Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 14.03.2025 Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus ja hankemenetluse peatamise taotlus avatud hankemenetluses „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030" (viitenumber 287982) Tänavapuhastuse Aktsiaselts Vaidlustaja: Registrikood 10346917 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Järve tn 37, 11314 [email protected] Hankija: Transpordiamet Registrikood 70001490 Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valge tn 4/1, 11413 [email protected] Vaidlustaja taotlused: 1) Rahuldada hankemenetluse peatamise taotlus ja peatada hankemenetlus avatud hankemenetluses „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025- 2030" (viitenumber 287982). 2) Teavitada RHS § 195 lg 10 alusel Rahandusministeeriumi Transpordiameti poolt RHS § 82 lg 1 rikkumisest ja peatada vaidlustusmenetlus kuni Rahandus- ministeeriumi poolt järelevalve tegemise lõppemiseni. 3) Rahuldada vaidlustus ja kohustada Transpordiametit viima riigihanke nr 287982 alusdokumendid vastavusse õigusaktides sätestatuga. 4) Jätta kõik poolte menetluskulud Transpordiameti kanda. 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1.1. Transpordiamet (hankija) korraldab avatud hankemenetlust „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030" (viitenumber 287982) (Hange). 1.2. 19.02.2025 avaldatud ehk viimase hanketeate kohaselt on Hankes pakkumuste esitamise tähtpäevaks 24.03.2025 kl 13:00 (Lisa 1). 1.3. 10.12.2024 avaldas hankija riigihanke alusdokumendid (RHAD), sh muutis RHAD-i viimati 10.03.2025 ja 12.03.2025 (Lisa 2). 2. VAIDLUSTUSE KOKKUVÕTE 2.1. Tänavapuhastuse Aktsiaselts (TÄP või vaidlustaja) on Hankes osalemisest huvitatud ettevõtja ning esitab käesolevaga vaidlustuse, et Riigihangete Vaidlustuskomisjon (VAKO) kohustaks hankijat viima RHAD-i vastavusse õigusaktides sätestatuga. 2.2. Kuivõrd Hankes on pakkumuste esitamise tähtpäevaks 24.03.2025 ning VAKO ei jõua eelduslikult enne tähtpäeva vaidlustust lahendada, taotleb vaidlustaja ühtlasi ka hankemenetluse peatamist vaidlustuse lahendamise ajaks. 2.3. Vaidlustaja on ühtlasi seisukohal, et hankija on RHAD-i muutmisel rikkunud ka RHS § 82 lg- t 1, kuna on muutnud 10.03.2025 ja 12.03.2025 RHAD-i, aga ei ole pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega. Kuivõrd seetõttu tuleks vaidlustaja hinnangul teavitada Rahandusministeeriumit ja peatada järelevalvemenetluse ajaks vaidlustusmenetlus, esitamegi esmalt põhjendused seoses hankija poolt RHS § 82 lg 1 rikkumisega. 3. TAOTLUS RAHANDUSMINISTEERIUMI TEAVITAMISEKS JÄRELEVALVE- MENETLUSE LÄBI VIIMISEKS 3.1. Õiguslik alus Rahandusministeeriumi teavitamiseks ja vaidlustusmenetluse peatamiseks. RHS § 195 lg 10 näeb ette, et vaidlustuse läbivaatamise käigus sellise asjaolu ilmnemisel, mis võib kaasa tuua Rahandusministeeriumi ettekirjutuse RHS § 208 lg-s 1 sätestatud alusel, teavitab vaidlustuskomisjon viivitamata Rahandusministeeriumi ja peatab vaidlustuse läbivaatamise kuni Rahandusministeeriumi poolt järelevalve tegemise lõppemiseni. 3.2. RHS § 208 lg 1 näeb ette, et Rahandusministeerium võib enne hankelepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata. 3.3. Vaidlustaja on seisukohal, et lisaks asjaolule, et RHAD ei ole kooskõlas õigusaktidega, on hankija RHAD-i viimaste muudatustega rikkunud ka RHS § 82 lg-t 1 ehk ei ole RHAD-i muutmisel pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega ehk esineb alus RHS § 208 lg 1 alusel ettekirjutuse tegemiseks. Seetõttu tuleks RHS § 195 lg 10 järgi teavitada Rahandusministeeriumit järelevalvemenetluse algatamiseks ja peatada järelevalvemenetluse ajaks vaidlustuse läbivaatamine. 3.4. Hankija poolt 10.03.2025 muudetud RHAD-i tingimused. Nagu eelpool märgitud, on hankija viimati muutnud RHAD-i vastavalt 10.03.2025 ja 12.03.2025. Sealjuures nähtub riigihangete registrist, et 10.03.2025 muutis hankija nii vastavustingimusi kui ka RHAD lisas III olevat kululoendit. Vastavustingimustes küll sisulisi muudatusi ei tehtud, muudeti üksnes viidet kululoendi nimetusele, aga sellest nähtub, et kululoend on oluline osa pakkumusest ja seega hinnatakse pakkumuste vastavust RHAD-ile lähtudes kululoendist.  Ka hindamiskriteeriumites on välja toodud, et kogumaksumusena tuleb pakkumuse maksumus välja tuua maksumus kululoendi realt „Leping kokku“. Seega, kululoend on oluline osa pakkumusest, mistõttu on kululoendi muutmine oluline RHAD-i muudatus. 3.5. Kululoendis on hankija 10.03.2025 muutnud kollasega märgitud punkte ehk võrreldes nt 16.01.2025 seisuga avaldatud kululoendiga (Lisa 3) on hankija muutnud erinevaid teehoolde kategooriaid. Kui varasemas kululoendi versioonis eristati tavahoolet (ehk sisuliselt suvehoolet) (read 7 ja 22) talihooldest (read 23 ja 41), siis uue kululoendi järgi on tavahoole märgitud üldmõisteks, mis jaguneb omakorda suvehooldeks ja talihooldeks. See nähtub ka algse kululoendi reast 205, kus oli varem märgitud „tavahoole ja talihoole kokku“ ning nüüd on uues kululoendis reas 207 lahtri pealkirjaks üksnes „tavahoole“. Seega – kui algse RHAD- i järgi tähendas tavahoole suvehoolet, siis võib uuest kululoendist järeldada, et hankija käsitab tavahoolet nii suve- kui talihooldena ehk on laiendanud tavahoolde mõistet nii, et see hõlmab nüüd endas ka talihoolet. 