Riigihangete vaidlustuskomisjon 2 0 . 03 .202 5 Tartu mnt 85 Tallinn edastatud e-postiga
[email protected] Riigihange nr 288735 Vaidlustaja: Puhastusproff OÜ Registrikood 10889581 Vaidlustaja esindaja d : vandeadvokaat Erki Fels, vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Advokaadibüroo TGS Baltic e-post:
[email protected] Hankija: AS Tallinn Airport GH Registrikood 11206785 e-post:
[email protected] Kolmas isik : Krausberg Eesti OÜ Registrikood 11279028 Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post:
[email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE I Asjaolud AS Tallinn Airport GH ( edaspidi H ankija ) viib avatud hankemenetlusena läbi riigihan get nr 288735 „Õhusõidukite koristamine (kordushange)“ ( edaspidi R iigihange ) . Riigihankes esitas id mh pakkumuse nii Vaidlustaja kui ka Kolmas isik ning lähtudes Riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD ) sätestatud hindamismetoodikast kuulutas Hankija Kolmanda isiku pakkumuse edukaks. Vaidlustaja on esitanud vaidlustuse Hankija otsustele tunnistada Kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks ning otsusele jätta Kolmas isik Riigihankest kõrvaldamata. Kolmas isik vaidleb vaidlustusele täies ulatuses vastu ja palub selle jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. II Õiguslikud põhjendused 2.1. Vaidlustuse ese RHS § 190 lg 1 p 2 kohaselt on vaidlustuse kohustuslik sisuelement vaidlustuse ese, mis omakorda koosneb vaidlustuse nõudest ja alusest. Vaidlustades konkurendi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse, peab vaidlustuses olema määratletud, konkreetselt milliseid pakkumuse aspekte peab vaidlustaja hanketingimusele mittevastavaks. Vaidlustusest on järeldatav, et vaidlustus on esitatud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele põhjusel, et Vaidlustaja hinnangul on Kolmanda isiku pakkumuses rikutud ristsubsideerimise keeldu vastavustingimuses „Pakkumuse maksumus“. Kõnealune vastavustingimus kehtib järgmises sõnastuses: „ Hankija ei aktsepteeri 0%- lise , 0-eurose ega negatiivse väärtusega pakkumuse maksumusi ja/või osamaksumusi (ühikuhindasid), st pakkuda tuleb positiivset täisarvu. Null - või negatiivse väärtusega pakkumuse maksumuse ja/ või osamaksumuse ( ühikuhinna ) esitamisel , sh kui ei esitata positiivset täisarvu on pakkumus mittevastav ning lükatakse tagasi . Kui pakkuja jätab esitamata allahindluse protsendi või mõne osamaksumuse ( ühikuhinna ), siis on tegemist mittevastava pakkumusega , mille hankija lükkab tagasi . Pakkuja ei tohi kasutada ristsubsideerimist raamlepingu siseselt ühikumaksumuste vahel ning ka raamlepingu väliselt . ” Küll aga pole vaidlustusest üheselt selge , millised Kolmanda isiku pakkumuses esitatud ühikhinnad Vaidlustaja hinnangul ristsubsideerimise keeldu rikuvad . Lähtudes vaidlustuse p 2.8 võib järeldada , et vaidlustus on esitatud Kolmanda isiku pakkumuses grupis 4 turnaround koristuse ühikhinnale 5 EUR . Eel nevat arvestades esitab Kolmas isik vaidlustusele Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse osas konkretiseeritud vastuväited grupi 4 turnarou nd koristuse ühikhinna kohta . K ui Vaidlustaja ja VAKO hinnangul hõlmab vaidlustuse ese siiski veel ka muid pakkumuse vastavuse aspekte , siis palub Kolmas isik VAKO-l konkretiseerida enne kirjalikus menetluses määratava täiendavate seisukohtade esitamise tähtaega, millis tele Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse aspektidele on VAKO hinnangul vaidlustus esitatud , et Kolmandal isikul oleks võimalik tõhusalt oma õigusi vaidlustusmenetluses kaitsta . 