Eelnõu kooskõlastamine

Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 Versioon: Üldplaneeringu LS ja KSH VTK arvamuse küsimiseks Kuupäev: 29.12.2021 Üldplaneeringu lähteseisukohtade koostaja: Pärnu Linnavalitsus, koostaja: Merilin Rosenberg; töörühm: Henri Eessalu, Alice Närep, Kaido Koppel, Merle Mõttus, Priit Annus, Kadri Karjus, Kristi Kalamees, Kadri Kõresaar, Anu Nurmesalu KSH välja töötamise kavatsuse koostaja: OÜ Alkranel töögrupp kooseisus: Alar Noorvee (juhtekspert1), Margus Kirss (keskkonnaspetsialist) 1 KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest:  On omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (doktorikraad, PhD) Tartu Ülikoolis  Omab enam kui 5-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast.  On läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal).  On juhteksperdina läbi viinud mitmed üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised.  On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi).  Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.  Kasutatavad metoodilised juhendmaterjalid: - Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004. - „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005. - Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment. - Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend (PlanS-i kohane menetlus) (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_juhend_plans_0307.pdf ) - Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) (http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf) 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Planeeringuala üldine kirjeldus 4 2. Üldplaneeringu lähteseisukohad 5 2.1 Üldplaneeringu koostamise vajadus 5 2.2 Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ja põhimõtted 5 2.3 Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded 6 2.4 Üldplaneeringu koostamise aluseks olevad dokumendid ja uuringud 19 2.5 Üldplaneeringukoostamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid 21 2.6 Üldplaneeringu vormistus 22 3. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise välja töötamise kavatsus (KSH VTK) 23 3.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus 23 3.2 Strateegilise planeerimisdokumendi seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 23 3.3 Üldplaneeringu ellu viimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu 29 4. Üldplaneeringu ja KSH koostamise eeldatav ajakava 38 5. Üldplaneeringu ja KSH osapooled ning kaasatavad isikud 39 6. Isikute ja asutuste ettepanekud lähteseisukohtadele 44 Kasutatud allikad 45 Lisad 46 Lisa 1: Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSH-s käsitletavaga Lisa 2: Võimalik juhtotstarvete jaotus Lisa 3: Laekunud ettepanekud ja Pärnu LV seisukohad esitatud ettepanekute kohta (lisatakse) 2 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 Sissejuhatus Üldplaneeringu eesmärk on kogu haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine. Üldplaneering on omavalitsuse maakasutuse ja ehitustegevuse suunamise vahend, mis käsitleb piirkonna arengut tervikuna ning on aluseks detailplaneeringute, projekteerimistingimuste ning ehitusprojektide koostamisele, arhitektuursete nõuete seadmisele, ehitus- ja kasutuslubade väljastamisele ning maakorralduslike toimingute läbiviimisele. Kohaliku elu ja kohaliku keskkonna ruumilise arengu kavandamine on kohaliku omavalitsuse ainupädevus. Pärnu linna üldplaneering (edaspidi üldplaneering) ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) on algatatud Pärnu linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63, milles Pärnu Linnavolikogu on volitanud Pärnu linnavalitsust korraldama üldplaneeringu lähteseisukohtade ning KSH väljatöötamise kavatsuse koostamist. Üldplaneeringu lähteseisukohad on planeeringu koostamise algusetapis koostatav dokument, milles käsitletakse üldplaneeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitatakse planeeringu koostamise eeldatav ajakava ning antakse ülevaade planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. KSH väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendumisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muuplaneeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave (PlanS §80 lg 2 ja 3) Koostatud lähteseisukohad on esmane alusmaterjal üldplaneeringu koostamiseks. Arvestades, et tegemist on laiapõhjalise strateegilise dokumendiga, mille koostamine on avalik protsess võib üldplaneeringu koostamise käigus täpsustuda lahendatavate ülesannete ja teostatavate uuringute vajadus, täieneda protsessi kaasatavate isikute hulk ning muutuda protsessi eeldatav ajakava. 3 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 1. Planeeringuala üldine kirjeldus Haldusreformi järgselt on Pärnu linna haldusalaks 858,07 km2. Omavalitsus koosneb Audru, Paikuse, Tõstamaa osavaldadest ning Pärnu linnast, kui asustusüksusest. Omavalitsuse koosseisu kuulub 49 küla sh Manija saar, kaks alevit (Lavassaare ja Paikuse), kaks alevikku (Audru ja Tõstamaa) ja üks linn (Pärnu). Pärnu linn piirneb Häädemeeste, Saarde, Tori, Põhja Pärnumaa ja Lääneranna vallaga. Indikaator Pärnu linn Audru Paikuse Tõstamaa Ühinenud osavald osavald osavald KOV Pindala (km²) 33,15 389,00 175,20 260,72 858,07 Rahvaarv (01.01.2021) 40 067 5 998 3 995 1 274 51 334 Elanikke km² kohta 1209 15 23 5 60 01.01.2021 seisuga on Pärnu linnas kokku 51 334 elanikku, mis moodustab Pärnu maakonna elanikest 59% ( maakonna rahvaarv 2021: 86 756). Uue omavalitsuse rahvastikust elab 78% Pärnu linnas, 12% Audru, 8% Paikuse ja 2% Tõstamaa osavaldades. Pärnu kuurortlinnana on oluline turismi ja puhkuse sihtkoht nii sise- kui väliskülastajale. Kogu maakonna turismisektor tugineb Pärnu keskuslinnale. 2019. aasta külastas Pärnumaad 446 960 turisti, kellest 387 067 külastasid Pärnu linna. Kui arvestada ühepäevakülastusi, siis külastas hinnanguliselt Pärnumaad 2019. aastal 900 000 turisti. Nii Pärnu maakonna, kui ka linna külastajate 2020.a. suvised numbrid tervikuna olid küll eelnevast aastast veidi tagasihoidlikumad (aasta ees väisas maakonda suvekuudel 185 511 ning tänavu 155 982 külastajat), kuid arvestades erakordseid olusid ei olnud tagasiminek nii terav, kui kardeti. Langust pehmendasid just nimelt siseturistid, kui 2019. aastal külastas Pärnut kolmel suvekuul kokku 49 292 siseturisti, siis 2020 samal perioodil 72 823 siseturisti, mis teeb siseturistide kasvuks 48 protsenti. 4 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 2. Üldplaneeringu lähteseisukohad 2.1 Üldplaneeringu koostamise vajadus Haldusreformi käigus liitunud omavalitsustel on vajalik koostada kogu haldusala käsitlev üldplaneering2 . Omavalitsuste ühinemisest tulenevalt on vajalik arendada kogu haldusterritooriumit terviklikult, seada piirkondlike erisusi ja vajadusi arvestavad ruumilise arengu eesmärgid ja põhimõtted ning tingimused eesmärkide ellu viimiseks. Pärnu linna ruumilist planeerimist viiakse hetkel ellu läbi erinevate üldplaneeringute (vt pt 2.4), mis ei käsitle omavalitsust ühtsena. Kehtivad üldplaneeringud on koostatud erineval ajal ning sisaldavad ruumilise arengu põhimõtteid ja tingimusi, mis kõik ei ole enam kohased ja vajalikud. Linnavolikogu 04.10.2018 määrusega nr 43 on kinnitatud Pärnu linna arengukava aastani 2035, mis seab kogu omavalitsuse arengusuunad ja strateegilised eesmärgid järgnevaks arenguperioodiks. 2018 aasta seisuga on uuenenud Pärnu maakonna planeering, mis tasakaalustab riiklike ja kohalikke huvisid ning annab suunised üldplaneeringute koostamiseks. Uue üldplaneeringu koostamine on vajalik, et suunata omavalitsuse ruumilist arengut ühtse tervikuna ja kooskõlas uuenenud üldiste ning ülemate arengusuundadega ja kokkulepetega. 2.2 Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ja põhimõtted Pärnu linna üldplaneering koostatakse kogu haldusala kohta (858,07km²) ning ajaperspektiiviga 2035+. Üldplaneeringu eesmärgiks on kogu haldusterritooriumi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine (PlanS §74 lg 1), mis on aluseks omavalitsuse maakasutuse ja ehitustingimuste seadmisele ning muudele Planeerimisseaduses §75 toodud ülesannete täitmisele (vt pt 2.3). Tuginedes üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+, Pärnu maakonna arengustrateegiale 2035+, Pärnu maakonna planeeringule, Pärnu linna arengukavale 2035+ ning muudele asjakohastele ruumilist arengut käsitletavatele dokumentidele, Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule 2025+3, linnaruumi käsitlevatele uuringutele ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemustele tuleb üldplaneeringu koostamisel määrata üldised, valdkondlikud ning piirkondlikud (asustusüksused, linnapiirkonnad) ruumilise arengu eesmärgid ja põhimõtted, mis on aluseks ehitus- ja kasutustingimuste määramisele. Üldplaneering koostatakse lähtudes planeerimise heast tavast, tuginedes asjakohastele arengukavadele ja strateegiatele, kehtivatele planeeringutele, valdkonda reguleerivale 2 Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus § 141 lõige 11 3 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 5 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 seadusandlusele, muudele asjakohastele dokumentidele ja uuringutele ning arvestades asutuste ja isikute põhjendatud seisukohti ja avalikku arvamust. 2.3 Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised planeerimisseaduse §75-st tulenevad ülesanded, mis on Pärnu linna haldusala ruumilise arengu mõistes olulised. Pärnu linna üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded on käsitletud alateemade kaupa. ASUSTUSE SUUNAMINE 2.3.1 Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine 2.3.1.1 Asustuse arengu suunamisel arvestada üldise elanikkonna vananemisega, piirkondlike erisustega elanike arvu kasvu ja kahanemise osas ning Pärnu, kui suvituspiirkonna teenusetarbijate kasvuga hooajal. 2.3.1.2 Asustuse arengut tuleb kavandada seostatult transpordi ja teenuste arengu kavandamisega. 2.3.1.3 Asustuse suunamisel lähtuda põhimõttest, et eelisjärjekorras toimub tihendamine keskustes, eelkõige linnades ja piirkondlikes keskustes, järgmisena eelistatakse olemasoleva asustuse, teede ja tänavate, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude läheduses ning alles seejärel muude alade arendamist. 2.3.1.4 Maakonna planeeringuga on määratud linnalise asustusega alaks4: Pärnu linn, Paikuse alev, Audru alevik, Tõstamaa alevik. Üldplaneeringuga täpsustada linnalise asustusega ala piirid. Vajadusel määrata linnalise asustusega ala sees paiknevad tiheasumid5. 2.3.1.5 Linnalise asustusega alal hoida asustuse kompaktsust, jälgida olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana seisvate hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist. Uute suuremate elamualade kavandamisel tuleb siduda need olemasoleva kompaktse asustusega. Tagada tuleb linnaliste alade ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ja koostoime. Säilitada linna- ja asulasüdameid toetades seal teenuste mitmekülgsust. Selgitada välja linnalise 4 Linnalisa asustusega ala on maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse arengukssobilik ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu. 5 Tiheasum on maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustusega ala sees üldplaneeringuga eristatav ja piiritletav kompaktse asustusega maa-ala, mis hõlmab reeglina olemasolevat hoonestatud ala koos vajadusel kavandatava laiendusega. Erandina võib tiheasumina eristada ja piiritleda ka uusi planeeritavaid terviklikke kompaktse asustusega maa-alasid. Linnalise asustusega ala võib sisaldada ühte või mitut tiheasumit. Tiheasumid võivad olla tüübilt erinevad nt elamu-, keskus-, tööstusalad vm. Tiheasumi ruumiline struktuur täpsustatakse asjakohastel juhtumitel üldplaneeringu koostamise käigus, kasutades ruumimudelit. Reeglina määratakse tiheasum üldplaneeringuga detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. 6 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 asustusega ala tihendamise vajadus ja võimalused ning seada täpsemate ehitus- ja kasutustingimused. 2.3.1.6 Täpsustada maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused. Eelistada uute arendustegevuste koondamist olemasolevatesse keskustesse, et tagada keskuste jätkusuutlikus ja areng. Uue hoonestuse kavandamisel järgida välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri. Säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke põllumajandusmaid. Vältida linnalise asustuse kavandamist välja arvatud põhjendatud juhul ettevõtlusala kavandamine. Vältida ehitustegevust liigniisketel aladel. 2.3.1.7 Pärnu linna lähivööndi arendamisel tuleb tõsta keskuste kompaktsust, vältida linna ja keskuste lähialadele uute kompaktsete hoonestusalade kavandamist, tagada teenuste kättesaadavus hea ühistranspordi korraldusega, arendada uut ja täiendada olemasolevat kergliiklusteede võrgustikku, soodustada ettevõtlusalade arengut. Lähivööndi asustuse arengu suunamisel on vajalik tihedam koostöö Pärnu linna, Tori valla ja Häädemeeste valla vahel kuna antud omavalitsused on Pärnu keskuslinnaga väga tihedalt seotud. Pärnu linnastu (Audru osavalla Papsaare küla ja Audru alevik, Paikuse osavalla Paikuse alev ja Silla küla, Tori valla Eametsa küla, Tammiste küla ja Sauga alevik ning Sindi linn, Häädemeeste valla Reiu küla) arendustegevus on suunatud valglinnastumise ohjeldamisele, hea elukeskkonna loomisele ja säästlikule ruumikasutusele. 2.3.1.8 Pärnu linna siirdevööndi arendamisel tuleb keskustes säilitada olemasolevad teenused, korraldada tööle ja kooli käimiseks piisava sagedusega ühistransport. 7 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 2.3.1.9 Pärnu linna ääreala arendamisel tuleb säilitada olemasolevad teenused, vajadusel parendada või juurde tuua uusi teenuseid, näha ette kombineeritud transporditeenus, tagada koolitransport, tagada andmeside kvaliteet ja kättesaadavus kaugtöövõimaluste ja e-teenuste rakendamiseks, toetada teenuse pakkujaid, kodanike initsiatiivi ja – ühendusi. 2.3.1.10 Keskuste võrk. Pärnu on Tallinna ja Tartu järel Eesti suuruselt kolmas toimepiirkond, mis hõlmab pea kogu maakonda. Pärnu linna asustusüksust võib pidada kahe keskusega linnaks. Kesklinn kui ajalooline linnakeskus on säilitanud oma positsiooni kultuuri- ja halduskeskusena. Kesklinn äripiirkonnana jagab oma positsiooni Papiniidu asumiga. Maakonnaplaneeringu kohaselt jaotuvad Pärnu linna keskused järgmiselt: Pärnu linn - maakonnakeskus, toimepiirkonnakeskus, suvituskeskus; Tõstamaa – piirkondlik keskus, suvituskeskus, Audru ja Paikuse – kohalik keskus, Lindi – lähikeskus. Säilitada linna ja asulasüdamed ning toetada seal teenuste mitmekülgset arengut, väärtuste säilitamist ja kvaliteetse linnaruumi arengut. 2.3.1.11 Ettevõtluskeskkonna areng. Täpsustada hästi toimiva ettevõtluskeskkonna jaoks vajalikud ruumilise arengu eeldused ja vajadused. Anda põhimõtted ja tingimused hästi toimiva ettevõtluskeskkonna kavandamiseks (alade paiknemine, juurdepääsu ja tehnilise infrastruktuuri vajadused, koostoimevõimalused, keskkonnatingimused jms). 2.3.2 Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine 2.3.2.1 Määrata tiheasustusega alad6. Vajadusel kaaluda olemasolevate tiheasustusalade piiride täpsustamist ja uute tiheasustusalade moodustamist. Üldplaneeringute ülevaatamise käigus on toodud välja vajadus vähendada osavaldade olemasolevaid tiheasustusalasid. Analüüsida osavaldade üldplaneeringutega reserveeritud tiheasustusalade säilitamise otstarbekust. 2.3.3 Muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded 2.3.3.1 Hinnata asustusüksuste piiride muutmise vajadust, et paremini eristada linnalise ja maalise asustusega ala (nt Vana-Pärnu asumi ja Pappsaare küla piir). 2.3.3.2 Hinnata Pärnu linna asumite piiride muutmise vajadust (nt Tammiste ja Niidu asumi piir, Mai ja Eeslinna asumi piir, Loode Pärnu asumi loomine). 6 Tiheasustusala mõiste maareformi seaduse mõistes ja looduskaitseseaduse mõistes. Senise praktika kohaselt on tiheasustusalad määratud mõlema seaduse tähenduses ühtse alana. Maareformiseaduse mõistes määratakse tiheasustusega alad kehtestatud planeeringuga, antud juhul üldplaneeringuga. Sisulisi tunnuseid seadus alale ei sätesta. Määratud ala on aluseks maa erastamisel maatükkide suuruse aga ka maamaksusoodstuse määramisel. Looduskaitseseaduse järgi on linnad ja alevid kogu asustusüksuse piires tiheasustusalaks määratud. Tiheasustusala on ka aleviku ja küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala. Looduskaitseseaduse eesmärk on reguleerida uue tiheasustusala moodustamist ja olemasoleva laiendamist ranna või Kalda piiranguvööndis. Jahiseaduse kohaselt ei kuulu jahimaa hulka planeeringuga määratud linna, alevi, aleviku ning küla selgelt piirtitletav kompaktse asustusega ala (tiheasustusala). 