Hankija vastus

HARKU VALLAVALITSUS Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 17.03.2025 nr 12.2-10/64 [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 5-2/1353-1 Harku Vallavalitsuse vastus Osaühing Tolira Ehitus vaidlustusele avatud hankemenetlusega riigihankes „Harku vallas Meriküla trepi projekteerimine ja rekonstrueerimine“ (viitenumber 288167) Osaühing Tolira Ehitus (edaspidi vaidlustaja) esitas 14.03.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) vaidlustuse Harku Vallavalitsuse (edaspidi hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „Harku vallas Meriküla trepi projekteerimine ja rekonstrueerimine“ (viitenr 288167, edaspidi riigihange) käigus tehtud hankeotsustele, millega lükati vaidlustaja pakkumus tagasi ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus. Vaidlustuskomisjon edastas 17.03.2025 hankijale vaidlustuse esitamise teate nr 12.2-10/64, milles palus RHS § 194 lg 5 alusel kolme tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 20.03.2025 esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning kõik vajalikud dokumendid. Ühtlasi palus vaidlustuskomisjon teada anda, kas taotletakse asja läbivaatamist avalikul istungil või kirjalikus menetluses. Hankija taotleb asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Hankija vaidleb vaidlustusele vastu ning ei nõustu selles tooduga. Esmalt selgitab hankija, et vaidlustatud riigihanke läbiviimisel on hankija kasutanud RHS § 52 lõikes 3 sätestatud võimalust, hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi RHSis sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (nn pöördmenetlus). Vaidlustusest nähtub, et vaidlustaja ei ole vaidlustanud hankija viimast, hankelepingu ajaliselt eelnevat viimast hankija otsust, milleks on 06.03.2025 hindamiskomisjoni protokoll nr 2, milles sisaldub kõrvaldamiste aluste otsus ja kvalifitseerimise otsus. Nimetatud protokoll saadeti ka vaidlustajale 06.03.2025, seega on vaidlustaja teadlik, et hankija on kasutanud pöördmenetlust. Vaidlustatud on ajaliselt kaks eelviimast otsust. Hankija vastus vaidlustuses esitatule 1. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine on õigusvastane, meelevaldne ja põhjendamatu ning vastuolus RHS § 3 ja § 114 lg 2. Vaidlustaja esitatud maksumustabel (Vorm 3- Ehituskulude liigitus) on esitatud vastavalt RHAD nõuetele ning selle puhul ei esine isegi formaalset kõrvalekallet, rääkimata sisulisest. (vaidlustuse p 7 ja 8) Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658 1.1. RHAD Vormis 3 kohta on sätestatud, et „pakkuja täidab kõik tühjad/valged lahtrid“. Vaidlustaja täitiski kõik tühjad/valged lahtrid, sealhulgas kood 54 (Sillapiirde kate), kuhu märkis X. Nõutud oli üksnes täita tühjad/valged lahtrid, kuid ei olnud keeldu või juhist, et täitmisel ei tohi mingisse lahtrisse märkida X. Selliselt ei esine Vaidlustaja pakkumuse puhul mistahes kõrvakallet RHAD tingimusest – isegi mitte formaalset kõrvakallet, rääkimata sisulisest kõrvalekaldest. (tekst vaidlustusest) Hankija on riigihanke vastavustingimuste osas "PAKKUMUSE MAKSUMUS” toonud järgmise täiendava selgituse: „Pakkuja esitab: 1) pakkumuse maksumuse eurodes pakkumuse maksumuse tabeli Vorm 3 Ehituskulude liigitus kohaselt, täites kõik tabeli alajaotustele vastavad tühjad/valged lahtrid ja“. Lisaks on Vorm 3 alguses märgitud punases kirjas, et hinnapakkumus esitatakse eurodes. Veerus C paikneva tabeli osa pealkirjaks on „Maksumus“. Nimetatud pealkirja all paiknevad valged lahtrid, mida on võimalik täita. Sisestades valgetesse lahtritesse arvud, summeeritakse need automaatselt kollastesse lahtritesse. Vaidlustaja märgitud „X“ ei ole euro väärtust tähistav