3.6. Tavahoole on esiteks defineeritud hankelepingu projekti (Lepinguprojekt) punktis 2.8. Lepinguprojekti punktis 7.1 on selgitatud, et teehooldajale makstakse tavahoolde esimese lepinguaasta eest proportsionaalselt vähem juhul, kui lepingut hakatakse täitma peale 01.10.2025. Lepinguprojekti punkt 7.4 ja selle alapunktid näevad ette tavahoolde indekseerimise järgnevatel lepinguaastatel – ehk, kui varasema RHAD-i järgi indekseeriti üksnes suvehoolet, siis muudatuse järgi laiendatakse Lepinguprojekti punkti 7.4 nüüd ka talihooldele, mis on samuti oluline muutus võrreldes senise RHAD-iga. 3.7. Lisaks Lepinguprojektile ja kululoendile on RHAD-is mõisteid „tavahoole“, „suvehoole“ ja/või „talihoole“ kasutatud ka hankepassis, tehnilises kirjelduses (TK), lisas 3 lepingu eritingimustes, lisas 5 tee seisundinõuete tagamise kava koostamise juhises, lisas 16 korrashoiutööde üleandmise-vastuvõtmise aktis, lisas 18 perioodilise hoolde tööde vastuvõtmise aktis, lisas 21 korrashoiutööde maksumuse korrigeerimise aktis ja lisas 25 e- veoselehe tööde dokumenteerimise minimaalsetes nõuetes. 3.8. Hankija poolt 12.03.2025 muudetud RHAD-i tingimus. Lisaks muutis hankija 12.03.2025 ka TK-d, täpsemini selle punkti 3.5.1.3. 14.01.2025 seisuga TK-s (Lisa 4) oli punktis 3.5.1.3 (kus reguleeritakse kattega teede pragude väljafreesimise ja täitmise mastiksi nõudeid) märgitud, et: „Mastiks peab vastama standardile EVS-EN 14188-1. Kasutatav tüüp on N1 ning lisaks muudele omadustele peavad olema deklareeritud standardi tabelis 2 toodud väärtused positsioonil 7 (flow resistance ehk vastupidavus voolamisele 600°C juures) ning kohesiooni määramisel tuleb lähtuda tabeli positsioonist 11.2.“ 12.03.2025 hankija muutis seda punkti nii, et nüüd on TK-s 600°C asemel 60°C. 3.9. Hankija oleks pidanud muutma pakkumuste esitamise tähtaega. Kokkuvõttes nähtub eeltoodust, et hankija on 10.03.2025 ja 12.03.2025 muutnud RHAD-i sisulisi tingimusi. Esiteks, tavahoolde mõiste laiendamine nii, et see hõlmab nüüd ka talihoolet, on RHAD-i oluline muutmine, kuna see muudab lisaks kululoendile ka kõikides teistes RHAD-i dokumentides viidatud mõistete tähendust ning ka pakkumuste hinda. Sealjuures – kuna tavahoole hõlmab nüüd lisaks suvehooldele ka talihoolet, siis toimub järgnevatel aastatel  sellest lähtuvalt ka talihoolde hinna indekseerimine, mida eelnevalt RHAD ette ei näinud, mis eelduslikult mõjutab ka pakkumuste hinda. Teiseks, TK on oluline osa RHAD-ist, sh sätestab RHS § 88 lg 7, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Seetõttu on mistahes muudatus TK-s samuti oluline RHAD-i muudatus. 3.10. Tegemist ei ole seega RHS § 82 lg-s 2 sätestatud olukorraga, kus tehakse üksnes väheoluline või informatiivne muudatus, mis ei muuda pakkumuste sisu ning samuti võivad tehtud muudatused muuta ka riigihankest huvitatud ettevõtjate ringi. Seega oleks hankija RHS § 82 lg-le 1 tuginedes pidanud pikendama pakkumuste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registrile esitamisest arvates, või kui hanketeadet ei muudeta, muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks see tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast RHS §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast. 3.11. Hanketeatest nähtuvalt on hankemenetluse liigiks avatud hankemenetlus (p 2.1), mistõttu kuulub kohaldamisele RHS § 93. Samuti nähtub hanketeatest, et tegu on ehitustööde hankelepinguga (p 2.1.1) ning Hanke üldandmete1 kohaselt ületab selle maksumus rahvusvahelist piirmäära. See tähendab, et antud juhul kohaldub RHS § 93 lg 6, mis sätestab pakkumuste esitamise tähtajaks 45 päeva ehitustööde hankelepingute puhul, mille eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära. Seetõttu peaks pakkumuste esitamise tähtaeg alates RHAD muutmisest olema vähemalt pool sellest ehk 23 päeva. Arvestades, et pakkumuste esitamise tähtpäevaks on 24.03.2025, siis on selge, et nii 10.03.2025 kui ka 12.03.2025 tehtud muudatuste puhul ei ole seda tähtaega järgitud ehk hankija oleks pidanud koos RHAD-i muutmisega lükkama edasi ka pakkumuste esitamise tähtpäeva, mida ei ole hankija antud juhul teinud. 3.12. Kokkuvõttes on hankija rikkunud RHS § 82 lg-t 1 ning esineb alus RHS § 208 lg 1 alusel Rahandusministeeriumi poolt ettekirjutuse tegemiseks, mistõttu leiab vaidlustaja, et VAKO peaks RHS § 195 lg 10 alusel teavitama Rahandusministeeriumit järelevalvemenetluse algatamiseks ning peatama seniks vaidlustusmenetluse. 4. VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 10.03.2025 muudetud RHAD-i tingimused on vastuolus teiste RHAD-i dokumentidega ja ei võimalda pakkumust esitada 4.1. Nagu eelpool selgitatud, muutis hankija 10.03.2025 kululoendit nii, et seni märgitud tavahoole defineeriti kululoendis ümber suvehooldeks ja tavahoole mõistet sisuliselt laiendati ehk see hõlmab nüüd nii suvehoolet kui ka talihoolet. Samuti on neid mõisteid kasutatud ja defineeritud lisaks kululoendile ka teistes RHAD dokumentides, aga kuivõrd hankija muutis mõisteid 1 Riigihanke üldandmed: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8155184/general-info.  üksnes kululoendis, teisi dokumente täpsustamata, esinevad nüüd vastuolud RHAD dokumentide vahel, mida ei ole võimalik tõlgendamise abil kõrvaldada. 