8 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 MAAKASUTUS JA EHITUSTEGEVUS 2.3.4 planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine 2.3.4.1 Määrata Pärnu linna haldusalal maakasutuse juhtotstarbed arvestades lähteseisukohtade lisas 2 esitatud esialgse juhtotstarvete jaotusega. 2.3.4.2 Maakasutuse juhtotstarvete kavandamisel lähtuda paindlikkuse põhimõttest, et parendada erinevate omavahel kokku sobivate funktsioonide vahelist koostoimet ning võimaldada asustatud ja välja ehitatud piirkondade katkematut kasutust sobival viisil. Juhtostarvete määramisel tuleb välja pakkuda valdava otstarbega haakuvad kaasnevad otstarbed. Piirkondades, kus arenguvõimalused on avatumad võib kaaluda arengualade kavandamist. 2.3.4.3 Maakasutus- ja ehitustingimused määratakse seatud ruumilise eesmärgi saavutamiseks, vajaduse korral ja põhjendatud kaalutluse alusel. 2.3.4.4 Planeeringuala üldiste ehitustingimuste määramisel arvestada asustuse suunamise põhimõtete ja piirkondlike erisustega. Väljakujunenud keskkonnas tuleb üldreeglina lähtuda olemasoleva struktuuri põhimõtetest. Selgitada välja piirkondade tihendamise vajadus ja võimalused. Selgitada välja alad, kus eeldatavalt on vajalik seada põhimõtted ja tingimused kahanemisega kohanemiseks. 2.3.4.5 Linnalise asustusega alade ja tiheasulate kohta tuleb koostada täpsemas mõõtkavas kaardimaterjal. 2.3.4.6 Maalises piirkonnas rakendada vajaduse korral hajaasustusele tüüpseid lahendusi nagu hoonestatavate kruntide suurus, hoonete vahekaugus, maksimaalne hoonete arv, maht jms. 2.3.5 kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; Jäätmekäitluse üldiseks suunaks on jäätmete kasutamine ressursina. Paikusel asuv Paikre jäätmekäitluskeskus on regionaalne jäätmete ladustamise jaam, kus toimub jäätmete liigiti sorteerimine, taaskasutusse suunamine ja kasutuseks mittesobilike jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Kaaluda täiendavate jäätmejaamade kavandamise vajadust ning vajadusel leida sobivad asukohad. Hinnata võimalikke jäätmete kogumise ja taaskasutusse suunamisega (sh jäätmete ja pinnase kuhjamise ning ladustamisega) seotud mõjusid ning vajadusel seada tingimused kahjuliku mõju vähendamiseks ja positiivse mõju suurendamiseks. 2.3.6 olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine 2.3.6.1 Olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamise vajadus selgitatakse välja planeeringu koostamise käigus. 2.3.6.2 Elektrituulikuparkide kavandamisel arvestatakse Pärnu maakonna planeeringus kavandatud tuulikute arendusaladega. Lisaks analüüsitakse maakonna 9 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 teemaplaneeringuga määratud täiendavat tähelepanu vajavate aladel elektrituulikute arendamise võimalusi. Paikuse osavalla territooriumil arvestatakse algatatud KOV eriplaneeringu7 tulemusi. 2.3.6.3 Hinnatakse ohtlike ettevõtete kavandamise otstarbekust ja kavandamise põhimõtteid, vajadusel määratakse alad ja tingimused ettevõtte kavandamiseks. 2.3.6.4 Määrata kaubanduskeskuste kavandamise põhimõtted. Vastavalt maakonnaplaneeringule kavandatakse uued kaubanduskeskused üldplaneeringuga. 2.3.7 supelranna ala määramine Säilitada olemasolevad avalikud supelrannad. Kaaluda täiendavate supelrandade ja ujumiskohtade reserveerimise vajadust. Seada vajalikud tingimused alale juurdepääsuks, ala kasutamiseks ja alale ehitamiseks. 2.3.8 maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine 2.3.8.1 Üldplaneeringusse kantakse olemasolevad maardlad. Selgitatakse välja olemasolevad ja perspektiivsed kaevandused ja täpsustatakse neist tekkivad kitsendused. 2.3.8.2 Määratakse maardlate kasutamise üldised tingimused arvestades maakonnaplaneeringuga määratud maardlate kategoriseerimist. Anda suunised maa alade kaevandamisjärgseks taastamiseks ja kasutuseks. 2.3.9 riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Määrata riigikaitselise otstarbega maa alad, sh täpsustada maakonna planeeringuga määratud riigikaitse maa-alade piirid. Täpsustada riigikaitselise maa-ala kavandamise põhimõtted ja tingimused, ning neist tulenevad piirangud. 2.3.10 krundi minimaalsuuruse määramine Krundi minimaalsuuruse määramise üheks eesmärgiks on asustusstruktuuri arengu suunamine ja piirkonnale iseloomuliku asustusstruktuuri säilitamine. Hinnata piirkondade olemasolevat krundistruktuuri ja seada kruntimise põhimõtted. Kaaluda krundi minimaalsuuruse määramise vajadust piirkonniti ja maakasutuse juhtotstarvete lõikes. 2.3.11 käesolevas lõikes nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine Selgitada välja planeeringu käigus. 2.3.12 muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded 7 Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020 otsus nr 51 Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine 10 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 2.3.12.1 Arvestades, et avalik ruum on kõigile kasutamiseks mõeldud ruum on vajalik püstitada avaliku ruumi arengu eesmärgid ja seada vastavad põhimõtted ning tingimused. 2.3.12.2 Hinnata üle varem kehtestatud detailplaneeringud ja vajaduse korral teha ettepanekud arengusuundadele mitte vastavate ning ellu viimata detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks. LIIKUVUS JA TRANSPORDIKORRALDUS Kogu maakonna arengu selgrooks on toimiv Rail Balticu kiirraudtee koos reisi- ja kaubajaamaga, Via Baltica 1. klassi maantee, rahvusvaheline lennujaam ja Pärnu reisi- ning kaubasadama. Enamik neist objektidest ja ühendustest paiknevad Pärnu linna territooriumil. Rahvusvahelise kiire rongiühenduse käivitamise esialgseks ajaks on planeeritud 2026.a. Pärnu linna lähikümnendi peamisteks väljakutseteks on Rail Baltic reisijate rongiühenduse integreerimine kohalikku transpordisüsteemi säästvaid liikumisviise soodustaval ja ühistransporti, kergliiklust ning jalakäijate liiklust eelisarendaval viisil. Rail Baltic reisijate jaama ühendamiseks on vajalik leida Pärnu linnale ja maakonnale sobiv ja säästlikke liikumisviise toetav transpordikorraldus. Pärnu linna ja Tori valla piirile on kavandamisel RB kaubajaam. Pärnu linna jaoks on oluline RB kaubajaama, Pärnu Lennujaama ja Pärnu Sadama vahelise transpordikoridori kavandamine, selle sidumine riiklike maanteevõrgu arengutega ning koridori logistilise potentsiaali toetamine sobiva maakasutuse reserveerimisega (logistika, tootmine) lähiümbruses. Pärnu ajaloolise linnakeskuse arendamisel on eesmärgiks suurendada keskuse ala jalakäija- ja kergliiklejasõbralikku ruumi, täpsustada kergliikluse eelisõigusega alad ning määrata kesklinna sildade ja tänavate positsioon liikluskorralduses. Transpordisüsteemi tuleb käsitleda koos asustuse arengu suunamisega, ning sellega seoses täpsustada ka kesklinna, ajalooliselt välja kujunenud eeslinna ning nõukogudeaegsete korruselamupiirkondade parkimispõhimõtted. Arvestada tuleb transpordikorralduse kui viimasel ajal kiiresti muutuva valdkonna arengutrende ja suundumusi, sh ühistranspordi mõiste laienemist ja transporditeenuste arendamist, et olla valmis tuleviku arendusteks ning vältida autokeskse elukeskkonna planeerimist ja kulukate investeeringute kavandamist. 2.3.13 liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine 2.3.13.1 Määrata liikluskorralduse üldised põhimõtted seostatult asustuse arengu suunamisega, arvestades säästva liikuvuse arendamise eesmärki, teedevõrgu funktsionaalsust ja turvalisust ning linnalise ja maalise piirkonna liikuvuse eripärasid. 2.3.13.3 Ühistranspordi atraktiivsuse suurendamine, Pärnu linna konteksti sobiva ühistranspordi süsteemi ja ühistranspordi kasutust toetava infrastruktuuri ning teenuste jaoks eelduste loomine (nt bussiterminalide kavandamine koos parkimise 11 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 võimaldamise ja pakiautomaaditeenuse osutamise võimalustega jms multimodaalsust toetavad lahendused). 2.3.14 transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine 2.3.14.1 Määrata teedevõrgu struktuur ja liikluskorralduse üldised põhimõtted lähtuvalt teede funktsioonist ja kasutuskoormusest. 2.3.14.2 Maakasutuse plaanil eristada olulisemad liikluse maa-ala juhtfunktsiooniga alad linnalise asustusega alal. Juhul, kui vajaliku ühenduse täpne lahendus ei ole selge, tuua välja ühenduse loomise vajadus ja lahenduse leidmise viis. 2.3.14.3 Pärnu linna asustusüksuse alal ja lähipiirkonnas on vajalik kavandada hästi toimiv kergliikluse võrgustik. Määrata kergliikluse põhivõrk ja võrgu kavandamise põhimõtted arvestades kasvavat elektriliste sõiduvahendite kasutamise trendi ja suurenenud rattakasutust. 2.3.14.4 Määrata Pärnu linna asustusüksuse alal ning vajadusel teistes kompaktse asustusega aladel parkimise korraldamise põhimõtted. 2.3.14.5 Raudteeliikluse kavandamisel arvestada Rail Baltic maakonna teemaplaneeringu, algatatud Pärnu Kaubajaama detailplaneeringu, Rail Baltic reisijate raudteejaama ning raudtee ehitusprojekti tulemustega. Määrata liikluskorralduse põhimõtted ja ruumivajadus Rail Baltic jaama kiireks ja sujuvaks ühendamiseks Pärnu kesklinna ja ühistranspordi keskterminaliga. Määrata liikluskorralduse põhimõtted ja ruumivajadus Rail Baltic reisijate raudteejaama kiireks ja sujuvaks ühendamiseks Pärnu linna ja Tori valla elamualadega. Arvestada teostatud Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode-Pärnu ja Niidu tööstusalasid ning Pärnu kaubasadamat ühendava transpordikoridori uuringu tulemustega (Skepast&Puhkim OÜ 21.11.2019). Koostöös Maanteeameti ja Tori vallaga täpsustada Pärnu sadama, Pärnu lennuvälja ning Rb Kaubajaama ühendamise võimalus ja sidumine Via Baltica suure ümbersõiduga. 2.3.14.6 Jõeliikluse kavandamisel (sh sadamate, veeskamiskohtade ja sildumisalade kavandamisel) tugineda Pärnu jõe transpordi ja liikuvuse uuringu tulemustele ja Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu lahendusele8. Ranna ala sadamate, sildumise- ja veeskamiskohtade kavandamisel lähtuda Pärnu maakonna merealade teemaplaneeringust. 2.3.15 tänava kaitsevööndi laiendamine Kaaluda tänavate kaitsevööndi laiendamist. Koostöös Maanteeametiga täpsustatakse maanteede kaitsevööndi ulatust. 2.3.16 käesolevas lõikes nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine 8 Algatatud Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korraldusega nr 15 12 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 Hinnata tänavate avalikku kasutusse määramise vajadust (sh kallasrajale juurdepääs) ja teedevõrgustiku arendamisest tulenevat maade võõrandamise vajadust. TEHNILINE TARISTU Eesti riik on seadnud eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu summaarsest lõpptarbimisest vähealt 42% aastaks 2030 (REKK 2030 – Riiklik energia kliimakava 2030). Riiklike eesmärkide saavutamiseks on toonitatud vajadust näha üldplaneeringute koostamisel ette võimalikult laialdased alad taastuvenergia arendamiseks ehk peaasjalikult tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade planeerimist. 9 2.3.17 tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine 2.3.17.1 Määrata taastuvenergeetika arendamise suunad ja üldised põhimõtted, sh käsitledes tuulikute ja päikese-elekrtijaamade kavandamise võimalusi ja tingimusi. 2.3.17.2 Määrata veevarustuse, reo- ja sademeveelahenduste arendamise põhimõtted ja tingimused. Ühisveevärgiga kaetud alal lähtuda Pärnu linna ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kavast10. Sademevee lahendamisel lähtuda Pärnu linna sademevee strateegias toodud põhimõtetest11. Kaaluda sademevee säästlikuks majandamiseks roheväärtuse indeksi rakendamist. Täpsustada hajaasustusalal veevarustuse ja reo- ning sademavee lahendamise põhimõtted ja tingimused. 2.3.17.3 Täpsustada tuletõrje veevõtukohtade arendamise põhimõtted ja tingimused. 2.3.17.4 Määrata soojavarustuse ja jahutuse (sh kaugküte, kaugjahutus ja gaasivõrk) arendamise põhimõtted ja tingimused. Kaaluda kaugkütte ja- jahutuse soodustamise võimalusi. Täpsustada kaugküttepiirkondade piirid ja määrata vajadusel kaugkütte liitumiskohustusega piirkonnad ja juhud. Laiendada võimalusel kaugküttepiirkonda Raeküla ja Vana-Pärnu suunal ning Rääma, Ülejõe ja Kesklinna eramute piirkonda ja arendatavate ettevõtlusalade piirkonda. Soodustada keskkonnasäästlike lahendusi ja tööstuse jääksoojuse ära kasutamist. Täpsustada soojavarustuse arendamise põhimõtted ja tingimused hajaasustusalal. 2.3.17.5 Määrata elektrivarustuse arendamise põhimõtted sh päikeseenergia ja tuuleenergia kasutamise võimalused ja tingimused. Anda suunised päikeseenergia tootmise lahenduste kasutamise kohta arvestades nii maapinnale kavandatavate, kui ka ehitiste külge paigaldatavate lahendustega. Suuremad päikesepargi alad määrata üldplaneeringuga. Elektrituulikuparkide kavandamisel arvestatakse Pärnu maakonna planeeringus kavandatud tuulikute arendusaladega. Lisaks analüüsitakse maakonna teemaplaneeringuga määratud täiendavat tähelepanu vajavate aladel 9 MKM kirjad kohalikele omavalitsustele 13.03.2019 nr 17-7/2019/2142 ja 07.01.2020 nr 17-7/2019/112 10 Algatatud Pärnu Linnavalitsuse 13.09.2021 korraldusega nr 574 11 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 15.12.2016 otssega nr 31 13 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 elektrituulikute arendamise võimalusi. Paikuse osavalla territooriumil arvestatakse algatatud KOV eriplaneeringu12 tulemusi. 2.3.17.6 Täpsustada sidevarustuse arendamise vajadusi ja võimalusi, sh hajaasustusaladel sidevarustuse soodustamise võimalusi. 2.3.17.7 Kaaluda tehnorajatiste kavandamise vajadust ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. 2.3.18 maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; Vajadusel lahendatakse üldplaneeringu koostamise käigus koosmõjus väärtuslike põllumajandusmaade määramisega. 2.3.19 sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Lahendatakse üldplaneeringu koostamise käigus. 2.3.20 käesolevas lõikes nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine Vajadus selgitada välja planeeringu koostamise käigus. RAND JA KALLAS Kliimamuutuste tõttu suureneb nii maismaa, kui ka merealade temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotus, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu, rannikuerosiooni ohu ning ilmastikuga seotud loodusõnnetused. Rannikupiirkondades olevate riskide ennetamiseks ja tagajärgede leevendamiseks on oluline kliimamuutuste mõjuga kohanemise teadmise integreerimine planeeringutesse ja keskkonnamõju strateegilisse hindamisse. Ehituste eluiga arvestades ja ettevaatusprintsiibist lähtudes on mõistlik arvestada mere veetaseme tõusuga sajandi lõpuks 50 cm13. 2.3.21 Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul Mererannal arvestada Pärnu linna korduvalt üleujutatava ala uuringuga välja selgitatud korduvalt üleujutatava ala piiri. Vastavalt kehtivale korrale 14 ei jää Pärnu linna territooriumile suurte üleujutusaladega siseveekogusid. 2.3.22 Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb analüüsida ehituskeeluvööndi täpsustamise vajadust ranna ja kalda alal. Täpsustada ehituskeeluvööndi suurendamise ja vähendamise põhimõtted koostöös Keskkonnaametiga. Märkida ära ehituskeeluvööndi määramise osas erandeid tekitavad olukorrad nagu metsamaa ulatus, tiheasustusala jms. Arvestada üleujutusest ja lihkeohtlikkusest tuleneda võivate riskidega ning näha ette vajalikud leevendavad meetmed ja ehituslikud tingimused. 12 Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020 otsus nr 51 Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine 13 Pärnu linna korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamine, Oü Maves, 2020 14 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord 14 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 2.3.23 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks.15 Koostöös kohaliku kogukonnaga analüüsida kallasrajale juurdepääsude paiknemist, piisavust ja täiendavate juurdepääsude loomise vajadust. Pärnu jõe, Reiu jõe (kuni raudtee sillani) ja Sauga jõe osas lähtuda Pärnu jõe transpordi ja liikuvuse uuringu tulemustest ja koostatavast maakonna teemaplaneeringust16. Kaaluda avalikult kasutatavate teede ja veeliiklusrajatiste ning kalda kindlustusrajatiste kavandamise vajadust ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. 2.3.24 Käesolevas lõikes nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine Vajadus selgitada välja planeeringu koostamise käigus. 