Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõu (599 SE)

Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrolliorgan) eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvöte Erakonnaseadus (EKS) jöustus 16.juunil 1994 ning vahepealse ajajooksul on diskussioone tekitanudja ulatuslikke muutusi läbi teinud erakondade rahastamist reguleeriv osa. 2011. aasta l. aprillil jöustusid olulised muudatused seoses erakondade rahastamisega - sätestati seaduse tasandil, et erakond on kohustatud demokraatia pöhimöttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt seaduses ettenähtud viisil (EKS §12 Ig l) ning erakondade rahastamise kontrolliorganiks loodi erakondade rahastamisejärelevalve komisjon (ERJK) (EKS § 1210)1. ERJK on tegutsenud ligikaudu 15 aastat. Selle ajajooksul on oluliselt kasvanud teadlikkus rahastamise läbipaistvuse tagamise olulisusest ning paranenud kontrolli töhusus. Samuti on praktika käigus esile kerkinud oiguslikke ja korralduslikke kitsaskohti töhusa järelevalve läbiviimiseks ning tekkinud arvestataval määral valdkondlikku kohtupraktikat. Seaduse eelnöu väljatöötamine tulenes vajadusest tagada professionaalsem kontrolli erakondade tegevuse rahastamise tile. Selleks asendatakse senine erakondade rahastamise järelevalve komisjon uue kontrolliorganiga, milleks on Riigikontroll. Erakondade rahastamise pöhimötteid käesoleva eelnöuga ei muudeta. Jätkuvalt lähtutakse Veneetsia komisjoni juhistest ja raportist erakondade rahastamisest CDL-INF (2001) 0082, Veneetsia komisjoni erakondade hea halduse tavast CDL-AD (2009)0023 ning Euroopa Nöukogu Ministrite Komitee poolt 8. aprillil 2003 vastu voetud soovitusest liikmesriikidele (Rec (2003) 4) ilhistest korruptsioonivastastest eeskirjadest erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisel . Pohiseaduse (PS) § l Ig l kohaselt on Eesti iseseisevja söltumatu demokraatlik vabariik, kus körgeima riigivöimu kandja on rahvas. Nimetatud sättes ning PS §-s 10 on väljendatud demokraatia pöhimöte kui uks pöhiseaduse aluspöhimötetest, Demokraatia printsiibis sisaldub erakonnademokraatia pohimöte ning erakonnal on esindusdemokraatlikus riigis taita oluline roll. Riigikohus on märkinud, et ,,Erakonnademokraatia pöhimöttest lähtuvalt defineerib erakonnaseadus erakonna kui Eesti kodanike vabatahtliku poliitilise uhenduse, mille eesmärgiks on oma liikmeteja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivoimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Sellisena on erakond demokraatiat tagavaks sillaks uhiskonnaja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondadaja hoomatavaks ' https://www.riigiteataia.ee/akt/l 12072014039 2 Guidlines and Report on the Financing of Political Parties CDL-INF(2001)008 on Veneetsia komisjoni kodulehel kättesaadav: https://www.venice.coe.int/webforms/documents/?Bdf=CDL-INF('2001')008-e 3 Code of Good Practice in the Field of Political Parties CDL-AD (2009)002 on Veneetsia komisjoni kodulehel kättesaadav: https://www.Venice.coe.int/webforms/documents/default.aspx?pdffile=CDL-ADf2009)002-e 4 Soovitus (2003) 4 on kättesaadav Euroapa Nöukogu kodulehel: https://www.coe.int/t/dgl/leKalcQOperation/economiccrime/CYbercrime/cY%20activitY%20interface2006/rec%20 2003%20C4')%20Dol%20Darties%20EN.Ddf l tervikuks kujundada ning neid valimistel edu saavutamise korral avalikku vöimu teostades ellu viia."5 Erakonna olemust arvestades on töhus erakondade rahastamise kontroll demokraatiaja avalike huvide kaitse seisukohalt oluline. Riigikontrolli seaduses (RKS), erakonnaseaduses (EKS), maksukorralduse seaduses (MKS) ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses (RKKTS) muudetakse sätteid, mis seonduvad erakondade, valimisliitudeja uksikkandidaatide rahastamise kontrollimise organi muutmisega. 1.2. Märkused Eelnou ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnöudega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnöuga muudetakse Riigikontrolli seadust (RKS), erakonnaseadust (EKS), maksukorralduse seadust (MKS) ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadust (RKKTS). PS § 104 löike 2 punktide 6 ja 13 kohaselt on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ja Riigikontrolli seaduse muutmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Sellest tulenevalt on eelnöu seadusena vastuvötmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnöu eesmärk on muuta erakondade, valimisliidu ja uksikkandidaadi rahastamise kontroll professionaalsemaks ning selleks antaksejärelevalvepädevus Riigikontrollile. 3.3. Eelnöu sisu selgitused Aastatel 1994-2004 oli erakondade valimisaruannete kontrollijaks Vabariigi Valimiskomisjon. 2004. aastast oli selleks Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon6 ning 2011. aastast alates on kontrolliorganiks ERJK. Euroapa Nöukogu Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele Rec (2003) 4 uhistest korruptsioonivastastest eeskirjadest erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisel7 artikkel 14 näeb ette riikides söltumatujärelevalve sisseviimise, mis tähendab, et: a. Riigid peavad tagama erakondade rahastamise ning valimiskampaaniate jarelevalve söltumatuse. b. Söltumatu järelevalve peab sisaldama järelevalvet erakondade eelarvete ule, sealhulgas valimiskampaania kulude kohta, ning ka nende esitlemistja avalikustamist. OSCE/ODHIRjaVeneetsiakomisjonijuhiste8kohaseltpeavadriigidöigusloomesjapraktikas vötma kasutusele töhusad meetmed, et oleks tagatud järelevalvet teostava organi erapooletus ning poliitilisest möjust söltumatus. 5 RKPJKo 02.05.2005, nr 3-4-1-3-05, p 31, 6 Kättesaadav: httos://www.riigiteataia.ee/akt/691976 7httDS://www.coe.int/t/del/leealcooperation/economiccrime/cvbercrime/cv%20activitv%20mterface2006/rec%2 02003%20f4)%20Dol%20Darties%20EN.Ddf 8 https://www.osce.org/odihr/77812?download=true , punktid 211 ja 212. 2 2012. aastal asus GRECO kolmanda hindamisvooru aruandes9 seisukohale, et nende soovitus teha eräkö ndade ja valimiskampaaniate rahastamise kontrollimine ulesandeks soltumatule organile, kellel on mandaat, volitused, rahalised vahendid ja personal rahastamise töhusaks kontrollimiseks, poliitilise tegevuse rahastamist käsitlevate eeskirjade vöimalike rikkumiste uurimiseks ning vajaduse korral sanktsioonide kehtestamiseks (VII soovitus) on rahuldavalt rakendatud. 