4.2. Näiteks, lisas 5 on tee seisundinõuete tagamise kava koostamise juhis, mille punkt 2.4 kohustab esitama ja kirjeldama hooldepiirkonnas tehtavaid hooldetöid ja nende põhimõtteid vastavalt tööde liikidele ja erisustele järgnevalt: 1) tavahoolde tööde planeerimine ja põhimõtted: a. tööde planeerimine seisundinõuete tagamiseks (kes planeerib); b. olulisematel rajatistel; c. puuduste esinemisel nende likvideerimise põhimõtted, tähtajad ja tegevus nende likvideerimiseks, dokumenteerimine HOSIS-es (hooldesündmuste infosüsteem); d. hooldepiirkonna erisused ja mitte tavapäraste tööde korraldamine (näiteks settebasseinide/müratõkkeseinte vms hooldus). 2) talihoolde korraldamine: a. Teehooldaja poolt ELTRIP-iga tehtud mõõtmiste avalikustamine, teiste haardeteguri mõõtmise võimaluste (optiline, µTEC vm) kasutamine; b. hooldetööde, tehtud teeseisundi järelevalve ja patrullsõitude (pardakaamera andmete säilitamine) dokumenteerimine HOSIS-es; c. seisunditase 2, 3 ja 3+ hoolderingide kilometraaž ja nende ajaline kestvus; 4.3. Ehk, eelnevast nähtub, et kuigi kululoendist nähtuvalt kuulub talihoole tavahoolde alla ning eristatakse hoopis suvehoolet talihooldest, siis teistes RHAD dokumentides on jätkuvalt käsitletud talihoolet eraldi tavahooldest ning pole eraldi toodudki välja suvehoolet. Sama nähtub nt ka lisast 17, mis on korrashoiutööde üleandmise-vastuvõtmise akt, kus on jätkuvalt eristatud tavahoolet ja talihoolet, justkui oleks tegemist erinevate hooldeliikidega (kuigi talihoole peaks olema hõlmatud tavahooldega) ning suvehoolde üleandmise-vastuvõtmise akti polegi välja toodud. Sama kehtib lisas 21 oleva korrashoiutööde maksumuse arvutuse akti kohta. 4.4. Lisaks – Lepinguprojekti punktid 2.7 sätestavad talihoolde ja tavahoolde mõisted, aga mitte suvehoolde mõistet. Suvehoolet on küll üksikutes dokumentides mainitud, aga eraldi seda definitsiooni välja ei ole toodud. Sealjuures on oluline, et Lepinguprojekti punkti 4.4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda eeskätt lepingust, seejärel eritingimustest, seejärel TK-st, seejärel hankemenetluse käigus antud selgitustest ja alles seejärel kululoendist ning viimasena muudest lepingu koosseisu kuuluvatest dokumentidest. See tähendab, et kuivõrd kululoendit tuleb tõlgendamisel kasutada ühena viimastest, siis ei võimalda see vältida vastuolusid teiste lepingudokumentide vahel ning tekitab eelduslikult ka segadust lepingu täitmisel ja ka pakkumuse koostamisel. 4.5. Kokkuvõttes nähtub, et hankija on küll täpsustanud kululoendis tavahoolde definitsiooni ja toonud nüüd välja, et tavahoole koosneb tali- ja suvehooldest. Samas reguleerivad ning defineerivad ka mitmed teised RHAD dokumendid tavahoolet ja talihoolet, mida ei ole hankija  muutnud ning suvehoolet ei ole üldse eraldi Lepinguprojektis ega TK-s defineeritud. Seetõttu esinevad RHAD-is antud juhul omavahel olulised vastuolud, mis ei ole kooskõlas RHS § 3 p- ga 1, mille kohaselt peab hankija tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. 4.6. See omakorda muudab sisult võimatuks pakkumuste esitamise, kui hankija ei ole kõigis RHAD dokumentides kasutanud läbivalt üheseid mõisteid ja ei ole selgelt eristanud tavahoolet, suvehoolet ja talihoolet ning on vaatamata kululoendi muudatustele jätnud erinevatesse hankedokumentidesse sisse ebaõiged definitsioonid, mis muudavad RHAD-i kaheti mõistetavaks. Parandustööde maht ei ole RHAD-s määratletud, mistõttu ei ole pakkujatel võimalik pakkumust esitada 4.7. RHS § 87 lõige 1 näeb ette, et tehniline kirjeldus peab olema kehtestatud vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades. RHS § 88 lõike 1 kohaselt koostab hankija tehnilise kirjelduse sedasi, et see on piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. RHS § 88 lõike 7 järgi peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. 4.8. Seega - tehnilise kirjelduse üheks eesmärgiks on see, et pakkujad saaksid pakkumust koostades arvestada kõiki töid, mis tuleb teostada sõlmitava hankelepingu alusel. RHAD-i kohaselt on täitja ülesandeks muuhulgas teha erinevaid remonttöid. RHAD ei sisalda aga parandustööde teostamise mahtu (nt ruutmeetrites). Seega ei ole TK-s ega teistes dokumentides eraldi määratletud teehooldaja kohustuste mahtu, samuti ei sisalda RHAD-i osaks olev kululoend eraldi ühikhinda TK tingimustes näidatud kohustuste täitmiseks. Kuna RHAD tingimused mahu ega ühikhindade osas teavet ei sisalda, ei ole pakkumused (ehk nende maksumused) teineteisega võrreldavad ning on ühtlasi vastuolus RHS § 87 lõikega 1, RHS § 88 lõikega 1. 4.9. Käesoleva vaidlusega sarnases vaidlustusasjas, VAKO 22.01.2021 otsuses asjas nr 282- 20/228027 on VAKO selgitanud, et hankijal (kelleks oli ka viidatud asjas Transpordiamet) peaks olema olemas kogemus sellest, millises mahus tööde teostamist soovitakse pakkujalt vaidlusaluse riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu täitmise käigus või vastupidi – millise mahu ületamisel tööde teostamist selle hankelepingu täitmise käigus pakkujalt ei soovita ning hankijal on kohustus piiritleda RHAD-is parandustööde maht nii, et mahu arvestamise risk ei oleks pandud täielikult pakkujale. Sama on VAKO rõhutanud ka 08.08.2011 otsuses asjas nr 155-11/126583. Eeltoodust tulenevalt peaks ka käesoleva Hanke puhul hankijal olema võimalik defineerida parandustööde mahtu, aga hankija on jätnud selle tegemata, millega on mahu arvestamise risk pandud täies ulatuses pakkujatele. 