Arvamuse küsimine

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi osaühing ASB Greenworld Eesti Taotluse koostaja kontaktisik Jüri Tiidermann Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 2 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Nurme VI uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala 135.82 pindala, ha Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0809 Tori vald 0624 Pärnu linn Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Lavassaare turbamaardla Maardla osa nimetus Nurme Maardla registrikaardi number 197 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik Turvas, aiandusturvas 100 tuh t vähelagunenud Turvas, mullasegud, kütteturvas 250 tuh t hästilagunenud Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 5 Puuraukude arv 60 Uuringukaeveõõnte arv 0 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö - Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd turba üldanalüüs Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu - Lisad Seletuskiri Lisa 1: Nurme_VI_taotluse_seletuskiri.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Nurme_VI_uuringuruumi_teenindusala_plaan.asice Muud lisad Lisa 3: Nurme_VI_piir.dgn  OÜ Inseneribüroo STEIGER OÜ ASB Greenworld Eesti Nurme VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus Töö nr 21/3363 Tallinn 2021 Seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk ja selle teenindusala asukoha valiku põhjendus OÜ ASB Greenworld Eesti esitab geoloogilise uuringu loa taotluse vähe- ja hästilagunenud turba uuringuks Nurme VI uuringuruumis (teenindusala pindala 135,82 ha). Geoloogilise uuringu eesmärk on uuringuruumi geoloogilise ehituse, mäenduslike tingimuste ning turba kvaliteedi hindamine täpsusega, mis võimaldab keskkonnaregistri maardlate nimistus aktiivse reservvaruna arvel oleva varu arvele võtta aktiivse tarbevaruna. Lisaks aktiivse re- servvaruga alale hõlmab taotletav uuringuruum ka osa aktiivse tarbevaru plokkidest 98 aT, 99 aT, 100 aT ja 101 aT, mille turba kvaliteeti ja kaevandamise mäenduslikke tingimusi soovitakse täpsustada. OÜ ASB Greenworld Eesti kaevandab Lavassaare turbamaardla kaguosas turvast Nurme turbatootmisalalt ja Nurme III turbatootmisalalt maavara kaevandamise lubade KMIN-127 ja L.MK/333334 alusel. Samas piirkonnas paiknevad ka ettevõttele kuuluvad tootmishoo- ned kasvusubstraatide valmistamise ning turbatoodete pakkimise liinidega. Edasise tege- vuse pikaajaliseks planeerimiseks on firmale vajalik informatsioon uute tootmispindade kasutuselevõtu võimalustest tulevikus. Seetõttu taotletakse luba geoloogilise uuringu tege- miseks OÜ ASB Greenworld Eesti mäeeraldistega piirneval alal. Taotletav uuringuruum on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 87 vastu võetud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala üldiseloomustus ja geoloogiline ehitus 2.1 Uuringuruumi teenindusala üldiseloomustus Taotletav Nurme VI uuringuruumi idaosa paikneb Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme külas Halinga metskond 185 maaüksusel (katastritunnus 80901:001:0633, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ning lääneosa Lemmetsa külas, mis kehtiva administratiivse jao- tuse kohaselt jääb Pärnu linna piiresse, Audru metskond 84 ja Audru metskond 160 maaüksustel (katastritunnused 15904:001:0374 ja 15904:001:0394, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Uuringuruum piirneb kirdest TorfEst OÜ taotletava Nurme IV mäeeral- disega, idast OÜ ASB Greenworld Eesti Nurme turbatootmisala mäeeraldisega ja Nurme III turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaaga ja kagust Sindi - Audru elektriliini kaitse- vööndiga. Mujal kulgeb taotletava uuringuruumi teenindusala piir mööda Lavassaare turbamaardla piiri, lääneserval umbes 400 m lõigul ka piki Maima - Laane maaparan- dussüsteemi eesvooluks oleva Kurekraavi kaitsevööndi piiri. Pärnu linn asub