2011. aastal loodud rahastamisejärelevalve organi ERJK täielik vastavus söltumatuse nöuetele on siiski kiisitav ning seda eelköige pöhjusel, et ERJK koosseis ei vasta täies ulatuses soltumatuse kriteeriumile. Välistatud ei ole poliitiline möju ERJK liikmete ille, kuna ERJK-sse kuuluvaa ka Riigikogus esindatud erakondade nimetatud liikmed, kes ei tohi olla Riigikogu ega Vabariigi Valitsuse liikmed.10 Riigikogu XIV koosseisus on esindatud 5 erakonda, seega moodustavad enamuse ERJK koosseisust erakondade esindajad. Sisuliselt tähendab see, et erakonnad teostavad kontrolli iseenda tegevuse ule. Järelevalveorgan peab lisaks söltumatule toimimisele ka naima söltumatu. Lisaks söltumatuse nöudele peavad järelevalveorgani liikmed omama head erialast ettevalmistust, mis on vältimatult vajalik nöuetekohase kontrolli tagamiseks. ERJK liikmete suhtes ei ole sätestatud nöudeid, mis tagaksid valdkondliku ekspertteadmise ja vajaliku professionaalsuse olemasolu komisjonis. Samuti on ERJK liikmeks oleks sellesse kuuluvate isikute körvaltegevus. Riigikontroll kui söltumatu institutsioon PS § 132 järgi on Riigikontroll oma tegevuses söltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. PS §-s 133 on piiritletud Riigikontrolli padevus, milleks on: l) kontrollida riigiasutuste, riigiettevötete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; 2) riigi vara kasutamist ja säilimist; 3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; 4) nende ettevötete majandustegevust, kus riigil on ule poole osakute voi aktsiatega määratud häältest voi kelle laene voi lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. Majanduskontrolli möistet PS §-s 132 tuleb moista kui auditit köige laiemas tähenduses - seaduslikkuse ja tulemuslikkuse (säästlikkuse, töhususe ja möjususe) kontroll. Riigikohus on öelnud, et majanduskontroll peab andma nii avalikkusele kui ka seadusandjale ulevaate riigivara kasutamise kohta, samuti aitama avaliku halduse kandjatel hinnata oma tegevuse kvaliteeti ning avastada ja körvaldada puudusi oma tegevuses; lisaks peab kontroll tagama avaliku vöimu kasutamise läbipaistvuse, mis omakorda toetab usaldust avaliku vöimu vastu. Riigivara möiste kohta PS § 133 p-s 3 on Riigikohus öelnud, et PS-s kasutatud möiste ,,riigivara" hölmab riigile kuuluvaid rahaliselt hinnatavaid asju ja öigusi ning riigi rahalisi vahendeid söltumata nende kasutajast; PS § 133 p-ga 3 ei ole vastuolus majanduskontrolli teostamine KO V uksuse valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate 9 httDS://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisDlavDCTMContent?documentId=09000016806c32 b0, lk 11. 10EKS § 1010 lg2p4- kättesaadav https://www.riieiteataia.ee/akt/l 12072014039 . u RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p 36 3 sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ja riiklike ulesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamise Muude, sh erakondade rahastamise järelevalve kontrollimise, ulesannete panemme Riigikontrollile. PS § 133 annab Riigikontrollile garantii seadusandja sekkumise vastu Riigikontrolli kui söltumatu kontrolliorgani pädevusse; Riigikogu ei voi Riigikontrollilt PS §-s 133 sätestatud pädevust ära vötta; PS § 133 kindlustab mh ka selle, et seadusandja ei paneks Riigikontrollile ulesandeid, mis ei ole seotud Riigikontrolli pöhitegevusega ja mis vöivad pöhiulesannete täitmist raskendada.13 PS § 133 mote on ka Riigikontrolli kui riigiorgani pädevuse piiritlemine, mis lähtub PS eesmärgist piirata avalikku vo imu ja kaitsta rahvast avaliku vöimu tegevuse eest. Riigikontrollile pöhiseadusliku pädevusega vörreldes lisaulesannete panemine peab eelnevat arvestades olema öigustatav möne kaaluka pöhjusega. Riigikontrolli pädevuse laiendamist KO V uksuste munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise osas öigustas Riigikohtu arvates vajadus tagada avaliku vöimu kasutamise läbipaistvus ja öiguspärasus. Kui Riigikohus on pidanud lubatavaks laiendada Riigikontrolli pädevust munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise kontrolli osas argumentidega, et KOV uksused on osa avalikust sektorist ja avaliku vöimu teostamise susteemist, et nad paiknevad riigi tasandiga samas ruumis nii faktiliselt kui ka öiguslikult, et need uksused on osa riigieelarve susteemist ning möjutavad oma tegevusega ka riigi majanduslikku seisundit, siis eräkö ndade rahastamise kontrolli Riigikontrollile panemise öigustamiseks need kaalutlused kasutatavad ei ole. Erakonnad on eraöiguslikud juriidilised isikud (mittetulundusuhingud), pöhiöiguste kandjad, kelle vara allikaks ei ole uksnes riigieelarvelised eraldised. Erakonna tulu allikaks vöivad olla liikmemaksud, eraldised riigieelarvest, annetused ning erakonna varaga tehtävää tehingud.14 Samas teisest kuljest teeb erakonnad eriliseks ja nende rahastamise kontrolli demoh-aatliku susteemi toimimise aspektisi oluliseks asjaolu, et nad taotlevad valimistel rahvalt volitust riigivoimu teostamiseks. Erakond ei ole oma tegevuse eesmärgist tulenevalt vörreldav mistahes teise mittetulundusuhendusega, EKS näeb erakondadega seonduvalt ette mitmeid pohiöigusi piiravaid erisusi, alustades erakonna liikmete nimekirjade avalikustamisest kuni erakonna rahastamise läbipaistvuse tagamise nöueteni ja kohustusele alluda riigi kontrollile. Ulesannete omasus. KOV uksuste munitsipaalvara kontrolli puudutanud lahendis asus Riigikohus seisukohale, et see ulesanne on Riigikontrollile kui söltumatut majanduskontrolli teostavale organile omane.1 Nii vöib ka erakondade rahastamise kontrolli - amannete öigsuse ja öigeaegsuse, rahastamise allikate seaduslikkuse hindamine, avalikkuse informeerimine - pöhimotteliselt pidada kokku käivaks Riigikontrolli pöhitegevusega. Öiguskantsler on samuti varasemalt leidnud, et ,,Nendele tingimustele - soltumatus, mandaat, volitused, rahalised vahendid ja personal rahastamise töhusaks kontrollimiseks - vastab minu hinnangul Eesti Vabariigis tänä ainult Riigikontroll."16 12 RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p 39 13 RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p 43; 14EKS § 12'lg 2. 15 RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p 49 16 Öiguskantsleri seisukoht Vabariigi Valitsuse 11. jaanuaril 20 l O algatatud erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnöu (655 SE) kohta, kättesaadav: httDS://www.riieikoeu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/14387d86-e34e- 5550-ccdb- c81093a57d5e/Erakonnaseaduse%20muutmise%20ia%20selleea%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muut inise%20seadus, eelnöu seletuskirja Iisa lk 33, 4 Rahvusvaheline praktika kontrolliorgani määratlemisel Riikidel on öigus määratleda kontrollorgan, pidades silmas organi söltumatuse tagamise nöuet (liikmete määramine, too korraldamine, rahastamine). Kontrollorganeid vo ib riigis olla uks, samas vöib kontrollimise funktsioon olla riigisiseselt jagatud mitme erineva asutuse vahel. Kontrolliorganiks vöib teoreetiliselt olla näiteks Justiitsministeerium, valimiste keskasutus (Riigi Valimisteenistus), auditiga tegelev asutus (Riigikontroll), kohus, maksujärelevalvega tegelev asutus (Maksu- ja Tolliamet) voi selleks eraldi loodus organ. Näiteks Soomes teostab kontrolli Riigikontroll. 