4.10. RHAD tingimused on eeltoodust tulenevalt vastuolus RHS § 87 lg-ga 1 ja § 88 lg-ga 1. Seega tuleks RHAD tingimusi muuta ja sätestada need selliselt, mis võimaldaks vaidlustajal ja teistel pakkujatel hinnata hankelepingutega tekkivate parandustööde mahtu. 5. VAIDLUSTAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE 5.1. RHS § 185 lg 1 kohaselt võib vaidlustuse esitada pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. 5.2. TÄP on Hankes osalemisest huvitatud isik. RHAD-i õigusvastasus, sh nii Hanketingimuste vastuolulisus kui ka ehitustööde määratlematus muudab sisuliselt võimatuks Hankes pakkumuse esitamise. Seetõttu rikub RHAD vaidlustatud osas TÄP põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Seega on TÄP-il RHS § 185 lg-st 1 tulenevalt õigus esitada vaidlustus. 6. HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUSE PÕHJENDUSED 6.1. Menetluse peatamise õiguslik alus. RHS § 193 lg 1 kohaselt, vaidlustuskomisjon võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. 6.2. Peatamine on vajalik, et oleks selgus RHAD tingimuste osas. Vaidlustaja on vaidlustuses seadnud kahtluse alla nii asjaolu, et Hanketingimused on peale 10.03.2025 muudatusi omavahel vastuolus ja ka hankelepingu maht ei ole RHAD-s piiritletud, mis muudavad pakkumuse esitamise kehtiva RHAD-i alusel sisuliselt võimatuks ning samuti on takistuseks hankelepingu täitmisel ja tõlgendamisel. Vaidlustatud RHAD punktide puhul on tegemist oluliste Hanke tingimustega, sh tingimustega, mille osas selguse saamine enne pakkumuste esitamist on hädavajalik. Kuni antud tingimusi ei ole muudetud või täiendatud, on TÄP seisukohal, et hankemenetluse jätkamine ei ole võimalik. 6.3. Veelgi enam, kuivõrd vaidlustaja hinnangul on hankija ühtlasi rikkunud kohustust pikendada pakkumuste esitamise tähtaega RHS § 82 lg 1 alusel ja asjas tuleks ka teavitada Rahandusministeeriumit ja algatada järelevalvemenetlus, siis seda enam on põhjendatud hankemenetlus peatada. 6.4. Arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva, ei jõua VAKO eelduslikult vaidlustust enne seda lahendada. Hanketeate kohaselt on pakkumuste esitamise tähtajaks märgitud 24.03.2025 kl 13:00. Seega on väga tõenäoline, et VAKO ei tee käesoleva vaidlustuse suhtes otsust enne Hankes pakkumuste esitamise tähtpäeva. Seetõttu on TÄP seisukohal, et vajalik on hankemenetluse peatamine vaidlustusmenetluse ajaks. Vastupidisel juhul peavad pakkujad esitama pakkumused Hankes, mille tingimused võivad pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva muutuda või hankija peab pärast pakkumuste avamist Hanke kehtetuks tunnistama, kuna RHAD muutmine ei ole enam võimalik. 6.5. Hankemenetluse peatamine on vajalik ka teiste pakkujate jaoks. Vaidlustuskomisjon peab RHS § 193 lg 1 kohaselt peatamise taotluse lahendamisel arvestama ka võimalike teiste isikute huvidega, mida võidakse kahjustada. TÄP-ile teadaolevalt on hankijal hetkel olemas kehtiv  teehoolduse leping teise ettevõtjaga, mille alusel piirkonnas teenust osutatakse ehk kohalike elanike huvid seetõttu kahjustada ei saa. RHAD-i järgi on uue lepingu alusel planeeritud teehoolduse alguseks 01.10.2025. Seetõttu, arvestades, et hankija on planeerinud, et uus teehooldaja alustaks teenuse osutamisega alles oktoobrikuus, ei tohiks Hanke peatamine mõjutada teenuse osutamist vaidlustuse lahendamise ajal ega lükata oluliselt edasi Hankes lepingu sõlmimist. Lisaks, kuigi hankemenetluse viibimine võib teatud määral kahjustada teiste Hankes osalemisest huvitatud ettevõtjate huve, on selge, et RHAD-i viimine kooskõlla õigusaktidega on kõigi pakkujate huvides. 6.6. Eeltoodust tulenevalt esineb alus Hanke peatamiseks kuni RHAD tingimuste osas selguse saamiseni ning peatamine ei riiva ka teiste pakkujate ega ka teehoolduse piirkonnas elavate ja teid kasutavate isikute huve. 7. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 7.1. Vaidlustuse tähtaegsus. Vaidlustaja on vaidlustuse esitamisel järginud RHS § 189 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaega, mille kohaselt peab vaidlustus laekuma VAKO-le viis tööpäeva enne hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtpäeva. 7.2. Kirjalik menetlus. RHS § 196 lg 1 ls 1 järgi, vaidlustuskomisjon võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui vaidlustuskomisjoni hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada istungit korraldamata. Vaidlustaja teatab, et on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 7.3. Riigilõiv. Hanke üldandmetes märgitu kohaselt ületab selle maksumus rahvusvahelist piirmäära. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 2 järgi 1280 eurot (Lisa 5), mida tuleb maksta, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Lugupidamisega Toomas Laurits müügijuht /allkirjastatud digitaalselt/ Lisad: 1) 19.02.2025 hanketeade; 2) 12.03.2025 seisuga RHAD (kehtiv); 3) 16.01.2025 seisuga kululoend; 4) 14.01.2025 seisuga tehniline kirjeldus; 5) Maksekorraldus; 6) Volikiri. Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 14.03.2025 Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus ja hankemenetluse peatamise taotlus avatud hankemenetluses „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030" (viitenumber 287982) Tänavapuhastuse Aktsiaselts Vaidlustaja: Registrikood 10346917 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Järve tn 37, 11314 [email protected] Hankija: Transpordiamet Registrikood 70001490 Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valge tn 4/1, 11413 [email protected] Vaidlustaja taotlused: 1) Rahuldada hankemenetluse peatamise taotlus ja peatada hankemenetlus avatud hankemenetluses „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025- 2030" (viitenumber 287982). 2) Teavitada RHS § 195 lg 10 alusel Rahandusministeeriumi Transpordiameti poolt RHS § 82 lg 1 rikkumisest ja peatada vaidlustusmenetlus kuni Rahandus- ministeeriumi poolt järelevalve tegemise lõppemiseni. 3) Rahuldada vaidlustus ja kohustada Transpordiametit viima riigihanke nr 287982 alusdokumendid vastavusse õigusaktides sätestatuga. 4) Jätta kõik poolte menetluskulud Transpordiameti kanda. 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1.1. Transpordiamet (hankija) korraldab avatud hankemenetlust „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030" (viitenumber 287982) (Hange). 1.2. 19.02.2025 avaldatud ehk viimase hanketeate kohaselt on Hankes pakkumuste esitamise tähtpäevaks 24.03.2025 kl 13:00 (Lisa 1). 1.3. 10.12.2024 avaldas hankija riigihanke alusdokumendid (RHAD), sh muutis RHAD-i viimati 10.03.2025 ja 12.03.2025 (Lisa 2). 2. VAIDLUSTUSE KOKKUVÕTE 2.1. Tänavapuhastuse Aktsiaselts (TÄP või vaidlustaja) on Hankes osalemisest huvitatud ettevõtja ning esitab käesolevaga vaidlustuse, et Riigihangete Vaidlustuskomisjon (VAKO) kohustaks hankijat viima RHAD-i vastavusse õigusaktides sätestatuga. 2.2. Kuivõrd Hankes on pakkumuste esitamise tähtpäevaks 24.03.2025 ning VAKO ei jõua eelduslikult enne tähtpäeva vaidlustust lahendada, taotleb vaidlustaja ühtlasi ka hankemenetluse peatamist vaidlustuse lahendamise ajaks. 2.3. Vaidlustaja on ühtlasi seisukohal, et hankija on RHAD-i muutmisel rikkunud ka RHS § 82 lg- t 1, kuna on muutnud 10.03.2025 ja 12.03.2025 RHAD-i, aga ei ole pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega. Kuivõrd seetõttu tuleks vaidlustaja hinnangul teavitada Rahandusministeeriumit ja peatada järelevalvemenetluse ajaks vaidlustusmenetlus, esitamegi esmalt põhjendused seoses hankija poolt RHS § 82 lg 1 rikkumisega. 3. TAOTLUS RAHANDUSMINISTEERIUMI TEAVITAMISEKS JÄRELEVALVE- MENETLUSE LÄBI VIIMISEKS 3.1. Õiguslik alus Rahandusministeeriumi teavitamiseks ja vaidlustusmenetluse peatamiseks. RHS § 195 lg 10 näeb ette, et vaidlustuse läbivaatamise käigus sellise asjaolu ilmnemisel, mis võib kaasa tuua Rahandusministeeriumi ettekirjutuse RHS § 208 lg-s 1 sätestatud alusel, teavitab vaidlustuskomisjon viivitamata Rahandusministeeriumi ja peatab vaidlustuse läbivaatamise kuni Rahandusministeeriumi poolt järelevalve tegemise lõppemiseni. 3.2. RHS § 208 lg 1 näeb ette, et Rahandusministeerium võib enne hankelepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata. 3.3. Vaidlustaja on seisukohal, et lisaks asjaolule, et RHAD ei ole kooskõlas õigusaktidega, on hankija RHAD-i viimaste muudatustega rikkunud ka RHS § 82 lg-t 1 ehk ei ole RHAD-i muutmisel pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega ehk esineb alus RHS § 208 lg 1 alusel ettekirjutuse tegemiseks. Seetõttu tuleks RHS § 195 lg 10 järgi teavitada Rahandusministeeriumit järelevalvemenetluse algatamiseks ja peatada järelevalvemenetluse ajaks vaidlustuse läbivaatamine. 3.4. Hankija poolt 10.03.2025 muudetud RHAD-i tingimused. Nagu eelpool märgitud, on hankija viimati muutnud RHAD-i vastavalt 10.03.2025 ja 12.03.2025. Sealjuures nähtub riigihangete registrist, et 10.03.2025 muutis hankija nii vastavustingimusi kui ka RHAD lisas III olevat kululoendit. Vastavustingimustes küll sisulisi muudatusi ei tehtud, muudeti üksnes viidet kululoendi nimetusele, aga sellest nähtub, et kululoend on oluline osa pakkumusest ja seega hinnatakse pakkumuste vastavust RHAD-ile lähtudes kululoendist.  Ka hindamiskriteeriumites on välja toodud, et kogumaksumusena tuleb pakkumuse maksumus välja tuua maksumus kululoendi realt „Leping kokku“. Seega, kululoend on oluline osa pakkumusest, mistõttu on kululoendi muutmine oluline RHAD-i muudatus. 3.5. Kululoendis on hankija 10.03.2025 muutnud kollasega märgitud punkte ehk võrreldes nt 16.01.2025 seisuga avaldatud kululoendiga (Lisa 3) on hankija muutnud erinevaid teehoolde kategooriaid. Kui varasemas kululoendi versioonis eristati tavahoolet (ehk sisuliselt suvehoolet) (read 7 ja 22) talihooldest (read 23 ja 41), siis uue kululoendi järgi on tavahoole märgitud üldmõisteks, mis jaguneb omakorda suvehooldeks ja talihooldeks. See nähtub ka algse kululoendi reast 205, kus oli varem märgitud „tavahoole ja talihoole kokku“ ning nüüd on uues kululoendis reas 207 lahtri pealkirjaks üksnes „tavahoole“. Seega – kui algse RHAD- i järgi tähendas tavahoole suvehoolet, siis võib uuest kululoendist järeldada, et hankija käsitab tavahoolet nii suve- kui talihooldena ehk on laiendanud tavahoolde mõistet nii, et see hõlmab nüüd endas ka talihoolet. 