2.2. Kolmanda isiku pakkumus ei riku ristsubsideerimise keeldu Kolmanda isiku pakkumus on hinnastatud kooskõlas RHAD tingimustega. Esmalt tuleb tuvastada ristsubsideerimise keelu sisu ehk milliseid kulusid tuli üldse grupp 4 turnaround koristuse ühikhinnas kohustuslikult kajastada ning milliste kulutuste ristsubsideerimine teiste ühikhindadega või raamlepingu välistest tuludest oli keelatud. Vaidlustaja väidab, et Kolmanda isiku pakkumuses grupp 4 pakutud turnaround koristuse ühikhind pidi kohustuslikult sisaldama valvekoristaja tööjõukulu (vaidlustuse p 2.10, tehnilise kirjelduse p 1.3 ) , milleks Vaidlustaja hindab vähemalt 184,60 eurot päevas . Vaidlustaja eksib. Nimelt tehnilise kirjelduse p 1 alapunktides on loetletud nõuded raamlepingu alusel tellitavatele teenustele laiemalt, mistõttu ei ole tegemist justnimelt ja ainuüksi turnaround koristuse kohustuslike kuluelementidega. Tehnilise kirjelduse p 1.3 nn valvekoristaja ei ole seotud eksklusiivselt turnaround koristusega , vaid nõutav üksnes ebaregulaarsete lendude ja eritellimuste teenindamiseks. Tehnilise kirjelduse p 1.2 kohaselt tuleb plaanivälised koristused tagada vaid eeldusel, et neist teavitatakse ette vähemalt 2 h ning eritellimuste osas tuleb saavutada eraldiseisev kokkulepe. Seega nn valvekoristaja 24/7 olemasolu ei tähenda, et valvekoristajat ei saaks rakendada teiste teenuste osutamisel. Samuti ei ole Vaidlustaja arvestanud, et ooteaja eest rakendatakse töötasu vaid 10% ulatuses (TLS § 48 lg 1). Turnaround koristus ise kestab vaid loetud minutid – tehnilise kirjelduse p 1.1 näita järgi on ajalimiit kuni 200 istekohaga lennuki turnaround koristusel 7 minutit, mistõttu ka 4 koristaja rakendamisel peab ühikhind katma maksimaalselt 7 minuti tööajakulu. On ilmne, et 5 EUR seda igal juhul teeb – miinimumtöötasu palgakulu fond on 7,1 EUR tunnist ehk 7 minuti peale 0,828 EUR. Tegelikult kulub professionaalsetel koristajatel turnaround koristuseks oluliselt vähem tööaega kui 7 minutit. Seeläbi on ka ümber lükatud Vaidlustaja kahtlused ristsubsideerimise keelu rikkumise kohta. Hanketingimustes ei ole reguleeritud seda, kuidas arvestada ühikhindade koosseisus üldkulusid. VAKO on vaidlustusasjas 115-22/251620 selgitanud, et hankesisese ristsubsideerimise keelu rikkumist saaks ette heita siis ja ainult siis, kui hanketingimustes endis on ammendavalt määratletud kulude ring, mis tuleb katta konkreetse ühikhinna arvelt. Valdav osa raamlepingu täitmisega seotud kuludest on üldkulud, mis ei ole üheselt seostatavad mitte ühegi konkreetse teenuse osutamisega. Turnaround koristusega vahetult seotuks saab lugeda vaid 7 minuti tööjõukulu ja 7 minuti koristuse käigus kasutatud puhastusvahendite kulu. Kolmas isik on eelpool juba selgitanud, et see kulu on ilmselgelt 5 EUR ühikhinnaga kaetud ning peale valvekoristaja tööjõukulu ei ole Vaidlustaja ka konkretiseerinud ega tõendanud, millised muud minimaalselt vajalikud kulud grupis 4 turnaround koristusega seonduvad, mida Kolmanda isiku pakutud ühikhind ei kataks. Kolmas isik peab vajalikuks juhtida tähelepanu, et nähtuvalt Hankija otsusele lisatud hindamistulemustest on