2.3.25 muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. Määrata ranna ja kalda alade arendamise põhimõtted ja eesmärgid. KULTUURIPÄRAND Üha rahvusvahelisemaks muutuvas maailmas on vajalik hoida kohalikku identiteeti, mida Pärnu, kui kuurortlinna ja külastussihtkoha arenduses on kindlasti vajalik arvesse võtta. Pärnu linnalise piirkonna väljakutse on ajaloolise linnakeskuse positsiooni säilitamine ja keskusala arendamine tasakaalustatult kultuuriväärtuste säilimise ja kohaliku identiteedi hoidmisega, eriti arvestades Papiniidu keskuse kasvavat mõju tänu RB reisijate jaama arendusele. Lisaks on oluline Pärnu linna asustusüksuse alal iseloomulike ajalooliste puidust eeslinnade ja teiste miljööväärtuslike piirkondade säilitamine ja kasutuses hoidmine. Ülejäänud ala (maalise asustuse ala, piirkondlikud keskused, kahanevad piirkonnad) arengus on oluline tugevdada kohalikku omapära ja identiteeti, mis muudab olulisemaks väärtuslike maastike ja külamiljöö hoidmise. Pärnus on uuendamisel Pärnu vanalinna ja kuurorti muinsuskaitseala kaitsekord ja ala piirid. Eeldatav kaitsekorra kehtestamise aeg on 2021a. jooksul. 2.3.26 kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine. Selgitada välja ja vajadusel määrata kohaliku tähtsusega kultuuripärandis säilitamise meetmed ja üldised kasutustingimused. 15 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus §38 lg 1 16 Algatatud Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korraldusega nr 15 15 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 2.3.27 miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Pärnu linna asustusüksuse alal lähtuda Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ kehtestatud miljööväärtuslikest aladest ja väärtuslikest üksikobjektidest. Vajadusel täpsustada miljööväärtuslike alade piire, üksikobjektide nimistut ning kaitse ja kasutustingimusi. Täpsustada parkimise korraldamise meetmed miljööväärtuslikel aladel. Paikuse, Audru ja Tõstamaa osavalla territooriumil selgitada välja miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramise vajadus ja tingimused. Kaaluda miljööaladel, alale iseloomulike ja selle väärtusi esindavate hästi säilinud hoonete eraldi välja toomist. 2.3.28 väärtuslike maastike, maastiku üksikelementide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Lähtuda Pärnu maakonna planeeringuga määratud väärtuslikest maastikest ja väärtusliku maastiku üksikobjektidest, täpsustada väärtuslike maastike piirid ja ehitus- ning kasutustingimused. Koostöös kohaliku kogukonnaga selgitada välja täiendavate väärtuslike maastike ja väärtuslike maasiku üksikobjektide määramise vajadus. 2.3.29 käesolevas lõikes nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; Vajadus selgitada välja planeeringu koostamise käigus. 2.3.30 muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. Riikliku tähtsusega kultuuriväärtuste arhitektuursete ja ehituslike tingimuste seadmine lähtuvalt üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimustest. Üldplaneeringu joonisele kanda taustainformatsioonina riiklikud mälestised ja muinsuskaitsealad ja nende kaitsevööndid. LOODUSKESKKOND 2.3.31 rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine 2.3.31.1 Täpsustada maakonna teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku ruumielementide piirid. Määrata kohaliku omavalitsuse tasandi rohevõrgustiku elementide paiknemine. Arvestades, et veekogud on olulised rohevõrgustiku osad vaadata rohevõrgustikku koos sinivõrgustikuga. 2.3.32 kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine 2.3.32.1 Kaaluda kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide määramise vajadust. 16 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 2.3.33 puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine 2.3.33.1 Hinnata puhkealade kättesaadavust ja piisavust arvestades nii suuremate ja pikemat puhkust võimaldavate alade, kui ka kodulähedaste lähipuhkealadega. Suuremate puhkealade võrgustikku vaadatakse eelkõige koos kergliikluse võrgustiku ja väärtuslike maastikega. 2.3.33.2 Anda puhkealade liigitus ja täpsustada lühemat puhkust võimaldavad lähipuhkealad, pikemat puhkust võimaldavad alad (puhkemetsad, matkarajad, väljasõidukohad, rannad jms), igapäevaliikumisega kaasnevad puhkevõimalused (alleed, tänavahaljastus, istumisvõimalused, kergliiklusteed, taskupargid jms) ja seada alade arenguks vajalikud tingimused. Vajadusel määrata eriotstarbelised puhkealad nagu staadionid, laululavad, külaplatsid, ringrajad, lasketiirud, golfiväljakud, linnaaiad jms ja nende arenguks vajalikud tingimused. Koos piirkonna elanikega selgitada välja aktiivse kasutusega lähipuhkealade paiknemine. 2.3.33.3 Koostöös Riigimetsa majandamise keskusega (RMK) määratakse kõrgendatud avaliku huviga metsaalad (KAH alad).Kaaluda puhkemetsadele eraldi puhkemetsa maakasutuse juhtotstarbe määramist. 2.3.33.4 Määrata puhkealade toimimiseks vajalikud kitsendused, märkida vajadusel maade avalikus huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadus. 2.3.34 väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine 2.3.34.1 Määrata väärtuslikud põllumajandusmaad ja vajalikud kaitse ja kasutustingimused, sh arvestades pt 2.3.18 toodud maaparandussüsteemi asukohtadega. 2.3.34.2 Selgitada välja väärtuslike rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramise vajadus ning vajadusel seada vastavad kaitse ja kasutustingimused. 2.3.35 käesolevas lõikes nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. Vajadus selgitada välja planeeringu koostamise käigus. 2.3.36 muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. 2.3.36.1 Rohealade ja puhkealade kavandamisel arvestada vääriselupaikade paiknemisega, vajadusel hinnata vääriselupaikade seisukorda. 2.3.36.2 Üldplaneeringu joonisele kanda taustainformatsioonina rahvusvahelised ja riiklikud kaitsealad ning kaitstavad looduse üksikobjektid. KESKKOND JA KESKKONNAKAITSE 17 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 2.3.37 asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Kaaluda kaitsemetsade määramise vajadust, vajadusel seada tingimused kaitsemetsa funktsiooni toimimise tagamiseks, sh kaaluda eraldi kaitsemetsa maa-ala juhtotstarbe määramist. 2.3.38 müra normtasemete kategooriate määramine. 2.3.38.1 Anda müra normtasemete kategooriate arvestamise põhimõtted maakasutuse juhtotstarvete kaupa arvestades tiheasustusala ja hajaasustusala erisusi. Määrata keskkonnamüra ja õhusaastet leevendavad meetmed. 2.3.38.2 Selgitada vaiksete piirkondade määramise vajadus. 2.3.39 muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. 2.3.39.1 Seada tingimused kliimamuutustega ja üleujutusohuga toimetulekuks. 2.3.39.2 Seada tingimused lihkeohu vältimiseks. ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMINE 2.3.40 alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Arvestada koostatava Pärnu linna üldplaneeringuga välja töötatud arhitektuurivõistluse koostamise tingimustega ja selgitada tingimuste täpsustamise vajadus. Määrata alad ja juhud millal tuleb kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste väljastamisel ja ehitusprojekti koostamisel. 2.3.41 detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine; Analüüsida kehtivates üldplaneeringutes seatud detailplaneeringu koostamisega alade ja juhtude otstarbekust. Vajadusel määrata linna, alevi ja aleviku aladele lisaks täiendavad detailplaneeringu koostamise kohustusega alad. Vajadusel täpsustada detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud 18 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 2.4 Üldplaneeringu koostamise aluseks olevad dokumendid ja uuringud Riiklikud arengudokumendid ● Üleriigiline planeering 2030+ ● Pärnu maakonna planeering17 ● Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E 67) Tallinn- Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamiseks km 92-170,0 ● Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ● Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Soomaa piirkonna teemaplaneering“ ● Pärnumaa arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ Kehtivad maakonna planeeringud on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel. Linna arengukavad ● Pärnu linna arengukava 2035+ ● Pärnu linna haridusvaldkonna arengukava 2013-2025 ● Pärnu linna jäätmekava 2019-2023 ● Pärnu linna sotsiaalvaldkonna arengukava aastani 2025 ● Pärnu linna sademevee arendamise strateegia ja tegevuskava aastani 2026 ● Pärnu linna, Audru valla, Paikuse valla, Tõstamaa valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavad ● Muud asjakohased kehtivad või koostatavad piirkondlikud või valdkondlikud arengukavad Kehtivad linna arengukavad on leitavad Pärnu linna kodulehel. Kehtivad üldplaneeringud ja üldplaneeringu teemaplaneeringud ning detailplaneeringud 17 Üldplaneeringute koostamisel tuleb aluseks võtta maakonnaplaneeringus antud tingimused ja suunised (PlanS § 55 lg 2), et tagada kohaliku planeeringu kooskõla riiklikke huve väljendava planeeringu ja strateegiliste arengudokumentidega. Eristada tuleb maakonnaplaneeringuga antavaid tingimusi ja suuniseid. Tingimused on üldplaneeringu koostamisel järgimiseks ja teatud juhtudel täpsustamiseks. Suuniste osas on KOV-il õigus ja kohustus kaaluda nende järgimise ulatust ning kohandamist KOV-i vajadustele vastavaks. 19 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 ● Pärnu linna üldplaneering 2025+, kehtestatud 20.05.2021 otsusega nr 21. ● Silla küla osaüldplaneering, kehtestatud 17.09.2007. ● Paikuse valla üldplaneering, kehtestatud 15.06.2009. ● Teemaplaneering „Paikuse alevi üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, kehtestatud 16.09.2013. ● Audru valla üldplaneering, kehtestatud 13.05.2010 ● Lavassaare üldplaneering, kehtestatud 15.12.2011; ● Teemaplaneering „Külades ehitamine detailplaneeringu koostamise kohustusega alal“. kehtestatud 16.03.2017; ● Tõstamaa valla üldplaneering, kehtestatud 07.03.2008; ● Manija saare teemaplaneering, kehtestatud 28.03.2013. Kehtivad üldplaneeringud on leitavad Pärnu linna kodulehel. ● Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 62 kinnitatud üldplaneeringute ülevaatamise tulemustega. ● Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada haldusterritooriumil kehtivate detailplaneeringutega, mis on leitavad Pärnu linna detailplaneeringute andmebaasist. Koostatud uuringud ● Rail Balticu arengukoridor ja regionaalrongide kohalikud peatused, Skepast &Puhkim, 2021 ● Pärnu haridusteenuste vajaduse prognoos aastani 2040, Cumulus Consulting, 2019. ● Pärnu linna liiklusuuring, Oü Strartum, 2019. ● Pärnu elanike rahulolu kodukoha elukeskkonnaga, Ratione Konsultatsioonid Oü, 2019 ● Pärnu välisõhu mürakaart ja tegevuskava, Akukon, 2020. ● Pärnu linna korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuring, Maves Oü, 2020. ● Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode-Pärnu ja Niidu tööstusalasid ning Pärnu kaubasadamat ühendava transpordikoridori uuring, Skepast&Puhkim OÜ, 2019. ● Pärnu kesklinna ja Papiniidu keskuste arengu prognoos, Cumulus Consulting, 2017 Teostatud uuringud on leitavad Pärnu linna kodulehel. Muud arvestamisele kuuluvad dokumendid ● Looduskaitseliste objektide kaitse-eeskirjad ● Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorralduskava (koostatav) ● Pärnu linna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused 20 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 2.5 Üldplaneeringukoostamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid Toodud on eeldatav üldplaneeringu koostamiseks vajaminevate uuringute nimekiri, mis võib üldplaneeringu koostamise käigus muutuda või täieneda. ● Planeerimise ja maakasutuse analüüs Analüüsitakse kehtivates üldplaneeringutes määratud maakasutuse juhtotstarbeid ja tingimusi, et selgitada välja juhtotstarvete piirkondlikud erisused. Analüüsitakse kehtivates üldplaneeringutes reserveeritud maakasutuse elluviimist, et selgitada välja reservalade olemasolu ja seni kehtinud tingimuste muutmise vajadus. Koostatakse kehtivate üldplaneeringute maakasutuse juhtotstarvete võrdlev tabel ja reserveeritud maakasutuse koondkaart. ● Rahvastiku prognoos ja asustuse arengu analüüs Määratakse perspektiivne elanike arv asustusüksustes ja asumites ning selgitatakse välja kasvava ja kahaneva, nooreneva ning vananeva elanikkonnaga piirkonnad. Analüüs on aluseks asustuse suunamisele ja säästva ja tasakaalustatud arengu tingimuste seadmisele võimaldades arvestada nii kasvava kui kahaneva elanikkonna vajadustega, hinnata elamualade tihendamise ja uute alade hõivamise otstarbekust, infrastruktuuri toimimist ja teenuste kättesaadavust. ● Ettevõtluskeskkonna analüüs ja suunised üldplaneeringu koostamiseks Koostatakse ettevõtluskeskkonna ülevaade käsitledes olemasolevate ettevõtete ja ettevõtlusalade paiknemist ja suurust ning peamiseid tegevusvaldkondi. Selgitatakse välja ettevõtete ootused ja vajadused ruumilise arengu osas. Analüüsitakse planeeringutega reserveeritud ettevõtlusalade kasutuselevõttu ja kasutusse mitte võtmise põhjuseid. Selgitatakse välja piirkonna ettevõtluse potentsiaal arvestades nii linnalise kui maalise piirkonna eripära ja võimalusi. ● Transpordiühenduste ja liikuvuse analüüs Analüüsitakse Pärnu linna kontekstis sobilike säästva liikuvuse arendamise meetmeid nagu RB reisijate jaama kättesaadavuse tagamine, kiired ja turvalised jalgrattaühendused, säästvat liikuvust toetav parkimispoliitika, ühelt transpordiliigilt teisele üleminekute soodustamine, kergliikluse ja jalakäijate eelisõigusega alade loomine jms. ● Rohevõrgustiku ja puhkealade analüüs. Analüüsitakse ja täpsustatakse maakonnaplaneeringus ning kehtivates üldplaneeringutes määratud rohevõrgustiku paiknemist ja seatud tingimusi arvestades rohevõrgustiku planeerimise juhendiga. Vajadusel selgitatakse välja KOV omandis olevate vääriselupaikade seisukorda. Hinnatakse puhkemetsade kättesaadavust ning alade kohaliku kaitse alla võtmise vajadust ja otstarbekust. ● Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike maastike analüüs 21 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 Selgitatakse välja miljööväärtuslikud piirkonnad väljapool Pärnu linna asustusüksust, eelkõige lähtudes riiklikes registrites leiduvatest andmetest ja olemasolevatest uuringutes ja kaardianalüüsist. Vajadusel viiakse läbi detailsemad välisvaatlused ja inventeerimised. Täpsustatakse väärtuslike maastike piire. ● Muinsuskaitse eritingimused Arvestades, et Pärnu vanalinna ja kuurorti muinsuskaitseala kaitse eeskiri on uuendamisel ja Pärnu linna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused on kehtivad lähtutakse kehtivatest eritingimustest ja uuenenud kaitseeskirjast. Üldplaneeringu eskiislahenduse koostamise käigus hinnatakse muinsuskaitse eritingimuste uuendamise vajadust lähtuvalt sellest, kui ulatuslikud on kavandatavad linnaruumilised muudatused. ● Ideekorje. Üldplaneeringu koostamise käigus, viidi läbi ideekorje, mille käigus kõik soovijad said esitada kaardile asukohaga seotud ettepanekuid. Kõigi Ideekorje raames tehtud ettepanekute arvestamise kohta annab linn oma seisukoha ja ettepanekud koos seisukohtadega lisatakse lähteseisukohtade lisamaterjalide hulka. 2.6 Üldplaneeringu vormistus Üldplaneering tuleb vormistada lähtuvalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 Planeeringu vormistusele ja ülesehitusele esitatavad nõuded. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Joonised koonevad digitaalsetest kihtidest ning esitluskujule vormistatud joonistest. Jooniste esitluskujud tuleb vormistada pdf- formaadis. Pärnu linna suure pindala tõttu tuleb lisaks ülevaatlikule kaardimaterjalile vormistada suuremate tiheasustusalade kohta või muud konkreetset piirkonda käsitlevad täpsemas mõõtkavas väljavõtted. Täpne jooniste arv selgub planeeringu koostamise käigus. Jooniste digitaalsetest kihtidest luuakse üldplaneeringu andmekogu, kus on ära toodud konkreetse andmekihti juurde kuuluvad ja seda kirjeldavad andmed (näiteks maakasutuse juhtotstarve, miljööala tingimused jms). Peale üldplaneeringu kehtestamist luuakse üldplaneeringu andmekihtides vastav kaardirakendus. Üldplaneeringu seletuskiri tuleb üles ehitada selliselt, et eristuksid selgelt taotletavad eesmärgid (millist muutust või ruumilist mõju taotletakse) ja nende eesmärkide elluviimiseks määratavad üldisemad põhimõtted ja täpsemad tingimused. Tingimuste seadmine peab olema vajalik, eesmärgipärane ja kohane. Reeglid peavad olema selgelt ja arusaadavalt sõnastatud. Soovitav on lisaks valdkondlikele eesmärkidele kaaluda ka piirkondlike eesmärkide seadmist. Soovitav on saavutatavate eesmärkide kirjeldamiseks kasutada erinevaid visualiseerivaid materjale, mis aitavad paremini mõista seatud eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tingimusi. 22 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 3. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise välja töötamise kavatsus (KSH VTK) 3.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus Käesoleva KSH objektiks on Pärnu linna üldplaneering (ÜP). Pärnu linn on omavalitsusüksus Pärnu maakonnas, mis moodustati 1. novembri 2017 aastal Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemise tulemusena. Pärnu linna pindala on 858,07 km2. Omavalitsus koosneb Audru, Paikuse, Tõstamaa osavaldadest ning Pärnu linnast. Pärnu linna üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Pärnu linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63. Üldplaneeringu alaks on Pärnu linna haldusterritoorium ning seosed lähiümbrusega (naaberomavalitsustega), et tagada sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimine. KSH ala ühtib planeeringualaga ehk KSH viiakse läbi Pärnu linna haldusterritooriumi kohta. Sh arvestatakse naaberomavalitsuste asustuse arengust tulenevate oluliste asjakohaste mõjudega. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Pärnu linna ÜP KSH põhieesmärk on keskkonnakaalutustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Põhieesmärgi saavutamiseks on KSH alameesmärgid: hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused (nn objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsed lahendused), määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsuteni jõudmine. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsustusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii loodus-, kultuurilise- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast. KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (planeerimisseadus § 3 lõige 4). 3.2 Strateegilise planeerimisdokumendi seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Üleriigiline planeering Eesti 2030+ (2012) Üleriigilise planeeringu, ehk Eesti 2030+ eesmärgiks on Eesti ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering annab üldiseid põhimõtteid maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. 23 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 Eesti 2030+ täpsustab ja arendab edasi varasemas üleriigilises planeeringus võetud ruumilise arengu suundi. Planeering kajastab erinevaid teemasid, näiteks territoriaalseid ja ka merealasid ning käsitleb nii linnade kui maapiirkondade arengut. Tähtsaim arengueesmärk on tagada head elamisvõimalused igas Eesti paigas, nagu näiteks kvaliteetne elukeskkond ning hea taristusüsteem. Asustusstruktuuri arendamisel on peamisteks eesmärkideks tagada parem töökohtade, hariduse ja erinevate teenuste kättesaadavus ning seda saab parandada toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Maakohtade planeerimisel tuleb meeles pidada, et sealne elanikkond tegeleb enamasti põllu- ja metsamajandusega. Lisandväärtusega on juurde tekkinud teist tüüpi töökohti, nagu majutus-, toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, erinevad ökotalud; aina rohkem töötajaid osaleb igapäevases tööalases pendelrändes linna ja maa vahel. Kuna maal elavad inimesed on üha enam linnastunud, siis tuleb maapiirkondade planeerimisel arvestama uut tüüpi kogukondadega. Püsiasustuse hoidmiseks peab kõigis maakohtades olema aastaringselt sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada puhast joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse (Üleriigiline planeering Eesti 2030+). Pärnu linna puhul on tegemist nii maalise kui ka linnalise asutuse piirkondadega ning selle tõttu tuleb arvestada mõlema asutustüübiga. Pärnu maakonnaplaneering 2035+ (2018) Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Planeeringus käsitletavad olulisemad teemad on asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus, looduskeskkonna väärtused, tehniline taristu, riigikaitse ja siseturvalisus. Kõikide teemade osas on planeeringus välja töötatud üldised põhimõtted ja tingimused maakonna ruumilise arengu kavandamiseks. Pärnumaa on Euroopa ühes dünaamilisemas piirkonnas (Läänemere ruumis) paiknev tuntud ja hinnatud regioon, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja elukvaliteeti väärtustavatel elanikel. Maakond on kõrge elukvaliteediga parim paik eneseteostuseks ̶ elamiseks, õppimiseks, töötamiseks, laste kasvatamiseks ja puhkamiseks. Arengutegevuse eesmärgid aastaks 2030+:  Rahvastikuarengu valdkonnas maakonna elanike arvu stabiliseerumine, kõrgem sündivus, positiivne rändesaldo ja piirkondlikult tasakaalustatud kasv.  Sotsiaalarengu valdkonnas kvaliteetne haridus, mitmekülgne kultuurielu, elanike sotsiaalne turvalisus, avaliku võimu demokraatlikkus ja tõhusus ning maakonna avatus ja atraktiivsus. - Pärnumaa on õppiv maakond; - Pärnumaa on loov ja tervislik maakond; - Pärnumaa on sotsiaalselt turvaline ja uuenev maakond.  Majandusarengu valdkonnas kõrget lisandväärtust loovad, ekspordipotentsiaali suurendavad ja elanike heaolu tagavad töökohad. - Pärnumaa on Eestis parima kuurordimajanduse ja taastusraviga maakond. 24 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 · Keskkonnamuutuste ja tehnilise taristu valdkonnas tagada majandus- ja sotsiaalarengut toetavad infrastruktuurid ning keskkonna ökoloogiline puhtus. - Pärnumaa on loodust hoidev maakond; - Pärnumaa on kaasaegsete transpordi- ja kommunikatsiooniühendustega maakond. Tulenevalt Pärnumaa ambitsioonidest ja teemavaldkondade analüüsist, saab maakonna arengus tõsta esile järgmised strateegilised läbimurdesuunad. 1. Teadmistepõhine majandus (sh kohalikel loodusressurssidel tuginev) Eelistatud on kasutada kohalikku ressursse ning kasutada lodusressursse intelligentsemalt. Tuleb tooteid tänapäevaste vahendite ja turule disainida ning turustada. 2. Turismi- ja puhkemajandus Pärnumaa on jätkusuutlik ja aastaringselt köitev turismikoht, mis toimib tõmbekeskusena Läänemere piirkonnas. Tuuakse välja keskendumine taastusravile ja puhkemajandusele. Tuuakse välja eesmärk taastuvravi mitmekesistamine ja nende rahvusvaliseks turundamiseks. 3. Avalikud teenused ja kodanikuühiskond Rõhutatud on avaliku sektori roll arengu suunaja ja mõjutajana, uuenduste algataja ja koostöö vedurina peab kasvama. Vajalik on halduslike muudatusetega tõsta osalusdemokraatia taset ja kvaliteeti. 4. Tehniline taristu Tehniline taristu loob eeldused eluvaldkondade sisuliseks arenguks ja rahuldab inimeste peamisi vajadusi nagu liikumisvõimalused, energeetika, veevarustus jne. Pärnu linn kui turismi sihtkoht ja innovaatilise tootmise asukoht vajab kiiret, aastaringset ja mitmeliigilist ühendust maailma eri paikadega, mille peavad tagama Via Baltica, Rail Baltic ja Pärnu lennujaam. Oluline on jätkuvalt panustada maakonda katva kergliiklusteede võrgustiku rajamisse. Pärnu maakonnaplaneering Rail Balticu raudtrassi koridori määramine (2017) Rail Baltic trassi koridor (lõigud 4D, 4F) Pärnu linna lõunaosas kulgeb olemasoleva raudtee koridoris, Papiniidu sillast põhjapool uues asukohas. Kuna raudtee trassi koridor järgib üldjoontes olemasolevate infrastruktuuriobjektide (maantee, raudtee) kulgemise suunda, ei too raudtee rajamine kaasa olulist väljakujunenud keskkonna iseloomu muutust. Kogu Pärnu linna ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 150 m. Pärnu piirkonna reisijate raudteejaam on planeeritud Papiniidu piirkonda (vt peatükk 3.2.2.), mis on logistiliselt hea asukoht. Pärnu jõe ületamiseks rajatakse uus raudteesild olemasoleva silla kõrvale. Jõest põhja pool läbib trass Niidu maastikukaitseala. Trass kulgeb Sauga valda Kauba tn piirkonnas, kus ristumine olemasoleva 1520 mm raudteega lahendatakse eritasandilisena. Rail Baltic trassi koridor (lõigud 4H ja 4D) Paikuse osavalla territooriumil läbib Vaskrääma ja Silla küla. Trassi koridori laius kogu Paikuse valla osas on 350 m. Rail Baltic trassi koridor (lõik 4D) Tahkuranna osavalla territooriumil läbib Reiu küla. Trassi koridori laius Reiu jõest Pärnu maastikukaitseala piirini on 350 m, endise Pärnu-Riia raudtee koridoris 150 m. Trass Reiu jõge ületades läbib hoonestamata „Silla elamud detailplaneeringu ala“. Edasi kulgeb trass endise Pärnu-Riia raudtee koridoris. 25 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 Planeeringuga on määratud Pärnu piirkonna reisijate raudteejaama põhimõtteline asukoht Papiniidu piirkonnas. Rail Baltic raudteejaama ja reisijaid teenindava jaamahoone rajamine on praeguseks planeeritud detailsemalt ning selle jaoks on 2017. a kehtestatud detailplaneering. Planeeringuga Pärnu piirkonna kaubajaama asukohta ei valita. Pärnu maakonna planeering 2030+ näitab kaks Pärnu kaubajaama (logistikakeskuse) tinglikku asukohta: Pärnu linnas, praeguse kaubajaama piirkonnas ja Surju vallas Ilvese külas Valga - Uulu maantee ääres. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering (2017) Mereala maakonnaplaneeringu eesmärgiks on mereruumi kasutuse määramine, mille puhul arvestatakse mereala kasutajate hüvedega. Mereala ruumilise planeerimise tulemiks on merel täna toimuvate ja kavandatavate tegevuste ja mere kasutuse ning looduse vaheliste konfliktide vältimine või minimeerimine. Lisaks käsitletakse rannikualaga funktsionaalses seoses olevaid teemasid, nt üleujutusala piir, sadamad, avalikult kasutatav rannaala ning muud. Koostati kolm põhimõttelist stsenaariumit, millega määratletakse mere kasutuse võimalused: 1. Looduskaitseline kasutus – olemasolevad looduskaitselised piirangud laienevad maksimaalses ulatuses. Meretööstuslik kasutus (meretransport, tuuleenergeetika jne) ning kutseline kalandus ei ole lubatud; 2. Meretööstuslik kasutus – lubatud on intensiivne meretransport, intensiivne kalandus, tuuleenergeetika jne. Looduskaitselised piirangud ei kehti; 3. Puhkemajanduslik kasutus ja kestlik kalandus – lubatud on puhkemajanduslik kasutus ning kestlik kalandus. Meretööstuslik kasutus ei ole lubatud, olemasolevad looduskaitselised piirangud säilivad. 4. Kõige sobivamaks tunnustati tasakaalukas arengustsenaarium, mille puhul kombineeritakse erinevad arengustsenaariumid. Arenguvisioonina pannakse rõhku ökoloogilisele jätkusuutlikule, puhtusele ning võimaldada inimestel mere kasutamine võimalikult väikse ökoloogilise kahjuga. Mereala on jagatud kaheks: 1. Eeliskasutus ala, mille puhul on kindlaks määratud tegevuse puhul eelis teiste kasutuste ees. Sellised tegevused on näiteks laevatee, sadamad, rannaala, tuulikupargi ala. 2. Vaba mereala, mis hõlmab endast eeliskasutusest väljajäävat ala, kus on lubatud kõik õigusaktidega lubatud tegevused. Soomaa piirkonna teemaplaneering (2018) Planeeringu eesmärgiks on maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ning erinevate vastuolude lahendamiseks. Soomaa rahvuspargi ja selle kontaktala arenguks on pakutud välja kolm võimalikku stsenaariumit: kasvamine, väljasuremine ja kohanemine. Kasvava stsenaariumi puhul kasvaks rahvastiku arvukus Soomaal ning selle läheduses sisserännanud noorte alusel. Selle tagajärjel kasvab teenuste ja töökohtade hulk ning paranevad elutingimused. Selle stsenaariumi võimalikkust peetakse ebatõenäoliseks, sest selle juhtumiseks peaksid tänase maailma väärtushinnangud muutuma. Väljasuremise stsenaariumi kohaselt puudub Soomaal ning selle läheduses sisuliselt inimasustus. Soomaal elaks küll inimesi, aga hajutatult ning nad ei moodustaks ühtseid kogukondi. Selle tagajärjel kaovad poollooduslikud kooslused ning toimub liigilise mitmekesisuse vähenemine. Lähima 26 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 kümnendi jooksul Soomaa rahvusparki ja kontaktala inimasustuse väljasuremine normaalse arengu korral ei ähvarda. Tõenäoliselt ka mitte lähikümnendite jooksul ja seda isegi juhul, kui inimarengusse selle aja jooksul ei panustata. Kohanemise stsenaarium on kõige tõenäolisem, sest teised arengustsenaariumid eeldavad suuri muudatusi. Rahvastiku vähenemise toob kaasa teenuste sulgemist ning see omakorda vajaduse ära kolimiseks. Kui leitakse võimalus uue olukorraga kohanemiseks, siis on võimalik vanas kohas edasi elada. Vajalik on panustada teenuste ja töökohtade kättesaadavuse halvenemise neutraliseerimisse. Soomaa visioon 2030+: Soomaa rahvuspark koos ümbritsevate küladega on elujõulise asustusega meelepärane ja loodusrikas elukeskkond. Tänu headele ühendustele on kättesaadavad nii töökohad, teenused kui haridusasutused. Tagatud on loodus- ja kultuuriväärtuste säilimine ning kestlik kasutamine. Soomaa põlisloodus koos kultuuriväärtustega on atraktiivne ja tunnustatud kultuuri- ning loodusturismi sihtkoht Euroopas. Üldiste põhimõtetena on välja toodud teenuste kättesaamine ja töökohtade saamine kodule võimalikult lähedal ning heade transpordilahendustega varustatult. Hea teedevõrk, andmesideühendus ja kaugtöö võimalused on piirkonna jätkusuutlikuse tagamise otsustavateks teguriteks. Ala arendamine peab toimuma arvestades ja kaitstes loodus- ja kultuurikeskkonda. Välja kujunenud ettevõtluse ja majandustegevuse jätkamine ja tõhustamine aitab töökohtade vähesust parandada. Vajalik on ettevõtjate vahelise koostöö parandamine ja kvaliteetse tehnilise taristu loomine. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0 (2012) Teemaplaneeringu eesmärgiks on Via Baltica trassikoridori asukoha määramine ja selleks vajaliku maa reserveerimine. Vajalik on kavandatav maantee viia võimalikult suures osas vastavusse I klassi maanteele esitavate nõuetega. I klassi maantee projektkiirus ehk üksiku sõiduauto suurim ohutu kiirus, millele peavad vastama selle tee kõik põhiparameetrid, on 120 km/h. I klassi maantee laius on vähemalt 26 m, maantee koosneb kahest 11m laiuse kattega sõiduteest, mis on omavahel eraldatud vähemalt 5m laiuse eraldusribaga. Tiheasustust läbides saab maanteed käsitleda tänavana, mistõttu kasutatakse ka erinevat ristprofiili. Planeeritud on ehitada Pärnu linna ümbersõit, millega juhitakse suurem liiklusvoog Pärnu linnast mööda. Planeeritav ümbersõit algab Sauga vallas Räägu külast ning jõuab trassile tagasi Tahkuranna vallas Reiu külas. Via Baltica (E67) trass viiakse vastavusse nii Eesti põhimaanteede kui ka rahvusvahelisse transpordivõrku kuuluvale liiklusrajatisele esitatavatele standarditele. I klassi teeala on 150 m lai ning mida ääristab puhverala toob tee kogulaiuseks 650 m. Trassialasse jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ning kaitstavaid üksikobjekte. Pärnu linna arengukava aastani 2035 (2018) Arengukava eesmärgiks on valla kui terviku ühtlase ja stabiilse arengu tagamine, arenduslike meetmete järjepidev rakendamine ja ühiskondliku kokkuleppe alusel määratletud arengusuundade järgimine planeerimisperioodi vältel. Visioon Pärnule on omane looduslähedus ja elukeskkonna mitmekesisus. Linn asub looduslikult kaunis piirkonnas, kus metsad, rohealad, meri ja jõed on elukeskkonnaga tihedalt seotud. Rikkalik looduslik 27 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 eelisseisund ja geopoliitiline asend on Pärnule andnud arengueeldused ning muutnud linna atraktiivseks nii elanikele kui külalistele. Piirkonna ettevõtted, sealhulgas edukas turismi- ja kasvav tööstussektor, panustavad töökohtade loomisesse ning on aktiivsed kaasarääkijad Pärnu linna kui terviku arendamisel. Peamised väljatoodud arengusuunad on: 1. Looduskeskkonna väärtustamine Pärnu on pikaaegsete traditsioonidega rahvusvaheliselt tuntud ja kõrgelt hinnatud kuurortlinn, mille suurim väärtus on ajalooliselt kujunenud rikkalik ja mitmekesine looduskeskkond. Pärnu eristub teistest linnadest mere ja jõgede, randade ja promenaadide, rohkete parkide, alleede ja metsatukkade poolest. Kuna maastiku mitmekesine elurikkus ja puhkeväärtus on Pärnu linnast kujundanud 180-aastase ajalooga kuurordi, tuleb looduslike eeliste säilitamine ja väärtustamine seada Pärnu arendamisel aastani 2035 ja kaugemalegi üheks olulisemaks eesmärgiks. Jätkusuutlik looduskeskkond on elukeskkonna arengu alus. 2. Elukeskkond kui prioriteet Omanäolise Pärnu trump on inimsõbralik, hästi toimiv ja atraktiivne elukeskkond, mille keskmeks on elav ja kompaktne ajalooline linnasüda. Elukeskkonna ja eluviiside mitmekesisus, kõrge kvaliteediga linnaruum, tõhusalt ja säästlikult toimivad võrgustikud ning kiired ja mugavad välisühendused loovad soodsa pinnase töökohtade ja elanike lisandumiseks. 3. Kultuuri ja spordi mitmekesisus Mere- ja jõelinn Pärnu on kuulus arvukate kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste poolest. Kultuurielu on rikas. Lisavõimalusi loovad teater Endla, Pärnu kontserdimaja ja arvukad näitusepinnad, elitaarsust lisab Pärnu linnaorkester. Pärnus tunnevad ennast hästi nii sportlased kui spordisõbrad. Siinsete kultuuri- ja sporditraditsioonide hoidmine ja värskendamine toetab ka teiste eluvaldkondade arengut. 4. Ettevõtluse toetamine Pärnu suurim turismimagnet kodu- ja välismaal on ajalooline spaatraditsioon koos nimekate ja kõrgelt hinnatud tervisekeskustega. Võrreldes teiste Eesti linnadega töötab lähedus Tallinna ja Riiaga Pärnu jaoks eelisena, mis toob siia külalisi ning täidab sellega äriniši ka väljaspool kõrghooaega. Sellest hoolimata on eluliselt oluline elavdada muud liiki ettevõtlust, millest sõltub kogu linna areng. Eelistame ettevõtlust, mis vähendab sesoonsust, ja toetame uusi investoreid, kes toovad Pärnusse ennekõike nn tarku töökohti. Ettevõtluse mitmekesistamise ühe magnetina kasutame ära olukorda, et Pärnu on Rail Balticu kiirraudteetrassil. 