7 Igal riigil on öigus, arvestades väljä kujunenud haldusorganisatsiooni ning ressursside optimaalset kasutamist, kujundada sobilik kontrollisusteemja määrätä selleks pädev organ. Eelnöu §-ga l muudetakse Riigikontrolli seadust. Punktiga l täiendatakse RKS §-s 3 sätestatud Riigikontrolli tegevuse eesmärke ning paragrahvile lisatakse löige 2, mille kohaselt on Riigikontrolli tegevuse eesmärk tagada kontrolli kaudu demokraatia pöhimöttest tulenevalt erakondade, valimisliitude ja uksikkandidaatide poliitilise tegevuse rahastamise (valimisteks tehtavate kulutuste) läbipaistvus. Punktiga 2 täiendatakse RKS-i 2. peatukki ning lisatakse § 61. Täiendus on vajalik, kuna erakonna tegevuse rahastamise kontroll ei ole majanduskontroll RKS § 6 möttes, kuid RKS-s peab Riigikontrolli ulesandena olema selgesönaliselt sätestatud erakonna tegevuse rahastamise kontroll. Kehtivast öigusestjäetakse väljä EKS § 1210 löikes l2 ettenähtud erakorralise auditi läbiviimise öigus. ERJK on erakorralist auditit läbi viinud uhel korral - 2016. aastal. Tegemist ei ole hädavajaliku meetmega rahastamise kontrollimiseks. Kuna kontrollimise ulesannet täidab edaspidi Riigikontroll, kelle pöhiliseks ulesandeks on auditite läbi viimine, siis on eeldused loodud ka nende ekspertteadmiste paremaks kasutamiseks erakonna rahastamise kontrollimisel. Punktiga 3 täiendatakse RKS-i uue peatukiga 61, milles nähakse ette erakonna rahastamise kontrollimise menetlus analoogselt kehtiva EKS §-dega 1210kuni 12 3. Paragrahvis 522 nähakse ette, et rahastamise kontrollimiseks on Riigikontrollil öigus nouda dokumente ja vötta seletusi. ERJK-1 on EKS § 1211 Ig-st 6 tulenevalt öigus saada seaduse täitmise kontrollimiseks dokumente köikidelt paragrahvi 12 löikes l nimetatud isikutelt. Dokumente nöutakse kirjalikus taotluses, milles tuuakse ära nöude eesmärk ja öiguslik alus ning viidatakse ettekirjutuse tegemise vöimalusele dokumendi tähtajaks esitamata jätmise korral. Dokumendi esitamise tähtajaks ei määrätä luhemat aega kui kumme päeva. Riigikontrolli menetlustoimingud on RKS § 41 kohaselt teabe noudmine, seletuse vötmineja vaatlus. Seega on Riigikontrollil, vörreldes ERJK-ga, rohkem menetlustoiminguid. Järelevalvet teostaval organil peab olema öigus teha toiminguid, mis on taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalsed, s.t vajalikud, sobivad ja möödukad. Vaatlus ei ole erakonna 17 Vt 2018. aasta rahastamise aruannet - kättesaadav: https://www.vtv.fi/app/uploads/2019/03/NAOF-R82019vp- Reuort-to-Parliament-on-the-monitoring-of-the-fiindine-of-Dolitical-uarties-m-2018.pdf 5 rahastamise kontrollimiseks vajalik menetlustoiming, mistöttu selle toimingu tegemise öigust ette ei nähta. Erakonna tegevuse rahastamise kontrollimiseks on Riigikontrollil öigus nouda dokumenteja vötta seletusi. Paragrahv 523 löikes l nähakse samaselt EKS §-ga 1211 ette ettekirjutuse tegemise oigus, kui erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik voi uksikkandidaat ei taida EKS nöudeid. Loobutud on kehtiva EKS §12 löike l punktides l kuni 5 toodud rikkumiste loetelust, kuna see ei ole vajalik. Ettekirjutust on öigus teha köigi EKS-s sisalduvate rahastamisega seonduvate kohustuste rikkumise korral ning nende loetlemine selle sättes on uleliigne. Löikes 2 nähakse ette, et ettekirjutuse tegemise öigus on kuni kolme aasta jooksul teo toimepanemisest voi tähtpäevaks kohustuse täitmatajätmisest. Kehtiv seadus ei näe ette tähtaega, mille jooksul on järelevalveorganil öigus ettekirjutus teha. Tähtaega ei näe ette ka teised riiklikku järelevalvet ning selle käigus ettekirjutuse tegemise öigust sätestavad seadused. Samas on järelevalvepraktika näidanud, et on juhtumeid, kus objektiivsetel pöhjustel saadakse rikkumistest teada aastaid hiljem. Näiteks seoses käimas olevate kohtumenetlustega (kriminaalasjad on pika menetlusajaga), aga ka Riigikontrolli auditites esile tooduga. Seega ei ole tegemist olukorraga, kusjärelevalveorgan oleks tegutsenud teadlikult viivitusega voi olnud tegevusetu. Vaatamata sellele on vajalik tagada öigusrahu ning selleks nähakse ette kolme aasta pikkune tähtaeg ettekirjutuse tegemiseks. Erakondade rahastamise järelevalve on praeguseks piisavalt heal tasemel, vältimaks olukordi, kus rikkumised selguvad aastaid pärast nende toime panemist. Löikes 3 antakse ettekirjutusele alla kirjutamiseks pädeva isiku määramise öigus riigikontrolörile. Järelevalve käigus tehtav ettekirjutus on haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 Ig l möistes. Haldusakti andmise öigus on haldusorgani juhil voi tema volitatud isikul. Riigikontrolli juht on RKS § 15 Ig l kohaselt riigikontrolör, tai on öigus haldusakt anda ise voi volitada andmise öigus edasi. Paragrahv 524 näeb ette sunniraha määramise öiguse sarnaselt kehtiva EKS § 1212 regulatsiooniga ning sunniraha ulemmääraksjääb 15 000 eurot. Sunniraha määramised jäävää praktikas reeglina vahemikku 500-1500 eurot, mönel korral on hoiatatud ka maksimaalse sunniraha määraga. Väljä on jäetud viisise regulatsioon (kehtiv EKS § 1212 Ig 2), kuna viivise rakendamine on praktikas osutunud kontrolliorganile ebamöistlikuks ressursimahuks. Ettekirjutuse täitmiseks tuleb rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Viivis ja sunniraha on mölemad kohustuse täitmise tagamise meetmed, mis sisuliselt dubleerivad teineteist. Paragrahv 52 näeb ette kaebeöiguse sarnaselt kehtiva EKS §-ga 1213. Kui erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik voi uksikkandidaat leiab, et Riigikontrolli ettekirjutusega rikutakse tema öigusi, vöib ta pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kavandatud muudatustejöustumise hetkel pooleliolevates kohtumenetlustes asub Riigikontroll halduskohtumenetluse seadustiku möistes uldöigusjärglasena ERJK asemel menetlusosaliseks. 6 See eeldab asutusesiseselt kohtus esindamise volituste jm kohtumenetluses osalemiseks vajalike dokumentide vormistamist, sh kohtuja teiste menetlusosaliste teavitamist. Eelnöu §-ga 2 muudetakse erakonnaseadust. Punktiga l asendatakse sönad ,,erakondade rahastamise järelevalve komisjon" sönaga ,,Riigikontroll" vastavas käändes. Tegemist on terminoloogilise muudatusega, mis esitatakse ökonoomselt uhe muudatusettepanekuna. Punktiga 2 asendatakse vananenud EL-i öigusakti viide korrektse viitega. Muudatus ei seondu käesoleva eelnöu reguleerimisesemega, kuid tehakse öigusakti ajakohasuse ja korrektsuse tagamise eesmärgil. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks paragrahvid 1210 kuni 1213, kuna vastav regulatsioon sisaldub edaspidi Riigikontrolli seaduses (vt eelnöu §-s l kavandatud muudatused). ERJK on EKS § 1210 lg 10 alusel kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse. Seoses ERJK tegevuse löpetamisega tuleb riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri pidamise korra § 6 alusel teha asutuse löpetamisega seonduvad toimingud ka registris. Eelnöu §-ga 3 muudetakse maksukorralduse seadust. Maksukorralduse seaduse § 29 p 32 näeb ette maksuhalduri öiguse avaldada maksusaladust sisaldavat teavet erakondade rahastamise järelevalve komisjonile ulatuses, mis on vajalik komisjonile erakonnaseadusega pandud ulesannete täitmiseks, tunnistatakse kehtetuks. Kuna RKS § 29 p 9 juba sisaldab Riigikontrolli öigust saada maksusaladust sisalduvat teavet riigikontrolli seaduses sätestatud ulesannete täitmiseks ning erakondade rahastamise kontroll on edaspidi Riigikontrolli ulesanne, siis seetottu ei ole vajalik maksukorralduse seaduse § 29 täiendamine. Eelnöu §-ga 4 muudetakse Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1572 löike l punktist 5 jäetakse väljä sönad Ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni", kuna Riigikogu Kantselei ulesandeks ei ole edaspidi erakondade rahastamisejärelevalve komisjoni teenindamine. Eelnöu §-ga 5 nähakse ette seadusejöustumine l. jaanuaril 2021. Seaduse vastuvötmise ning rakendamise vahele peab jäämä piisav aeg muudatuste ettevalmistamiseks. See puudutab nii eelarvelisi kui ka töökorralduslikke ettevalmistusi muudatuste rakendamiseks. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid. 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu oigusele Eelnöuga tehtävää muudatused ei ole seotud Euroapa Liidu öigusega. Eelnöu väljatöötamise käigus on tutvutud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide, eelkoige Soome seadusega. 6. Seaduse möjud 7 Eelnöu näeb peamise muudatusena ette erakondade rahastamise järelevalve komisjoni asendamise uue kontrolliorganiga - Riigikontrolliga. Möju avalikkusele Sihtruhm - valijad Kontrollitegevuse professionaalsuse töusu töttu muutub sihtruhma jaoks erakondade rahastamise kontroll arusaadavamaks ning suureneb rahastamise läbipaistvus. Valijate informeeritus on teadlike valimisotsuste tegemise eelduseks. Sihtruhm - erakonnad, valimisliidud, uksikkandidaadid Muudatus möjutab kogu sihtriihma. Kontrolliorgani muutumine ei too kaasa muudatusi rahastamise nöuetes. Sihtruhma tuleb piisava ajavaruga teavitada organi muutusest ning vajadusest esitada aruandeid uuele organile. Pooleliolevaid kontrollitoiminguid jätkab ERJK asemel Riigikontroll, samuti osaleb Riigikontroll öigusjärglasena ERJK asemel käimasolevates kohtumenetlustes. Möju Riigikontrollile Riigikontrollile pannakse täiendav ulesanne, mille täitmine eeldab organisatoorseid umberkorraldusi, ametnike värbamistja/vöi väljaöpetjms. Muudatuste ettevalmistamiseks ning elluviimiseks nähakse seaduses ette piisavjöustumisaeg. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Riigikontrolli kulud eeldatavalt suurenevaa lisanduva ulesande täitmise töttu, kuid Riigikogu Kantselei kulud (funktsioonidja ametnikkond) vähenevää. Riigi kulud vähenevää seetöttu, et enam ei nähta ette komisjoni liikmete töötasusid. EKS § 12 Ig 11 kohaselt saavaa komisjoni liigeja asendusliige tasu komisjoni koosolekust osavötmiseja komisjoni muude ulesannete täitmise eest. Komisjoni liikmeja asendusliikme tunnitasu suurus on 25-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunni töötasu alammäär.18 8. Rakendusaktid Kavandatud muudatustest tulenevalt tuleb muuta Riigikogu juhatuse kinnitatud Riigikogu Kantselei pöhimäärust. Kuna ERJK-d teenindavad ametnikud kuuluvaa Riigikogu Kantselei koosseisu, siis tuleb muuta ka Riigikogu Kantselei teenistujate koosseisu. Söltuvalt sellest, kas Riigikontroll täidab kontrollifunktsiooni olemasoleva ametnikkonnaja struktuuri raames, vajab otsustamist, kas muuta tuleb ka Riigikontrolli struktuuri ja teenistujate koosseisu. 9. Seadusejöustumine Seadus jöustub 2026. aasta l. jaanuaril. Kontrolliorgani muutumisega seoses on vajalik teha Riigikogu Kantseleis ja Riigikontrollis kontrollifunktsio.oni uleminekuga seonduvaid 18 Alates l. jaanuarist 2019. a on tunnitasu alammääraks 3,21 eurot, kättesaadav: https://www.riieiteataia.ee/akt/l 18122018007 8 organisatoorseid umberkorraldusi. Piisavalt pikk jöustumisaeg tagab nöuetekohase kontrolli törgeteta j ätkumise. Algatab Eesti Kons^vatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 18.03.2025 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees 9  EELNÖU Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (erakondade rahastamise kontrollorgan) § l. Riigikontrolli seaduse muutmine Riigikontrolli seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 3 tekst muudetakseja sönastataksejärgmiselt: „(!) Riigikontrolli tegevuse peamine eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikoguleja ?5 avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult. (2) Peale löikes l sätestatu on Riigikontrolli tegevuse eesmärk erakondade, valimisliitude ja uksikkandidaatide rahastamise nöuete täitmise kontrolli kaudu tagada demokraatia pöhimöttest tuleneva poliitilise tegevuse rahastamise läbipaistvus."; 2) seadust täiendatakse paragrahviga 6 järgmises sönastuses: „§ 61. Erakonna, valimisliidu ja uksikkandidaadi tegevuse rahastamise kontroll (l) Riigikontroll kontrollib käesoleva seaduse 61. peatilkis sätestatud korras, kas erakond, valimisliitja uksikkandidaatjärgivad erakonnaseaduses sätestatud rahastamise nöudeid. (2) Riigikontroll nöustab erakondi erakondade rahastamise nöuete kusimustes ning esitab erakonna taotluse alusel erakonnale ettepanekuid majanduslike raskuste illetamiseks, erakonna likviidsuse taastamiseks, maksejöulisuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks."; 3) seadust täiendatakse peatukiga 6 . peatukigajärgmises sönastuses: ,,61. peatukk Erakonna, valimisliidu ja uksikkandidaadi tegevuse rahastamise kontrollimise alused ja kord § 522. Kontrollitegevuse alused (l) Erakonna, valimisliidu ja uksikkandidaadi tegevuse rahastamise kontrollimisel lähtub Riigikontroll käesoleva seaduse §-dest 38, 39 ja 47 ning käesoleva peatuki sätetest. (2) Riigikontroll vöib erakonna, valimisliiduja tiksikkandidaadi tegevuse rahastamise nöudeid, rahastamise alast aruandlust ja avalikustamist ette nägevatest eräkö nnaseaduse sätetest kinnipidamise kontrollimiseks erakonna, erakonna nimekirjas kandi deerinud isiku, valimisliidu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isiku voi uksikkandidaadi suhtes kohaldada järgmiseid meetmeid: ^iigikogu KantseEei l viit /-7^7T^ 7 / 2) seletuse vötmine. (3) Dokumente nöutakse kirjalikus taotluses, milles tuuakse ära nöude eesmärkja öiguslik alus ning viidatakse ettekirjutuse tegemise vöimalusele dokumendi tähtajaks esitamata jätmise korral. Dokumendi esitamise tähtajaks ei määrätä luhemat aega kui kumme päeva. (4) Riigikontrolli nöudmisel on erakond, valimisliitu juhtima öigustatud isik, erakonna voi valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik voi uksikkandidaat kohustatud andma Riigikontrolli määratud möistliku tähtaja jooksul kirjalikke ja suulisi seletusi Riigikontrolli esitatud kusimustes. Riigikontroll vöib nouda, et seletusi antakse Riigikontrolli asukohas. § 523. Riigikontrolli ettekirjutus (l) Riigikontroll vöib erakonna, valimisliiduja iiksikkandidaadi tegevuse rahastamise nöudeid, rahastamise alast aruandlustja avalikustamist ette nägevate erakonnaseaduse sätete rikkumise körvaldamiseks voi käesoleva seaduse § 52 löikes 2 nimetatud meetmete tagamiseks teha erakonnale, erakonna nimekirjas kandideerinud isikule, valimisliidule, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule voi uksikkandidaadile ettekirjutuse. (2) Käesoleva paragrahvi löikes l nimetatud ettekirjutuse tegemise öigus on kuni kolme aasta jooksul teo toimepanemisest voi tähtpäevaks kohustuse täitmatajätmisest. (3) Ettekirjutusele kirjutab alla riigikontrolör voi tema volitatud isik. § 524. Sunniraha Riigikontroll vöib määrätä käesoleva seaduse § 523 löikes l sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 15 000 eurot. § 52s. Ettekirjutuse vaidlustamine Kui eräkö nd, erakonna nimekirjas kandi deerinud isik, valimisliit, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik voi uksikkandidaat leiab, et Riigikontrolli ettekirjutusega rikutakse tema öigusi, vöib ta pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.". § 2. Erakonnaseaduse muutmine Erakonnaseaduses tehaksejärgmised muudatused: l) seaduses asendatakse sönad ,,erakondade rahastamise järelevalve komisjon" ja ,,komisjon" sönaga ,,Riigikontroll" vastavas käändes; 2) paragrahv 126 lg 4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(4) Erakonna sidusorganisatsiooniks ei ole Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus Euroapa Parlamendi ja nöukogu määruse nr 1141/2014 mis käsitleb „ Euroopa tasandi erakondade ja Euroapa tasandi poliitiliste sihtasutuste pöhikirja ning rahastamist" (ELT L 317, 4.11.2014, lk 7—27; möistes."; 3) paragrahvid 1210 kuni 1213 tunnistatakse kehtetuks. 