist kaevandamisega rikutud maa korrastatakse. Kaevandamisega rikutud
maa korrastamine toimub selleks koostatud projekti alusel, mille koostamiseks väljastab
Keskkonnaamet korrastamistingimused. Korrastamisprojektis määratakse tehtavate tööde
tehnoloogia ja järjestus.
Kaevandatud ala on plaanis korrastada tehisveekoguks ja metsamaaks. Metsamaaks
korrastatakse mäeeraldise kaguosa, kus puudub kasulik kiht allpool põhjaveetaset. Ülejäänud
ala korrastatakse veekoguks ning vajadusel süvendatakse vastava projekti alusel lamamisetteid.
Kuna korrastamistööd tehakse paralleelselt kaevandamisega, siis jääb korrastamisaegseks tööks
ainult heakorra ja haljastustööd, mille kogumaksumus on ~10 tuhat eurot.
10. Maavara kaevandamise loa kättetoimetamine
Maavara kaevandamise luba soovib EMG Karjäärid OÜ saada elektrooniliselt. Palume
kaevandamise luba saata EMG Karjäärid OÜ e-posti aadressil
[email protected].
Seletuskirja ja taotluse koostas:
/allkirjastatud digitaalselt/
Liina Ordlik
EMG Karjäärid OÜ
10.12.2021
10
Kaitseministeerium
[email protected]
07.02.2022 nr DM-117789-9
Arvamuse küsimine Valgejõe liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta
EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu
vald, 74604 Harju maakond) esitas 12.11.2021 Keskkonnaametile Valgejõe liivakarjääri
mäeeraldise keskkonnaloa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
12.11.2021 dokumendina nr DM-117789-1 ning nõuetekohane taotlus registreeritud 10.12.2021
dokumendina nr DM-117789-4).
Taotletav Valgejõe liivakarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Valgejõe
külas riigimaal katastriüksusel Koitjärve metskond 5 (katastritunnus 35301:001:1753).
Riigivaravalitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise
Keskus. Valgejõe liivakarjääri mäeeraldise pindala on 20,70 ha ja mäeeraldise teenindusmaa
pindala on 24,87 ha. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad suures osas
riigikaitselise ehitise Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndiga.
Maapõueseaduse § 49 lõige 4 sätestab, et kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub
riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab kaevandamisloa andja
kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks Kaitseministeeriumile, kes esitab oma arvamuse
kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
Lähtuvalt ülaltoodust palub Keskkonnaamet Kaitseministeeriumil esitada hiljemalt 30 päeva
jooksul käesoleva kirja saamisest arvamus Valgejõe liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta.
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: Taotlus T_KL-1010702.bdoc
Marju Kuldmaa 513 8740
[email protected]
2(2)