5. Linnakodanikke toetav teenuste arendus ja linnajuhtimine Pärnu tugevus on valdkondadevaheline toimiv ja jätkusuutlik koostöövõrgustik, mis on heaks eeskujuks teistele linnadele. Pärnu linna teenusekeskkonna arendamisel peetakse silmas eelkõige inimest ja tema vajadustest lähtuvate teenuste arendamist. Rõhku pööratakse teenuste kättesaadavusele ja ennetustööle, mis pikas perspektiivis lisab mugavust ja kokkuhoidu nii teenuse osutajatele kui kasutajatele. 6. Elukestva õppe väärtustamine Pärnu haridustaristu on aastaringselt kättesaadav, avatud ja lõimitud kõikide eluvaldkondadega taseme-, täiend- ja ümberõppeks. Koostöös ettevõtete ja haridusasutustega Pärnust ja väljastpoolt arendatakse haridusturismi, korraldatakse konverentse ja suve(üli)koole. Tervikliku hariduskeskkonna kesksel kohal on igas eas õppija, kelle kujunemise ja arenemise alustaladeks on koostöö, loovus, vastutus, turvalisus ja jätkusuutlikkus. 28 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 3.3 Üldplaneeringu ellu viimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu 3.3.1 Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad KSH aruanne peab käsitlema KeHJS § 40 nimetatud teemasid, arvestades seejuures üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Lähtudes KeHJS-i § 40 lõikest 4 käsitletakse KSH aruandes kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele ning hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta. PlanS § 80 lõige 2 sätestab KSH väljatöötamise kavatsuse sisu järgmiselt: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave“. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Pärnu linna üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistustasemest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse üldplaneeringu koostamise käigus (alade juhtotstarvete ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine, ehituskeeluvööndi täpsustamine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale või suurendada planeeringulahendusega kaasnevat positiivset mõju. Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju määratlemisel on oluline esmalt kindlaks määrata võimalikud mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud üldplaneeringu tasandil käsitletavatest teemadest ja objektidest. Võimalikud mõjuallikad:  Asustuse suunamine, maa- ja veealade planeeritav kasutamine, sh alade paiknemine ja seatavad kasutustingimused (sh planeeritavad elamualad, tööstusalad, sh ohtlikud ettevõtted, puhke- ja virgestusalad jt maakasutuse juhtfunktsioonid ning nende kavandatav olemus) ning ÜP-ga kavandatavad avaliku ruumi arendamise tingimused;  ÜP-ga kavandatav sotsiaalne infrastruktuur (haridus-, kultuuri,- spordi, sotsiaalhoolekande ja tervise teenused) jt teenuste kättesaadavuse võimaldamine;  ÜP-ga määratavad tehnorajatised ja olulise ruumilise mõjuga objektid; 29 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021  ÜP-ga kavandatav transporditaristu ja liikuvuse ja transpordi korraldamise põhimõtted;  ÜP-ga täpsustatavad üleujutusohuga alad, kavandatavad reoveekogumisalad, kaugküttepiirkonnad, tiheasustusalad jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist;  rohevõrgustiku elemendid ja võrgustiku sidusust tagavad tingimused, miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad, kaitsealused loodusobjektid jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist;  riigikaitselise otstarbega maa-alad ja nendest lähtuvad piirangud. Üldplaneeringu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid:  Looduskeskkond ja ökosüsteemiteenused: o loodusvarad: põhjavesi, pinnavesi, pinnas, mets (kui ökosüsteemiteenus), maavarad jms; o kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad; o roheline võrgustik; o muud väärtuslikud looduskooslused (niidualad, märgalad, vääriselupaigad, väärtuslikud rohealad jmt);  Kultuuriline keskkond ja avalik ruum: o piirkonna identiteet (traditsiooniline elulaad) ja kultuuripärand; o miljööväärtuslikud alad; o väärtuslikud maastikud; o kultuurimälestised; o pärandkultuuriobjektid.  Sotsiaalne keskkond: o inimese tervis ja heaolu (lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist, lõhnahäiringust, radooniriskist ja mürast); o tööhõive ja töökohtade kättesaadavus; o teenuste kättesaadavus (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur, puhke- ja rekreatsioonivõimalused, säästlike liikumisviiside võimaldamine, esmatarbekaubandus jms).  Majanduslik keskkond: o põllumajanduslik tootmine ja väärtuslikud põllumajandusmaad ning maaparandussüsteemid; o metsandus; o kaevandustegevus; o tööstuslik tootmine ja väiketootmine; o jäätmekäitlus; o turism (sh kultuuripärandiga seotud); o teenindussektor; 30 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 o olemasoleva välja ehitatud keskkonna (kasutusse võetud maa alade, välja arendatud liiklustaristu ja tehnovõrkude ja olemasolevate teenuste) ja planeeritava keskkonna otstarbekas kasutus.. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus lähtuvalt mõjuallikatest ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Käesoleva üldplaneeringu koostamisel peab hindama võimalikku mõju Natura 2000 loodus- ja linnualadele. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise algfaasis ei ole veel selge kas ja milliseid Natura 2000 võrgustiku alasid võidakse mõjutada, siis täpsustakse seda KSH aruande koostamise ja üldplaneeringu koostamise faasis. Eeldatavalt ei kaasne üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele, kuna tuleb välja töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke. Arvestades Pärnu linna paiknemist, siis ei ole ette näha (riigi)piiriülese mõju esinemist. Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda teemasid, mille mõjusid tuleb töö käigus hinnata. 3.3.2 KSH sisu Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH abil tahetakse jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Pärnu maakonna, Pärnu linna ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb loodetavasti soodne (positiivne) mõju sotsiaalsele keskkonnale, looduskeskkonnale ja majanduslikule keskkonnale. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. KSH käigus pakutakse vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ning antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. Objektipõhised alternatiivsed lahendused on vajalik välja pakkuda, kui esineb vajadus oluliste ebasoodsate mõjude vältimiseks või leevendamiseks. Objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsete lahenduste täpne sisu selgub planeerimise ja KSH protsessi käigus. KSH aruandes kirjeldatakse, kas teatud tegevusega kaasneb otsene, kaudne, ebasoodne (negatiivne) või soodne (positiivne) oluline mõju. Kirjeldatakse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Pärast hindamist tehakse vajadusel ettepanekuid 31 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või leevendamiseks. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest, mille alusel koosneb KSH aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest: 1) üldplaneeringu sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus 2) üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega 3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus 4) hindamismetoodika kirjeldus 5) alternatiivsete arengutsenaariumite kirjeldus (sh ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengutsenaariumid, käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 6) alternatiivsete arengutsenaariumite võrdlus (ülevaade sellest , kuidas saadi parim alternatiivne arengutsenaarium, käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 7) üldplaneeringu jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ja kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud (vastavusanalüüs); 8) hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee- ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta (sh erinevate mõjude omavahelised seosed ja üldplaneeringu elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid, eelkõige, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 aladega); 9) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang; 10) ülevaade üldplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise ja avalikkuse kaasamise tulemuste kohta; 11) ülevaade raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel; 12) Üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus; 13) KSH kokkuvõte; 14) Avalike arutelude protokollid ja KSH muud lisad; 15) Asustuse ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende arvestamise või arvestamata jätmise põhjendustest; 32 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 KSHs ei käsitleta null-alternatiivi ehk tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida, kuna vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 lõikele 11 peab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatama moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestama üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Seega ei ole null-alternatiiv reaalne alternatiiv. 3.3.3 KSH hindamismetoodika kirjeldus KSH käigus lähtutakse KeHJS ja PlanS nõuetest. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised KSH viiakse läbi tihedas koostöös planeerimisega. See tähendab, et mõjude hindamine toimub jooksvalt koos planeeringulahenduse väljatöötamisega. Alternatiivide moodustamine, hindamine, kaalumine ning eelistamine toimub koostöös planeerijaga. See tähendab, et hindamisel ja kaalumisel arvestatakse ka planeerimisega seotud kriteeriume ja tõekspidamisi. Täiendavalt hinnatakse asjakohaseid naaberomavalitsuste asustuse arengust tulenevaid mõjusid omavalitsusele (eelkõige Tori valla mõju Pärnu linnale: piiriäärne maakasutus, puhkealad, taristu, haridus ja teenindusvõrk jms). Peatükis 3.3.1 on esitatud planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad ning kaasneda võivad mõjud, millele Pärnu linna üldplaneeringu KSH läbiviimisel tuleb keskenduda. KSH läbiviimisel arvestatakse järgmiste olulisemate mõjuvaldkondadega (vt täpsemalt mõjutatavaid keskkonnaelemente ptk 3.3.1):  Mõju sotsiaalsele keskkonnale (sh teenuste kättesaadavusele ja liikumisvõimalustele); KSH käigus hinnatakse planeeringulahenduse võimalikku mõju asustusstruktuurile, sh piirkonna identiteeti arvestavale asustuse suunamisele ja rahvastiku arengule, teenuste kättesaadavusele (sh puhkealade kättesaadavusele) ja liikumisvõimalustele (sh aktiivsetele ja säästvate liikumisvõimaluste arendamisele). Tuuakse välja üldplaneeringus kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks või leevendamiseks.  Mõju inimese tervisele, heaolule (sh lähtuvalt joogivee- ja suplusvee kvaliteedi mõjutamisest, välisõhu kvaliteedi mõjutamisest ja müraolukorrast); KSH käigus hinnatakse planeeringulahenduse võimalikku mõju inimeste tervisele ja heaolule, mis tuleneb erinevatest üldplaneeringu elluviimisega kaasnevatest keskkonnaelementide (joogivee- ja suplusvee kvaliteedi, välisõhu kvaliteedi ja mürataseme) muutustest. Tuuakse välja üldplaneeringus kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks või leevendamiseks. 33 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021  Mõju majanduskeskkonnale ja tehiskeskkonnale (sh ettevõtluskeskkonnale, taristule ja liikluskorraldusele); KSH käigus hinnatakse planeeringulahenduse võimalikku mõju ettevõtluskeskkonnale, sh. Pärnule kui olulisele turismisihtkohale, ettevõtluse konkurentsivõimele ning tööjõuturule ja võimalikku mõju liikluskorraldusele, tehnilise taristule, jäätmemajandusele jmt. Mh peab arvestama, et turismi arengus on olulised säästva transpordi arendus ja linnaruumi kvaliteet, sh alade reserveerimine ja tegevuste kavandamine külastushooaja pikendamiseks. Samuti on vajalik anda hinnang seoses jäätmetekke muutustega planeeringu elluviimisel ning vajadusel pakkuda välja täiendavaid meetmeid jäätmete käitlemiseks. Tuuakse välja kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks või leevendamiseks.  Mõju kultuurilisele keskkonnale, sh kultuuripärandile ja väärtuslikele maastikele; KSH läbiviimisel hinnatakse asustuse arengu, maakasutuse muutuste ning seatavate ehitus- ja kasutustinimuste, suurte maapealsete taristuobjektide rajamise, loodusvarade kasutamise (metsaraie, maavarade kaevandamine) jm. mõju maastiku ruumilisele struktuurile ja väärtuste säilimisele. Käsitletakse nii kaitsealuseid kultuurimälestisi, muinsuskaitsealasid, kohalikku tähtsusega miljööväärtuslikke alasid, väljakujunenud väärtuslikke maastikke, kui ka maastikke ning kultuuripärandit laiemalt. Tuuakse välja kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks või leevendamiseks.  Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (taimestikule ja loomastikule, sh kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ja rohevõrgustikule); Hinnatakse planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevat koormust taimestikule, loomastikule ja populatsioonidele. Muuhulgas pööratakse tähelepanu rohelise võrgustiku toimimisele ja sidususele piirnevate aladega ning looduslike alade osakaalule ja terviklikkusele linna haldusterritooriumil. Eraldi tähelepanu pööratakse kaitsealustele loodusobjektidele ning viiakse eraldi seisva KSH osana läbi Natura hindamine. Hindamisel arvestatakse nii olemasolevate loodusobjektidega, sh kaitstavate aladega ning liikidega, ning nende kaitse-eesmärkidega, kui vajadusel ka projekteeritavate kaitstavate loodusobjektidega. Tuuakse välja kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks või leevendamiseks.  Mõju looduskeskkonna muudele komponentidele (sh loodusvaradele nagu põhja- ja pinnavesi, maavarad, pinnas ja väärtuslikud põllumajandusmaad ning välisõhk ja mürataseme muutused) ning ökosüsteemiteenustele; KSH käigus hinnatakse kavandatud maakasutusmuutuste võimalikku mõju veekogude veekvaliteedile (ehk pinnaveele), põhjavee kvaliteedile ja põhjavee varudele, pinnasele ja väärtuslikele põllumajandusmaadele. Üldplaneering peab tagama linna toimimiseks ja elanike heaoluks oluliste ökosüsteemiteenuste olemasolu ja kättesaadavuse. Üldplaneeringu raames tuleb määrata ja hinnata ökosüsteemiteenuseid (s.o. keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid) ning tagada, et KSH läbiviimisel hinnatakse erinevate ökosüsteemiteenuste pakkumise ja kättesaadavuse 34 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 muutumist lähtuvalt üldplaneeringuga kavandatavast asustuse arengust, maakasutuse muutustest ning seatavatest ehitus- ja kasutustingimustest. Ökosüsteemiteenused võib jagada nelja olulisemasse rühma (https://www.envir.ee/): 1. Tugiteenused - teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad. 2. Reguleerivad teenused - teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullak- valiteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine. 3. Varustusteenused, ka tootvad teenused - teenused, mida inimene saab ökosüs- teemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena. 4. Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused - teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. Samuti hinnatakse mõjusid, mis võivad kaasneda välisõhukvaliteedile ning lõhna levikule ja mürataseme muutustele. Pööratakse tähelepanu võimalike konfliktialade vältimisele elamupiirkondade ja olulise mõjuga tööstus- ning taristuobjektide vahel. Üldplaneeringu üheks ülesandeks on korduva üleujutusega ala kõrgveepiiri märkimine ja EKV ulatuse täpsustamine suurte üleujutusaladega siseveekogudel. KSH ülesandeks on hinnata võimalikke üleujutusohuga seotud mõjusid seoses kavandatava maakasutusega ning ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekutega kaasnevaid mõjusid. Seoses võimalike mõjude hindamisega põhja- ja pinnaveekvaliteedile hinnatakse ka võimalikke mõjusid, mis võivad kaasneda ühisveevärgi ja -kanaliatsiooni arendamisega ja reoveekäitluse põhimõtetega üldplaneeringus planeeritavast maakasutusest lähtuvalt. Tuuakse välja kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks või leevendamiseks.  Mõju kliimamuutustega kohanemisele ja mõju kliimamuutustele. KSH läbiviimisel hinnatakse üldplaneeringuga kavandatavate arengusuundade mõju kliimamuutustega kohanemisele, sh sademeveekäitlusele. Samuti hinnatakse võimalikku mõju kliimamuutustele. Tuuakse välja kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks või leevendamiseks. KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüsis hinnatakse, kui edukalt aitab Pärnu linna üldplaneering täita teistes strateegilistes arengudokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke. Vastavusanalüüsi abil hinnatakse, kuidas erinevad kavandatavad planeeringulahendused aitavad eesmärkide täitmisele kaasa. Vastavusanalüüsis püütakse hinnata:  kas ja mil määral kavandatav piirab (piiritleb) arenguid või tegevusi;  kas ja mil määral kavandatav toetab arenguid ja tegevusi;  kuidas ja mil määral kavandatav väärtustab olemasolevat. 