Detailplaneering

Hundipea sadama-ala detailplaneeringu algatamise ettepaneku lisad Lisa 1: SELETUSKIRI ...............................................................................................................2 1. Piirkonna ajalugu .............................................................................................................2 2. Olemasolev olukord .........................................................................................................3 2.1. Planeeritava ala kinnistud .........................................................................................4 2.2. Olemasolev hoonestus ..............................................................................................5 3. Kvartali linnaehituslik analüüs ...........................................................................................6 4. Planeeringuga kavandatav (vt Detailplaneeringu eskiis)......................................................7 5. Vastavus Paljassaare sadama-ala struktuurplaanile ............................................................9 6. Vastavus kehtivatele ja koostamisel olevatele üldplaneeringutele ........................................9 6.1. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering ........................................................................9 6.2. Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering .......................................... 10 Lisa 2: DETAILPLANEERINGU ESKIIS ..................................................................................... 12 Lisa 3: HUNDIPEA PLANEERIMISALUSED ................................................................................ 12 Lisa 4: RUUMILINE ILLUSTRATSIOON .................................................................................... 12 1/11 Lisa 1: SELETUSKIRI 1. Piirkonna ajalugu Hundipea ümbrusesse tekkinud paikkonna vanimat asustust mainitakse juba 1374. aastal Zudenpeyke ehk Susipea nime all. Karjamaad tuntakse kui Sitsimäge. Paljassaare sadama ja Miinisadama vahel asuv Hundipea poolsaar on vana asustusala, mida on ka mainitud Sudenpäh nime all. Seda merendusega seotud asustusala läbis tee, mis kulges piki mereranda Kalamajast Koplisse, Maleva tänava algusesse. See oli kuni 1760. aastateni ainuke tee Koplisse. Hoonestus on varasematel aegadel olnud ka Sitsimäe värava ees. (Artur Ümar ettekanne „Hundipea, Ees- Paljassaare ja hilisema Uussadama ajalooline lühiülevaade koos kaartide analüüsiga“) Hundipea 7-12 meetri kõrgust mäge lõikasid läbi mitmed raudteeharud. Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal paiknes Hundipea tänava piirkonnas väike asula, mille elanikud olid valdavalt seotud Mereasjanduse Peavalitsusega. 20. sajandi algusest on andmeid, et seal hoiti tuulte eest kuni 30. meetri pikkuseid praame ja paate. Hiljem koondati Hundipea piirkonda ka Mereasjanduse Peavalitsusele allunud ametiasutusi, sh tuletornide osakonna töökoda. 1930. aastatel rajati Hundipea piirkonda mitmeid suuri õli- ja bensiinihoidlaid. (Allikas: tallinn.ee) Hundipea poolsaare loodeotsa kavandati algselt Peeter Suure Sadamana tuntud mereväebaasi hooldelaevastiku sadam. Kui tööd läksid 1912. aastal lahti, kasvas nõudlus süvendite järele. Neid toodi juurde Peterburist Liibavini, kokku oli sadamas töötamas umbes 20 süvendit. Nendest moodustatud karavanid andsid sadamale ka rahva seas tuntud nime Karavanisadam. Karavanisadamas sai mereväebaasi aegu valmis üks silinderja betoonkatusega mehaanikakoda ja