2 § 3. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 punkt 32 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1572 löike l punktist 5 jäetakse väljä sönad ,ja erakondade rahastamisejärelevalve komisjoni". § 5. Seaduse joustumine Seadusjöustub 2026. aasta l.jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algat^b E^gtJ^-onservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 18.03.2025 [artin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees 3  Vabariigi Valitsus .03.2025 nr 1-1/15-599/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 18. märtsil algatatud Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõu (599 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu kolmel lehel 2) seletuskiri üheksal lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (erakondade rahastamise kontrolliorgan) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Erakonnaseadus (EKS) jõustus 16. juunil 1994 ning v ahepealse aja jooksul on di skussioone tekitanud ja ulatuslikke muutusi läbi teinud erakondade rahastamist reguleeriv osa. 2011. aasta 1. aprillil jõustusid olulised muudatused seoses erakondade rahastamisega – sätestati seaduse tasandil, et e rakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt seaduses ettenähtud viisil (EKS § 12 1 lg 1) ning erakondade rahastamise kontrolliorganiks loodi erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) (EKS § 12 10 ) . ERJK on tegutsenud ligikaudu 1 5 aastat. Selle aja jooksul on oluliselt kasvanud teadlikkus rahastamise läbipaistvuse tagamise olulisusest ning paranenud kontrolli tõhusus. Samuti on praktika käigus esile kerkinud õiguslikke ja korralduslikke kitsaskohti tõhusa järelevalve läbiviimiseks ning tekkinud arvestataval määral valdkondlikku kohtupraktikat. Seadu se eelnõu väljatöötamine tulene s vajadusest tagada professionaalsem kontrolli erakondade tegevuse rahastamise üle. Selleks asendatakse senine erakondade rahastamise järelevalve komisjon uue kontrolliorganiga, milleks on Riigikontroll. Erakondade rahastamise põhimõtteid käe s oleva eelnõuga ei muudeta. Jätkuvalt lähtutakse Veneetsia komisjoni juhistest ja raportist erakondade rahastamisest CDL-INF (2001) 008 , Veneetsia komisjoni erakondade hea halduse tavast CDL-AD (2009)002 ning E uroopa N õukogu Ministrite Komitee poolt 8. aprillil 2003 vastu võetud soovitusest liikmesriikidele ( Rec (2003) 4 ) ühistest korruptsioonivastastest eeskirjadest erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisel . Põhiseaduse (PS) § 1 lg 1 kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Nimetatud sättes ning PS §-s 10 on väljendatud demokraatia põhimõte kui üks põhiseaduse aluspõhimõtetest. Demokraatia printsiibis sisaldub erakonnademokraatia põhimõte ning erakonnal on esindusdemokraatlikus riigis täita oluline roll. Riigikohus on märkinud, et „Erakonnademokraatia põhimõttest lähtuvalt defineerib erakonnaseadus erakonna kui Eesti kodanike vabatahtliku poliitilise ühenduse, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Sellisena on erakond demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning neid valimistel edu saavutamise korral avalikku võimu teostades ellu viia.“ Erakonna olemust arvestades on tõhus erakondade rahastamise kontroll demokraatia ja avalike huvide kaitse seisukohalt oluline. Riigikontrolli seaduses (RKS), erakonnaseaduses (EKS), maksukorralduse seaduses (MKS) ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses (RKKTS) muudetakse sätteid , mis seonduva d erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaat ide rahastamise kontrollimise organi muutmisega. 1. 2 . Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse Riigikontrolli seadust (RKS), erakonnaseadust (EKS), maksukorralduse seadust (MKS) ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadust (RKKTS). PS § 104 lõike 2 punktide 6 ja 13 kohaselt on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ja Riigikontrolli seaduse muutmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Sellest tulenevalt on eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on muuta erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise kontroll professionaalsemaks ning selleks antakse järelevalvepädevus Riigikontrollile. 3. 3. Eelnõu sisu selgitused Aastatel 1994–2004 oli erakondade valimisaruannete kontrollijaks Vabariigi Valimiskomisjon. 2004. aastast oli selleks Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon ning 2011. aastast alates on kontroll i organiks ERJK. E uroopa N õukogu Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele Rec (2003) 4 ühistest korruptsioonivastastest eeskirjadest erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisel artikkel 14 näeb ette riikides sõltumatu järelevalve sisseviimise, mis tähendab , et: a. Riigid peavad tagama erakondade rahastamise ning valimiskampaaniate järelevalve sõltumatuse. b. Sõltumatu järelevalve peab sisaldama järelevalvet erakondade eelarvete üle, sealhulgas valimiskampaania kulude kohta, ning ka nende esitlemist ja avalikustamist. OSCE/ODHIR ja Veneetsia komisjoni juhiste kohaselt peavad riigid õigusloomes ja praktikas võtma kasutusele tõhusad meetmed, et oleks tagatud järelevalvet teostava organi erapoo letus ning poliitilisest mõjust sõltumatus. 201 2 . aa stal asus GRECO kolmanda hindamisvooru aruandes seisukohale, et nende soovitus teha erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise kontrollimine ülesandeks sõltumatule organile, kellel on mandaat, volitused, rahalised vahendid ja personal rahastamise tõhusaks kontrollimiseks, poliitilise tegevuse rahastamist käsitlevate eeskirjade võimalike rikkumiste uurimiseks ning vajaduse korral sanktsioonide kehtestamiseks (VII soovitus) on rahuldavalt rakendatud. 2011. aastal loodud rahastamise järelevalve organi ERJK täielik vastavus sõltumatuse nõuetele on siiski küsitav ning seda eelkõige põhjusel, et ERJK koosseis ei vasta täies ulatuses sõltumatuse kriteeriumile. Välistatud ei ole poliitiline mõju ERJK liikmete üle, kuna ERJK-sse kuuluvad ka Riigikogus esindatud erakondade nimetatud liikmed, kes ei tohi olla Riigikogu ega Vabariigi Valitsuse liikmed. Riigikogu XIV koosseisus on esindatud 5 erakonda, seega moodustavad enamuse ERJK koosseisust erakondade esindajad. Sisuliselt tähendab see, et erakonnad teostavad kontrolli iseenda tegevuse üle. Järelevalveorgan peab lisaks sõltumatule toimimisele ka näima sõltumatu. Lisaks sõltumatuse nõudele peavad järelevalveorgani liikmed omama head erialast ettevalmistust, mis on vältimatult vajalik nõuetekohase kontrolli tagamiseks. ERJK liikmete suhtes ei ole sätestatud nõudeid, mis tagaksid valdkondliku ekspertteadmise ja vajaliku professionaalsuse olemasolu komisjonis. Samuti on ERJK liikmeks oleks sellesse kuuluvate isikute kõrvaltegevus. Riigikontroll kui sõltumatu institutsioon PS § 132 järgi on