number. Tegemist ei ole Eestis arvestuses kasutatava araabia numbriga, vaid tähestiku võõrtähega. Maksumust arvestatakse numbrites. Hankija märgib, et kontrollis pakkumuste vastavuse kontrollimisel vaidlustaja esitatud tabelis mh seda, et ega tabelis ei esine anomaaliat osas, kus pakkuja on sisestanud maksumuseks numbri 10, mille tabel on muutnud ekslikult X-iks. Viidatud viga tabelis ei olnud, millest nähtus, et vaidlustaja on tabelisse ise X-i sisestanud ja seeläbi ka tabeli mittenõuetekohaselt täitnud. Hankija on seisukohal, et vajadus täita maksumuse tabel numbriliste väärtustega pidi olema vaidlustajale arusaadav. Arvestades, et pakkumuse esitasid 9 pakkujat, kellest vaid vaidlustaja ei täitnud tabelit kohaselt, näitab, et tabeli täitmise nõuded ja tingimused olid üheselt mõistetavad ja täidetavad. Meelevaldne ja isegi absurdne on vaidlustaja väide justkui oleks hankija pidanud loetlema tabeli täitmisel ülesse kõik, mida lahtritesse sisestada ei tohi. Tegemist on riigihankes kasutatava hankija poolt ettevalmistatud maksumuse vormiga ning iga mõistlik isik saab aru, et maksumuse vormil oodatakse vastavalt kululiigile maksumuse numbrilist sisestamist, mitte suvaliste tähiste esitamist. Samuti on igapäevases käibes araabia, mitte rooma numbrid. Viimasest annavad aimu mh tabeli kollased lahtrid, millelt nähtub täitmata tabeli puhul 0,00€ (lahtrid C8, C12; C25; C29; C41; C46; C48; C56 ja C60). Vaidlustaja ei ole tabelit täitnud nii nagu hankija on nõudnud, mis mõjutab otseselt pakkumuse sisu. Hindamiskomisjoni protokollis nr 1 (Lisa 1) on hankija toonud vastavusotsuses vaidlustaja osas järgmise põhjenduse: „Pakkuja ei ole pakkumuse maksumuse tabelis (vorm 3) täitnud korrektselt koodi 54, kus on maksumuseks märgitud "X". Hankija hanke alusdokumentides seatud tingimuseks oli, et pakkuja täidab kõik tühjad/ valged lahtrid ja hinnapakkumus esitatakse eurodes ühe eurosendini. Riigihangete seaduse § 114 lõike 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Lõike 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija on hankemenetluses hindamiskriteeriumiks seadnud pakkumuse maksumuse, st mh eeldust, et pakkuja täidab maksumuse tabeli arvuliste väärtustega. Pakkumuse maksumust ei ole võimalik objektiivselt hinnata, kui pakkuja on maksumuse tabelis märkinud hinna „X„ märgiga. Olukorras, kus hankija maksumuse vormi täitmise tingimused jäid ebaselgeks, oleks tulnud hankijalt küsida sellekohaseid selgitusi. Pakkumuse maksumuse vormi korrektne täitmine on pakkumuse oluliseks sisuliseks aspektiks. Tegemist ei ole vaid vormilise puudusega. Olukorras, kus pakkujad on maksumuse vormil jätnud lahtreid täitmata või täitnud need mittenumbriliste tähistega on tegemist sisulise puudusega, mida ei ole võimalik selgitustega kõrvaldada, kuivõrd täitmata lahtrite numbritega täitmine avaldab otseselt mõju esitatud pakkumuse maksumusele. Hankija on andnud selged juhised, millised lahtrid tuleb maksumuse vormil täita ning millise mitte täitmine on lubatav, kui ehitustööd saab liigitada teiste alajaotuste alla. Hankijal ei ole täitmata lahtritega vormi alusel võimalik pakkumuse sisu objektiivselt tuvastada, st ei ole ilmne, mis on pakkumuse tegelik sisu. Juhul, kui hankija lubaks pakkujal, kes ei täitnud tabelit korrektselt hankija tingimuste kohaselt, oma pakkumust peale pakkumuste esitamise tähtaega muuta, kohtleks hankija pakkujaid ebavõrdselt. Teie esitatud maksumuse tabel ei vasta alusdokumentides esitatud tingimustele, kuna olete täitnud lahtri ebakorrektselt. Seega ei osale Teie pakkumus edasises hankemenetluses.“ Hankija on seisukohal, et vaidlustaja ei ole riigihanke pakkumuses täitnud kõiki RHAD nõudeid, kuivõrd esitatud tabel on täidetud mittenõuetekohaselt. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja pakkumus riigihankes on sisuliselt mittevastav ning hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise kohta on olnud õiguspärane. 1.2. Sellel, miks Vaidlustaja märkis tabelis kood 54 (Sillapiirde kate) lahtrisse X on ka väga loogiline ja arusaadav põhjus. Nimelt, samasisuline töö/kulu on tabelis juba kood 45 (Sillapiirde al.komposiitplaadist kate). Nii kajastaski Vaidlustaja selguse huvides kogu vastava maksumuse/kulu koodi 45 (Sillapiirde al.komposiitplaadist kate) all, koodi 54 (Sillapiirde kate) lahtrisse märkis aga X. Selliselt ei esine Vaidlustaja pakkumuses mistahes kõrvakallet RHAD tingimusest – isegi mitte formaalset kõrvakallet, rääkimata sisulisest kõrvalekaldest. Vaidlustaja pakkumuse maksumus sisaldab kõiki töid ja kulusid, Vaidlustaja pakkumuses ei ole midagi pakkumuse maksumusest välja ega arvestamata jäetud. (tekst vaidlustusest) Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, sest pakkumuse maksumus ei sisalda kõiki hankija nõutud töid ja kulusid, kuna maksumuse tabelis on täitmata kood 54 ning see on üheselt vaidlustaja pakkumuse maksumuse vormilt nähtav. Vorm 3 kululiigitused 4 pealkirjaga KANDETARINDID kood 45 Silla piirde al. komposiitplaatidest kate all on mõeldud sillakonstruktsiooni sisemist katmist, millest annab aimu ka kululiigi kollasega märgitud üldpealkiri. Kululiik 5 pealkirjaga FASSAADIELEMENDID JA KATUS kood 54 Silla piirde kate all on mõeldud silla fassaadpinna välispinna katmist. Hankija on välis- ja sisepinna teadlikult kululiikidena eraldanud ning vaidlustajal ei olnud õigust neid omavoliliselt kokku panna. Vaidlustaja poolt tabeli vastava koodi täitmine tähisega „X“ ei ole loogiline ega arusaadav. Hankija on seisukohal, et käesoleval juhul seisneb puudus esitatud pakkumuse sisus. Riigihangete seaduse kommentaarides on leitud, et erialakirjanduse ja kohtupraktika kohaselt tuleb ettevõtja poolt riigihankes esitatud dokumentide olulisteks aspektideks pidada eelkõige andmeid, mis on aluseks hankija otsuste tegemisele. Pakkumuse puhul on sellisteks andmeteks eelkõige hindamisel tähendust omavad võistlevad elemendid - nt pakkumuse maksumus ja kvaliteeti väljendavad omadused -, aga samuti andmed, mille alusel hankija kontrollib pakkumuste vastavust, nt pakutava toote või teenuse tehnilised omadused (lk 317). RHS § 114 lõige 2 teise lause kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is nimetatud tingimustest. Sisuliste kõrvalekallete tuvastamiseks ei piisa, et hankija lähtub pakkumuse vastavuse kontrollis vaid pakkujapoolsest kinnitusest ning ei kontrolli pakkumuse vastavust sisuliselt. Pakkumuste vastavuse kontroll peab olema sisuline ega tohi piirduda vaid pakkuja kinnitustega, et pakkumus vastab kõigile RHAD-is toodud tingimustele. Vastupidisel juhul oleks vastavuse kontroll sisutühi formaalne tegevus. Arvestades hangitavaid projekteerimis- ja ehitustöid, on hankija jaoks äärmiselt oluline, et kõiki pakkujate poolt esitatud andmeid oleks võimalik kontrollida ja ka võrrelda. Hankija ei ole hankes seadnud tingimusi, mille täitmist oluliseks ei pea. Olukorras, kus pakkuja ei ole hankija nõutud maksumust nõuete kohaselt esitanud, ei ole hankijal võimalik asuda seisukohale, et pakkumus vastab hankes seatud tingimustele. Kui hankija on RHAD-is seadnud pakkumuse esitamisel konkreetsed nõuded, on hankija ise vastavate tingimustega rangelt seotud ega tohi asuda vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et mingi seatud tingimus on teisest olulisem ning võib olla ka puudulikult või vääralt täidetud. Vastavuse kontroll ei ole piiritletud üksnes