sellega kokku ehitatud sepikoda (tänapäeval Lume tänav 7 alal). Need on praegu osaliselt kasutusel ladudena. (Allikas: wikipedia.org) Hiljem nimetati sadamat Hüdrograafia- ja ka Kabotaaži sadamaks, samuti oli sadam kasutusel talvitussadamana. Enne Eesti iseseisvuse taastamist allus Hundipea sadam Nõukogude Liidu sõjaväestatud hüdrograafiateenistusele ja sadamat nimetati Hüdrograafiasadamaks. (Allikas: wikipedia.org) 2/11  2. Olemasolev olukord Planeeritav ala asub Põhja-Tallinna linnaosas, Karjamaa asumis ning jääb Paljassaare raudtee ja Paljassaare sadama akvatooriumi vahelisele alale. Planeeritav ala on suures osas piirdeaiaga ümbritsetud, suletud sadama territoorium, kus paiknevad erinevad sadamaga seotud laod, laevaremondiettevõtted, kütuseterminalid ja muud ettevõtteid. Olemasolevad lao- ja tootmishooned on enamjaolt väheväärtuslikud ning suhteliselt kehvas seisus. Erandiks on mõned uued või rekonstrueeritud tootmis- ja büroohooned (Nõlva tn 11a, Paljassaare tee 4) ja angaarid (Nõlva tn 9//11c). Skeem 1: Foto Paljassaare sadama-alast (allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/?q=paljassaare). Planeeringuala ligikaudne paiknemine on pildil märgitud punase joonega. Juurdepääs planeeringualale toimub Nõlva tänava kaudu Tööstuse tänavalt ja ka Paljassaare teelt. Olulisemateks lähipiirkonna juurdepääsuteedeks planeeringualale on Kopli tänav, Sõle tänav ning Tööstuse tänav. Paljassaare sadama, mille akvatoorium on osa Tallinna lahest, kaudu on tagatud juurdepääs merelt. Lisaks on Põhja-Tallinna üldplaneeringuga kavandatav planeeringuala läbiva tänava ühendus Tööstuse tänavaga. Lähimad bussipeatused paiknevad Tööstuse tänaval ja Paljassaare teel. Paljassaare teel ja Tööstuse tänaval sõidavad regulaarselt bussid. Paljassaare tee bussipeatus „Lahesuu“ asub planeeringualast läänes ning Tööstuse tänava bussipeatus paikneb Nõlva tänava ristmikul. Lisaks sellele on võimalik ühistranspordina kasutada planeeritavast alast ca 200 m kaugusel paiknevaid Kopli tänava trammiliine (trammid nr 1 ja 2). 3/11 Alal olevad tänavad ja ka suletud territooriumil olevad sõiduteed on valdavalt asfalteeritud. Kaupade ja toorainete transportimiseks paiknevad alal raudteed ning ladustamiseks on raudteede kohal ka mõned sadamakraanad. Planeeringualal on haljastuse osakaal suhteliselt väike – haljasalasid leidub tänavate äärsetel aladel (Nõlva ja Lume tn ääres) ning mõnede hoonete ümbruses (nt Nõlva tn 9//11c kinnistul ja Lume tn 7 kinnistul). Valdava osa planeeringualast moodustavad asfaltkattega teed, ladustamisplatsid ja hooned. 2.1. Planeeritava ala kinnistud Planeeritav ala hõlmab järgmisi kinnistuid: Kinnistu Katastriüksuse Sihtotstarve Kinnistu Kinnistu omanik aadress nr suurus (m2) Paljassaare tee 8 78408:807:0057 100% tootmismaa 13048 Seaside Development OÜ Paljassaare tee 4 78408:807:0027 100% tootmismaa 3161 Seaside Development OÜ Paljassaare tee 4a 78401:101:4421 100% tootmismaa 508 Seaside Development OÜ Paljassaare tee 2 78408:807:0025 100&% tootmismaa Paikneb Kala House OÜ planeeringualas osaliselt, plan. tee alla jäävas osas Paljassaare tee 78401:101:1922 100% 4091 Seaside Development OÜ raudteeharu R1 transpordimaa Nõlva tn 7 78408:807:0047 100% tootmismaa 13200 aktsiaselts TALLINNA SADAM Nõlva tn 7a 78408:807:0040 100% tootmismaa 3375 OÜ Berenike Nõlva tn 7b 78401:101:4884 100% tootmismaa 181 OÜ Berenike Nõlva tn 7c 78401:101:4904 100% tootmismaa 203 aktsiaselts TALLINNA SADAM Nõlva tn 8 78408:807:0031 100% tootmismaa 38414 JL