Riigikontroll oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. PS §-s 133 on piiritletud Riigikontrolli pädevus, milleks on: kontrollida riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; riigi vara kasutamist ja säilimist; kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. Majanduskontrolli mõiste t PS §-s 132 tuleb mõista kui auditit kõige laiemas tähenduses – seaduslikkuse ja tulemuslikkuse (säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe) kontroll. Riigikohus on öelnud, et majanduskontroll peab andma nii avalikkusele kui ka seadusandjale ülevaate riigivara kasutamise kohta, samuti aitama avaliku halduse kandjatel hinnata oma tegevuse kvaliteeti ning avastada ja kõrvaldada puudusi oma tegevuses; lisaks peab kontroll tagama avaliku võimu kasutamise läbipaistvuse, mis omakorda toetab usaldust avaliku võimu vastu . Riigivara mõiste kohta PS § 133 p-s 3 on Riigikohus öelnud, et PS-s kasutatud mõiste „riigivara“ hõlmab riigile kuuluvaid rahaliselt hinnatavaid asju ja õigusi ning riigi rahalisi vahendeid sõltumata nende kasutajast; PS § 133 p-ga 3 ei ole vastuolus majanduskontrolli teostamine KOV üksuse valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ja riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamise üle. Muude, sh erakondade rahastamise järelevalve kontrollimise, ülesannete panemine Riigikontrollile. PS § 133 annab Riigikontrollile garantii seadusandja sekkumise vastu Riigikontrolli kui sõltumatu kontrolliorgani pädevusse; Riigikogu ei või Riigikontrollilt PS §-s 133 sätestatud pädevust ära võtta; PS § 133 kindlustab mh ka selle, et seadusandja ei paneks Riigikontrollile ülesandeid, mis ei ole seotud Riigikontrolli põhitegevusega ja mis võivad põhiülesannete täitmist raskendada . PS § 133 mõte on ka Riigikontrolli kui riigiorgani pädevuse piiritlemine, mis lähtub PS eesmärgist piirata avalikku võimu ja kaitsta rahvast avaliku võimu tegevuse eest . Riigikontrollile põhiseadusliku pädevusega võrreldes lisaülesannete panemine peab eelnevat arvestades olema õigustatav mõne kaaluka põhjusega . Riigikontrolli pädevuse laiendamist KOV üksuste munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise osas õigustas Riigikoh tu arvates vajadus tagada avaliku võimu kasutamis e läbipaistvus ja õiguspärasus. Kui Riigikohus on pidanud lubatavaks laiendada Riigikontrolli pädevust munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise kontrolli osas argumentidega, et KOV üksused on osa avalikust sektorist ja avaliku võimu teostamise süsteemist, et nad paiknevad riigi tasandiga samas ruumis nii faktiliselt kui ka õiguslikult, et need üksused on osa riigieelarve süsteemist ning mõjutavad oma tegevusega ka riigi majanduslikku seisundit, siis erakondade rahastamise kontrolli Riigikontrollile panemise õigustamiseks need kaalutlused kasutatavad ei ole. Erakonnad on eraõiguslikud juriidilised isikud (mittetulundusühingud), põhiõiguste kandjad, kelle vara allikaks ei ole üksnes riigieelarvelised eraldised. Erakonna tulu allikaks võivad olla liikmemaksud, eraldised riigieelarvest, annetused ning erakonna varaga tehtavad tehingud. Samas teisest küljest teeb erakonnad eriliseks ja nende rahastamise kontrolli demokraatliku süsteemi toimimise aspektist oluliseks asjaolu, et nad taotlevad valimistel rahvalt volitust riigivõimu teostamiseks. Erakond ei ole oma tegevuse eesmärgist tulenevalt võrreldav mistahes teise mittetulundusühendusega, EKS näeb erakondadega seonduvalt ette mitmeid põhiõigusi piiravaid erisusi , alustades erakonna liikmete nimekirjade avalikustamisest kuni erakonna rahastamise l äbipaistvuse tagamise nõueteni ja kohustusele alluda riigi kontrollile. Ülesannete omasus. KOV üksuste munitsipaalvara kontrolli puudutanud lahendis asus Riigikohus seisukohale, et see ülesanne on Riigikontrollile kui sõltumatut majanduskontrolli teostavale organile omane . Nii võib ka erakondade rahastamise kontrolli – aruannete õigsuse ja õigeaegsuse, rahastamise allikate seaduslikkuse hindamine, avalikkuse informeerimine – põhimõtteliselt pidada kokku käivaks Riigikontrolli põhitegevusega. Õiguskantsler on samuti varasemalt leidnud, et „ Nendele tingimustele – sõltumatus, mandaat, volitused, rahalised vahendid ja personal rahastamise tõhusaks kontrollimiseks – vastab minu hinnangul Eesti Vabariigis täna ainult Riigikontroll. “ Rahvusvaheline praktika kontrolliorgani määratlemisel Riikidel on õigus määratleda kontrollorgan, pidades silmas organi sõltumatuse tagamise nõuet (liikmete määramine, töö korraldamine, rahastamine). Kontrollorganeid võib riigis olla üks, samas võib kontrollimise funktsioon olla riigisiseselt jagatud mitme erineva asutuse vahel. Kontrolliorganiks võib teoreetiliselt olla näiteks Justiitsministeerium, valimiste keskasutus (Riigi Valimisteenistus), auditiga tegelev asutus (Riigikontroll), kohus, maksujärelevalvega tegelev asutus (Maksu- ja Tolliamet) või selleks eraldi loodus organ. Näiteks Soomes teostab kontrolli Riigikontroll. Igal riigil on õigus, arvestades välja kujunenud haldusorganisatsiooni ning ressursside optimaalset kasutamist, kujundada sobilik kontrollisüsteem ja määrata selleks pädev organ. Eelnõu §-ga 1 muudetakse Riigikontrolli seadust. Punktiga 1 täiendatakse RKS §-s 3 sätestatud Riigikontrolli tegevuse eesmärke ning paragrahvile lisatakse lõige 2, mille kohaselt on Riigikontrolli tegevuse eesmärk tagada kontrolli kaudu demokraatia põhimõttest tulenevalt erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide poliitilise tegevuse rahastamise (valimisteks tehtavate kulutuste) läbipaistvus. Punktiga 2 täiendatakse RKS-i 2. peatükki ning lisatakse § 6 1 . Täiendus on vajalik , kuna erakonna tegevuse rahastamise kontroll ei ole majandu skontroll RKS § 6 mõttes, kuid RKS-s peab Riigikontrolli ülesandena olema selgesõnaliselt sätestatud erakonna tegevuse rahastamise kontroll. Kehtivast õigusest jäetakse välja EKS § 12 10 lõikes 1 2 ettenähtud erakorralise auditi läbivi imise õigus . ERJK on erakorralist auditit läbi viinud ühel korral – 2016. aastal. Tegemist ei ole hädavajaliku meetmega rahastamise kontrollimiseks. Kuna kontrollimise ülesannet täidab edaspidi Riigikontroll, kelle põhiliseks ülesandeks on auditite läbi viimine, siis on eeldused loodud ka nende ekspertteadmiste paremaks kasutamiseks erakonna rahastamise kontrollimisel. Punktiga 3 täiendatakse RKS-i uue peatükiga 6 1 , milles nähakse ette erakonna rahastamise kontrollimise menetlus analoogselt kehtiva EKS §-dega 12 10 kuni 12 13 . Paragrahvis 52 2 nähakse ette, et rahastamise kontrollimiseks on R iigikontrollil õigus nõuda dokumente ja võtta seletusi. ERJK-l on EKS § 12 11 lg -st 6 tulenevalt õigus saada seaduse täitmise kontrollimiseks dokumente kõikidelt paragrahvi 12 11 lõikes 1 nimetatud isikutelt. Dokumente nõutakse kirjalikus taotluses, milles tuuakse ära nõude eesmärk ja õiguslik alus ning viidatakse ettekirjutuse tegemise võimalusele dokumendi tähtajaks esitamata jätmise korral. Dokumendi esitamise tähtajaks ei määrat a lühemat aega kui kümme päeva. Riigikontrolli menetlustoimingud on RKS § 41 kohaselt teabe nõudmine, seletuse võtmine ja vaatlus. Seega on Riigikontrollil , võrreldes ERJK -ga, rohkem menetlustoiminguid. Järelevalvet