3.6. Tavahoole on esiteks defineeritud hankelepingu projekti (Lepinguprojekt) punktis 2.8. Lepinguprojekti punktis 7.1 on selgitatud, et teehooldajale makstakse tavahoolde esimese lepinguaasta eest proportsionaalselt vähem juhul, kui lepingut hakatakse täitma peale 01.10.2025. Lepinguprojekti punkt 7.4 ja selle alapunktid näevad ette tavahoolde indekseerimise järgnevatel lepinguaastatel – ehk, kui varasema RHAD-i järgi indekseeriti üksnes suvehoolet, siis muudatuse järgi laiendatakse Lepinguprojekti punkti 7.4 nüüd ka talihooldele, mis on samuti oluline muutus võrreldes senise RHAD-iga. 3.7. Lisaks Lepinguprojektile ja kululoendile on RHAD-is mõisteid „tavahoole“, „suvehoole“ ja/või „talihoole“ kasutatud ka hankepassis, tehnilises kirjelduses (TK), lisas 3 lepingu eritingimustes, lisas 5 tee seisundinõuete tagamise kava koostamise juhises, lisas 16 korrashoiutööde üleandmise-vastuvõtmise aktis, lisas 18 perioodilise hoolde tööde vastuvõtmise aktis, lisas 21 korrashoiutööde maksumuse korrigeerimise aktis ja lisas 25 e- veoselehe tööde dokumenteerimise minimaalsetes nõuetes. 3.8. Hankija poolt 12.03.2025 muudetud RHAD-i tingimus. Lisaks muutis hankija 12.03.2025 ka TK-d, täpsemini selle punkti 3.5.1.3. 14.01.2025 seisuga TK-s (Lisa 4) oli punktis 3.5.1.3 (kus reguleeritakse kattega teede pragude väljafreesimise ja täitmise mastiksi nõudeid) märgitud, et: „Mastiks peab vastama standardile EVS-EN 14188-1. Kasutatav tüüp on N1 ning lisaks muudele omadustele peavad olema deklareeritud standardi tabelis 2 toodud väärtused positsioonil 7 (flow resistance ehk vastupidavus voolamisele 600°C juures) ning kohesiooni määramisel tuleb lähtuda tabeli positsioonist 11.2.“ 12.03.2025 hankija muutis seda punkti nii, et nüüd on TK-s 600°C asemel 60°C. 3.9. Hankija oleks pidanud muutma pakkumuste esitamise tähtaega. Kokkuvõttes nähtub eeltoodust, et hankija on 10.03.2025 ja 12.03.2025 muutnud RHAD-i sisulisi tingimusi. Esiteks, tavahoolde mõiste laiendamine nii, et see hõlmab nüüd ka talihoolet, on RHAD-i oluline muutmine, kuna see muudab lisaks kululoendile ka kõikides teistes RHAD-i dokumentides viidatud mõistete tähendust ning ka pakkumuste hinda. Sealjuures – kuna tavahoole hõlmab nüüd lisaks suvehooldele ka talihoolet, siis toimub järgnevatel aastatel  sellest lähtuvalt ka talihoolde hinna indekseerimine, mida eelnevalt RHAD ette ei näinud, mis eelduslikult mõjutab ka pakkumuste hinda. Teiseks, TK on oluline osa RHAD-ist, sh sätestab RHS § 88 lg 7, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Seetõttu on mistahes muudatus TK-s samuti oluline RHAD-i muudatus. 3.10. Tegemist ei ole seega RHS § 82 lg-s 2 sätestatud olukorraga, kus tehakse üksnes väheoluline või informatiivne muudatus, mis ei muuda pakkumuste sisu ning samuti võivad tehtud muudatused muuta ka riigihankest huvitatud ettevõtjate ringi. Seega oleks hankija RHS § 82 lg-le 1 tuginedes pidanud pikendama pakkumuste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registrile esitamisest arvates, või kui hanketeadet ei muudeta, muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks see tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast RHS §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast. 3.11. Hanketeatest nähtuvalt on hankemenetluse liigiks avatud hankemenetlus (p 2.1), mistõttu kuulub kohaldamisele RHS § 93. Samuti nähtub hanketeatest, et tegu on ehitustööde hankelepinguga (p 2.1.1) ning Hanke üldandmete1 kohaselt ületab selle maksumus rahvusvahelist piirmäära. See tähendab, et antud juhul kohaldub RHS § 93 lg 6, mis sätestab pakkumuste esitamise tähtajaks 45 päeva ehitustööde hankelepingute puhul, mille eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära. Seetõttu peaks pakkumuste esitamise tähtaeg alates RHAD muutmisest olema vähemalt pool sellest ehk 23 päeva. Arvestades, et pakkumuste esitamise tähtpäevaks on 24.03.2025, siis on selge, et nii 10.03.2025 kui ka 12.03.2025 tehtud muudatuste puhul ei ole seda tähtaega järgitud ehk hankija oleks pidanud koos RHAD-i muutmisega lükkama edasi ka pakkumuste esitamise tähtpäeva, mida ei ole hankija antud juhul teinud. 3.12. Kokkuvõttes on hankija rikkunud RHS § 82 lg-t 1 ning esineb alus RHS § 208 lg 1 alusel Rahandusministeeriumi poolt ettekirjutuse tegemiseks, mistõttu leiab vaidlustaja, et VAKO peaks RHS § 195 lg 10 alusel teavitama Rahandusministeeriumit järelevalvemenetluse algatamiseks ning peatama seniks vaidlustusmenetluse. 4. VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 10.03.2025 muudetud RHAD-i tingimused on vastuolus teiste RHAD-i dokumentidega ja ei võimalda pakkumust esitada 4.1. Nagu eelpool selgitatud, muutis hankija 10.03.2025 kululoendit nii, et seni märgitud tavahoole defineeriti kululoendis ümber suvehooldeks ja tavahoole mõistet sisuliselt laiendati ehk see hõlmab nüüd nii suvehoolet kui ka talihoolet. Samuti on neid mõisteid kasutatud ja defineeritud lisaks kululoendile ka teistes RHAD dokumentides, aga kuivõrd hankija muutis mõisteid 1 Riigihanke üldandmed: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8155184/general-info.  üksnes kululoendis, teisi dokumente täpsustamata, esinevad nüüd vastuolud RHAD dokumentide vahel, mida ei ole võimalik tõlgendamise abil kõrvaldada. 