CAPITAL OÜ Nõlva tn 9 // 11c 78408:807:0010 100% tootmismaa 48209 Seaside Development OÜ Nõlva tn 10 78408:807:0062 100% ärimaa 2512 JL CAPITAL OÜ Nõlva tn 12 78408:807:0063 100% tootmismaa 1684 JL CAPITAL OÜ Nõlva tn 13b 78401:101:6061 100% üldkasutatav 1350 Tallinna Linn maa Nõlva tn 15a 78408:807:0080 50% ärimaa, Paikneb plan. Petromaks Holding OÜ 50% tootmismaa alas osaliselt, plan. tee alla jäävas osas Nõlva tänav T4 78401:101:2372 100% 1916 Tallinna Linn transpordimaa Nõlva tänav T3 78401:101:0771 100% 3531 Tallinna Linn transpordimaa Nõlva tn 6 // 78408:807:0008 100% 16759 JL CAPITAL OÜ Paljassaare transpordimaa raudtee R7 Nõlva tn 11a 78408:807:0940 100% tootmismaa 4818 Ren-Rumb OÜ Nõlva tn 11b 78401:101:3317 100% tootmismaa 261 OÜ Hundipea Nõlva tn 5 78408:807:0051 100% tootmismaa 16234 Novesta/Infast Oil OÜ Nõlva tn 5a 78408:807:0530 100% tootmismaa 95 osaühing Jaotusvõrk Lume tn 1 78408:807:0028 100% tootmismaa 2007 JL CAPITAL OÜ Lume tn 3 78408:807:1060 100% elamumaa 873 Garaažiühistu Lume Lume tn 7 78408:807:0490 100% tootmismaa 7658 Osaühing Frolander Lume tn 7a 78408:807:0430 100% tootmismaa 60 Osaühing Jaotusvõrk Lume tn 7b 78408:807:0012 100% elamumaa 599 LUME 17A GARAAŽIÜHISTU Lume tn 5 78408:807:0004 100% elamumaa 434 Garaažiühistu Pajuste 4/11  2.2. Olemasolev hoonestus Planeeritaval alal paikneb järgmine hoonestus: Kinnistu Ehitisregistri Ehitise nimetus Korruselisus Ehitisealune aadress kood pind (m2) Paljassaare 120800061 Ajutine laohoone 1 898,4 tee 4 Nõlva tn 7 120229405 Puidutöökoda 2 723 120229406 Laohoone 1 583 120229408 Adminhoone 2 285 ülesmõõdistusprojekt 120229407 töökoja 1 463 ülesmõõdistusprojekt Nõlva tn 7a 101040392 Ladu 1 216 Nõlva tn 8 101028709 Töökoda-ladu 1 130 101028743 Angaar 1 2281 121270578 Vahugeneraatorihoone 1 43,4 121270580 Garaaž 1 39,8 121270582 Väike tumedate 1 26,6 naftasaaduste pumpla 101028754 Abihoone varjualustega 1 134 (enne taarapuhastus- hoone(13-5)) 101028755 Suur tumedate 1 168 naftasaaduste pumpla 101028756 Veepuhastusjaama pumpla 1 87,1 101028757 Heledate naftasaaduste 1 102 pumpla 101028758 Tööhoone 1 58 101028759 Katlamaja (endine 1 399 pumbamaja nr 3(13-17)) 121270571 Kontor 1 54,8 120229607 Punkerdussegude 1 93 mahutipargi pumpla 120229653 Mootorveduri hooldekanali 1 123 hoone Nõlva tn 13 Nõlva tn 9 // 101020871 elektrikärudegaraaþ 1 392 11c (pos.8) (lammutatud) 101020867 metalliladu (pos.7) 1 479 (lammutatud) 101020864 läbilaskepunkt (pos.3) 1 509 101020865 eksperimentaalosak.(pos.6) 1 605 101020870 saeveski (pos.5) 1 116 101030160 alajaama nr 6 hoone 1 107 120818493 laohoone 1 1 500 101020863 lao-ja sööklahoone 4 900 101020860 keskladu 3 6 016 Nõlva tn 10 101028744 operaatorite hoone (13-4) 1 33 (lammutatud) Nõlva tn 12 101028762 hoone (11-1(3)) 1 118 (lammutatud) 101028760 hoone(11-1(1)) 1 74 (lammutatud) 101028761 hoone (11-1(2)) 1 68 (lammutatud) Nõlva tn 6 // 121270576 Moodulkontor 2 135,5 Paljassaare 120229573 Pääsla 1 27 5/11 raudtee R7 Nõlva tn 11a 101021802 laohoone kontoriruumidega 3 909,6 120637141 kütuse pumbamaja 1 51,2 120637137 laohoone 1 266,1 Nõlva tn 5 101028419 filmilaenutuse hoone(ladu 1 494 nr 7 Lume tn 7 101025272 kontori-olmeruumid 2 178 101025275 balloonide jaoskond 2 357 101025274 atsetüleenijaam 1 242 101025273 hapnikujaam 2 810 Lume tn 5 101040606 garaaž (9 boksi) 1 201 3. Kvartali linnaehituslik analüüs Planeeritav ala asub Põhja-Tallinna linnaosas, Karjamaa asumis ning jääb Paljassaare raudtee ja Paljassaare sadama akvatooriumi