35 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 Käsitlema peab vastavusanalüüsis vähemalt järgmisi strateegilisi dokumente (loetelu pole lõplik):  Üleriigiline planeering Eesti 2030;  Pärnu maakonnaplaneering 2035+;  Pärnu maakonnaplaneering „Rail Balticu raudtrassi koridori määramine“;  Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering;  Soomaa piirkonna teemaplaneering;  Teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0“;  Pärnu linna arengukava aastani 2035;  Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21”;  Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030;  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas (kas tänu kavandatavale tegevusele võivad keskkonnatingimused muutuda paremaks või halvemaks). Samuti on KSH ülesandeks ebasoodsat mõju leevendavate meetmete ningpositiivset mõju võimendavate meetmete soovitamine, et aidata kaasa avaliku ruumi toimimisele elanike heaolu suurendava äri- ja elukeskkonnana. Mõjude hindamisel kasutatakse muuhulgas erinevate varem teostatud uuringute andmeid, analoogiaid, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi, erinevaid riiklike andmebaaside andmeid (nt EELIS, Maa-amet) ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldas tagada KSH aruande järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). Samuti arvestatakse üldplaneeringu koostamise käigus läbiviidavate uuringute sisendiga. Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna elementide suhtes (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms). Vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnaelementidele ka kvantitatiivselt. Arvestades üldplaneeringu strateegilist taset ja seda, et planeeritu osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnaelementide osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade, seire- ja statistika- ning teadusandmetele ja muude allikate materjalidele. Muuhulgas tuginetakse juhendmaterjalile Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) (http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf). 36 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 Pärnu linna üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura võrgustiku alale olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Natura hindamisel lähtutakse juhendmaterjalist Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (2017). 37 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 4. Üldplaneeringu ja KSH koostamise eeldatav ajakava Alljärgnev tabel annab ülevaate ÜP ja KSH koostamise võimalikust ajakavast. Ajakavas võib toimuda muutusi seoses üldplaneeringu koostamise ja menetlemise protsessiga, sh võimalike lisauuringute läbiviimisega, KSH aruande ja üldplaneeringu täiendamisega jms. Avalikest aruteludest ja olulisematest etappidest antakse avalikult teada linna kodulehel ja meedia vahendusel seaduses ette nähtud korras. Üp ja KSH koostamise etapid eeldatav tegevuse aeg Üldplaneeringu (Üp) ja KSH algatamine 21.06.2018 Üp lähteseisukohtade ja KSH välja töötamise kavatsuse jaanuar-märts 2021 koostamine Üp lähteseisukohtade ja KSH välja töötamise kavatsuse kohta detsember 2021 ettepanekute küsimine Asjakohaste arvamuste arvestamine Üp lähteseisukohtade ja jaanuar 2022 KSH välja töötamise kavatsuse täiendamine ÜP lähteseisukohtade ja KSH välja töötamise kavatasuse veebruar 2022 avalikustamine Pärnu linna kodulehel Üp eelnõu (eskiisi) ja KSH aruande eelnõu välja töötamine sh veebruar 2022-2023 vajalike uuringute läbiviimine ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek veebruar -märts 2023 Laekunud arvamuste osas seisukoha kujundamine ja kirjalikult märts-aprill 2023 esitatud arvamustele vastamine, avaliku väljapaneku tulemuste avalikust arutelust teavitamine ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu avalikud arutelud mai 2023 Asjakohaste täienduste sisse viimine ja täiendavate lahenduste mai-detsember 2023 välja töötamine Üldplaneeringu ja KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks jaanuar 2024 Laekunud kooskõlastuste osas seisukoha kujundamine ja Üp ja veebruar-aprill 2024 KSH aruande täiendamine Üldplaneeringu ja KSH aruande vastu võtmine mai 2024 ÜP avalik väljapanek juuni-august 2024 Laekunud arvamuste osas seisukoha kujundamine ja kirjalikult september 2024 esitatud arvamustele vastamine ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu oktoober 2024 Üldplaneeringu täiendamine november-detsember 2024 ÜP esitamine heakskiitmiseks ministrile jaanuar 2025 Üldplaneeringu kehtestamine mai 2025 38 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 5. Üldplaneeringu ja KSH osapooled ning kaasatavad isikud ÜLDPLANEERINGU JA KSH OSAPOOLED Ülesanne Asutus ja kontakt Üldplaneeringu algataja, Pärnu Linnavolikogu vastuvõtja ja kehtestaja Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn; e-post: [email protected] Üldplaneeringu koostamise Pärnu Linnavalitsus korraldaja Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn; e-post: [email protected] Üldplaneeringu Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakond lähteseisukohtade ja Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn; e-post: üldplaneeringu koostaja [email protected] KSH väljatöötamise OÜ Alkranel kavatsuse koostaja Alar Noorvee (KSH ekspert) Margus Kirss (keskkonnaspetsialist). KSH aruande koostaja Leitakse läbi riigihanke korraldamise Üldplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. KOOSTÖÖ TEGIJAD Planeeringualaga piinevad KOV üksused (PlanS §76 lg1) Asutus Kontakt Lääneranna Vallavalitsus [email protected] Põhja-Pärnumaa [email protected] Vallavalitsus Tori Vallavalitsus [email protected] Põhja-Sakala Vallavalitsus [email protected] Saarde Vallavalitsus [email protected] Häädemeeste vallavalitsus [email protected] Valitsusasutused kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb (PlanS §76 lg1) Asutus Kontakt Kaasamise põhjus Keskkonnaamet [email protected] oluline keskkonnamõju, kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd, ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse Transpordiamet [email protected] riigitee rajamine või sellega külgnemine, riigitee kaitsevöönd, piirkonna liikluskoormuse 39 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 suurenemine, maanteel liiklejate visuaalne häirimine lennuväli, kopteriväljak või nende lähiümbrus, lennuvälja, kopteriväljaku või tuulepargi rajamine, üle 45 m kõrguse ehitise püstitamine avalik veekogu, veesõiduohutuse küsimused Terviseamet [email protected] tervisekaitsenõuete rakendamine, sh müra ja vibratsiooni küsimused Muinsuskaitseamet [email protected] avalik veekogu, muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd Päästeamet [email protected] ohtlik või suurõnnetuse ohuga ettevõte ja tuleohutusnõuded Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] üle 45m kõrgune ehitis, üle 28 m tuulegeneraator, avalik veekogu, riigipiiri valvamine ja seire Tarbijakaitse ja Tehnilise [email protected] raudtee kaitsevöönd, Järelevalve Amet raudteerajatis, avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on ehitusloa andjaks Põllumajandus- ja toiduamet [email protected] Maaparandussüsteemid ja nende nõuetekohane toimimine. Põllumajandusloomade matmispaikade kavandamine. Majandus- ja [email protected] Avaliku raudtee rajamine Kommunikatsiooniministeeri um Keskkonnaministeerium keskkonnaministeerium@envir. Piiriülene keskkonnamõju, uue ee tiheasustusala moodustamine või olemasoleva tiheasustusala laiendamist ranna või kalda piiranguvööndis, keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa Kaitseministeerium kantselei@kaitseministeerium. Tuulegeneraatorid, tuulepargid ee või üle 28 m kõrged ehitised, riigikaitselise ehitise piiranguvöönd, riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemine, avalik veekogu Maaeluministeerium [email protected] Riigi maa- ja põllumajandus, Helve Hunt 53301261 kalakasvatus, väärtuslik põllumaa Riigimetsa majandamise [email protected] Riigi metsaalade majandamine keskus 5055932 [email protected] 40 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 5147578 Taastuvenergeetika riigi metsaaladel Maa-amet [email protected] Riigi maareservi haldamine Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Järgnevas tabelis on esitatud esialgne loetelu kaasatavatest isikutest. Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme nagu teavitamine, avalikud arutelud, töökoosolekud, ümarlaud, ideekore jms mille vajadus ja korraldus lepitakse kokku jooksvalt. Lisaks kaasatakse üldplaneeringu koostamise protsessi linna elanikud ja kinnistute omanikud läbi planeeringu avalike tutvustuste ja arutelude korraldamise, millest teavitatakse seadusega ette nähtud korras ning läbi meedia vahenduse. Isikutel, kes soovivad olla üldplaneeringu koostamisse kaasatud ja saada koostatava üldplaneeringu kohta infot personaalselt, on võimalik esitada selle kohta Pärnu linnavalitsusele vastav sooviavaldus. KAASATAVAD Minister (§76 lg2) Riigihalduse minister [email protected] Rahandusministeerium Asutused kellel võib olla põhjendatud huvi planeeringu koostamise vastu (valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid, elanikke esindavad MTÜ-d ja sihtasutused) (PlanS §76 lg2) Taristu valdajad Asutus Kontakt Kaasamise põhjus Fortum Eesti As [email protected] sooja- ja gaasivarustus om Elering As [email protected] elektri ja gaasivarustus Elekrtilevi OÜ [email protected] elektri ja sidevarustus SV Energia [email protected] Soojavarustus (Paikuse, Audru) Nevel Eesti OÜ [email protected] Soojavarustus (Lavassaare) Sufe OÜ [email protected] Soojavarustus, veevarustus (Tõstamaa) Pärnu Vesi As [email protected] vesi ja kanalisatsioon Averson OÜ [email protected] gaasivarustus Tarbegaas [email protected] gaasivarustus Gaasivõrgud As [email protected] gaasivarustus Telia Eesti AS [email protected] sidevarustus [email protected] Eesti Lairiba arenduse Sa [email protected] sidevarustus Edelaraudtee Infrastruktuur As [email protected] Raudtee taristu AS RB Rail [email protected] Rail Baltic taristu arendus Eesti Tuuleenergia Assotsatsioon [email protected] Tuuleenergia arendamise võimalused Enefit Green OÜ [email protected] Tuuleenergia arendamise võimalused 41 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 MTÜ Pärnumaa Jäätmehoolduse [email protected] ja Heakorra Keskus Asumiseltsid Asumiseltside ümarlaud [email protected] MTÜ Kodanikujulgus [email protected] Rääma selts [email protected] Raeküla selts [email protected] [email protected] Vana Pärnu kultuuriselts [email protected] Mai Seltsing [email protected] [email protected] Pärnu Ülejõe selts MTÜ [email protected] Kalamehe Kvartali Selts [email protected] Lemmetsa külaselts [email protected] Lindi külaselts [email protected] Silla külaselts [email protected] [email protected] Seljametsa Martad [email protected] MTÜ Paikuse Asumiselts [email protected] Vaskrääma Külaselts [email protected] Põlendmaa Külaselts [email protected] MTÜ Kastna Külaselts [email protected] MTÜ Manõja kultuuriselts [email protected] MTÜ Seliste Selts [email protected] MTÜ Kavaru külaselts [email protected] MTÜ Tõhela külaselts [email protected] Muud avalik õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused, liidud MTÜd Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] (EKO) EAL Pärnu Sektsioon [email protected] [email protected] MTÜ Pärnu Rattarikkaks [email protected] MTÜ Eesti Erametsaliit [email protected] Eesti Korteriühistute Liit [email protected] Lääne regiooni esindus Pärandkoosluste Kaitse ühing [email protected] MTÜ Müravaba ja puhta Pärnu [email protected] eest MTÜ Roheline Pärnumaa [email protected] MTÜ Päästame Eesti metsad [email protected] MTÜ Liivi Lahe kaldanduskogu [email protected] SA Pärnumaa Arenduskeskus [email protected] (SAPA) MTÜ Eesti Tervislike Linnade [email protected] võrgustik MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste [email protected] Liit MTÜ Roheline Jõemaa [email protected] Koostöökogu 42 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu [email protected] AS Parnu Sadam [email protected] Riigi Kinnisvara AS [email protected] Audru kultuurikeskus [email protected] Seljametsa Rahvamaja [email protected] Tõstamaa Rahvamaja [email protected] Nooruse Maja [email protected] Raeküla Vanakooli keskus info@raekülavanakool Vana-Pärnu kultuurikeskus [email protected] Aruvälja külakeskus [email protected] Kastna külamaja Kä[email protected] Manija saarekeskus [email protected] Seliste külatuba [email protected] Tõhela Rahvamaja [email protected] Isikud kes on avaldanud soovi olla kaasatud (§76 lg2) Vastavalt kirjalikult esitatud sooviavaldusele, milles esitatud kontakte ei avalikustata Jaan Kägu Mave Kinnisvara OÜ Metsatervenduse OÜ Valga Puu OÜ OÜ SP1 Toomas Uibo Marika Valter Sven Raidla Multiland OÜ Arni Roosmaa Kaisa Käärid Kaupo Kaljuvee Kadri Vilgats Kristjan Kaunissaar Isikud kelle õigusi võib planeering puudutada (§76 lg2) Puudutatud isikud selgitatakse välja üldplaneeringu koostamise käigus Vajadusel sundvõõrandamisega seotud isikud (§77 lg 5-8) Puudutatud isikud selgitatakse välja üldplaneeringu koostamise käigus 43 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 6. Isikute ja asutuste ettepanekud lähteseisukohtadele Üldplaneeringu koostamise korraldaja esitab üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus koos käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta esitatud arvamused ja Pärnu linnavalitsuse poolsed seisukohad on esitatud dokumendi lisas 3. (Lisatakse töö lõppversiooni). 44 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 Kasutatud allikad  Arold, I. (2005). Eesti maastikud.  Eesti Geoloogiakeskus OÜ. (2001). Eesti põhjaveekaitstuse kaart 1:400000.  Eesti Geoloogiakeskus OÜ. (2017). Eesti pinnase radooniriski a looduskiirguse atlas . Tallinn.  Pärnu linna arengukava aastani 2035 (2018)  Pärnu maakonnaplaneering 2035+ (2018)  Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" (2018)  Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering (2017)  Soomaa piirkonna teemaplaneering (2018)  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0 (2012) 45 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 Lisad Lisa 1: Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga Lisa 2: Esialgne võimalik juhtotstarvete jaotus Lisa 3: Ideekorje käigus laekunud ettepanekud ja Pärnu LV seisukohad ettepanekute kohta (lisatakse) 46  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks Lisa1: Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSH-s käsitletavaga 1. Planeeringuala asukoht ja paiknemine Pärnu linn, kui omavalitsusüksus paikneb Pärnu maakonna lõunaosas (Joonis 1), piirnedes Häädemeeste, Saarde, Tori, Põhja-Pärnumaa ja Lääneranna valdadega. Pärnu linna territoorium jaguneb 49 külaks, kaheks alevikuks (Audru ja Tõstamaa) ja üheks linnaks (Pärnu). Omavalitsuse administratiivkeskus asub Pärnu linnas. Joonis 1. Pärnu linna, kui omavalitsusüksuse asukoht. (Alus: Maa-amet, 2021). 2. Looduskeskkond 2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad Pärnu linn, kui asutusüksus paikneb suurel määral Liivi lahe rannikumadalikul Tõstamaa ja Audru osavallad peamiselt Lääne-Eesti madalikul (osaliselt ka Liivi lahe rannikumadalikul) ning Paikuse osavald osaliselt lisaks eelpool nimetatutele ka Soomaa maastikurajoonis. Lääne-Eesti madalikule on iseloomulik pikk rannajoon ning suure ala tõttu vahelduv maastik. Levinud on ranna- ja puisniidud ning sood. Piirkonna aluspõhja moodustavad Pärnu lademe liivakivid. Madalikule on iseloomulik tasane maapind ning väike hulk kõrgendikke. Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks Liivi lahe rannikumadalik on maakerkel ja rannajoone läände taandumisel kujunenud rannikuterrass, mille maastikuline eripära tuleneb mere- ja tuuletekkeliste pinnavormide domineerimisest (Arold, 2005). Maavaradest on Pärnu linna osavaldades esindatud kruus, liiv, järvemuda ja turvas (Joonis 2 ja Tabel 1) Joonis 2. Pärnu linna haldusterritooriumil paiknevad maardlad ja mäeeraldised (Allikas: Maa- amet, 2021). Tabel 1. Pärnu linna haldusterritooriumil paiknevad maardlad ja mäeeraldised (Allikas: Maa- amet, 2021). Maardla nimetus Maavara nimetus Registrikaardi nr Pindala (ha) Rammuka Kruus 955 12.34 Soomra Kruus 752 91,61 Kivimäe Kruus 940 9,45 Eassalu Kruus 206 42,34 Murru 1 Kruus 27 30,19 Potsepa Liiv 22 182,77 Seljametsa Liiv 888 4,67 Kivinina Liiv 960 29,83 Kõrsa Turvas 92 2262,25 Võlla Turvas 95 9954,83 Ermistu Järvemuda 39 60,91 Rääma Turvas 230 1690.6* *valdav osa Tori valla territooriumil Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) on esitatud Eesti pinnase Rn- sisalduste tasemed. Pinnaseõhu Rn-sisalduste tasemed on määratud lähtuvalt Eesti Standardist EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks ning jaotuvad järgmiselt:  madal (< 10 kBq/m³);  normaalne (10‒50 kBq/m³),  kõrge (50–250 kBq/m³);  eriti kõrge (> 250 kBq/m³). Lähtuvalt eelnevast paikneb enamus Pärnu linna territooriumist madala radooniriski alal, aga on mõned üksikud alad Paikuse osavallas Põlendmaa küla läheduses, mis paiknevad keskmise radooniriskiga aladel (Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Eesti Geoloogiakeskus OÜ (2017) alusel on Põlendmaa külas radooni tase pinnaseõhus väiksel alal 50-100 kBq/m3. Pärnu linna haldusterritoorium ei kuulu keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017) kohaselt soovitatakse aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m3 elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemalt uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge Rn- sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn-sisaldust majade siseõhus miinimumini. Joonis 3. Radooni tasemed pinnaseõhus Pärnu linna haldusterritooriumil (OÜ Eesti geoloogiakeskus, 2017). Eesti põhjaveekaitstuse kaardi 1:400 000 (Maa-ameti Geoloogia kaardirakendus 1:400 000, 2021)) kohaselt on Pärnu linnas tegemist peamiselt suhteliselt kaitstud, aga vähesel määral ka keskmiselt kaitstud põhjaveega aladega (peamiselt Paikuse osavallas) (Joonis 4). Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks Joonis 4. Põhjavee kaitstus Pärnu linna haldusterritooriumil (punane joon – Pärnu linna piir). 2.2 Pinnavesi (veekogud) Pärnu linna haldusterritooriumile jääb mitmeid vooluveekogusid ja väiksemaid seisuveekogusid. Suuremad vooluveekogud on Audru jõgi (VEE1122000), Kurina jõgi (VEE1144600), Paadrema jõgi (VEE1119600), Pärnu jõgi (VEE1123500), Reiu jõgi (VEE1145400), Sauga jõgi (VEE1148700), Tõstamaa jõgi (VEE1121100) ja Vaskjõgi (VEE1147600). Suurimad järved on Ermistu järv (VEE2082300), Tõhela järv (VEE2073400). Keskkonnaregistri andmetel allikad Pärnu linna haldusterritooriumil puuduvad. Tabel 2. Pärnu linna haldusterritooriumil paiknevad jõed, ojad ja peakraavid (Keskkonnaregister, seisuga 09.02.2021). Registrikood Veekogu nimi Tüüp Pikkus lisaharudega, km VEE1122000 Audru jõgi Jõgi 30,8 VEE1144600 Kurina jõgi Jõgi 25,1 VEE1119600 Paadrema jõgi Jõgi 32,3 VEE1123500 Pärnu jõgi Jõgi 170,1 VEE1145400 Reiu jõgi Jõgi 78,2 VEE1148700 Sauga jõgi Jõgi 79,2 VEE1121100 Tõstamaa jõgi Jõgi 4,6 Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks Registrikood Veekogu nimi Tüüp Pikkus lisaharudega, km VEE1147600 Vaskjõgi Jõgi 25,8 VEE1144800 Jõhve oja Oja 18,3 VEE1144700 Kivinina oja Oja 11 VEE1121500 Künnima jõgi (Künnima oja) Oja 10,1 VEE1121700 Lindi oja (Lindi jõgi) Oja 6,8 VEE1123200 Malda oja (Malda jõgi) Oja 6,7 VEE1147900 Mudaoja (Kabli oja) Oja 16,9 VEE1119900 Mustoja (Mustjõgi) Oja 12,2 VEE1121400 Männiku jõgi Oja 17,3 VEE1123581 Niidu oja Oja 2,3 VEE1148715 Noksi oja Oja 0,7 VEE1122500 Oara oja (Oara jõgi) Oja 21,7 VEE1123573 Pahkoja Oja 3,7 VEE1120000 Punaoja (Punane jõgi) Oja 13,4 VEE1147700 Põlendmaa oja Oja 5,5 VEE1123000 Ridalepa oja (Ridalepa jõgi) Oja 13,1 VEE1123582 Rääma oja Oja 2,2 VEE1145300 Sindi oja (Türgi oja) (Sinioja) Oja 6,5 VEE1148000 Tammuru oja Oja 3 VEE1121800 Tuuraste oja (Tuuraste jõgi) Oja 11,6 Tõrvanõmme oja (Tõrvanõmme jõgi) VEE1800002 (Jaagu oja) Oja 3,6 VEE1123300 Uruste oja (Uruste jõgi) Oja 23,9 VEE1123594 Väike-Niidu oja Oja 2,4 VEE1147800 Karuniidu peakraav Peakraav 6,8 VEE1122800 Kiisamaa peakraav Peakraav 12,6 VEE1122300 Laisma peakraav Peakraav 16,3 Lõuka peakraav (Lõuka kraav) (Käära VEE1121300 kraav) Peakraav 5,3 VEE1122100 Maima peakraav Peakraav 13,6 VEE1119800 Nunnajõgi (Suurevälja peakraav) Peakraav 5,7 VEE1120100 Palatu jõgi (Nätsi peakraav) Peakraav 14 VEE1139000 Rabakraav (Kikepera peakraav) Peakraav 9,3 Tõrvanõmme peakraav (Lõõba kraav) VEE1121200 (Sopaaugu kraav) Peakraav 5,9 VEE1123100 Ullaste peakraav (Ullaste jõgi) Peakraav 9,9 Tabel 3. Pärnu linna haldusterritooriumil paiknevad järved (Keskkonnaregister, seisuga 09.02.2021). Registrikood Veekogu nimi Tüüp Veepeegli pindala, ha VEE2082300 Ermistu järv Looduslik järv 449,5 VEE2082340 nimetu Looduslik järv 1,2 Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks Registrikood Veekogu nimi Tüüp Veepeegli pindala, ha VEE2064570 nimetu Looduslik järv 2,6 VEE2064560 nimetu Looduslik järv 1,1 VEE2082350 nimetu Looduslik järv 1,4 VEE2073580 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,2 VEE2073780 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1 VEE2073760 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1 VEE2073630 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 2,2 VEE2073710 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 5,5 VEE2073620 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,4 VEE2073650 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,3 VEE2073790 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,2 VEE2073480 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,2 VEE2073470 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,3 VEE2073460 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,4 VEE2073730 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,8 VEE2073680 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,4 VEE2073660 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1 VEE2073670 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,2 VEE2073610 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1 VEE2073590 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,3 VEE2073560 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1 VEE2073740 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1 VEE2073570 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,4 VEE2073640 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,1 VEE2073430 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,5 VEE2073690 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,4 VEE2073720 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,4 VEE2073750 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 2,2 VEE2073770 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,2 VEE2073490 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,9 VEE2073540 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 2,2 VEE2073530 (Nätsi raba laugas) Looduslik järv 1,2 VEE2073400 Tõhela järv Looduslik järv 317,6 VEE2073420 (Võlla raba laugas) Looduslik järv 0,9 VEE2073410 (Võlla raba laugas) Looduslik järv 0,7 VEE2073440 (Võlla raba laugas) Looduslik järv 0,5 VEE2073450 (Võlla raba laugas) Looduslik järv 9,2 Kalatiik (Kabriste Kalatiik) VEE2064390 (Ruuna järv) Paisjärv 0,8 Ridalepa paisjärv (Jõõpre VEE2015910 veehoidla) Paisjärv 9,3 VEE2064320 Rindali paisjärv Paisjärv 0,1 VEE2064430 Türgi paisjärv Paisjärv 1,4 Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks Registrikood Veekogu nimi Tüüp Veepeegli pindala, ha VEE2039560 (Lavassaare turbakarjäär) Tehisjärv 1,6 VEE2039670 (Lavassaare turbakarjäär) Tehisjärv 3,4 VEE2039580 (Lavassaare turbakarjäär) Tehisjärv 6,1 VEE2039570 (Lavassaare turbakarjäär) Tehisjärv 4,4 VEE2039590 (Lavassaare turbakarjäär) Tehisjärv 4,6 VEE2039520 (Lavassaare turbakarjäär) Tehisjärv 6,1 VEE2039510 Lavassaare veehoidla Tehisjärv 6,4 VEE2064480 Lodja tiik (Reiu tiik) Tehisjärv 3,1 VEE2064540 nimetu Tehisjärv 2,3 VEE2064490 nimetu Tehisjärv 1,8 VEE2082330 nimetu Tehisjärv 1 VEE2082360 nimetu Tehisjärv 4,6 VEE2064360 Nurme veehoidla Tehisjärv 2,5 VEE2064380 Potsepa karjäär Tehisjärv 2,6 Saunakarjäär (Potsepa VEE2064370 Saunakarjäär) (Potsepa karjäär) Tehisjärv 2,8 VEE2064550 Seljametsa järv Tehisjärv 7 VEE2064440 Tiigijärv Tehisjärv 0,2 VEE2064350 Väike-Nurme veehoidla Tehisjärv 2,3 2.3 Väärtuslikud maastikud Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtustest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Seetõttu väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilimist ja hooldamist. Väärtuslikud maastikud määrati Pärnu maakonna planeeringuga (2018). Maakonnaplaneeringus on „väärtusliku maastikuna“ käsitletud väärtuslikke maastikke, kauneid tee- ja veelõike ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohti. Väärtuslike maastikena on määratud kuhjunud väärtustega maastikud, kus maastikul on kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus ja turismipotentsiaal, identiteediväärtus ning esteetiline väärtus. Pärnumaal on määratud 33 väärtuslikku maastikku, millest 15 jäävad Pärnu linna haldusterritooriumile. Lisaks on määratud 21 kaunist tee- ja vaatelõiku ning 48 silmapaistvalt ilusa vaatega kohta. Eraldi ei ole määratud olulisemaid väärtuslikke maastikke ega probleemsemaid alasid. Välja on toodud tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks: - Maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säilik maastikumuster; - Hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente; - Uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega; - Tuulegeneraatorite ehitamine väärtuslikele maastikele on võimalik ainult üld- või eriplaneeringu alusel; Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks - Väärtuslike märgalade kuivendamine on keelatud, v.a juhtudel, kui alale on antud kaevandamise luba; - Juhul, kui väärtuslikul maastikul soovitakse kaevanda maavaru, hinnata kaevandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaru kaevandamise lõppedes korrastada ala selliselt, et see sobituks väärtusliku maastikuga; - Maastikele parema juurdepääsetavuse tagamiseks kavandada meetmed üldplaneeringuga; - Maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena kultuurmaastikes. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue haljastusega ja metsanukkadega. Pärnu linna haldusterritooriumile jäävad täielikult või osaliselt Pärnu maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikest maastikest järgmised: 1) A1. Reiu jõe suudmeala 2) A2. Sindi 3) A8. Lavassaare - Virussaare turbamaa 4) A9. Soomaa 5) A17. Manija - Liu rannikumaastik 6) A18. Lindi - Tõstamaa teemaastik 7) A19. Tõstamaa - Värati 8) A20. Ermistu - Tõhela järvemaastik 9) A21. Kastna - Vaiste rannamaastik 10) A25. Nätsi - Võlla soomaastik 11) A27. Audru - Valgerand 12) A28. Pärnu rand ja vanalinn 13) A29. Pärnu rannaniit 14) A30. Niidu - Tammiste metsamaastik 15) A32. Kolga luitemaastik Sindi ja Kolga luitemaastik ulatuvad Pärnu linna haldusterritooriumile väga minimaalselt. Kaunitest tee- ja vaatelõikudest jäävad Pärnu linna haldusterritooriumile Seljametsa-Sikaselja teelõik (T11), Saulepa-Liu rannatee (T12), Kihlepa-Põhara tee (T13), Soomra-Alu tee (T14), Lavassaare-Tootsi raudtee (RT16), Reiu jõe alamjooks (VT9) ning Lindi-Tõstamaa tee (T20). Silmapaistvalt ilusa vaatega kohtadest jäävad Pärnu linna haldusterritooriumile Reiu rand, Pärnu muuli tipp, Kastna poolsaar, Männiku oja suue, Audru poldri tamm, Manija lõunatipp, Manija Saare keskel, Kavaru rand, Reiu vana raudtee sild, Reiu jõe suue, Levaroti mägi, Tõhela järv ning Köössa mägi. Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks Joonis 5. Pärnu linna haldusterritooriumile ulatuvad väärtuslikud maastikud, kaunid teelõigud ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohad Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ alusel Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 2.4 Rohevõrgustik Kutsar jt (2018) kohaselt hõlmab rohevõrgustik nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Tugialad ja koridorid moodustavad rohelise võrgustiku ühtseks tervikuks. Maakonna tasandil rohelise võrgustiku määratlemisel on tuginetud järgmistele näitajatele:  rohelise võrgustiku tuumalade pindala ja koridoride laius;  ökoloogilised, keskkonnakaitselised ja maastikulised eeldused;  liikide elupaikade ja rändekoridoride paiknemine;  looduskaitseline väärtus. Rohelise võrgustiku elemendid on tuumalad ja koridorid. Tuumalad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub. Koridorid seovad tuumalad ühtseks funktsioneerivaks tervikuks ja on liikide rände ja liikumisteedeks ühest tuumalast teise. Koridorid on looduslike alade riba- ja joonstruktuurid (tuumaladest vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad). Maakonna hajaasustusega piirkondades on roheline võrgustik piisavalt tihe ja toimib probleemideta. Võrgustik on killustatum Pärnu linna lähiümbruses, kus asustus on oluliselt tihedam. Rohelist võrgustikku toetavad ka Pärnu linna lähiümbruse metsad, mis on lisaks rohelise võrgustiku staatusele, maakonnaplaneeringuga määratud puhkemetsadeks ja kus kehtivad täpsemad maakasutustingimused. Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks Joonis 6. Pärnu linna haldusterritooriumil paiknevad rohevõrgustiku tuumalad (heleroheline ala) ja koridorid (erkroheline joon) (Allikas: Pärnu maakonnaplaneering 2030+) Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused Pärnu linna haldusterritooriumile jääb 12 looduskaitseala, 5 maastikukaitseala, 4 hoiuala, 14 kaitsealust parki või puistut, 1 rahvuspark, 2 vana kaitsekorraga ala (Tabel 4). Lisaks eelnevale jäävad Pärnu linna haldusterritooriumile mitmed kaitsealuste liikide elupaigad/kasvukohad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja vääriselupaigad. Samuti jäävad planeeringualale mitmed projekteeritavad kaitsealad ja püsielupaigad. Täpsemalt käsitletakse kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaiku KSH aruandes. Tabel 4. Kaitse- ja hoiualad ning pargid/puistud ja vana kaitsekorraga alad Pärnu linna haldusterritooriumil. Alus: Keskkonnaregister, 2021 Registrikood Objekti nimetus Tüüp Pindala kokku, ha KLO1000404 Alu liigikaitseala vana kaitsekorraga ala 3,7 uuendamata piiridega park, puistu, KLO1200539 Amende aed arboreetum 1,2 uuendamata piiridega park, puistu, KLO1200135 Annemõisa park arboreetum 2,3 KLO1000405 Audru liigikaitseala vana kaitsekorraga ala 26,8 KLO1200068 Audru mõisa park kaitsealune park 16,4 Audru poldri KLO1000632 looduskaitseala looduskaitseala 1001,4 KLO1000572 Kastna maastikukaitseala maastikukaitseala 123,3 KLO1000656 Kikepera looduskaitseala looduskaitseala 10732,8 KLO1000271 Kolga looduskaitseala looduskaitseala 275,8 KLO1200591 Kuninga tn. puiestee puistu 0,6 Lavassaare KLO1000645 looduskaitseala looduskaitseala 11132,3 KLO1000517 Lindi looduskaitseala looduskaitseala 1777,9 uuendamata piiridega park, puistu, KLO1200073 Lydia Koidula park arboreetum 1,9 KLO1000316 Manija maastikukaitseala maastikukaitseala 204,6 Massumetsa KLO1000732 looduskaitseala looduskaitseala 2434,5 uuendamata piiridega park, puistu, KLO1200075 Munamäe park arboreetum 1,9 Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks Registrikood Objekti nimetus Tüüp Pindala kokku, ha Mustraba-Ilvese PLO1000699 looduskaitseala looduskaitseala 2742,2 Nedrema KLO1000576 looduskaitseala looduskaitseala 2441,9 KLO1000321 Niidu maastikukaitseala maastikukaitseala 68,1 Nätsi-Võlla KLO1000201 looduskaitseala looduskaitseala 11617,3 KLO1200146 Pootsi mõisa park kaitsealune park 8,3 KLO1000603 Pärnu maastikukaitseala maastikukaitseala 510,9 Pärnu rannaniidu KLO1000584 looduskaitseala looduskaitseala 396,9 uuendamata piiridega park, puistu, KLO1200069 Pärnu rannapark arboreetum 48,6 uuendamata piiridega park, puistu, KLO1200072 Pärnu Vanapark arboreetum 3,8 KLO1000269 Soomaa rahvuspark rahvuspark 39843,6 KLO1000627 Sorgu looduskaitseala looduskaitseala 274 Tõstamaa KLO1000565 maastikukaitseala maastikukaitseala 1288,3 KLO1200063 Tõstamaa mõisa park kaitsealune park 18,4 uuendamata piiridega park, puistu, KLO1200543 Vabaduse (Võidu) park arboreetum 0,7 uuendamata piiridega park, puistu, KLO1200076 Valli park arboreetum 6 Vanapargi (Revolutsiooni) tänava uuendamata piiridega park, puistu, KLO1200547 puiestee arboreetum 0,7 KLO1000567 Vaskjõe looduskaitseala looduskaitseala 290,7 Vaskrääma KLO1200210 põlispuudesalu puistu 5,2 Pärnu jõe hoiuala KLO2000293 (Pärnu) hoiuala 701,7 KLO2000286 Pärnu lahe hoiuala hoiuala 101605,2 KLO2000294 Reiu jõe hoiuala hoiuala 105,4 Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks Registrikood Objekti nimetus Tüüp Pindala kokku, ha KLO2000295 Valgeranna hoiuala hoiuala 98,3 2.6 Natura 2000 alad Natura 2000 on üleeroopaline kaitstavate alade võrgustik, mis koosneb loodusaladest ja linnualadest. Eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade, taimede ja elupaikade ning kasvukohtade kaitse. Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Pärnu linnas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. Pärnu linna haldusterritooriumile jäävad täielikult või osaliselt 18 Natura loodusala ja 5 linnuala (Tabel 5). Tabel 5. Natura 2000 alad Pärnu linna haldusterritooriumil. Alus: Keskkonnaregister, 2021 Registrikood Nimi Tüüp Pindala, ha RAH0000294 Kastna loodusala loodusala 123,3 RAH0000314 Kolga loodusala loodusala 275,8 RAH0000295 Lao loodusala loodusala 19 RAH0000553 Lavassaare loodusala loodusala 11132,3 RAH0000554 Lindi loodusala loodusala 1633 RAH0000284 Manilau-Hanilaiu loodusala loodusala 204,6 RAH0000315 Nedrema loodusala loodusala 2441,8 RAH0000593 Nätsi-Võlla loodusala loodusala 11558,8 RAH0000551 Pootsi loodusala loodusala 8,3 RAH0000027 Pärnu jõe loodusala loodusala 859,9 RAH0000325 Pärnu loodusala loodusala 518,8 RAH0000324 Rannaniidu loodusala loodusala 396,9 RAH0000616 Reiu jõe loodusala loodusala 105,4 RAH0000550 Soomaa loodusala loodusala 40240,2 RAH0000301 Sorgu loodusala loodusala 5,9 RAH0000552 Tõhela-Ermistu loodusala loodusala 3149,8 RAH0000288 Tõstamaa loodusala loodusala 1288,3 RAH0000323 Valgeranna loodusala loodusala 98,3 RAH0000118 Kikepera linnuala linnuala 10407,2 RAH0000084 Lavassaare linnuala linnuala 11443,5 RAH0000117 Nätsi-Võlla linnuala linnuala 16388,8 RAH0000131 Pärnu lahe linnuala linnuala 110409,4 RAH0000082 Soomaa linnuala linnuala 40240,2 3. Sotsiaal-majanduslik keskkond 3.1 Rahvastik ja asustus 01.01.2021 seisuga oli Pärnu linnas kokku 51 334 elanikku, mis moodustab Pärnu maakonna elanikest 59% (87 681 inimest maakonnas kokku). Omavalitsuse rahvastikust elab 79% Pärnu Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks linnas, 11% Audru, 8% Paikuse ja 2% Tõstamaa osavaldades. Pärnu linna territoorium jaguneb 49 külaks, kaheks alevikuks (Audru ja Tõstamaa) ja üheks linnaks (Pärnu). Elanike poolest on suurimad asulad on toodud Tabel 6 (vt ka Joonis 7). Tabel 6. Pärnu linna suurimad asulad. Allikas Pärnu linn koduleht. Indikaator Pärnu linn Audru alevik Lavasaare Paikuse alevik Tõstamaa alevik alevik Rahva arv 40 067 1522 439 3028 462 (01.01.2021) Joonis 7. Pärnu linna, kui omavalitsusüksuse rahvastikupüramiid 2020. a seisuga (allikas Statistikaameti statistika andmebaas, 2021) Pärnu linna kui omavalitsusüksuse rahvaarv on püsinud viimastel aastatel stabiilne, küll on aga mõnevõrra vähenenud Pärnu linna, kui asutusüksuse rahvaarv ja samal ajal tõusnud linnast, kui asutusüksusest väljapoole jääva piirkonna elanike arv (Tabel 7). Tabel 7. Pärnu linna rahvaarv 2015-2020 (allikas Statistikaameti statistika andmebaas, 2021). 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Pärnu linn kui omavalitsusüksus kokku 50946 50697 50450 50403 50643 50914 Pärnu linn asustusüksusena 40131 39828 39620 39375 39438 39605 Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks Pärnu linn, v.a Pärnu linn asustusüksusena 10815 10869 10830 11028 11205 11309 3.2 Sotsiaalne taristu Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevus, kultuuri- ja spordiasutused. Lisaks ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust. Pärnu linnas on 15 kooli, millest 10 võimaldavad omandada põhiharidust, kaks algharidus ja kolmes on võimalik lisaks põhiharidusele ka keskharidust. Lisaks paikneb omavalitsuses 26 lasteaeda või lastehoiu teenust pakkuvat asutust. Pärnu linna territooriumil on 15 avatud kultuurikeskust, rahva- ja kultuurimaja. Lisaks neile paikneb eri piirkondades raamatukogusid (Pärnu linna arengukava aastani 2035, 2018). Pärnu linna haldusterritooriumil paiknevad raamatukogud: - Pärnu keskraamatukogu - Ranna raamatukogu - Rääma raamatukogu - Aruvälja raamatukogu - Audru raamatukogu - Lavassaare raamatukogu - Lindi raamatukogu - Paikuse raamatukogu - Pootsi raamatukogu - Tõhela raamatukogu - Tõstamaa raamatukogu Sotsiaalhoolekandealast tööd teostavad Pärnu linnas sotsiaaltööspetsialistid. Pärnu linnas tegutseb mitu sotsiaalasutust. Pärnu linnas pakub perearsti teenust kaheksa perearstikeskust ning arstiabi osutab SA Pärnu Haigla. 3.3 Tehniline Taristu Pärnu linnas töötab vee-ettevõtjana AS Pärnu Vesi, mille tegevusalaks on klientide varustamine joogiveega, reovee ärajuhtimine ja puhastamine Pärnu linnas. Reiu ja Vaskrääma veehaaretest välja pumbatav vesi puhastatakse enne tarbijatele juhtimist Reiu Veetöötlusjaamas kõigile joogivee nõuetele vastavaks alates 1998. aastast. Pärnu linna, osavaldade ja lähivaldade (Paikuse, Audru, Tori vald) reo- ning sademevesi juhitakse torustike kaudu Vana-Pärnu linnaosas asuvasse Mõrra reoveepuhastisse. Osavaldades on torustikud mõnel pool amortiseerunud ning mõnel pool on veevärk vaja välja ehitada (Pärnu linna arengukava aastani 2035, 2018). Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks Valla territooriumi läbivad olulisematest riigimaanteedest põhimaantee nr 4 Tallinn - Pärnu – Ikla ja tugimaanteed nr 59 Pärnu – Tori ja nr 60 Pärnu – Lihula, aga ka kohalikud ja erateed. Pärnu linna jäätmekava aastateks 2019-2023 (2018-2019) toob välja jäätmehoolduse korraldamine alevite ja alevike tasandil, mille tulemusena jääks haldusüksusesse 5 tiheasustusala- Pärnu linn, Audru alevik, Lavassaare alev, Paikuse alev ning Tõstamaa alevik. Pärnu linna on planeeritud Rail Baltic raudteejaam ja reisijaid teenindava jaamahoone rajamine ning selle jaoks on 2017. a kehtestatud detailplaneering. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse eesmärgiks on rajada jaamahoone, raudteerööpad, raudteeperoonid, parklad ning teenindavad hooned. Planeeringuala suuruseks on 17 ha ning ala asub Papiniidu ettevõtluspiirkonnas. Raudteejaamale on tagatud ligipääs jalgsi, jalgrattaga ning autodega ning läheduses asuvad bussipeatused. Plaaneeringualas on välja toodud ebastabiilne nõlv Pärnu jõel, kus on keelatud koormuse suurendamine. Detailplaneeringuala kuulub Papiniidu ettevõtluspiirkonda, kus on ärimaa ning tööstusmaa ning uusi elamualasid piirkonda ei planeerita. Lisaks raudteejaamale on detailplaneeringu ala kavandatud puhkemajanduslikuks alaks. Seoses Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringuga muudeti Papiniidu tn 2 ja Veteranide pargi detailplaneeringud. Tühistati eelnevalt mainitud detailplaneeringud on tunnistatud kehtetuks välja arvatud Jõekääru kinnistule planeeritav sadamaehitis. Detailplaneeringus jälgitakse üldplaneeringus kehtestatud põhimõtet säilitada olemasolevat haljas- ja pargiala võimalikult suures ulatuses. Paralleelselt detailplaneeringuga korraldatakse arhitektuurivõistlus, millega kavandatakse vajalikult hooned. Planeeringulahendusega on võimalikult palju säilitatud kõrghaljastust. Kinnistu ühendatakse veevarustusega, laiendatakse või rajatakse kergliiklusteed ning liidetakse muu infrastruktuuriga (Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneering, 2017).. Detailplaneeringuga lisaks on koostatud KSH eelhinnang ning selle tulemusi käesolevas KSH VTK-s ei kajastata. 3.4 Ettevõtluskeskkond Pärnu maakonna valdav osa töökohtades asub Pärnu linnas. Rohkem kui pooled väljaspool Pärnu haldusalas elavatest töötajatest käivad tööl Pärnus. Kasvamas on hõivatute arv programmeerimise, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuses. Vähenemist on oodata põllumajanduses ja jaekaubanduses. Pärnu arengukava aastani 2035 toob välja turismi valdkonna tähtsuse ning tuuakse välja Pärnus paiknevate hinnatud tervisekeskuste olemasolu kui atraktiivne tõmbeallikas turistidele. Hea ühendus Tallinna ja Riiaga toob ka väljapool kõrghooaega turiste Pärnusse. Eelistatakse ettevõtlust, mis vähendab sesoonsust ja oodatakse uusi investoreid, kes toovad Pärnusse nn tarku töökohti. Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks Pärnu toimib Lääne-Eesti tõmbekeskusena, mida toetab hea ühendus lähiriikidega ja suuremate linnadega. Pärnumaa turismiettevõtjad teevad koostööd ning kasutavad turismiteenuste ja -toodete disainimisel ja turundamisel üksteise abi. Pakutakse ühtseid teenuseid regiooni külastavatele turistidele kui ka Pärnumaa elanikele. Turismiteenuse pakkujad on kursis puhkemajandustrendidega ning pakutakse kaasaegseid lahendusi teenuste ja toodete pakkumisel. Iseloomulik on keskkonna- ja loodussäästlikkus ning puhtus turismimajanduse sektoris. Puhekalad on ligipääsetavad ja Pärnu jõgi on kasutuses puhke- ja turismiobjektina. Spaa- ja konverentsiturismi arengu tõttu on hooajalisus vähenenud ning Pärnumaad külastatakse aastaringselt. Pärnus pakutakse turismierialalist kõrgharidust Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis, mille tudengid soovivad piirkonda jääda. Pärnus tuntakse puudust vabaõhulavadest ning multifunktsionaalsetest näituse- ja saalipindadest (Pärnu arengukava aastani 2035, 2018). Raekülas asub Pätsi perekonnale kuulunud ajalooline hoone, mis vajab nii sisu kui renoveerimist. Koguperele mõeldud atraktsioonid vähendaksid Pärnu suvehooajale raskuspunkti saanud sesoonsust. Täiendavalt on ettevõtluse arendamiseks Pärnu linna arengukava aastani 2035 kohaselt seatud eesmärgiks arendada Rail Balticu raudteejaama, lennujaama ja reisisadama ala, kui olulisi linnaväravaid ning nende ühendamine kiiret, mugavat ja keskkonnasäästlikku transporti kasutades kesklinna ja muu linnapiirkonnaga. Samuti on seatud eesmärgiks arendada ettevõtlus- ja tootmisalasid, sealhulgas Pärnu kaubajaama, eesmärgiga luua uusi töökohti. 3.5 Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused Olulise osa kultuuripärandist moodustavad traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond, mille säilimise eesmärgil on määratletud ka piirkonna väärtuslikud maastikud (vt ptk 2.3). Kultuurimälestiste registri (2021) andmetel paikneb Pärnu linna haldusterritooriumil mitmed ajaloo-, arheoloogia- ja ehitismälestised (Joonis 8). Lisaks paikneb valla haldusterritooriumil hulgaliselt pärandkultuuriobjekte (Joonis 8Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Oü Alkranel 2021  LISA 1 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks Joonis 8. Pärnu linna haldusterritooriumil paiknevad pärandkultuuri objektid ja kultuurimälestised (Allikas: Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse infosüsteem, EELIS, 11.02.2021). Oü Alkranel 2021  Lisa 2 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 Lisa 2: Esialgne võimalik juhtostarvete jaotus 1. Juhtfunktsioonide jaotus linnalise või kompaktse asustusega alal Segahoonestuse maa-ala Läbi põimunult paiknevad piirkonnas elu- ja äri- ning ühiskondliku funktsiooniga hooned. Ametiasutused, kultuuri-, spordi-, haridus- ja meelelahutusasutused, kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutusasutused, elamud, väikeettevõtluse ja büroohooned, transpordi kasutust teenindavad hooned, riigikaitsehooned ja muud keskusesse sobiva maakasutuse juhtotstarbega alad. Keskuse maa-ala Pärnu kesklinn, osavaldade keskused Eesmärk eristada muust segahoonestuse maa-alast keskuse alad. Alal võivad paikneda kontsentreeritult ärihoonete, ühiskondlike hoonete, haridushoonete, korterelamute, jms keskusesse sobiva otstarvetega hooned. Korterelamu ja ärihoone maa-alal peavad hoone esimesel korrusel olema avalikkusele suunatud otstarbega ruumid. Elamualad Elamu ja elamute vahelise väliruumi ja muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Elamute maa alad jagunevad lähtuvalt hoonestuslaadist alavaldkondadesse. Elamufunktsioonile lisaks tule määrata elamufunktsiooni toetav otstarve ja selle lubatud osakaal. Pereelamu maa-ala Ühepereelamud ja kahepereelamud Jagunemine vajadusel lähtuvalt olemasolevast või kavandatavast hoonestuslaadist (EP1, Ep2, Ep3 jne) Väikeelamu maa-ala Ühepereelamud, kahepereelamud, ridaelamud, väikesed korterelamud Jagunemine vajadusel lähtuvalt olemasolevast või kavandatavast hoonestuslaadist (Ev1, Ev2, Ev3 jne) Korruselamu maa-ala 3-8 korrusliste korterelamud Jagunemine vajadusel lähtuvalt olemasolevast või kavandatavast hoonestuslaadist (EK1, EK2, Ek3 jne) Ettevõtlusalad Eristada tootmise ja logistika suunalised, kaubanduse, teeninduse ja väikeettevõtluse suunalised ning Pärnu linnale iseloomuliku turismiettevõtluse ja puhkemajanduse suunalised ettevõtlusalad. Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakond 2021  Lisa 2 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 Ettevõtluse- ja tootmise Tööstus- ja laohooned, logistika- ja jaotuskeskused ja valdkonnaga maa-ala seotud rajatised. Elektri- ja soojusenergia tootmise ja jaotamise maa, jäätmekäitluse maa-ala. Transpordivahendite teeninduse, hoolduse ja hoiuga seotud hooned ja rajatised (tanklad, garaažid, hooldusjaamad, pesulad jms). Piirkonda sobivad spetsialiseerunud kaubandusettevõtted (aiandid, ehitustarvete poed, autode- ja tehnikaseadmete müük jms). Väikeettevõtluse, Jae- ja hulgikaubandushooned, teenindus- ja toitlustushooned, büroo- kaubanduse ja ja administratiivhooned, väikeettevõtluse ja - tootmise hooned, teeninduse maa-ala majutushooned, spordi, meelelahutus- ja vaba aja veetmise hooned, haridusasutused. Turismiettevõtluse ja Majutus-, toitlustus-, teenindus-, tervishoiu-, meelelahutuse-, puhkemajanduse maa- kaubanduse-, kultuuri- ja spordiasutused. Puhke- ja spordirajatised. ala Rannateenindusega seotud hooned. Puhke- ja haljasala maa- Peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud maa ala, looduslik ala maa-ala, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse otstarbega maa-ala. Üldkasutatavate ehitiste Valitsus- ja ametiasutused, kultuuri-, spordi-, haridus- ja maa-ala meelelahutusasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, riigikaitsehooned, sakraalhooned ja muud sarnased avalikult kasutatavad hooned ning valdkondadega seotud rajatised. Vajadusel eristada nt hariduse, tervishoiu ja muud üldkasutatavate ehitiste maa-ala. 2. Juhtfunktsioonide jaotus maalise asustusega alal Maalise asustusega ala Põllumajanduslikuks tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav või vastavast kasutusest väljas olev muu looduslik maa-ala, kuhu võib üldplaneeringuga määratud juhtudel ehitada põllumajanduse hooneid või elamut ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi ja teid. Kaaluda majandusmetsa maa-ala eristamist maalise asustusega alast. Metsamaa Tulenevalt Metsaseaduse §2 lg2 ja Pärnu maakonna planeeringust on metsamaa jaotatud kasutuse järgi majandusmetsaks, kaitsemetsaks ja puhkemetsaks. Kaitsemetsa maa-ala Kaitsemets on asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud mets. Puhkemetsa maa-ala Metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud maa-ala, mis on säästva metsanduse eesmärke silmas pidades üldplaneeringuga määratud Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakond 2021  Lisa 2 Pärnu linna üldplaneering 2035+ lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute küsimiseks 29.12.2021 elanike sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamiseks puhke- ja virgestusala eriliigina puhkemetsaks. Majandusmetsa maa-ala Väljaspool puhke- ja kaitsemetsa, metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud maa-ala, mille otstarve kuulub säilitamisele. Kaaluda maalise asustusega alast eristamise vajadust. Mäetööstuse maa-ala Kehtiva kaevandusloaga mäe-eraldise ja selle teenindusmaa. Teenindusmaal võivad asuda ka kaevandust teenindavad hooned ja rajatised. Kaaluda täiendava juhtfunktsiooni kavandamise vajadust, mis rakendub kaevanduse ammendumisel. 3. Asustuse ülesed juhtfunktsioonid Supelranna maa-ala Avalikult kasutatav piirkond veekogu ääres inimeste puhkamiseks ja suplemise võimaldamiseks koos selleks vajalike rajatistega Kalmistu maa-ala Kalmistu ja kalmistu territooriumil asuva matmisega seotud hoone nagu kabeli, krematooriumi, majapidamise abihoone, parkla jms maa- ala Transpordi maa Tee- ja tänava maa ala Tee või tänav koos selle koosseisu kuuluva kõnnitee ja rattatee, haljastuse, parkla, puhke- ja teenindusobjekti, ühissõiduki peatumiseks jms ette nähtud maa-ala Raudtee maa ala Raudtee ja seda teenindavate hoonete ja rajatiste maa-ala Sadama maa ala Sadamaehitiste maa-ala, sh reisijaid teenindavate hoonete ning rajatiste, sadamaga seotud tehniliste- või laohoonete, sadama- ja veeliiklusrajatiste maa-ala. Tehnorajatise maa ala Soojus- ja elektrienergia, gaasi- ja veevarustuse tootmise ja jaotamise maa-ala, kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise ning sideehitise maa- ala Riigikaitse maa ala Riigikaitsehooned, korrakaitse- ja päästeteenistuse hooned, riigikaitselased erihooned nagu lasketiir jms Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakond 2021 Koostöö tegijad ja kaasatavad 30.12.2021 nr 8-5/10522-13 Ettepanekute küsimine Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele Hea koostööpartner Lähtuvalt planeerimisseaduse §81 lõikest 1, edastame Teile ettepanekute esitamiseks Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise aluseks olevad lähteseisukohad ning keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK). Planeeringumaterjaliga on võimalik tutvuda järgmisel lingil: Pärnu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK. Ettepanekud koos hinnanguga KSH välja töötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta palume edastada Pärnu Linnavalitsuse e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul arvates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Teie poolt tähtaja jooksul ettepanekuid ei laeku, loeme, et Te ei soovi materjali kohta ettepanekuid esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Koppel planeerimisosakonna juhataja Merilin Rosenberg 444 8349, [email protected] Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee