Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 19. märts 2025 [email protected] VAIDLUSTUS Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses „Paasiku tn 1 kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 289201) Vaidlustajad: Varuosaabi OÜ registrikood 14114055 Madara tn 31, 10613 Tallinn [email protected] PVParkla Paasiku 1 Osaühing registrikood 16968948 Rävala pst 8-810, 10143 Tallinn [email protected] Vaidlustajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab Advokaadibüroo Sirel & Partnerid Vesivärava 50, 10152 Tallinn [email protected] Hankija: Lasnamäe Linnaosa Valitsus registrikood 75016013 Pallasti tn 54, 11413 Tallinn [email protected] VAIDLUSTAJATE TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 14.03.2025 korraldus nr T-24-1/25/26 täies ulatuses. 2. Määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ja mõista Lasnamäe Linnaosa Valitsuselt Varuosaabi OÜ ja PVParkla Paasiku 1 Osaühingu kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1.1. Lasnamäe Linnaosa Valitsus (hankija) viis läbi kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse „Paasiku tn 1 kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“, viitenumber 289201 (riigihange). Hanke eesmärgiks oli kontsessiooni andja poolt tasu eest Paasiku tn 1 kinnisasja osa (registri number 360701, katastritunnus (78401:306:0070) pinnaga 7221,11 m2 (valitseja Lasnamäe Linnaosa Valitsus) kasutusse andmine kontsessionäärile valvega avaliku tasulise parkimisteenuse osutamiseks koos kolmandatelt isikutelt tasu saamise õigusega. Kontsessioonilepingu eeldatav kestus oli 48 kuud. 1.2. 11.02.2025 korraldusega nr T-24-1/25/13 tunnistas hankija vastavas hankes ühispakkujate Varuosaabi OÜ ja PVParkla Paasiku 1 Osaühingu ühispakkumuse uueks edukaks pakkumuseks, sest see sai pakkumuste hindamiskriteeirumide kohaselt hindamisel kõige rohkem väärtuspunkte ning oli seega majanduslikult soodsaim pakkumus (lisa 1). Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583 10152 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496 [email protected] SEB Pank EE801010220043418018 www.sirel.com 1.3. 14.03.2025 korraldusega nr T-24-1/25/26 (lisa 2, Korraldus) tunnistas hankija aga riigihanke kehtetuks RHS § 73 lg 3 p 6 ja riigihanke alusdokumendi p 7.2 alusel, kuna kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe on suurem kui 20% ning tegelikust maksumusest lähtudes oleks hankija pidanud kohaldama kontsessioonilepingu sõlmimisel erinevaid menetlusreegleid. Riigihangete seaduse § 23 lg 5 sätestab, et kui kontsessioonilepingu maksumus on kontsessioonilepingu sõlmimise ajal vähemalt 20 protsenti suurem kui selle eeldatav maksumus, loetakse kontsessioonilepingu eeldatavaks maksumuseks kontsessioonilepingu maksumus. Korralduse p-s 2 tunnistas hankija samal põhjusel ka kehtetuks oma varasemad hankes tehtud otsuses, mh ka vaidlustuse p-s 1.2 viidatud 11.02.2025 korralduse nr T-24-1/25/13. 2. PÕHJENDUSED 2.1 Korraldus rikub vaidlustajate subjektiivseid õiguseid 2.1.1. Riigihangete seaduse (RHS) § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse. Vaidlustuse võib esitada hankija muule otsusele, mis võib rikkuda vaidlustajate õigusi ja kahjustada nende huve (RHS § 185 lg 2 p 8) 2.1.2. Vaidlustajad on seisukohal, et riigihanke kehtetuks tunnistamiseks põhjendatud vajadust ei esinenud ning hanke eesmärk on jätkuvalt saavutatav. Kuna vaidlustajate pakkumus oli hankes edukaks tunnistatud, rikub hanke kehtetuks tunnistamine vaidlustajate õigusi, jättes nad ilma kontsessioonilepingu sõlmimise võimalusest. Kui riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) tuvastab, et hanke kehtetuks tunnistamine oli alusetu ja hankija vastav otsus tuleb kehtetuks tunnistada, on vaidlustajate ühispakkumus jätkuvalt edukaks tunnistatud ja sel juhul saab hankija vaidlustajatega ka kontsessioonilepingu sõlmida. Seetõttu piirab hankija poolt hanke kehtetuks tunnistamine alusetult ja õigusvastaselt vaidlustajatele Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 31 tagatud ettevõtlusvabadust, välistades põhjendamatult vaidlustajate võimaluse sõlmida hankijaga riigihanke tulemusena kontsessioonileping. 2.1.3. Neil kaalutlustel on vaidlustajatel äratuntav õigustatud huvi hankija tegevust vaidlustada. Ka kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping (käesoleval juhul kontsessioonileping). Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-test 1 ja 6 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega. Vaidlustajate majanduslikke huve teeniv eesmärk – kontsessioonileping sõlmida – on saavutatav, kui VAKO tunnistab Korralduse kehtetuks. 2.2 Põhjendatud vajadust hanke kehtetuks tunnistamiseks ei esinenud 2.2.1. Olgugi, et RHS § 73 lg 3 p 6 alusel on hankijal lai kaalutlusruum otsustamaks hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajaduse üle ja see vajadus ei pea olema hankija tegevusest sõltumatu, peab see vajadus eelkõige riigihanke läbipaistvuse ja rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise põhimõtetest tulenevalt olema tegelik ja põhjendatud. Vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks eeldab põhjuse olemasolu, mis ei võimalda hankemenetlusega jätkata või riigihanke eesmärki saavutada (VAKO 209-20/225529, p 7.3). Käesoleval juhul sellist asjaolu, mis ei võimalda hankemenetlusega jätkata või riigihanke eesmärki saavutada, ei esine. Seda järgmistel põhjustel. 2.2.2. RHS § 4 p 14 kohaselt on kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus riigihanke menetlus, millega sõlmitakse kontsessioonileping. RHS § 16 lg 1 kohaselt kohaldab avaliku sektori hankija teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel RHS 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda (lihthankemenetlus), kui kontsessioonilepingu maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär. 2 (5)  Kontsessioonilepingu lihthanke piirmäär on 60 000 eurot (RHS § 14 lg 1 p 2) ning riigihanke piirmäär 300 000 eurot (RHS § 14 lg 2 p 3). Riigihangete registri kohaselt ei ületa hanke eeldatav maksumus riigihanke piirmäära ning riigihanke alusdokumendi (RHAD) kohaselt oli kontsessioonilepingu eeldatav maksumus 100 000 eurot (lisa 3). Seega sai hankija lähtuda RHS § 16 lg 1 alusel lihthankemenetluse korrast. 2.2.3. Korralduse p-s 1 viitab hankija, et kuna kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse ja ja tegeliku maksumuse vahe on suurem kui 20% ning tegelikust maksumusest lähtudes oleks hankija pidanud kohaldama kontsessioonilepingu sõlmimisel erinevaid menetlusreegleid. Riigihangete seaduse § 23 lg 5 sätestab, et kui kontsessioonilepingu maksumus on kontsessioonilepingu sõlmimise ajal vähemalt 20 protsenti suurem kui selle eeldatav maksumus, loetakse kontsessioonilepingu eeldatavaks maksumuseks kontsessioonilepingu maksumus. Hankija poolt seaduse refereerimine aga ei saa tuua kaasa hanke kehtetuks tunnistamist käesoleval juhul. 2.2.4. Vaidlustajate edukaks tunnistatud ühispakkumuse maksumus oli 3260,00 eurot (lisa 4, vt edukaks tunnistamise otsuse lisas 5 toodud koondtabel). See tähendab, et selle alusel on kontsessioonilepingu tegelik maksumus kokku 48*6250 = 300 000 eurot, mis tõesti on võrdne riigihanke piirmääraga, s.o 300 000 eurot (RHS § 14 lg 2 p 3). Samas ei too eeltoodu ainuüksi iseenesest kaasa hanke kehtetuks tunnistamise vajadust. 2.2.5. RHS § 125 lg 2 kohaselt määrab hankija riigihanke alusdokumentides lihthankemenetluse korra. Seda hankija ka tegi (RHAD, lisa 3) ning RHAD p 6.1 kohaselt peab hankija pakkujatega esitatud pakkumuste osas läbirääkimisi, mh on läbi räägitavaks ka pakkumuse maksumus (RHAD p 6.2.2). Hankija peab iseenda poolt lihthankemenetluse korras kehtestatud tingimusi järgima. Seda nõuavad ühelt poolt nii üldine õiguskindluse põhimõte kui ka RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtted (läbipaistvus, kontrollitavus, võrdne kohtlemine), ning teisalt kohtupraktikas juurdunud seisukoht, mille järgi on riigihanke alusdokumendid pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kehtivad ja siduvad kõigile asjast puudutatuile (TlnHKo 3-19-70, p 22.2). 2.2.6. Esiteks, olukorras, kus hankija oli ette näinud läbirääkimiste pidamise mh ka pakkumuse hinna üle, pidi hankija ka enda kehtestatud korrast (ja läbirääkimiste pidamise vajadusest) kinni pidama. Käesoleval juhul hankija aga läbirääkimisi ei pidanud. Kui hankija nägi, et käesoleval juhul esineb vajadus pakkumuse maksumuse osas läbi rääkida – mh ka seetõttu, et kuna edukaks tunnistatud ühispakkumuse maksumus oli 6250,00 eurot ning see tegi kontsessioonilepingu tegelikuks maksumuseks 48*6250 = 300 000 eurot – oleks hankija saanud sellele ka pakkujate tähelepanu juhtida. Hankija oleks saanud – sh pakkujaid võrdselt koheldes – teha kõigile pakkujatele ettepanekud vaadata läbi pakkumuses toodud hind ja teha ettepanek pakkumuse maksumuse korrigeerimiseks, arvestades mh RHS § 14 lg 2 p-s 3 toodud riigihanke piirmäära. Näiteks konkreetselt vaidlustajad oleks saanud oma pakkumuse maksumust alandada ühe sendi võrra, mis oleks teinud uueks pakkumuse maksumuseks 299 999,99 eurot, mis oleks jäänud ka alla riigihanke piirmäära ja kohaldatavad reeglid poleks muutunud. 2.2.7. Teiseks, hankija viitas Korralduses ka hanke kehtetuks tunnistamise alusena riigihanke alusdokumendi (lisa 3) p-le 7.2, täpsustamata sealjuures, millist konkreetset alapunkti hankija sealjuures silmas peab. Arvestades RHAD p 7.2 alapunktides toodud loetelude sisu, ei esine käesoleval juhul mitte ühtegi viidatud alust. Lisaks ei saa hankija piirduda pelgalt hanke RHAD-le viitamisega, vaid peab ka oma otsused põhjendama ja faktiliste asjaoludega siduma. Arvestades, et vaidlustajad ei tea, millist konkreetset RHAD p 7.2 alapunkti hankija silmas peab, ei saa vaidlustajad ka täiendavalt eeltoodut kommenteerida, kuid on veendnud, et ühtegi alust ei esinenud. Igal juhul on aga hankija otsustus vastavas osas põhjendamata. 3 (5) 2.3 Hankija otsus ei ole kaalutletud 2.3.1. Hanke kehtetuks tunnistamine on lisaks ka hankija kaalutlusotsus. Otsusest ei nähtu vähemalgi määral, kas ja kuidas on hankija kaalunud ja arvestanud pakkujate huvidega. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kaalutlused ei tohi olla meelevaldsed, st võimalike valikuvariantide korral ei tohi hankemenetluse kehtetuks tunnistamine olla teistest variantidest ilmselgelt halvem. Käesoleval juhul see seda on. 2.3.2. Antud olukorras annab hankemenetluse kehtetuks tunnistamine pärast pakkumuste laekumist ning avamist ja ka vaidlustajate ühispakkumuse edukaks tunnistamist hankijale võimaluse hanke tulemustega manipuleerida. Kuna hankija pole väitnud, et kontsessioonilepingu sõlmimise vajadus on ära langenud, soovib hankija eeldatavasti sama hanke uuesti läbi viia. See omakorda kahjustab oluliselt hankemenetluse läbipaistvuse, pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. Eriti intensiivselt riivab käesolevas olukorras hankemenetluse kehtetuks tunnistamine vaidlustajate õigusi, kuivõrd vaidlustajad jäävad seeläbi ilma võimalusest hankijaga kontsessioonileping sõlmida. Hankija sellekohane tegevus ei saa olla VAKO poolt aktsepteeritav käitumine, kuivõrd sellisel juhul tekib hankijal arusaam, et hankija otsus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks võibki olla meelevaldne ja hankija suva. 2.3.3. Ülaltoodud põhjustel tuleb vaidlustus rahuldada. Hanke kehtetuks tunnistamise põhjused on näilised, mitte tegelikud. Hankemenetluse eesmärk käesolevas kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses on jätkuvalt saavutatav. 3. MUUD MENETLUSLIKUD AVALDUSED 3.1 Tähtaegsus. RHS § 189 lg 4 järgi peab vaidlustus lihtmenetluses olema laekunud vaidluskomisjonile kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlustaja sai hankija 14.03.2025 korraldusest nr T-24-1/25/26 teadlikuks samal päeval. Seega saabub RHS § 189 lg-s 4 nimetatud tähtaeg 19.03.2025. Arvestades vaidlustuse faktilist esitamise aega (19.03.2025), on käesolev vaidlustus esitatud tähtaegselt. 3.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Kooskõlas RHS § 190 lg 1 punktiga 7 teatavad vaidlustajad, et on nõus vaidlustuse kirjaliku lahendamisega. 3.3 Vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Kooskõlas RHS § 194 lg-ga 1 palub vaidlustaja kõik käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid hankijalt välja nõuda. 3.4 Riigilõiv. Kooskõlas RHS §-ga 186 ja riigilõivu seaduse § 258 lg 1 p-ga 1 on vaidlustaja tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 640 eurot (lisa 5). 3.5 Menetluskulud. Kooskõlas RHS § 198 lg-ga 1 paluvad vaidlustajad mõista hankijalt vaidlustajate kasuks välja vaidlustajate poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses ja kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Aab vandeadvokaat Varuosaabi OÜ ja PVParkla Paasiku 1 Osaühingu lepinguline esindaja 4 (5) Lisad: 1) 11.02.2025 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse otsused riigihankes 289201; 2) 14.03.2025 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse riigihanke kehtetuks tunnistamise otsus riigihankes 289201; 3) Lihthanke alusdokument riigihankes 289201; 4) Edukaks tunnistamise otsus riigihankes 289201; 5) Riigilõivu tasumise maksekorraldus. 5 (5)