vahelisele alale. Planeeritava maa-ala suurus on ~19,05 ha. Vaadeldav ala paikneb Põhja-Tallinna linnaosa keskosas, Hundipea sadama ja Lahesuu sadama vahelisel alal. Ala piirneb lõunas Paljassaare raudteega ja Hundipea mäega. Mäe peal kulgeb Tööstuse tänav, mille kaudu on olemas otse ühendus kesklinnaga (Balti jaam ca 2 km, Viru väljak ca 3 km). Planeeritaval alal on olemasolevad ühendused Tööstuse tänavaga ala lääneküljelt, Paljassaare tee kaudu ning ala keskosas, Nõlva tänava kaudu. Paremaks ühenduseks rajatakse perspektiivis uus ühendustee Tööstuse tänavaga lisaks ka ala idaosast. Kavandatava pendelrongi projekt loob lisaks täiendavaid võimalusi kiireks ühenduseks ülejäänud linnaga. Samuti kulgeb planeeringuala läheduses (Tööstuse ja Kopli tänavate ristmikul) trammitee, mille ühendamisel planeeritava alaga muutuks liikumine veelgi mugavamaks (võimalused täpsustuvad edasise planeerimise protsessi jooksul). Kuna ala on suur ja paikneb olemasolevatest läbivatest teedest mõnevõrra eraldatuna, on olemasolev ühendus ühistranspordiga tagasihoidlik – ühistranspordi peatused paiknevad planeeringualast lõunas - Tööstuse ja Nõlva tänava ristmikul „Karjamaa“ ning planeeringualast läänes – Paljassaare tee ääres „Lahesuu“. Kopli tänava ääres on ka trammipeatus „Sitsi“. Planeeringuala läheduses olevad sadamad on raudteeharude kaudu ühendatud Kopli kaubajaamaga. Alast lõunas, Hundipea mäel algavad olemasolevad elamurajoonid – Nõlva tänavast läänes asuvad nõlva peal ühepereelamuid ning Nõlva tänavast idas väiksemad 2- kuni 3-korruselised korterelamud. Tööstuse tänavast lõunas paiknevad suuremad elamurajoonid 5-korruseliste kortermajadega, kauplused (Rimi, Arsenali keskus), koolid (Karjamaa põhikool, Loova Tuleviku kool). Lähimad lasteaiad paiknevad Sitsi-Sõle-Kopli tänavate vahelises kvartalis (lasteaed „Naeratus“ ja lastesõim „Päkapikk“). Suurem osa Põhja-Tallinna koole ja lasteaiad paiknevad Sõle tänava piirkonnas ja teiselpool Sõle tänavat ning jäävad planeeringualast juba kaugemale. Planeeringualast põhjas paikneb Paljassaare sadama akvatoorium, millega piirnevad praegused sadama maa-alad on lähiajal samuti muutumas elamupiirkonnaks koos inimestele avatud mereäärega. Põhja-Tallinna olulised, hea juurdepääsu ja välja kujunenud struktuuriga rekreatsioonialad on Kopli laht koos Stroomi ranna ja Merimetsaga. Väga suure arengupotentsiaaliga on 6/11 planeeringuala läheduses ka Katariina kai, Pikakari rand ja Paljassaare linnuala. Lähima piirkonna välja arenenud rohestruktuur on pigem suhteliselt tagasihoidlik – ca 1 km kaugusel paikneb Kalamaja kalmistupark, teiselpool Tööstuse tänavat paikneb korterelamute vahel väike Karjamaa park ning läänes (ca 1 km) Kopli kalmistupark. Ülelinnalise tähtsusega rohekoridori hulka on arvestatud planeeringualaga külgnev raudteeäärne ala. Planeeritav ala paikneb olemasoleval sadama maa-alal, seni tööstuslikus kasutuses olnud piirkonnas. Selline kasutus on hoidnud Paljassaare lahe ümbruse alad inimeste jaoks suletuna. Maade kasutus mereäärsetel aladel on praegu oluliselt ja jõudsalt muutumas. 