uuringuruumist 4 km kagu pool. Nurme küla lähimad majapidamised on 0,7 km kagu ja Lemmetsa küla elamud 0,8 km lõuna pool. OÜ ASB Greenworld Eesti toot- mishooned paiknevad uuringuruumist 0,3 km kagu pool. Uuringuruumi teenindusala on valdavalt puisraba ja puis-lageraba, esineb älveid. Maa- pinna abs kõrgus on valdavalt 11,5 - 12,5 m vahemikus. Teid, elektripaigaldisi ja muid kommunikatsioone selle piires ei ole. Nurme - Papsaare kõrvalmaantee nr 19123 möödub 0,8 km kagu poolt, sellelt lähtuv kohalik tee tuleb ASB Greenworld Eesti tootmishoonete juurest uuringuruumi kaguserva lähedusse. Uuringuruumist 50 m kagu pool paikneb Nurme maaparandushoiuala (KPO väline tunnus 6114870010140001), 80 m lõunas Ullaste maaparandushoiuala (KPO väline tunnus 6114870010090001) ja 12 m lääne pool Maima- Laane maaparandushoiuala (KPO väline tunnus 80416795). Uuringuruumi läänepiiril olevale Kurekraavile kui maaparandussüsteemi eesvoolule on maaparandusseaduse nõue- test lähtuvalt kehtestatud kaitsevöönd laiusega 12 m veepiirist. Taotletava uuringuruumi lõunaosa paikneb riigikaitselise ehitise piiranguvööndis (Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse piiranguvöönd, KPO väline tunnus 70). Keskkonnaregistri andmeil on uuringuruumi teenindusalal registreeritud III kategooria kaitsealuste linnuliikide (rüüt ja suurkoovitaja) leiukohad. 2.2 Uuringuruumi varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedi- näitajad ja lasumistingimused ning kasutusvaldkonnad. Lavassaare turbamaardla kaguosas on tehtud arvukalt geoloogilisi uuringuid. Taotletava Nurme VI uuringuruumi teenindusalal tuleb nendest põhilistena ära märkida ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1976. a Lavassaare turbamaardla idaosa eeluuringut (EGF 5169) ja Eesti Geoloogiakeskuse 2009. a geoloogilist uuringut (EGF 8152). 1976. a uuringu sihtide keskmine vahekaugus oli 2 kilomeetrit, uuringupunktid paiknesid sihtidel 100 m vahega. Üks ida-lääne suunalistest uuringusihtidest läbis taotletava uurin- guruumi lõunaosa ning põhja-lõuna suunaline magistraalsiht selle keskosa. Lisaks üld- analüüsile võeti proove ka turba keemilise koostise ja lamami lõimise määramiseks ning uuriti lasundi kändudesisaldust. Uuringu tulemusena on taotletava Nurme VI uuringuruumi lõunaosa turbavaru võetud keskkonnaregistris (registrikaart nr 197) arvele aktiivse reserv- varuna plokkide 34 aR (hästilagunenud turvas) ja 35 aR (vähelagunenud turvas) koos- seisus. Taotletava uuringuruumi idaosa turbavaru on uuritud Eesti Geoloogiakeskuse 2009. a geoloogilise uuringu (EGF 8152) tulemusena aktiivse tarbevaruna plokkide 98 aT, 99 aT, 100 aT ja 101 aT koosseisus. Uuringu käigus sondeeriti turbalasundit võrguga 200 × 200 m ning võeti 17 punktist 321 proovi turba üldanalüüsiks ja 5 punktist 22 proovi raske- metallide sisalduse ja 21 proovi kütteväärtuse määramiseks. Taotletava Nurme VI uuringu- ruumi piires paiknes 7 selle uuringu sondeerimispunkti. Nurme VI uuringuruum jääb riikliku 1 : 50 000 geoloogilise kaardistamise baaskaardi Pärnu-Jaagupi lehe (5334) piiresse. Selle kaardilehe kohta ei ole lõpparuannet veel koos- tatud. Varasemate uuringute andmeil on turbalasundi eeldatav keskmine paksus Nurme VI uurin- guruumi teenindusala piires 2,5 m ning vähelagunenud turba kihi keskmine paksus 0,8 m. Tegemist on rabalasundiga, mille vähelagunenud turba osa moodustab fuskumiturvas, selle lamamis paikneva hästilagunenud kihi aga siirdesoo ja madalsoo puuturvas. Eesti Geo- loogiakeskuse 2009. a geoloogilise uuringu andmeil on Lavassaare turbamaardla selles piirkonnas keskmine lagunemisaste vähelagunenud turbal 12% ja hästilagunenud turbal 38%, keskmine looduslik niiskus vastavalt 94% ja 89% ning keskmine tuhasus 2% ja 10%. Turbalasundi kändudesisaldus on väike. Turba lamami moodustab saviliiv ja liivsavi. Kvaliteediomadustelt sobib Nurme VI uuringuruumi vähelagunenud turvas aianduses kasvusubstraadina kasutamiseks ning hästilagunenud turvas mullasegude valmistamiseks või kütteks. 