Vaidlustaja ise esitanud grupis 1 turnaround koristuse ühikhinnaks suisa 2 EUR. Väites, et Kolmanda isiku pakkumus rikub ristsubsideerimise keeldu, viiks see vältimatu järelduseni, et vähemalt grupis 1 on ka Vaidlustaja ise turnaround koristuse osas rikkunud ristsubsideerimise keeldu. Nagu Vaidlustaja isegi möönab vaidlustuse p 2.7, ei ole gruppides 1 -5 turnaround koristust RHAD koosseisus avaldatud näidisnädalal mitte kordagi tellitud, mida põhjendab ka hindamismetoodikas gruppidele 1-5 omistatud väga tagasihoidlik osakaal. Kuigi tegemist on näidisnädalaga, on see siiski oluline info pakkumuse kui terviku maksumuse planeerimisel. Seetõttu on põhimõtteliselt vale vaidlustuse p 2.9 kalkulatsioon, et turnaround koristust tellitakse üksnes grupp 4 lennukitele (mida näidisnädalal kordagi tehtud ei ole) ja seetõttu on oodatav tulu turnaround koristustest ühes päevas vaid 80-140 eurot. 2.3. Kolmanda isiku pakkumus ei ole alapakkumus Vaidlustaja on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustanud põhjusel, et Vaidlustaja hinnangul on Kolmanda isiku pakkumus alapakkumus. Vaidlustaja lähtub ebaõigest eeldusest, et mõne üksiku ühikhinna madal väärtus tingib pakkumuse kui terviku maksumuse suhtes alapakkumuse kahtluse – see seisukoht on kohtupraktikas korduvalt kummutamist leidnud (nt Tartu Halduskohus 20.04.2020, 3-20-526 (p-d 73, 91, 94) ; Tallinna Ringkonnakohus 22.02.2022, 3-21-2664 (p-d 26–27, 29–30) . Seda, et Kolmanda isiku pakkumuse kui terviku maksumus on mõistlik, möönab Vaidlustaja isegi vaidlustuse p 2.7, pidades Kolmanda isiku pakkumuse maksumust tervikuna mõistlikuks. Vaidlustaja ei ole põhjendanud miks Hankijal pidanuks tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse kui terviku maksumuse suhtes. Hindamismetoodika alusel pakkumustele omistatud hindepunktid ei kajasta pakkumuste kui terviku maksumuste hinnavahet. 2.4. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on õiguspärane Vaidlustaja on vaidlustanud Kolmanda isiku suhtes tehtud kõrvaldamata jätmise otsuse lähtudes ebaõigest eeldusest, et Hankija on jätnud kaalumata Vaidlustaja eelnevate hankelepingute rikkumised. Vaidlustaja eksib. Kolmas isik on juba oma pakkumusega koos esitanud üksikasjalikud selgitused kõikide vaidlustuses nimetatud lepingurikkumiste kohta ja põhjendanud, miks nende lepingurikkumiste alusel ei ole põhjendatud Kolmanda isiku kõrvaldamine Riigihankest. NB! Kolmanda isiku pakkumuses esitatud selgitused eelnevate lepingurikkumiste kohta on tervikuna Kolmanda isiku ärisaladus ning selle avaldamine Vaidlustajale on keelatud. III Menetluslikud küsimused Esindusõigus. Vandeadvokaat Kristina Laarmaa kinnitab esindusõiguse olemasolu ja palub kõik menetlusega seotud dokumendid esitada e-posti aadressil
[email protected] . Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses. Kolmanda isiku esindaja leiab, et vaidlustuse lahendamine on võimalik istungit pidamata kirjalikus menetluses, kuivõrd asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud on võimalik tuvastada istungit korraldamata (RHS § 196 lg 1). Juhindudes eeltoodust palun: jätta vaidlustus rahuldamata; mõista vaidlustusmenetlusega seotud Kolmanda isiku menetluskulud välja V aidlustajalt, V aidlustaja menetluskulud jätta V aidlustaja kanda. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat Krausberg Eesti OÜ volitatud esindaja