teostaval organil peab olema õigus teha toiminguid, mis on taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalsed, s.t vajalikud, sobivad ja mõõdukad. Vaatlus ei ole erakonna rahastamise kontrollimiseks vajalik menetlustoiming, mistõttu selle toimingu tegemise õigust ette ei nähta. Erakonna tegevuse rahastamise kontrollimiseks on Riigikontrollil õigus nõuda dokumente ja võtta seletusi. Paragrahv 52 3 lõikes 1 nähakse sarnaselt EKS §-ga 12 11 ette ettekirjutuse tegemise õigus, kui erakond , erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit , valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik või üksikkandidaat ei täida EKS nõudeid. Loobutud on kehtiva EKS § 12 11 lõike 1 punktides 1 kuni 5 toodud rikkumiste loetelust, kuna see ei ole vajalik. Ettekirjutust on õigus teha kõigi EKS-s sisalduvate rahastamisega seonduvate kohustuste rikkumise korral ning nende loetlemine selle sättes on üleliigne. Lõikes 2 nähakse ette, et ettekirjutuse tegemise õigus on kuni kolme aasta jooksul teo toimepanemisest või tähtpäevaks kohustuse täitmata jätmisest. Kehtiv seadus ei näe ette tähtaega, mille jooksul on järelevalveorganil õigus ettekirjutus teha. Tähtaega ei näe ette ka teised riiklikku järelevalvet ning selle käigus ettekirjutuse tegemise õigust sätestavad seadused. Samas on järelevalvepraktika näidanud, et on juhtumeid, kus objektiivsetel põhjustel saadakse rikkumistest teada aastaid hiljem. Näiteks seoses käimas olevate kohtumenetlustega (kriminaalasjad on pika menetlusajaga), aga ka Riigikontrolli auditites esile tooduga. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus järelevalveorgan oleks tegutsenud teadlikult viivitusega või olnud tegevusetu. Vaatamata sellele on vajalik tagada õigusrahu ning selleks nähakse ette kolme aasta pikkune tähtaeg ettekirjutuse tegemiseks. Erakondade rahastamise järelevalve on praeguseks piisavalt heal tasemel, vältimaks olukordi, kus rikkumised selguvad aastaid pärast nende toime panemist. Lõikes 3 antakse ettekirjutusele alla kirjutamiseks pädeva isiku määramise õigus riigikontrolörile. Järelevalve käigus tehtav ettekirjutus on haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 mõistes. Haldusakti andmise õigus on haldusorgani juhil või tema volitatud isikul. Riigikontrolli juht on RKS § 15 lg 1 kohaselt riigikontrolör, tal on õigus haldusakt anda ise või volitada andmise õigus edasi. Paragrahv 52 4 näeb ette sunniraha määramise õiguse sarnaselt kehtiva EKS § 12 12 regulatsiooniga ning sunniraha ülemmäära ks jääb 15 000 eurot. Sunniraha määramised jäävad praktikas reeglina vahemikku 500–1500 eurot, mõnel korral on hoiatatud ka maksimaalse sunniraha määraga. V älja on jäetud viisise regulatsioon (kehtiv EKS § 12 12 lg 2) , kuna viivise rakendamine on praktikas osutunud kontrolliorganile ebamõistlikuks ressursimahuks. Ettekirjutuse täitmiseks tuleb rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Viivis ja sunniraha on mõlemad kohustuse täitmise tagamise meetmed, mis sisuliselt dubleerivad teineteist. Paragrahv 52 5 näeb ette kaebeõiguse sarnaselt kehtiva EKS §-ga 12 13 . K ui erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit , valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik või üksikkandidaat leiab, et Riigikontrolli ettekirjutusega rikutakse tema õigusi, võib ta pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras . Kavandatud muudatuste jõustumise hetkel pooleliolevates kohtumenetlustes asub Riigikontroll halduskohtumenetluse seadustiku mõistes üldõigusjärglasena ERJK asemel menetlusosaliseks. See eeldab asutusesiseselt kohtus esindamise volituste jm kohtumenetluses osalemiseks vajalike dokumentide vormistamist, sh kohtu ja teiste menetlusosaliste teavitamist. Eelnõu §-ga 2 muudetakse erakonnaseadust. Punktiga 1 asendatakse sõnad „erakondade rahastamise järelevalve komisjon“ sõnaga „Riigikontroll“ vastavas käändes. Tegemist on terminoloogilise muudatusega, mis esitatakse ökonoomselt ühe muudatusettepanekuna. Punktiga 2 asendatakse vananenud EL-i õigusakti viide korrektse viitega. Muudatus ei seondu käesoleva eelnõu reguleerimisesemega, kuid tehakse õigusakti ajakohasuse ja korrektsuse tagamise eesmärgil. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks parag rahvid 12 10 kuni 12 13 , kuna vastav regulatsioon sisaldub edaspidi Riigikontrolli seaduses (vt eelnõu §-s 1 kavandatud muudatused). ERJK on EKS § 12 10 lg 10 alusel kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse. Seoses ERJK tegevuse lõpetamisega tuleb riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri pidamise korra § 6 alusel teha asutuse lõpetamisega seonduvad toimingud ka registris. Eelnõu §-ga 3 muudetakse maksukorralduse seadust. Maksukorralduse seaduse § 29 p 32 näeb ette maksuhalduri õiguse avaldada maksusaladust sisaldavat teavet erakondade rahastamise järelevalve komisjonile ulatuses, mis on vajalik komisjonile erakonnaseadusega pandud ülesannete täitmiseks, tunnistatakse kehtetuks. Kuna RKS § 29 p 9 juba sisaldab Riigikontrolli õigust saada maksusaladust sisalduvat teavet riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning erakondade rahastamise kontroll on edaspidi Riigikontrolli ülesanne, siis seetõttu ei ole vajalik maksukorralduse seaduse § 29 täiendamine. Eelnõu §-ga 4 muudetakse Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 157 2 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni“, kuna Riigikogu Kantselei ülesandeks ei ole edaspidi erakondade rahastamise järelevalve komisjoni teenindamine. Eelnõu §-ga 5 nähakse ette seaduse jõustumine 1. jaanuaril 2021. Seaduse vastuvõtmise ning rakendamise vahele peab jääma piisav aeg muudatuste ettevalmistamiseks. See puudutab nii eelarvelisi kui ka töökorralduslikke ettevalmistusi muudatuste rakendamiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga tehtavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu väljatöötamise käigus on tutvutud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide, eelkõige Soome seadusega. 6. Seaduse mõju d Eelnõu näeb peamise muudatusena ette erakondade rahastamise järelevalve komisjoni asendamise uue kontrolliorganiga – Riigikontrolliga. Mõju avalikkusele Sihtrühm – valijad Kontrollitegevuse professionaalsuse tõusu tõttu muutub sihtrühma jaoks erakondade rahastamise kontroll arusaadavamaks ning suureneb rahastamise läbipaistvus. Valijate informeeritus on teadlike valimisotsuste tegemise eelduseks. Sihtrühm – erakonnad, valimisliidud, üksikkandidaadid Muudatus mõjutab kogu sihtrühma. Kontrolliorgani muutumine ei too kaasa muudatusi rahastamise nõuetes. Sihtrühma tuleb piisava ajavaruga teavitada organi muutusest ning vajadusest esitada aruandeid uuele organile. Pooleliolevaid kontrollitoiminguid jätkab ERJK asemel Riigikontroll, samuti osaleb Riigikontroll õigusjärglasena ERJK asemel käimasolevates kohtumenetlustes. Mõju Riigikontrollile Riigikontrollile pannakse täiendav ülesanne, mille täitmine eeldab organisatoorseid ümberkorraldusi, ametnike värbamist ja/või väljaõpet jms. Muudatuste ettevalmistamiseks ning elluviimiseks nähakse seaduses ette piisav jõustumisaeg. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Riigikontrolli kulud eeldatavalt suurenevad lisanduva ülesande täitmise tõttu, kuid Riigikogu Kantselei kulud ( funk tsioonid ja ametnikkond ) vähenevad . Riigi kulud vähenevad seetõttu, et enam ei nähta ette komisjoni liikmete töötasusid. EKS § 12 10 lg 11 kohaselt saavad komisjoni liige ja asendusliige tasu komisjoni koosolekust osavõtmise ja komisjoni muude ülesannete täitmise eest. Komisjoni liikme ja asendusliikme tunnitasu suurus on 25-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunni töötasu alammäär. 8. Rakendusaktid Kavandatud muudatustest tulenevalt tuleb muuta Riigikogu juhatuse kinnitatud Riigikogu Kantselei põhimäärust. Kuna ERJK-d teenindavad ametnikud kuuluvad Riigikogu Kantselei koosseisu, siis tuleb muuta ka Riigikogu Kantselei teenistujate koosseisu. Sõltuvalt sellest, kas Riigikontroll täidab kontrollifunktsiooni olemasoleva ametnikkonna ja struktuuri raames, vajab otsustamist, kas muuta tuleb ka Riigikontrolli struktuuri ja teenistujate koosseisu. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 20 2 6 . aasta 1. jaanuaril. Kontrolliorgani muutumisega seoses on vajalik teha Riigikogu Kantseleis ja Riigikontrollis kontrollifunktsiooni üleminekuga seonduvaid organisatoorseid ümberkorraldusi. Piisavalt pikk jõustumisaeg tagab nõuetekohase kontrolli tõrgeteta jätkumise. Algata b Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 18.03.2025 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (erakondade rahastamise kontrollorgan) Riigikontrolli seaduse muutmine Riigikontrolli seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigikontrolli tegevuse peamine eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult. (2) Peale lõikes 1 sätestatu on Riigikontrolli tegevuse eesmärk erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide rahastamise nõuete täitmise kontrolli kaudu tagada demokraatia põhimõttest tuleneva poliitilise tegevuse rahastamise läbipaistvus .“; 2) seadust täiendatakse paragrahviga 6 1 järgmises sõnastuses: „ § 6 1 . Erakonna , valimisliidu ja üksikkandidaadi tegevuse rahastamise kontroll (1) Riigikontroll kontrollib käesoleva seaduse 6 1 . peatükis sätestatud korras, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad erakonnaseaduses sätestatud rahastamise nõudeid . (2) Riigikontroll nõustab erakond i erakon dade rahastamise nõuete küsimustes ning esitab erakonna taotluse alusel erakonnale ettepanekuid majanduslike raskuste ületamiseks, erakonna likviidsuse taastamiseks, maksejõulisuse parandamiseks ja jätkus uutliku majandamise tagamiseks.“; 3 ) seadust täiendatakse peatükiga 6 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 6 1 . peatükk Erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi tegevuse rahastamise kontrollimise alused ja kord § 52 2 . Kontrollitegevuse alused (1) Erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi tegevuse rahastamise kontrollimisel lähtub Riigikontroll käesoleva seaduse §-dest 38, 39 ja 47 ning käesoleva peatüki sätetest. (2) Riigikontroll võib erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi tegevuse rahastamise nõudeid, rahastamise alast aruandlust ja avalikustamist ette nägevatest erakonnaseaduse sätetest kinnipidamise kontrollimiseks erakonna , erakonna nimekirjas kandideerinud isiku, valimisliidu , valimisliidu nimekirjas kandideerinud isiku või üksikkandidaadi suhtes kohaldada järgmiseid meetmeid: 1) dokumentide nõudmine; 2) seletuse võtmine. (3) Dokumente nõutakse kirjalikus taotluses, milles tuuakse ära nõude eesmärk ja õiguslik alus ning viidatakse ettekirjutuse tegemise võimalusele dokumendi tähtajaks esitamata jätmise korral. Dokumendi esitamise tähtajaks ei määrata lühemat aega kui kümme päeva. (4) Riigikontrolli nõudmisel on erakond, valimisliitu juhtima õigustatud isik, erakonna või valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik või üksikkandidaat kohustatud andma Riigikontrolli määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikke ja suulisi seletusi Riigikontrolli esitatud küsimustes. Riigikontroll võib nõuda, et seletusi antakse Riigikontrolli asukohas. § 52 3 . Riigikontrolli ettekirjutus (1) Riigikontroll võib erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi tegevuse rahastamise nõudeid, rahastamise alast aruandlust ja avalikustamist ette nägevate erakonnaseaduse sätete rikkumise kõrvaldamiseks või käesoleva seaduse § 52 2 lõikes 2 nimetatud meetmete tagamiseks teha erakonnale, erakonna nimekirjas kandideerinud isikule, valimisliidule, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule või üksikkandidaadile ettekirjutuse . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse tegemise õigus on kuni kolme aasta jooksul teo toimepanemisest või tähtpäevaks kohustuse täitmata jätmisest. ( 3 ) Ettekirjutusele kirjutab alla riigikontrolör või tema volitatud isik. § 52 4 . Sunniraha Riigikontroll võib määrata käesoleva seaduse § 52 3 lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 15 000 eurot. § 52 5 . Ettekirjutuse vaidlustamine Kui erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit , valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik või üksikkandidaat leiab, et Riigikontrolli ettekirjutusega rikutakse tema õigusi, võib ta pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. “. § 2. Erakonnaseaduse muutmine Erakonna seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse sõnad „erakondade rahastamise järelevalve komisjon“ ja „komisjon“ sõnaga „Riigikontroll“ vastavas käändes; 2) paragrahv 12 6 lg 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Erakonna sidusorganisatsiooniks ei ole Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1141/2014 mis käsitleb „ Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist“ ( ELT L 317, 4.11.2014, lk 1—27) mõistes.“; 3) parag rahvid 12 10 kuni 12 13 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 punkt 32 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 157 2 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni“. § 5. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 6 . aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 20 25 Algata b Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 18.03.2025 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-0289 - Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõu (599 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 19.3.2025 resolutsioonile Osapooled: Justiits- ja Digiministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 10.04.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0b9f4d9f-e228-452d-aa90-e63d3a315f8c Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0b9f4d9f-e228-452d-aa90-e63d3a315f8c?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 19.03.2025 / 1-1/15-599; Riigikantselei / 19.03.2025 / 2-5/25-00489 Resolutsiooni teema: Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõu (599 SE) Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 10.04.2025 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 03.04.2025 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 17.4.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0289. Kontroll: Andres Kruus Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 19.03.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655