3. Kavandatav tegevus 3.1. Geoloogilise uuringu metoodika ja maht Geoloogilise uuringu metoodika ja mahu planeerimisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ nõuetest. Nimetatud määruse kohaselt on turba tarbe- varu arvele võtmiseks vajalik uuringuvõrgu minimaalne tihedus 200 × 200 m. Varu täpse- maks kontuurimiseks rajatakse vajadusel uuringuruumi teenindusala servadele täiendavaid uuringupunkte. Kokku on projekteeritud kuni 5 m paksuse turbalasundi sondeerimine käsipuuriga kuni 60 uuringupunktis. Igas uuringupunktis mõõdetakse turbalasundi kogu- paksus ja vähelagunenud turba kihi paksus 0,05 m täpsusega ning iseloomustatakse visuaalselt määratavate tunnuste alusel turba lamamis olevate setete litoloogilist koostist. Uuringupunktide asukohad mõõdistatakse GPS-seadme abil. Turba kändudesisalduse määramiseks rajatakse 2 platsi, millel tehakse käsipuuriga 1 m intervalliga 100 torget kogu lasundi paksuses ning fikseeritakse kõik kännutabamused. Proove turba üldanalüüsiks võetakse kolmest uuringupunktist 0,25 m intervalliga. Turba kütteväärtuse ja raskemetallide sisalduse määranguid on Lavassaare turbamaardla lõuna- osast tehtud varasemate uuringute käigus, seetõttu neid käesoleva töö raames ei planeerita. Uuringuruumi teenindusalal teostatakse geodeetiline mõõdistamine, mille käigus mõõde- takse ka veetasemeid kraavides. Laboratoorsed tööd sisaldavad turbaproovide üldanalüüsi Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboratooriumis. Kameraaltööde käigus koostatakse geoloogilise uuringu aruanne, milles laboratoorsete määrangute ja välitööde andmestiku alusel arvutakse uuringuruumi vähe- ja hästilagune- nud turba varu plokkide lõikes ning iseloomustatakse selle kaevandamise mäenduslikke tingimusi. Aruanne esitatakse heakskiitmiseks keskkonnaregistri maardlate nimistu vastu- tavale töötlejale. 3.2. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/47 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringuga. Planeeringu kohaselt ei ole siin väärtus- likke maastikke ja rohevõrgustiku tuumalasid. Maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu (2013) kohaselt jääb taotletava uuringuruumi lääneserv tuuleenergia arendusala P12 piiresse. Taotletava Nurme VI uuringuruumi Lavassaare turbamaardla piires paiknev osa on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 87 vastu võetud kaevandamiseks sobivate tur- baalade nimekirja. 3.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Nurme VI uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus kasutatakse umbes 10 kg turvast, mis on keskkonnaregistris arvel aktiivse reservvaruna või aktiivse tarbevaruna, laboratoorsete analüüside tegemiseks. Teisi loodusvarasid ei kasutata ja uuring ei mõjuta ka keskkonna looduslikku mitmekesisust. Tegemist on alaga, kus ei ole kehtestatud piiranguid inimeste liikumisele. Välitöid teostav personal liigub jalgsi ning see ei avalda olulist või pikaajalist mõju loodusvaradele ja elustiku seisundile. Raiet ei ole uuringu käigus vaja teha. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on turba aktiivse reservvaru arvelevõtmine aktiivse tarbevaruna ning juba tarbevaruna uuritud varu kavaliteediomaduste ja lasumistingimuste täpsustamine. Tegemist on alaga, kus kehtiva maakonnaplaneeringu kohaselt ei ole olulisi takistusi turba kaevandamiseks. Maavara kaevandamine on tegevus, mille kohta positiiv- sete uuringutulemuste korral esitatakse Keskkonnaametile eraldi tegevusloa taotlus. See- tõttu ei ole kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude käsitlemine käesoleva taot- lusega seoses asjakohane. 3.4. Tegevuse energiakasutus Personali toimetamiseks tööde piirkonda kasutatakse suhtelisel väikese kütusekuluga (7 - 8 liitri 100 km kohta) autosid. Uuringuruumi piires liiguvad töötajad jalgsi ja kasutavad käsiinstrumente. Mõningane elektrienergia kulu on seotud proovide laboratoorse töötlemisega. 3.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Geoloogilise uuringuga ei kaasne heitmetena käsitletavate tahkete, vedelate või gaasiliste ainete sattumist keskkonda. Välitööde tegemisel järgitakse looduses viibimise häid tavasid ning välditakse olmejäätmete ja prahi jätmist uuringualale. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb juhul, kui uuringu käigus tekib kaevan- damisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavara uuringu (sh proovide võtmine ja puurimine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida jäätmete teket või vähendada nende kogust ja keskkonnaohtlikkust ning soodustada nende taaskasutamist, kui see on võimalik ja keskkonnale ohutu. Nurme VI uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Proovi- punktidest võetud materjal pakitakse proovikottidesse ning kasutatakse ära laboratoorsete katsetuste tegemiseks. Kavandatava tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni ning valgus-, soojus-, kiirgus- või lõhnareostust. 3.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Avariiolukordade kaasnemine kavandatava tegevusega on väga ebatõenäoline. Kui töid on vaja teha tuleohtlikul perioodil, instrueeritakse töötajaid täiendavalt tuleohutuse nõuete osas. Uuringu käigus sisepõlemismootoriga masinaid ning lahtist tuld ei kasutata, seetõttu põlengu oht praktiliselt puudub. 3.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Ei ole teaduslikke andmeid, mis viitaksid taotletava geoloogilise uuringu seosele võimalike suurõnnetuste või katastroofidega, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste või katastroofidega. 4. Mõjutatav keskkond 4.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tege- vused Halinga metskond 185, Audru metskond 84 ja Audru metskond 160 maaüksuste sihtots- tarve on 100% maatulundusmaa, planeeringutega ei ole sinna ette nähtud mingeid täien- davaid tegevusi. Uuringu tulemusena ei muudeta maaüksuse maakasutust või sihtotstarvet. Taotletav uuringuruum paikneb alal, mis on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määru- sega nr 87 kinnitatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. 4.2. Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Taotletavas uuringuruumis on maavaraks turvas, mille varu on keskkonnaregistris (registri- kaart nr 0197) arvele võetud Lavassaare turbamaardla aktiivse reservvaru plokkides 34 aR, 35 aR, 98 aT, 99 aT, 100 aT ja 101 aT. Mullateaduse seisukohast on tegemist soomuldade tüüpi kuuluva sügava rabamullaga. Turvas sisaldab looduslikus olekus vett üle 90% mas- sist. Seega on sood olulised mageda vee reservuaarid. Füüsikaliste omaduste (kollakas vär- vus, iseloomulik lõhn) tõttu ei ole soovesi kasutatav joogiveena. Euroopa Liidu loodusdirektiivi elupaigatüüpide nimistu alusel kuulub taotletava uuringu- ruumi teenindusala tüüpidesse 7110 (rabad) ja 7120 (rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad). Nimetatud elupaigatüüpide kaitse osas on Eesti oma lepingulised kohustused Euroopa Liidu ees täitnud, meil on kaitse alla võetud piisavalt Eesti eri piirkondadele ise- loomulikke rabasid. Spetsiifiliste keskkonnatingimuste (kõrge pinnasevee tase, happeline keskkond, toitainete vähesus) tõttu on rabad loodusliku mitmekesisuse seisukohast vaesed elupaigad. Samas on suur osa siinsetest taime- ja loomaliikidest nendele tingimustele spetsialiseerunud ja ei talu elukeskkonnas toimuvaid kiireid muutusi. Teatud tingimustel on rabad taastumisvõime- lised isegi turba kaevandamisest põhjustatud keskkonnamuutuste järgselt. Enamasti on selleks vaja siiski rakendada aktiivseid korrastamismeetmeid. Seoses geoloogilise uuringuga ei toimu muutusi ala loodusvarade ja loodusliku mitme- kesisuse kvaliteedi, kättesaadavuse ning taastumisvõime osas. 4.3. Keskkonna vastupanuvõime Raba nagu teisigi