5 aastat tagasi valmis läheduses Noblessneri sadama uusarendus, mis muutis sealse mereäärse inimestele ligipääsetavaks ja kasutatavaks. Areng ja edasine avanemine Noblessneri alal jätkub. Sama protsess on käimas teiselpool Hundipea lahte, samuti algavad loodetavasti lähiajal uued linnalised arengud endise Miinisadama alal. 4. Planeeringuga kavandatav (vt Detailplaneeringu eskiis) Planeeringuga on ette nähtud jagada olemasolevad kinnistud 44-ks krundiks, millest 22 on korruselamu- ja ärimaa sihtotstarbega (40-60% EK ja 40-60% Ä), 5 on üldkasutatava maa sihtotstarbega (neist 4 pargi ja haljasala maa (100% Üm) ja 1 haridusasutuse maa (100% Üh)) ning 17 on transpordimaa sihtotstarbega (100% L). Elamu ja ärifunktsiooni osakaalud võimaldavad põimida tihedalt töö- ja elukohti ja loob kaubandus- ja teenindusasutuste hea kättesaadavuse elamualade läheduses. Äripinnad kavandatakse eelkõige esimestele korrustele, mis soodustab aktiivset tänavaruumi ja jätab ülemised, tänavamürast kaugemale jäävad korrused eluruumide tarbeks. Suur äripindade osakaal võimaldab alale kavandada nii büroohooneid, teenindusasutusi, kultuuri- ja spordiasutusi ja ka majutusettevõtteid. Iga 2000 elaniku kohta kavandatakse üks kuuerühmaline 120 kohaga lasteaed. Lasteaedade paiknemine täpsustatakse planeeringu edasise protsessi käigus. Planeeritav lahendus põhineb headel ühendustel nii ala siseselt kui ülejäänud linnaga. Ala on seotud rohealadega, mille kaudu tekitatakse mugavad kergliikluse ühendused ja meeldivad jalgsi kulgemise ja ajaveetmise võimalused. Raudteeäärsele alale on kavandatud vähemalt 50 m laiune rohekoridor, mis on ühendatud planeeringuala läbivate suurte haljasaladega, võimaldades mitmest kohast pääsu mere äärde. Akvatooriumi äärde on ette nähtud vähemalt 20 m laiune rannapromenaad, erinevate ala kasutamist mitmekesistavate objektidega (slipp, väliujula, mere kohale ulatuvad hooned). Kavandatud keskkond loob hea avaliku ruumi, mis on seotud ülejäänud linnaga erinevate, sujuvat liikumist võimaldavate kergliiklusteedega. Planeeritud maakasutus, loodavad jalakäijate ja ratturite liikumisvõimalused ning meeldiv, õues olemist soosiv linnaruum loob elava ja meeldiva, keskusele sobiva tänavaruumi. Planeeritava ala maaga ühendatud haljastuse osakaaluks on kavandatud 23%. Lisaks sellele on ette nähtud ulatuslikult katusehaljastuse rajamist, millega koos oleks planeeritav haljastuse osakaal koguni kuni 63%. Kavandatav ulatuslik katusehaljastuse rajamine toetab rohevõrgustiku toimimist, soojussaarte efekti vähendamist ja ka sademevee sidumist, vähendades olulisel määral ärajuhtimist vajava sademevee hulka ning võimaldades sademevee äravoolus hajutamist ja viivitust. 7/11 Maapinnaga ühendatud haljastuse osakaalu piirab maa-aluste parkimiskorruste ulatus – planeeringuga on ette nähtud parkimine hoonete maa-alustel korrustel ning osaliselt ka hoonete 1.- kuni 2.-korruse mahus. Selliselt tagatakse jalakäijasõbralik linnaruum, kus tänavatel puuduvad ulatuslikud parkimisalad ning rohkem on ruumi jalakäijatele ja ratturitele. Seetõttu planeeritud elamu- ja ärimaa kinnistutele olulises mahus maapinnaga seotud haljastust ette nähtud pole, kuid selle tasakaalustamiseks on alale kavandatud suured rohealad ja hulk kergliiklusteid, mis loovad rohkelt õues viibimise ja vaba aja veetmise võimalusi ning hea keskkonna. Kavandatud haljasalad ja eraldi transpordimaadena ette nähtud kergliikluse alad on avaliku ruumi osa. Poolavaliku ruumina on planeeritud kinnistuid läbivad kergliiklusteed, mis ühtlasi võimaldavad elanikel leida oma liikumisteks mugavaid otseteid. Privaatsema ruumina rajatakse elanikele vaba aja veetmise kohad ja mänguväljakud kinnistu sisestele katuseterrassidele. Planeeritud elamu- ja ärimaa kruntidele on ette nähtud ehitusõigus enamasti 2- kuni 6- korruseliste hoonete ehitamiseks ning aktsendiks on lubatud kohati ka 10-, 12- ja 14-korrusleisi hoonemahte. Ala lääneosas on 4- ja 5-korruselised hooned kavandatud ulatuma, postidel toetuvana, mere kohale. (vt lisatud „Detailplaneeringu eskiis“). Planeeritud tänavavõrguga on kavandatud ala mugav, turvaline ja hästi toimiv ühendus ümbritseva linnaruumiga. Kavandatav ala läbiv tänav on ette nähtud läänest ühendada Paljassaare teega ning idas Tööstuse tänavaga. Ülejäänud alale kavandatud tänavad on sekundaarsed ja võimaldavad juurdepääse planeeritud kinnistutele hoonesisestesse parklatesse. Planeeritud eluruumidele vajalikud mänguväljakud rajatakse kinnistutele madalamate hooneosade peale, katusehaljastusega kombineeritud aladele. Lisaks on võimalik suuremale pargialale rajada ühine suurem mänguväljak ja muid ajaveetmise võimalusi. Parkimine on arvestatud vastavalt „Tallinna parkimiskohtade arvu normidele“ mille kohaselt paikneb planeeritav ala „Vahevööndis“, kus tuleb korterelamutele kavandada korteri kohta vähemalt 1,3 parkimiskohta ning ärihoonetel 1 parkimiskoht 60 m2 brutopinna kohta. Haridusasutuste norm on 1 parkimiskoht 200 m2 brutopinna kohta. Normatiivi kohaselt on arvutuslik parkimiskohtade vajadus alal 5491 kohta ning planeeringuga on kavandatud parkimiskohtade arv on max 6261. Iga planeeritud krundi parkimine lahendatakse kas omal krundil või lähialal ehitatud või samal ajal ehitatavas mõne teise krundi parkimismajas või enne selle valmimist maapealses ajutises parklas. Eesmärgiks on planeerimise protsessi käigus oluliselt vähendada planeeritavate parkimiskohtade arvu. Seda võimaldab spetsiaalse jalgsi ja jalgrattaga liikumist soodustava tänavadisaini läbitöötamine ning mitmekesise ja hästi toimiva ühistranspordi kavandamine, millega motiveeritakse inimesi liikuma jalgsi ja jalgrattaga. Samuti toetab seda kavandatav mitmekesine ja läbi põimunud erinevate alade kasutus, millega tagatakse elu- ja töökohtade ning kõigi eluks vajalike teenuste lähedus. Vastavalt Euroopaliku autostumise määrale arvestatakse max 300 sõidukit / 1000 inimese kohta. Selleks on juba eskiisi staadiumis vähendatud autoga liigeldavate tänavate mahtu ja suurendatud teiste liikumisviisidega kasutatavaid alasid. Sõiduautode puhul seatakse eelisseisu jagatavad sõidukid, mille tarvis kavandatakse eraldi parkimismajad ühistranspordi sõlmpunktide lähedusse (lahendatakse täpsemalt edasise planeerimise käigus). 8/11  5. Vastavus Paljassaare sadama-ala struktuurplaanile Paljassaare sadama-ala struktuurplaan koostati 2007. aastal OÜ Ars Projekti ja S333 poolt koostatud planeeringu kontseptsiooni alusel, vastavalt Tallinna linna ja Hundipea maaomanike 01.02.2007 a sõlmitud lepingule ning on heaks kiidetud Tallinna Linnavalitsuse 30.05.2007 a istungil. Struktuurplaan näeb ette multifunktsionaalse, merega hästi liidetud ja kunagist tööstuspärandit austava tõmbekeskuse loomise endisele sadamaalale. Keskmiseks tiheduseks on 15 a tagasi koostatud struktuurplaanis kavandatud 2,0, mis on tänaste teadmiste ja ÜRO raporti „The Weight of Cities - Resource Requirements of Future Urbanization“ soovituste kohaselt pigem liiga madal. Planeeringus oleme lähtunud Struktuurplaanis kokku lepitud tihedustest: Struktuurplaani ala tähis FAR Struktuurplaanis Plan. FAR J 2,4 2 K 1,8 1,6 L 2,2 2,2 M 2,1 1,9 Keskmine FAR: 2,13 1,93 Struktuurplaanis ette nähtud hoonete paiknemist ja kõrgusi on täpsustatud koostöös Arhitektuuribüroo Pluss OÜ-ga. Hoonestatavate alade ja avalike alade paigutamisel on tihedalt koostööd tehtud arhitekti ja avalike alade spetsialisti Toomas Paaveriga. Võrreldes struktuurplaaniga on tugevdatud Hundipea ala läbivaid ja sellega liituvaid rohekoridore. Omakorda jagunevad need looduslikeks nö iseolevateks aladeks ja kujundatud, organiseeritud parkideks ja rekreatsioonialadeks. Tänavaruumi laiuste planeerimisel on arvesse võetud Struktuurplaanis antud tänavakoridoride laiusi, kuid täpsemad tänavaruumide lahendused antakse planeeringu protsessi käigus. Eesmärgiks on motiveeritakse teadliku tänavadisainiga inimesi autosõite vahetama jalutuskäikude ja rattasõitude vastu. 