riigihangete registrist nähtuvate vastavustingimustega, vaid kõikides RHAD-is, sh tehniline kirjeldus, hankelepingu projekt, olevate tingimustega. Käesoleval juhul on hankija vaidlustaja riigihankes tehtud pakkumuse vastavuse kontrollis tuvastanud, et vaidlustaja pakkumus ei ole hanketingimustele vastav, mida on hankija nii hankemenetluses tehtud otsustes kui ka käesolevas vastuses selgitanud. Hankija lisab mh täiendavalt, et vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel ei tekkinud hankijal küsimusi, mida oleks olnud võimalik selgitustega kõrvaldada. Hankes esitatud 9 pakkumuse maksumuse vormidel on koodid 45 ja 54 täidetud erinevate pakkujate puhul väga erinevate maksumustega, millest tulenevalt ei tekkinud hankijal isegi kahtlust, et vaidlustaja võiks olla omaalgatuslikult need kuluread kokku liitnud. Samahästi oleks vaidlustaja ise võinud maksumuse tabeli korrektse täitmise tagamiseks maksumused eraldada. Selgituste kaudu saab lubatavaks pidada vaid pakkumuse ilmsete ebatäpsuste ja vigade kõrvaldamist, mitte aga valesti täidetud lahtrite korrektse informatsiooniga täitmist. Selgituste küsimise kaudu ei ole lubatud kõrvaldada pakkumuse olulisi puudusi. Hankija kontrollis pakkumuse vastavust hankemenetluses seatud tingimuste ja esitatud dokumentide põhjal. Olukorras, kus pakkuja on pakkumuse tabeli täitnud valesti ja hankes seatud tingimustele mitte vastavalt, ei ole hankijal võimalik pakkumust vastavaks tunnistada, kuivõrd tegemist on pakkumuse olulise sisulise puudusega. Hankija rõhutab, et vastukaaluks hankija kohustustele on ka pakkujal kohustus olla hoolas oma pakkumuse koostamisel ning järgida hankes kehtestatud tingimusi, mitte süüdistada valesti täidetud maksumuse tabelis hankijat, kes pole koostanud nimekirja märkidest-tähistest, mida maksumuse tabeli vormi sisestada ei tohi. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on toodud, et sisulise puuduse tuvastamisel ei mängi määravat rolli asjaolu, kui suurt või väikest osa hankelepingu mahust puudus mõjutab. Koguste, mõõtude ja muude numbriliste näitajate vastu eksimine on vaatamata eksimuse väiksusele alati sisuline puudus, mis tingib pakkumuse tagasilükkamise (lk 730) ning sisuliseks puuduseks tuleb pidada ka pakkumuse koosseisus esitatud tootenäidise mittevastavust RHAD tingimustele (lk 731). Sisuliselt mittevastava pakkumuse tingib ka lisatehete või -tingimuste lisamine hankija ettevalmistatud pakkumuse vormides, eeldusel et RHAD on igasugused täiendused ja lisatingimused keelanud. Seega on käesolevas olukorras tegemist sisulise puudusega ning hankijal ei olnud võimalik vaidlustaja pakkumust vastavaks tunnistada. 1.3. Enamgi veel, keegi pakkujatest esitas Hankijale riigihangete registris enne pakkumuste esitamise tähtpäeva selgitusküsimuse, juhtides hankija tähelepanu ebakõlale, et sillapiirde kate on kulutabelis kahel real. Vt pakkuja küsimus 07.01.2025 kl 11:31 (lisa 2): „11. Vorm 3 Ehituskulude liigituses on p. 45 Silla piirde al.komposiitplaadist kate ja p.54 Sillapiirde kate. Kuidas on mõeldud kulude liigitamine nende kulude vahel?“ Hankija jättis esitatud küsimusele sisuliselt vastamata. Nii vastas Hankija 10.0.2025 kl 11:10, et „Vorm 3 parandatud/täpsustatud“. Tegelikult jättis Hankija aga Vormis 3 vastavad read - kood 45 (Sillapiirde al.komposiitplaadist kate) ja kood 54 (Sillapiirde kate) – samaks nagu varem ilma mistahes täpsustuseta. Seda meelevaldsem ja arusaamatum on Hankija 05.03.2025 korralduses hoopis Vaidlustajale esitatud etteheide „Juhul, kui hankija maksumuse vormi täitmise tingimused jäid ebaselgeks, oleks tulnud küsida sellekohaseid selgitusi.“ (tekst vaidlustusest) Nagu vaidlustaja esitatud lisast 2 nähtub vastas hankija esitatud küsimustele 10 ja 11 (vastamisaeg 10.01.2025 kell 11.10) koos ning täpsustas maksumuse vormi vastusele eelnevalt (10.01.2025 kell 10.33), kuivõrd maksumuse vormi lahtrid olid lukustatud ning ettevõtjatel puudus võimalus tabelit täita. Seega muutis-täpsustas hankija maksumuse vormi enne, kui esitas sellekohase vastuse teabevahetuses. Hankija möönab, et sõnaselgelt 07.01.2025 esitatud küsimusele (id 920045) nr 10 vastatud ei ole, kuivõrd eeldas, et sellele eelnenud vastuses (07.01.2025 küsimus id 919948, vastatud 10.01) küsimusele nr 8 on ka selles osas vastus antud. Lisaks on riigihanke juures oleva eelprojekti seletuskirja p 3.1. lõpus toodud, et „Sild on metallkonstruktsioonil. Kaetud valgete alumiiniumkomposiitplaatidega.“ ja „Sisepinnad on viimistletud valgete alumiiniumkomposiitplaatidega“. Eelnevast tulenevalt on hankija ka maksumuse vormil eristanud sisemist ja välimist pinda. Hankija lisab, et isegi, kui nii sisemise kui välimise pinna kattematerjal on sama, ei ole ettevõtjal õigust asuda tabelit täitma nii nagu tema soovib olukorras, kus hankija on kululiigid eraldanud. RHS §-is 46 on sätestatud riigihankes hankija ja ettevõtja vahel selgituste küsimisega ja nende esitamisega seotud suhtluse nõuded. Nimetatud sätte eesmärk on mh tagada, et ettevõtjatele jääks hankija vastusele aega ka reageerida. Hankija esitas vaidlustaja lisas 2 toodud vastuse 10.01.2025 ning ühtlasi pikendas samal kuupäeval pakkumuste esitamise tähtaega, määrates selleks 20.01.2025. Seega jäi riigihankest huvitatud ettevõtjatele enne dokumentide esitamise tähtaega riigihankes osalemisega seotud otsuste tegemiseks piisav ajavaru, sh ajavaru nii RHAD kui ka hankija selgitustega tutvumiseks ning vajadusel täiendavate küsimuste esitamiseks. Olukorras, kus ettevõtjale nähtus, et hankija vastused, mh teistele esitatud küsimustele, olid mittepiisavad või puudulikud nii, et nende alusel ei olnud võimalik pakkumust koostada, esitada või esinesid täiendavad selgitamist vajavad asjaolud, oleks sellele tulnud õigeaegselt hankija tähelepanu juhtida ning selgitust küsida. Vastupidisel juhul tuli ettevõtjal esitada pakkumus vastavalt hankija hankes ettenähtud tingimustele ja maksumuse vormile, mitte asuda lahtreid täitma tähistega, mis pakkumuse maksumuse vormil ei ole lubatud. Hankija on ettevõtjatele, sh vaidlustajale teinud teatavaks RHAD tingimused ja reeglid ning üksikasjad, millest tuleb riigihankes, mh pakkumuse tegemisel lähtuda. 2. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise õigusvastasus. (vaidlustuse p 9) Hankija peab vaidlustaja paljasõnalist väidet, nagu oleks kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane, alusetuks. Olukorras, kus hankija on hankemenetluse tulemusena, sh pakkumuste tagasilükkamine seadusest tulenevatel alustel, kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistanud, ei ole tegemist hankija õigusvastase otsusega. Hankija peab oluliseks lisada, et sõltumata asjaolust, et vaidlustaja pakkumus oli kolmanda isiku pakkumusest soodsam ning olukorras, kus hankija oleks kavatsenud vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistada, tulnuks hankijal avatud hankemenetluses kontrollida igal juhul ka RHS §-s 115 sätestatut. Seega ei ole käesoleval juhul võimalik automaatselt väita, et kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine oli õigusvastane kuivõrd vaidlustaja osas ei ole RHS § 115 kontrolli teostatud. Kokkuvõtvalt on hankija seisukohal, et vaidlustus tuleb rahuldamata jätta. Lisa: 1. Lisa 1. Hindamiskomisjoni protokoll nr 1; 2. Volikiri. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Sepp jurist-andmekaitsespetsialist