4.2. Näiteks, lisas 5 on tee seisundinõuete tagamise kava koostamise juhis, mille punkt 2.4 kohustab esitama ja kirjeldama hooldepiirkonnas tehtavaid hooldetöid ja nende põhimõtteid vastavalt tööde liikidele ja erisustele järgnevalt: 1) tavahoolde tööde planeerimine ja põhimõtted: a. tööde planeerimine seisundinõuete tagamiseks (kes planeerib); b. olulisematel rajatistel; c. puuduste esinemisel nende likvideerimise põhimõtted, tähtajad ja tegevus nende likvideerimiseks, dokumenteerimine HOSIS-es (hooldesündmuste infosüsteem); d. hooldepiirkonna erisused ja mitte tavapäraste tööde korraldamine (näiteks settebasseinide/müratõkkeseinte vms hooldus). 2) talihoolde korraldamine: a. Teehooldaja poolt ELTRIP-iga tehtud mõõtmiste avalikustamine, teiste haardeteguri mõõtmise võimaluste (optiline, µTEC vm) kasutamine; b. hooldetööde, tehtud teeseisundi järelevalve ja patrullsõitude (pardakaamera andmete säilitamine) dokumenteerimine HOSIS-es; c. seisunditase 2, 3 ja 3+ hoolderingide kilometraaž ja nende ajaline kestvus; 4.3. Ehk, eelnevast nähtub, et kuigi kululoendist nähtuvalt kuulub talihoole tavahoolde alla ning eristatakse hoopis suvehoolet talihooldest, siis teistes RHAD dokumentides on jätkuvalt käsitletud talihoolet eraldi tavahooldest ning pole eraldi toodudki välja suvehoolet. Sama nähtub nt ka lisast 17, mis on korrashoiutööde üleandmise-vastuvõtmise akt, kus on jätkuvalt eristatud tavahoolet ja talihoolet, justkui oleks tegemist erinevate hooldeliikidega (kuigi talihoole peaks olema hõlmatud tavahooldega) ning suvehoolde üleandmise-vastuvõtmise akti polegi välja toodud. Sama kehtib lisas 21 oleva korrashoiutööde maksumuse arvutuse akti kohta. 4.4. Lisaks – Lepinguprojekti punktid 2.7 sätestavad talihoolde ja tavahoolde mõisted, aga mitte suvehoolde mõistet. Suvehoolet on küll üksikutes dokumentides mainitud, aga eraldi seda definitsiooni välja ei ole toodud. Sealjuures on oluline, et Lepinguprojekti punkti 4.4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda eeskätt lepingust, seejärel eritingimustest, seejärel TK-st, seejärel hankemenetluse käigus antud selgitustest ja alles seejärel kululoendist ning viimasena muudest lepingu koosseisu kuuluvatest dokumentidest. See tähendab, et kuivõrd kululoendit tuleb tõlgendamisel kasutada ühena viimastest, siis ei võimalda see vältida vastuolusid teiste lepingudokumentide vahel ning tekitab eelduslikult ka segadust lepingu täitmisel ja ka pakkumuse koostamisel. 4.5. Kokkuvõttes nähtub, et hankija on küll täpsustanud kululoendis tavahoolde definitsiooni ja toonud nüüd välja, et tavahoole koosneb tali- ja suvehooldest. Samas reguleerivad ning defineerivad ka mitmed teised RHAD dokumendid tavahoolet ja talihoolet, mida ei ole hankija  muutnud ning suvehoolet ei ole üldse eraldi Lepinguprojektis ega TK-s defineeritud. Seetõttu esinevad RHAD-is antud juhul omavahel olulised vastuolud, mis ei ole kooskõlas RHS § 3 p- ga 1, mille kohaselt peab hankija tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. 4.6. See omakorda muudab sisult võimatuks pakkumuste esitamise, kui hankija ei ole kõigis RHAD dokumentides kasutanud läbivalt üheseid mõisteid ja ei ole selgelt eristanud tavahoolet, suvehoolet ja talihoolet ning on vaatamata kululoendi muudatustele jätnud erinevatesse hankedokumentidesse sisse ebaõiged definitsioonid, mis muudavad RHAD-i kaheti mõistetavaks. Parandustööde maht ei ole RHAD-s määratletud, mistõttu ei ole pakkujatel võimalik pakkumust esitada 4.7. RHS § 87 lõige 1 näeb ette, et tehniline kirjeldus peab olema kehtestatud vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades. RHS § 88 lõike 1 kohaselt koostab hankija tehnilise kirjelduse sedasi, et see on piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. RHS § 88 lõike 7 järgi peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. 4.8. Seega - tehnilise kirjelduse üheks eesmärgiks on see, et pakkujad saaksid pakkumust koostades arvestada kõiki töid, mis tuleb teostada sõlmitava hankelepingu alusel. RHAD-i kohaselt on täitja ülesandeks muuhulgas teha erinevaid remonttöid. RHAD ei sisalda aga parandustööde teostamise mahtu (nt ruutmeetrites). Seega ei ole TK-s ega teistes dokumentides eraldi määratletud teehooldaja kohustuste mahtu, samuti ei sisalda RHAD-i osaks olev kululoend eraldi ühikhinda TK tingimustes näidatud kohustuste täitmiseks. Kuna RHAD tingimused mahu ega ühikhindade osas teavet ei sisalda, ei ole pakkumused (ehk nende maksumused) teineteisega võrreldavad ning on ühtlasi vastuolus RHS § 87 lõikega 1, RHS § 88 lõikega 1. 4.9. Käesoleva vaidlusega sarnases vaidlustusasjas, VAKO 22.01.2021 otsuses asjas nr 282- 20/228027 on VAKO selgitanud, et hankijal (kelleks oli ka viidatud asjas Transpordiamet) peaks olema olemas kogemus sellest, millises mahus tööde teostamist soovitakse pakkujalt vaidlusaluse riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu täitmise käigus või vastupidi – millise mahu ületamisel tööde teostamist selle hankelepingu täitmise käigus pakkujalt ei soovita ning hankijal on kohustus piiritleda RHAD-is parandustööde maht nii, et mahu arvestamise risk ei oleks pandud täielikult pakkujale. Sama on VAKO rõhutanud ka 08.08.2011 otsuses asjas nr 155-11/126583. Eeltoodust tulenevalt peaks ka käesoleva Hanke puhul hankijal olema võimalik defineerida parandustööde mahtu, aga hankija on jätnud selle tegemata, millega on mahu arvestamise risk pandud täies ulatuses pakkujatele. 