6. Vastavus kehtivatele ja koostamisel olevatele üldplaneeringutele 6.1. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering Koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu (algatatud Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 a otsusega nr 8) järgi paikneb planeeritav maa-ala arengualal, mille struktuur täpsustub planeeringuprotsesside käigus. Maakasutuse juhtotstarveteks on valdavalt segahoonestusala ning osaliselt ka roheala. Lahesuu sadama ümbruse ala on märgitud keskuse alaks. (vt Skeem 2). 9/11  Ske em 2: Väljavõte Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringust Segahoonestusala juhtotstarbega alale võib kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, majutusettevõtteid, elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, keskkonda mittehäirivat väiketootmist jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Piirkondade arendamise eesmärgiks on väljakujunenud ettevõtluspiirkondade säilitamine. Koos elamufunktsiooni kavandamisega kaubandus- või teenindusasutuste hea kättesaadavuse tagamine elamualade läheduses, samuti töökohtade loomine kesklinnast mõnevõrra kaugemal, kuid hea ühistranspordi juurdepääsetavusega. Kujundada tuleb mitmekesise maakasutusega urbanistlik linnakeskkond. Kavandada esimestele korrustele äripindu, soodustada aktiivset tänavaruumi ja jalgsi käidava linnaruumi tekkimist. Üldplaneeringu kaardi „Korruselisus“ kohaselt on planeeritava maa-ala piires ette nähtud korruselisuseks 4- kuni 6-korruseline hoonestus. Planeeringuga on kavandatud enamus hoonestusest 2- kuni 6-korruselisena, millele on lisatud aktsendiks 10- kuni 14-korruselisi hoonemahte. Mereäärsetel arengualadel tuleb üldplaneeringu kohaselt tagada vähemalt 30%-line haljastuse osakaal, planeeringuga kavandatud maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal on 23% ning koos planeeritud katusehaljastusega on haljastuse osakaal kokku kuni 63%. Planeeringu lahendus on valdavalt kooskõlas koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga. 6.2. Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu (kehtestatud 09.12.2004 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 54) kohaselt paikneb planeeritav maa-ala kasutamistingimuste alal nr 19 „Paljassaare sadam ja tootmispark ehk Hundipea ja Katariina muuli piirkonna vaheline sadama-ala“. Ala peamised juhtfunktsioonid on kauba- ja tootmissadama maa / ettevõtlusehitise maa/ raudtee maa / liiklust teenindava ehitise maa. Ala hoonestusviis on varieeruv, vastavalt detailplaneeringule ning ehitiste maksimaalne kõrgus maapinnast ja maksimaalne lubatav täisehituse % samuti vastavalt detailplaneeringule. Minimaalne nõutav haljastuse osakaal on 5%. 