ökosüsteeme iseloomustab isereguleerimise võime ja stabiilsus. Põhi- liseks väliseks teguriks, mille mõju võib ületada raba looduslikku vastupanuvõimet ja muuta ökosüsteemi ebastabiilseks, on pinnasevee taseme alandamine. Taotletava geoloo- gilise uuringuga ei kaasne mõjusid, mis ületaksid keskkonna vastupanuvõimet ja viiksid selle välja looduslikust seisundist. Ala ei kuulu Natura 2000 võrgustikku ning siin ei ole kehtestatud looduskaitselisi piiran- guid. Taotletavas uuringuruumis ei ole alasid, kus on ületatud või võidakse ületada õigus- aktidega kehtestatud nõudeid, samuti puuduvad tiheasustusega alad ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. 4.4. Inimeste tervis ja heaolu ning elanikkond Nurme ja Lemmetsa külade lähimad majapidamised paiknevad uuringuruumist 0,7 - 0,8 kilomeetri kaugusel. Jalgsi liikuv ja käsiinstrumentidega mõõtmisi teostav personal ei häiri oluliselt nende elanikke. Inimeste tervislikku seisundit mõjutavaid tegevusi geoloogilise uuringuga ei kaasne. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamine. Nurme VI uuringuruumi geoloogilise uuringu välitööd ei avalda olulist mõju uuringuruumi teenindusala seisundile. Uuringupuuraugud vajuvad turba plastsuse tõttu pärast käsipuuri väljatõmbamist ise kinni ning nende spetsiaalne likvideerimine ei ole vajalik. Uuringu- ruumi teenindusala seisund uuringu tulemusena ei muutu. Ala korrastamise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, geoloogilise uuringu loa omaniku ja maaomaniku poolt ning esitatakse heakskiitmiseks Keskkonnaametile. 6. Uuringu ajakava - Uuringu ettevalmistamine (andmete kogumine, projekteerimine, varustuse hankimine) – 3 kuud; - Välitööd (sondeerimine, proovide võtmine, lasundi kännususe uurimine, taimestiku kirjeldamine, kraavide mõõdistamine, ala topograafiline mõõdistamine) – 3 kuud; - Välimaterjalide töötlemine, proovide toimetamine laboratooriumisse – 3 kuud; - Laboratoorsed tööd – 3 kuud; - Kameraaltööd ja uuringuaruande koostamine – 6 kuud; - Uuringu aruande kinnitamine – 3 kuud; - Võimalikud välitööde seisakud – 3 kuud. KOKKU – 24 kuud Seletuskiri on koostatud 17.03.2021 Taotleja: OÜ ASB Greenworld Eesti Jüri Tiidermann / allkirjastatud digitaalselt / Juhatuse liige Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Rein Ramst / allkirjastatud digitaalselt / Geoloog-geobotaanik Kaitseministeerium [email protected] 07.01.2022 nr DM-116155-5 Nurme VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta arvamuse küsimine Osaühing ASB Greenworld Eesti (registrikood 10468649, aadress Pakketsehhi, Nurme küla, Tori vald 85004 Pärnu maakond) esitas Keskkonnaametile Nurme VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 01.07.2021 kirjana nr DM-116155-1, nõuetele vastav taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.10.2021 dokumendiga nr DM-116155-3). Nurme VI uuringuruumi geoloogilise uuringu luba taotletakse Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme külas Halinga metskond 185 maaüksusel (katastritunnus 80901:001:0633, valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus) ning lääneosa Lemmetsa külas, mis kehtiva administratiivse jao-tuse kohaselt jääb Pärnu linna piiresse, Audru metskond 84 ja Audru metskond 160 maaüksustel (katastritunnused 15904:001:0374 ja 15904:001:0394, valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus). Taotletava Nurme VI uuringuruumi ja selle teenindusala pindala on 135.82 ha. Taotletava uuringuruumi teenindusala lõunaosa jääb riigikaitselise ehitise Pärnu maleva staabi ja tagalakeskuse piiranguvööndisse. Maapõueseaduse § 27 lg 5 alusel saadame Teile geoloogilise uuringu loa taotluse arvamuse avaldamiseks. Maapõueseaduse § 27 lg 5 alusel ootame Teie arvamust kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: DM-116155-3. Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1009958 Glea Habicht 5197 5921 [email protected] 2(2)