4.10. RHAD tingimused on eeltoodust tulenevalt vastuolus RHS § 87 lg-ga 1 ja § 88 lg-ga 1. Seega tuleks RHAD tingimusi muuta ja sätestada need selliselt, mis võimaldaks vaidlustajal ja teistel pakkujatel hinnata hankelepingutega tekkivate parandustööde mahtu. 5. VAIDLUSTAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE 5.1. RHS § 185 lg 1 kohaselt võib vaidlustuse esitada pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. 5.2. TÄP on Hankes osalemisest huvitatud isik. RHAD-i õigusvastasus, sh nii Hanketingimuste vastuolulisus kui ka ehitustööde määratlematus muudab sisuliselt võimatuks Hankes pakkumuse esitamise. Seetõttu rikub RHAD vaidlustatud osas TÄP põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Seega on TÄP-il RHS § 185 lg-st 1 tulenevalt õigus esitada vaidlustus. 6. HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUSE PÕHJENDUSED 6.1. Menetluse peatamise õiguslik alus. RHS § 193 lg 1 kohaselt, vaidlustuskomisjon võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. 6.2. Peatamine on vajalik, et oleks selgus RHAD tingimuste osas. Vaidlustaja on vaidlustuses seadnud kahtluse alla nii asjaolu, et Hanketingimused on peale 10.03.2025 muudatusi omavahel vastuolus ja ka hankelepingu maht ei ole RHAD-s piiritletud, mis muudavad pakkumuse esitamise kehtiva RHAD-i alusel sisuliselt võimatuks ning samuti on takistuseks hankelepingu täitmisel ja tõlgendamisel. Vaidlustatud RHAD punktide puhul on tegemist oluliste Hanke tingimustega, sh tingimustega, mille osas selguse saamine enne pakkumuste esitamist on hädavajalik. Kuni antud tingimusi ei ole muudetud või täiendatud, on TÄP seisukohal, et hankemenetluse jätkamine ei ole võimalik. 6.3. Veelgi enam, kuivõrd vaidlustaja hinnangul on hankija ühtlasi rikkunud kohustust pikendada pakkumuste esitamise tähtaega RHS § 82 lg 1 alusel ja asjas tuleks ka teavitada Rahandusministeeriumit ja algatada järelevalvemenetlus, siis seda enam on põhjendatud hankemenetlus peatada. 6.4. Arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva, ei jõua VAKO eelduslikult vaidlustust enne seda lahendada. Hanketeate kohaselt on pakkumuste esitamise tähtajaks märgitud 24.03.2025 kl 13:00. Seega on väga tõenäoline, et VAKO ei tee käesoleva vaidlustuse suhtes otsust enne Hankes pakkumuste esitamise tähtpäeva. Seetõttu on TÄP seisukohal, et vajalik on hankemenetluse peatamine vaidlustusmenetluse ajaks. Vastupidisel juhul peavad pakkujad esitama pakkumused Hankes, mille tingimused võivad pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva muutuda või hankija peab pärast pakkumuste avamist Hanke kehtetuks tunnistama, kuna RHAD muutmine ei ole enam võimalik. 6.5. Hankemenetluse peatamine on vajalik ka teiste pakkujate jaoks. Vaidlustuskomisjon peab RHS § 193 lg 1 kohaselt peatamise taotluse lahendamisel arvestama ka võimalike teiste isikute huvidega, mida võidakse kahjustada. TÄP-ile teadaolevalt on hankijal hetkel olemas kehtiv  teehoolduse leping teise ettevõtjaga, mille alusel piirkonnas teenust osutatakse ehk kohalike elanike huvid seetõttu kahjustada ei saa. RHAD-i järgi on uue lepingu alusel planeeritud teehoolduse alguseks 01.10.2025. Seetõttu, arvestades, et hankija on planeerinud, et uus teehooldaja alustaks teenuse osutamisega alles oktoobrikuus, ei tohiks Hanke peatamine mõjutada teenuse osutamist vaidlustuse lahendamise ajal ega lükata oluliselt edasi Hankes lepingu sõlmimist. Lisaks, kuigi hankemenetluse viibimine võib teatud määral kahjustada teiste Hankes osalemisest huvitatud ettevõtjate huve, on selge, et RHAD-i viimine kooskõlla õigusaktidega on kõigi pakkujate huvides. 6.6. Eeltoodust tulenevalt esineb alus Hanke peatamiseks kuni RHAD tingimuste osas selguse saamiseni ning peatamine ei riiva ka teiste pakkujate ega ka teehoolduse piirkonnas elavate ja teid kasutavate isikute huve. 7. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 7.1. Vaidlustuse tähtaegsus. Vaidlustaja on vaidlustuse esitamisel järginud RHS § 189 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaega, mille kohaselt peab vaidlustus laekuma VAKO-le viis tööpäeva enne hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtpäeva. 7.2. Kirjalik menetlus. RHS § 196 lg 1 ls 1 järgi, vaidlustuskomisjon võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui vaidlustuskomisjoni hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada istungit korraldamata. Vaidlustaja teatab, et on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 7.3. Riigilõiv. Hanke üldandmetes märgitu kohaselt ületab selle maksumus rahvusvahelist piirmäära. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 2 järgi 1280 eurot (Lisa 5), mida tuleb maksta, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Lugupidamisega Toomas Laurits müügijuht /allkirjastatud digitaalselt/ Lisad: 1) 19.02.2025 hanketeade; 2) 12.03.2025 seisuga RHAD (kehtiv); 3) 16.01.2025 seisuga kululoend; 4) 14.01.2025 seisuga tehniline kirjeldus; 5) Maksekorraldus; 6) Volikiri.