10/11 Lähtudes sadama funktsioonist võib alale rajada piirdeid. Reeglid edasiseks detailplaneeringute koostamiseks: Detailplaneeringus läbi viia kvartali linnaehituslik analüüs. Oluline on detailplaneeringu faasis määrata sadamast mööduva kallasraja asukoht. Detailplaneeringu koostamisel tuleb võimaluse korral ette näha jalakäijate pääsude asukohad randa. Parkimine alal tuleb lahendada võimalikult suures ulatuses krundisiseselt. Soovitatav on võimalusel lahendada parkimine uute hoonete keldri- või soklikorrusel. Planeeringu lahendus on kooskõlas kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga. 11/11 Lisa 2: DETAILPLANEERINGU ESKIIS Lisa 3: HUNDIPEA PLANEERIMISALUSED Lisa 4: RUUMILINE ILLUSTRATSIOON 12/11 ,3m O HT 9 ,1 20 K 5k g ASU n piira DP029910 5k K 4k I e 6k L s IMA õrgu 5k Õ k V 6k Nõlva tn 15d a A sil l SIL L 7k Nõlva tn 15e SIL sill LA 25,0 V ak õrg ÕIM Nõlva tn "L" kvartali FAR us A e p LIK 15f iira AS struktuurplaanis = 2,2 ng UK 12 O m HT Lume Paljassaare tee 16 plan. FAR = 2,2 Lae 5 1 vas Nõlva tn 15 8 tiku 1-6k S T USE 3 7 29 S T ÖÖ Nõlva tn 15c ND U 6k 11,0 Ü H E 40 NE K TIIV Lume tn 7b ,0 28 SP E 12 27 PER A GA 43 Nõlva tn 15b A V TÄN 22 10 5 2-6k 2-6k 20 ,0 1-14k 9 Nõlva tn 15a Lume tn 9 Nõlva tn 9 // 11c 4 Sli 2-6k Paljassaare tee 14 pp Nõlva Nõlva tn 11a 11b Nõlva tn 8 2 Lume tn 7 26 19 6 2-12k 23 20 2-6k 36 ,0 50 ,0 Nõlva tänav T4 Nõlva tn 13b 2-6k 17 35 39 2-6k Lume tn 3 4 32,0 Nõlva tn 8 Lume tn 7a 34 20 44 "J" kvartali FAR 25 2-6k Nõlva tn 7 Nõlva tn 9 // 11c Nõlva tn 12 Lume tn 5 struktuurplaanis = 2,4 15 33 2-6k 37 Lume Nõlva Nõlva 32 38 tänav TINGMÄRGID plan. FAR = 2,0 3 tn 7c tänav 2-6k T4 eaa rpark 18 24 5k Nõlva Suu r lin Plan. ala piir tn 7b 31 2-6k 2-14k Katastriüksuse piir 13 41 Nõlva tn 10 21 Plan. krundi piir 2-6k 16 2-10k Lume Persp. krunt naaberalal Nõlva tn 7a 2-10k n Plan. krundi pos. nr 4a 2 12 Nõlva tänav T3 Lume tn 1 tee Ä Kaubandus, teenindus, toitlustus, majutus, bürood 20 re Nõlva tn 6 // Paljassaare raudtee R7 aa 4-14k ,0 lja ss EK Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu E Pa 30 PR L VN Paljassaare tee 4 Tee, tänav PE II Üm OM Paljassaare tee 8 Haljasala, park K T 1 Nõlva tn 9 // 11c RS PE 11 Üh Haridusasutus Nõlv EN 2K 4k Plan. teekoridor a 4k Paljassaare tee AA 14 Perspektiivne teekoridor DI Plan. jalakäijate liikumissuund 14K 9K 2-10k JÄ Plan. promenaad Nõlva tn 5 T Paljassaare tee 4 Perspektiivne promenaad 42 3 2 K 1 Paljassaare tee 6 raudteeharu R1 Paljassaare tee 8 Nõlva tn 7 Veekogu DP043050 4K Haljasala Paljassaare tee 6 DP Katusehaljastus maa-aluse hoonestusala peal Plan. rohekoridori jätkumine väljaspool plan. ala 4 3 2 1 Plan. maapealne hoonestusala Paljassaare tee 2 Väike lineaarpark "M" kvartali FAR Plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus (nt 4) DP041680 struktuurplaanis = 2,1 Plan. hoonealune läbipääs Paljassaare tee 2 DP Põhikaardi järgne mere piir plan. FAR = 1,9 Veekaitsevöönd (20m põhikaardi järgsest mere piirist) (koos pos 22 ja 23 brutopinnaga plan. FAR = 2,2) Ehituskeeluvöönd (50m põhikaardi järgsest mere piirist) Planeeritud ehituskeeluvööndi piir (maa peale toetuvad hoone osad 20m planeeritud mere piirist, konsoolsed osad mere piirini) 7K Naaberplaneeringuga plan. hoone, korruselisusega a Nõlva tn 5a Hundipe Võimalik sissepääs hoonealusesse parklasse "K" kvartali FAR (pos 5 ja pos 7 parkimismaja lahendatakse ühiselt) struktuurplaanis = 1,8 Struktuurplaani järgne kvaratli piir plan. FAR = 1,6 MÄRKUSED: Paljassaare te Planeeritud kruntide sisesed jalgteed täpsustuvad vastavalt konkreetsele arhitektuursele e lahendusele. Tööstuse OÜ Hendrikson & Ko tel 740 9800 Maakri 29 faks 740 9801 HUNDIPEA SADAMAALA Tallinn 10145 [email protected] DETAILPLANEERINGU ESKIIS 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 m M 1:1000